Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 14.10.2025 nr 13-5/3552-1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Meie: 17.11.2025 nr 5-9/25/29-2

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ Olete küsinud Kaitseministeeriumilt sisendi Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kaasajastamiseks. Kaitseministeerium teeb ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ järgnevalt: 1) paragrahvi 3 punkt 1 sõnastada järgmiselt: „1) Kaitseministeeriumi või tema volitatud valitsusasutusega, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi, samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale, samuti kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua ohu riigikaitsele või riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise;“; 2) paragrahvi 3 punkt 101 tunnistada kehtetuks. Muudatusettepanekute selgitused 27. augustil 2022. a korraldati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ümber valitsusasutuseks. Sellega seoses muudeti Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ alljärgnevalt: koostöö ja kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga on vajalik, kui planeering hõlmab elektrituulikut või tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võiks vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega on koostööd vaja teha ja kooskõlastada planeeringut, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi, samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale. Senine koostööpraktika on näidanud, et eespool mainitud vastutuse jaotus Kaitseministeeriumi ja RKIK vahel on tekitanud kohalikes omavalitsustes segadust. Kohalike omavalitsuste planeerijatele on sageli ebaselge, kas võivad näiteks riigikaitse piiranguvööndisse kavandatud või üle 28 m kõrgused ehitised kaasa tuua ka riigikaitseehitiste lahinguvõime vähenemise ning kellega sellisel juhul tuleb teha koostööd, mistõttu otsustab sageli planeerija esitada planeeringud mõlemale asutusele, et vältida ühe asutuse koostöö või koordineerimisringist välja jäämist. See loob olukorra, kus määruse § 3 p 101 alusel RKIK-le kooskõlastamiseks esitatavad planeeringud esitatakse määruse § 3 p 1 alusel ühtlasi ka Kaitseministeeriumile ning mõlemad asutused peavad seejärel esitama kohaliku omavalitsuse üksusele oma seisukohad.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Määruses ei tehta vahet, millisel tasemel planeeringut tehakse. Kaitseministeerium valitsusasutusena peab endiselt osalema oluliste planeeringute koostamisel ja esindama valitsemisala seisukohti oma pädevusse kuuluvates küsimustes. Mida suurem on planeeringu ruumiline ulatus, seda suurem on planeeringu mõju riigikaitsele ja seda olulisem on ministeeriumi roll sellises planeeringus. Valitsemisala ühtse seisukoha väljatöötamine ja esitamine vastavates töörühmades, kus tavaliselt toimuvad ministeeriumide vahelised arutelud, peab jääma Kaitseministeeriumi ülesandeks. Ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi ja RKIK vahel reguleeritakse eraldi ministri käskkirjaga. Eelnõu § 1 p 1 Määruse § 3 punktides 1 ja 101 sätestatakse: „Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu: 1) Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise;[--] 101) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi, samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale; [--]“ Eelnõuga muudetakse määrusega määratud pädevuse jaotust Kaitseministeeriumi (KAM) ja RKIK vahel selliselt, et määrus annab edaspidi ministeeriumile pädevuse kõigi planeeringute kooskõlastamiseks, kuid võimaldab ka volitada selleks valitsusasutust. Määruse andmeise hetkel ei kavatseta oluliselt muuta KAM ja RKIK-i vahelist tööjaoust, kuid see loob võimaluse olulisemateks muutusteks tulevikus. Kui kehtivas määruses oli KAM ja RKIK pädevuse jaotus määratud määruse enda tekstis, siis tulevikus määratakse see ministri käskkirjaga. Seletuskirja lisaks olevas käskkirja kavandis on säilitatud üldjoontes senine ülesannete jaotus selle olulise erisusega, et kõik taotlused planeeringute kooskõlastamiseks võtab vastu RKIK ning tema hindab ka seda, kas planeeringul on oluline poliitiline mõju, mida peab lahendama ministeerium. See tagab, et haldusväliselt on kõigi jaoks üks asutus, kellele planeering kooskõlastamiseks esitada, kuid otsustamise pädevus on määratud KAM ja RKIK vaheliselt (sisepädevus). Eelnõu § 1 p 2 Seoses sellega, et KAM ja RKIK vaheline pädevuse jaotus planeeringute kooskõlastamisel kujundatakse ümber sisepädevuseks, tunnistatakse kehtetuks RKIK pädevust reguleeriv säte. Muudatusettepanekute mõjud Muudatusettepanekutel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; mõju regionaalarengule; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või kaudset mõju. Määrusega kaasneb väike mõju riigiasutuste korraldusele. Muudatustega jäetakse välja KAM ja RKIK pädevuse jaotus planeeringute kooskõlastamisel ning see määratakse kindlaks ministri käskkirjaga sisepädevusena. Kirjeldus: Määruse § 3 p 1 ja 101 on määratud kindlaks KAM ja RKIK pädevus eraldi. Eelnõuga muudetakse regulatsiooni nii, et pädevuse jaotuse määrab kindlaks minister käskkirjaga. Üldine poliitiline vastutus jääb ministeeriumile, kes võib volitada täielikult või osaliselt kooskõlastusi andma valitsusasutuse (RKIK). Sihtgrupp: KAM ja RKIK Olulisus: Pädevus planeeringute kooskõlastamisel on ka kehtivas õiguses määratud KAM ja RKIK-i vahel. Muudatuste peamiseks mõjuks on õiguslik alus - kui seni tulenes RKIK’i pädevus määrusest, siis edaspidi määrab selle kindlaks minister käskkirjaga. Määruse andmise hetkel ei ole kavandatav mõju oluline.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rakendamise tegevused, kulud ja tulud Eelnõuga muudetakse üksnes KAM ja RKIK’i vahelise pädevuse jaotuse õiguslikku alust, mille tõttu ei kaasne sellega kulusid ega tulusid. Eelnõu rakendamiseks tuleb anda ministri käskkiri. Ei ole välistatud, et üldse planeeringute mahu või tehnilise keerukuse suurenedes võib ka töökoormus suureneda, aga eelnõu andmisel ei eeldata, et kaasneks sellist koormuse muutust, mis tingiks kulude suurenemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Sukles kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Paul Kunimägi [email protected]