Otsus

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr

{regNumber}

Laugu külas Merela detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse

dokumendiregistris 18.01.2024 nr 5-2/298-1) detailplaneeringu algatamiseks Laugu külas Merela

katastriüksusel.

Planeeringuala suurus on ca 1,4 ha ja hõlmab Merela (katastritunnus 40301:003:0443, sihtotstarve

elamumaa 100%, pindala 14 332 m2) katastriüksust.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Merela katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja

abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneeringu

nimetus on Merela detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses kehtib Harjaka detailplaneering (kehtestatud

25.11.2008. a Leisi Vallavalitsuse korraldusega nr 408), mille eesmärgiks on kinnistu maakasutuse

sihtotstarbe muutmine, kinnistu kruntideks jagamine, tekkivatele kruntidele ehitusõiguse

määramine; planeeritaval maa-alal teekaitsevööndi vähendamine 15 meetrini; juurdepääsuteede,

heakorra ja haljastuse ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine; detailplaneering on aluseks

edasisele projekteerimisele. Harjaka detailplaneering hõlmas algselt lisaks Merela katastriüksusele

Pätsu, Angervaksa ja Anni katastriüksuseid. Pätsu katastriüksuse osas on detailplaneering osaliselt

kehtetuks tunnistatud Saaremaa Vallavolikogu 28.11.2019. a otsusega nr 1-3/111. Angervaksa

katastriüksuse osas on Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022. a otsusega nr 1-3/66 kehtestatud

Angervaksa detailplaneering, mille eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepaneku tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Ehitisregistri andmete kohaselt on Merela katastriüksusel rajatisena Laugu Küla Pätsu mü Elektri

Liitumine ja väljastatud on ehitusluba üksikelamu ehitamiseks. Katastriüksusel olemasolevad

kommunikatsioonid puuduvad. Merela katastriüksus on 10 188 m2 ulatuses muu maa, 4 117 m2

metsamaa ja 27 m2 loodusliku rohumaa kõlvik.

Aja jooksul on Merela katastriüksuse pindala suurenenud tulenevalt rannajoone muutustest, seega

uue detailplaneeringuga hõlmatakse planeeringualasse Merela katastriüksus tervikuna arvestades

uut pindala.

2

Planeeringuala piirneb Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444, 100% elamumaa), 21129

Orissaare-Leisi-Mustjala tee (katastritunnus 40301:003:0369, 100% transpordimaa) ja Pätsu

(katastritunnus 71401:001:3012, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, kirdest piirneb

planeeringuala Upsulahega. Lähim hoonestatud ala asub planeeringuala piirist ca 8 m kaugusel

loodes Angervaksa katastriüksusel, kus asuvad ka juba valminud (ehitisregistrisse kandmata) saun

ja suvila. Naaberkatastriüksusel Pätsu asuvad suvemaja, garaaž ja kuur-varjualune, milledest lähim

asub planeeringuala piirist ca 30 m kaugusel kagus.

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeeluvöönd,

veekogu kallasrada, ranna piiranguvöönd, ranna veekaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on

avalikult kasutatavalt Orissaare-Leisi-Mustjala kõrvalmaanteelt mahasõiduga osaliselt üle

Angervaksa katastriüksuse kulgeva eratee.

Planeeringuala ulatub väga väikeses mereäärses osas Väinamere hoiualale ja ühtlasi ka Natura

2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere loodus- ja linnualale.

B. Kehtiv üldplaneering

Vastavalt Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega nr 25 kehtestatud Leisi valla

üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) asub planeeringualal ranna ehituskeeluvöönd ja vähesel

määral kaitseala ning juhtotstarvet määratud ei ole. Üldplaneeringuga ei ole ranna

ehituskeeluvööndit vähendatud. Samuti ei ole üldplaneeringus määratud korduva üleujutusega ala

piiri. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lg 31 ütleb, et kui korduva üleujutusega ala piiri ei

ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.

Seega Merela katastriüksus asub tervikuna ranna ehituskeeluvööndis ja detailplaneeringuga

soovitakse vähendada ranna ehituskeeluvööndit hoonestusala ulatuses.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk 10.9 on elamuehituseks reserveeritud maad Leisi

alevikus, Pärsama ja Karja külas. Asukoha valikul on lähtutud põhiliselt kommunikatsioonide

olemasolust. Mujal hajaasustuses ei ole elamuehituse otstarbelisi maid reserveeritud. Seal tuleb

krundi omanikul lähtuda olemasolevast loodus- ja elukeskkonnast ning piirangutest, mis on

kehtestatud Eesti Vabariigi seaduste ja teiste õigusaktidega. Lisaks sellele ei ole ehitustegevuseks

soovitav kasutada häid põllu- ning metsamaid, samuti kasutusväärtusega maavarade või maa-

ainesega alasid.

Ehitamisel tuleb üldplaneeringu seletuskirja ptk 13.1 kohaselt arvestada loodusliku

ümbruskonnaga ja piirangutega, mis tulenevad ehituskeelualadest ja veekaitsevöönditest,

ehitustegevuse põhimõtetest, kehtivatest ehitusmäärustest ning muinsus- ja looduskaitsealastest

objektidest. Ehitiste püstitamisel tuleb silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid

(teed, side- ja elektriliinid) ei rikuks puhkemaastiku väärtust.

Elamuehituse korral on soovitav hoone püstitada kunagise ehituskrundi asukohale. Uuele

asukohale projekteerimisel tuleb kinnistul määratleda hoonestatav ala ja määrata selle suurus.

Rannikutsoonis elamu- või suvilamaale antakse ehitusõigus, kui kinnistu või krunt on vähemalt

5000 m2 suur ja krundi laius rannajoonel vähemalt 50 m.

C. Kaalutlused

Planeeringualal on peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses kehtiv Harjaka detailplaneering,

mille määratud hoonestusalad on avalikult kasutatava tee kaitsevööndis ja ebasoodsas asukohas

kasutajate jaoks. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Detailplaneering on

üldplaneeringuga juhtotstarbe, krundi suuruse ja laiuse osas kooskõlas.

3

Planeeritav hoonestus asub ranna ehituskeeluvööndis, seega tuleb vähendada ranna

ehituskeeluvööndit, mistõttu tehakse Merela detailplaneeringuga ettepanek muuta üldplaneeringut

ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Seetõttu tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus ka LKS §

40 lg 4 p 2.

Kehtiva Harjaka detailplaneeringu ehituskeeluvööndi käsitlusega on Merela katastriüksuse

hoonestusala määratud ehituskeeluvööndist välja jäävale alale Orissaare-Leisi-Mustjala

kõrvalmaantee äärde. Detailplaneeringu kohaselt ehituskeeluvööndist välja jääv osa Merela

katastriüksusel jääb maantee kaitsevööndisse ning on ca 10x36 m suur. Hoonete maksimaalne

ehitusealune pind on detailplaneeringu järgi 95 m² ning ehitiste arv 1. Planeeritud hoonestusala

asukoht jääb vahetult riigimaantee äärde ja kaitsevööndisse. Hoonestatav ala jääb

detailplaneeringu järgi maantee katendist ca 10 m kaugusele ja maanteekraavist ca 7 m kaugusele.

Merela katastriüksuse teepoolne ala on kaetud metsaga, mis on puhvriks tee ja mere vahel. Kehtiva

ehitusseadustiku § 72 lg 1 p 4 järgi on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet. Maanteest

tekkiva müra, tolmu ja vibratsiooni tase oleks kehtiva detailplaneeringu järgsel hoonestusalal

kõrge, kuna hoonete rajamine planeeritud hoonestusalale eeldaks teeäärse metsa likvideerimist.

Lähtuvalt eelkirjeldatust ei ole nii suuruse kui asukoha poolest eelnevalt planeeritud Harjaka

detailplaneeringu kohane Merela katastriüksuse hoonestatav ala elukeskkonnaks kõige sobilikum

koht.

Kõrval katastriüksusel on kehtestatud Angervaksa detailplaneering parema elukeskkonna

loomiseks. Angervaksa detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine elamu ja abihoonete rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepaneku tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja

tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine,

keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest

õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

Uue detailplaneeringuga soovitakse Merela katastriüksuse hoonestusalale sobilikumat paigutust

jälgides ajaloolise ehitise asukohta. Koostatud uurimuse (Koostaja: Madis Nõmm. Koostatud:

2020.a. ja täiendatud kujul 2023.a. Nimetus: „Uurimus Saaremaal, Karja kihelkonnas asunud

Laugu mõisa tellisetööstus kohta“.) alusel on maaüksusel asunud Laugu mõisa tellisetööstuse

telliseahi. Osa telliseahju jäänustest on praegugi nähtavad. Uuringu kohaselt on 1898. a kaardil

leiduv ja tänasel Merela katastriüksusel tuvastatud ringjas kivistruktuur, mis on tõenäoliselt 19.

sajandi teisel poolel kasutatud telliseahju jäänus. Merela katastriüksusele kavandatud hoonestusala

on planeeritud Angervaksa katastriüksuse hoonestusalaga sarnasele joonele ning looduses leitud

endise eeldatava telliseahju asukohast loode suunas.

Uus hoonestusala jääks avalikult kasutatava tee kaitsevööndist välja, samas jääks ranna

ehituskeeluvööndisse. Ala on ajalooliselt olnud inimtegevusest juba mõjutatud. Planeeritava

tegevusega arvestatakse võimalikult palju olemasoleva haljastusega. Hoonestatud Pätsu,

planeeritava hoonestusalaga Merela, Angervaksa detailplaneeringuga Angervaksa ja Harjaka

detailplaneeringuga Anni katastriüksuste hoonestusalad oleksid sarnasel ehitusjoonel ja looksid

tervikliku lahenduse. Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt elamu- ja maatulundusmaad

üksikute väikeelamutega/suvilatega, mistõttu sobitub planeeritav elamu piirkonna hoonestuslaadi,

seega oleks ka ranna ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on

Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeringuga kavandatud hoonestus võiks piirkonda

sobituda. Vallavolikogu on nõus kaaluma ehitusõiguse määramist avalikult kasutatava tee

kaitsevööndist eemale, kuid lõpliku seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamise kohta annab

Keskkonnaamet LKS § 40 lg 4 p 2 kohaselt pärast detailplaneeringu vastu võtmist ehk siis

detailplaneeringu menetluse käigus, kui on teada täpne planeeringulahendus. Kuna

üldplaneeringuga ei ole planeeringualal ranna ehituskeeluvööndit vähendatud, käsitletakse

algatatavat detailplaneeringut LKS § 40 lg 4 p 2 alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna

ja detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi ulatuse

4

osas. PlanS § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat

tegevust. KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering PlanS § 142 lg 1 p-des 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati

KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et

planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha

pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval

tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu,

kultuuripärandit ega vara, samuti puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Natura 2000

võrgustiku aladele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse

iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape

silmas pidades.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Merela detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning

seega pole vaja algatada KSH-d.

Saaremaa vald saatis vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 ja PlanS § 81 lg-le 1 Keskkonnaametile (KeA),

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (ReM), Transpordiametil (TRAM) ja Päästeametile

(PäA) xx.02.2024 kirjaga nr xx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.

KeA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Täiendavalt

toodi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamise kohta tehakse otsuse pärast detailplaneeringu vastu

võtmist kui kohaliku omavalitsuse üksus vastava motiveeritud taotluse esitab. Lisaks on täiendatud

KeA sisendi alusel KSH eelhinnangut.

ReM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

TRAM oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

PäA oma xxx kirjas nr xxx on seisukohal xxx

D. Kokkuvõte

Saaremaa Vallavolikogu leiab, et detailplaneeringuga taotletav ehitusõigus sobitub piirkonda.

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saaremaa Vallavalitsus pikendas 14.02.2024 kirjaga nr 5-2/844-1 detailplaneeringu algatamise

küsimuses otsuse tegemise tähtaega.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.03.2024 kolmepoolse lepingu nr xx huvitatud isiku ja

detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude

kokku leppimiseks.

5

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], tel 508 4489) ning algataja, vastuvõtja ja

kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 33

lõiked 3-6, 34 lõike 2 ning § 35 lõiked 3 ja 5-7, Saaremaa Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Laugu külas Merela detailplaneering, mille eesmärk on Merela katastriüksusele

ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Merela detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 1,4 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Lisa 1

Laugu külas Merela detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Merela detailplaneering

Hõlmab Merela (katastritunnus 40301:003:0443) katastriüksust Laugu külas

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-24-005

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Viljar Lember ja Katrin Lember

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK

JA VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Merela katastriüksusele ehitusõiguse määramine

elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi

vähendamine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,4 ha

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Leisi valla üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi

ulatuse osas.

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: elamumaa 100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Leisi valla üldplaneering kehtestatud 19. detsembri 2000. a Leisi Vallavolikogu

määrusega nr 25.

Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Harjaka detailplaneering, kehtestatud 25.11.2008 Leisi Vallavalitsuse

korraldusega nr 408.

Angervaksa detailplaneering, kehtestatud 26.08.2022 Saaremaa Vallavolikogu

otsusega nr 1-3/33.

Kaks uurimust Saaremaal, endises Karja kihelkonnas asunud Laugu mõisa

tellisetööstuse kohta (2020.a. ja 2023.a., koostaja Madis Nõmm).

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.02.2024 kiri nr xx

Keskkonnaameti xx.02.2024 kiri nr xx

Transpordiameti xx.02.2024 kiri nr xx

Päästeameti xx.02.2024 kiri nr xx

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kruntimist ei toimu.

KRUNDI KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata maatulundusmaa

100%.

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: lähtuvalt lähipiirkonna

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

NÕUDED hoonestusest on lubatud hoonete arv kolm, lisaks kuni kaks 0-20 m2

ehitisealuse pindalaga hoonet.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: maksimaalne ehitisealune pind

200 m², millele lisandu kuni kaks 0-20 m2 ehitisealuse pindalaga hoonet.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Taotluse eskiisis

välja toodud hoonestusala on esialgse info kohaselt sobiliku kuju ja asukohaga,

kuna asub olemasolevate naaberkinnistu hoonestusaladega samal joonel. Ala

looduslik ilme säilitada maksimaalsel määral.

Põhjendada ranna ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkust tulenevalt

looduskaitseseaduse § 40 ja § 34.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: maksimaalne kõrgus elamul 8 m,

abihooned madalamad.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: arhitektuursete tingimuste määramisel lähtuda

naabermaaüksuse Angervaksa detailplaneeringust. Välisviimistluses keelatud

kasutada imiteerivaid materjale. Hoonete katusekalle: 37-45 kraadi, kuni 20 m2

hoonete katusekalle vaba.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedade kavandamisel on lubatud

piirkonnale iseloomulikud kiviaiad ning eesti taluarhitektuurile omased lattaiad.

Piirded ei tohi takistada kallasrajal liikumist.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: -

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Orissaare-Leisi-Mustjala kõrvalmaanteelt mahasõiduga osaliselt

üle Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444) katastriüksuse kulgevat

erateed. Juurdepääs tagada reaalservituudiga. Juurdepääs riigiteelt, mahasõit

kooskõlastada Transpordiametiga.

Kinnistul kulgeva kallasraja sulgemine ei ole lubatud. Planeeringus käsitleda

kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamist.

TEED: juurdepääsutee planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja

juurdepääsuvajadustega.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada kinnistul vastavalt

kehtivatele normidele.

HEAKORD JA HALJASTUS: detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast

taimestikust ning planeeringulahenduse koostamisel arvestada olemasoleva

looduskeskkonnaga ja maastikuelementidega (kraavid, metsa-alad, jms) ning

nende funktsioonidega (liigniiskuse juhtimine, puhveralad jms).

Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra põhimõtted seletuskirjas

ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel (sealhulgas vajalikud

puhveralad). Sätestada, et uushaljastust rajada vaid hoonestusala piires ning

rajamisel arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

puu- ja põõsaliike.

JÄÄTMEKÄITLUS: tagada jäätmete liigiti kogumine kinnistul. Biolagunevad

jäätmed on soovitav kompostida kohapeal. Kinnistul asuvate jäätmekonteinerite

regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele

jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui

mahutid asuvad tupiktee lõpus.

Kui kinnistuni viib pinnastee, siis lisada seletuskirja info, et juhul kui ca 26

tonni kaaluval jäätmeveokil puudub kinnistule juurdepääs regulaarse

jäätmeveoteenuse osutamiseks, on kinnistu omanikul tulevikus kohustus

jäätmemahuti tühjendamiseks ise suurema tee äärde välja tuua.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: veevarustus lahendada puurkaevu baasil.

REOVEE KANALISEERIMINE: keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkond.

Reoveekäitlus lahendada kinnistusiseselt, võib kasutada kogumismahutit või

omapuhastit.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

+ Keskkonnaamet

+ Transpordiamet

+ Päästeamet

+ Elektrilevi OÜ

+ Naaberkatastriüksused: Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444) ja

Pätsu (katastritunnus 71401:001:3012), lisaks Kuninga (katastritunnus

40301:003:0454) ja Harjaka (katastritunnus 40301:003:0453)

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised koostada päevakajalisele topo-geodeetilisele

alusplaanile.

Detailplaneeringu kehtestatavad kihid tuleb vormistada vastavalt määrusele

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.03.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-

ALGNE AJA-

KAVA (ajakava

võib muutuda

olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 17. nädal 2024

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

18. - 35. nädal 2024

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 43. - 45. nädal 2024

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 9. nädal 2025

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Keskkonnaametile

30 päeva

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 17. - 18. nädal 2025

DP esitamine heakskiitmiseks

Põllumajandus-ja

Regionaalministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 35. nädal 2025

Lisa 3

Saaremaa Vallavalitsusele

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Laugu külas Merela (40301:003:0443) detailplaneeringule

22.02.2024

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Laugu külas Merela detailplaneeringule.

Detailplaneeringu ala hõlmab Laugu külas Merela (katastritunnus 40301:003:0443, elamumaa

100%, pindala 14 332 m2) katastriüksust.

Planeeritav maaüksus asub kehtiva Leisi Vallavolikogu 19. detsembri 2000. a määrusega 25

kehtestatud Leisi valla kontaktvööndi üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) alal.

Planeeringuala asub ranna ehituskeeluvööndis ja vähesel määral kaitsealal. Üldplaneeringus ei

ole planeeringualale juhtotstarvet määratud. Detailplaneeringu eesmärgiks on Merela

katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.

Planeeringualal on peaaegu kogu Merela katastriüksuse ulatuses osaliselt kehtiv Harjaka

detailplaneering (kehtestatud 25.11.2008. a Leisi Vallavalitsuse korraldusega nr 408, osaliselt

kehtetuks tunnistatud 28.11.2019. a Saaremaa Vallavolikogu otsusega nr 1-3/111 Pätsu

katastriüksuse osas), mille eesmärgiks on kinnistu maakasutus sihtotstarbe muutmine, kinnistu

kruntideks jagamine, tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine; planeeritaval maa-alal

teekaitsevööndi vähendamine 15 meetrini; juurdepääsuteede, heakorra ja haljastuse ning

tehnovõrkudega varustamise lahendamine; detailplaneering on aluseks edasisele

projekteerimisele. Ajas on Merela katastriüksuse pindala suurenenud (tulenevalt rannajoone

muutustest), seega uue detailplaneeringuga hõlmatakse planeeringualasse Merela katastriüksus

tervikuna arvestades uut pindala.

Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474)

moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb

kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist. Lähtuvalt

eeltoodust paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku alal. Leisi valla üldplaneeringuga

rohelise võrgustiku alasid täpsustatud ei ole.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja

osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike

maastike säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeeringuala piirneb Angervaksa (katastritunnus 40301:003:0444, 100% elamumaa), 21129

Orissaare-Leisi-Mustjala tee (katastritunnus 40301:003:0369, 100% transpordimaa) ja Pätsu

(katastritunnus 71401:001:3012, 100% maatulundusmaa) katastriüksustega, kirdest piirneb

planeeringuala Upsulahega. Lähim elamu õigusega hoonestusala asub planeeringuala piirist ca

8 m kaugusel loodes Angervaksa katastriüksusel, kus asuvad ka juba valminud saun ja suvila.

Naaber Pätsu katastriüksusel asuvad suvemaja, garaaž ja kuur-varjualune, milledest lähim asub

ca 30 m kaugusel kagus.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Merela detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused:

1. Kinnistu asub ranna või kalda ehituskeeluvööndis, veekaitsevööndis ja piiranguvööndis.

2. Kinnistu edelaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.

3. Planeeringualale ulatub veekogu kallasrada.

4. Planeeringuala asub korduva üleujutusala mõjualas.

5. Kinnistu edelaosas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd.

6. Kinnistule ulatub Väinamere hoiuala (Saare).

Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 19.02.2024)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Laugu külas. Kinnistule on juurdepääs Orissaare-

Leisi-Mustjala teelt nr 21129. Merela kinnistu on hoonestamata, ehitisregistri andmete kohaselt

on Merela katastriüksusel rajatisena Laugu Küla Pätsu maaüksuse elektriliitumine.

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub maaüksus

väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringu lisas “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seletuskirjas on öeldud, et rohelise võrgustiku

moodustab ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele

korduvaüleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust

on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse

tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal

asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine

sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Mere rannal ning jõgede ja ojade

kaldal toimub ehituskeeluvööndi vähendamine eelistatult üldplaneeringu alusel. Olulisim

argument ehituskeeluvööndi vähendamisel on olemasolev või ajalooline asustus. Pidades

silmas, et planeeringuala on olnud ajalooliselt juba hoonestatud ja lähtudes naaberkinnistute

olemasolevast hoonestustest, oleks planeeritava elamu asukoht piirkonda sobilik ning jääks

ühtlasi välja ka avalikult kasutatava tee kaitsevööndist. Eelpool toodut silmas pidades on

detailplaneeringuga kavandatav tegevus üldjoontes Saare maakonnaplaneeringule 2030+

vastav.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega muid kaitsealuseid loodusobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga jääb kinnistu vähesel määral

Väinamere hoiuala ja samadesse piiridesse kuuluva Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu-

ja loodusalale. Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 0,5-2,5 m.

Joonis 2. Vaade planeeringualale olemasolevalt sissesõiduteelt. (Keti Kaljuste, 19.02.2024)

Joonis 3. Vaade planeeringualalt merele. (Keti Kaljuste, 19.01.2024)

Joonis 4. Vaade planeeringualale mere poolt. (Keti Kaljuste, 19.02.2024)

Joonis 5. Kinnistul paikneva ajaloolise telliseahju jäänuk. (Keti Kaljuste, 19.02.2024

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistule on plaanis rajada puurkaev ja

reoveesüsteemid, mille rajamisel tuleb tagada nõuetekohane minimaalne vahekaugus.

Arvestada tuleb keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 "Kanalisatsiooniehitise

planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus" § 3 p 3’ga, mille kohaselt tuleb reoveepuhasti asukohaks tuleb valida ala, mida ei ohusta

üleujutused.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

4.2. Mõju maavaradele

Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede

ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust.

Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames

ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires,

väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti

andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku alal. Rohelise

võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine.

Planeeringu elluviimisel ei teki piirkonda uut kompaktset hoonestusala ja tegemist ei ole olulise

ruumilise mõjuga objektiga, mis takistaks rohevõrgustiku edaspidist toimimist. Elluviimisel

tuleb säilitada seal asuvad olemasolevad looduskooslused (kõrghaljastus) maksimaalses

võimalikus ulatuses. Vältida tuleks ka kõrgete piirdeaedade rajamist, mis võivad osutuda

metsloomade liikumisteedel takistuseks. Tegemist on ka juba ajalooliselt inimõjutustega alaga.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole oodata, et planeeringu elluviimine seaks ohtu rohevõrgustiku

edaspidise toimimise.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele Laugu külla.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Väinamere hoiuala territooriumil. Kinnistu piirneb Väinamere hoiualaga (KLO2000339) ning

samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja

linnualadega (RAH0000605, RAH0000133), jäädes vähesel määral nende alale. Kavandatava

tegevuse iseloomu silmas pidades ei ole kaitstavale alale mõjusid ette näha.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140),

rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), karide (1170), esmaste rannavallide

(1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte

ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), jõgede ja ojade

(3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel mullal

liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste

madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja puiskarjamaade (9070) ning II lisas

märgitud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica),

teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna), kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga (Sisymbrium supinum)elupaikade

kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas

nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on:

soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp

(Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-

loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica

atra), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran ehk karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

6.1 Kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele aladele

Eelpool nimetatud kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide pesitsusalasid

planeeringualal või planeeringualaga piirneval merealal registreeritud ei ole (väljaarvatud

väikeluik), kuid ei saa välistada, et neid soodsatel tingimustel seal üldse ei leiduks.

Planeeringualaga piirnev mereala on laias ulatuses registreeritud kui väikeluige levikuala.

Väikeluik on arvukaim läbirändav luigeliik Eestis ning tema kaitse tegevuskava kohaselt on

Pammana poolsaare idapoolse külje näol tegemist nimetatud linnuliigi kevadrändeaegse

peatuskohaga. Planeeringualast välja jäävale merealale on registreeritud ka kaitstav elupaik

veealused liivamadalad (1110) ja liivaste ja mudaste pagurandade (1140).

Lähim kaitseala tegevusalale on ca 8,9 km kaugusele jääv Pamma maastikukaitseala

(KLO1000665). Pamma maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja tutvustada: 1) Pamma

maalinna, metsaökosüsteemi, luitekooslusi ja neile kooslustele iseloomulikku elustiku

mitmekesisust; 2) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50)

nimetab I lisas. See on vanad loodusmetsad (9010*).

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva

planeeringu elluviimine mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või mõjutaks

kaitstavaid elupaiku. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis toimuksid merealal

ning ei ole oodata, et ühe majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas oluliselt müra

või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis seal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike

häirida.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille eesmärgiks on Merela

katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks ning selleks ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja

Väinamere hoiuala territooriumil, küll aga jääb kinnistu vähesel määral Väinamere hoiualale

ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere loodus- ja

linnualale. Kinnistu merealale on registreeritud Väinamere hoiuala kaitstavad elupaigad

veealused liivamadalad (1110) ja liivaste ja mudaste pagurannad (1140) ning II kategooria

kaitsealuse linnuliigi Cygnus columbianus bewickii (väikeluik) leiukoht. Pidades silmas

planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole oodata, et käesoleva planeeringu elluviimine

mõjutaks kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide tegevust või mõjutaks kaitstavaid elupaiku.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 29.02.2024 nr 5-2/1151-1

Meie 25.03.2024 nr 7.2-2/24/3499-2

Seisukohtade väljastamine Merela

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud meie seisukohti Merela detailplaneeringu (katastritunnus 40301:003:0443,

edaspidi planeering) algatamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata

jätmiseks.

Planeeringu eesmärgiks on Merela katastriüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete

püstitamiseks ning selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 21129 Orissaare-Leisi-Mustjala tee (edaspidi riigitee)

km 35,085-35,172. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 361 sõidukit. Võttes

aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023

määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu

koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 35,173 (Joonis 1) ning

juurdepääsutee kavandada vastavalt Angervaksa detailplaneeringu lahendusele (Lisa 5, vastu

võetud Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 otsusega nr 1-3/66). Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

Tulenevalt sellest, et olemasolev juurdepääsutee on ca 2 m lai, kuid Päästeameti nõuete järgi

peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune, tuleb olemasolev riigitee ristumiskoht

rekonstrueerida (vt ka p 10 ja 15).

Joonis 1. Riigitee nr 21129 km 35,173 ristumiskoht, aprill 2022

2 (3)

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt

normide lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee kraavidesse.

Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada

truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata

arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja

läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoha

rekonstrueerimine peab olema teostatud ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldatud (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

kavandatava mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise

esitamist pädevale isikule.

11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piire, tehnorajatis jms)

kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

3 (3)

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda meie käest nõuded

projekti koostamiseks.

16. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Laugu külas Merela DP algatamise eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

5. 3-Angervaksa DP Planeeringujoonis 10.11.2021

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]