Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected] 17.11.2025 nr 13-1/95-1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja

nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks

ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri

15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate

tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Riigikantselei

Statistikaamet

Rahandusministeerium

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kohanemis- programmi

Settle in Estonia

pakkumine

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Uussisserändajatele kohanemist toetavate koolituste pakkumine ning erinevad teised integratsioonimeetmed, et uussisserändajad õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning neil oleksid teadmised ja oskused, mis võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. Kohanemisprogramm aitab ühelt poolt vältida uussisserändajate ühiskondlikku tõrjutust, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt poolt tõrjuvate hoiakute teket. Nimetatud suundumuste vältimine on oluline ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku tagamiseks. Tegevuse käigus jälgitakse seda, et kedagi ei seata ebasoodsasse olukorda. Kohanemisprogrammi koolituse(d) läbinud uussisserändajate konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud. Samuti aitab see suurendada sisserändajate (st pererändajate) aktiivset osalemist tööturul ning pakub hariduse saamiseks vajalikku teavet ja vahendeid, eriti välismaal sündinud

Koolitustegevuste läbiviimisel ja koolitusmaterjalide väljatöötamisel arvestatakse võimalike puuetega osalejate vajadustega. Subtiitrid ja piltide tekstiline kirjeldus. Koolituste käigus kaetakse võrdsete võimaluste (sh meeste ja naiste võrdõiguslikkust) temaatikat läbivat, see on üks kohanemisprogrammi sisuline osa. Koolituste planeerimisel on arvestatud eri kultuuritausta, soo ja haridustasemega koolitatavate vajadustega. Sihtrühmale on tutvustatud Eestis kehtivaid seadusi, sh töötamisega seotud. Seeläbi on inimesed teadlikud töö- ja puhkeaja ning lepingutega seotud tingimustest, mis vähendab riski mh tööalaseks diskrimineerimiseks.

Puutumus olemas.

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Soostereotüüpide vältimine koolitus- ja metoodilistes materjalides, sh keeleõppematerjalides.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

lastele ja täiskasvanutele, kellel on kooliealised lapsed.

Ligipääsetavus tegevustele tagatakse liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse ja regionaalsesse tasakaalustatusse.

Tegevusega tagatakse see, et uussisserändajatel on teenuse kättesaadavus üle Eesti, olenemata asukohast. Toetades ka nende sisserändajate osalemist tegevustes, kes asuvad ka Tallinnast, Tartust või Narvast väljaspool. Mida paremini ja kiiremini on inimene lõimunud, seda aktiivsemalt ta osaleb ka kogukonna- ja ühiskonnaelus ning vaba-aja tegevustes. Tegevuste tulemusena paraneb lõimumist toetavate teenuste kättesaadavus ja väheneb info killustatus. Sekkumise alla planeeritavad tegevused aitavad ennetada juurprobleemi: regionaalne ebavõrdsus

Kaudne puutumus on olemas.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

ühiskonnaelus osalemise ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes all toodud probleeme. Tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Hästi kohanenud uussisserändajad soodustavad suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime parandamist.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust

Puutumus puudub.

Andmevahetus lahenduse (sh

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Kohanemisprogrammi pakkumisega seotud uussisserändajatele suunatud ühtne infoplatvorm, mis võimaldab Eestisse tulevatel ja siin elavatel välismaalastele ning nendega kokkupuutuvatel ametiasutustel leida ühe akna põhimõttest lähtuvalt vajalikku informatsiooni Eestis kohanemiseks, siin pakutavatest teenustest, sh registreeruda kohanemisprogrammi koolitustele jne. Arendatav „Eestis kohanemine“ sündmusteenus aitab oluliselt suurendada kohanemisprogrammiga seotud riiklike teenuste kättesaadavust, võimaldades uussisserändajatel kasutada digiteenuseid paindlikult ning tagades ligipääs asjakohasele infole endale sobival ajal ja kohas.

Infoplatvormis esitatav info arvestab erinevate sotsiaalsete rühmade vajaduste ja eelistustega ning on ligipääsetav liikumis-, kuulmis ja nägemispuude lõikes. Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ koondab olulised riiklikud teenused ühtseks digitaalseks vooks, mis vabastab uussisserändajad vajadusest neid iseseisvalt erinevatest allikatest otsida. Teenused on kättesaadavad ühest kanalist – Eesti riigiportaalist eesti.ee – tagades parema kasutajakogemuse, lihtsama navigeerimise ja suurema kasutusmugavuse. Lõpptulemusena on eesmärk arendada välja personaliseeritud lahendus, mis lähtub konkreetsest isikust, tema õigustest, kohustustest ja vajadustest Eestis. See tähendab, et süsteem pakub automaatselt just selle inimese profiilile vastavaid teenuseid ja informatsiooni,

Puutumus olemas.

b)sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Seos puudub.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Kuna tegemist on infoplatvormi ja sündmusteenuse edasiarendusega, siis on nende arendamisel mõeldud ka ligipääsetavuse tagamisele (liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes).

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Infoplatvorm ja sündmusteenus suuresti vastavad avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549).

vähendades bürokraatiat ning suurendades riiklike teenuste kättesaadavust ja kasutajasõbralikkust.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Puutumus puudub.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust

Puutumus puudub.

Eri keele- ja kultuuritaustag a inimeste ning tagasipöörduja te tööturul konkurentsivõi met toetavad tegevused

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Tegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate konkurentsivõime paranemist tööturul toimetulekuks. Kuna eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel on Eesti tööjõuturul kehvem sotsiaalne positsioon, kehvemad palgad ja suurem töötuse määr, siis me planeerime mh ka tegevusi, mis toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime tugevdamist ning sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamist. Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele-

Tagatud on teavitus tegevustes osalemiseks erinevates keeltes. Tegevustega seotud teavitustegevustes arvestatakse eri keele ja kultuuri eripäradega ning sellega, et kultuuri- ja komberuumi tutvustamisel oleks tagatud mitmekesine ja kaasaegne lähenemine. Lisaks vajadusel analüüsitakse ja vaadatakse eelnevate aastate kogemusi, kes on enim sarnastes

Puutumus olemas

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks paranenud.

tegevustes osalenud ning kas joonistub välja konkreetne osalejate või mitteosalejate sihtrühm ning sellest tulenevalt korrigeeritakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele tegevuste sisu.

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Kõigile tegevustes osalejatele, sealhulgas liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääsetavus.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Seost ei leitud Puutumus puudub.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seost ei leitud. Seost ei leitud

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Seost ei leitud Puutumus puudub.

Eesti keele õpet toetavad

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

tegevused ning kodanikuõpe

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eestikeelne suhtluskeskkond. Puudulik eesti keele oskus on üks peamisi põhjuseid, miks teisest rahvusest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, samuti on nende usaldus riigi institutsioonide vastu väiksem kui eestlastel. Kavandatud meetmed aitavad suurendada eesti keele oskajate arvu ja parandada eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeele oskust. Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

Täiskasvanute eesti keele õppe hea tava kohaselt väärtustame õpiprotsessis õppijate endi identiteeti, kuulame õppijate lugusid nende emakeelest ja kultuurist ning muudame nii õpiprotsessi rikkamaks, kultuuri- ja komberuumi tutvustamine oleks mitmekesine, kaasaegne lähenemine.

Puutumus olemas.

b) sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust. Tegevuste planeerimisel ja rakendamise käigus analüüsitakse, kas mõni sugu on osalejate hulgas alaesindatud võrreldes kogu sihtrühmaga ning võimalusel mõeldakse lahenduste peale

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

alaesindatud soo paremaks kaasamiseks.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Vajadusel tagatakse tegevustes osalejatele ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemispuude lõikes.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Keeleõpet toetavad tegevused mõjutavad ka teatud määral regionaalset arengut. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti ja vene keele oskus märkimisväärselt. Eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Keeleõppe osalemise tulemusena on saavutatud kõrgem konkurentsivõime tööturul ja parem elukvaliteet. Laiemalt on keeleõpet toetavad eesmärk eesti keelest erinevat emakeelt rääkivate inimeste suurem teadlikkus Eesti kultuuriruumist ja selle kaudu Eesti ühiskonna sidususe suurendamine.

Mõju täpsemaks hindamiseks uuritakse sekkumise mõju nii eesti keele oskuse omandamisele ja eesti keele kasutuse aktiivsusele, kui ka keeleõpet toetavate tegevuste vastavust osalejate ootustele ja vajadustele, samuti seda kuivõrd keeleõpet toetavates tegevustes osalemine mõjutab toimetulekut olulistes lõimumisega seotud valdkondades. Keeleõpet toetavad tegevused on kättesaadavad nii online kui ka e-õppe vormis.

Puutumus olemas

b) KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Seos puudub. Lahendus ei mõjuta KOV-de arendus-, teenuste osutamise ja finantsvõimekust.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Puutumust puudub.

Avalikkuse

teavitamine rände-,

lõimumis-, sh kohanemistee

madel

Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a)Võrdsed võimalused

Hoolivuse ja koostöömee lsuse mõõdik.

Lahendus mõjutab otseselt võrdsete võimaluste edendamist ning võrdset kohtlemist. Meetme abil suurenevad eesti keelt mittevaldavate inimeste võimalused saada riigiinfot (ehk teavet riiklike asutuste poolt pakutavate teenuste kohta; käitumisjuhised ning ohutusteave kriisiolukordades tegutsemiseks; info EV toimimise aluspõhimõtete ning riigivalitsemise kohta; EV ametlikud

Ristmeediaprogrammide ning reklaamkampaaniate mõju ühiskonna liikmete hoiakutele vähemusrühmade suhtes uuritakse kaks korda perioodi jooksul ehk vajadusel saab korrigeerida tegevusi perioodi keskel eesmärgi saavutamiseks.

Puutumus olemas.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

seisukohad rahvusvahelisel tasandil toimuva kohta vene ja inglise keeles). Selleks võimestatakse riigiasutusi looma riigiinfot vene ja inglise keeles, toetatakse avalike ja erakanaleid edastama ning looma sisu vene ja inglise keeles.

b)sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslik kuse indeks

Lahendus puudutab soolist võrdõiguslikkust. Tegevustena on planeeritud avalikkusele suunatud artiklikte sarjad, raadio- ning telesaated, ristmeedia kampaaniad ning sotsiaalreklaamkampaaniad positiivsete lõimumis- ja kohanemishoiakute kujundamiseks, mille kaudu saab edastada soolist võrdõiguslikkust edendavad sõnumid ning vähendada soostereotüüpe ühiskonnas. Loodatavates turundussõnumites, esitlustes, trükistes, reklaami- ja pildimaterjalis välditakse soostereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ja diskrimineerivaid hoiakuid erinevast soost inimeste suhtes.

Ühe tegevusena luuakse Statistikaameti veebis rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalased juhtimislauad, kus statistikat kuvatakse ka soopõhiselt. Kvaliteetseid soopõhiseid andmeid saab kasutada sootundlikumate otsuste tegemiseks ja poliitika kujundamiseks selles valdkonnas.

c) ligipääsetavus Ligipääsetav use mõõdik

Koolituste korraldamisel tagatakse ligipääs liikumis-, kuulmis-, ning nägemispuudega inimestele.

Lihtsas keeles uudiste tootmise toetamine aitab tõsta erinevate sihtrühmade s.h. intellektipuudega

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Ühe tegevusena on planeeritud lihtsas keeles uudiste tootmise toetamine, mida saavad tarbida ka intellektipuudega inimesed. Telesaadete tootmisel tagatakse, et nad oleksid varustatud subtiitritega.

inimeste informeeritust Eestis toimuvast ning riigi poolt pakutavatest teenustest.

Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus)

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Tegevus puudutab eri piirkondi erineval moel. Mõju Ida-Virumaa ning Harjumaa maakondadele on suurem, sest nendes piirkondades elab rohkem eesti keelt mitte- rääkivaid inimesi.

Erilisse fookusesse võetakse kommunikatsioonitegevused Ida- Virumaa suunal, kus elab kõige rohkem venekeelseid inimesi madala eesti keele oskusega ning kelle usaldus riigiinstitutsioonide vastu on madal.

Puutumus olemas.

b) KOVide haldus- ja arendusvõimeku s ning autonoomia

Tööjõus osalemise määr 15-74a

Mõju on kaudne. Inimeste parem informeeritus teenustest võib põhjustada suurema nõudluse ning töökoormuse kasvu.

Rahastatava tegevuse nimetus

Horisontaalne põhimõte

Eesti 2035 alasihi "Tegus inimene" näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi seose kohta meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik juhtivministeeri umiga läbiräägitud hinnang puutumuse olemasolu kohta.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

Puutumus puudub.

a) Kliimamuutuste leevendamine b) Kliimamuutusteg a kohanemine c) Keskkonnahoid

Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust.

Seletuskirja Lisa 1

Andmekaitsealane mõjuhinnang (DPIA)

Teenuse nimetus: Sündmusteenus „Eestis kohanemine“

1. Projekti kirjeldus ja eesmärk Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ on avaliku sektori digiteenus, mille eesmärk on toetada

Eestis seaduslikult viibivate uussisserändajate kohanemist. Teenuse eesmärk on koondada

mitmest erinevast riiklikust registrist ja infosüsteemist pärit andmed ning kuvada need

kasutajale personaliseeritud ja kontekstitundlikul kujul eesti.ee portaalis, pakkudes

uussisserändajale selgust kohustustes ja võimalustes seoses näiteks kohanemisprogrammi,

keeleõppe või elukorraldusega.

Teenuse kaudu saab kasutaja muu hulgas ülevaate:

 millised kohustused tulenevad tema õiguslikust staatusest (nt seadusest tulenev

keelenõue või osalemiskohustus),

 millised tegevused on juba sooritatud,

 millised võimalused on talle avatud nende kohustuste täitmiseks.

Isikuandmeid töödeldakse sündmusteenuse pakkumisel X-tee andmevahetuse kaudu.

Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses ja vormis, mis on vajalik personaliseeritud

info edastamiseks andmesubjektile. Teenuse ülesehitus välistab andmete dubleerimise ja toetab

läbipaistvat andmekasutust.

Käesoleval hetkel on sündmusteenus „Eestis kohanemine“ kättesaadav vaid infoteenusena (st

isikustamata kujul) eesti.ee portaalis: https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/eestis-

kohanemine. Teenus koosneb kaheksast osateenusest:

1. elukoha registreerimine,

2. kohanemisprogrammis osalemine,

3. perearsti leidmine,

4. eesti keele õpe,

5. mootorsõiduki juhtimine,

6. koolikoha leidmine,

7. peretoetused ja -hüvitised,

8. pangakonto ja tulude deklareerimine.

Igal osateenusel on oma sisuline omanik ja vastutav töötleja. Kultuuriministeerium

koordineerib osapoolte vahelist koostööd kogu teenuse ulatuses, kuid vastutab sisuliselt ja

andmetöötluse osas kahe osateenuse eest:

 Kohanemisprogrammis osalemine

 Eesti keele õpe

Kohanemisprogrammis osalemise osateenuse osas hakkab toimuma andmevahetus elamis- ja

töölubade registri alamandmekoguga Settle in Estonia. Andmekogu omanik on PPA, kuid

Kultuuriministeerium isikuandmete vastutav töötleja. Kultuuriministeeriumi ja Politsei- ja

Seletuskirja Lisa 1

Piirivalveameti vaheline õiguslik suhe ning andmetöötluse eest vastutus on reguleeritud

Ehituslubade ja töölubade registri põhimääruse § 3 lõike 3 alusel.

Eesti keele õppe osateenuse osas hakkab andmevahetus toimuma nii Settle in Estonia-ga kui ka

järgmiste andmekogudega:

 Eksamite Infosüsteem (EIS) ja Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), mille vastutav

töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM);

 Töötukassa andmebaas, mille vastutav töötleja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Need andmevahetused on vajalikud selleks, et kuvada portaalis täpsem ja ajakohasem teave

isiku keeleõppe ja kohanemisprogrammis osalemise kohta.

Teenuse tehnilise toimimise ja andmevahetuse haldamise eest vastutab Riigi Infosüsteemi

Amet (RIA), kes täidab selles kontekstis volitatud töötleja rolli. RIA ja PPA (andmete omanik)

vahel on sõlmitud andmetöötluse leping (mida edaspidi täpsustatakse), mis reguleerib

vastastikuseid ülesandeid, õigusi ja kohustusi.

Selleks, et kuvada kasutajale personaliseeritud andmeid, mis on sündmusteenuse eesmärgi

saavutamiseks oluline, on vajalik arendada välja isikustatud andmevahetus iga osateenuse

raames vastava andmekogu või registriga. Iga osateenuse eest vastutab vastava osateenuse

sisuline omanik ning enamike osateenuste puhul on arendus juba valminud. Samas on hetkel

eesti.ee-st täielikult puudu andmed isiku osalemise kohta kohanemisprogrammis ning info

eesti keele õppe käigus omandatud oskuste kohta, välja arvatud eesti keele tasemeeksamite

tulemused, mis jõuavad süsteemi Eksamite Infosüsteemi (EIS) kaudu.

Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium kavandanud kahe osateenuse arendamise:

kohanemisprogrammis osalemise jälgimine ja eesti keele õppe edenemise kuvamine ja

nimetatud osateenuste arendust analüüsib ka käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang.

Seega, mõjuhinnangu raames käsitletakse Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate

osateenuste (kohanemisprogrammis osalemine ja eesti keele õpe) andmete personaliseerimist,

sh korrastamist, täiendamist, andmevahetust ning edastamist eesti.ee portaali kaudu.

Kuigi sündmusteenus „Eestis kohanemine“ koosneb kokku kaheksast osateenusest, on

käesoleva mõjuhinnangu fookuses need andmevood ja tehnilised lahendused, mis

puudutavad Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate andmete liikumist eesti.ee-sse,

kuna just nende osateenuste puhul on personaliseeritud info kättesaadavus hetkel kõige

puudulikum ning teiste osateenuste osas korraldavad andmevahetust teised asutused.

Sündmusteenuse arendused on seni olnud rahastatud Euroopa taasterahastu (RRF) vahenditest.

Edasine arendus, sealhulgas personaliseeritud osateenuste laiendamine plaanitakse ellu viia

Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toel.

Seletuskirja Lisa 1

2. Isikuandmete kirjeldus ja allikad, töötlemise

õiguslikud alused Sündmusteenus ei kogu andmeid ega loo eraldi andmekogu. Arendatavad osateenused kuvavad

andmeid kohanemisprogrammis osalemise ja keeleõppe läbimise kohta elamislubade ja

töölubade registri andmekogu Settle in Estonia ja EISi, EHISe ja Töötukassa andmekogude

kaudu, kasutades turvalist X-tee andmevahetust.

Andmete päringud tehakse vastavalt kehtivatele ligipääsuõigustele ja isikuandmete töötlemine

algab alles pärast seda, kui andmesubjekt on andnud eesti.ee portaalis nõusoleku

personaliseeritud info kuvamiseks. Ilma nõusolekuta teenus ei aktiveeru.

Töötlemine hakkab toimuma üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik osateenuste toimimiseks

ning mõjuhinnangu punktis 1 toodud sündmusteenuse eesmärgi saavutamiseks.

Teenuse andmetöötlus põhineb juba kehtivatel õiguslikel alustel ning toetub Eesti teabevärava

arengusuundadele. Käesoleval hetkel menetleb Justiits- ja Digiministeerium Avaliku teabe

seaduse § 32¹ muutmise eelnõu, mille eesmärk on täpsustada Eesti teabevärava definitsiooni ja

luua selge õiguslik alus personaliseeritud teabe kuvamise süsteemi arendamiseks. See loob

eelduse sündmusteenuste – sealhulgas „Eestis kohanemine“ – laiendamiseks, tagades

õigusselguse, kasutajamugavuse ja andmetöötluse läbipaistvuse.

Andmete kuvamine toimub eesti.ee portaali kaudu, mille isikustatud esitluskiht on arendamisel

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) poolt. Vajalikud muudatused seadusandluses – sh Avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 32¹ täpsustamine ning ministri määrus, millega reguleeritakse

personaliseeritud info kuvamise aluseid – on ettevalmistamisel Justiits- ja Digiministeerium

eestvedamisel. Nimetatud arendused ja õigusraamistik valmivad 2025. aasta lõpuks, mis

võimaldab esitatud andmekoosseisu alusel personaliseeritud info kuvamist eesti.ee portaalis

vastavalt kasutaja nõusolekule. Alljärgnevalt on toodud ülevaade isikuandmetest, mille

töötlemine toimub Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate osateenuste raames

sündmusteenuses „Eestis kohanemine“ ja mis on hetkel teabevärava eelnõus kajastatud.

 a) Kohanemisprogrammis osalemine

Andmekogu: Rahvastikuregister

 Eestis viibimise õigust tõendava dokumendi andmed:

o Dokumendi liik

o Dokumendi number

o Dokumendi staatus

o Dokumendi kehtivusaeg

b) Eesti keele õpe

Andmekogu: Eksamite infosüsteem (EIS), HTM

 Keeleeksamile registreerimise andmed:

o Avalduse sisestamise kuupäev

o Valitud tase, koht ja aeg

o Staatus

 Keeleeksami tulemused:

o Eksami tase

o Toimumise aeg

o Tulemus

o Staatus

Seletuskirja Lisa 1

Kuna isikustatud ja adekvaatse teabe pakkumine kohanemisprogrammi ning eesti keele õppe

kohta eeldab oluliselt detailsemat andmestikku, plaanibki Kultuuriministeerium oma

vastutusalas olevate osateenuste raames arendada vajalikud andmevahetuslahendused ja sellega

seonduvalt edaspidi ka eeltoodud loetelu täiendada.

Kohanemisprogrammi puhul on vajalik, et süsteem saaks kuvada:

 isiku õigusliku staatuse,

 kas konkreetse staatuse puhul on kohanemisprogrammis osalemine seadusest

tulenevalt kohustuslik,

 kui on, siis millised moodulid (nt baasmoodul, keeleõppe ja tase) isik peaks läbima,

 ning kas need moodulid on juba läbitud, läbimata või parasjagu pooleli.

Teemamoodulite andmed asuvad Settle in Estonia koolitusmooduli infosüsteemis (SIE),

samas kui eesti keele õppe andmestik on killustunud ning paikneb Eksamite Infosüsteemis

(EIS), EHISes ja Töötukassa andmebaasides.

Alljärgnevalt on toodud orienteeruv loetelu andmetest, mida Kultuuriministeeriumi hinnangul

võiks tulevikus andmevahetuse kaudu kuvada, et toetada kasutajate teadlikku osalemist

riiklikes kohanemismeetmetes.

a) Kohanemisprogrammis osalemine

Andmekogu: Settle in Estonia koolitusmooduli infosüsteem

Planeeritav andmevahetus:

 Osalemise algus- ja lõpukuupäev

 Mooduli nimetus (nt baas-, digi-, töömoodul)

 Staatus (registreeritud, osaleb, lõpetanud, katkestanud)

b) Eesti keele õpe

Andmekogud:

 Eksamite Infosüsteem (EIS): juba toimiv andmevahetus – keeleeksamite

registreerimine ja tulemused (säilitatav loetelu jääb samaks)

 EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja Töötukassa: planeeritav andmevahetus

Planeeritav lisandus EHIS/Töötukassa kaudu:

 Keeleõppeasutuse nimetus

 Õppekeel ja keeleõppe tase

 Õppetöö algus- ja lõppkuupäev

 Staatus (osaleb, lõpetanud, katkestanud)

 Koolituse kood ja korraldaja

Kohanemisprogrammi pakkumise kohustus ja selle sisu on sätestatud välismaalaste seaduse §-

s 1211 ja §-s 223¹, Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 49¹, välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse §-s 47¹ ning kohanemisprogrammi määruses (siseministri 13.08.2014

määrus nr 34).

Kultuuriministeerium tegutseb valitsemisala ülesannete täitmisel Vabariigi Valitsuse seaduse §

62 ning Kultuuriministeeriumi põhimääruse § 4 punkti 1 alusel. Lisaks on

Seletuskirja Lisa 1

Kultuuriministeeriumi roll ja vastutus uussisserändajate kohanemise toetamisel selgesõnaliselt

sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) eelnõu § 7 lõike 6

punktis 4.

Lisaks eeltoodule reguleerib andmetöötlust avaliku teabe seaduse § 5 lõige 1, mille kohaselt on

avaliku teabe valdaja (sh riigiasutus või teenuseosutaja) kohustatud tagama avaliku teabe

võimalikult suure avalikkuse ning samal ajal järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud

nõudeid. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ puhul tähendab see, et teenus peab olema

läbipaistev ja kasutajale arusaadav, pakkudes personaliseeritud teavet, ent samas tagades, et

andmesubjekti õigused ja isikuandmete kaitse on igati tagatud.

3. Andmetöötluse osalised ja vastutus Arendatavate osateenuste – kohanemisprogrammis osalemise jälgimine ja eesti keele õppe

edenemise kuvamine – eest vastutab Kultuuriministeerium, kes on ka arendatava

andmetöötluse osas isikuandmete vastutav töötleja.

Settle in Estonia andmekogu, millega andmevahetus hakkab toimuma, vastutav töötleja on PPA

ning volitatud töötleja Kultuuriministeerium (AvTS tähenduses). Lisaks sellele on planeeritav

andmevahetus järgmiste andmekogudega: Eksamite Infosüsteem (EIS) ja Eesti Hariduse

Infosüsteem (EHIS), mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), ning

Töötukassa andmebaasid, mille vastutav töötleja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Andmetele ligipääs

 Konkreetset isikut puudutavaid andmeid näeb ainult kasutaja ise, eeldusel, et ta on

autenditud eesti.ee portaali kaudu ja andnud nõusoleku personaliseeritud vaate

loomiseks.

 Kultuuriministeeriumi-, RIA töötajad ja arendajad ei pääse ligi andmetele, mis on seotud

konkreetse isikuga.

 Teenus ei võimalda andmete kuvamist kolmandatele isikutele ega andmete edastamist

väljapoole lubatud teekonda.

Tehnilised osalised

 Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on andmevahetuse raames volitatud töötleja ja haldab

eesti.ee portaali ja X-tee turvalist andmevahetuskihti.

 IT-partnerid ja tarkvaraarendajad, kes arendavad sündmusteenuse, kuid kellel puudub

ligipääs reaalajas kuvatavatele isikuandmetele.

Kõik isikuandmete töötlemise toimingud toimuvad kooskõlas Eesti infoturbestandardi (E-ITS)

ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega.

Seletuskirja Lisa 1

4. Andmetöötluse ulatus, kontekst ja eesmärkide

vastavus Andmetöötluse ulatus on piiratud konkreetse osateenuse toimimiseks vältimatult vajalike

andmetega. Andmeid töödeldakse ainult juhul, kui kasutaja on andnud eesti.ee portaalis vastava

nõusoleku. Ilma nõusolekuta ei toimu andmete päringut ega nende kuvamist. Nõusolekut saab

anda üksnes sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ terviklikuks kasutamiseks – eraldiseisvatele

osateenustele eraldi nõusoleku andmise võimalust ei ole.

Andmete töötlemine toimub ainult hetkel, kui isik teenust kasutab. Süsteem ei salvesta andmeid

ega tee taustal regulaarseid päringuid. Selline töökorraldus tagab, et andmete töötlemine on

minimaalselt sekkuv ning piiratud ainult ajaga, mil kasutaja ise teenust aktiveerib. Täpsemalt

andmete säilitamist ja kuvamist reguleerib Avaliku teabe seaduse (AvTS) uus redaktsioon, §

321 lõige 21, milles on sätestatud isikuandmete säilitamise kestus erinevates

kasutusstsenaariumites. Sündmusteenuse puhul säilitatakse andmeid üksnes sessiooni ajal ning

nõusolekupõhise kuvamise korral lähtub andmete säilitamine nimetatud seaduses toodud

tähtajatest.

Teenuse eesmärk on toetada inimest tema kohanemisteekonnal, aidates tal õigeaegselt märgata

seadusest või poliitikast tulenevaid õigusi ja kohustusi. Lahendus ei tekita kasutajale ühtegi

uut kohustust, vaid suurendab tema teadlikkust ja võimaldab hõlpsamini jälgida enda olukorra

arengut.

Teenuse ülesehitus järgib "andmete ühe korra esitamise" põhimõtet, vähendades vajadust

esitada samu andmeid erinevatele asutustele korduvalt. Lisaks toetab lahendus paremat

koordinatsiooni ja väldib ülereageerimist, suunates ressursid sinna, kus vajadus on tegelik ja

õigel ajal nähtav.

5. Hinnang isikuandmete töötlemise vajalikkusele ja

proportsionaalsusele

Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmetöötlus on suunatud konkreetsele avalikule

ülesandele – toetada uussisserändajate kohanemist Eesti ühiskonnas, pakkudes neile

personaliseeritud ja ajakohast teavet seadusest või poliitikameetmetest tulenevate kohustuste ja

toetavate teenuste kohta.

Andmete töötlemine on vajalik selleks, et sihtrühmale oleks võimalik kuvada ainult neid

tegevusi ja kohustusi, mis tulenevad nende individuaalsest õiguslikust staatusest,

pereolukorrast, varasematest osalemistest või kohanemisteekonna etapist. Ilma selliste

andmeteta ei oleks võimalik soovitusi isikupõhiselt kohandada ning teenus muutuks kasutajale

segaseks, dubleerivaks või ebaoluliseks.

Kasutatavad andmed on valitud minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt – töödeldakse vaid neid

andmeid, mis on vältimatult vajalikud konkreetse osateenuse toimimiseks. Näiteks kuvatakse

keeleõppe võimalusi üksnes juhul, kui andmetest nähtub, et keelenõue ei ole täidetud.

Seletuskirja Lisa 1

Alternatiivseid meetodeid eesmärgi saavutamiseks ilma isikuandmete töötlemiseta on kaalutud.

Näiteks on olemas võimalus pakkuda uussisserändajatele ligipääsu staatilistele infoteenustele

eesti.ee portaalis. Selline lahendus ei võimalda aga personaliseeritud lähenemist ning koormab

kasutajat suure hulga üldise ja sageli mitteasjakohase infoga. See omakorda võib vähendada

teenuse mõistetavust, kasutusaktiivsust ja lõppkokkuvõttes selle mõju sihtrühma kohanemisele.

Isikuandmete töötlemine toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul ja andmeid ei säilitata

sündmusteenuse keskses süsteemis. Selline arhitektuur vähendab riske ning toetab andmekaitse

põhimõtteid, nagu sihipärasus, andmete minimaalsus ja läbipaistvus.

6. Riskide analüüs andmesubjektide õigustele ja

vabadustele

Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ kuvab kasutajale personaliseeritud teavet erinevatest

riiklikest andmekogudest, lähtudes tema õiguslikust staatusest, senistest toimingutest ja

potentsiaalsetest kohustustest. Teenus ei kogu ega säilita isikuandmeid, vaid kuvab neid

reaalajas üksnes autenditud kasutajale, kes on andnud andmete personaliseerimiseks teadliku

nõusoleku. Selline lähenemine vähendab mitmeid andmetöötlusega seotud riske, kuid

võimalikud ohukohad toodud järgnevalt.

Tuvastatud riskid:

1. Ebaõigete andmete kuvamine

Kui allikas olevad andmed on aegunud, puudulikud või ekslikud, võib süsteem kuvada

isikule ebatäpset teavet, mis võib mõjutada tema otsuseid (nt keelekursusele

registreerumine, eksami planeerimine).

2. Ligipääs tundlikele või ootamatutele andmetele

Teenuse osade kaudu töödeldakse eriliigilisi andmeid (nt tervise- ja lapseandmeid), mis

võivad kasutajale ootamatult ilmuda, kui ta ei ole nende olemasolust teadlik.

3. Automatiseeritud soovituste väärinterpretatsioon

Kui kasutaja ei saa piisavalt hästi aru, miks süsteem talle teatud soovituse teeb, võib ta

süsteemi soovitusi tõlgendada kui kohustusi, kuigi need põhinevad toetaval loogikal.

4. Teadmatus andmetöötluse loogikast

Kui andmesubjekt ei ole teadlik, milliseid andmeid temaga seoses töödeldakse ja miks

neid kuvatakse, võib see vähendada usaldust ja takistada õiguste kasutamist.

5. Volitamata ligipääs

Kui autentimise ja ligipääsu kontrollid pole piisavad, võib esineda risk, et isikuandmeid

näeb keegi teine peale andmesubjekti.

6. Teenuste dubleerimine

Kui andmevood ei toimi efektiivselt, võib isikule pakutav teenus olla korduv või raisata

ressursse.

7. Infoleke (nt meiliaadresside kaudu teavitamisel)

Seletuskirja Lisa 1

Tulevikus, kui arendatakse proaktiivne teavitusmehhanism, tuleb välistada andmete

lekkimine või väär edastamine.

8. Süsteemi kättesaadavuse katkemine (nt eesti.ee portaali tõrge)

Eeldusel, et eesti.ee portaal ei tööta ajutiselt (nt hooldus, tehniline rike või küberrünnak),

võib kasutajal tekkida ajutine takistus juurdepääsul personaliseeritud infole. See võib

mõjutada kasutaja teadlikkust oma kohustustest või õigetest tegevusakendest (nt

keeleeksamile registreerumine, toetuse taotlemise tähtaeg).

Välistatud risk: diskrimineerimine Teenuse loogika ei kasuta ega tööta rahvuse, kodakondsuse, usu ega muu sotsiaalse kuuluvuse

alusel. Kõik soovitused põhinevad kasutaja õiguslikul staatuse ja tegevuste andmetel, mitte

kultuurilisel ega etnilisel taustal. Süsteem kohtleb kõiki sihtrühma liikmeid võrdselt ning

neutraalselt, mis on selle oluline väärtus ja eelis.

7. Planeeritud meetmed riskide maandamiseks Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmetöötlusega seotud riskide maandamiseks on

rakendatud mitmetasandiline tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete süsteem, mis lähtub

andmekaitse üldmäärusest (IKÜM), riiklikest turvastandarditest ja RIA koordineeritavatest

andmevahetuspõhimõtetest.

Kõik andmed kuvatakse teenuses üksnes reaalajas ja ainult sellele isikule, kelle kohta andmed

käivad. Andmeid ei salvestata, kopeerita ega töödelda väljaspool nende algseid andmekogusid,

millega välditakse dubleerimist ja liigset andmekogumist.

Andmetöötlus toimub turvalise X-tee kaudu, kus andmevahetus on krüpteeritud ja logitud.

Autentimine eesti.ee portaalis toimub riiklikult tunnustatud autentimisvahenditega (ID-kaart,

Mobiil-ID, Smart-ID), mis tagab, et andmetele pääseb ligi üksnes andmesubjekt ise.

Sündmusteenuse arhitektuur ei võimalda ligipääsu teiste isikute andmetele.

Andmesubjektide õiguste teostamine on tagatud mitme kanali kaudu. Isikul on võimalik

tutvuda oma andmetega eesti.ee portaalis, kus on ka selgelt viidatud nende päritolule ja

soovituste loogikale. Samuti on loodud kontaktpunktid (nt INSA, Kultuuriministeerium,

Tervisekassa, Transpordiamet jne), kuhu saab pöörduda oma andmete parandamise, töötlemise

piiramise või selgitustaotluse esitamiseks.

Läbipaistvuse suurendamiseks kasutatakse mitmekesist teavitamist: Settle in Estonia portaal,

nõustamisteenused, privaatsustingimused ning kommunikatsioonitegevused. Kasutaja

nõusolek andmete personaliseeritud kasutamiseks on eeltingimus teenuse aktiveerumiseks.

Ilma nõusolekuta andmeid ei töödeldagi.

Turvameetmete ja andmevahetusprotsesside tehniline vastavus kuulub RIA järelevalve alla

ning on kooskõlastatud vastavalt kehtestatud riiklikele standarditele ja turvapoliitikale. Ajutise

katkestuse korral on kasutajal võimalik saada üldinfot ja tuge teiste kanalite kaudu (nt Settle in

Estonia portaal, infotelefonid, nõustajad). Kriitiliste tõrgete puhuks on kehtestatud

teenusehalduse protseduurid ja süsteemide taastamiskavad.

Seletuskirja Lisa 1

Tabel 1. Riskide hindamine andmesubjektile

Risk Tõenäosus Mõju Kommentaar

1. Ebaõige andmete

kuvamine (nt

vananenud andmed

andmekogudes)

Madal Keskmine Kuvatakse reaalajas

andmeid otse

allikast, kuid kui

andmeallikas on

vigane, võib info

eksitada.

2. Ligipääs

tundlikele või

ootamatutele

andmetele (nt

perearsti- või

koolikoha leidmine)

Väga madal Keskmine Isik võib ootamatult

näha lapse või

tervisega seotud

andmeid; risk

maandatakse

teavitustega.

3. Automatiseeritud

soovituste

väärinterpretatsioon

Madal Madal Vajalik selgitada, et

tegemist on

soovitusega, mitte

õigusliku

kohustusega.

4. Teadmatus

andmetöötluse

loogikast

Keskmine Keskmine Kaetakse selge

kommunikatsiooniga

portaalides ja

nõustamise kaudu.

5. Volitamata

ligipääs

isikuandmetele

Väga madal Kõrge Ligipääs on piiratud,

autentimine toimub

eesti.ee kaudu;

logimine ja X-tee

kontrollid lisaks.

6. Teenuste

dubleerimine ja

ressursside

raiskamine

Keskmine Madal Vähendatakse

andmevahetuse ja

personaliseeritud

loogika kaudu.

7. Infoleke (nt

meiliaadresside

kaudu teavitamisel)

Väga madal Kõrge Tulevikus

arendamisel tuleb

kasutada

krüpteeritud

kanaleid ja

isikustatud portaale.

8. Süsteemi

kättesaadavuse

katkemine (nt

eesti.ee portaali

tõrge)

Madal Keskmine Portaalil on olemas

tehnilise halduse ja

infosüsteemide

korrashoiu

protseduurid ning

RIA tagab

töökindluse

järelevalve. Lisaks

on paralleelsed

infoallikad (nt Settle

in Estonia portaal,

Seletuskirja Lisa 1

infotelefonid,

nõustajad), mille

kaudu saab

vajadusel juhiseid ka

siis, kui eesti.ee

ajutiselt ei tööta.

8. Järeldus ja üldhinnang

Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ puhul on tegemist avaliku sektori arendusega, mille

eesmärk on suurendada sihtrühma — peamiselt uussisserändajate — teadlikkust oma

kohustustest ja võimalustest, toetades nende kohanemist Eesti ühiskonnas. Teenus visualiseerib

olemasolevates andmekogudes talletatud isikuandmeid viisil, mis võimaldab paremini mõista,

millised toimingud on veel tegemata ning milliseid teenuseid on võimalik kasutada.

Mõjuhinnangu koostamisel tuvastati seitse peamist riskistsenaariumi, mis võivad mõjutada

andmesubjektide õigusi ja vabadusi (nt ebaõige andmete kuvamine, ootamatu tundliku info

ilmumine, ligipääsukontrolli puudulikkus). Kõiki neid riske hinnati tõenäosuse ja mõju põhjal

ning kirjeldati maandamismeetmed, sealhulgas juurdepääsu piirangud, tehnilised logid,

autentimiskontrollid, läbipaistvuse suurendamine ning kasutajate teavitamine.

Arenduse käigus ei looda uut andmekogu, vaid kasutatakse juba olemasolevate andmekogude

teavet, millele on isikutel ka muidu juurdepääs. Lahendus ei tekita kasutajale ühtegi uut

kohustust. Andmete kuvamine toimub turvalise X-tee kaudu ning igale kasutajale kuvatakse

ainult temaga seotud andmed ning ainult tema teadlikul nõusolekul.

Töötlemise õiguslik alus on selgelt määratletud: tegemist on avaliku ülesande täitmisega

(GDPR art 6 lg 1 punkt e), mille volitus tuleneb mitmest Eesti õigusaktist, sh Välismaalaste

seadus, VRKS, TATi määrus, VV seadus ja muud seotud määrused.

Arenduses rakendatakse proportsionaalsuse ja andmete minimiseerimise põhimõtteid:

töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vältimatult vajalikud personaliseeritud vaate

loomiseks. Kõik andmesubjekti õigused, sh juurdepääs, parandamine ja vastuväited, on tagatud

eesti.ee portaali või kontaktpunktide kaudu. Isik näeb süsteemis ainult iseennast puudutavat

infot ning süsteemi kasutamine on vabatahtlik ning eeldab eelnevat nõusolekut.

Lisaks andmekaitsealastele meetmetele on hinnatud ka süsteemi töökindlusega seotud riske,

sealhulgas võimalust, et eesti.ee portaal ei pruugi ajutiselt töötada. Selliste olukordade mõju on

maandatud paralleelsete infokanalite ja RIA tehnilise järelevalve ning tugimehhanismide

kaudu.

Kokkuvõtlikult võib hinnata, et:

 andmetöötlus on õiguspärane, eesmärgipärane ja proportsionaalne;

 riskid on maandatud tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega;

 andmesubjekti õigused on tagatud ja teenuse läbipaistvus on piisav.

EELNÕU 11. november 25

MINISTRI KÄSKKIRI

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a

käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste

elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT)

järgnevad muudatused:

1) muudan TAT-i punkti 3.2.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Partnerid on

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning Integratsiooni

Sihtasutus.“;

2) muudan TAT-i punkti 3.2.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Toetatava tegevuse eesmärk

on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ arendamine ja

rakendamine.“;

3) muudan TAT-i punkti 3.2.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Toetatava tegevuse

tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus, sealhulgas

infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud

osalema kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“. Lisaks on edasi arendatud

vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi

sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud sündmusteenus „Eestis

kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad kasutavad personaliseeritud ja

proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks.“;

4) muudan TAT-i punkti 3.2.5.1.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija tellib SMITilt

arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkujate ja sihtrühma

vajadustest.“;

5) muudan TAT-i punkti 3.2.5.1.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „SMIT tagab

andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.“;

6) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Sündmusteenuse “Eestis

kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate

registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas andmevahetusega teiste

riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. “;

7) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija tellib Integratsiooni

Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise

sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning riiklikest teenustest, mis on

mõeldud sihtrühma jaoks.“;

8) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Integratsiooni Sihtasutus

tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise sisulise

koordineerimise.“;

9) muudan TAT-i punkti 3.2.6 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on

punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2

nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029.“;

10) muudan TAT-i punkti 3.4.4.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kultuuri ja vaba aja ning

koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks.“;

11) muudan TAT-i punkti 3.4.4.6.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Riigikaitse ja

kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste korraldamine.“;

12) muudan TAT-i punkti 3.4.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on

punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2 nimetatud tegevustel 01.01.2023–

31.10.2029, punktis 3.3.4.5 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3

nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026.“;

13) tunnistan TAT-i punkti 3.5.5.3 kehtetuks;

14) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ pakkumine“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis

osalejate arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse

raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel

tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult

taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. c)

osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e-õppe formaadis kindlaks määratud

teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded“;

15) lisan TAT-i punktis toodud tabelis toetatava tegevuse 3.2 „Andmevahetuslahenduse

(sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ väljundnäitaja „Toimivate

„Eestis kohanemine“ sündmusteenuste arv. Mõõtühik: arv“, vahesihtasemega 0,

sihtasemega 1 ning selgitava teabe järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse töötavat „Eestis

kohanemine“ sündmusteenust, mida loetakse kokku tervikuna. Allikas: elluviija

aruanded“;

16) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad

tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“

sihttasemeks (2029) 950;

17) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad

tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet

toetavates tegevustes osalejate arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Rakenduskava

väljundnäitaja. Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes

osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: nii ühepäevase

keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul

peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded“;

18) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad

tegevused ning kodanikuõpe“ tulemusnäitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate

tegevuste läbinute arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Rakenduskava tulemusnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavad tegevused läbinud osalejate

osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa

80% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast

„Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“. Allikas: elluviija

aruanded“;

19) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

18 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas

infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine

2 550 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00%

sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00

70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00%

sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

3 910 000,00 100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

7 273 989,00 100,00%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 182 197,00 30,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

6 542 857,00 100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00%

sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00%

sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 1 962 857,00 30,00%

sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00%

sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

20) muudan TAT-i punkti 7.3.8 ning sõnastan selle järgnevalt: „Infotehnoloogiliste arenduste

programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning

litsentsitasu punktides 3.1, 3.2 ja 3.4 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;“;

21) muudan TAT-i punkti 7.3.10 ning sõnastan selle järgnevalt: „õppereisi kulu Euroopa Liidu

riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;“;

22) lisan TAT-i punkti 7.3.12 ning sõnastan selle järgnevalt: „tulumaksuseaduse § 48 lõike 4

tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks;“;

23) lisan TAT-i punkti 7.3.13 ning sõnastan selle järgnevalt: „välisekspertide ning tegevustesse

kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud

toetatava tegevuse puhul.“;

24) tunnistan TAT-i punkti 7.4.4 kehtetuks;

25) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks,

rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“;

26) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab

rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul

toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“;

27) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks;

28) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks;

29) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi.

30) Punktis 14 toodud muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a, punkte 17 ja 18

rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023. a, punkti 21 rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a ning punkti 23 rakendatakse tagasiulatuvalt alates

15. märtsist 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

MINISTRI KÄSKKIRI

EELNÕU 11.11.2025

TERVIKTEKST

Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks

toetuse andmise tingimused

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri-

miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51

„Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus-

lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“,

21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

(edaspidi toetatavad tegevused) raames.

1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev

inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3

alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus

ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme

„Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas

kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja

usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku

tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme

suurendamine“.

1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

2

kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas

kohanemiseks.

1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv

eesti keelest erineva emakeelega isik.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm

3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine.

3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise

toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu,

töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse

3

omandamist.

3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi

arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate

iseseisev toimetulek on paranenud.

3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ alategevused.

3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine.

3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide

ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide

väljatöötamine.

3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine,

teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.

3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.

3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide uuendamine.

3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029.

3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine.

3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.2.2 Partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning

Integratsiooni Sihtasutus.

3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis

kohanemine“ arendamine ja rakendamine.

3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud

andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud

uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in

Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele

kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud

sündmusteenus „Eestis kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad

kasutavad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks.

3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“

alategevused.

3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse

andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muuhulgas luuakse

koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele

õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse.

3.2.5.1.1 Elluviija tellib SMITilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in

Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest.

3.2.5.1.2 SMIT tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.

3.2.5.2 Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus

täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega,

sealhulgas andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed

Eesti riigi infoportaali eesti.ee.

3.2.5.2.1 Elluviija tellib Integratsiooni Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“

edasiarendamise ja rakendamise sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning

riiklikest teenustest, mis on mõeldud sihtrühma jaoks.

3.2.5.2.2 Integratsiooni Sihtasutus tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“

4

edasiarendamise ja rakendamise sisulise koordineerimise.

3.2.6 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023–

31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2 nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029.

3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja

toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse.

3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste,

uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks

paranenud.

3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused.

3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil.

3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga

tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku

sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks.

3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et

tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste konkurentsivõimet tööturul.

3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel

01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023–

31.12.2024.

3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad.

3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning

tagasipöördujatest tudengid.

3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe.

3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga

sideme suurendamine.

3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele

oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe

läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused.

3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate

lahenduste arendamine ja pakkumine.

3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate

materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele

üksikisikutele ja organisatsioonidele.

3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja

spordiasutustes.

3.4.4.4 Kultuuri ja vaba aja ning koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks

5

ning praktiseerimiseks.

3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele

kasutamist toetavad tegevused.

3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et

tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust.

3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas

materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks

kodanikuks olemisest.

3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste

korraldamine.

3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine

noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele.

3.4.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2

nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029, punktis 3.3.4.5 nimetatud tegevusel

01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3 nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026.

3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel.

3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet.

3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti

elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine.

3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning

lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo

edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast.

3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

alategevused.

3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete,

ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine.

3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine.

3.5.5.3 Kehtetu.

3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele.

3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning

aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele.

3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine.

3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu

tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele

tudengitele koolituse pakkumine.

3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste

tutvustamine.

3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti

veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni

6

parandamiseks.

3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja

avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks.

3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate

tulemuslikkuse ja mõju hindamine.

3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

osalejate koolituskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

a) ühepäevase

koolituse puhul peab

olema isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikult

taasesitatavas vormis;

b) keeleõppe koolitusel

peab olema kirjalikult

taasesitatavas vormis

tõendatud koolitatava

osalemine vähemalt

80% ulatuses õppest.

c) osalejaks võib

lugeda isiku, kes on

edukalt sooritanud e-

õppe formaadis

kindlaks määratud

teadmiste testi.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Settle in Estonia

portaali

registreeritud

külastajate arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on

koolitustele

registreerunud

abikõlblike

uussisserändajate arv.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Kohanemis-

programmi

koolituse(d)

läbinud

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

jooksvalt

uussisserändajate

enesehinnangulist

7

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

uussisserända-

jate osakaal, kes

hindavad, et

nende

konkurentsi-

võime

ühiskonnas

toimetulekuks

on paranenud.

Mõõtühik:

protsent

teadmiste paranemist,

mis on iseseisva

toimetuleku eelduseks.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmi

suunatud

välismaalaste

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse

kokku

andmevahetuslahen-

duse kaudu esimest

korda

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

suunatud Euroopa

Liidu ja kolmandate

riikide kodanikke.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

andmevahetus-

lahenduste arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat

andmevahetuslahen-

dust, mida loetakse

kokku tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

„Eestis

kohanemine“

sündmusteenust

e arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 0 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat „Eestis

kohanemine“

sündmusteenust, mida

loetakse kokku

tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 160 950 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetustes

osalemist isiku põhjal,

sh võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord. Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Praktikakohta-

de arv avalikus

sektoris.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse

praktikal osalemist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

8

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Ajakohastatud

tööjõulähetus-

programmide

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

ajakohastatud

tööjõulähetuste

programmide arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse ühe

täisprogrammi läbimist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute

hinnang

konkurentsi-

võime

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse läbinute

tagasisidena esitatud

hinnangut programmis

osaleja

konkurentsivõime

paranemise kohta

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe

Meetmete

nimekirja

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Lõimumisvald-

konna keeleõpet

toetavates

tegevustes

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava

väljundnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

osaluskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

nii ühepäevase

keeleõpet toetava

tegevuse kui ka

koolituse, mille kestus

on rohkem kui üks

päev, puhul peab olema

isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis

80% ulatuses õppest.

9

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Lõimumisvaldk

onna keeleõpet

toetavate

tegevuste

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava

tulemusnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavad

tegevused läbinud

osalejate osaluskordi

kumulatiivselt.

Läbinuks loetakse

osalejat, kes on võtnud

programmist osa 80%

ulatuses, osaluskordade

koguarvuks

arvestatakse

osaluskordi

väljundnäitajast

„Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

arv“.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Riigikaitse ja

kodanikuhari-

duse teemalistes

koostöötegevus

tes osalejate

arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse

riigikaitse ja

kodanikuhariduse

teemalistes

koostöötegevustes

osalejate arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Koolituse(d)

läbinute

hinnang eesti

keele oskuse ja

konkurentsivõi

me

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse

osalejate rahulolu enda

eesti keele oskuse ja

konkurentsivõime

paranemisega

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Sotsiaalreklaam

kampaaniate ja

ristmeediapro-

grammide arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 2 6 Näitaja sisuks on

korraldatavad

sotsiaalreklaamkam-

paaniad ning

ristmeediaprogrammid.

Allikas: elluviija

aruanded

10

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Tulem

us-

näitaja

Eesti elanike

valmisolek

toetada teistest

riikidest

Eestisse elama

tulnud inimeste

kohanemist

eluga Eestis.

Mõõtühik:

protsent

59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse,

kui paljud Eesti

elanikest on enda sõnul

valmis aitama

sisserändajatel Eesti

eluga kohaneda.

Allikas: elluviija

aruanded

5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

18 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat-

vormi) edasiarendus ja rakendamine

2 550 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00%

sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00%

sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%

sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

3 910 000,00 100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

7 273 989,00 100,00%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 182 197,00 30,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

6 542 857,00 100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00%

sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00%

11

sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 1 962 857,00 30,00%

sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00%

sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud

tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on

7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

7.3.2 kommunikatsioonikulu;

7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu;

7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu;

7.3.5 tõlkekulu;

7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel

maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;

7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja

majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2 ja 3.4 nimetatud toetatavate

tegevuste puhul;

7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja

õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud

toetatavate tegevuste puhul;

7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.12 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutav maks;

7.3.13 välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija

sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

12

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 kehtetu;

7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud;

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra

alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise

üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel

on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele

sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele

otsestele kuludele.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,

13

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest;

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja

3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse

seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab

32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu

registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase

tööpäeva lõpuks;

9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises

ja virtuaalses keskkonnas;

9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel;

9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse

teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel.

9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse

nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

14

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30

kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast

arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

15

muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul.

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse

summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3. Seirearuande vorm (kehtetu)

Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (kehtetu)

Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti

ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9.

juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunikud Margarita Källo (e-post [email protected], telefon 5624

5840), Maria Aasma (e-post [email protected], telefon 628 2300) ja Julia Amor

([email protected], telefon 5460 0199), kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (e-

post [email protected], telefon 628 2204) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest lisada toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse

(sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ uus alategevus, muuta toetatavate

tegevuste eelarveid ja alategevusi seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsustega tõsta

perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitsekuludesse,

samuti vajadusest täpsustada muid tehnilisi aspekte.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256 ja 15.

veebruari 2025. a käskkirjaga nr 50).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse toetatava tegevuse 3.2 „Andmevahetuslahenduse

(sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ partneriks Integratsiooni Sihtasutus.

Käskkirja punktiga 2 täiendatakse toetatava tegevuse eesmärki sündmusteenuse „Eestis

kohanemine“ arendamise ja rakendamisega. Käskkirja eelnõu punktiga 3 täiendatakse toetatava

tegevuse tulemust, et sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasi arendamise ja rakendamisega

kasutavad Eestisse elama asunud uussisserändajad personaliseeritud ja proaktiivset

sündmusteenust Eestis kohanemiseks.

Toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse täiendamine on tingitud uue alategevuse lisandumisest.

Alategevuse sündmusteenuse „Eesti kohanemine“ edasi arendamine ja rakendamine lisandumine

on tingitud proaktiivsete digitaalsete riiklike teenuste arendamise vajadusest. Proaktiivsete

digitaalsete riiklike teenuste arendamine võimaldab suunata digipädevusega uussisserändajaid

kasutama iseteeninduslikke lahendusi, vähendades survet manuaalsele süsteemile ja vabastades

ressursse nende toetamiseks, kellele digiteenuste kasutamine on keeruline. Selline lahendus toetab

teenuste kvaliteedi kasvu ja sihtrühmapõhist lähenemist.

Lisaks loob sündmusteenus tugeva aluse kriisiolukordadeks valmistumisel, nagu näitas Ukraina

sõjalise kriisi järgne massiline sisseränne. Proaktiivne digiteenus aitab pakkuda vajalikke

teenuseid kiiresti ja süsteemselt ka olukordades, kus suur hulk inimesi saabub lühikese aja jooksul.

2

Teenuse arendamine toimub samm-sammult, hõlmates arendusi nii uussisserändajate registri

andmebaasis kui ka Eesti riigiportaalis eesti.ee. Kavas on luua personaliseeritud vaated

sihtrühmadele, mille kaudu saab pakkuda proaktiivselt ja sihipäraselt riiklikke teenuseid. Lisaks

töötatakse välja lahendused andmevahetuseks teiste riiklike registrite ja andmebaasidega, et

toetada „ühe korra andmete esitamise“ põhimõtet ning vähendada sihtgrupi kui ka nendega

tegelevate asutuste halduskoormust. Teenuse toimimine eeldab mitme riikliku andmebaasi ja

infosüsteemi omavahelist andmevahetust ning kasutajakeskse vaate loomist eesti.ee keskkonnas.

Sündmusteenuse abil suunatakse sihtrühma liikmed automaatselt ja ajakohaselt neile vajalike

teenusteni, mis toetab nii kohanemisprogrammi rakendamist kui ka teiste seotud teenuste

nähtavust ja kasutatavust.

Peamised kaks suuremahulist arendussuunda:

1. Andmevahetuslahenduste loomine ja arendamine – analüüsi alusel töötatakse välja

tehnilised liidesed ning luuakse koostalitlusvõime Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Eesti Töötukassa infosüsteemiga. Eesti

Töötukassa osas täpsustuvad arenduste vajadused paralleelselt tööprotsesside

muutumisega, mistõttu tuleb arvestada ka võimalike täiendavate integratsioonide või

abisüsteemide vajadusega. Andmevahetus võimaldab täiendada olemasolevat infot

uussisserändajate kohanemise kohta ning siduda see „Settle in Estonia“ infoplatvormiga.

2. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendus riigiportaalis eesti.ee – arenduste

sihiks on mitmekihilise ja personaliseeritud kasutajavaate loomine, mis võimaldab iga

kasutaja jaoks kuvada just tema olukorrale vastavat infot ja teenuseid. Järgmises etapis on

kavas muuta teenus proaktiivseks (teenuse pakkumine algab süsteemipoolselt, kus

kasutajale esitatakse automaatselt sobivad teenused ning kasutajal on võimalus pakkumine

vastu võtta või sellest keelduda). Selline kasutajakeskne ja ennetav teenuseloogika eeldab

märkimisväärseid arendusi nii funktsionaalsuse kui ka andmevahetuse tasandil.

Käskkirja eelnõu punktiga 6 lisatakse uus alategevus „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“

edasiarendamine“. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike

infotehnoloogiliste lahendustega, sh andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust

edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. Käskkirja eelnõu punktidega 7 ja 8

täpsustatakse, et sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise eest

vastutab partner Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). INSA roll seisneb arendustegevuste

sisulises juhtimises ja koordineerimises, tagades, et lahendused vastavad sihtrühma vajadustele ja

teenuse eesmärkidele. INSA on sobiv partner, kuna ta viib ellu riiklikku kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ ning osutab sihtrühmale otseseid lõimumisteenuseid. Muudatus tagab

kohanemisvaldkonna teenuste sisulise sidususe ja vastastikuse täiendavuse, vältides dubleerimist

ning tugevdades ühtset koordineerimist kohanemise valdkonnas.

Lisanduva alategevuse „Sündmusteenuse „Eestis kohanemine edasiarendamine“ maksumuseks on

kavandatud toetatava tegevuse kogueelarvest 1,050 miljonit eurot, mida plaanitakse rakendada

perioodil 2026–2029. Ulatuslike arenduste jaoks on aastatel 2027–2029 kavandatud keskmiselt

300 000 eurot aastas. Rakendamise esimesel aastal on eelarve väiksem (ligi 120 000 eurot). See

arvestab ajaga, mis kulub teenusejuhi värbamisele ja tegevuste käivitamisele enne arenduskulude

tekkimist. Eelarvesse on arvestatud ka Integratsiooni Sihtasutuse otsesed personalikulud,

sealhulgas teenusejuhi tööjõukulu, milleks on hinnanguliselt ligikaudu 250 000 eurot toetatava

tegevuse elluviimise perioodil (01.01.2026-31.10.2029). Teenusejuhi ametikoht on vajalik

arenduste koordineerimiseks, hangete korraldamiseks ja partneritega koostöö tagamiseks.

Seoses uue partneri lisandumisega täpsustakse käskkirja punktides 4 ja 5, et partner neis

alategevustes on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

3

Käskkirja eelnõu punktiga 9 täpsustatakse tegevuste elluviimise aega. Lisandunud alategevuse

„Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine elluviimise aeg on 01.01.2026–

31.10.2029.

Käskkirja eelnõu punktiga 10 muudetakse tegevuse 3.4.4.4 sõnastust ning täiendatakse

alategevust koostöötegevuste pakkumisega. Koostöötegevused on sisult, formaadilt ja eesmärgilt

sarnased kultuuri- ja vaba aja tegevustega ning nende koondamine ühte alategevusse võimaldab

tegevusi paremini koordineerida, et täita toetatava tegevuse eesmärk. Alategevus hõlmab

ressursitõhusaid, järjepidevaid ja sihtrühma jaoks süsteemselt kavandatud keelepraktika võimalusi

läbi erinevate kultuuri- ja vaba aja ning koostöötegevuste. Tegevused võivad sisaldada näiteks

etendusasutuste, muuseumide ja näituste külastamist, töötubasid jt keeleõpet sisaldavaid tegevusi.

Käskkirja eelnõu punktiga 11 muudetakse tegevuse 3.4.4.6.2 sõnastust ning täiendatakse

alategevust koolituste pakkumisega. Tegevuste elluviimise käigus on selgunud, et punktid

3.4.4.6.2 ning 3.4.4.6.3 on oma olemuselt teineteist mõnevõrra dubleerivad ning 3.4.4.6.2

sõnastust muutes saab katta mõlema punkti tegevused sidusamalt. Punktis 3.4.6 sätestatakse

toetatava tegevuse sihtrühm “eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad,

tagasipöördujad ja Eesti kodanikud”, mis katab ära vajadusel ka noorteorganisatsioonide ja –

ühenduste juhtide ja aktivistide tegevustesse kaasamise.

Käskkirja eelnõu punktiga 12 muudetakse toetatava tegevuse alategevuste elluviimise aega.

Alategevuse 3.4.4.5 elluviimise aeg lõpeb 31.12.2025, seoses VV otsusega suunata ÜKP

vahendeid kaitsekuludesse. Keelelaagrite korraldamine on võrreldes teiste keeleõpet toetavate

tegevustega ressursi- ja eelarvemahukam. Eelarve vähendamise tingimustes ei ole võimalik tagada

senisel tasemel keelelaagrite kvaliteetset ja laiapõhjalist pakkumist. Lähtudes eesmärgist püüab

elluviija saavutada maksimaalse mõju piiratud ressursside tingimustes ning seetõttu suunata enam

tähelepanu ressursitõhusamatele keelepraktika vormidele.

Alategevuse 3.4.4.6.3 elluviimise aeg lõpeb 30.06.2026, seoses VV otsusega suunata ÜKP

vahendeid kaitsekuludesse. Nagu toodud käskkirja eelnõu punktis 12, võimaldab alategevuse

3.4.4.6.2 täiendamine täita siiski toetatava tegevuse eesmärki.

Käskkirja eelnõu punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks TAT-i punkt 3.5.5.3, mille sisuks oli Eesti

erameediakanalite toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud

ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja

kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas. Alategevuse lõppemine on tingitud Vabariigi Valitsuse 5.

juuni 2025. a otsusest ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. Samuti on põhjuseks

pärast TAT kehtestamist vastu võetud Vabariigi Valitsuse otsus eraldada erameediakanalitele

riiklikku toetust 2027. aastani, millega on osaliselt kaetud TAT tegevuse eesmärk tagada

erameediakanalite toimimine ja jätkusuutlikkus.

Käskkirja eelnõu punktiga 14 muudetakse toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle

in Estonia“ pakkumine“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“

selgitavat teavet ning tõstetakse keeleõppe koolitusel kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud

koolitatava osalemine vähemalt 80%-ni ulatuses õppest. Osaluskordade mahu protsendi

suurendamine loob eelduse keeletaseme paremaks omandamiseks ja seeläbi muudab sujuvamaks

sihtrühma liikumise järgmise taseme õppesse ning ka toetab ka keeleõppegruppide ühtlasema

sisenemistaseme kujundamist. Settle in Estonia süsteemis on võimalik automaatselt koondada

ainult nende osalejate info, kelle osalus on vähemalt 80%. 60% andmete koondamise nõude

kaotamine aitaks vältida käsitsi andmete koondamist, mida hetkel tehakse. Seeläbi väheneb

halduskoormus elluviijale. 60% ja 80% osaluskordade erinevus on minimaalne - 1.5a jooksul

orienteeruvalt 120 isikut (ca 60 inimest ajutise kaitse saaja ja 60 inimest tavarände sihtrühmas),

seega on mõju näitaja täitmisele pigem madal.

4

Käskkirja eelnõu punktiga 15 lisatakse TAT spetsiifiline väljundindikaator „Toimivate „Eestis

kohanemine“ sündmusteenuste arv“, mille 2029.a sihttasemeks seatakse 1. Sündmusteenus „Eestis

kohanemine“ koondab uussisserändajatele suunatud olulised riiklikud teenused ühtseks

digitaalseks teenusevooks ning võimaldab nende proaktiivset pakkumist läbi riigiportaali eesti.ee.

Sündmusteenus arvestab isiku elamisloa või -õiguse andmeid ning tugineb muu hulgas

rahvastikuregistri, elamis- ja töölubade registri, uussisserändajate registri, Eesti Hariduse

Infosüsteemi ja Eesti Töötukassa andmete automaatsele sidumisele, järgides „ühe korra andmete

esitamise“ põhimõtet. Eesmärgiks on personaliseeritud proaktiivse sündmusteenuse loomine,

hetkel on olemas infokogum, mis aga ei vasta veel proaktiivse sündmusteenuse definitsioonile.

Sihttasemeks on aastaks 2029 üks toimiv sündmusteenus, mis vastab eeltoodud nõuetele ning on

integreeritud eesti.ee keskkonda.

Käskkirja eelnõu punktiga 16 muudetakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ meetmete

nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 950. Sihttaseme

vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses Vabariigi Valitsuse 5.

juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. Rakendusasutus on

teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas antud näitaja muutmiseks

järgmises meetmete nimekirja muutmise protsessis.

Käskkirja eelnõu punktidega 17 ja 18 muudetakse toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet

toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja „Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ ning tulemusnäitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet

toetavate tegevuste läbinute arv“ selgitavat teavet ning tõstetakse keeleõpet toetavates tegevustes

osalejate osaluskordasid kirjalikult tõendatud taasesitatavas vormis vähemalt 80%-ni õppest.

Osaluskordade mahu protsendi suurendamine loob eelduse, et osaleja osalemine tegevustes on

piisavalt sisuline ja järjepidev. Keeleõpet toetavad tegevuste tulemuslikkus põhineb regulaarsel

osalemisel keeleõpet teotavates tegevustes ning osalejate aktiivsel osalemisel, mistõttu on 80%

künnis vajalik, et tegevuse eesmärgid (läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas

toimetulekuks paraneks) paremini täituksid. Kõrgem osalemismäär motiveerib osalejaid

järjepidevamalt panustama, mis omakorda toetab sihtrühma kaasatust ja loob tugevama aluse eesti

keele oskuse ja konkurentsivõime suurenemiseks.

Käskkirja eelnõu punktiga 19 muudetakse TAT-i eelarve tabelit.

Toetatavasse tegevusse 2 „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine“ lisandub uus alategevus „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine“,

mida hakkab ellu viima partner Integratsiooni sihtasutus ning mille eelarveks on planeeritud

1 050 000 (Euroopa Sotsiaalfond + toetus 735 000 + riiklik kaasfinantseering 315 000).

Toetatavate tegevuste 3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe“ ja 5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

eelarved vähenevad tingituna Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusest ümbersuunata EL

toetust kaitsevõime suurendamiseks.

Toetatavas tegevuses „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“ väheneb Euroopa Sotsiaalfond + toetus 1 050 000 võrra 2

737 000-ni ning riiklik kaasfinantseering 450 000 võrra 1 173 000-ni. Kärpe tõttu väheneb

tööjõulähetusprogrammi pakkumine.

5

Toetatavas tegevuses „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ väheneb Euroopa

Sotsiaalfond + toetus 613 208 võrra 5 091 792-ni ning riiklik kaasfinantseering 262 803 võrra 2

182 197-ni. Kärpe tõttu laiendatakse alategevusi 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.2 ning lõpetatakse alates

31.12.2025 alategevuste 3.3.4.5 ja 3.4.4.6.3 pakkumine.

Toetatavas tegevuses „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

väheneb Euroopa Sotsiaalfond + toetus 941 600 võrra 4 580 000-ni ning riiklik kaasfinantseering

403 543 võrra 1 962 857-ni. Kärpe tõttu väheneb alategevuse 3.5.5.1 eelarvemaht, mis ei mõjuta

aga alategevusega seotud näitajat, kuna järgnevaid tegevusi saab kavandada selle alategevuse

raames juba toimunud tegevuste alusel, kasutades väiksemat eelarvet võimalikult efektiivselt.

Alategevus 3.5.5.3 senisel kujul lõpetatakse, alategevusse 3.5.5.6 lisandub meediakanalite

toimetuste võimestamine. Samuti muudetakse alategevuses 3.5.5.7 lähenemist sihistatumaks,

panustades töösuundadesse, mis võimaldavad väiksema kulu juures sisulist kontakti ja

infovahetust üldisema infomaterjalide levitamise asemel.

Käskkirja eelnõu punktiga 20 muudetakse abikõlblike kulude loetelu TAT-i punktis 7.3.8 ning

lisatakse ka infotehnoloogiliste arenduste analüüsimise kulu, samuti muudetakse antud kulu

abikõlblikuks ka toetatavatele tegevustele 3.1 ja 3.4. Infotehnoloogiliste arenduste analüüsimise

kulu lisamine on vajalik, et tagada sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ ja teiste digilahenduste

kvaliteetne ja sihtrühmapõhine väljatöötamine. Analüüs võimaldab kaardistada vajadused,

modelleerida äriprotsessid ning tagada andmevahetuse ja infosüsteemide koostalitlusvõime. Ilma

piisava analüüsita suureneb risk, et arendused ei vasta eesmärkidele ega kasutajate ootustele.

Seotult lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste uuendamise ning arendamisega on osa

teenustest liikumas e-keskkondadesse, millega kaasneb ka infotehnoloogiliste arenduste vajadus.

Näiteks on Keelesõbra programmi edasiarenduseks ning turvaliseks teenusekorraldamiseks vajalik

arendada elluviija Integratsiooni Sihtasutuse kliendihaldus- ja iseteenindusportaalis

funktsionaalsust. Samuti võib tõusetuda vajadus antud kulu järele ka kohanemisprogrammi e-õppe

formaatide jms seotult.

Infotehnoloogiliste arenduste haldamise ja majutamise kulu on abikõlblik ainult

infotehnoloogiliste arenduste arendamise ajal.

Käskkirja eelnõu punktiga 21 lisatakse, et õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires

on abikõlblik ka alategevuses 3.5.5.6. Õppereisidel osalevad tegevusse kaasatud ajakirjandus- ja

kommunikatsioonitudengid, ajakirjanikud ning meediatoimetuste töötajad. Õppereiside kaudu on

võimalik omandada kogemusi ja teadmisi teistest riikidest, mis võimaldab tõsta pädevusi eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele ajakirjandusliku suunatud sisu tootmisel.

Käskkirja eelnõu punktidega 22 ja 24 lisatakse abikõlblike kulude loetellu ning eemaldatakse

abikõlbmatute kulude loetelust tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena

käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks. Antud kulu abikõlblikuks muutmine on tingitud asjaolust, et

TATi tegevused hõlmavad ka osalejate toitlustamist, mis on käsitletav erisoodustusena ulatuses,

milles sündmusel osalevad sündmuse korraldajana elluviija või partneri töötajad. Kuna sündmuse

korraldaja töötajate osavõtt on põhjendatud ja vajalik, siis peaks ka nende osalemisega kaasnev

kulu (neile jaotatav sündmuse korraldamise kulu, sh ka erisoodustusena käsitletav toitlustamise

kulu ja selle pealt tasutav maks) kuuluma otseste abikõlblikke kulude loetellu.

Käskkirja eelnõu punktiga 23 lisatakse abikõlblike kulude loetellu välisekspertide ning

tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija sisekorra alusel punktis 3.5

nimetatud toetatava tegevuse puhul. Punktis 3.5 kirjeldatud toetatava tegevuse elluviimine kätkeb

endas laiaulatuslikke alategevusi, mis eeldavad koostööd ekspertide ja meediapartneritega ning

avaliku sektori asutustega. Mitmete alategevuste – nagu koolituste korraldamine (3.5.5.6)

6

kommunikatsioonivõrgustiku loomine (3.5.5.4.1), kampaaniate ja meediasisude tootmine (nt

3.5.5.1, 3.5.5.2), mõju hindamine (3.5.5.9) – edukas elluviimine eeldab ka välisekspertide ja

tegevustesse kaasatud spetsialistide (nt koolitajad, moderaatorid, analüütikud) osalemist.

Välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulude abikõlblikuks

muutmine annab elluviijale paindlikkuse kaasata vajalikke kompetentse sõltumata nende

asukohast. Näiteks kvaliteetse ajakirjanduse arendamiseks vajalike koolituste puhul võib osutuda

vajalikuks kaasata eksperte ka väljastpoolt Eestit või teistest Eesti piirkondadest. Samuti võib see

olla vajalik sihtrühmale suunatud tegevuste elluviimisel väljaspool Tallinna. Kulude hüvitamine

toimub vastavalt elluviija sisekorrale, mis tagab kulu põhjendatuse ja läbipaistvuse.

Käskkirja eelnõu punktidega 25 ja 26 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi.

Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna

vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu muudetakse käskkirja

eelnõu punktidega 27 ja 28 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve täitmine

kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks.

Käskkirja eelnõu punktiga 29 muudetakse lisa 5 „Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“

seoses uue alategevuse „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine“ lisandumisega.

Käskkirja eelnõu punktiga 30 sätestatakse, et käskkirja punktis 14 nimetatud TAT-i muudatust

Kohanemisprogrammi osalemismäära nõude tõstmisel 80%ni rakendatakse alates 1. jaanuarist

2026. SIE platvorm arvestab keeleõppes edukalt läbinuks alates 80% osaluse lävendist.

Otstarbekas on, olenemata teenusepakkumise rahastusallikast, ühtlustada põhimõtteid teenuste

korraldamisel. Punktides 17 ja 18 osalemismäära tõstmist keeleõpet toetatavates tegevustes 80%ni

rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023.a, et kajastada tegelikku rakenduspraktikat,

sest seda põhimõtet on tegevuste planeerimisel ja seireandmete kogumisel juba arvestatud. Punkti

21 õppereiside lubatavuse kohta toetatavas tegevuses 3.5.5.6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1.

juunist 2025. a, sest 2025.a sügisel toimuvate õppereiside ettevalmistust alustati 2025 II poolaasta

alguses. Punkti 23 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023. a, sest välisekspertide

ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu on olnud vajalik, et kaasata vajalikke

kompetentse sõltumata nende asukohast.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende

ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid.

Sündmusteenuse „Eesti kohanemine“ andmekaitsealane mõjuhinnang on seletuskirja lisas 1.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Toetatavate tegevuste eelarveid

vähendatakse seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsustega tõsta perioodi 2021-2027

7

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitsekuludesse.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning

partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse kommenteerimiseks

ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.

Lisa 1. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmekaitsealane mõjuhinnang.