Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 250-25/300990

Otsuse kuupäev 17.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus SW ENERGIA OÜ vaidlustus AS-i Koeru Hooldekeskus ja

AS-i Järva Haldus vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Vaidlustaja, SW ENERGIA OÜ, esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus

Hankija, AS Koeru Hooldekeskus, esindajad vandeadvokaat

Kadri Härginen ja vandeadvokaat Mario Sõrm

Kolmas isik, AS Järva Haldus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 192 lg 3 p-i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel

Jätta SW ENERGIA OÜ vaidlustus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks

tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) SW

ENERGIA OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlusega riigihankes „Soojusenergia ostmine“ (viitenumber 300990) (edaspidi

Riigihange) AS-i Koeru Hooldekeskus (edaspidi Hankija) ja AS-i Järva Haldus vahel sõlmitud

hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.

21.10.2025 otsusega vaidlustusasjas 231-25/300990 jäi Vaidlustaja vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-

i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8 alusel läbi vaatamata (põhjendus – hankelepingut polnud veel sõlmitud).

See vaidlustuskomisjoni otsus on jõustunud.

1 riigihangete seadus

2 (7)

05.11.2025 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Hankija ja AS-i Järva Haldus

vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks (lähtudes RHS § 197 lg 3 p-ist 1 ja § 121 lg

1 p-ist 1).

2. 10.11.2025 esitas Hankija vastuse vaidlustusele ja mh taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata.

Hankija põhjendab seda taotlust järgmiselt:

1) Hankija esitas RHS § 76 lg 1 alusel vabatahtliku teate ja kohaldas seejärel RHS § 120 lg-s

2 sätestatud ooteaega. Vaidlustaja vabatahtliku teate peale vaidlustust ei esitanud, mistõttu

on Vaidlustaja minetanud nimetatud hankelepingu vaidlustamise õiguse;

2) olukorras, kus Hankija on esitanud vabatahtliku teate ning kohaldanud kohustuslikku

ooteaega, näeb RHS § 121 lg 2 imperatiivselt ette, et selliste eelduste täidetuse tulemina

sõlmitud hankeleping ei ole tühine. Kui hankeleping ei saa nende eelduste täitmise korral

olla tühine, siis ei ole seadusandja ka ette näinud, et vaidlustuskomisjon saaks sellise

lepingu tühisust tuvastada;

3) mõlemast vaidlustusest tuleneb, et Vaidlustaja on vabatahtliku teate esitamisest aru saanud,

samuti ei saa vaielda selle üle, et Vaidlustajale oli juba enne mõlema vaidlustuse esitamist

muudest allikatest teada kellega ja millistel alustel kavandab Hankija hankelepingu

sõlmida;

4) Hankija kaalus hoolikalt RHS § 12 alusel sõlmitava hankelepingu sõlmimise eeldusi;

5) kui Vaidlustajal oleks võimalik hankelepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p 1 alusel taotleda,

muutuks RHS § 121 lg 2 imperatiivne norm sisutuks ja mõttetuks;

6) kui Vaidlustaja ei saa vaidlustusega taotletavat eesmärki ehk hankelepingu tühisust RHS §

197 lg 3 p 1 alusel saavutada, siis on tegemist olukorraga, milles vaidlustust ei saa

menetleda. Kui vaidlustust ei saa igal juhul menetleda, siis tuleb vaidlustus RHS § 192 lg

3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8 alusel jätta läbi vaatamata.

12.11.2025 esitas Vaidlustaja Hankija taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata kohta järgmised

seisukohad:

1) Hankija sõlmis otselepingu AS-ga Järva Haldus tegelikult juba septembris 2025 ja

vormistas lepingu sõlmimise oktoobris eksitava eelteate abil uuesti, püüdes teadvalt

ebaõigesti sõlmitud otselepingut selliselt seadustada;

2) Hankija tegi 16.09.2025 Vaidlustajale ettepaneku viia müüja ja uue operaatoriga läbi

ülevõtmispäev 02.10.2025. Ülevõtmispäeva soovis Hankija läbi viia selleks, et tema ja uus

operaator veenduksid, et lepingu lõppedes antakse ostjale üle töökorras katlamaja.

Ülevõtmispäeva teate saamisest oli Vaidlustajal loogiline eeldada, et leping uue

operaatoriga on sõlmitud hiljemalt 02.10.2025 ülesvõtmispäeva ajaks, et tagada

hooldekodu elanikele vajalik küte;

3) vaidlustuskomisjonile saadetud 29.10.2025 digiallkirjastatud operaatorlepingu loomise

ajaks on selle metaandmetest nähtav 13.09.2025, AS Järva Haldus soovis asuda lepingut

täitma juba 01.10.2025;

4) oktoobris avastas Vaidlustaja riigihangete registrist 30.09.2025 avaldatud teate

väljakuulutamiseta läbirääkimistega Riigihanke kohta, mille juures oli märge „täitmisel“.

Tegemist oli 30.09.2025 Hankija poolt riigihangete registris avaldatud väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetluse (viitenumber 300990) avalikustamisteatega, millest

nähtuvalt oli Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025 ja leping sõlmitud,

sest registris oli nähtav vastav märge selgelt lepingu täitmisele viitav termin „täitmisel“;

5) reageerides juba sõlmitud lepingu täitmisest teavitavale teatele, esitas Vaidlustaja

17.10.2025 selle lepingu tühisuse tuvastamise vaidlustuse, mille vaidlustuskomisjon jättis

21.10.2025 otsusega läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjoni 21.10.2025.a otsuse p 5 viimase

lause kohaselt tekib Vaidlustajal õigus vaidlustada leping siis, kui selle kohta avaldatakse

vastav teade registris;

6) 29.10.2025 avaldas Hankija riigihangete registris uue teate, mille kohaselt on Riigihankes

3 (7)

hankeleping AS-ga Järva Haldus sõlmitud. Kuivõrd saabus vaidlustuskomisjoni

21.10.2025 otsuses märgitud tingimus, mille varasem puudumine oli osutunud

üllatuslikult esimese vaidlustuse läbivaatamise takistuseks, esitas Vaidlustaja uue

vaidlustuse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks;

7) asjaolud, et Vaidlustaja ei vaidlustanud 30.09.2025 teadet ning et vaidlustatud hankeleping

on vaidlustuse ajaks uuesti sõlmitud, ei välista hankelepingu tühisuse tuvastamist:

- Vaidlustaja ei nõustu sellega, et Hankija poolt 30.09.2025 esitamispäevaga kuvatav teade

oleks käsitletav Hankija vabatahtliku teatena, mille alusel pidi Vaidlustaja mõistma ooteaja

kohaldamist ning lepingu sõlmimist alles selle möödumisel. Teade, mis kuvab menetluse

liigiks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ning osundab seisundile

„täitmisel“, ei saa siduda teate mittevaidlustajat sõlmitud hankelepingu vaideldamatu

kehtivusega;

- RHS § 192 lg 1, mis reguleerib vaidlustusmenetluse alustamist, sätestab, et

vaidlustuskomisjon hindab ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse laekumisest arvates selle

vastavust RHS 8. peatükis sätestatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon on võtnud Vaidlustaja

vaidlustuse menetlusse kahel korral, seega hinnanud vaidlustused vastavaks

vaidlustusmenetluses kehtivatele nõuetele. Kui Hankija (eel)teate avaldamine ja selle

mittevaidlustamise tähendus oleksid nii ilmselgelt just sellised nagu Hankija seda väidab,

oleks vaidlustuskomisjon sellele kahtlemata vaidlustust saades ise osundanud ega

vajanuks teate tähenduse mõistmiseks selle sisustamist Hankija poolt;

- vaidlustuskomisjoni 21.10.2025 otsuse p 5 kohaselt tekib Vaidlustajal õigus vaidlustada

lepingu siis, kui selle kohta avaldatakse vastav teade registris. Selle otsuse peale Hankija

kaebust ei esitanud, järelikult nõustus temagi vaidlustuskomisjoni vastava seisukohaga,

mis omakorda välistab ühtlasi vaidlustamisõiguse puudumise;

- olukorras, kus Hankija on avaldanud Vaidlustajale hankelepingu uue operaatoriga

sõlmimist hiljemalt seisuga 02.10.2025 juba üleandmispäeva teates ning on avaldanud

30.09.2025 teates märkega „täitmisel” ning on vaidlustusmenetluse ajal väitnud siiski

lepingu mittesõlmimist, ei saa olla välistatud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude

esitamine ja sisuline läbivaatamine. Hankija käitumine ei ole olnud heauskne ega anna

talle alust järeldada, et AS-ga Järva Haldus lepingu sõlmimine on olnud lubatav ega ole

enam vaidlustatav. Hankija on esitanud vabatahtliku teate selle esitamise õigust

kuritarvitades, selle teate esitamise fakti najal hankelepingu sõlmimise kohustusest

kõrvalehoidumise näilise lubatavuse tekitamiseks;

- RHS § 121 lg-l 2 ei ole sellist Vaidlustaja vaidlustusõigust piiravat tähendust, nagu Hankija

väidab. Hankija on oma vastuse sisust nähtuvalt tegelikult Vaidlustaja vaidlustusõigust ka

ise möönnud ja jaatanud, sest vastus on sisuline ja mahukas ega koosne ainult taotlusest

vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks;

- hankelepingu tühisuse võimaluse välistamiseks ei ole piisav vaid vabatahtliku teate

pealkirjaga teate esitamise fakt koos pärast määratud ooteaega lepingu sõlmimise faktiga.

Tegemist on küll kahe vajaliku asjaoluga, kuid need asjaolud vajavad lepingu tühisuse

välistamise võimaluse saabumiseks siiski veel kolmandagi tingimuse samaaegset

vaieldamatut kontrollitavat ja tõendatud esinemist. Seda kolmandat tingimust – Hankija

tõsikindlat ja kontrollitavalt kujunenud veendumust otselepingu lubatavusest, antud juhul

täiesti selgelt ei esine;

- Hankija vastusest nähtub, et ta on hankelepingu kehtivuseks vajaliku kolmanda tingimuse

nõutavusest teadlik. Nimelt on Hankija vaidlustusele esitatud vastuses (p 11) väitnud, et

„kaalus hoolikalt hankelepingu sõlmimise eeldusi, kaasates selleks vähemalt ühe

advokaadibüroo ning nagu hankijale nähtus ministeeriumi ja prokuratuuri seisukohtadest,

leidsid nemadki, et AS-iga Järva Haldus hankelepingu sõlmimine on RHS § 12 alusel

lubatav. Seega oli hankija hankelepingu sõlmimist hoolikalt kaalunud ning aluseks võtnud

asjakohased põhjendused, mida kinnitasid ka riigiasutuste seisukohad.“;

4 (7)

- mitte kusagilt ei nähtu mitte mingisuguseid vastavaid kaalumisi enne otselepingu

sõlmimise otsustamist, mis sündis tegelikult juba 29.08.2025 AS Koeru Hooldekeskus

nõukogu koosolekul. Hankija oli eelteate esitamise ajaks hästi teadlik otselepingu

sõlmimise lubamatusest;

- Hankija põhjendused, miks ta otsustas sõlmida lepingu ilma hanketeate avaldamiseta,

peavad olema tuvastatavad otselepingu sõlmimise otsustamise aja seisuga ja kajastatud ka

vabatahtlikus teates, mitte hilisemast vastusest vaidlustusele. Vabatahtlikus teates esitatud

väidetav põhjendus sisaldab tegelikult üksnes sisetehingu tegemise deklaratsiooni, kuid ei

sisalda olemuslikult mitte ühtegi põhjendust just sellist liiki tehingu tegemiseks just sellise

isikuga. Sellist teksti vabatahtlikus teates ei saa lugeda asjakohaseks põhjenduseks, mis

viitaksid hoolikale kaalumisele. AS-ga Järva Haldus sisetehingu tegemise deklaratsioon

sisaldab üksnes viidet sisetehingu tegemise õiguslikule alusele, aga mitte ühtegi viidet

mistahes hoolsusega (isegi mitte ebapiisavale) kaalumisele;

- tegelikult nähtub Hankija enda esitatud AS Koeru Hooldekeskus 29.08.2025 nõukogu

koosoleku väidetava protokolli väljavõttest, et lepingu sõlmimine AS-iga Järva Haldus

otsustati tegelikult juba just sellel koosolekul, kuid seda mitte sisetehingu lubatavuse

kaalutlusel, vaid puhtpragmaatilistel ja fiskaalsetel kaalutlustel. Sisetehingu lubatavust ja

selles veendumist ja järelikult ka hoolsa Hankija tegevuse kontrollitavust protokollist ei

nähtu. Seejuures on tegemist ainsa Hankija tegevuse kontrollimiseks olemasoleva

dokumendiga, mis nähtub 10.11.2025 esitatud 29.10.2025 allkirjastatud

operaatorlepingust, mille preambuli p-ist C nähtuvalt on lepingu sõlmimise aluseks just

seesama 29.08.2025 nõukogu koosolek;

- üksnes vabatahtliku teate avaldamise ja lepingu sõlmimise fakt ei sea vaidlustuse

läbivaatamiseks menetlustakistust, mis annaks aluse jätta vaidlustus Hankija taotluses

märgitud alusel läbi vaatamata. Vaidlustus tuleb sisuliselt läbi vaadata ja läbivaatamisel

tuleb kontrollida hanketeate avaldamata jätmise ja vabatahtliku teate esitamisega seotud

asjaolude põhjendatust. Sealhulgas tuleb kaaluda, kas Hankija tegevus registrisse andmete

sisestamisel eelteate esitamise sooviga selliselt, et välja tuleb teavitus juba täitmisel

olevast lepingust, täidab õiguskaitsedirektiivi art 2d lg 4 teises taandes sätestatud eelduse,

st kas selline eksitav ja valitud menetlusliigi põhjendusi mittesisaldav teade täidab eelteate

tingimused.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

3. Vaidlustuskomisjonil tuleb omaalgatuslikult kontrollida, kas Vaidlustajal on vaidlustuse

esitamise õigus (Riigikohtu 16.11.2011 otsus asjas 3-3-1-65-11, p 16). Kui kaebeõigus ei ole

ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta

kaebus rahuldamata (nt Riigikohtu 25.11.2015 määrus asjas 3-3-1-52-15, p 10 ja 16.12.2015

määrus asjas 3-3-1-55-15, p 9).

Seega enne vaidlustuse sisulist läbivaatamist peab vaidlustuskomisjon olema veendunud, et

Vaidlustajal on lepingu tühisuse tuvastamise taotluse esitamise õigus.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see õigus ei saa tuleneda vaidlustuskomisjoni 21.10.2025

vaidlustusasjas 231-25/300990 tehtud otsuse p-ist 5.

4. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

1) Vaidlustaja ja Hankija vahel oli riigihanke viitenumber 198182 tulemusena sõlmitud

hankeleping. Hankija ütles selle hankelepingu 03.09.2025 esitatud ülesütlemisavaldusega

üles alates 03.10.2025 (Vaidlustaja on selle ülesütlemise maakohtus vaidlustanud -

tsiviilasi 2-25-16398);

2) 30.09.2025 avaldas Hankija riigihangete registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega

5 (7)

hankemenetluse „Soojusenergia ostmine“ (viitenumber 300990) hanketeate, mille

kohaselt on pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025, registrist nähtub, et hankeleping

on täitmisel;

3) 03.10.2025 on riigihangete registris ja ELT-s (EL Teataja võrguväljaanne TED

https://ted.europa.eu/TED) RHS § 76 alusel avaldatud vabatahtlik eelnev

avalikustamisteade (edaspidi Teade 1)2. Teadet ei ole RHS § 185 lg 4 p-is 1 toodud 10-

päevase tähtaja jooksul vaidlustatud;

4) 29.10.2025 on Hankija ja AS Järve Haldus allkirjastanud Müügilepingu (edaspidi Leping)

(Lepingu objektiks on soojusenergia ostmine lepingus sätestatud tingimustel, ajal ja

mahus AS Koeru Hooldekeskus Katlamajast, kus müüja kohustub soojusenergiat müüma

10 aasta jooksul lepingu sõlmimisest), Lepingu kohaselt Müüja nõukogu kiitis Katlamaja

opereerimisele võtmise ja sellekohase lepingu projekti heaks 29.10.2025. Ostja nõukogu

kiitis Katlamaja Müüjale Lepingus toodud tingimustel kasutada andmise heaks

29.08.2025;

5) 03.11.2025 on riigihangete registris avaldatud hankelepingu sõlmimise teade (edaspidi

Teade 2)3.

5. Vaidlusmenetluses esitatud dokumentidest ja selgitustest tuleneb, et Hankija sõlmis Lepingu

RHS § 12 alusel. Vaidlustuskomisjonile polnud alguses arusaadav, miks RHS § 12 alusel Lepingu

sõlmimiseks oli vaja läbi viia väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus.

Hankija selgitustest aga nähtub, et seda on tehtud lähtuvalt riigihangete registri tehnilisest

ülesehitusest ja riigihangete registri kasutajatoe nõuannetest - vabatahtliku eelneva

avalikustamisteate esitamine on ELT-le võimalik ainult nii, kui riigihangete registris korraldada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja esitada sellega seonduvalt Teade 1.

Seega väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse avaldamine riigihangete registris

tulenes riigihangete registri eripärast.

6. RHS § 76 lg 1 kohaselt hankija võib registrile esitada vähemalt 14 päeva enne hankelepingu

sõlmimist vabatahtliku teate, kui hankija on jätnud hanketeate esitamata, eeldades et

hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt

lubatud. Riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär,

esitatakse vabatahtlik teade vähemalt kümme päeva enne hankelepingu sõlmimist.

RHS § 76 lg 2 kohaselt vabatahtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) hankija nimi ja kontaktandmed;

2) hankelepingu eseme kirjeldus;

3) hankija põhjendus selle kohta, miks ta otsustas sõlmida hankelepingu ilma hanketeadet

esitamata;

4) selle ettevõtja nimi ja kontaktandmed, kellega hankija kavatseb hankelepingu sõlmida;

5) muu asjakohane teave.

Riigikogu menetluses olnud eelnõu 450 SE seletuskirja kohaselt4:

„Õiguskaitsemeetmete direktiivist tuleneb hankija võimalus välistada võimaliku ebaseadusliku

hankelepingu hilisem tühisuse tuvastamine vabatahtliku eelneva hanketeate esitamisega

2 https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/5330200/html

3 riigihanked.riik.ee/rhr/api/public/v1/notice/5388278/html

4 file:///C:/Users/ramur04212/Downloads/450%20SE_SK.pdf

6 (7)

registrile.

Selline vabatahtlik teade esitatakse enne hankelepingu sõlmimist nende n-ö otselepingute kohta,

mille puhul hankija on seisukohal, et tal ei ole kohustust hanketeadet esitada. Otselepinguteks

tuleb seega lugeda kõik need lepingud, kus kohustust hanketeadet esitada ei ole, st

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sõlmitavad lepingud, erandite alusel

sõlmitavad lepingud ja sisetehingu sätete alusel sõlmitavad lepingud.

Erandiks on siin raamlepingute alusel sõlmitavad hankelepingud, kuna seal toimub menetlus

üksnes raamlepingu poolteks olevate isikutega ning õiguskaitsemeetmete direktiivis on nende

isikute õiguskaitseks kindlaks määratud erikord. Samuti on sätestatud erikord dünaamilises

hankesüsteemis sõlmitavatest hankelepingutest teavitamiseks. Teave, mis tuleb vabatahtlikus

teates esitada, tuleneb õiguskaitsemeetmete direktiivist ja on suhteliselt vähene. Põhimõtteliselt

peab selle teate alusel olema sellisest hankelepingust huvitatud isikul võimalik vaidlustada üksnes

seda, kas hankijal on otselepingu sõlmimiseks seaduslik alus.“

Teades 1 on toodud kogu RHS § 76 lg-s 2 nõutud teave, sh on Hankija põhjendanud hankelepingu

sõlmimist ilma hanketeadet esitamata sellega, et Aktsiaselts Koeru Hooldekeskus sõlmib RHS §

12 lg 4 ja 5 alusel hankelepingu AS-iga Järva Haldus.

Seega Teatest 1 pidi Vaidlustaja aru saama seda, et Hankija kavatseb RHS § 12 alusel ilma

hanketeate esitamiseta (ilma hankemenetlust läbi viimata) sõlmida hankelepingu AS-iga Järva

Soojus. Mingitel põhjustel jättis Vaidlustaja Teate 1 vaidlustamata.

7. Teate 1 esitamisel Hankija pidi eeldama, et hankelepingu sõlmimine ilma hanketeate eelneva

avaldamiseta on käesoleva seaduse kohaselt lubatud.

Vaidlustuskomisjon ei kahtle selles, et Hankija oli veendunud, et tal on õigus sõlmida RHS § 12

alusel hankeleping AS-iga Järva Haldus. RHS ei näe ette, et Hankija oleks pidanud vastavate

põhjenduste kohta vormistama otsuse.

8. RHS § 121 lg 1 p-i 1 kohasel hankeleping on tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate

esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas

kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse

alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve

vaidlustusmenetluses kaitsta.

RHS § 121 lg 2 kohaselt hankeleping ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

sätestatule tühine, kui esinevad koos järgmised tingimused:

1) hankija on esitanud registrile vabatahtliku teate vastavalt käesoleva seaduse §-s 76 sätestatule;

2) hankija on kohaldanud käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 sätestatud ooteaega vabatahtliku teate

avaldamisele järgnevast päevast arvates.

Käesoleval juhul on täidetud RHS § 121 lg 2 mõlemad tingimused:

1) Teade 1 on avaldatud;

2) Teate 2 kohaselt on Leping sõlmitud 26-ndal päeval peale Teate 1 avaldamist (RHS § 120

lg 2 kohaselt ei või Hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva

möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine).

Seega RHS § 121 lg-st 2 tulenevalt ei ole Leping tühine, Lepingu tühisust RHS § 197 lg 3 p-i 1

alusel ei saa tuvastada.

9. Vaidlustaja väide, et Leping oli sõlmitud juba septembris 2025, pole millegagi tõendatud.

7 (7)

Vaidlustuskomisjoni arvates viitab Vaidlustaja ettevalmistustöödele, mis eelnesid Lepingu

sõlmimisele.

Asjaolu, et Lepingu metaandmete järgi on dokument loodud 13.09.2025, ei tähenda midagi, sest

Leping on digitaalselt alla kirjutatud 29.10.2025 – Lepingu algdokument võibki olla varem

loodud.

10. RHS § 197 lg 1 p 8 kohaselt vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta

vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3

sätestatud alused.

RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab

selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus.

Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, sest RHS § 121 lg 2 välistab Lepingu tühisuse

tuvastamise.

Elektrooniliselt esitatud vaidlustuse tagastamine ei ole vajalik.

11. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1

p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus

tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Reimets