C-875/24

Vastuvõtmise kuupäev : 17/11/2025

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-875/24 – 1

Kohtuasi C-875/24 [Terpesira] i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

18. detsember 2024

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Giudice di pace di Gaeta (Itaalia)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

9. detsember 2024

Hageja:

BG

Kostjad:

Presidenza del Consiglio dei Ministri

Ministero della Giustizia

Ministero dell’Economia e delle Finanze

[…]

REPUBBLICA ITALIANA (ITAALIA VABARIIK)

UFFICIO DEL GIUDICE DI PACE DI GAETA (GAETA

RAHUKOHTUNIKU KANTSELEI, ITAALIA)

[…]

[…]

i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

2

Anonüümseks muudetud versioon

EELOTSUSETAOTLUS

1. Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Giudice di pace (rahukohtunik) […] [kohtuniku nimi]

2. Põhikohtuasja pooled ja nende esindajad eelotsusetaotluse esitanud

kohtus

- Hageja: BG

- Esindaja: […]

- 1. kostja: Presidenza del Consiglio dei ministri (ministrite nõukogu esimees,

Itaalia)

- 2. kostja: Ministero della Giustizia (justiitsministeerium, Itaalia)

- 3. kostja: Ministero dell’Economia e delle Finanze (majandus- ja

rahandusministeerium, Itaalia)

- Kõikide kostjate esindaja: Avvocato generale dello Stato […]

3. Põhikohtuasja ese ja asjakohased asjaolud

1 Hageja esitas nõude hüvitada kahju, mis tuleneb sellest, et Itaalia riik ei ole üle

võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta

direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 ja

18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta (mis on lisatud

nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles käsitletakse

Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate

Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP)

sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta) klauslit 4.

2 Eelkõige palub hageja hüvitada kahju, mis seisneb palgata puhkuse perioodi eest

hüvitise maksmata jätmises ja sotsiaalkindlustusmaksete ning kohustusliku

tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse maksete tasumata jätmises.

3 Hagiavalduses palutakse teha kohtumäärus, millega kohus mõistaks kostjaks

olevatelt ametiasutustelt välja nõutud summa, kui – nagu käesoleval juhul –

esitatud dokumentid tõendavad, et hagi saab rahuldada, kui kostjad ei esita

vastuväidet.

4 Presidente del Consiglio dei ministril (ministrite nõukogu esimees, Itaalia) koos

Ministero della Giustizia (justiitsministeerium, Itaalia) ja Ministro dell’Economia

e delle Finanzega (rahandus- ja majandusministeerium, Itaalia) on pädevad

TERPESIRA

3

Anonüümseks muudetud versioon

edendama Itaalia valitsuses sellise seaduseelnõu heakskiitmist, mis võimaldab

Itaalia parlamendil kiita heaks seaduse, millega võetakse üle eespool nimetatud

direktiiv ja raamkokulepe.

5 Seda seadust ei ole kunagi vastu võetud, sest seadusega nr 234/2021 muudeti

seadusandlikku dekreeti nr 116/2017, nähes ette, et aukohtunikud/-prokurörid

(magistrato honorario), kes sarnaselt hagejaga olid teenistuses 15. augustil 2017,

võivad toetada spetsiaalseid „hindamismenetlusi“.

6 Toimikust nähtub, et praegu täidab hageja alates 8. aprillist 2015 Procura della

Repubblica di Latina (Latina prokuratuur, Itaalia) juures prokuröri ülesandeid

õigusemõistjana(aseauprokuröri (vice procuratore onorario) kvalifitsiooniga)

(16. septembrist 2011 kuni 8. aprillini 2015 oli ta samade ülesannete ja

kvalifitsiooniga ametis Cagliari riigiprokuratuuris), nagu nähtub Consiglio

superiore della magistratura (kõrgem kohtute nõukoda, Itaalia) sisevõrgust võetud

isikutoimikust.

7 […][Hageja esitatud dokumentide loetelu, mille suhtes eelotsusetaotluse esitanud

kohus on juba seisukoha võtnud]

8 Prokuröri ülesannete täitmise eest makstakse hagejale päevaraha 98,00 eurot

(bruto) esimese viie töötunni eest ja pärast viiendat tundi lisahüvitist 98,00 eurot.

9 2023. aasta jooksul sai hageja hüvitist, mis oli märgitud dokumentidesse

nimetusega „arveldus- ja maksmismudelid“, mis tõendavad aukohtuniku/-

prokuröri (magistrato onorario) ülesannete katkematut täitmist, kogusummas

44 866,40 eurot, nagu nähtub 2024. aasta ühtsest maksutõendist, tuluna, mida

Ministero della Giustizia (justiitsministeerium, Itaalia) maksis 2023. aastal

Ministero dell’economia e delle finanze (majandus- ja rahandusministeerium)

kaudu.

10 […] [H]ageja ei kasutanud 2023. aasta eest kogu aasta jooksul ja eelkõige

puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on peatatud (1.8.2023–31.8.2023), mitte

ühtegi perioodi tasuliseks puhkuseks, mis hõlmab sotsiaalkindlustus- ja

sotsiaalkaitsemakseid, rikkudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri

2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

artiklit 7 ning 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta,

mis on lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles

käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa

Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse

(CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, klauslit 4, kuna hageja

töötas katkematult kogu 2023. aasta.

11 Tavakohtunike/-prokuröride (magistrato ordinario) brutotöötasu summa „palga“

kirje määratakse seadusega kindlaks 19. veebruari 1981. aasta seadusele nr 27

lisatud üldkohtute tabeli alusel, mis on asendatud 30. juuli 2007. aasta seadusele

nr 111 lisatud tabeliga A, lisaks 27. mai 1959. aasta seaduses nr 324 (ja selle

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

4

Anonüümseks muudetud versioon

hilisemad täiendused) ette nähtud täiendavale erihüvitisele ja 19. veebruari

1981. aasta seaduse nr 27 artiklis 3 ette nähtud erihüvitisele (nn kohtuhüvitis).

12 Neid summasid tuleb 23. detsembri 1998. aasta seaduse nr 448 artikli 24 kohaselt

suurendada protsendimäärade võrra, mis on ette nähtud ministrite nõukogu

esimehe dekreetides, mis on välja antud iga kolme aasta kohta ja käesolevas

kohtuasjas asjakohases osas viimati ministrite nõukogu esimehe 6. augusti

2021. aasta dekreediga […], viidates eelkõige tavakohtunikele/-prokuröridele

(magistrati ordinari) (HH03 klass 0) kehtestatud miinimummäärale, mis on

2023. aastal ühe kuu eest 5 671,57 eurot igakuist maksustatavat brutosummat,

millele tuleb lisada riigi kui tööandja poolt tasutud sotsiaalkindlustusmaksete osa

(24,2%), kokku 7 044,09 eurot.

13 Hageja palub mõista kostjatelt välja kõnealuse summa, mida ta ei saanud, kuna ta

ei võtnud puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on peatatud, tasulist põhipuhkust

2023. aasta eest.

14 Nagu on sedastatud Euroopa Liidu Kohtu 27. juuni 2024. aasta otsuses

[kohtuasjas C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli), ECLI:EU:C:2024:554,

punkt 37], tuleb direktiivi 2003/88 artiklit 7 ja raamkokkuleppe klauslit 4

tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis erinevalt

sellest, mis on ette nähtud tavakohtunikele/-prokuröridele (magistrato ordinario),

jätavad sarnases olukorras olevad aukohtunikud/-prokurörid (magistrato onorario)

täielikult ilma õigusest saada hüvitist puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on

peatatud (ning õigusest kohustuslikule sotsiaalkaitse- ja kindlustusskeemile, mis

hõlmab tööõnnetusi ja kutsehaiguseid).

15 Tuleb täpsustada, et raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 keelab kohelda tähtajalise

töölepinguga töötajaid töötingimuste osas vähem soodsalt kui sarnaseid tähtajatu

töölepinguga töötajaid üksnes seetõttu, et nad töötavad tähtajalise lepingu alusel,

välja arvatud juhul, kui erinevaks kohtlemiseks on objektiivsed põhjused [7. aprilli

2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike staatus),

C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 32].

16 Esiteks tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba otsustanud, et raamkokkuleppe

klausli 2 punktis 1 kasutatud mõistet „tähtajaline töötaja“ tuleb tõlgendada nii, et

see hõlmab niisugust piiratud ajaks ametisse nimetatud rahukohtunikku nagu

hageja, kes oma ülesannete täitmise raames teeb tegelikku ja tulemuslikku tööd,

mis ei ole üksnes puhtalt kõrval- ega lisategevus ja mille eest ta saab hüvitisi, mis

kujutavad endast tasu [7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt

(Itaalia rahukohtunike staatus), C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 30].

17 Seoses selles riigisiseses kohtus poolelioleva menetlusega nähtub esitatud

dokumentidest vaieldamatult, et hageja kui aseauprokurör (vice procuratore

onorario) on Itaalia kohtusüsteemi kuuluv „au“kohtunik/-prokurör (magistrato

onorario), kes kuulub nii põhimõtteliselt kui ka esitatud dokumentides tõendatu

põhjal raamkokkuleppe klausli 2 punktis 1 sätestatud mõiste „tähtajaline töötaja“

TERPESIRA

5

Anonüümseks muudetud versioon

alla, kuna ta on rohkem kui kolmteist aastat teinud tegelikku ja tulemuslikku tööd,

mis ei ole üksnes puhtalt kõrval- ega lisategevus, ja mille eest ta saab hüvitisi, mis

kujutavad endast tasu, kuna ilmneb, et 2023. aastal pidas hageja 86 kohtuistungit

ja sai kokku 44 866 eurot hüvitist, ilma et ta oleks kasutanud ühtegi tasulise

puhkuse perioodi.

18 Teiseks, mis puudutab mõistet „töötingimused“ kõnealuse raamkokkuleppe

klausli 4 tähenduses, siis on Euroopa Liidu Kohus juba otsustanud, et nende

tingimuste hulka kuuluvad tingimused, mis on seotud puhkuste perioodil, mil

kohtutegevus on peatatud, niisuguse hüvitise maksmisega, nagu see, mis kehtib

tavakohtunikele/-prokuröridele, ning et raamkokkuleppe klauslis 4 sätestatud

„töötingimused“ hõlmavad õigust tasulisele põhipuhkusele [vt selle kohta 7. aprilli

2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike staatus),

C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 38, 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus

kohtuasjas C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli), ECLI:EU:C:2024:554,

punkt 43].

19 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi nõuab diskrimineerimiskeelu

põhimõte, mille spetsiifiline väljendus raamkokkuleppe klausli 4 punkt 1 on, et

võrreldavaid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks

ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud [16. juuli

2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica italiana (Itaalia rahukohtunike

staatus), C-658/18, EU:C:2022:572, punkt 141, 27. juuni 2024. aasta

kohtuotsus C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli) ECLI:EU:C:2024:554,

punkt 44].

20 Hindamaks, kas puudutatud isikud teevad sama või samalaadset tööd

raamkokkuleppe tähenduses, tuleb vastavalt raamkokkuleppe klausli 3 punktile 2

ja klausli 4 punktile 1 välja selgitada, kas kõiki tegureid, nagu töö iseloomu,

väljaõppe- ja töötingimusi arvesse võttes võib neid isikuid pidada võrreldavas

olukorras olevaiks [16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica

italiana (Itaalia rahukohtunike staatus), C-658/18, EU:C:2022:572, punkt 143,

27. juuni 2024. aasta kohtuotsus C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli)

ECLI:EU:C:2024:554, punkt 37].

21 Käesoleval juhul ei õigusta erinevat kohtlemist kõnealuste kohtunike/prokuröride

suhtes kohaldatavad erinevad õigus- ja majanduseeskirjad, nagu aukohtunike/-

prokuröride ametisse nimetamise kord (avalike valikumenetlustega, mis

põhinevad kvalifikatsioonil, mitte katsetel põhineva avaliku konkursiga), või

nende töösuhte teoreetiline ajutine kestus (nelja-aastased ametikohad, mis

sõltuvad kinnitamisest) või kohtuasjade liik, mida need kohtunikud võivad

menetleda (kohtuasjad rahukohtus ja ühe kohtunikuga esimese astme kohtus) ja

nende eripalk (üks või kaks hüvitist iga kohtuistungi eest palju kõrgema kuupalga

asemel).

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

6

Anonüümseks muudetud versioon

22 Seevastu nähtub esitatud dokumentidest, et aukohtunikel/-prokuröridel ja

tavakohtunikel/-prokuröridel on samad kohustused ja vastutus ning neid

kontrollitakse samamoodi, nagu nähtub eespool viidatud õigusnormide kogumist.

23 Lisaks ei vaielda selle üle, et aukohtunikud/-prokurörid tegelevad

õigusemõistmisega, nagu nähtub nende kohtuistungite protokollidest, kus hageja

osales, ning korraldustest, nagu prokuröri taotlus, volitused või kohtukutsed

rahukohtus või esimese astme kohtus.

24 Kõiki nimetatud ülesandeid võib täita ka prokuratuuri määratud tavakohtunik/-

prokurör (aseprokurör, abiprokurör või prokurör ise, nagu on ette nähtud

kuningliku dekreedi nr 12/1941 artiklis 72).

25 Analüüsitud esitatud faktidest ja dokumentidest ilmneb, et hageja on

aukohtunik/-prokurör, kes on sarnases olukorras tavakohtunike/-prokuröridega [vt

selle kohta 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Governo della Repubblica italiana

(Itaalia rahukohtunike staatus), C-658/18, EU:C:2022:572, punkt 148 ja seal

viidatud kohtupraktika, 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus C-41/23, Ministero della

giustizia jt (Peigli) ECLI:EU:C:2024:554, punkt 48].

26 Hageja kui aukohtuniku/-prokuröri ja tavakohtunike/-prokuröride erinev

kohtlemine seisneb asjaolus, et võrreldes tavakohtunike/-prokuröridega, kes

täidavad hageja ülesannetega võrreldavaid ülesandeid, on ta ilma jäetud

igasugusest hüvitisest puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on peatatud;

2023. aastal pidi ta hüvitise saamiseks täitma õigusemõistmise ülesandeid ka

kõnealusel puhkuste perioodil, mil kohtutegevus oli peatatud, sest kui ta ei oleks

täitnud õigusemõistmise ülesandeid ega oleks teinud prokurörina tööd, ei oleks ta

saanud mingit hüvitist.

27 Sisuliselt nähtub dokumentidest, et hagejal ei olnud võimalik kasutada ühtegi

tasulist puhkuseperioodi ning sellega seotud sotsiaalkindlustus- ja

sotsiaalkaitsehüvitisi, mis on seotud sissemaksete tegemisega, 2023. aasta

puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on peatatud, aga kui ta oleks olnud

tavakohtunik/-prokurör, oleks tal olnud õigus tasulisele puhkuseperioodile.

28 Samamoodi nagu on algatatud menetluses dokumentaalselt tõendatud, et hageja

on tavakohtunike/-prokuröridega võrreldavas olukorras, on tõendatud, et

puuduvad objektiivsed põhjused, mis õigustaksid niisugust erinevat kohtlemist.

29 Selles osas peab väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt olema tuvastatud

erinev kohtlemine põhjendatud täpsete ja konkreetsete asjaoludega, mis eristavad

asjaomast töötingimust konkreetses kontekstis, milles see esineb, ning

objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, et teha kindlaks, kas ebavõrdne

kohtlemine vastab tegelikule vajadusele, on taotletava eesmärgi saavutamiseks

sobiv ja selleks vajalik.

30 Euroopa Liidu Kohtu praktikast nähtub aga, et Itaalia seadusandja taotletavaid

eesmärke, milleks on aukohtuniku/-prokuröri ja tavakohtuniku/-prokuröri

TERPESIRA

7

Anonüümseks muudetud versioon

töösuhete erinevuste peegeldamine, ei saa käsitada „objektiivse põhjusena“

raamkokkuleppe klausli 4 punktide 1 ja/või 4 tähenduses, kuna need ei vasta

tegelikule vajadusele, ei ole taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega selleks

vajalikud.

31 Euroopa Liidu Kohus on juba leidnud, et aukohtunike/-prokuröride ja

tavakohtunike/-prokuröride erinevad töölevõtmise menetlused ja eelkõige eriline

tähtsus, mida riigisiseses õiguskorras ja konkreetselt Itaalia põhiseaduse

artikli 106 lõikes 1 omistatakse spetsiaalselt tavakohtunike/-prokuröride

töölevõtmiseks mõeldud konkursile, näivad osutavat nende ülesannete erilisusele,

mille täitmise eest vastutavad tavakohtunikud/-prokurörid, ja nende ülesannete

täitmiseks nõutava kvalifikatsiooni erinevale tasemele [vt analoogia alusel

7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike

staatus), C-236/20, EU:C:2022:263, punktid 45 ja 46, 27. juuni 2024. aasta

kohtuotsus kohtuasjas C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli)

ECLI:EU:C:2024:554, punkt 52].

32 Kui on olemas esialgne konkurss, mis on spetsiaalselt mõeldud

tavakohtunike/-prokuröride töölevõtmiseks ja mida aukohtunike/-prokuröride

ametisse nimetamisel ei kasutata, võimaldab see selles olukorras välistada, et

viimastel on kõik tavakohtunike/-prokuröride õigused [vt analoogia alusel

7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike

staatus), C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 47].

33 Kuigi teatavaid erinevusi kohtlemises saab põhjendada nõutud kvalifikatsioonide

erinevuse ja tavakohtunike/-prokuröride täidetavate ülesannete iseloomuga, ei saa

raamkokkuleppe klausli 4 alusel olla lubatud see, et aukohtunike/-prokuröride

jaoks välistatakse täielikult õigus puhkusele ning mis tahes kujul sotsiaalkaitse ja

-kindlustus [vt analoogia alusel 7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della

Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike staatus), C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 53,

27. juuni 2024. aasta kohtuotsus C-41/23, Ministero della giustizia jt (Peigli)

ECLI:EU:C:2024:554, punkt 54].

34 Mis puudutab eelkõige õigust puhkusele, […] on direktiivi 2003/88 artikli 7

lõikes 1 sätestatud: „Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga

töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele“.

35 Peale selle tuleneb direktiivi 2003/88 sõnastusest ja Euroopa Kohtu praktikast, et

kuigi liikmesriigid võivad kindlaks määrata tasustatud põhipuhkuse saamise

õiguse kasutamise ja rakendamise tingimused, ei tohi nad siiski kehtestada selle,

otseselt direktiivist tuleneva õiguse tekkimise suhtes mingisuguseid tingimusi

[7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia

rahukohtunike staatus), C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 50 ja seal viidatud

kohtupraktika, 27. juuni 2024. aasta kohtuotsus C-41/23, Ministero della

giustizia jt (Peigli) ECLI:EU:C:2024:554, punkt 56].

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

8

Anonüümseks muudetud versioon

36 Mis puudutab hageja nõuet, siis on raamkokkuleppe klausli 4 punkti 2 kohaselt

dokumentaalselt tõendatud, et 2023. aastal ei saanud hageja mingit hüvitist

tasulise puhkuse eest, kuna puhkuste perioodil augustis, mil kohtutegevus on

peatatud, makstud hüvitised on seotud osalemisega vahistamise kinnitamise

kohtuistungitel ja samaaegsetes lihtsustatud menetlustes, ning kontoris

viibimisega nende aktide koostamiseks, mis on talle delegeeritud, see tähendab

õigusemõistmise teenuse katkematu täitmisega.

37 Seda arvestades ei nähtu viidatud sätetest ja esitatud dokumentidest, et Euroopa

Liidu Kohtu 27. juuni 2024. aasta kohtuotsuse punktis 49 nimetatud erinev

kohtlemine vastaks tegelikule vajadusele ning oleks taotletava eesmärgi

saavutamiseks sobiv ja vajalik.

38 Sellest järeldub, et ilmselgelt on rikutud direktiivi 2003/88 artiklit 7 ja

raamkokkuleppe klauslit 4, mida tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus

riigisisesed õigusnormid, mis erinevalt tavakohtunikele/-prokuröridele ette nähtud

korrast välistavad võrreldavas olukorras olevate aukohtunike/-prokuröride kõik

õigused hüvitisele puhkuste perioodil, mil kohtutegevus on peatatud, ning

sotsiaalkindlustusele ja -kaitsele.

39 Sellest tuleneb, et on dokumentaalselt tõendatud, et nende liidu õiguse sätete

ülevõtmata jätmise tõttu tekkis hagejale kahju, mis võrdub sellega, et ta ei saanud

puhkuseperioodil seadusega ette nähtud töötasu, kuna ta töötas kogu augustikuu

ega saanud tasulist puhkust kasutada.

40 Hageja esitas aga 27. mail 2024 taotluse osaleda justiitsministri 15. mai

2024. aasta dekreediga algatatud hindamismenetluses ja sooritas 24. oktoobril

2024 hindamistesti positiivse tulemusega, nagu nähtub hindamiskomisjoni

aruandest, nii et ta saavutas auteenistuses „stabiliseerimise“ kuni 70. eluaastani,

kuid see asjaolu kujutab endast kohustuslikku loobumist õigusest, millele ta

soovib maksekäsu taotlusega tugineda, võttes aluseks 30. detsembri 2021. aasta

seaduse nr 234 artikli 1 lõike 629, mis asendas täielikult 13. juuli 2017. aasta

seadusandliku dekreedi nr 116 artiklit 29.

41 Sellest järeldub, et maksekäsu taotlus eespool nimetatud summa maksmiseks tuleb

jätta rahuldamata, kuna tegemist on ex lege loobumisega õigusest, millele hageja

soovib käesolevas menetluses tugineda, kuna artikli 29 lõikes 5 on sätestatud:

„[…] Lõikes 3 nimetatud hindamismenetlustes osalemise taotlus toob kaasa

loobumise igasugustest hilisematest mis tahes liiki nõuetest, mis on seotud

varasema auteenistussuhtega, välja arvatud õigusest lõikes 2 nimetatud hüvitisele

juhul, kui teda uuesti ametisse ei kinnitata […]“.

4. Riigisisese õiguse ja liidu õiguse asjakohased sätted

Käesolevas kohtuasjas on asjakohased järgmised riigisisese õiguse sätted:

- Itaalia Vabariigi põhiseaduse artikkel 117

TERPESIRA

9

Anonüümseks muudetud versioon

„Riik ja maakonnad teostavad seadusandlikku võimu kooskõlas põhiseaduse ning

ühenduse õigusest ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevate piirangutega“.

- Tsiviilseadustiku (codice civile) artikkel 2043 (Õigusvastase kahju

hüvitamine)

„Iga tahtlik või hooletu tegevus, mis põhjustab teistele õigusvastast kahju,

kohustab teo toime pannud isikut kahju hüvitama“.

- Tsiviilmenetluse seadustiku (codice di procedura civile) artikkel 633

(Vastuvõetavuse tingimused)

„1. Sellise isiku taotlusel, kes on likviidse rahasumma või asendatavate

esemete kindlaksmääratud koguse võlausaldaja, või isiku taotlusel, kellel on

õigus kindlaksmääratud vallasasja üleandmisele, annab pädev kohus välja

maksekorralduse või kättetoimetamiskorralduse:

1) kui nõuet tõendatakse kirjalikult;

2) kui nõue on seotud tasuga advokaadi, prokuröri, kohtusekretäri,

kohtutäituri või muu kohtumenetluse käigus töötanud isiku õigus- või

kohtuväliste teenuste eest või kulude hüvitamisega;

3) kui nõue on seotud tasude, õiguste või hüvitistega, mida notaritel

on õigus saada oma kutseseaduse alusel, või mida on õigus saada

teistel vaba elukutse või kunsti esindajatel, kelle suhtes on kehtestatud

seadusega heaks kiidetud tariif.

2. […]“.

- 13. juuli 2017. aasta seadusandliku dekreedi nr 116 (decreto legislativo del

13 luglio 2017, n. 116) artikkel 29, mis asendati 30. detsembri 2021. aasta

seaduse nr 234 (Teenistuses olevate aukohtunike/-prokuröride kvoodi

ammendumine) (legge del 30 dicembre 2021, n. 234, Contingente ad

esaurimento dei magistrati onorari in servizio) artikli 1 lõikega 629:

„1. Käesoleva dekreedi jõustumiskuupäeval teenistuses oleva

aukohtuniku/-prokuröri (magistrato onorario) võib tema taotlusel uuesti

ametisse kinnitada, kuni ta on saanud 70-aastaseks.

2. Käesoleva dekreedi jõustumise kuupäeval teenistuses oleval

aukohtunikul/-prokuröril (magistrato onorario), keda ei saa uuesti ametisse

kinnitada kas sellepärast, et ta ei ole esitanud taotlust või et ta ei ole läbinud

lõike 3 kohast atesteerimismenetlust, on – ilma et see piiraks

keeldumisvõimalust – õigus hüvitisele, mille suurus on iga teenistusaasta

eest, mille jooksul ta on olnud istungitega hõivatud vähemalt 80 päeva,

2500 eurot enne maksude kinnipidamist ja iga teenistusaasta eest, mille

vältel ta on olnud istungitega hõivatud alla 80 päeva, 1500 eurot enne

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

10

Anonüümseks muudetud versioon

maksude kinnipidamist; igal juhul ühe inimese kohta kokku kuni

50 000 eurot enne maksude kinnipidamist. Varasema perioodi eest

tasumisele kuuluva hüvitise arvutamisel võrdsustatakse üle 6-kuune

teenistusperiood ühe aastaga. Hüvitise saamine toob kaasa loobumise

igasugustest edasistest nõuetest seoses varasemate auteenistussuhetega.

3. Lõikes 1 sätestatud ametisse kinnitamiseks korraldab Consiglio

superiore della magistratura (Itaalia kõrgem kohtute haldamise nõukoda)

oma otsusega kolm eraldi hindamismenetlust, mis toimuvad igal aastal

kolmeaastasel ajavahemikul 2022–2024. Need puudutavad teenistuses

olevaid aukohtunikke/-prokuröre (magistrati onorari), kellel on vastavalt

käesoleva dekreedi jõustumise kuupäeval täitunud:

a) rohkem kui 16 teenistusaastat;

b) 12–16 teenistusaastat;

c) vähem kui 12 teenistusaastat.

4. Lõikes 3 nimetatud hindamismenetlus hõlmab maksimaalselt

30-minutilist suulist vestlust, milles käsitletakse praktilist kaasust tsiviil- ja

karistusõiguse materiaalõiguslike ja menetlusõiguslike normide kohta,

valdkonna alusel, milles kandidaadid täitsid eksklusiivselt või peamiselt

aukohtuniku ülesandeid. Hindamismenetlused viiakse läbi kohturingkondade

alusel. Hindamiskomisjon koosneb esimese astme kohtu presidendist või

tema esindajast, kohtunõukogu määratud kohtunikust/prokurörist

(magistrato), kes on edukalt läbinud vähemalt teise kutsealase atesteerimise,

ja advokatuuri määratud advokaadist, kes on kantud advokaatide

eriregistrisse kõrgema astme kohtutes. […] [Üksikasjalikud

organisatsioonilised sätted, mis ei ole eelotsusetaotluse seisukohast

asjakohased]

5. Lõikes 3 nimetatud hindamismenetlustes osalemise taotlus toob kaasa

loobumise igasugustest hilisematest mis tahes liiki nõuetest, mis on seotud

varasema auteenistussuhtega, välja arvatud õigusest lõikes 2 nimetatud

hüvitisele juhul, kui teda uuesti ametisse ei kinnitata.

6. Ametisse kinnitatud aukohtunikud/-prokurörid (magistrati onorari)

võivad 30 päeva jooksul alates lõikes 3 sätestatud hindamismenetluse

tulemuste teatavaks tegemisest valida aukohtuniku/-prokuröri ülesannete

eksklusiivse korra. Sel juhul makstakse ametisse kinnitatud

aukohtunikele/-prokuröridele tasu, mis arvutatakse palga ja

kolmeteistkümnenda kuupalga alusel, mida makstakse 31. detsembri

2021. aasta seisuga III piirkonna kohtu haldustöötajatele palgaastmetel F3,

F2 ja F1, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikes 2 osutatud

teenistusaastate arvule, tulenevalt valdkonna töötajate või põhiülesannetes

töötavate töötajate riikliku kollektiivlepingu kohaldamisest, välja arvatud

nendele kategooriatele riiklike kollektiivlepingutega pärast kolmeaastast

TERPESIRA

11

Anonüümseks muudetud versioon

ajavahemikku 2019–2021 ette nähtud palgatõusud. Lisaks makstakse

kohtuhüvitist summas, mis võrdub kohtute haldustöötajatele eelmisel

perioodil ette nähtud hüvitise kahekordse suurusega ning puudub õigus

täiendavatele palgakirjetele, mis on seotud ületunnitööga või palgakirjetele

detsentraliseeritud fondile eraldatud vahenditest. Käesolevas lõikes osutatud

rahalisi tasusid ei tohi kombineerida pensionist ja füüsilisest isikust

ettevõtjana töötamisest ja palgatööst saadava tuluga. Käesoleva dekreedi

artikli 1 lõiget 3 ei kohaldata aukohtunikeks/-prokurörideks kinnitatud

liikmete suhtes, kes valivad üksnes auteenistuskohustuste täitmise

eksklusiivse korra, ning kohaldatakse 30. jaanuari 1941. aasta kuninglikus

dekreedis nr 12 nimetatud kohtusüsteemi eeskirjade artiklit 16.

7. Ametisse kinnitatud aukohtunikele/-prokuröridele (magistrati

onorari), kes ei kasuta lõikes 6 sätestatud valikut, makstakse tasu, mis

arvutatakse palga ja kolmeteistkümnenda kuupalga alusel, mida makstakse

31. detsembri 2021. aasta seisuga III piirkonna kohtu haldustöötajatele

palgaastmetel F3, F2 ja F1, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikes 2

osutatud teenistusaastate arvule, tulenevalt lõikes 6 viidatud töövaldkonna

riikliku kollektiivlepingu kohaldamisest, välja arvatud nendele

kategooriatele riiklike kollektiivlepingutega pärast kolmeaastast

ajavahemikku 2019–2021 ette nähtud palgatõusud. Lisaks makstakse

kohtuhüvitist summas, mis võrdub kohtute haldustöötajatele eelmisel

perioodil ette nähtud hüvitise suurusega ning puudub õigus täiendavatele

palgakirjetele, mis on seotud ületunnitööga või palgakirjetele

detsentraliseeritud fondile eraldatud vahenditest. Käesoleva dekreedi

artikli 1 lõike 3 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis üksnes

ametikohustuste täitmise suhtes nii, et tagatakse, et samal ajal saab tegeleda

muude tööde või kutsetegevustega.

8. Aukohtunikel/-prokuröridel (magistrati onorari) on õigus

toidutalongidele osas, mis on ette nähtud kohtute haldustöötajatele, iga

kohtuistungi eest, mille kestus on rohkem kui kuus tundi, mis tuleneb kohtu

presidendi konkreetsest kinnitusest.

9. Käesoleva dekreedi jõustumise kuupäeval teenistuses olevate

aukohtunike/-prokuröride (magistrati onorari) teenistus lõpeb, kui nad ei

esita lõikes 3 sätestatud hindamismenetluses osalemise taotlust“.

Käesolevas kohtuasjas on asjakohased järgmised liidu õiguse sätted:

- Euroopa Liidu lepingu artikkel 4

„1. Vastavalt artiklile 5 kuulub pädevus, mida aluslepingutega ei ole

liidule antud, liikmesriikidele.

2. Liit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende

rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele

põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele.

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

12

Anonüümseks muudetud versioon

Liit austab riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse

tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist. Eelkõige riigi

julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.

3. Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega abistavad liit ja liikmesriigid

täielikus vastastikuses austuses üksteist aluslepingutest tulenevate ülesannete

täitmisel.

Liikmesriigid kasutavad kõiki asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada

aluslepingutest või liidu institutsioonide õigusaktidest tulenevate kohustuste

täitmine.

Liikmesriigid aitavad kaasa liidu ülesannete täitmisele ja hoiduvad kõigist

meetmetest, mis võiksid ohustada liidu eesmärkide saavutamist“.

- Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 17

„Õigus omandile“

1. Igaühel on õigus vallata, kasutada, käsutada ja pärandada oma

seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta

muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel

ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida

seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides.

2. Intellektuaalomandit kaitstakse“.

- Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47

„Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele“

Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles

artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile

kohtus.

Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul

sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab

olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.

Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises

ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda“.

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta

direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikkel 7

„Põhipuhkus“

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus

vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse

TERPESIRA

13

Anonüümseks muudetud versioon

puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike

õigusaktide ja/või tavadega.

2. Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja

arvatud töösuhte lõpetamise korral“.

- 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, mis on

lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles

käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa

Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete

Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, klausel 4

„4. Eriliste töötingimustega seotud teenistusaega käsitlevad nõuded on

tähtajaliste töötajate ja alatiste töötajate jaoks ühesugused, välja arvatud

juhul, kui eri pikkusega teenistusaega käsitlevatel nõuetel on objektiivsed

põhjused“.

5. Põhjused, millest tulenevalt eelotsusetaotluse esitanud kohus esitab

küsimuse liidu õiguse tõlgendamise kohta

1. Dokumentidest nähtuva teabe põhjal puudutab küsimus seda, mil

määral on kahe rühma (aukohtunikud/-prokurörid kui tähtajalised

töötajad ja tavakohtunikud/-prokurörid kui võrreldavad alatised

töötajad) ebavõrdne kohtlemine põhjendatud. Diskrimineerimiskeelu

põhimõte ei piirdu aga nõudega, et sarnaseid olukordi ei või käsitleda

erinevana ja erinevaid olukordi ei või käsitleda võrdsena, välja arvatud

juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud, sest erinev

kohtlemine peab olema proportsionaalne kõnealuse kohtlemisega

taotletava eesmärgiga. Nii on Euroopa Kohus juba leidnud, et

rahukohtunike jaoks täielikult õiguse puhkusele ning mis tahes kujul

sotsiaalkaitse ja -kindlustuse välistamine ei saa olla lubatud,

nõudamata, et need õigused antaks tavakohtunike/-prokuröridega

samas ulatuses [7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Ministero della

Giustizia jt (Itaalia rahukohtunike staatus) (C-236/20, EU:C:2022:263,

punkt 53)].

2. Harta artikkel 17, milles on sätestatud õigus omandile, ja artikkel 47,

osas, milles selle lõige 1 kaitseb õigust tõhusale õiguskaitsevahendile,

on põhimõtteliselt asjakohased, kuna Itaalia õigusnormid, mis

käsitlevad käesolevas kohtuasjas kõne all olevatest nõuetest loobumist,

võivad mõjutada varasemaid õigusi ja nende rakendamist.

3. Seevastu ei ole selge, kas direktiivi 2003/88/EÜ artikliga 7,

raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 punktiga 1 ja tõhususe

põhimõttega on vastuolus loobumine teatavatest nõuetest, mis on

Itaalia õiguses aukohtunikele/-prokuröridele ette nähtud, tulenevalt

nende põhjendamatust ebasoodsamast kohtlemisest võrreldes

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

14

Anonüümseks muudetud versioon

tavakohtunike/-prokuröridega, juhul kui esitatakse taotlus osaleda

hindamismenetluses, mille eesmärk on tähtajatu töösuhe.

4. Käesolevas kohtuasjas esitab hageja teatavad nõuded, kuna ta ei

saanud prokuratuuris tähtajaliselt töötava aukohtunikuna/-prokurörina

2023. aastal tasulist põhipuhkust ning talle ei makstud vastavaid

sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsetoetusi, erinevalt uurimisülesandeid

täitvast tavakohtunikust/-prokurörist, ning seega saab tema arvates

tuvastada diskrimineerimise, mis on vastuolus direktiivi 2003/88/EÜ

artikliga 7 ja raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4

punktiga 1.

5. Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 kohaselt on igal töötajal õigus

vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele aastas ning

põhipuhkust ei asendata arvestusliku hüvitisega, välja arvatud töösuhte

lõpetamise korral.

6. Raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõikes 1 on sätestatud,

et töötingimuste osas ei tohi tähtajalisi töötajaid kohelda vähem

soodsalt kui võrreldavaid alatisi töötajaid üksnes asjaolu tõttu, et neil

on tähtajaline tööleping või töösuhe, välja arvatud juhul, kui selleks on

objektiivsed põhjused.

7. Punktides 5 ja 6 viidatud sätted omavad vahetut õigusmõju ja neile

võib seega tugineda liikmesriigi (st põhikohtuasja kostjate) kui

tööandja vastu [15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact (C-268/06,

EU:C:2008:223, punktid 60–68)].

8. Nende hulka kuuluvad töötingimused, sealhulgas töötasu (ka juhul, kui

neid nimetatakse erinevalt, nagu hüvitis) ja sissemaksed, töösuhtest

sõltuvad pensionid [15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact

(C-268/06, EU:C:2008:223, punkt 134)].

9. Kui ilma objektiivse põhjuseta välistatakse täielikult tähtajalise

töölepinguga töötajate õigus kasutada tasulist põhipuhkust või neid

koheldakse sotsiaalkindlustuse ja -kaitse valdkonnas võrreldavatest

alatistest töötajatest ebasoodsamalt, võivad direktiivi 2003/88/EÜ

artikkel artikkel 7 ja raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4

punkt 1 seega olla aluseks nõudele, mille eesmärk on anda tähtajalisele

töötajale teatavad töötasu koostisosad, mis on riigisiseses õiguses ette

nähtud üksnes alatistele töötajatele [13. septembri 2007. aasta

kohtuotsus Del Cerro Alonso (C-307/05, EU:C:2007:509, punktid 47

ja 48) ja 22. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Gavieiro Gavieiro ja

Iglesias Torres (C-444/09 ja C-456/09, EU:C:2010:819, punkt 50)].

10. Prokuratuuris tähtajaliselt töötavad aukohtunikud/-prokurörid võivad

esitada niisuguse nõude nende sätete ja riigisisese õiguse alusel, kuid

vaatamata sellele, et niisugused nõuded on olemas, kehtivad nendele

TERPESIRA

15

Anonüümseks muudetud versioon

kohtus tuginemisele eespool nimetatud piirangud, s.o artikkel 29, mis

muudab nende täitmise võimatuks.

11. Kuigi liidu õigus ei sisalda sätteid kõnealuste nõuete täitmise kohta,

mistõttu on liikmesriikidel selles osas teatav otsustusvabadus, peavad

olema kohaldatavad võrdväärsuse ja tõhususe põhimõte, millest

tulenevalt liikmesriikide, käesoleval juhul Itaalia õigus ei tohi muuta

liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või

ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) [16. detsembri 1976. aasta

kohtuotsus Rewe-Zentralfinanz ja Rewe-Zentral (33/76,

EU:C:1976:188, punkt 5) ning 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus

Impact (C-268/06, EU:C:2008:223, punktid 44 ja 46)].

12. Seadusandliku dekreedi nr 116 artikli 29 lõige 5 ei muuda täiesti

võimatuks direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 ja raamkokkuleppe

tähtajalise töö kohta klausli 4 punkti 1 kohase võimaliku õiguse

kasutamist, kuna juhul, kui asjaomased isikud ei esita auteenistuse

lõppemise hetkel taotlust hindamismenetluses osalemiseks ega võta

vastu kindlasummalist hüvitist artikli 29 lõike 2 esimese lause alusel,

ei ole artikli 29 lõikes 5 või artikli 29 lõike 2 kolmandas lauses ette

nähtud loobumissätetega vastuolus hagi, millega esitatakse lisanõudeid

direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 ja klausli 4 punkti 1 tähenduses.

13. Juhul kui aukohtunikud/-prokurörid ei osale hindamismenetluses ja

piirduvad kindlasummalise hüvitise vastuvõtmisega seadusandliku

dekreedi nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause alusel, ei näi ka

kolmandas lauses ette nähtud loobumissäte probleeme tekitavat, sest

sellisel juhul loobuvad huvitatud isikud, kes on kutselised juristid,

vabatahtlikult õigusest esitada võimalikke ulatuslikumaid nõudeid.

14. Riigisisestest andmetest ilmneb, et peaaegu kõik hindamismenetluses

osalenud aukohtunikud/-prokurörid, sealhulgas hageja, on seni oma

ülesannetes uuesti ametisse kinnitatud.

15. Seega ei saanud ta ühtegi kindlasummalist hüvitist seadusandliku

dekreedi nr 116 artikli 29 lõike 2 esimese lause tähenduses ja selle

tagajärjel loobus ta hindamismenetluses osaledes artikli 29 lõike 5

alusel sisuliselt täielikult kõigist edasistest nõuetest, mis tulenevad

tema varasemast auteenistusest.

16. Tõlgendamiskahtlus, mis eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib,

seisneb selles, kas selline liidu õigusel põhinevatest nõuetest, eelkõige

direktiivi 2003/88/EÜ artiklil 7 ja raamkokkuleppe tähtajalise töö

kohta klauslil 4 põhinevatest nõuetest sundkorras loobumine on

kooskõlas tõhususe põhimõttega, kuigi niisugused uuesti ametisse

kinnitatud kandidaadid nagu hageja ei saa mitte mingit piisavat

hüvitist.

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

16

Anonüümseks muudetud versioon

17. Kandidaadid, kes on oma ülesannetes uuesti ametisse kinnitatud, ja

käesoleval juhul hageja saavad märkimisväärsed eelised, kuna nad

võivad tulevikus jätkata oma tegevust kindlaksmääratud tasu eest,

eelkõige kuni 70-aastaseks saamiseni, see tähendab tegelikult

tähtajatult, kuid need töötingimused kujutavad endast üksnes tasu

nende tulevase tegevuse eest kohtusüsteemis.

18. Itaalia õigusaktide ettevalmistavate materjalide ja sarnastes

kohtuasjades sedastatu põhjal väidavad kostjad, et piisav hüvitis

seisneks asjaolus, et äsja ametisse nimetatud aukohtunikud/-prokurörid

ei saa kasutada töötingimusi, mis kehtivad uuesti ametisse kinnitatud

kandidaatide suhtes, kelle puhul kuni 70. eluaastani teenistusse jätmine

oleks hüvitis varasema töö eest, mida tehti ebakindlas olukorras.

19. Käesoleva kohtuasja dokumentidest aga nähtub, et hageja tõendab

usutavalt, et tulevane töötasu ei kujuta endast piisvat hüvitist, eelkõige

seoses 2023. aasta eest tasulise põhipuhkuse tasu ning sellest

tulenevate sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsehüvitiste maksmata

jätmisega, kuna ta ei saa selle ameti ülejäänud kestuse perioodil mitte

mingit hüvitist varasema kasutamata jäänud puhkuse eest ning tal ei

teki õigust vanaduspensionile, mille tagajärjel ta ei saa enam hüvitist

talle varem tekitatud ebasoodsate olukordade eest.

20. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et on kindel, et uuesti

ametisse kinnitatud kandidaatide, sealhulgas hageja

teenistustingimused nende ametikohustuste täitmisel ei sisalda mitte

mingit piisavat hüvitist selle eest, et nad on kohustatud loobuma

niisugustest liidu õigusest tulenevatest lisanõuetest, mille aluseks on

nende varasem tegevus.

21. Tõlgenduslik kahtlus varasematest nõuetest automaatselt loobumise

suhtes on olemas ka siis, kui analüüsida kohtupraktikat, mis käsitleb

õigust hüvitisele tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5

rikkumise eest.

22. Raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 5 kohaselt kehtestavad

liikmesriigid meetmed järjestikuste tähtajaliste töölepingute või

töösuhete kasutamise võimaliku kuritarvitamise vältimiseks.

23. Niisuguste kuritarvitamiste juhtude puhul peavad nad seega võtma

vastu meetmed, kusjuures need meetmed ei pea olema mitte üksnes

proportsionaalsed, vaid ka piisavalt tõhusad ja hoiatava mõjuga, et

tagada raamkokkuleppe rakendamiseks vastu võetud normide täielik

toime [4. juuli 2006. aasta kohtuotsus Adeneler jt (C-212/04,

EU:C:2006:443, punkt 94); 23. aprilli 2009. aasta kohtuotsus

Angelidaki jt (C-378/07–C-380/07, EU:C:2009:250, punkt 158);

26. novembri 2014. aasta kohtuotsus Mascolo jt (C-22/13, C-61/13–

TERPESIRA

17

Anonüümseks muudetud versioon

C-63/13 ja C-418/13, EU:C:2014:2401, punkt 77) ning 7. aprilli

2022. aasta kohtuotsus Ministero della Giustizia jt (Itaalia

rahukohtunike staatus) (C-236/20, EU:C:2022:263, punkt 61)].

24. Sellega seoses on Euroopa Kohus haridusvaldkonna kohta märkinud,

et pärast tähtajalise töösuhte seaduses ette nähtud muutmist tähtajatuks

töösuhteks ei ole vaja täiendavaid karistusi tähtajaliste töösuhete

kuritarvitamise eest [8. mai 2019. aasta kohtuotsus Rossato ja

Conservatorio di Musica F.A. Bonporti (C-494/17, EU:C:2019:387,

punktid 36, 37 ja 40)].

25. Sellisel juhul ei oleks eelkõige vaja maksta asjaomastele isikutele

lisaks rahalist hüvitist [8. mai 2019. aasta kohtuotsus Rossato ja

Conservatorio di Musica F.A. Bonporti (C-494/17, EU:C:2019:387,

punktid 41–43)].

26. Seda kohtupraktikat ei saa käesolevale kohtuasjale üle kanda, kuna

direktiivi 2003/88/EÜ artiklis 7 ja tähtajalist tööd käsitleva

raamkokkuleppe klausli 4 lõikes 1 nimetatud nõuded on laadilt täiesti

erinevad klauslis 5 ette nähtud õigusest hüvitisele.

27. Direktiivi 2003/88/EÜ artiklis 7 sätestatud nõuded põhinevad

kohustuslikul kohustusel tunnustada tasustatud põhipuhkuste

ajavahemikku iga töötatud aasta kohta, ilma et oleks lubatud teha vahet

tähtajalistel ja alatistel töötajatel.

28. Tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 punkti 1 kohased

nõuded rajanevad diskrimineerimise keelul ja nende ulatuse määrab

seega diskrimineeritud ja privileegitud rühma konkreetne võrdlus.

29. Kumbki esitatud väide ei olnud haridussektorit käsitleva eespool

viidatud kohtupraktika ese.

30. Nii direktiivi 2003/88/EÜ artiklit 7 kui ka tähtajalist tööd käsitleva

raamkokkuleppe klausli 4 lõiget 1 võib ka vahetult kohaldada

[15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact (C-268/06, EU:C:2008:223,

punktid 60–68)], samas kui klausli 5 punkti 1 puhul see nii ei ole

[15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Impact (C-268/06, EU:C:2008:223,

punktid 70–80)].

31. Seega ei väljendu tõlgendamiskahtlus iseenesest seadusandliku

dekreedi nr 116 artiklis 29 ette nähtud kombinatsioonis töösuhte

muutmisest ja õigusest hüvitisele töösuhte muutmata jätmise korral, st

selles, kas tegemist on tõhusa ja piisava meetmega, et karistada

aukohtunike/-prokuröride tähtajaliste töösuhete kuritarvitusliku

kasutamise eest tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppe klausli 5

kohaselt.

EELOTSUSETAOTLUS 9.12.2024 – KOHTUASI C-875/24

18

Anonüümseks muudetud versioon

32. Tõlgendamiskahtlus puudutab võimalust, et sellised õigusnormid nagu

artikli 29 lõige 5 õigustavad tingimata direktiivi 2003/88/EÜ artiklil 7

ja klausli 4 punktil 1 põhinevate nõuete, mis on seotud varasema

tegevusega, täielikku välistamist.

33. Sellest seisukohast ei ole tõlgendamiskahtlust veel üheski Euroopa

Kohtu otsuses lahendatud, kuna 12. septembri 2024. aasta otsusega

kohtuasjas C-548/22 tunnistati sarnane eelotsusetaotlus menetluslikel

põhjustel vastuvõetamatuks, samas kui Euroopa Kohus ei ole

kohtuasjades C-748/22, C-163/23 ja C-253/24 veel otsust teinud.

6. Eelotsuse küsimused ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta

direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7

ja 18. märtsil 1999 sõlmitud raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta, mis on

lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, milles

käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa

Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete

Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, klauslit 4

tuleb tõlgendada nii, et

nendega on vastuolus õigusnormid, mis kohustavad auprokuröri (magistrato

onorario requirente) loobuma direktiivi 2003/88/EÜ artiklil 7 ja klausli 4

punkti 1 tähenduses nõuetest, mis tulenevad varasemast tegevusest selles

ametis, ja eelkõige hüvitise saamisest puhkuste perioodil, mil kohtutegevus

on peatatud, ning kohustuslikust sotsiaalkaitsest ja -kindlustusest

tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu, et osaleda hindamismenetluses, mis

võimaldab tal tulevikus niisuguseid ülesandeid alaliselt täita kuni

70-aastaseks saamiseni ja saada kindlasummalist tasu, kui tulevased

töötingimused ei too lisaks järgneva töö eest makstavale tasule kaasa

piisavat hüvitist nõuete eest, millest tuli loobuda?

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu seisukoht

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleb küsimusele vastata jaatavalt,

sest Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja viidatud

direktiivide sätted ei tohiks võimaldada liikmesriigil võtta vastu riigisiseseid

õigusnorme, millega hoitakse kõrvale liidu õiguse ülevõtmise kohustusest ja

jäetakse kodanikud ilma kaitsest, mis on tagatud sama liidu õigusega, isegi

kui seda tehakse nendest direktiividest ühe formaalse ülevõtmise

ettekäändel, ning lisaks hilisema tegevuse eest makstavale tasule puudub ka

mis tahes piisav hüvitis nõuete eest, millest tuli loobuda.

TERPESIRA

19

Anonüümseks muudetud versioon

Eelotsusetaotluses liikmesriik eelkõige:

- kas kohustab hagejat, see tähendab osalise tööajaga töötajast

aukohtunikku/-prokuröri (magistrato onorario) loobuma kõigist nõuetest,

mis on seotud tema õigusega Euroopa direktiivide ülevõtmisele ja tema

põhiõiguste tagatud kaitsega, kuna ta osales stabiliseerimismenetluses ja

läbis selle edukalt, nägemata ette piisavat hüvitist nõuete eest, millest ta pidi

loobuma,

- või see näeb – ainsa võimalusena seaduse alusel selle loobumise

kohaldamata jätmiseks – ette tööülesannete täitmise viivitamatu lõpetamise,

ilma et aukohtunikul/-prokuröril (magistrato onorario) oleks võimalik

kasutada mis tahes tõhusaid hoiatavaid meetmeid, et takistada oma

ametikoha uuendamist rohkem kui 36 kuuks.

7. Eelotsusetaotluse esitamise viis ja lisad.

[…] [Menetlusklauslid]

8. Põhikohtuasja peatamine.

[…] [Menetlusklauslid]

[…] 9. detsember 2024.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtuniku allkiri

Giudice di pace (rahukohtunik)

[…] [Kohtuniku nimi]