| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 32 |
| Registreeritud | 17.11.2025 |
| Sünkroonitud | 18.11.2025 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-1 Ministri määrused |
| Toimik | 1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Pille Penk |
| Originaal | Ava uues aknas |
„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ määruse eelnõu seletuskiri
Lisa 3
KOOSKÕLASTUSTABEL
Ettepanek/märkus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
kommentaar
Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.
1. Seletuskirjas 1.3. Märkused on välja
toodud „Toetuse andmise tingimused
(edaspidi TAT) on seotud isikuandmete
töötlemisega isikuandmete kaitse
üldmääruse tähenduses ning selle kohta on
koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja
IV osas“. Andmekaitsealane mõjuhinnang
on välja toodud „5. Määruse mõjud“.
Roomanumbri kasutamine selles viites ei
ole põhjendatud, edasises seletuskirjas neid
kasutatud ei ole.
Arvestatud
Seletuskirja parandatud.
2. Eelnõu § 10 lg 1 toob välja “Kui taotleja
või partner on äriühing, mittetulundusühing
või sihtasutus, peavad nad omama
majandustegevust vastavalt kolm või ühe
aasta enne taotluse esitamise kuupäeva“.
Seletuskirja lk 17 selgitus „Tagamaks, et nii
taotleja kui partner ka reaalselt tegutsevad,
kehtestatakse neile vastavalt vähemalt
kolme ja ühe aasta pikkune
majandustegevuse omamise nõue“. Ei ole
üheselt arusaadav, kaua peavad taotleja ja
partner olema tegutsenud olenevalt
tegutsemist vormist.
Arvestatud
Tegutsemisnõue sätestatud selgemalt eraldi
lõikesse 2.
3. Eelnõu §15 lg1 p 2 on projekti
põhjendatuse kriteeriumi kirjeldus. Palun
täiendage punkti, lisades viide
hindamislehe (lisa 1) punktis 2.3 välja
toodud hindamiskriteerium partnerite arv.
Arvestatud
Eelnõu § 15 lg 1 p 2 hindamiskriteeriumi
sõnastusse lisatud „kaasatud partnerite arv“.
4. Riigiabi - käesoleva aasta alguses
mitteametlikule kooskõlastamisele
saadetud eelnõu versiooni kohaselt oli
võimalik anda vähese tähtsusega abi
(tingimuslik sõnastus, „kui antav toetus on
vähese tähtsusega abi….“), kõik abi
andmisega seotud vajalikud sätted olid
eelnõus olemas. Delta kaudu praegu
esitatud eelnõu versioonis neid sätteid enam
ei ole ja seletuskirja on lisatud riigiabi
analüüs riigiabi puudumise kohta. Analüüs
lõppeb siiski järeldusega, et tuleb iga
Mittearvestatud
Vähese tähtsusega abi tingimuslikke sätteid
eelnõusse ei lisata, kuna toetus ei ole riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses
ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse
§ 33 lõike 1 tähenduses.
Seletuskirja punkti 3 analüüsi kohaselt
leidsime, et tegemist ei ole riigiabiaga.
Seletuskirjas riigiabi analüüsi tekst
korrigeeritud.
[Tippige siia]
2
taotluse puhul vähese tähtsusega abi
andmist analüüsida. Sellest tulenevalt
palume tuua eelnõusse tagasi vähese
tähtsusega abi sätted, mis olid k.a veebruari
määruse eelnõu versiooni paragrahvis 10.
5. Lisa 1 ekspertide hindamislehe vorm
punkt 2.3 – „Hinnatakse projekti tegevuste
elluviimiseks kaasatud partnerite ja
koostööpartnerite panust, rolli ja nende
kaasamise põhjendatust projekti tulemuste
saavutamisel“ lause viitab, et tegemist on
sisulise hindamisega. „Kolm punkti
antakse, kui on kaasatud neli või enam
partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks
kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on
kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks
partner“ siin aga justkui tühistatakse
esimene pool kriteeriumist ja arvesse tuleb
võtta ainult partnerite arvu. Täpsustage, et
ekspertidel oleks hindamine üheselt
arusaadav.
Arvestatud
Punktis 2.3 hinnatakse nii partnerite sisulist
panust, kaasamise põhjendatust kui ka
kaasatud partnerite arvu – kõrgemad punktid
saab taotleja, kes on kaasanud eelnõus nõutud
miinimumist (1 partner) enam partnereid.
Mööname, et eelnõu Lisa 1 praeguses
sõnastuses jääb see ebaselgeks. Lisa 1
ekspertide hindamislehe vormilt on seetõttu
punkt 2.3 juurest eemaldatud lause: „Kolm
punkti antakse, kui on kaasatud neli või enam
partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks
kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on
kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks
partner“, kuid „partnerite arv“ on lisatud
eelnevas lauses nimetatud hinnatavate
aspektide loetelusse. Kuidas täpselt eksperdid
antud kriteeriumi hindama hakkavad (iga
punkti selgitus) kirjutatakse lahti määruse § 15
lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikas.
6. Eelnõu seletuskirja lisa 1 viited mõju
analüüside asukohale vajavad parandamist.
Analüüs on seletuskirja punktis 5 mitte
punktis 4.
Arvestatud
Seletuskirja lisa 1 viited parandatud.
Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega
arvestamisel.
1. Eelnõu § 5 - mitteametlikul
kooskõlastuses olid sees lõiked 1, 2 ja 4.
Palun need uuesti lisada, need on olulised
toetuse saajale: „(1) Kulu on abikõlblik, kui
see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.
mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused” (edaspidi
ühendmäärus) §-des 15 ja 16 ning
käesolevas määruses sätestatud
tingimustega ja taotluse rahuldamise
otsusega; (2) Abikõlblikeks kuludeks
loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis on
tehtud § 2 kohase eesmärgi ja tulemuse
saavutamiseks vastavalt §-s 8 sätestatud
Mittearvestatud
Seletuskiri abikõlblikkuse osas täiendatud, s.t
Teie ettepanekutes nimetatud puuduvad lõiked
lisatud selgitusena seletuskirja.
Eelnõud nimetatud lõigetega ei ole täiendatud,
kuna ühendmäärus kohaldub käesoleva
määruse alusel toetuse saamisele ilma, et seda
oleks vaja valikuliselt või igas määruse
paragrahvis üle korrata. Ühendmääruse
kohaldatavus tuleb lisaks ühendmäärusele ka
kehtestatava määruse § 1 lõikest 5.
Mitteametliku kooskõlastusringiga võrreldes
puuduva lõike 2 kohta: määruse alusel ei
toetatagi muid tegevusi kui §-s 4 nimetatud,
mis vastavad § 2 eesmärgile ja tulemusele ning
[Tippige siia]
3
piirmääradele; (4) Abikõlblikke kulusid
hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra
alusel“.
Mõistame juriidilist konstruktsiooni, et
ühendmäärus kohaldub, kuid toetuse saaja
jaoks on lihtsam, arusaadav ja
kasutajasõbralikum olulised nõuded
meetme määrusest teada saada. Kulude
abikõlblikkus on kindlasti toetuse saaja
jaoks oluline.
Samuti palume avada seletuskirjas taustaks
ka ühendmäärust. Näiteks abikõlblike ja
abikõlbmatute kulude juures, mis kindlasti
on taotlejale oluline, maksete juures jne,
sest taotlejate sihtrühm on täiesti uus.
seda vaid §-s 8 määratud ulatuses.
Õigusselgust ei loo lisatav säte, mis täiendavalt
kinnitaks, et määruse §-d 2, 4 ja 8 on kehtivad
sätted.
Pealegi tekitaks selline kehtivuse ebavajalik
ülekordamine segadust, kuna kordamine oleks
valikuline, jättes välja nt tingimused, et
abikõlblikeks kuludeks loetakse §-s 10
nimetatud nõuetele vastava taotleja §-s 7
nimetatud abikõlblikkuse perioodil tehtud
kulud.
Mitteametliku kooskõlastusringiga võrreldes
puuduva lõike 4 kohta: nimetatud asjaolu tuleb
eelnõu § 23 lõikest 1.
2. Eelnõu § 7 lõike 3 teine lause on väga
ebaselge, arusaamatu on, mis nõuet tuleb
rakendusüksusel täita. Taotleja kirjutab
abikõlblikkuse perioodi taotlusesse ise.
Ettepanek on lause eemaldada.
Arvestatud
Eelnõu § 7 lõike 3 teine lause: „Rakendusüksus
märgib vajadusel taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud juhul taotluse esitamise kuupäevast
varasema abikõlblikkuse perioodi
alguskuupäeva“ eemaldatud.
3. Eelnõu § 7 lõikes 5 soovitame selguse
huvides täpsustada, kas abikõlblikkuse
perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 4
nimetatud perioodi.
Arvestatud
Eelnõu muudetud järgmiselt. Lõige 5
ühendatud lõikega 4 järgnevalt: (4) Projekti
abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.
Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul
toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni
kolme kuu võrra tingimusel, et saavutatav
tulemus seondub endiselt toetuse andmise
eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse
ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029.
4. Eelnõu § 7 lõige 6 ei ole asjakohane.
Projekt lõpeb peale abikõlblikkuse
perioodi. Lõpparuanne näitab ära, et kõik
vastavad tegevused on ellu viidud, kulud on
abikõlblikud, mistõttu tehakse lõppmakse.
Palun eemaldada antud säte.
Arvestatud
Säte eemaldatud.
5. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et kui
taotleja või partner on äriühing,
mittetulundusühing või sihtasutus, peavad
nad omama majandustegevust vastavalt
kolm või ühe aasta enne taotluse esitamise
kuupäeva. Millal peab olema äriühingul,
MTÜl või SA-l majandustegevus kolm
aastat ja millal 1 aasta? Kes millisele
tingimusele vastama peab? Kellele, mis
Arvestatud
Tegevusnõue toodud selgemalt eraldi § 10
lõikesse 2.
[Tippige siia]
4
tingimus kohaldub, peab olema sätestatud
meetme määruses.
Õigusselguse jaoks tuua välja täpselt, et
taotleja omab majandustegevust kolm
aastat ja partner üks aasta enne taotluse
esitamise kuupäeva.
6. Eelnõu § 10 lõikes 2 on nimetatud
erinevaid organisatsioone ja isikuid, kuid
kuidas kontrollib RÜ taotleja ja partneri
vastavust nendele? Kas nendel peab olema
vastav märge põhikirjas, äriregistris vastav
tegevusala vms?
Arvestatud
Eelnõud täiendatud määruse lisaga 3 ja 4, mis
annab taotlejale ja partnerile ette vormid,
millel kinnitab enda vastavust § 10 nimetatud
organisatsiooni tüübile. Selleks on täiendatud
määruse § 11 lõiget 1 punktidega 10 ja 11 ja
seletuskirja täiendatud selgitusega, miks on
selline lähenemine vajalik.
7. Eelnõu § 10 lõige 2 p 4 - seletuskirjas
selgitada kuidas hinnatakse tööandja
ettevõtte suurust.
Arvestatud
Määrust täiendatud ja asendatud „vähemalt
kümne töötajaga tööandja“ täpsema
määratlusega „tööandja, kelle töötajate arv on
viimase esitatud majandusaasta aruande põhjal
on keskmine töötajate arv taandatuna
täistööajale vähemalt kümme“.
8. Eelnõu § 10 lõige 3 punktis 1 peab olema
viide lõikele 2, kuivõrd lõikes 1 ei ole
punkte.
Arvestatud
9. Eelnõu § 10 lõige 4 - antud säte jääb
ebaselgeks. Kui sätte mõte on see, et
projekti peab olema kaastatud kindlasti
partner, siis seda nii öelda. Praegu
viidatakse nt lõikele 1, mis on partneri
nõue, lõikes 2 on erinevad punktid, kuid
praegu loeb sättest välja, et justkui peaks
partner vastama neile kõigile.
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja täiendatud selliselt, et
tuleks selgemini välja, et taotleja peab kaasama
vähemalt ühe partneri. See partner peab
vastama teatud nõuetele (juriidiline vorm,
tegutsemisnõue ja kindel organisatsiooni tüüp,
mis täiendatud eelnõus on loetletud § 10
lõigetes 3 ja 4). Lisaks kohustuslikule
partnerile võib taotleja soovi või vajaduse
korral kaasata ka partneri, kes ei vasta § 10
lõigetes 3 ja 4 loetletud organisatsiooni
tüüpidele, kuid kelle kaasamine on vajalik
projekti tegevuste elluviimiseks. Sellise
partneri kaasamise vajalikkuse põhjendab
taotleja taotluses. Seletuskirja täiendatud
arusaadavama selgitusega selle kohta, millise
partneri kaasamine on kohustuslik ja millise
partneri kaasamine vabatahtlik.
10. Eelnõu § 10 lõige 5 - kuidas ja mis
tõendab, et täiendavalt kaasatud partner
tegutseb projektiga elluviidava toetatava
tegevuse valdkonnas ehk kuidas ja millel
alusel saab RÜ lugeda partneri vastavaks
Arvestatud
Eelnõud ja seletuskirja muudetud selliselt, et
“toetatava tegevuse valdkonnas” tegutsemise
nõue on tingimuse sõnastusest välja jäetud
[Tippige siia]
5
antud tingimusele? Kas taotlus peab
sisaldama mõnda vastavasisulist
dokumenti, partneri kinnitust, et tegutseb
toetatava tegevuse valdkonnas vms? Palun
sätestada nõue määrusesse. Määruse § 11
lõike 1 punkti 10 kohaselt peab taotlus
sisaldama partneri kaasamise vajalikkuse
põhjendust, kuid see ei tõenda, et partner
vastab § 10 lõikes 5 sätestatud nõudele.
ning lähtutakse sellest, et taotleja põhjendab
partneri kaasamise vajalikkuse.
11. Eelnõu § 15 lõige 2 - mitteametlikul
kooskõlastusel oli „Rakendusasutus
koostab....“. Palun parandada see tagasi
rakendusasutuseks, kuna RA kui määruse
väljatöötaja teab täpselt, kuidas
hindamismetoodika nõudeid koostada,
mille osas RÜ-l puudub kompetents.
Arvestatud
12. Eelnõu § 15 lõike 1 punktis 4 viidatakse
taotleja ja partneri kvalifikatsioonile, kuid
vastav nõue taotluse nõuetes puudub (§ 11).
Seega, millise info põhjal teab taotleja, et ta
peab taotluses näitama ära ka nii enda kui
ka partneri kvalifikatsiooni. Kus taotluse
osas vastav info välja tuleb? Milline
kvalifikatsioon peab neil olema?
Arvestatud
„Kvalifikatsiooni“ mõiste määrusest ja
seletuskirjast eemaldatud.
13. Eelnõu § 15 lõige 5 asendada
mitteametlikus kooskõlastuses olnud sama
paragrahvi lõikega 4 ehk asendada see
lausega „Projekti hindavad eksperdid
annavad hinded konsensuslikult, esitades
täidetud ja digitaalselt allkirjastatud
hindamislehe (lisa 1) rakendusüksusele 14
kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks
saamisest“. Põhjuseks on asjaolu, et RÜ-l
on pikaajaline koguemus projekti
hindamiste vaidlustustega. Konsensuslik
hindamine on kvaliteetsem ning paljud
ebavajalikud vaidlused jäävad olemata.
Arvestatud
14. Eelnõu § 19 lõige 1 punkt 2 viitab
muudatusest keeldumisele kui muudatus ei
ole kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Antud
juhul ei ole toetuse puhul tegemist
riigiabiga, seega viide riigiabile muutmisel
ei ole asjakohane. Või on mingil juhul siiski
tegemist riigiabiga? Kui on, siis seda tuleb
ka määruses sätestada.
Arvestatud
Antava toetuse puhul ei ole tegemist riigiabiga.
„… ega riigiabi eeskirjadega“ kustutatud.
15. Eelnõu § 22 lõige 3 - mitteametlikul
kooskõlastusel oli tekstis „osalejate
andmete olemasolu sündmuste
infosüsteemis“. Küsimus, kas lõike
muudatusega ei ole toetuse saajal enam
Arvestatud
Täpsustus lisatud. Ühendmääruse § 10 lõike 1
punkt 5 alusel peavad toetuse saaja ja partner
koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+
[Tippige siia]
6
kohustust sündmuste infosüsteemi andmeid
kanda ja mida tähendab sellisel juhul
„osalejate andmete olemasolu“.
ning Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest
toetatavas projektis osaleja kohta
ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud
andmeid ja esitama need rakendusüksusele.
Selleks on e-toetuse keskkonnas eraldi
„Sündmused“ leht.
16. Eelnõu § 24 lõikesse 1 lisada „välja
arvatud, kui ta on riigiasutus“. Nõue tuleneb
ÜM § 30 lg 6.
Arvestatud
Lisatud.
17. Seletuskirjas ei vasta § 10 lg 3 selgitus
(lk 18 teine lõik) meetme määruses
sätestatuga. Palun kontrollida ja teha
vajalikud parandused.
Arvestatud
18. Seletuskirjas on eelnõu § 21 lg 2 kohta
kirjutatud järgmiselt: „Lõike 2 kohaselt
peab toetuse saaja ostude või riigihangete
korraldamisel lähtuma keskkonnaministri
29. juuni 2021. a määrusest nr 35
„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja
teenuste koskkonnahoidlikud kriteeriumid
ja nende kohta riigihanke
alusdokumentides kehtestatavad
tingimused“, mille kohaselt on eesmärk
vähendada riigihangetega ostetavate asjade
ja tellitavate teenuste mõju keskkonnale ja
soodustada keskkonnahoidlikkust, pidades
silmas toodete olelusringi ja selle
keskkonnamõju." Tegelikult kohaldub see
määrus vaid riigihangetele, mitte ostudele.
Nii on ka eelnõus kirjas. Palun seletuskirjas
ostudele kohaldumine välja võtta, kuna
võib tekitada segadust, kas ka nn
mittehankijad peaksid hankijatele
kohalduvat määrust järgima.
Arvestatud
Seletuskiri viidud vastavusse määruse § 21
lõikes 2 sõnastatuga ja ostudele kohaldumine
välja võetud.
19. Eelnõu lisa 1 hindamisleht - puuduvad
viited taotluse väljadele, mida kriteeriumite
all hinnatakse.
Arvestatud
Viited lisatud.
20. Eelnõu lisa 1 hindamisleht -
Hindamiskriteerium p. 2.3 teine lause on
hindamismetoodika kirjeldus, mis ei pea
olema hindamislehe vormis. Palun teha
vajalik muudatus.
Arvestatud
Punktis 2.3 hinnatakse nii partnerite sisulist
panust, kaasamise põhjendatust kui ka
kaasatud partnerite arvu - kõrgemad punktid
saab taotleja, kes on kaasanud eelnõus nõutud
miinimumist (1 partner) enam partnereid. Lisa
1 ekspertide hindamislehe vormilt on punkt 2.3
juurest eemaldatud lause: „Kolm punkti
antakse, kui on kaasatud neli või enam
partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks
kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on
kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks
[Tippige siia]
7
partner“, kuid „partnerite arv“ on lisatud
eelnevas lauses nimetatud hinnatavate
aspektide loetelusse. Kuidas täpselt eksperdid
antud kriteeriumi hindama hakkavad (iga
punkti selgitus) kirjutatakse lahti määruse § 15
lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikas.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.
1. Eelnõust jääb mõnevõrra ebaselgeks,
milliseid konkreetseid tegevusi toetatakse
ja kuidas nende mõju mõõdetakse – kui
toetatavad tegevused on väga erinevad,
võib nende laiemat mõju olla keeruline
hinnata. Selle tulemuseks võib olla hulk
väikese mõjuga tegevusi.
Selgitatud
Toetatavad tegevused on nimetatud § 4.
Konkreetsed projekti raames elluviidavad
tegevused võivadki olla erinevad (vt
seletuskirjast lähemalt). Soolisel
segregatsioonil on palju erinevaid põhjusi ning
nende lahendamiseks ei ole olemas ühte või
kahte suure mõjuga tegevust, mis
segregatsiooni probleemid lahendaks. See on
meile teada mh rakendusuuringutest, mis on
käesoleva eelnõu aluseks (uuringute loetelu
toodud seletuskirjas). Tegevuste mõjususe
suurendamiseks on projektidele seatud
koostöönõue. Projekti mõjusust ja
eesmärgipärasust hinnatakse projektide valikul
lähtudes hindamiskriteeriumitest ja
hindamisjuhisest.
2. Teaduspoliitika seisukohast palume
hinnata, kas eelnõu praegusel kujul hõlmab
ka teadusasutusi. STEM-valdkondades on
märgata olulist soolist ebavõrdsust ka
teadlaskarjääris. Naiste karjääris tekivad
katkestused sageli just ajal, mil kujuneb
teadlase edasine karjääritee. Meestele, kelle
karjääris selliseid katkestusi reeglina
vähem esineb, annab see olukord selge
eelise.
Selgitatud
Haridusasutused ja teadusasutused on osaliselt
kattuvad organisatsioonid (nt ülikoolid).
Samuti, STEM valdkonna teadusasutused, kes
soovivad segregatsiooni vähendamisega
tegeleda töötajaskonna ja nende karjääri
kujundamise vaates, ja kvalifitseeruvad
määruse § 10 lõige 3 punkt 5 tööandja nõuetele
(10+ töötajat), saavad taotluse esitada
tööandjana. Taotleja ja partner saavad
määratleda oma rolli määruse lisa 3 ja 4
vormidel.
3. Lisaks märgime, et meeste veenmine
valida õpetajakutse või tervise/heaolu eriala
ei toimi, kui sektori palgad on samas
suurusjärgus praeguse palgatasemega.
Seletuskirja kohaselt on meeste põhilised
motivaatorid EHW-erialadel töötamiseks
positiivsed eeskujud, lähedane kokkupuude
ametiga ning missioonitunne. Samas
tuuakse seletuskirjas välja, et
märkimisväärne hulk mehi töötab EHW-
ametialadel kõrval- või lisatööna. Mis
Teadmiseks võetud
Nõustume, et piisava sissetuleku tagamine
hooletööga seotud valdkondades on oluline, ja
seda mitte ainult või eelkõige meeste osakaalu
suurendamiseks, vaid silmas pidades ka seda,
et praegu töötab EHW valdkonnas ca iga neljas
tööturul hõivatud naine. Käesoleva TAT-iga ei
saa mõjutada õpetajate palgataset, kuid saab
adresseerida muid märkimisväärseid
struktuurseid takistusi, sh soostereotüüpe, mis
mõjutavad soolist segregatsiooni nii hariduses
[Tippige siia]
8
tähendab, et ainult „missioonitundega“
tehtud töö ei paku piisavat sissetulekut.
kui ka tööturul ning on üheks oluliseks
põhjuseks, miks mehed õpetajaametisse ja
teistesse EHW valdkondasse ei jõua. Töötasu
on üks aspekt paljudest. Takistuste
mitmekesisuse ja nende ületamiseks välja
pakutud poliitikasoovitustega saab tutvuda
MKM tellitud analüüsist: EHW
LÕPPRAPORT 2024.pdf
4. Peame tõenäolisemaks IKT-sektorisse
naiste kaasamist, sest selle valiku kasuks
räägib sektori keskmisest kõrgem töötasu.
Seletuskirjas on toodud välja toetatavate
tegevuste vajalikkuse põhjendustena just
naiste vähesus STEM-erialadel ning seda
eriti IKT-valdkonnas. IKT-eriasid õppima
läinud naiste arv on kasvutrendis, IT
magistriõppes on naiste-meeste suhe juba
praktiliselt 50/50, seega ideaalne olukord
saavutatud. IT 1. astme õppes on mehi
rohkem, kuid võrreldes teiste EL-i riikidega
on Eesti väga heas seisus. Tegevusi naiste
suunamiseks STEM-erialadele tehakse nii
Inseneriakadeemia kui TeaMe 3.0 kaudu,
lisaks on suure panuse populariseerimise
vedamisse andnud Eesti Inseneride Liit.
Kindlasti tuleks veenduda, et pakutavad
tegevused ei dubleeriks juba
Inseneriakadeemias ning TeaMe 3.0
pakutavaid.
Teadmiseks võetud
TAT-i probleemipüsitus lähtub statistilisest
olukorra ülevaatest ja valdkonnas läbi viidud
uuringutest, nt “Klaasseinad ja klaaslagi Eesti
IKT-s: müksud naiste osakaalu
suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja
tööturul” (2021). Kuigi viitate, et
magistriõppes on soolise tasakaaluga olukord
parem, on selleks, et jõuda õppima
magistriõppesse, tarvis eelnevalt läbida ka
eelnevad tasemed, st tegeleda tuleb soolise
segregatsiooni vähendamisega kõigil
haridustasemetel. Selleks tuleb kasutada mh
otseselt soolise segregatsiooni vähendamisele
suunatud tegevusi, mis on ka käesoleva TAT-i
fookus.
5. Täiskasvanuhariduse valdkonna vaatest
on meil ettepanek eelnõud täiendada
selliselt, et meetme raames pakutavad
koolitused korraldatakse lähtudes
täiskasvanute koolituse seaduse nõuetest.
Osaliselt arvestatud
Viide, et kui projektis viiakse ellu
koolitustegevusi, tuleb lähtuda TäKS § 15
lõigetes 2–4 sõnastatud nõudeid, viidud
seletuskirja.
6. Lisaks on eelnõu seletuskirjas välja
toodud koostöö olulisus erinevate hariduse
ja tööturu osapoolte ning teiste asjakohaste
sihtrühmadega, kuid määruses viide
koostöö nõudele puudub. Teeme
ettepaneku lisada hindamiskriteeriumidesse
ka see, et kaasatud peavad olema partnerid
erinevatest valdkondadest, näiteks hariduse
ja tööturu osapooled.
Osaliselt arvestatud
Koostöö nõue selgemalt eelnõus sõnastatud (vt
§ 10). Ettepanekut lisada
hindamiskriteeriumitesse see, et partnerid
peavad olema kindlasti erinevatest
valdkondadest, ei arvesta (kuna mitte iga
projekti puhul ei pruugi olla vältimatult
vajalik, et koostööd teevad just eri
valdkondade osapooled, vaid lähtudes projekti
eesmärgist võib suurema sünergia ja mõju võib
saavutada ka nt erinevate hariduse valdkonna
osapoolte koondumine vms). Siiski on see
mõte hindamiskriteeriumites sees – sest mh
hinnatakse seda, kas probleemi lahendamiseks
[Tippige siia]
9
on kaasatud asjakohased partnerid projekti
eesmärgi saavutamiseks.
7. Täiendavalt on Haridus- ja
Teadusministeeriumil ettepanek
suurendada projekti maksimaalset (või
vähendada minimaalset) suurust, sest
eelnõus ette nähtud toetuse maht 200 000 -
215 000 eurot võib piirata tegevuste
elluviimist.
Mitte arvestatud
Toetuse maht on mh kooskõlastatud
potentsiaalsete taotlejatega, kelle hinnangul on
määruses ette nähtud suurusjärk optimaalne.
Sellise vahemiku põhjendatus on ka
seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutatud.
8. Õpetajapoliitika valdkonnas soovime
esile tuua, et uuendatud õpetajate
kutsestandardisse lisati ühe peamise
kompetentsi tegevusnäitajana, et õpetaja
„Teadvustab stereotüüpide mõju,
sealhulgas enda hoiakutes, ning väldib
nende kinnistamist oma töös“. Sinna hulka
kuuluvad soostereotüübid.
Teadmiseks võetud
Oleme positiivse arenguga kursis ja usume, et
antud toetuse andmise tingimuste määruse
eelnõu võiks aidata ka selle eesmärgi sisulisele
täitmisele kaasa.
Euroopa Komisjon kooskõlastas vaikimisi.
Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon kooskõlastas vaikimisi.
1
11.11.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja
tööturul“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Toetuse andmise eesmärk on rahastada selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada
soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sealhulgas eelkõige loodus- ja täppisteaduse ning
tehnoloogia (ingl STEM1 – science, technology, engineering and mathematics) ning hariduse,
tervishoiu ja heaolu (ingl EHW – education, health and welfare) erialadel ja ametites, ning
edendada soolist tasakaalu juhtimises ja otsustamises.
Toetatavad tegevused aitavad saavutada rakenduskava erieesmärgi a „parandada kõigi
tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul
ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja
aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige
noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja
sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku
sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja
juhtimistasanditel” ja sellega seotud sekkumise 21.4.2.21 „Soolise võrdõiguslikkuse
edendamine tööturul“ eesmärki.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected],
tel 5914 3790), strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa
(teenistussuhe lõppenud) ja struktuurivahendite nõunik Pille Penk ([email protected]).
Eelnõu koostamisel konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse ja avatud taotlusvoorude
sihtrühmade ja potentsiaalsete taotlejatega, sh STEM-i ja EHW valdkonnas tegutsevate
tööandjate, haridusasutuste ning personaliotsingu ja -arengu organisatsioonide ning nende
katusorganisatsioonidega ning soolise võrdsuse edendamise valdkonna organisatsioonidega.
Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (teenistussuhe lõppenud).
Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse
toimetaja Merike Koppel ([email protected]).
1 TAT-is kasutatakse loodus- ja täppisteaduse ning tehnoloogia (eestikeelse lühendiga LTT) valdkonna
ühisnimetajana ingliskeelset lühendit STEM. Kuna hariduse, tervise ja heaolu valdkonnal ei ole eestikeelset
üldtuntud akronüümi, kasutatakse selle vastena TAT-is inglise keelest pärinevat lühendit EHW. Kuna ka STEM-i
tuntakse eesti keeles LTT vastena, siis kasutatakse selguse mõttes kõnesolevas määruses ja käesolevas seletuskirjas
mõlema valdkonna puhul rahvusvaheliselt tuntud inglise keelel põhinevaid akronüüme.
2
1.3. Märkused
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja
5. peatükis.
1.4. Toetatavate tegevuste vajalikkuse põhjendus
Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste koondumine erinevatele
erialadele, valdkondadesse ja ametikohtadele. Segregatsioon saab alguse naiste ja meeste
erinevatest haridusvalikutest ning kandub hiljem tööturule. Tegevusalapõhine sooline
segregatsioon oli Eestis 2022. aastal 37,7%, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid.
Suur sooline segregatsioon hariduses ja tööturul on üks soolise palgalõhe (2024. aastal 13,2%)
peamisi põhjuseid ning on takistuseks naiste majandusliku sõltumatuse saavutamisel.
Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks
5%-ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu
hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul.
Sarnaselt paljude teiste riikidega on Eestis märkimisväärselt suur sooline segregatsioon loodus-
ja täppisteaduste ning tehnoloogia (STEM) valdkonnas, kus on ülekaalus mehed ning hariduse,
tervise ja heaolu (EHW) erialadel ja ametites, kus on ülekaalus naised. Seetõttu on TAT
suunatud eelkõige neis valdkondades segregatsiooni ennetamiseks ja vähendamiseks, samuti
vertikaalse segregatsiooni vähendamiseks kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel. Järgnevates
peatükkides (1.4.1.–1.4.3) on väljakutseid neis valdkondades kirjeldatud lähemalt.
1.4.1. Sooline segregatsioon STEM valdkonnas
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) kohaselt2 hõlmab STEM vastavalt ISCO-
08 klassifikaatorile järgmisi ametite pearühmi: 21 loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid,
25 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tippspetsialistid, 31 loodus- ja tehnikateaduste
keskastme spetsialistid, 35 infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tehnikud, 71
ehitustöölised, v.a elektrikud, 72 metallitöötluse, masinaehituse jms oskustöölised, 74 elektri-
ja elektroonikavaldkonna töölised, 81 seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad ning
vastavalt rahvusvahelisele hariduse klassifikatsioonisüsteemile ISCED-F 2013 järgmisi
õppevaldkondi: 05 loodusteadused, matemaatika ja statistika, 06 informatsiooni- ja
kommunikatsioonitehnoloogia, 07 tehnika, tootmine ja ehitus.
STEM valdkond on muutunud üha olulisemaks tööturul ja majanduses laiemalt. Kuigi STEM
pakub rohkelt võimalusi ja on majanduskasvu ning innovatsiooni oluline mootor, on selles
valdkonnas esinev sooline segregatsioon märkimisväärne.
Vaatamata headele töövõimalustele, on STEM erialadel õppivate naiste osakaal väike. Eriti
tugev on sooline segregatsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas, kuigi
võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega õpib Eestis keskmisest enam naisi IKT-d.
Eurostati andmetel on kolmanda haridustaseme õpilaste seas meeste osakaal IKT,
inseneriteaduse, tootmise ja ehituse valdkonnas 70% (vt joonis 1). See trend jätkub ka tööturul,
kus 76% IKT spetsialistidest on mehed. EIGE statistika näitab, et IKT sektoris on naised
2 Vt EIGE raport Study and work in the EU: set apart by gender (europa.eu), lisa 1
3
haritumad kui mehed, kuid nad töötavad meestest sagedamini madalamatel ametikohtadel. Üha
rohkem naisi asub IKT-valdkonda teisese karjäärivalikuna ning neid on vähem nii juhtivatel
kui ka kõrgelt tasustatud tehnilistel ametikohtadel nagu arendajad, arhitektid ja
programmeerijad. Sellest johtuvalt on sooline palgalõhe IKT-sektoris 24%.
Uuringud näitavad, et soolise erinevuse vähendamine STEM valdkonnas aitaks leevendada
tööturu kitsaskohti, suurendaks naiste tööhõivet ja tootlikkust ning vähendaks kutsealast
segregatsiooni. EIGE hinnangul võib soolise erinevuse kaotamine STEM valdkondades aastaks
2030 suurendada Euroopa Liidu SKP-d elaniku kohta 0,7–0,9% võrra ja aastaks 2050 2,2–3%.
Seetõttu on soolise tasakaalu saavutamine nendes valdkondades oluline nii soolise võrdsuse
tagamiseks, aga ka majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks.
Joonis 1. STEM ja EHW haridust omandavate üliõpilaste sooline jaotus
Uuring „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT
valdkonnas hariduses ja tööturul“3 toob välja soovitused, millele on vaja tähelepanu pöörata nii
hariduse kui ka tööturu osapooltel, sh õpetajate sootundlikkuse suurendamine, naiste
(info)tehnoloogiaalase enesetõhususe suurendamine ja oskuste edendamine, IT-oskuste
omandamise lõimimine erinevate ainetundidega, IKT ainekavade sisu ja õpetamismetoodikate
ülevaatamine, külalisloengute ja kõneisikute, sh valdkonna naiseeskujude esiletõstmine, IKT-
sektori maine sootundlik kujundamine, IKT sektori töö- ja õppekeskkonna auditeerimine,
soolise tasakaalu poole püüdlemine IKT sektori ettevõtete eri tasanditel jpm.
1.4.2. Sooline segregatsioon EHW valdkonnas
EIGE kohaselt4 hõlmab EHW vastavalt ISCO-08 klassifikaatorile järgmisi ametite pearühmi:
22 tervishoiu tippspetsialistid, 32 tervishoiu keskastme spetsialistid, 23 pedagoogika
tippspetsialistid, 53 isikuhooldustöötajad ning vastavalt rahvusvahelisele hariduse
3 Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s - müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja
tööturul - lõpparuanne.pdf 4 Vt EIGE raport Study and work in the EU: set apart by gender (europa.eu), lisa 1
4
klassifikatsioonisüsteemile ISCED-F 2013 järgmisi õppevaldkondi: 01 haridus, 09 tervis ja
heaolu.
Eesti paistab koos teiste Balti riikidega EL võrdluses silma kõige väiksema meeste osakaaluga
EHW valdkonna ametites. EIGE 2023. aasta soolise võrdsuse indeksi andmeil tegutsevad Eestis
kõigist Eesti tööga hõivatud naistest 27% EHW ametites, meestest aga kõigest 5%.
2024. aastal Centari ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbi viidud uuringu „Meeste
väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna õppurite ja töötajate
hulgas“5 andmeil töötas EHW ametialadel põhitöökohaga 2023. aastal kõigest 3% kõikidest
töötavatest meestest. EHW ametites töötab viie aasta tagusega võrreldes mehi enam, aga meeste
osakaal ei ole oluliselt kasvanud. Vaatamata meeste osakaalu vähesele muutusele, kasvab
valdkonna kogu töötajate arv, mis näitab, et tegemist on kasvava tööjõunõudluse ja tähtsusega
ametialadega.
Meeste osakaal on hariduse valdkonna ametialade töötajate seas 21%, tervishoius 12,5% ja
heaolu valdkonnas 6,3%. Seega on EHW ametialadel mehed võrreldes naistega selges
vähemuses. Väga vähe (1-2%) mehi töötab koolieelsete lasteasutuste õpetajate ning
lapsehoidjate ja õpetajaabide hulgas, marginaalne on meeste osakaal algklasside,
pikapäevarühma ja klassiõpetajate (4%) ning õenduse tippspetsialistide ja ämmaemandate seas
(4%).
Siiski on ka ametialasid, kus mehi on proportsionaalselt rohkem – näiteks kiirabitehnikute ning
parameedikute seas (vastavalt 90% ja 65%). Mehi ja naisi on pea võrdselt õppejõudude (50%)
ning kutseõpetajate (46%) hulgas.
Märkimisväärne hulk mehi töötab EHW ametialadel kõrval- või lisatööna. 2023. aastal töötas
ca 25% heaolu ja hariduse ning 9% tervishoiu valdkonnas töötavatest meestest põhitöökohaga
EHW-välisel ametialal. Aja jooksul on kõrvaltööna töötajate osakaal kasvanud kõigis
valdkondades. EHW valdkonnas töötab meestest suurem osa kõrvaltööna kui naistest.
Tendentsina võib täheldada, et hariduse valdkonnas on seda suurem meeste osakaal, mida
kõrgema õpetamise tasemega on tegemist. Tervise valdkonnas on suurem meeste osakaal
kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvates ametites nagu arstid, hamba- ja veterinaararstid ning
päästetehnika kasutamise oskust nõudvates ametites. Heaolu valdkonnas meeste osakaal
ühtlaselt madal kõigis ametites. Meeste väike osakaal EHW valdkondades seondub
soostereotüüpidega, mis seovad teiste eest hoolitsemise üldisemalt ja seda sisaldava (hoole)töö
tööturul traditsiooniliselt naistega. Meeste osakaal on väiksem kõigil EHW valdkonna
ametialadel, kus on suurem hooletöö komponent (vt joonis 2).
Joonis 2. EHW valdkonna ametialadel põhitöökohaga töötavate inimeste arv ja osakaal 2023.
aastal soo lõikes
5 mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-11/EHW LÕPPRAPORT 2024.pdf
5
Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna
õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024
Soolise segregatsioon EHW ametites saab alguse haridusest. EHW valdkondade õppekavadel
õpinguid alustavate meeste arv ja osakaal erineb valdkonniti märkimisväärselt. 2023. aastal oli
meeste osakaal hariduse õppekavadel 12%, tervise õppekavadel 20% ja heaolu õppekavadel
7% (vt joonis 3).
Joonis 3. Meeste osakaal EHW õppes alustanute hulgas
Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna
õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024
Viimase 20 aasta jooksul on meeste osakaal tervise õppesuunal kasvanud, hariduse õppesuunal
püsinud muutumatuna ja heaolu õppesuunal langenud. Tervise õppesuunal kasvas meeste
6
osakaal statistiliselt oluliselt meditsiini residentuuri, teraapia ja taastusravi, farmaatsia ning
õenduse õppekavadel. Hariduse õppesuunal ei kasvanud meeste osakaal ühelgi õppekaval ja
aineõpetaja bakalaureuse õppes see hoopis langes. Heaolu õppesuunal kasvas meeste osakaal
sotsiaaltöö ja nõustamise kutseõppe ning psühholoogia magistriõppes, kuid üldiselt on mehi
neil erialadel endiselt väga vähe. Kuigi meeste osakaal ei ole EHW valdkonna õppurite seas
kasvanud, on viimase 10 aasta jooksul siiski kasvanud EHW õpinguid alustanud õppurite
koguarv kui ka meeste arv, eriti märgatav on kasv tervise valdkonnas (vt joonis 4).
Joonis 4. EHW õppesuundadel õppima asunud aasta ja soo lõikes
Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna
õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024
Õpingute katkestamise määr hariduse ja heaolu õppesuundadel on meeste seas suurem kui
naistel. Hariduse ja heaolu valdkonnas õpinguid alustanud mees katkestab pea kaks korda
suurema tõenäosusega kui naine. Katkestamise määra erinevus naistel ja meestel viitab
vajadusele üle vaadata, millised on soospetsiifilised õpingute valiku ja sobivuse tegurid, mis
meeste suurema katkestamise põhjustavad. Tervise õppesuundadel meeste ja naiste
katkestamine ei erine ja kohati on meeste katkestamise määr isegi väiksem. Seega on tervise
valdkonnas meeste ja naiste tasakaal teistest valdkondadest parem ning muutused tasakaalu
suunas suuremad.
Centari ja RAK-i uuringule tuginedes on tegurid, mis motiveerivad mehi EHW valdkonda
sisenema, positiivsed eeskujud ja lähedane kokkupuude ametitega. Mehed, kes on varakult
kokku puutunud eeskujude ja valdkonna tööga, valivad suurema tõenäosusega karjääri EHW
ametites. Valdkonnas tegutsevad mehed põhjendavad oma ametivalikut missioonitundega. Töö
emotsionaalne tasu ja ühiskondlik väärtus, samuti mitmekülgne ja stabiilne töö motiveerivad
valdkonnas püsima ning mehed hindavad võimalust panustada ühiskonda ja aidata teisi.
Meeste sisenemist ja püsimist EHW valdkonnas takistavad eelkõige stereotüübid ja
normatiivsed ootused, mis seostavad hooletööd naistega. Teisalt võivad mehed, kes töötavad
EHW valdkondades, kogeda ka positiivset erikohtlemist, kuna nende väikese arvu tõttu
hinnatakse neid kõrgemalt ja neile pööratakse rohkem tähelepanu. Esineb juhtumeid, kus
meeste tööülesanded valdkonnas kohandatakse meestele vastavaks ja oodatakse neilt
stereotüüpselt meestele sobivamaid tegevusi nagu poistele eeskujuks olemine, raskuste
tõstmine, aktiivsete mängude korraldamine. Tuleb arvestada, et selline ametikoha kohandamine
7
loob omakorda segregatsiooni ja taastoodab soostereotüüpe. Uuring näitab sedagi, et EHW
valdkonna juhtide hulgas on erialase taustaga mehi oluliselt vähem kui naisi. See võib näidata
rahvusvahelises kirjanduses välja toodud klaaslifti efekti, mille järgi mehi eeliskoheldakse
naiste poolt domineeritud valdkondades kiirema edutamisega.
Uuring „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna
õppurite ja töötajate hulgas“ toob välja peamised soovitused soolise tasakaalu suurendamiseks.
Oluline on murda ametitega seotud soostereotüüpe ja tugevdada hooliva maskuliinsuse ideaali
ühiskonnas, normaliseerides meeste rolli hooletööl. Samuti tuleb luua ühiskonnas parem ja
terviklikum ettekujutus EHW valdkonna ametitest, tõstes esile valdkonna mitmekülgsust, sh
vähemtuntud ameteid ja nende ametite mitmekesiseid karjääriteid ja -võimalusi. Poistele ja
meestele tuleb luua võimalusi varajaseks kokkupuuteks EHW ametitega ning mitmekesistada
valdkonda jõudmise teid, sh kasutada senisest paremini ära kaitseväe parameediku väljaõpet
kui üht valdkonda sisenemise võimalust. Samuti on oluline kasutada ära võimalusi siduda
valdkonnaga kõrvaltööna töötavaid ning karjääripööret tegevaid mehi ning ennetada õpingutest
väljalangemist.
1.4.3 Sooline segregatsioon otsustamises ja juhtimises
Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil ehk
vertikaalne segregatsioon. Naiste esindatus otsustamises ja juhtimises on valdkonniti erinev.
Kuigi valitsuste koosseis on viimastel aastatel liikunud suurema soolise tasakaalu suunas ning
2023. aastal toimunud Riigikogu valimistel osutus valituks rekordarv naisi, on naiste osakaal
kohaliku omavalitsuse volikogudes ja Riigikogus jäänud pidama umbes 30% juures. Avaliku
teenistuse tippjuhtide seas on naiste osakaal kasvanud 40%-ni, samas on paljude suure
majandusliku ja ühiskondliku mõjuga organisatsioonide juhtkondades naised esindatud
tagasihoidlikult – näiteks riigi osalusega äriühingute nõukogudes on naisi 28% ja suuremate
börsiettevõtete juhtkondades kõigest 13%. Selle näitaja poolest on meie lähinaabrite olukord
oluliselt parem – Lätis on börsiettevõtete juhtkondades naisi 24% ja Leedus 27%, Soomes ja
Rootsis enam kui kolmandik.
Karjääriredelil allapoole vaadates muutuvad soolised erinevused aga märksa väiksemaks.
Eestis on 34,5% juhtivtöötajatest naised, mis on enam nii OECD kui ka EL riikide keskmisest.
See viitab sellele, et naised ei liigu keskastme juhtidest kõrgemale – paljudes organisatsioonides
on nn naistalentide ootejärjekord, kes klaaslaest läbi ei murra.
EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeksi andmeil on naiste vähene osalemine otsustamises ja
juhtimises selgelt Eesti arengu kitsaskoht (soolise võrduse indeksi majandusliku võimu
alaskoor on kõigest 16,9 punkti), sest naised on tugevalt alaesindatud suure sotsiaalse ja
majandusliku mõjuga organisatsioonide juhtimises. EIGE indeksi tulemuste järgi on Eesti
majandusliku võimu näitaja poolest EL viimasel kohal ning jääb Balti riikidest silma selle
poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole majandusliku võimu näitaja mitte paranenud, vaid
halvenenud. Selleks, et Eesti parandaks oma positsiooni EL riikide võrdluses, peame
suurendama soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises.
Eesti elanike seas tehtud küsitlusuuringute andmetest nähtub, et ühiskonnas püsivad
stereotüüpsed hoiakud naiste ja meeste sobivusest poliitilistele ja juhtivatele ametikohtadele.
2024. aasta Eurobaromeetri sooliste stereotüüpide uuringu6 kohaselt nõustub 33% Eesti
6 Surveys - Eurobarometer
8
elanikest, et naistel ei ole vajalikke omadusi ja oskusi, et täita vastutusrikkaid ametikohti
poliitikas. Seejuures on EL riikide võrdluses võrreldes 2017. aastaga Eestis kõige enam (+13pp)
kasvanud selle väitega nõustumine. 66% Eesti elanikest arvab, et mehed on poliitikas
ambitsioonikamad; 37% arvab, et naisi huvitavad vastutusrikkad ametikohad poliitikas vähem
kui mehi; 44% ei nõustu, et naiste suurem osalemine poliitikas tooks kaasa kvaliteetsemad
otsused. 38% Eesti elanikest arvab, et mehed on paremad juhid kui naised ja 32% arvab, et
naised on liiga emotsionaalsed, et olla head juhid; samal ajal nõustub enamus Eesti inimestest
(56%), et nö „pehmed“ oskused, mida sagedamini seostatakse naistega, on hea juhtimise puhul
tähtsad ning 60% elanikest nõustub, et sooliselt tasakaalus juhtkonnad on edukamad.
2021. aasta soolise võrdsuse monitooringu7 andmetel usub üle poole Eesti naistest (56%), ent
vaid 36% meestest, et ettevõtetele on kasulik, kui selle juhtide seas on rohkem naisi.
Hoiakute puhul on oluline silmas pidada ka trendi, et eriti noorte naiste ja meeste vahel
suurenevad paljudes riikides, sh Eestis lõhed stereotüüpsetes hoiakutes ja toetuses soolisele
võrdsusele. 2022. aasta kodanikuhariduse uuring8 tõi välja, et võrreldes 2016. aastaga on poiste
suhtumine naiste osalusse poliitikas muutunud tagurlikumaks. Pea pooled (49%) poistest
jagavad seisukohta, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised (nii arvab
kõigest 10% tüdrukutest) ning pea veerand (24%) poistest nõustub, et naised peaksid jääma
poliitikast kõrvale, samal ajal kui vaid 4% tüdrukuid toetas seda seisukohta. Vene õppekeelega
koolide õpilased toetavad soolist võrdsust vähem kui eesti õppekeelega koolide õpilased, kuid
see erinevus ei ole nii suur kui poiste ja tüdrukute vahelised lõhed. Kui Eesti tüdrukute hoiakud
sarnanevad Põhjamaade õpilaste omadele, siis poiste hoiakud on muutunud tagurlikumaks,
sarnanedes Poola ja Rumeenia õpilaste hoiakutega. On murettekitav, et tüdrukute valmisolek
võtta sõna poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel või osaleda tulevikus poliitikas on jätkuvalt
madalad. Teisalt näeb PISA uuringu kohaselt 75% Eesti 15-aastastest tüdrukutest end 30-
aastaselt töötavat juhi või tippspetsialistina (kusjuures tüdrukud sagedamini kui poisid: 75% vs
57%).
Naiste ja meeste hoiakute kaugenemisel ja ühiskondlikul polariseerumisel tervikuna on
potentsiaalselt negatiivne mõju nii naiste osalemisele poliitikas kui ka demokraatia toimimisele
– soolise tasakaalu puudumine tähendab kesisemat ühiskonnagruppide ja erinevate huvide
esindatust poliitilises debatis ja poliitikakujundamises ning otsuste kvaliteedis.
Praxise 2024. aasta analüüs „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad
end juhiks“9 toob välja mitmed ebavõrdsused ja erinevad soopõhised mustrid juhiks saamise
teekonnal. Kui meesjuhtide karjääri kujunemise lugudes on sagedamini esil juhuse motiiv, st
juhiks saadakse teadlikult oma karjääri kujundamata, siis naistele on iseloomulik samm-
sammuline liikumine tippjuhi positsioonile. See tähendab, et naised peavad sagedamini läbima
mitmeetapilisi konkursse, kuid mehi kutsutakse juhikohale asuma. Mehed osalevad tunduvalt
vähem konkurssidel ning neile pakutakse ilma kandideerimata juhikohti juba juhtimise
madalamatel astmetel. See ebavõrdsus alates madalama astme juhtide värbamisest võib
takistada naiste juurdepääsu ka tippjuhi kohtadele. Tippjuhtidest naiste ja meeste tööalasel
edenemisel on oluline roll professionaalsetel võrgustikel, kuid mehed saavad sellistest
võrgustikest enam kasu. Eesti meesjuhtidel on paremad karjääri edendavad sotsiaalsed sidemed,
naistel on sellistele võrgustikele piiratud juurdepääs ning nad ei adu, et sotsiaalsed võrgustikud
on karjääri tegemiseks tähtsad. Meeste sotsiaalsetest võrgustikest pärit ametialaseid kontakte
kasutatakse nii tööalaste otsuste tegemisel kui ka karjääriredelil edenemiseks. Naiste võimalusi
7 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021 | Võrdsuskeskus 8 ICCS 2022 Eesti raport 28.11.pdf 9 Praxis. Tippjuhiks saamise teed - mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks.pdf
9
osaleda võrgustikes piiravad nende eraelulised kohustused. See võib omakorda mõjutada naiste
karjääri edenemist.
Praxise analüüs toob vertikaalse segregatsiooni vähendamiseks olulise tegevusena välja
värbamisprotsesside ja karjääri edendamise strateegiate ümbermõtlemist ning suuremat
läbipaistvust, et vähendada soostereotüüpide mõju ning soodustada soolist võrdsust. See
hõlmab anonümiseeritud dokumendivoorusid, professionaalsete võrgustike toetamist ja
teadlikku järelkasvu juhtimist, mis aitaks naisjuhtidel senisest edukamalt murda läbi klaaslae.
Soolise segregatsiooni peamiseks põhjuseks võib pidada soostereotüüpe, mis piiravad naiste ja
meeste karjäärivalikuid. Eriti teravalt tõuseb soostereotüüpsete haridus- ja karjäärivalikute
probleem esile tööturul vajalike oskuste ja pädevuste ning tööjõu paindlikkuse kontekstis.
Selleks, et kogu olemasolevat talendivaru paremini kasutada, on oluline toetada inimeste annete
ja potentsiaali toetamist ja rakendamist väljaspool stereotüüpsete soorollide piire.
Kuigi eriala valimine on inimese individuaalne otsus, sünnib see erinevate kultuuriliste,
sotsiaalsete ja institutsionaalsete mõjutajate koosmõjus. Kuna sooline segregatsioon tööturul
saab alguse haridusvalikutest, on oluline soodustada hariduse ja tööturu osapoolte, sh nii
haridusasutuste, tööandjate kui personaliarengu- ja otsingu organisatsioonide teadlikkust,
võimekust ja koostööd, et segregatsiooni ennetada ja vähendada ning soolise võrdõiguslikkuse
seaduses (§ 10 ja § 11) haridusasutustele ja tööandjatele ette nähtud kohustusse soolist võrdsust
edendada kohustusse tulemuslikult panustada.
2. Määruse sisu
Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks, mis omakorda jagunevad 26 paragrahviks:
1. peatükk „Üldsätted“
2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi“
3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“
4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“
5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“
6. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused“
7. peatükk „Aruannete esitamine“
8. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“
9. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“.
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja
tulemus, terminid ning rakendusasutus ja rakendusüksus.
Määruse §-s 1 reguleeritakse, millise meetme ja tegevuse elluviimiseks toetust antakse.
Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus
kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1
lõike 1 punkti 1 alusel.
Määrus on seotud majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025 käskkirjaga nr 12
„Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks
10
2025–2028“ kinnitatud lisas 2 „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 2025–2028“
esitatud tegevuse 1 „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine“
teenusega 1.3 „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“.
Lõige 2 täpsustab, et toetuse andmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid, artiklis
9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse
„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti
2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Ühiskond – Eesti ühiskond on hooliv,
koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“
saavutamisele. Vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm) analüüsile ei ole
meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju ühelegi keskkonnaeesmärgile, seega on
meede kooskõlas „ei kahjust oluliselt“ põhimõttega ning täiendavate leevendusmeetmete
kehtestamine ei ole vajalik.
Lõikes 3 sätestatakse strateegilised dokumendid, millega on toetatavad tegevused seotud.
Lõike 4 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e‑toetuse
keskkond10) nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja
andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad
dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas
kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised.
Lõike 5 kohaselt ei dubleerita eelnõus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“11 (edaspidi
ühendmäärus). Ühendmäärus kohaldub koos määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse
tingimused käsitlevad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui ka taotlejale ja taotlusele
esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi,
samuti taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi TRO) muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimusi, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja
aruandluse reegleid ning toetuse saaja kohustusi.
Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõikes 1 sätestatakse määruse alusel antava toetuse andmise eesmärk – toetada selliste
tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sh
eelkõige STEM ja EHW erialadel ja ametites (vt erialade ja ametite täpsemat kirjeldust ptk
1.4.1 ja 1.4.2) ning parandada soolist tasakaalu juhtimises ja otsustamises. Toetuse andmisega
soovitakse parandada soolise segregatsiooni vähendamise eesmärgil hariduse ja tööturu
osapoolte võimekust, oskusi ja teadmisi, et kujundada töö- ja õppekeskkonda stereotüübivabaks
ning soolist võrdsust toetavaks. Et segregatsioon saab alguse haridusest ning kandub siis edasi
tööturule, on haridustöötajatel, tööandjatel, personalispetsialistidel jt oluline mõju ja võtmeroll
10 SFOS SSO Login 11 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja
11
soolise segregatsiooni vähendamisel. Samuti on haridusasutustel ja tööandjatel soolise
võrdõiguslikkuse seadusest tulenev kohustus soolist võrdsust edendada.
Lõikes 2 on kirjeldatud toetuse andmise tulemus. Toetatud tegevuste tulemusena on
poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid jt
olulised sihtrühmad teadlikumad teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja
tööturul, ning nad oskavad teadmiste põhiselt planeerida meetmeid ja tegevusi sooliste
stereotüüpide vältimiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks.
Lõikes 3 on esitatud rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitaja, millesse toetuse
andmisega panustatakse. Rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Soolise
segregatsiooni vähendamise tegevused“, mille sihttase rakenduskava meetmete nimekirjas on
42 ja mille raames loendatakse arvuliselt projektide raames ellu viidud tegevusi soolise
segregatsiooni vähendamiseks.
Lõikes 4 on esitatud näitajad, millega hinnatakse lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist
ja strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist. Näitajateks on ligipääsetavuse näitaja, soolise
võrdõiguslikkuse indeks ning hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Kõik määruse raames
elluviidavad soolise segregatsiooni vähendamise tegevused panustavad otseselt soolise
võrdsuse suurendamisse ning soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisse, sh soolise
võrdõiguslikkuse indeksi alaindeksi „Töö“ näitaja paranemisse, mis mõõdab soolist
segregatsiooni EHW valdkonnas. Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustatakse
tööturul ebasoodsamas olukorras olevate (mh puude, vanuse, rahvuse tõttu) inimeste erineva
olukorra ja vajadustega arvestamisega tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ning barjääride
kõrvaldamisega, mis takistab neil tegevustes osalemist, sh eelarvamuslikud hoiakud
vähemusrühmadesse kuuluvate ininmeste suhtes. Toetatavad tegevused ning kogu projektiga
seonduv avalik info ja kommunikatsioon peavad arvestama ligipääsetavuse nõuetega ning
ligipääsetavus tagatakse nelja peamise puudeliigi (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja
intellektipuue) lõikes ja ajutise erivajadusega inimestele.
Lõige 5 täpsustab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „Heaolu arengukavaga 2023–2030“.
Toetatavate tegevuste kavandamisel on lähtutud „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgis
„Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine“ sätestatud järgmistest prioriteetsetest
tegevussuundadest: 1) vähendada soostereotüüpide levikut ja nende piiravat mõju;
2) suurendada soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolise
ebavõrdsuse ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest probleemidest, soostereotüüpidest ja nende
mõjust ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest; 3) rakendada
meetmeid hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks; 4) parandada soolist
tasakaalu loodusteaduste, tehnoloogia (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), inseneeria ja
matemaatika (nn STEM erialad) ning hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW erialad)
valdkonnas; 5) luua toetavad lahendused naiste karjäärivõimaluste parandamiseks,
ettevõtlikkuse suurendamiseks ning negatiivsete soostereotüüpide leviku ja mõju
vähendamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel soolise tasakaalu
saavutamiseks, sealhulgas suurendada valikuprotsesside läbipaistvust ning objektiivsust.
Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (edaspidi RA) ja rakendusüksus (edaspidi
RÜ). RÜ on Riigi Tugiteenuste Keskus ja RA on meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2
rakendusasutusena nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
12
Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus
ja toetuse määr.
Määruse §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused ja tegevuste sihtrühmad.
Lõige 1 seab toetatavatele tegevustele koostöö nõude ning sellega tuleb arvestada kõigi
toetatavate tegevussuundade elluviimisel. Toetatavad tegevussuunad on loetletud § 4 lõike 1
punktides 1–3 ja need on: 1) tegevused, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja
suurendada naiste osakaalu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (nn STEM) erialadel ja
ametites; 2) tegevused, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja suurendada meeste
osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW) erialadel ja ametites; 3) tegevused, mille
eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja suurendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja
juhtimistasanditel.
Tegevuste elluviimine eeldab terviklikku ja mitmekesist lähenemist, mille keskmes on koostöö
erinevate hariduse ja tööturu osapoolte ja teiste asjakohaste sihtrühmadega. Sellised osapooled
võivad olla näiteks üldharidus-, kutse-, ja kõrgkoolid, STEM, sh IKT või EHW haridust või
täiendõpet pakkuvad haridusasutused; suures mahus STEM, sh IKT oskusi ja tööjõudu
kasutavad ja vajavad ettevõtted; personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid, kes tegelevad
personali arendamise ja värbamise ning personalipraktikate arendamise ja rakendamisega;
samuti soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele pühendunud organisatsioonid, kes
saavad panustada projektides vastava ekspertiisiga jt asjakohased soolise segregatsiooni
vähendamisse panustavad osapooled.
Koostöö on sätestatud ka määruse § 10 lõikes 5, kus nähakse ette, et taotleja ei saa taotlust
esitada üksi, vaid peab kaasama partneri või partnerid. Selline tingimus on seatud põhjusel, et
segregatsioonist enim mõjutatud valdkondades tekiks sünergia haridusasutuste,
personaliotsingu- ja arengu ettevõtete ning tööandjate vahel suurema mõjuga lahenduste
ühiseks väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Tegevused eeldavad praktilist lähenemist, mis peavad tooma kaasa hariduse ja tööturu
osapoolte võimekuse paranemise sooliste stereotüüpide vältimiseks ja soolise segregatsiooni
vähendamiseks. Tegevused peavad aitama haridusasutustel, tööandjatel ja personaliotsingu ja -
arenguga seotud organisatsioonidel kujundada organisatsiooni kultuur, sisekliima ja õppe- ning
töötingimused selliseks, et need aitaksid kaasa eri soost inimeste võrdsete võimaluste
edendamisele ning et praegu tugevalt segregeerunud STEM ja EHW valdkonnas õppimine ja
töötamine oleksid atraktiivsed nii naistele kui meestele ning et organisatsioonide juhtimis- ja
otsustamistasanditel saavutataks sooline tasakaal.
Sellised tegevused võivad hõlmata soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri ja
õppetöö või personalipraktikate arendamist. Näiteks võib olla vajalik STEM ja EHW
valdkondades tegutsevate organisatsioonide õpi- ja töökeskkonna ning personalipraktikate
süsteemne auditeerimine või analüüs soolise võrdsuse perspektiivist. Selliste tegevuste raames
saab vaadata, milline on haridusasutuste õppekeskkond, organisatsiooni värbamisprotsessid,
töökeskkonna kultuur, sh töö ja pereelu ühitamise võimalused, edutamine, palgapoliitika,
koolitamine jms protsessid, et mõista, kuidas need toetavad naiste ja meeste jõudmist sektorisse
ning seal õppimist ja töötamist. Soolist segregatsiooni võib aidata süsteemselt vähendada ka
STEM ja EHW valdkondade haridusasutuste ja tööandjate soolise võrdsuse tegevuskavade
loomine või olemasolevate organisatsiooni (personali)strateegiate või kavade täiendamine.
13
Kuna tööandjate ja haridusasutuste teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevast
edendamise kohustusest on madal, on oluline suurendada nende osapoolte soolise võrdsuse
edendamise alast teadlikkust ja kompetentsi. Selleks võib projekti raames kavandada
ettevõtete, haridusasutuste, personaliotsingu ja -arendusega tegelevate organisatsioonide
soolise võrdsuse alast nõustamist ja konsultatsiooni, soolise segregatsiooni vähendamiseks
STEM ja EHW valdkonnas, sh kaasata vajadusel väliseksperte. Samuti võib olla asjakohane
haridusasutustele, tööandjatele ja personalispetsialistidele suunatud koolitus- või
arenguprogrammide elluviimine sooliste stereotüüpide märkamiseks ja ennetamiseks naiste
ja meeste karjäärivalikute suunamisel. Juhul kui projekti raames viiakse ellu koolitustegevusi,
tuleb järgida täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 15 lõigetes 2–4 seatud nõudeid.
Soolise võrdsuse edendamise alast teadlikkust ja kompetentsi ja jätkusuutlikku koostööd aitab
toetada ka haridusasutuste, personaliotsingu ja -arendusega tegelevate organisatsioonide ja
tööandjate võrgustamist edendavad tegevused, mis aitavad kaasa ühise infovälja loomisele,
ühiste soolise segregatsiooni vähendamise eesmärkide seadmisele, koostöötegevuste
planeerimisele ja elluviimisele ning paremale hariduse ja tööturu valdkonna organisatsioonide
integratsioonile soolise võrdsuse edendamisel ja soolise segregatsiooni vähendamisel.
Samuti on asjakohased tegevused, mis on suunatud otseselt alaesindatud soost sihtrühmadele
ja nende osaluse suurendamisele STEM ja EHW valdkondade õppurite ja töötajate seas. Näiteks
võib ellu viia STEM ja EHW valdkondade haridusasutuste ja tööandjate koostöös praktika-
või karjääripöördeprogramme või rakendada töökohapõhiseid väljaõppeprogramme
vms, mille eesmärk on tuua valdkonda juurde alaesindatud soost inimesi.
Kuna STEM ja EHW valdkondadesse jõudmist ning soolist tasakaalu juhtimistasanditel
mõjutavad oluliselt kultuuris püsivad soopõhised normid, siis on oluline tegevuste elluviimisel
tähelepanu pöörata ka STEM ja EHW erialade maine sootundlikule kujundamisele ja
soostereotüüpide murdmist soodustavatele tegevustele juhtimises. Siin on suur roll nii
haridusasutustel ja tööandjatel kui ka nende katusorganisatsioonidel. Sellised tegevused võivad
hõlmata näiteks segregatsiooni vähendamisele suunatud sisseastumis- ja värbamistegevuste
sootundlikku kujundamist; teavitustegevusi ja värbamiskommunikatsiooni, mis aitavad
suurendada alaesindatud soost õppurite/tööle kandideerijate arvu. Siia alla võivad kuuluda ka
haridusasutuste ja tööandjate koostöös erinevad stereotüüpe murdvad tegevused, mis oleks
suunatud nö ebatraditsiooniliste eeskujude esile tõstmisele, nt karjääripäevad, ametialaseid
stereotüüpe murdvate külalisesinejate kutsumine kooli õppetöö või karjäärinõustamise raames
vms. Samuti võib soolise segregatsiooni vähendamiseks ja stereotüüpide ületamiseks kasutada
uuenduslikke või käitumisteaduslikke lähenemisi, näiteks erinevate müksude väljatöötamist
ja rakendamist, mille eesmärgiks on alaesindatud soost õppurite kandidatuuri/sisseastumise
soodustamine, õppes püsimine ning õpingute lõpetamise soodustamine, värbamisprotsessides
alaesindatud soost kandidaatide arvu suurendamine, personaliprotsesside ja -otsuste
kujundamist viisil, et vältida teadvustamata eelarvamusi ja soostereotüüpe ning tagada
ettevõttes nii meestele kui ka naistele võrdsed võimalused töötada juhtkondades jms.
Soolise tasakaalu suurendamiseks otsustamises ja juhtimises võivad olla asjakohased ka
sellised tegevused, mis aitavad organisatsioonides välja töötada ja rakendada
personaliprotsesse ja -praktikaid, mis aitavad vältida teadvustamata eelarvamusi ja
soostereotüüpe ning vähendada barjääre, mis takistavad naiste jõudmist tippjuhtimisse, sh
tagada naiste järelkasv keskastmejuhtimisest kõrgematel tasanditel. Selleks võib olla vajalik
näiteks personalipraktikate arendamine ja juurutmine, mille eesmärk on sooliselt tasakaalus
juhtkondade saavutamine. Samuti võib olla asjakohane planeerida naisjuhtide järelkasvu
14
toetavate võrgustiku-, mentorlus-, koolitus- ja arenguprogrammide vms väljatöötamist ja
rakendamist, eesmärgiga vähendada vertikaalset soolist segregatsiooni kõigil
juhtimistasanditel.
Eespool loetletud tegevused on näitlikud ning määruse § 4 lõige 1 punktides 1–3 sõnastatud
toetatavad tegevused sõnastatud avaralt eesmärgiga pakkuda taotlejatele paindlikkust selliste
tegevuste planeerimiseks, mis on kõige tõhusamad ja eesmärgipärasemad soolise
segregatsiooni vähendamiseks ning mis vastavad sihtrühmade vajadustele kõige paremal moel.
Tegevuste planeerimisel tuleb eelkõige silmas pidada, et need oleksid tõenduspõhised ja/või
uuenduslikud, eesmärgistatud ja põhjendatud. Kuna Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium on soolise segregatsiooni põhjuseid ja nende vähendamise
võimalusi põhjalikult analüüsinud, soovitame taotlejatel tõenduspõhisuse toetamiseks lähtuda
järgmistest uuringutest ning neis antud soovitustest segregatsiooni vähendamiseks:
1) „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT
valdkonnas hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021); 2) „Nügimismeetodite kasutamine
soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ (Kantar Emor 2022);
3) „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ (Centar ja
Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2024).
Lõige 2 sätestab toetatavate tegevuste sihtrühmad, kelleks on eelkõige haridustöötajad,
tööandjad, personali- ja värbamisspetsialistid, õpilased ja üliõpilased, ettevõtted,
haridusasutused, personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, soolise
võrdsuse edendamisega tegelevad organisatsioonid, erakonnad, riigi- ja kohaliku omavalituse
asutused ning poliitikakujundajad ja 15–74-aastased tööealised inimesed, kes on soolisest
segregatsioonist enim mõjutatud, sh tööturul ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse
kuuluvad isikud, kelle konkurentsivõime on tööturul madalam soo, vanuse, rahvuse, puude,
elukoha tõttu, kes on tööturult kõrvale jäänud või kelle teadmised või oskused on tööturul
vananenud. Et segregatsioon saab alguse haridusest ning kandub siis edasi tööturule, on
haridustöötajatel, tööandjatel, personalispetsialistidel jt oluline mõju ja võtmeroll soolise
segregatsiooni vähendamisel. Samuti on haridusasutustel ja tööandjatel soolise
võrdõiguslikkuse seadusest tulenev kohustus soolist võrdsust edendada.
Lõige 3 sätestab, et projektide raames elluviidavates tegevustes osalemine peab olema
sihtrühmale tasuta.
Lõikes 4 sätestatakse, et tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ligipääsetavuse nõuetega,
mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi. Samuti
tuleb arvestada selliste erivajadustega, mille iseloom on ajutine ning mis võivad ilmneda
tegevuses osalemise vältel ja tingida ajutise iseloomuga erivajaduse. Näiteks võib inimene
vajada liiklusõnnetuse tagajärjel traumast taastumiseni, liikumiseks abivahendit (kargud,
ratastool vms). Kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele tuleb tegevustes osalemiseks tagada
ligipääsetavus ning samuti tuleb ligipääsetavaks teha avalik info ja
kommunikatsioonitegevused.
Lõige 5 sätestab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,
millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt
15
rakenduskava DNSH (ingl. „do not significant harm“) analüüsile ei kahjusta TAT tegevused
oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ega suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.
Tegevuste elluviimisel tuleb tagada minimaalne ökoloogiline jalajälg, sh näiteks koolituste jm
ürituste korraldamisel lähtutakse nn keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii
toitlustamise ja transpordi planeerimisel kui ka materjalide (trükised, meened, nimesildid)
kasutamisel ja teabe vahendamisel (digiprügi vältimine)12.
Määruse § 5 täpsustab abikõlblike kulude loetelu.
Abikõlblike kulude tegemisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-des 15 ja 16, käesolevas määruses
ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud §-s 4
nimetatud tegevuste elluviimiseks, mis on tehtud § 2 kohase tulemuse saavutamiseks ja
vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele. Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja
ühtse määra alusel. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud ning neil peab
olema märkimisväärne mõju projekti tulemuste saavutamisele. Projekti kulud liigituvad
otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele. Otsesed kulud on seotud
otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada. Projekti otseseks personaliks
loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad.
Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni kulude üldisest liigitusest.
Lõige 1 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on 7% projekti tegevuste
elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei
ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad
sisutegevuse tegemist. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse toetuse saaja
administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud.
Administreerimiskulud on:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine;
5) vara haldamine;
6) infotehnoloogiline tugitegevus.
Halduskulud on:
1) kontoritarvete ja -mööbli ostmine, rentimine, hooldamine ja remondi kulud;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning
serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;
4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) ruumide rendikulud;
6) valveteenuse kulud;
7) maamaks;
8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.
Lõike 2 kohaselt võib lugeda abikõlblikeks kulud, mis on tekkinud kuni kolm kuud enne RÜ-
le taotluse esitamist, kuni 3000 euro ulatuses. Varasemate programmiperioodide praktika on
12 Keskkonnahoidlike ürituste korraldamise riiklik juhis | Kliimaministeerium
16
näidanud, et enne taotluse esitamist tehtavad kulud on pigem ettevalmistava iseloomuga
(projekti taotluse koostamine, sihtrühma väljaselgitamine), mistõttu on põhjendatud nimetatud
kuludele piirmäära seadmine. Taotleja peab arvestama, et kui ta on teinud kulusid enne TRO-
d, siis negatiivse otsuse korral neid kulusid ei hüvitata.
Lõige 3 sätestab, et kui projektis viiakse läbi uuringu- või analüüsitegevusi, võivad need
moodustada projekti abikõlblikest kuludest kuni 20%, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
Selline piirmäär on seatud põhjusel, et toetatavatelt tegevustel oodatakse eeskätt praktilist
lähenemist ja kasu, mitte valdkonna teoreetilist või empiirilist uurimist. TAT määruse tegevuste
planeerimisel on Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juba
läbi viinud mahukaid Eesti soolise segregatsiooni valdkonna uuringuid, millele toetumist ka
tegevuste elluviijatelt oodatakse. Need on: 1) „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud
naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021);
2) „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste
toetamiseks“ (Kantar Emor 2022); 3) „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna
õppurite ja töötajate hulgas“ (Centar ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2024). Teatud
mahus võib aga siiski eeldada, et tegevuste tõhusaks elluviimiseks võib olla vaja läbi viia ka
uurimis- või analüüsitegevusi, näiteks konkreetse sihtrühma olukorra või vajaduste
väljaselgitamiseks projektitegevuste lahenduste tõhusamaks väljatöötamiseks vm projekti
sisutegevusi toetaval põhjusel. Eeldatakse, et sellised tegevused ei ületa 20% tegevuste
kogumahust ning mitte rohkem kui 40 000 eurot.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui projektis viiakse läbi meedia- ja kommunikatsioonialaseid
tegevusi, võivad need moodustada projekti abikõlblikest kuludest kuni 20%, kuid mitte rohkem
kui 40 000 eurot. Selline piirmäär on seatud põhjusel, et kommunikatsioonitegevused toetaksid
projekti tegevuste eesmärkide saavutamist ning erinevate sisutegevuste elluviimist, kuid
sellised tegevused (näiteks erinevate suuremahuliste teavituskampaaniate läbiviimine) ei tohiks
olla projekti peamine või ainus tegevus. Seda eelkõige põhjusel, et meetme 21.4.2.2 „Meeste ja
naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil
otsustus- ja juhtimistasanditel“ raames viiakse majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja
„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ alusel Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu teavituskampaaniaid sooliste stereotüüpide ja
segregatsiooni vähendamiseks ning selliste tegevuste dubleerimine ministeeriumi ja projekti
elluviijate poolt ei oleks kulutõhus ega vajalik.
Lõiked 5–7 sätestavad, et kui projektis soovitakse teha rahvusvahelist koostööd, on need
tegevused lubatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriikidega või Šveitsiga (edaspidi ühiselt Euroopa Liit) ja tegevuskulud ei tohi
moodustada rohkem kui 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Abikõlblikud on
välisekspertide kaasamise kulud (konsultatsiooni- või lektoritasu, sõidu- ja majutuskulud),
koolitus- ja teabeüritustel, näiteks konverentsidel, seminaridel või koolitustel osalemise kulud
(sõidu- ja majutuskulud, osalemistasud) Eestis ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja
koolitus- ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis (välisekspertide tasud, sõidu- ja
majutuskulud). Selleks, et rahvusvahelise koostöö kulud oleksid abikõlbulikud, tuleb kirjalikult
sõlmida enne taotluse esitamist koostöökokkulepe.
Lõike 8 kohaselt, kui projekti raames luuakse või täiendatakse olemasolevat kodulehte, võivad
need kulud kokku moodustada kuni 1500 eurot. Kodulehe täiendamisega seotud kulud on
abikõlblikud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. Näiteks
võib olla vajalik lehekülje struktuuri muutmine või uuendamine selleks, et muuta koduleht
17
ligipääsetavaks nägemispuudega inimesele, näiteks viiakse kodulehekülg vastavusse WCAG
2.0 nõuetega13 ja seetõttu on tarvis kodulehe struktuuri uuendada. Projekti tarbeks uute
lahenduste loomisel tuleb esmalt uurida, kas selleks on olemas vabatarkvara.
Määruse § 6 punktides 1–4 on loetletud abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse § 17
loetletud kuludele.
Määruse §-s 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on
taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad
ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab
taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud
kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud
tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele
taotluse esitamist, v.a § 5 lõikes 2 sätestatud kulud.
Lõige 4 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud, mida saab mõjuval
põhjusel pikendada kõige rohkem kolme kuu võrra. Projekti pikendamisel peab taotleja
saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärgid. Projekti abikõlblikkuse
perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt
31. oktoobriks 2029.
Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma.
Lõike 1 kohaselt on toetuse minimaalne summa projekti kohta 200 000 eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse maksimaalne summa projekti kohta 215 000 eurot.
Toetuse minimaalse ja maksimaalse summa määratlemisel on võetud arvesse projektide kestust
ja koostöö nõuet. Kuna toetuse taotlemisel eeldatakse taotleja ja partneri(te) kaasamist ja
koostööd ning tegevuste sünergiat ja mitmekesisust, siis ei oleks mõistlik ega mõjus nn
väikeprojektide rahastamine. 200 000 eurost toetuse mahtu kuni 24-kuuliste projektide
elluviimisel pidasid asjakohaseks ja optimaalseks ka kaasamisüritustel osalenud sihtrühmad.
Maksimaalne toetuse summa on 215 000 eurot, mis annab taotlejatele mõningal määral eelarve
planeerimisel paindlikkust ja võimaldab kogu taotlusvooru eelarvest toetada kuni 11 projekti.
Lõikes 3 täpsustatakse, et toetus projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest
70% moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30% riiklik kaasfinantseering.
Meetmete nimekirja kohaselt on meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku
sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja
juhtimistasanditel“ kogueelarve 3 551 357 eurot (Euroopa Liidu toetus 2 485 950 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 1 065 407 eurot). Määruse „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja
tööelus“ eelarve moodustab sellest 2 350 000 eurot (Euroopa Liidu toetus ja riiklik
kaasfinantseering kokku).
Määruse §-s 9 sätestatakse, et antav toetus ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi. Vastav
analüüs on seletuskirja 3. peatükis.
13 https://www.w3.org/TR/WCAG21/.
18
Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.
Määruse §-s 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Lõige 1 sätestab taotlejale ja partnerile nö üldised nõuded. Taotleja ja partner peavad olema
Eestis registreeritud juriidilised isikud. Tagamaks, et nii taotleja kui partner ka reaalselt
tegutsevad, kehtestatakse neile vastavalt vähemalt kolme ja ühe aasta pikkune
majandustegevuse omamise nõue (lõige 2). Nimetatud tegutsemisnõuded on vajalikud, kuna
tegemist on võrdlemisi pikaajaliste (kuni 24 kuud) ja suuremahuliste (toetuse summa ca 200
000 eurot) projektidega, mistõttu on oluline, et nii taotleja kui partner oleksid organisatsioonina
juba teatud määral tõestanud oma institutsionaalset tegutsemisvõimekust, valdkondlikku
pädevust ja usaldusväärsust ning omandanud piisava siht- ja sidusrühmadega koostöö
kogemuse. Partnerile on kehtestatud leebemad nõuded, et ka lühemat aega tegutsenud
organisatsioonid saaksid avatud taotlusvooru toetusest osa, võimaldades samas projektidesse
tuua spetsiifiliste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemuse.
Lõiked 3 ja 4 sätestavad nõuded taotleja ja partnerile toetatavate tegevuste kaupa. Määruse § 4
lõike 1 punktis 1 ja 2 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel (soolise tasakaalu parandamine
STEM ja EHW erialadel ja ametites) võivad taotlejaks olla haridusasutused, tööandjad ning
personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid ja hariduse ning personaliotsingu ja -arengu
valdkondades tegutsevate isikute või organisatsioonide ja tööandjate nn katusorganisatsioonid
ning soolise võrdsuse edendamise ekspertiisi pakkuvad organisatsioonid. Selliselt määratletud
taotlejate asjakohasust on põhjendatud seletuskirjas eelnevalt, kus selgitatakse § 4 sätestatud
toetatavaid tegevusi ja tegevuste sihtrühmi. Katus- ja erialaorganisatsioonide kaasamine võib
olla vajalik ja kasulik tegevuste ulatuse ja mõjususe tagamiseks ning soolise segregatsiooni
vähendamise koostöö edendamiseks. Selliste organisatsioonide all mõeldakse haridusasutusi,
tööandjaid ja personaliorganisatsioone kui juriidilisi isikuid ühendavaid organisatsioone (nagu
näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja
Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haiglate Liit vms) kui ka selliseid organisatsioone, kes
ühendavad erialainimesi (nt Eesti Personalijuhtimise Ühing, Eesti Õdede Liit vms).
Määruse § 4 lõike 1 punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel (soolise tasakaalu
suurendamine otsustamises ja juhtimises) võivad täiendavalt taotlejaks olla Eestis registreeritud
poliitilised erakonnad (lõige 4). Selline täiendus on vajalik, kuna sooline tasakaal ühiskonna
kõigil otsustamis- ja juhtimistasanditel puudutab ka naiste võrdset osalemist poliitikas ja
erakonnad saavad oma tegevusega oluliselt mõjutada soolise tasakaalu saavutamist. Kui
elluviidava tegevuse sisu on soolise tasakaalu suurendamine poliitikas, peab tagama tegevuste
elluviimisel kooskõla erakonnaseadusega ja järgima erakonnaseaduse § 121 lg 3 põhimõtet,
mille kohaselt on mh erakonnal keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas
kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid,
välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. See tähendab, et
taotleja peab tegevusi kavandades ja ellu viies välistama olukorra, kus mõni poliitik või erakond
saab tegevuste läbi nähtavust, mis võib olla käsitatav keelatud tuluna erakonnaseaduse § 121 lg
3 tähenduses.
Lõige 5 sätestab, et taotluse saab esitada ainult taotleja ja partneri(te) koostöös, st taotlust ei saa
esitada taotleja ilma vähemalt ühe partnerita. Sellise koostöönõude kehtestamist on põhjendatud
täpsemalt seletuskirjas § 4 toetatavate tegevuste all. Koostööd julgustatakse ka
valikukriteeriumite kaudu. Vastavalt määruse lisas 1 toodud ekspertide hindamislehe vormile
19
hinnatakse enam kui ühe partneri kaasanud projektitaotlust kõrgemate punktidega.
Kohustuslikult kaasatav partner peab vastama lõigetes 1-4 toodud nõuetele.
Lõige 6 sätestab, et taotleja võib soovi või vajaduse korral kaasata lisaks lõikes 5 nimetatud
kohustuslikule partnerile ka sellise partneri, kes ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetele vastav
isik või organisatsoon (nt tööandja, haridusasutus vm), kuid kelle kaasamine
projektitegevustesse võib olla vajalik ja põhjendatud konkreetse projekti tegevuste edukaks
elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Selline partner peab olema juriidiline isik, kes on enne
taotluse esitamise kuupäeva tegutsenud vähemalt ühe aasta. Lõikes 6 sätestatud nõuetele
vastavat partnerit ei pea kaasama, kuid vähemalt üks lõigete 1-4 nõuetele vastav partner peab
projektis osalema.
Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner(id) vastavad määruses nõutud
tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt.
Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab
veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja
peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või
partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist
taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse
kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama.
Ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril
on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv
toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse
tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid
toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada
tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega
ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni
otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete tegemist saab kontrollida
struktuuritoetuse registrist. Ühendmääruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse
puudumist on RÜ-l õigus karistusregistrist kontrollida. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv
karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi
kandmiseni.
Taotlejal, partneril või tema seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust
karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 2091 (hanke kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 2601
(Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine), § 372
(tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal
töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja
ebaõige esitamine) ega § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Ühendmääruse § 3 lõike 2
punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri taotluses nimetatud tegevusega seotud
majandustegevus olla lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega ning
punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga olla
suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Punkti 5 kohaselt, juhul kui see on asjakohane, on
taotleja täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande
esitamise kohustuse. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja ega partner olla pankrotis, likvideerimisel
ega sundlõpetamisel. Punktis 7 sätestatakse, et taotleja ega partner ei tohi olla raskustes
ettevõtja, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt.
20
Määruse §-s 11 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus peab vastama määruses ja
ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkt 11, milles nimetatud nõue ei kohaldu
Euroopa Sotsiaalfond+-i projektidele. Toetatavate tegevuste elluviimise koht peab olema Eesti,
välja arvatud § 5 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevustega seotud kulud, mis võivad tehtud olla
Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti sätestatakse, et partneri(te) kaasamisel on vajalik
partneri kinnituskiri. Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse sätestatud kinnitustele ka
volikirja alusel tegutseva esindusõigusliku isiku puhul volikirja ja partneri kaasamise korral
partneri kinnituskirja.
Paragrahv 10 lõiked 3 ja 4 sätestavad, et taotleja ja partner võivad olla ainult teatud tüüpi
organisatsioonid – näiteks haridusasutus, personaliotsingu ja -arengu organisatsioon, hariduse
ning personaliotsingu ja -arengu valdkondades tegutsevaid isikuid ja organisatsioone
tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing, sihtasutus; vähemalt kümne töötajaga tööandja
või tööandjaid esindav mittetulundusühing, sihtasutus; soolise võrdsuse edendamise teadmisi
pakkuv organisatsioon, erakond. Selleks, et tõendada taotleja ja partneri vastavust § 10 lõigetes
3 ja 4 seatud tingimustele, esitab taotleja vastava kinnituse määruse lisa 3 vormil ja partner
määruse lisa 4 vormil. Selline tõendamise vajadus tuleneb asjaolust, et mitte kõigi § 10 lõigetes
3-4 nimetatud organisatsiooni tüüpide kohta ei ole võimalik teha üheselt mõistetavat
vastavuskontrolli avalike andmete (nt põhikiri, äriregistri tegevusala andmed) põhjal. Samuti
võivad nimetatud organisatsioonide kategooriad omavahel kohati ka kattuda ning seetõttu on
oluline ka määratleda, millises rollis taotleja või partner taotluse esitab. Seetõttu kinnitab
taotleja lisa 3 vormil ja partner lisa 4 vormil, et vastab määruse § 10 lõigete 3 ja 4 nõuetele,
nimetab, millisele nõudele ta vastab, valides organisatsiooni tüübi, ning kirjeldab, milline on
tõendatav alus, mis kinnitab vastavust taotleja kinnituse vormil valitud organisatsiooni tüübile
(nt Äriregistris nimetatud põhitegevusala EMTAK kood, põhikiri, tegevusluba, organisatsiooni
tegevuse või valdkonnas ellu viidud varasemate projektide kirjeldus või muu asjakohane
tõendatav alus ja viide sellele).
Taotluses tuleb põhjendada § 10 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastava partneri kaasamise
vajalikkust, st taotleja põhistab, kuidas ta kaasamine aitab projekti eesmärke täita.
Lõige 2 sätestab, et kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust
samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest, peab
taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topelt rahastamise keelu
põhimõtet, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühendmääruses
nimetatud fondist või ühest või enamast ühendmääruses nimetatud programmist ja muudest ELi
vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist,
ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult ELi vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt
teise programmi raames.
Määruse 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Määruse §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused. Kuna taotluste esitamine ja
seirearuannete esitamine toimub ainult struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas, puudub vajadus
eraldi lisadena kinnitatavate vormide järele. Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest
teavitatakse avalikkust ja sihtrühmi Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel www.rtk.ee
vähemalt 20 päeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Määruse §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise nõuded. Taotluste menetlemise tähtaeg on
üldjuhul kuni 60 tööpäeva RÜ-le taotluse esitamisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et
21
taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale
võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks. Puuduste likvideerimiseks on aega
kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab
puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames
esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata
jätmise otsus.
Määruse §-s 14 on nimetatud taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse tingimused. RÜ
kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust vastavalt ühendmääruse §-le 6, mille kohaselt
kontrollitakse tähtajaks esitatud taotluse puhul taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust.
Taotluses või sellega kaasnevates dokumentides puuduste esinemise ja lisateabe esitamise
vajaduse korral pikendatakse taotluse menetlemiseks ettenähtud aega vastavalt ajale, mis on
tarvilik puuduste kõrvaldamiseks või lisadokumentide ja -teabe esitamiseks. Taotlejat
teavitatakse täiendamist või tõendamist vajavatest asjaoludest. Puudustega saadud nõue
loetakse täidetuks, kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse.
Kui taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele määruses toodud nõudele ning
mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada, jäetakse taotlus rahuldamata.
Määruse §-s 15 on sätestatud projektide hindamine ning valikukriteeriumid.
Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte lõikes 1 sätestatud
kriteeriumide alusel. Hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju
rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja selle
kuluefektiivsust ning taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia. Samuti hinnatakse
projekti panust strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse. Kuigi määrus tervikuna panustab
kolme näitajasse: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja (vt määrus § 2 lõige 4), siis hindamiskriteeriumides hinnatakse
projekti panustamist ainult kahte viimasesse. Seda põhjusel, et antud TAT-i puhul on soolise
segregatsiooni vähendamine ja seeläbi soolise võrdsuse suurendamine projekti tegevuste otsene
eesmärk, mille kaudu on neil mõju soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisse (vt selle kohta
selgitust ka seletuskirja § 2 lõike 4 juures). Kõik projektid peavad soolise võrdsuse eesmärki
panustama ning taotlused, mis sellesse ei panusta, ei kvalifitseeru rahastusele. Seega, kuna
sooline võrdsus on projektide otsene eesmärk, siis ei hinnata seda projektide juures nö
horisontaalse teemana. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 33 punkti.
Lõikes 2 sätestatakse, et RA koostab lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel detailse
taotluste hindamismetoodika, mis avalikustatakse RÜ veebilehel hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teate avaldamise päeval.
Lõikega 3 sätestatakse, et nõuetele vastava taotluse hindamise protsessis osalevad kaks
erapooletut, sõltumatut, usaldusväärset eksperti. Taotluste hindajad on põhjalikult kursis
taotlusvooru eesmärkidega, tunnevad soolise võrdsuse ja soolise segregatsiooni olemust
hariduses ja tööturul ning oskavad hinnata kavandatud tegevuste võimalikku mõju toetuse
andmise eesmärgi saavutamisele. Taotlusi hindavate ekspertide valimise korraldab RÜ ja
ekspertide nimekirja kooskõlastab RA.
Lõige 4 sätestab ekspertide sõltumatuse ning paneb ekspertidele konfidentsiaalsuskohustuse.
22
Lõikega 5 sätestatakse, et eksperdid annavad hinded konsensuslikult ning peavad esitama
täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamiselehe RÜ-le 14 kalendripäeva jooksul taotluse
hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid lisaga 1 kehtestatud hindamislehte.
Lõigetes 6–8 sätestatakse projektide valimise kord vastavalt projektile antud hinnetele. Võrdse
koondhindega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud
valikukriteeriumi hinne on suurem ehk eelisseisus on projekt, mille põhjendatust on eksperdid
hinnanud kõrgemalt (projekti tegevuskava on selge, sekkumisloogika mõjus ja eesmärgipärane
ning selle panus soolise segregatsiooni vähendamisele on suurem. Projekti tegevuskavas on
hinnatud võimalikud riskid ja kavandatud maandavad tegevused.) Võrdsete näitajate korral
eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
Määruse §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise tingimused.
Lõike 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavad taotlused, mis on § 15 lõikes 1
nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 18 hindepunkti. Kui
taotlus saab kasvõi ühes valikukriteeriumis hindeks 0 punkti, ei loeta projekti taotluse hinnangut
positiivseks. Taotlusi rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. RÜ koostab
ekspertide hindamistulemuste alusel arvutatud koondhinde põhjal taotluste lõpliku
paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Kui taotluste
maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse
koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus“ hinne
on suurem. Kui nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem
esitatud.
Lõikes 2 selgitatakse, et TRO-s täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse
saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis
osalejate andmete kogumise kord ja ulatus. See tähendab seda, et taotleja tagab iga tegevuse
puhul seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajalike
andmete kogumise, sealhulgas tuleb vajaduse korral koguda andmeid üksikute osalejate kohta.
Andmed tuleb salvestada e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis ning näitajaid
puudutavad andmed jaotada soolise tunnuse alusel. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete
täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed
ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole
olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile.
Osalejate andmeid kogutakse e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis.
Määruse §-s 17 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused.
Vastavalt lõikele 1 jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta
määruses sätestatud nõudele. Nimetatud nõue on vajalik, sest mittevastavus võib selguda ka
pärast taotluste hindamist.
Samuti ei rahuldata taotlust, kui taotluses esitatakse ebaõigeid või puudulikke andmeid või
juhul kui taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist (lõige 4).
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste
rahastamiseks ettenähtud eelarve mahu tõttu, samuti juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei
ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemusi või eesmärki
(lõige 3).
23
Vastavalt lõikele 2 võib RÜ jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse
menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates selgub, et projekti eesmärgid on saavutatavad
ka ilma toetust määramata.
Taotluste rahuldamiseks on seatud ka lävend taotluse kvaliteedile. Vastavalt lõikele 5 ei
rahuldata taotlust, kui projekti koondhinne on vähem kui 18 punkti.
Määruse § 18 sätestab taotluse osalise rahuldamise korra. Määruse kontekstis tähendab
taotluse osaline rahuldamine seda, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks
toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või
kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning
selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud
näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt
tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või
selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda ekspertide
konsensuslikule arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste
rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta.
Taotlejale pakutakse võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti
ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l
kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei
saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.
Määruse 5. peatükis sätestatakse TRO muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.
Määruse §-s 19 nähakse ette TRO muutmise kord. TRO-d võib muuta RÜ algatusel või toetuse
saaja sellekohase avalduse alusel.
Kui taotluse rahuldamise otsuses muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3
nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust
ning vajaduse korral projekti vastavust § 15 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumidele.
RÜ-l on õigus keelduda TRO muutmisest või lõikes 2 nimetatud muudatuste aktsepteerimisest
kui: muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud
nõuetega; muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või muudatust ei loeta
põhjendatuks.
TRO võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja
muudatus on põhjendatud.
TRO muutmise otsustab RÜ kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest,
täiendavate asjaolude ilmnemise korral on RÜ-l õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega
kuni kahekümne ühe tööpäeva võrra. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte.
Määruse §-s 20 sätestatakse TRO kehtetuks tunnistamine. Otsuse täielikult või osaliselt
kehtetuks tunnistamise alused tulenevad ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatust.
Ühendmääruse §-s 14 nimetatud asjaolud võivad olla täiendavalt ilmnenud asjaolud, mille
kohaselt ei oleks taotlust rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt. Samuti võidakse TRO
24
kehtetuks tunnistada juhul, kui taotlemisel, TRO muutmisel või projekti elluviimisel ilmneb, et
toetuse saaja ei täida projekti kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust. TRO võidakse
kehtetuks tunnistada ka juhul, kui toetuse saaja avaldust TRO-d muuta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata või kui toetuse saaja
esitab avalduse toetuse kasutamisest loobuda. TRO tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui toetuse
saaja või partner või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel tunnistatud
süüdi karistusseadustiku §-de 209–210, 372, 373, 379 või 384 alusel, samuti juhul, kui toetuse
saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta
viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul
enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või tuleb toetus maksta välja viie aasta
jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest. Ühendmääruse § 14 lõige 3
sätestab käitumisviisi TRO kehtetuks tunnistamisel ja aluseta makstud toetuse tagasimaksmisel
finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele
7 on võimalik tunnistada TRO kehtetuks juhul, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse
kogu TRO-s nimetatud toetust.
Lõige 2 sätestab, et toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada TRO kehtetuks tunnistava
otsuse kohaselt.
Määruse 6. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.
Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja
õigusi ja kohustusi täpsustakse TRO-s.
Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saajal ja partneril on õigus saada RÜ-lt teavet ja selgitusi, mis
on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja riigihangete korraldamisel lähtuma keskkonnaministri 29.
juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste
koskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad
tingimused“, mille kohaselt on eesmärk vähendada riigihangetega14 ostetavate asjade ja
tellitavate teenuste mõju keskkonnale ja soodustada keskkonnahoidlikkust15, pidades silmas
toodete olelusringi ja selle keskkonnamõju. Määrusega on reguleeritud keskkonnahoidlikud
kriteeriumid laiemalt levinud hangitavate esemete puhul: mööbel, puhastustooted ja -teenused,
kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaberid.
Määruse 7. peatükis sätestatakse aruannete esitamisega seotud tingimused.
Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse
saaja on kohustatud esitama RÜ-le aruande projekti elluviimise kohta vähemalt üks kord aastas,
kui TRO-s ei sätestata tihedamat aruande esitamise korda. Aruande esitamiseks tuleb toetuse
saajal kasutada e-toetuse keskkonda. Samuti on toetuse saaja kohustatud esitama vastavalt RÜ
nõudmisele projekti elluviimise kestel vahearuandeid.
Esitatud vahe- ja lõpparuannete puhul kontrollib RÜ 20 tööpäeva jooksul aruande
registreerimisest e-toetuse keskkonnas, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes
puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. RÜ-l on õigus nõuda kümne tööpäeva jooksul aruande
täiendamist, kui ta leiab, et esitatud info on ebapiisav.
14 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 15 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus
25
Projekti lõpparuanne tuleb esitada 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem
kui 17. jaanuaril 2030. a.
Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Määruse § 23 sätestab toetuse maksmise korra.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine tuginedes ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1
sätestatule, mis tähendab, et makse aluseks olev abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ühtse
määra alusel hüvitatavate abikõlblike kulude puhul makstakse toetust ühendmääruse § 28
lõikest 3 tulenevalt.
Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ka ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust ning
käesolevas määruses ja TRO-s sätestatud kulude abikõlblikkuse arvestamise korrast ja maksete
tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.
Lõikes 2 täpsustatakse, et makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb esitada üks
kord kuus, kuid kõige harvemini üks kord kvartalis.
Lõikega 3 pannakse toetuse saajale kohustus esitada rakendusüksusele igaks eelarveaastaks
toetuse maksete prognoos. Igal aastal tuleb toetuse maksete prognoos järgmise eelarveaasta
kohta esitada 10. detsembriks. Eelarve aasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
Nimetatu võimaldab rakendusüksusel paremini toetuse makseid planeerida.
Määruse § 24 sätestab ettemaksete tegemise korra. Ettemaksete tegemist on reguleeritud
ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5. Ettemakseid ei tehta riigiasutustele, kuna neile on tagatud
riigieelarvest sildfinantseerimise vahendid kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.
Ühendmääruse § 30 lõike 1 punkt 1 sätestab piirangud ettemakse suurusele, mis võib olla
korraga kuni 40% projektile määratud toetuse summast. TAT-ga nähakse ette, et ühendmääruse
§ 30 lõikes 3 nimetatud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ning selle aluseks on
kuni kolmekuine rahavajaduse prognoos. Saadud ettemakse tuleb 90 kalendripäeva
möödumisel vähemalt 80% ulatuses ära kasutada ning tõendavad dokumendid RÜ-le
tähtaegselt ehk 15 kalendripäeva jooksul esitada, et saadud ettemakse lugeda makstud toetuseks
ning tekiks eeldus järgneva ettemakse tegemiseks.
Määruse 9. peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete esitamise korra.
Määruse §-s 25 kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–
30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruse §-des 34–36 on sätestatud
finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni
protsendimäärad ning §-des 37 ja 38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise
nõuded ja tingimused toetuse tagasimaksmise ajatamiseks.
Määruse §-s 26 viidatakse vaide esitamise erisustele.
Määrusel on neli lisa.
Lisa 1 on ekspertide hindamislehe vorm, mille alusel projekte hinnatakse.
Lisa 2 on partneri kinnituskiri (vorm).
26
Lisa 3 on taotleja kinnitus nõuetele vastamise kohta.
Lisa 4 on partneri kinnitus nõuetele vastamise kohta.
3. Riigiabi analüüs
Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi.
1) riigi vahendid
Määruse § 8 punkti 3 kohaselt antakse toetust 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist ja
30 protsendi ulatuses kaasfinantseeringuna Eesti riigi eelarvest.
Eeltoodust on riigi vahendite tingimus täidetud.
2) majanduslik eelis
Määruse raames toetatakse tegevusi, mis ei ole suunatud ettevõtluse edendamisele. Toetuse
andmise raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, vaid tegemist on soolise
võrdsuse edendamise ja hariduse ja tööturu segregatsiooni probleeme lahendava meetmega.
Toetuse andmine teenib eeskätt üldhuvi – soolise võrdsuse suurendamist ja soolise
segregatsiooni vähendamist hariduses ja tööturul. Toetust antakse nt haridusasutustele,
tööandjatele, personaliarengu- ja otsinguga seotud organisatsioonidele jt, et suurendada nende
võimekust kujundada oma organisatsioonide töö- ja õppekeskkonda stereotüübivabaks ning
soolist võrdsust toetavaks. Toetatavad tegevused on suunatud eelkõige nende organisatsioonide
sisemise võimekuse, teadmiste ja oskuste kasvatamisele (nt teadlikkuse suurendamise
tegevused, koolitused, personalipoliitika arendamine jms) ega ole seotud toodete või teenuste
pakkumise või turukonkurentsiga.
Eeltoodust ei ole majandusliku eelise tingimus täidetud.
3) valikuline iseloom
Toetuse saaja valitakse avatud taotlusvooru alusel taotluste hindamise tulemusel. Määruse § 10
kohaselt § 4 lõike 1 punktis 1 ja 2 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel võivad taotlejaks ja
partneriks olla haridusasutused, tööandjad ning personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid ja
eelnimetatute katusorganisatsioonid ning soolise võrdsuse edendamise ekspertiisi pakkuvad
organisatsioonid ning § 4 lõike 1 punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel võivad
taotlejaks ja partneriks olla haridusasutused, tööandjad ning personaliotsingu- ja arengu
organisatsioonid ja eelnimetatute katusorganisatsioonid, soolise võrdsuse edendamise
ekspertiisi pakkuvad organisatsioonid ning Eestis registreeritud poliitilised erakonnad.
Meedet kohaldatakse Eestis registreeritud organisatsioonidele ja konkreetsetele ettevõtete ja
organisatsiooni gruppidele, mis on sätestatud määruse § 10 lõigetes 1 ja 2.
Seega on valikulise iseloomu tingimus täidetud.
4) mõju konkurentsile või kaubandusele
27
Komisjoni riigiabi mõiste teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i
toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult
niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede
moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja
konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.
Määruse alusel antav toetus omab kohalikku mõju. Euroopa Komisjoni teatise 6 kohaselt
komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu
üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust, näiteks
teabe- ja suhtlusplatvormid, et lahendada töötuse probleemi ja sotsiaalseid konflikte varem
kindlaks määratud ja väga väikses kohalikus piirkonnas. Kuigi määruse elluviimisel ei
valmistada teabe- ja suhtlusplatvormi on määruse alusel tehtavad tegevused suunatud töötuse
probleemi lahendamisele – vähendada soolist segregatsiooni – ja seda ühes konkreetses
Euroopa Liikmesriigis (Eestis).
Seega ei ole mõju konkurentsile ja kaubandusele tingimus täidetud.
4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
5. Määruse mõjud
Sotsiaalne mõju
TAT tegevused aitavad suurendada soolist võrdsust, vähendades naiste ja meeste koondumist
erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui tööturul, edendades mitmekülgsemaid
eneseteostusvõimalusi ning stereotüübivabasid kutse- ja haridusvalikuid. Soolise
segregatsiooni vähendamine aitab vähendada soolist palgalõhet, suurendada tööjõupakkumist
Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes ning kõrge tööjõuvajadusega IKT ja EHW
valdkondades, soodustades seeläbi tööjõu potentsiaali paremat rakendamist.
Tegevused suurendavad haridusasutuste ja tööandjate võimekust soolisi setereotüüpe ennetada
ja soolist võrdsust edendada. Soolise võrdsuse edendamine on soolise võrdõiguslikkuse seaduse
kohaselt haridusasutuste ja tööandjate kohustus ning tegevuste elluviimine aitab kaasa seaduse
paremale rakendumisele ning naiste ja meeste võrdsele positsioonile nii hariduses kui tööturul,
sh otsustamises ja juhtimises.
Mõju majandusele
28
Sooline segregatsioon on negatiivsete tagajärgedega nii inimese jaoks (väiksem majanduslik
iseseisvus, piiratud valikud hariduses ja tööturul, stereotüüpide alalhoidmine) kui ka ohustab
majanduse kestlikku arengut. Segregatsioon pärsib kiiret reageerimist muutuva tööturu ja
ühiskonna vajadustele, raskendab vajalike pädevustega töötajate leidmist ning on ühiskonnale
kulukas. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate
sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märkimisväärsest majanduskasvust. Kõige suurem
majanduse kasvupotentsiaal peitub raporti kohaselt naiste ja meeste erialaste erinevuste
vähendamises tööturul. Soolise segregatsiooni vähendamine võiks OECD hinnangul tuua
2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta.
Regionaalareng
Määruse raames kavandatud tegevuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne. Sooline
segregatsioon hariduses ja tööturul ei ole ühe regiooni spetsiifiline probleem, vaid mõjutab
haridusasutusi ja tööandjaid ning neis õppivaid ja töötavaid inimesi üle Eesti.
TAT tegevused ei panusta seega otseselt regionaalarengusse, kuid soolise segregatsiooni
vähendamist toetavad tegevused aitavad edendada eri regioonide elanike ja töötajate
eneseteostus- ja tööturuvõimalusi ning pikemas plaanis vähendada palgalõhet.
Mitmekülgsemate haridus- ja kutsevalikute edendamine aitab paremini ära kasutada kogu
tööjõu potentsiaali ning kaudselt vähendada piirkondlikke tööjõupuuduse probleeme, aidates
suurendada teatud vajalike oskuste (eelkõige EHW ja IKT erialad) omandamist nii naiste kui
meeste seas.
Toetust saavad taotleda TAT sihtrühmad kõigis Eesti piirkondades ning läbi taotlusvooude
avamise teavitus- ja nõustamistegevuste innustatakse taotlejaid kõigist Eesti piirkondadest
projektide läbiviimises osalema.
Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus
TAT peamine eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ning selleks viiakse ellu otseselt
soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud tegevusi. TAT tegevused on käsitatavad soolise
ebavõrdsuse vähendamise erimeetmena – nende peamine eesmärk on vähendada sooliste
stereotüüpide negatiivset mõju, suurendada soolist võrdsust hariduses ja tööturul ning
vähendada soolist palgalõhet. Tegevuste põhjendatus ja kaasnev positiivne mõju soolisele
võrdõiguslikkusele on põhjalikult lahti kirjutatud TAT eelnevates peatükkides.
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga
võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse
tegevusi olukorrast lähtuvalt.
Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad
olla nt liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega, mistõttu jälgitakse tegevuste
elluviimisel, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest.
Tegevuste kavandamisel arvestatakse erinevatesse vähemusrühmadesse (nt eri vanuses,
rahvusest, erivajadusega) kuuluvate naiste ja meeste erinevate kogemuste, võimaluste ja
vajadustega ja püütakse kõrvaldada neid takistusi, mis neil on tegevustes osalemisel, sh
ristuvatest ebavõrdsustest tulenevad.
Elu- ja looduskeskkond
29
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH
analüüsi kohaselt ei oma meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele
ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatud
tegevused ei tohi suurendada negatiivset keskkonnamõju. Tegevusteks vajalike teenuste ja
toodete hankimisel tuleb järgida kohustuslikke keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.
Toetatud tegevuste elluviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest, näiteks
koolituste jm ürituste korraldamisel, toitlustamise ja transpordi planeerimisel kui ka materjalide
(trükised, meened, nimesildid) kasutamisel ja teabe vahendamisel (digiprügi vältimine).
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Tegevuste elluviijal on reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt
ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning ta peab need esitama RÜ-le.
Osalevate inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud tegevuste elluviimisel
ning õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021_2027
§ 19 lg 1).
Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega
andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks
on osaleja nimi, asutuse/organisatsiooni nimetus, ametinimetus, vajadusel kontaktandmed ning
tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri.
Tegevuste elluviija töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta, ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid
juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu
avalikustamise või ligipääsu eest.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse
toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ raames,
mille kogueelarve on 3 551 357 eurot (Euroopa Liidu toetus 2 485 950 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 1 065 407 eurot). Käesoleva määrusega kavandatava tegevuse elluviimiseks
on kasutada Euroopa Sotsiaalfondi toetust summas 1 645 000 eurot, millele lisandub riiklik
kaasfinantseering summas 705 000 eurot. Seega on kogu abikõlbliku tegevuse eelarve
planeeritud kokku 2 350 000 eurot.
Meetme rakendamine vähendab soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni hariduses ja tööturul.
Sellega kaasnevalt võib määruse rakendamise eeldavateks tuludeks kaudselt lugeda suureneva
maksutulu ja sotsiaalkulutuste vähenemise. OECD hinnangul võiks soolise segregatsiooni
vähendamine tuua 2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta.
7. Määruse jõustumine
30
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
8. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele
ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati
eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja
lisast.
Seletuskirja lisad:
1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;
2. Riskide hindamine;
3. Kooskõlastustabel.
MÄÄRUS
17.11.2025 nr 32
Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja
tööturul
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Üldsätted
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis
1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)
poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi a „Parandada kõigi
tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul
ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja
aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii
rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse
edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse
toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ sekkumise
21.4.2.21 „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul“ elluviimiseks toetuse andmise ja
kasutamise tingimusi.
(2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-
ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
(3) Toetatavate tegevustega aidatakse hoida Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud
Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)
aluspõhimõtteid ning saavutada sihti 3.2.2 „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“
ja selle alamsihti „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“.
2
(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse
ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21
lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi
esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti
aadressil.
(5) Toetuse andmisele ja kasutamisele ning toetuse saaja ja partneri kohustuste osas kohaldatakse
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).
§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on rahastada selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada
soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, eelkõige loodus- ja täppisteaduse, tehnoloogia ning
hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites, ning saavutada soolist tasakaalu juhtimises ja
otsustamises.
(2) Toetuse andmise tulemusena on § 4 lõikes 2 sätestatud sihtrühm teadlikum teguritest, mis
soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning oskab planeerida meetmeid ja
tegevusi sooliste stereotüüpide murdmiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks.
(3) Toetuse andmisega aidatakse saavutada rakenduskava väljundnäitajat „Soolise segregatsiooni
vähendamise tegevused“.
(4) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamisele kaasa aitamist,
soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste
näitajatega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja.
(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2023. a protokolli
märgitud otsusega kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgiga „Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise saavutamiseks vajalikud tegevused hariduses ja tööturul“.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja:
1) suurendada naiste osakaalu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialadel ja ametites;
2) suurendada meeste osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites;
3) edendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel.
3
(2) Toetatavad tegevused viiakse läbi sihtrühmadele, kelleks on haridustöötajad, tööandjad,
personali- ja värbamisspetsialistid, õpilased ja üliõpilased, ettevõtjad, haridusasutused,
personaliotsingu ja -arengu organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, soolise võrdsuse edendamise
organisatsioonid, erakonnad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ja alates 15-aastased
tööealised inimesed, kes on soolisest segregatsioonist enim mõjutatud, sealhulgas tööturul
ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad isikud, kelle konkurentsivõime tööturul
on vähesem soo, vanuse, rahvuse, puude või elukoha tõttu ning kes on tööturult kõrvale jäänud või
kelle teadmised või oskused on tööturul vananenud.
(3) Tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta.
(4) Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse nõuetega ning tagatakse liikumis-,
nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimeste ligipääs tegevustele ja
teabele ning teabevahetuse võimalus.
(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei
tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks seitsme protsendi ulatuses
projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.
(2) Enne toetuse taotluse esitamist tehtud kulud on abikõlblikud, kui kulu on tekkinud kolme kuu
jooksul enne taotluse esitamist ega ületa kokku 3000 eurot.
(3) Uuringute või analüüside kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
(4) Meedia- ja kommunikatsioonitegevuste kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti
projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.
(5) Rahvusvahelise koostöö puhul on abikõlblikud järgmised Euroopa Liidu liikmesriikidega,
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidega või Šveitsiga (edaspidi ühiselt Euroopa Liit) seotud
kulud:
1) välisekspertide tasu ja reisikulud, mis võivad hõlmata koolituse, seminaril ja konverentsil
esinemise ning konsultatsioonitasu;
2) koolitus- ja teabeüritustel osalemise kulud Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
3) koolitus- ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis.
(6) Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud, kui koostööpartneriga on sõlmitud enne toetuse
taotluse esitamist sellekohane koostöökokkulepe.
(7) Rahvusvahelise koostöö kulud võivad moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest
kuludest.
(8) Kui projekti käigus luuakse veebileht või täiendatakse olemasolevat veebilehte otseselt
projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse veebileht ligipääsetavaks liikumis-, nägemis-
4
, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimesele, võivad need kulud olla kokku
kuni 1500 eurot.
§ 6. Abikõlbmatud kulud
Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,
makstav maks;
2) investeering kinnisvarasse ja taristusse;
3) mootorsõidukite soetamis-, liisimis-, rendi- ja ülalpidamiskulud;
4) ruumide remondi- ja kohandamise kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele
taotluse esitamist, välja arvatud § 5 lõikes 2 sätestatud juhul.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud
juhul toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni kolme kuu võrra tingimusel, et saavutatav
tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu
hiljemalt 31. oktoobril 2029.
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal abikõlblikest kuludest
(1) Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta on 200 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 215 000 eurot.
(3) Toetus projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on
Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.
§ 9. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi
Antav toetus ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 lõike
1 tähenduses.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner on Eestis registreeritud juriidiline isik.
(2) Taotlejal on kolm aastat ja partneril üks aasta majandustegevust enne taotluse esitamise
5
kuupäeva.
(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimisel võib taotleja ja partner
olla:
1) haridusasutus;
2) hariduse valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone tegevusalapõhiselt esindav
mittetulundusühing või sihtasutus;
3) personaliotsingu ja -arengu organisatsioon;
4) personaliotsingu ja -arengu valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone
tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing või sihtasutus;
5) tööandja, kelle viimase esitatud majandusaasta aruande põhjal on keskmine töötajate arv
taandatuna täistööajale vähemalt kümme;
6) tööandjaid esindav mittetulundusühing või sihtasutus;
7) soolise võrdsuse edendamise teadmisi pakkuv organisatsioon.
(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel võib taotleja ja partner olla:
1) lõike 1 punktides 1–7 sätestatud isik või organisatsioon;
2) erakond. (5) Projektis peab osalema vähemalt üks lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav partner.
(6) Lisaks lõikele 5 võib taotleja projekti kaasata partneri, kes ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud
nõuetele vastav isik või organisatsioon, kuid kelle kaasamine on vajalik projektitegevuste
elluviimiseks ja eesmärgi täitmiseks.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärk ja kirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 3) toetatavate tegevuste kirjeldus; 4) projekti näitajad; 5) projekti eelarve ja toetuse summa; 6) kinnitust, et toetust taotletakse abikõlblike kulude katmiseks; 7) kinnitust, et tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul; 8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) partneri kinnituskiri lisa 2 vormil; 10) taotleja kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 3 vormil; 11) partneri kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 4 vormil; 12) paragrahvi 10 lõikes 6 sätestatud partneri kaasamise vajalikkuse põhjendus; 13) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid. (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlusvooru võib avada ühe või mitme § 4 lõikes 1 sätestatud
6
tegevuse elluviimise toetamiseks.
(2) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru tähtaja ja eelarve.
§ 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi,
teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva,
mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja,
partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 15. Projektide hindamine ja valikukriteeriumid
(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga
ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti
panust meetme väljundnäitaja saavutamisse – null kuni viis punkti;
2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti eesmärgi püstituse ja sekkumisloogika
põhjendatust ja mõjusust, kaasatud partnerite arvu ja nende kaasamise põhjendatust, projekti
tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti ajakava realistlikkust, riskide analüüsimist ja
maandamismeetmeid – null kuni 12 punkti;
3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse planeeritud tulemuste saavutamiseks
kavandatud tegevuste kuluefektiivsust, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud
eesmärgid saavutada, kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas –
null kuni kaheksa punkti;
4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja partneril
on kogemused ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia – null kuni neli punkti;
5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse, kuidas
lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti
2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse
põhimõtete eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi saavutada vastavat strateegia „Eesti
2035“ näitajat – null kuni neli punkti. (2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel hindamismetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval. (3) Projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset asjaomase valdkonna eksperti. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kooskõlastab rakendusasutus. (4) Ekspert: 1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest; 2) kinnitab oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest; 3) tagab projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.
7
(5) Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja hindamislehe lisa 1 vormil rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. (6) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 18 hindepunkti. (7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks esitatud taotlus asetseb eespool.
(8) Võrdse koondhinde korral eelistatakse taotlust, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud
valikukriteeriumi hinne on suurem, võrdsete hindepunktide puhul eelistatakse taotlust, mis on
ajaliselt varem esitatud.
§ 16. Taotluse rahuldamine
(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste
eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekti koondhinne on vähemalt 18 punkti; 3) projekti ei ole üheski § 15 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud null punktiga. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis
osalejate andmete kogumise kord ja ulatus lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)
nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ja I lisast.
§ 17. Taotluse rahuldamata jätmine
Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele;
2) taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid
on saavutatavad ilma toetust määramata;
3) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt
rahuldada;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
taotluse menetlemist;
5) projekti koondhinne on vähem kui 18 punkti.
§ 18. Taotluse osaline rahuldamine
Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga
vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole
rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
muudatus:
8
1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega;
3) ei ole kooskõlas projekti sisu või eesmärkidega;
4) ei ole põhjendatud.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast
sellesisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse
menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.
(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust
ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.
(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või
täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
6. peatükk
Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud
määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja ja partner lähtuvad riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a
määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud
kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.
7. peatükk
Aruannete esitamine
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas
31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, kuid rakendusüksuse nõudmisel või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;
2) projekti aruandeperiood kumulatiivselt;
3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt;
4) ülevaade väljundnäitaja täitmisest kumulatiivselt;
9
5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihiga seotud horisontaalsete
põhimõtete edendamisse;
7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele.
(3) Toetuse saaja esitab tegevustes osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile
järgneva teise nädala lõpuks.
(4) Rakendusüksus kontrollib aruande 20 tööpäeva jooksul alates laekumisest.
(5) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
(6) Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid hiljemalt
17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud,
esitatakse vaid lõpparuanne.
8. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 23. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, § 28 lõikele 3 ja taotluse rahuldamise otsusele. (2) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis. (3) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.
§ 24. Ettemaksed (1) Toetuse saajale, välja arvatud riigiasutusele, võib teha ettemakseid kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. (2) Saadud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva. (3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. (4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.
9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30
ja ühendmääruse §-dele 34–38.
10
§ 26. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm
Lisa 2 Partneri kinnituskiri
Lisa 3 Taotleja kinnitus nõuetele vastamise kohta
Lisa 4 Partneri kinnitus nõuetele vastamise kohta
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|