Ministri määrus

MINISTRI MÄÄRUS

12.11.2025 nr 61

Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 alusel ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab müra normtasemed ning ultra- ja infraheli piirtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, samuti neis helirõhu ning ultra- ja infrahelitasemete mõõtmise meetodid. (2) Ühiskasutusega hooned on määruse tähenduses haridus- ja teadushooned, hoolekandeasutuse hooned ja meelelahutushooned. (3) Määruse nõuetega tuleb arvestada: 1) uue hoone ehitusprojekti koostamisel; 2) ühiskasutusega hoone piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel; 3) hoones ja hoone seinaga piirnevates hoonetes meelelahutusürituste korraldamisel; 4) müratekitavate tehnoseadmete ja -süsteemide paigaldamisel elamutesse, ühiskasutusega hoonetesse ja nende hoonete seinaga piirnevatesse hoonetesse. § 2. Müra normtasemete kohaldamise alused Müra normtasemete kohaldamisel arvestatakse: 1) ajavahemikku: päevane (7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00); 2) müraallikat: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus (edaspidi liiklus), meelelahutusüritused, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, tehnoseadmed ja - süsteemid; 3) müra iseloomu: püsiva või muutuva tasemega müra. § 3. Müra piirtasemed (1) Piirtase on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab häirivust ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid. (2) Liiklusest põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada lisa 1 tabelis 1 sätestatud piirtaset.

2

(3) Tehnoseadmetest ja -süsteemidest põhjustatud müra elamute ja ühiskasutusega hoonete ruumides ei tohi ületada lisa 1 tabelis 2 sätestatud piirtaset. (4) Tehnoseadmed ja -süsteemid on ehitise tehnosüsteemid, sealhulgas vee-, kanalisatsiooni- , kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid ning muud müratekitavad seadmed, sealhulgas tootmis- ja tööstusseadmed samas hoones või seinaga piirnevates hoonetes. § 4. Nõuded heliisolatsioonile (1) Eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnoseadmete ja -süsteemide müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui elamu ehitamisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni- ja müranõuete täitmine. (2) Eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnoseadmete ja -süsteemide müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui ühiskasutusega hoone ehitamisel ning selle piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni- ja müranõuete täitmine. (3) Olmemüra on siseruumides tavapärasest inimtegevusest lähtuv müra, mis ei ole seotud liikluse, tehnoseadmete ja -süsteemide ega muude müratekitavate seadmete tööga. § 5. Ultra- ja infraheli (1) Ultraheli on õhus leviv heli sagedusega üle 20 kHz. (2) Infraheli on õhus leviv heli sagedusega alla 20 Hz. (3) Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad tuleb olenemata nende asukohast paigaldada ja neid hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Eelnimetatut tuleb arvestada ka ehitusprojektide koostamisel. (4) Püsiva tasemega ultraheli helirõhutaseme Lp või muutuva ultraheli ekvivalentse helirõhutaseme Lp,eq,T piirtase 1/3-oktaavriba kesksagedusel 20–25 kHz on 70 dB ja kesksagedusel üle 25 kHz on 100 dB. (5) Püsiva tasemega infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme LpG või muutuva tasemega infraheli G-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpG,eq,T piirtase on 85 dB. Eeldatakse, et käesoleva määruse nõuded on täidetud, kui mõõdetud heli sageduskorrektsioon toimub vastavalt standardi EVS-ISO 7196 nõuetele. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded ei käsitle: 1) ultraheli, mis levib kõvakeha kaudu; 2) ultraheli, mis mõjub inimesele raviprotseduuri ajal; 3) looduslikku infraheli. § 6. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise kord (1) Määruses käsitletud müra hinnatakse ja parameetreid mõõdetakse vastavalt lisades 2 ja 3 sätestatud mõõtemeetoditele ja nõuetele. (2) Mõõtmise teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus, kui see on tehniliselt teostatav.

3

(3) Kui müra piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. (4) Madalsagedusliku müra piirtaseme ületamisel tuleb põhjendatud juhtudel rakendada müra vähendamise meetmeid, arvestades lisas 3 sätestatud nõudeid. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler * Lisa 1. Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed Lisa 2. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid Lisa 3. Madalsagedusliku müra hindamine

Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 1

Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed 1. Tabelis 1 on kehtestatud liiklusmüra piirtasemed A-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena LpA,eq,T ja LA,max. Maksimaalse mürataseme hindamisel ja mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika iseloomust: „F“- ajakarakteristik rakendatakse impulss- või muutuva helitasemega müraallika puhul ning „S“-ajakarakteristik püsiva helitaseme puhul. Müra spektri ligikaudseks hindamiseks võib vajaduse korral kasutada C-korrigeeritud helirõhutasemeid või täpsemaid hinnangumeetodeid, näiteks mõõtmisi 1/3 oktaavribades. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aasta läbi või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Tabel 1. Liiklusmüra piirtasemed

Hoone ja ruum Müra normtasemed, kui ehitusloa taotlus

või ehitusteatis on esitatud määruse jõustumisest kuni

31.12.2026

Müra normtasemed

hoonetele, mille püstitamise

ehitusloa taotlus või ehitusteatis on

esitatud alates 01.01.2027

1. Elamu

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

1.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval, 30 öösel

1.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel

LA,max (dB) LA,max (dB)

451 öösel 451 öösel

2. Kool ja muu õppeasutus

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

2.1. Klass, õppekabinet, lugemissaal, muu õpperuum

40 päeval 35 päeval

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

2.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruum, muusikaklass

35 päeval 30 päeval

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

2.3. Saal, aula 40 päeval 35 päeval

3. Lasteaed ja -hoid

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

3.1. Rühmaruum 40 päeval 35 päeval

3.2. Magamisruum 35 päeval 35 päeval

30 öösel 30 öösel

LA,max (dB) LA,max (dB)

451 öösel 451 öösel

4. Hoolekandeasutuse hoone

LpA,eq,T (dB) LpA,eq,T (dB)

4.1. Elutuba 40 päeval 35 päeval 35 öösel

4.2. Magamistuba 30 öösel 35 päeval, 30 öösel

LA,max (dB) LA,max (dB)

451 öösel 451 öösel 1 Nõuet kohaldatakse magamistubadele tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt viis liiklusjuhtumit, mille puhul müra maksimaalne tase LpAF,max on ületatud. Nõue kehtib ka stuudiokorterile, kus pole eraldi elu- ja magamistube. 1.1. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. 2. Tabelis 2 on kehtestatud tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed A-korrigeeritud ja C-korrigeeritud ekvivalentsete või maksimaalsete helirõhutasemetena. Lubatud maksimaalne helirõhutase on 5 dB võrra kõrgem kui tabelis esitatud LAeq,T väärtus, kui ei ole sätestatud teisiti. C-korrigeeritud helirõhu normtasemed on kehtestatud madalsagedusliku müra hindamiseks (vastav väärtus ei tohi olla suurem kui 20 dB võrreldes A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutasemega). 2.1. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes on müra normtasemed LpA,eq,T kehtestatud statsionaarsetele püsiva või muutuva tasemega müraallikatele. Maksimaalse mürataseme hindamisel ja mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika iseloomust: „F“- ajakarakteristik – rakendatakse impulss- või muutuva helitasemega müraallika puhul; „S“- ajakarakteristik – rakendatakse püsiva helitaseme puhul. Tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemed elu- ja magamistubades tagatakse ööpäevaringselt ning ülejäänud ruumides vastavalt ruumi kasutamise otstarbele. Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes

Hoone ja ruum Müraallikas Müra normtasemed, kui ehitusloa taotlus või

ehitusteatis on esitatud määruse

jõustumisest kuni

31.12.2026

Müra normtasemed

hoonetele, mille püstitamise

ehitusloa taotlus või ehitusteatis on

esitatud alates 01.01.2027

1. Elamu

Elu- ja magamistuba

Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 281

LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 48

LA,max (dB) 35 LA,max (dB) 33

Kaubandus-, tootmis- ja teenindusruumide tootmis- ja tööstusseadmed

LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 40

LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 32

2. Kool ja muu õppeasutus

2.1. Klass, õppekabinet, lugemissaal, muu õpperuum

Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 35 LpA,eq,T (dB) 33

2.2. Nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruum, muusikaklass

Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30

LpA,eq,T (dB) 30

2.3. Saal Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30

3. Lasteaed ja -hoid

Rühma- ja magamisruum

Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30 LAmax,T (dB) 33

4. Hoolekandeasutus

Elu- ja magamistuba

Hoone tehnosüsteemid LpA,eq,T (dB) 30 LpA,eq,T (dB) 30

LpC,eq,T (dB) 50 LpC,eq,T (dB) 50

LA,max (dB) 35 LAmax,T (dB) 35

Kaubandus-, tootmis- ja teenindusruumide tootmis- ja tööstusseadmed

LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 40

LpA,eq,T (dB) päeval 30 öösel 25 LA,max (dB) öösel 35

1 Kui elu- või magamistuppa projekteeritakse jahutussüsteem, võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 2 dB võrra kõrgemad. Kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektori puhul võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 7 dB võrra kõrgemad. 2.2 Hoone ventilatsioonisüsteemide müratasemete vastavust piirtasemetele hinnatakse nende süsteemide nominaalsel (arvutuslikul) õhuvooluhulgal. 2.3 Jahutussüsteemide piirtasemetele vastavust hinnatakse nende süsteemide töötamisel projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis, arvestamata samaaegset koosmõju teiste tehnosüsteemidega. Kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või see ei ole kontrollitav, hinnatakse piirtasemeid seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032 või muule samaväärsele dokumendile. 2.4 Sama eluruumi piires paigaldatud segistite, köögikubu, WC-loputuskasti ja muude kasutaja vahetul juhtimisel või lühiajaliselt töötavate tehnosüsteemide müra ei arvestata piirtasemete kohaldamisel.

2.5. Hoones või hoonega piirnevate meelelahutusasutushoonete tegevusest põhjustatud müra normtasemed on samased elamu tehnosüsteemidest põhjustatud müra normtasemetega. 2.6. Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed meelelahutusasutus- hoonetes ei tohi ületada järgmisi arvsuurusi: Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T, 100 dB; Helirõhu maksimaaltase LpAFmax, 115 dB. 2.7. Helirõhu ekvivalenttase LpA,eq,T lastele ettenähtud üritustel ei tohi olla suurem kui 90 dB. 2.8. Elamute ja ühiskasutusega hoonete puhul, mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027, on lifti töötsükli müra piirtase LpA,eq,T 30 dB ja LpAF,max 35 dB. 2.9. Ühe või samal ajal mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset.

Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 2

Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid

1. Eeldatakse, et mõõtmised on nõuetekohased, kui helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatakse seadmeid, mis vastavad standardisarjale EVS-EN 61672, standardile EVS-EN IEC 60942 ja standardisarjale EVS-EN 61260. 2. Mõõtmised, mille eesmärk on kontrollida helirõhutasemete vastavust käesolevas määruses kehtestatud normtasemetele, tehakse täpsusklassi 1 seadmetega vastavalt standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärse dokumendi määratlusele. 3. Helirõhutaseme mõõtmiseks kasutatavad seadmed peavad olema kalibreeritud akrediteeritud kalibreerimislabori poolt vastavalt mõõtestandardi või muu samaväärse dokumendi nõuetele. 4. Eeldatakse, et müra mõõtmised ja hindamised on nõuetekohased, kui need tehakse asjassepuutuvate Eesti, Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt. Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema avatud. 5. Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui liiklusmüra mõõdetakse ja hinnatakse vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. 6. Eeldatakse, et tööstusettevõtete tootmisprotsessist põhjustatud ning äri- ja kaubandustegevuse helirõhutasemete mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. Helirõhu ekvivalenttase määratakse üksikute müratekitavate tehnoloogiliste protsesside mõõdetud helirõhutasemete energeetilise summeerimise teel. Maksimaalne müratase määratakse vähemalt viie kõige mürarikkama protsessi mõõtmise põhjal. 7. Eeldatakse, et tehnoseadmete ja -süsteemide helirõhutasemete mõõtmised ja arvutused on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-EN ISO 16032, EVS-EN ISO 10052 ja EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 8. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra sagedusvahemiku 20–200 Hz mõõtmised on nõuetekohased, kui need on tehtud vastavuses standardi EVS-ISO 1996-2 nõuetega. 9. Helirõhutaseme mõõtmise kestus valitakse vastavalt mõõtemeetodile. Muutuva iseloomuga müra puhul tuleb valida mõõtmise kestus selliselt, et oleks hõlmatud kogu mürale iseloomulik tsükkel. 10. Mõõtmise protokollis tuleb ära näidata kasutatud mõõtemeetod. Mõõtetulemused esitatakse vastavuses mõõtemeetodis sätestatud nõuetega. 11. Infra- ja ultraheli helirõhutasemete mõõtmisel kasutatakse usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Usaldusväärsust ja reprodutseeritavust eeldatakse, kui mõõtmise metoodika vastab standarditele EVS-ISO 1996-1 ja EVS-ISO 1996-2.

12. Eeldatakse, et müra hinnatud taseme määramine, sealhulgas ekvivalenttaseme arvutamine, tonaalsuse ja impulssmüra parandused ning ajavahemikupõhised keskmistamised on nõuetekohased, kui need tehakse standardite EVS-ISO 1996-1 ja EVS- ISO 1996-2 kohaselt.

Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Lisa 3

Madalsagedusliku müra hindamine

Tabel 1. Piirtasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamistubades.

1/3 oktaavriba kesksagedus, Hz Piirtase Lp,eq, dB

10 95

12.5 87

16 79

20 71

25 63

31.5 55.5

40 49

50 43

63 41,5

80 40

100 38

125 36

160 34

200 32

Madalsagedusliku müra hindamist 1/3 oktaavribade kesksagedustel kasutatakse juhul, kui müra põhjustab kodanike kaebusi, kuid mõõdetud müratase ei ületa määruse lisa 1 tabelis 2 kehtestatud piirtaset või on sellele väga lähedal. Kui mõõdetud helirõhutase mingil 1/3 oktaavriba kesksagedusel ületab määruse lisa 3 tabelis 1 nimetatud arvsuurusi, loetakse kaebus põhjendatuks, mis annab aluse müravastaste meetmete rakendamiseks. Kui müraallikaks on elamu tehnosüsteemid (nt küttesüsteem), tuleb müravastaste meetmete rakendamisel olemasolevates hoonetes arvestada tehniliste ja majanduslike võimalustega. Tabelis 1 nimetatud piirtasemed 1/3 oktaavribade kesksagedustel ei ole aluseks ehitiste projekteerimisel, mistõttu ei saa neid kasutada uute ehitiste müranõuetele vastavuse kontrollimisel. Eeldatakse, et madalsagedusliku müra mõõtmised on nõuetekohased, kui need tehakse vastavuses standardiga EVS-ISO 1996-2 või EVS-EN ISO 16032. Madalsageduslikku müra võib mõõta ja hinnata kitsamas sagedusdiapasoonis, kui on sätestatud lisa 3 tabelis 1 (nt sagedusdiapasoonis 31,5–200 Hz). Mõõtmise protokoll peab sisaldama mõõtmistulemuste täpsuse hinnangut vastavalt mõõtemetoodikas sätestatud tingimustele.

Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse müra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodeid eesmärgiga vähendada ülemäärasest mürast, sealhulgas ultra- ja infrahelist, tingitud terviseriske. Määrus on järgimiseks kõikidele, kes oma tegevuses müra olukorda otseselt või kaudselt mõjutavad, näiteks müraallika paigaldamise ja käitamise või ehitamisega seotud tegevused. Olulised muudatused võrreldes seni kehtinud määrusega:

 kaotatakse vananenud ja ebavajalikud nõuded - enam ei sätestata täpseid tehnilisi nõudeid müra mõõtmis- ja arvutusmeetoditele, kuna need on valdkonna standardites olemas;

 määrus ei reguleeri enam majutusasutuste, tervishoiuasutuste, büroo- ja haldushoonete, spordirajatiste, kaubandus- ja teenindusettevõtete müranorme, sest need on kaetud vastavate standardiga, mida hea ehitustava raames arvestatakse;

 müra normtasemed kehtestatakse üksnes sellistele hoonetele (elamud, lasteaiad, õppe- ja hoolekandeasutused), kus inimesed pidevalt viibivad ning on seetõttu müra lühi- ja pikaajalistele mõjudele haavatavamad;

 uutele hoonetele kehtestatakse rangemad, tänapäevast ehitus-tehnilist olukorda arvestavad normtasemed, mis aitab müra paremini ohjata ja elanikkonna haigusriski vähendada;

 müra ohjamiseks siseruumides eeldatakse akustika standardi (EVS 842) heliisolatsiooni nõuete järgimist uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisel. Seetõttu on oodata olmemüra jt müra liikide kaebuste vähenemist tulevikus ning vaiksemat elukeskkonda.

Alates 1. jaanuarist 2027 rakenduvate piirnormidega tagatakse uute hoonete kooskõla standardis EVS 8421 lubatud minimaalsete müratasemetega ja tänapäevaste lahendustega. Uued müra piirtasemed kehtestatakse hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 1. jaanuarist 2027. Määruse jõustumisest kuni 31.detsembrini 2026. a rakenduvad sisuliselt senised normid. Enne määruse jõustumist püstitatud hoonete nõuetele vastavust hinnatakse hoone projekteerimise või ehitamise hetkel kehtinud nõuete ehk eelmise määruse nõuete kohaselt. Terviseameti töökorraldus ja järelevalve maht mõnevõrra vähenevad, kuna enam ei pea menetlema teatud liiki hoonete mürakaebusi ega tegema nendega seotud toiminguid. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse mõjuhinnangu on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse eelnõu on tehtud koostöös Terviseametiga (Leena Albreht, Natalja Šubina, Raul Sarri, Kersti Raenok, Liis Kukk, Margus Korsjukov ning endised töötajad Rasmus Pruus ja Liis Korp). Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti ka EVS 842 uustöötluse töögrupiga (Linda Madalik, Kaupo Kõrven, Dmitri Tishko jt) ja akustikabüroodega (nt Akukon Oy, Kajaja Acoustics OÜ, Akustikainsener OÜ).

1 EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

2

1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi määrus nr 42). Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.2 Määruse ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest paragrahvist ja kolmest lisast. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrus laieneb elamutele ja ühiskasutusega hoonetele (täpsustatud § 1 lõikes 2 ja lisas 1). Kohaldamisala hooned on kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi määrus nr 51) lisas nimetatud ehitise kasutamise otstarvete loeteluga. Määruse nr 51 lisa kohaselt on elamute all ka hoolekandeasutuse hooned, aga käesoleva määruse § 1 lõikes 2 ja mujal on need välja toodud elamutest eraldi, kuna neile kehtestatakse lisa 1 kohaselt erinevad normid võrreldes muude elamutega. Määrus reguleerib edaspidi ka ultra- ja infraheli piirväärtusi, sest seni kehtinud sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“ muutub kehtetuks ning selles sätestatud nõuded tõstetakse bürokraatia vähendamise ja optimeerimise eesmärgil käesolevasse määrusesse ümber. Sellega seoses tehakse vaid tehnilised ajakohastused ning sisulisi muudatusi ultra- ja infraheli nõuetes ei tehta, sest viimase rahvusvahelise teadmise3, 4, 5 kohaselt on need piirväärtused aja- ja asjakohased. Lõikes 3 on esitatud loetelu selle kohta millistes olukordades määruse nõuetega arvestada tuleb. Määruse nõudeid tuleb arvestada uue hoone ehitusprojekti koostamisel (nii elamud kui ühiskasutusega hooned). Olemasolevate elamute (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise ehitusprojektis määruse nõuete järgimist ei nõuta, kuid see on tugevalt soovituslik. Olemasolevas korterelamus ei tohiks eraisik näiteks põrandakatte vahetusel heliisolatsiooni halvendada. Kui aga muudetakse ühiskasutusega hoone piirde- ja tarindkonstruktsioone (seinad, vahelaed, põrandad), siis määruse nõuded rakenduvad. Lõike 3 punkti 3 kohaselt tuleb hoones ja hoone seinaga piirnevates hoonetes meelelahutusürituste korraldamisel määruse nõudeid arvestada. See tähendab, et kui näiteks samas hoones on koos elamu ja alumisel korrusel meelelahutusasutus, siis seal meelelahutusürituse korraldamise peab vastutav isik või omanik tagama müra nõuetele vastavuse elamus. Seinaga piirnev hoone tähendab seda, et hoonetel on ühine sein või nad on seintega ühendatud. Määrus ei käsitle väliskeskkonna müra (fassaadil või õuealal nõuete täitmine ja mõõtmine), mis on reguleeritud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

2 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030. 3 https://m.ciop.pl/CIOPPortalWAR/file/95674/2022111512226%26R_3_Article_Pawlaczyk_Review_OK.pdf. 4 https://isvr.co.uk/wp-content/uploads/sites/422/2022/07/Lawton-ISVR-TR334.pdf. 5 https://ijomeh.eu/pdf-119850-52072?filename=52072.pdf.

3

Sama põhimõte on kirjas lõike 3 punktis 4, mille kohaselt tuleb nõuetega arvestada müratekitavate tehnoseadmete ja -süsteemide paigaldamisel elamutesse, ühiskasutusega hoonetesse ja nende hoonete seinaga piirnevatesse hoonetesse. Tehnoseadmete ja -süsteemide omanikud peavad tagama selle, et norme elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületataks. Paragrahvis 2 kirjeldatakse müra normtasemete kohaldamise aluseid – arvestatakse ajavahemikku (päev/öö), müraallikat ja müra iseloomu (püsiv või muutuva tasemega). Müra normtasemete ajalises jaotuses on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (EÜT L 189, 25.06.2002, lk 12–25), esitatud ajavahemikest – päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00). Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituse kohaselt tuleb öise rahuliku une ajana tagada 8 tundi. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lõikes 2 sätestatud ajavahemikud on erinevad, sest ka käsitletud müraallikad ja müra hindamise meetodid on erinevad (KorS-i alusel hinnatakse mürahäiringut subjektiivselt, määruse nõuetele vastavust saab hinnata objektiivse mõõtmisega). See lähenemisviis võimaldab eristada eri tüüpi müra mõju ja kohaldada sobivaid normtasemeid. Eelnimetatud müra direktiivis sätestatud ajavahemike järgimine on oluline teiste EL-i riikide keskkonnamüra hindamistulemuste võrdlemiseks. Paragrahvis 3 määratakse kindlaks müra piirtasemed erinevatele müraallikatele: liiklus- ja tehnoseadmed ja -süsteemid. Teadaolevalt on liiklus- ja tööstusmüra õhusaaste järel kõige olulisem keskkonnast tulenev terviseprobleemide põhjustaja Euroopas. WHO hinnangul koguneb Euroopa rahvastiku peale ühes aastas vähemalt miljon mürast tingitud haigusaastat.6 Samuti on leitud seoseid teist tüüpi diabeedi ja rasvumise ning selliste vaimse tervise häiretega nagu depressioon ja ärevushäire. Tallinnas ja Tartus tehtud uuring tuvastas, et tugeva liiklusmüra käes kannatab mõlemas linnas umbes 10% elanikkonnast ja liiga suure müraga puutub kokku pea pool elanikkonnast. Liiklusmürast otseselt tingitud isheemilise südamehaiguse juhtumeid oli Tallinnas ligikaudu 120 ja Tartus 20. Hinnanguliselt kulub liiklusmürast tingitud haiguste ravikuludeks Tallinnas umbes 125 miljonit eurot ja Tartus 26 miljonit eurot aastas.7 Kaitseks müra eest on vaja kehtestada piirid, et seda ohjata ja ennetada tervisekahjusid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud väliskeskkonna müra piir- ja sihtväärtused, käesoleva määrusega kehtestatakse siseruumide müra piirtasemed. Piirtasemed on esitatud määruse lisas 1 tabelitena ning need eristavad nõudeid alates määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026. a ehitusloa taotluse ja ehitisteatisega hoonetele ning uutele hoonetele, mille püstitamise ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027. See võimaldab arvestada asjaoluga, et määruse jõustumise ja ülemineku aja vahel on piisav aeg, et nõuete rakendajad saaksid uute nõuetega arvestada ning juba koostamisel olevate hoonete projektid saab lõpuni viia sisuliselt eelmise määruse nõudeid arvetades. Eelnimetatud viimaste hoonete numbriliste piirtasemete aluseks on võetud määrus nr 42 ning uute hoonete projekteerimise ja ehitamise piirtasemete aluseks on võetud standardi EVS 842 uustöötluse lõppfaasis olev kavand. Määruses nr 42 ja määruse lisas 1 kehtestatud müra piirtasemed lähtuvad WHO soovitustest8, 9 siseruumide müratasemetele, valdkondlikest standarditest ja Eesti tervist toetava elukeskkonna loomise põhimõttest. Piirtasemete määramisel on arvestatud ka majanduslikku ja ehitus-tehnilist teostatavust tänapäeval. Piirtasemed kehtestatakse elamutes ja hoolekandeasutuse hoonetes elu- ja magamistubadel ehk seal, kus inimene puhkab ja magab. Määrus ei käsitle elamute mitteeluruume (nt eraldi köök, vannituba, WC, majapidamisruum jne), mille müra nõudeid on projekteerimisel soovitatav arvestada standardite (nt EVS 842, EVS 906 ja EVS-EN 16798-1) kohaselt. Eelnimetatud viimases sisekliimasüsteeme puudutavas standardis on

6 cdn.theconversation.com/static_files/files/2547/9789289002295-eng.pdf. 7 https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0013935121016200?via%3Dihub. 8 WHO Guidelines for community noise. 9 https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563.

4

välja toodud ka erisused, mis puudutavad kasutaja poolt juhitavaid seadmeid (nt ventilatsioon) ja mida tuleks määruse normide rakendamisel koosmõjus arvestada. Ühe erisusena on määruse lisas 1 märgitud, et hoone tehnosüsteemide (sh ventilatsioonisüsteemide) müratasemete vastavust piirtasemetele hinnatakse nende süsteemide nominaalsel (arvutuslikul) õhuvooluhulgal. Kui hinnata müra, nt ventilatsioonisüsteemi maksimaalse võimaliku koormuse korral, võib see anda tegelikust kasutusest oluliselt teistsuguse tulemuse. Seetõttu on põhjendatud hinnata mürataset nominaalsel ehk arvutuslikul õhuvooluhulgal, mis kajastab projekteeritud ja pidevat töörežiimi. Selline lähenemine väldib üleliia konservatiivseid lahendusi, võimaldab kasutada energiatõhusaid reguleeritavaid süsteeme ning ühtlasi jätab kehtima tervisekaitseliselt olulise piiri igapäevase kasutuse jaoks. Määrus ei kehtesta nõudeid nende seadmete kohta, mida lõppkasutaja saab ise oma isiklikus elamu eluruumis (köögis, WC-s, vannitoas ja teistes tubades) juhtida (nt köögikubu, köögi või vannitoa segisti jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed). Eelnimetatud tingimus on sõnastatud määruse lisas 1. Säte ei kohaldu süsteemidele, mis töötavad pidevalt või korduvate tsüklitena (nt jahutusventilaatorid, soojuspumbad, ventilatsiooniagregaadid). WHO suunised müra kohta siseruumides soovitavad näiteks, et: 1) magamistubadesse kostuv liiklusmüra ei tohiks öösel ületada 30 dB (LpA,eq) ning

maksimaalne müratase ei tohiks ületada 45 dB (LpA,max); 2) Öösel magamisel kostuv keskkonnamüra võiks jääda alla 30 dB (LpA, eq) 3) eluruumides, koolides ja lasteasutustes ei tohiks müratase häirida keskendumist, kuulmist ega

kõnest arusaamist – soovitatav tase on 35 dB või vähem. Määruse lisa 1 tabelites sätestatud liiklusmüra ning tehnosüsteemide ja -seadmete müra piirtasemed on kooskõlas eelnimetatud WHO soovitustega, arvestades samas praktikas saavutatavaid väärtusi olemasolevates ja uutes hoonetes. Piirtasemed on määratud nii, et need oleksid tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal ehituslikult ja kulude mõttes mõistlikult saavutatavad. Näiteks kehtivad rangemad piirtasemed uute hoonete puhul, kus on realistlik arvestada mürakaitsega projekteerimisetapis. Olemasolevatele hoonete (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta mõnevõrra leebemad nõuded määrusest nr 42, sest tihti pole nendes rangemate piirtasemete tagamine ilma suurema ümberehituseta võimalik ja tagasiulatuvalt ei saa ka kehtestada rangemaid norme. Lisaks on piirtasemeid sihipäraselt kohaldatud ainult hoonetele ja ruumidele, kus müra võib mõjutada inimese und, keskendumist või taastumist. See lähenemisviis tagab ka, et piirnormid kaitsevad kõige tundlikumaid sihtrühmi (lapsed, haiged, eakad, puudega inimesed). Piirtasemeid ei kohaldata näiteks büroo- või ärihoonetele, kus mürahäiring on samuti aktuaalne ja oluline teema lahendada, kuid seal tuleb lähtuda valdkonna standarditest (näiteks EVS 842, EVS 906 ja EVS- EN 16798-1). Madalsageduslik müra tähendab müra, mille sagedus jääb vahemikku 20–200 hertsi (Hz). Selline müra võib olla inimesele häiriv, kuna see on tajutav vibreeriva või survetunde, mitte niivõrd valjususe kaudu. Madalsageduslik müra võib põhjustada väsimust, peavalu, keskendumisraskusi ja unehäireid isegi siis, kui helirõhutase jääb alla tavapäraste piirtasemete. Määruse kohaselt loetakse madalsagedusliku müra piirtase ületatuks, kui 1/3 oktaavribades mõõdetud helirõhutase ületab määruse lisa 3 tabelis sätestatud väärtusi. Need sagedusribad (nt 10 Hz, 12.5 Hz, 16 Hz jne) võimaldavad müra hindamist täpsemalt kui laiemad 1/1 oktaavribad ja annavad realistlikuma pildi müra mõjust inimesele. Sätte kohaselt ei rakendata kohe piirtaseme ületamisel müra vähendamise meetmeid, nagu tavalise müra puhul, vaid ületamise korral tuleb hinnata olukorda (kaebuste põhjendatus) määruse lisa 3 kohaselt ja alles siis kaaluda meetmete võtmist. Selline lähenemisviis võimaldab paindlikumalt hinnata olukordi, kus madalsageduslik müra ei pruugi küll ületada üldisi müranorme, kuid siiski häirib elanikke oluliselt. Võrreldes seni kehtinud määrusega madalsagedusliku müra piirtasemeid ei muudeta ja sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvi 4 kohaselt eeldatakse, et lisas 1 nimetatud liiklusmüra, tehnosüsteemide ja -seadmete müra ning inimtegevusest põhjustatud olmemüra ehitises vastab nõuetele, kui uue elamu ja uue

5

ühiskondliku hoone ehitamisel on tagatud standardis EVS 842 esitatud ruumidevaheliste heliisolatsiooni ja müra nõuete täitmine ning olemasolevate ühiskondlike hoonete puhul siis, kui muudetakse selle piirde- ja tarindkonstruktsioone. Peatselt valmiva EVS 842 uustöötluse eesmärk on luua ehitistes paremad tingimused ja kvaliteet, millega kaasneb lõppkasutajate suurem rahulolu ning vähenevad võimalikud mürahäiringud. Standardis esitatud uued ehitusakustika indikaatorid ja nende normtasemed on eesmärgipõhised, loogilised ja arusaadavad, kasutatavad ehitiste projekteerimisel ning hiljem on võimalik nõudeid kontrollida mõõtmiste teel. See standardi kavand käsitleb ruumide ja hoonetüüpide akustilist klassifitseerimist eesmärgiga hõlbustada ehitusprojektis osalevate osapoolte tööd akustiliselt kvaliteetsete ruumide saavutamiseks ja valikute tegemiseks, eriti ehitusprojekti varajases etapis. Süsteem jagab ruumid klassidesse A1, A2 ja A3, kus klassis A2 on esitatud minimaalsed akustilised nõuded uute hoonete projekteerimisel ja klass A1 võimaldab projekteerida rangemate akustiliste nõuetega hooneid. Tehnoseadmete ja liiklusmüra klassi A2 nõuded on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Klassi A3 saab kasutada vanade hoonete ja ruumide klassifitseerimiseks, kui nende omadusi on vaja kontrollida mõõtmistega. Klass A3 ei ole üldjuhul ette nähtud olemasolevate hoonete renoveerimiseks, välja arvatud eriolukorrad, kus klass A2 nõudeid ei ole võimalik või otstarbekas täita, näiteks ajutiste ehitiste korral, muinsuskaitse tingimuste tõttu või kui seda ei võimalda vanade hoonete arhitektuursed või insener-tehnilised lahendused. Vanade hoonete all mõistetakse standardi kavandi kohaselt hooneid, mis on ehitatud enne 1945. aastat. Piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine määruse mõistes tähendab, et rekonstrueerimise käigus muudetakse ka ruumidevahelisi seinu, lagesid, põrandaid, mis peavad tagama piisava helikindluse, mis piirab naaberruumidest või väljast tuleva müra levikut. Olmemüra kaebused on püsiv teema nii uutes kui olemasolevates hoonetes (arvestades ka asjaolu, et aina enam töötavad inimesed kodukontoris). Terviseametile laekub kaebusi selle kohta, et tihti on ka uutes elamuhoonetes läbi kosta teiste inimeste tavapärast jutuajamist ning ka olemasolevates või vanemates hoonetes teevad inimesed oma korterites remonti (nt tarindite ja põrandate vahetus) ja selle käigus muutub varem paigaldatud tõhusam heliisolatsioon kehvemaks ja tekivad kaebused. Teema ohjamiseks on vajalik õigusaktis välja tuua viide kehtivale standardile. Sisuliselt ei ole tegemist uue nõudega, sest ka seni kehtinud määruses on nõutud EPN 16.1 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ järgimist, mis on sisuliselt sarnane praegu kehtiva standardiga EVS 842. Küll aga on uue standardi uuendamisel tehtud ajakohastusi ja täpsustusi võrreldes viidatud EPN-i ja veel kehtiva standardiga EVS 842:2003 (uue standardi loomise eesmärk polnud olemasolevate nõuete karmistamine, vaid normide täpsustamine erinevate ruumikombinatsioonide ja -tüüpide jaoks, arvestades tänapäevast reaalsust ning võimalust hooneid klassifitseerida). Olmemüra on näiteks inimeste omavaheline vestlus, muusika kuulamine, väiksed remonttööd jm inimtegevusest lähtuv müra, mida ei ole võimalik normeerida arvuliselt selle kõikuva iseloomu tõttu. Küll aga võib olmemüra olla igapäevaseks häiringuks paljudele inimestele seoses halva või aegunud ehituskvaliteediga ning heliisolatsiooni parandamine aitab olmemüra vähendada. Paragrahvis 5 sätestatakse ultra- ja infraheli piirtasemed inimese tervise kaitseks, mis kehtivad ööpäev läbi (normide kehtestamist käesolevas määruses on põhjendatud § 1 juures). Ultraheli puhul (20–25 kHz) on piirtase 70 dB ja sagedustel üle 25 kHz 100 dB. Need sagedused jäävad kuulmisläve ülemisse ossa või sellest kõrgemale, ent võivad siiski organismile mõju avaldada (nt peavalud, rahutus, kuulmishäired). Infraheli puhul (alla 20 Hz) kasutatakse G-korrigeerimist, mis võtab arvesse inimese kuulmisvõimet madalatel sagedustel. Piirtase on 85 dB (LpG või LpG,eq,T). Eeldus on see, et mõõtmine tehakse vastavalt standardile EVS-ISO 7196, mis tagab tulemuste usaldusväärsuse. Need nõuded ei laiene: 1) ultrahelile, mis levib kõvade pindade kaudu (nt ultraheliandurid konstruktsioonides); 2) ultrahelile, mis on kasutatav raviprotseduuridel (nt füsioteraapias); 3) looduslikule infrahelile, mille üle ei ole võimalik ega otstarbekas regulatiivselt kontrolli teha (nt

tuul, torm, vulkaaniline aktiivsus).

6

Nõuded aitavad tagada, et tehnoloogiliste seadmete levik (nt kõrgresonants-seadmed) ei ohustaks elukeskkonna kvaliteeti ega inimeste heaolu isegi juhul, kui müra ei ole „kuuldav“ tavapärases mõttes. Ultra- ja infraheli nõudeid rakendatakse ning neid mõõdetakse ainult põhjendatud juhtudel, näiteks kui tundliku hoone (nt elamu või ühiskasutusega hoone) läheduses asub või sinna planeeritakse potentsiaalne ultra- ja infraheli allikas, mis teadaolevalt põhjustab kõrgeid ultra- ja infraheli tasemeid. Paragrahvis 6 sätestatakse müra mõõtmise ja hindamise kord ning viidatakse konkreetsetele standarditele, mille järgimisel eeldatakse mõõtmiste ja mõõteseadmete vastavust määruse nõuetele. Täpsustatakse ka mõõtmisi teostava isiku akrediteeringu nõuet, kus on muu hulgas tingimus „kui see on tehniliselt teostatav“, sest infraheli puhul Eesti Akrediteerimiskeskuse andmetel ühelgi akrediteeritud katselaboril Eestis akrediteeringut praegu pole. Küll aga on infraheli mõõtmine aktuaalne teema (nt seoses tuuleparkidega) ja tulevikus võib see akrediteering tekkida. Täpsemad nõuded mõõtmistele, sealhulgas madalsagedusliku müra mõõtmisele tulenevad määruse lisadest 2 ja 3. Lisas 1 sätestatakse liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed. Piirtasemed kehtestatakse lisade kohaselt elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja - hoidudele ja hoolekandeasutustele. Võrreldes varasemaga ei kehtestata määrusega enam norme majutusasutustele, tervishoiuasutustele, büroo- ja haldushoonetele, spordirajatistele, kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Määrusega kehtestatakse normid üksnes neile hoonetele, kus viibitakse pidevalt (elamud) ja kus viibivad haavatavamad grupid (lapsed, haiged, eakad ja puudega inimesed). Eelnimetatud hoonetele, mis võrreldes seni kehtinud korraga määruse tekstist välja jäävad, kehtib jätkuvalt valdkondlik standard EVS 842 ja peagi valmiv standardi EVS 842 uustöötlus, milles on kavandatud liiklus- ja tehnoseadmete müra numbrilised väärtused klasside kaupa, mida on rangelt soovituslik planeerimisel, ehitamisel ja piirdekonstruktsioonide muutmisel järgida. Lisaks on tehnosüsteemide ja -seadmete müra käsitletud hoonete ventilatsiooni ja energiatõhususe standardites EVS 90610 ja EVS-EN 16798-111, millest eriosade projekteerijad ka lähtuvad, kuid need ei pruugi olla standardiga EVS 842 kooskõlas (kooskõla tuleb tekitada standardi töögruppide vahel kokkuleppeliselt ja lähtuda tuleks EVS 842 uustöötlusest, mille heakskiitmisel olev kavand on hetkel kõige värskem ja viimane teadmine). Täpsem selgitus lisaga kehtestatavate müra normtasemete kohta on leitav § 3 juures. Lisas 2 sätestatakse helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise meetodid ning viidatakse valdkondlikele standarditele, mis panevad paika mõõtmis- ja hindamistehnilised nüansid. Lisas 3 sätestatakse madalsagedusliku müra hindamise kord. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini siseruumide mürale kehtinud tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud määruses nr 42 sätestatud nõuded kehtestatakse õigusselguse parandamise eesmärgil uuesti ning nende mõju ei hinnata. Uute nõuete eesmärk on paremini ohjata keskkonnamüra, vähendada haiguskoormust ja luua tervist toetav elukeskkond. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, keskkonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju

10 https://www.evs.ee/et/evs-906-2018. 11 https://www.evs.ee/et/evs-en-16798-1-2019.

7

avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjuvaldkonda, siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU MAJANDUSELE Sihtrühm: kogu elanikkond, hoonete omanikud ja haldajad (sh korteriühistud), arendajad, projekteerijad, arhitektid, ehitajad ja akustikainsenerid (normide kavandamine, modelleerimine). Alljärgnevalt on esitatud sihtrühmale avalduva sotsiaalse ja majandusliku mõju detailne kirjeldus ning peatüki lõpus koondhinnang inimesele ja ettevõtjatele. Muudatus 1: normide fookus on edaspidi ainult elamutel, õppeasutustel, lasteaedadel ja - hoidudel ning hoolekandeasutustel. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse muudatus, mille kohaselt kehtestatakse müra normtasemed üksnes hoonetele, kus inimesed viibivad pidevalt ja kuuluvad müra suhtes haavatavasse sihtrühma (lapsed, eakad, haiged, puudega inimesed), aitab suunata õiguskaitset sinna, kus see on tervise seisukohast kõige olulisem. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal üldhariduskoole 472, lasteaedu ja -hoidusid 528 ja huvikoole 849.12 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendus- ja perekodusid 39, üldhooldusteenust pakkus 180 ja erihoolekandeteenust 152 teenuseosutajat.13 2021. aasta rahvaloenduse järgi elasid 29,3% Eesti elanikest eramajades ja 68,9% korterites, sealhulgas ridaelamutes ja paarismajades.14 Muudatus on kooskõlas WHO 2018. aasta soovitusega15, mille kohaselt tuleb eriliselt kaitsta magamis-, õppimis- ja taastumiseks kasutatavaid ruume, kuna liigne müra võib põhjustada häiritud und, keskendumisraskusi, ärevust ja laste arenguhäireid ning suurendada südame- veresoonkonnahaiguste riski pikaajalisel kokkupuutel. Määrusest jäetakse välja müra negatiivsetest mõjudest vähem puudutatud hoonetüübid (bürood, äri- ja kaubandushooned, majutusasutused jms). Selle tõttu ei vähene märgatavalt elanike kaitse, sest nendes hoonetes viibivad inimesed lühema aja või valikuliselt ja seal kehtib jätkuvalt standard EVS 842, mida ehitussektor projekteerimisel, ehitamisel ja ehitusjärelevalves arvestab. Terviseameti andmetel on määrusest väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023– 2025 olnud üsna marginaalne, keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest.16 Tegemist on üksikute kaebustega, peamiselt kinos, majutusasutustes ja laste mängukeskustes (liiga vali heli). Seega on muudatusest mõjutatud lisaks elanikkonnale kõik reguleerimisalast väljajäetavate hoonete (büroohooned, äri- ja kaubanduskeskused, teenindusettevõtete pinnad, majutusasutused ja muud avaliku külastusega hooned, mis varem olid määruses nimetatud) omanikud, valdajad ja haldajad, samuti arendajad ja kinnisvaraarenduse ettevõtted, kes neid hooneid planeerivad või arendavad, ning projekteerijad ja ehitusettevõtted. Kuna nimetatud hoonetüüpidele ei kehtestata enam riiklikke siseruumide mürapiirtasemeid ministri määruse tasandil, vaid eeldatakse standardile EVS 842 tuginemist hea ehitustava alusel, väheneb neil otsene regulatiivne ja halduskoormus (sh kohustus järgida eraldi numbrilisi piirtasemeid ja järelevalvemenetlusi) ning võivad väheneda ka tööjõukulud, mis seni kaasnesid normidele vastavuse tõendamisega.

12 Statistikaamet, 2025. Haridus | Statistikaamet. 13 Hoolekandestatistika 2025, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 14 Statistikaamet, 2022. Eluruumid ja eluruumidega hooned | Statistikaamet. 15 Environmental noise guidelines for the European Region. 16 Terviseamet, 2025.

8

Muudatus 2: kehtestatakse mõneti rangemad müra normtasemeid uutele hoonetele ja viiakse need kooskõlla valdkondliku reguleeriva kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Keskkonnamürast on potentsiaalselt mõjutatud kogu elanikkond. Määruse kohaselt kehtestatakse võrreldes eelmise määrusega rangemad müra piirtasemed uutele hoonetele, kus on tehniliselt ja majanduslikult võimalik tagada parem heliisolatsioon ja madalam müratase juba projekteerimisel. Olemasolevaid (enne määruse jõustumist projekteeritud ja ehitatud) hooneid hinnatakse nende projekteerimise ja ehitamise ajal kehtinud nõuete ning eelmise määruse normtasemete kohaselt, mis on mõneti leebemad piirväärtused võrreldes uutega. Määruse lisas 1 kehtestatud liiklusmüra ja tehnoseadmete müra piirtasemed uutele hoonetele viiakse kooskõlla peatselt valmiva Eesti standardi EVS 842 uustöötlusega, mis on ehitussektoris laialdaselt kasutusel. Standardis esitatud müratasemed kajastavad rahvusvahelist praktikat ja teaduspõhiseid soovitusi, mis arvestavad nii inimese tajutavat häirivust kui ka mõju tervisele ja heaolule. Selle muudatuse mõju on positiivne, kuna: 1) määruses sisalduvad numbrilised piirväärtused (lisa 1 tabelites 1 ja 2) muutuvad üheselt

mõistetavaks ja kooskõlalisteks ehitusvaldkonna üldkasutatava standardiga EVS 842 (uustöötlus heakskiitmisel);

2) suurenevad võimalused elanike ja haavatavate gruppide õiguskaitseks, sest määrus sätestab siduvad piirväärtused (mitte pelgalt soovituslikud juhised);

3) tänapäevaste ja kohati karmimate normide rakendamine aitab veel paremini ennetada mürast põhjustatud unehäireid, väsimust, keskendumisprobleeme ja stressi.

Kuna normtasemed on valitud standardi EVS 842 uustöötluse kavandi A2 klassi alusel, mis tasakaalustab terviseohutuse vajaduse ja ehituslikud võimalused, on tagatud ka proportsionaalsus ja teostatavus – uutele hoonetele kehtivad rangemad nõuded, olemasolevate hindamiseks on määruse eelmises versioonis mõõdukamad nõuded. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus standardit EVS 842 kasutatakse juba laialdaselt. Mis puudutab määruses esitatud liiklusmüra norme uutele hoonetele, siis on need kooskõlas standardiga EVS 842:2003 ning projekteerimisel on neid norme juba praegu kasutatud ja selle järgi ka hooneid ehitatud. Standardi uusversioonis nõudeid liiklusmürale põhimõtteliselt muudetud ei ole, mistõttu uutele hoonetele ehitiste maksumus suureneda ei tohiks. Samuti ei ole standardi uusversioonis nõudeid tehnoseadmetele muudetud, v.a elamutes (30 dBA asemel 28 dBA LAeq). Konsulteerides akustikabüroodega (Akukon OÜ, Akustikainsener OÜ), on nad teostanud palju erinevate tehnosüsteemide müratasemete mõõtmisi ning saadud tulemuste põhjal 28 dB väärtus köök-elutubades on saavutatav (tulemused enamasti olnud vahemikus 24–27 dB). Näitena on Soomes kehtestatud A1 (ehk kõrgendatud nõuete) klassile LAeq 24 dB ja A2 klassile (miinimumnõuded) LAeq 28 dB nii elu- kui ka magamistubades. Näitena on Saksamaal ja Norras elu- ja magamisruumide tehnosüsteemide mürale kehtestatud (DIN 4109-1, VDI 4100) LAF,max,n ≤ 30 dB, mis on maksimaalne lubatav müratase ja tähendab, et püsiva mürataseme korral vastab see LAeq ≈ 28 dB väärtusele, mis on ka Eestis kavandatav miinimumnorm. See võib suurendada ehitusmaksumust selle võrra, et tuleb paigaldada rohkem mürasummuteid või valida vaiksemad seadmed. Lisatud mürasummutite maksumus jääb paarisaja euro vahemikku ning ei tohiks olla takistuseks, kui sundventilatsiooniga ruumides tagatakse inimeste elutegevuseks praegusega võrreldes veel paremad tingimused. Leevendavaks tingimuseks antakse määruse lisaga jahutuse kasutamisele erandid, ehk kui elu- või magamistuppa projekteeritakse jahutussüsteem, võivad lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 2 dB võrra kõrgemad (ehk kuni 30 dB) ning kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektor jahutusüsteemi (näiteks split ja multisplit süsteemid) puhul võivad elu- ja magamistoas lubatud müratasemed jahutussüsteemi töötamisel olla päevasel ajal kuni 7 dB võrra kõrgemad (ehk kuni 35 dB).

9

Jahutuse erandi eesmärk on tagada eeldused, et hoonetes oleks võimalik täita ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ tulenevat sisekliima miinimumnõuet, mille kohaselt tuleb eluruumides tagada suvine piirtemperatuur (26 °C koos 150 kraadtunni ületamisega). Samal ajal on eesmärk tagada, et jahutussüsteemide kasutamine ei tooks kaasa eluruumides liigset müra ega ohustaks inimeste tervist ja heaolu, vaid vastaks kehtestatud müratasemete ja sisekliima nõuetele. 30 dB on piir, millest alates ja üle tekivad keskmisel inimesel häiringud ja ebarahuldav akustiline elukeskkond, aga arvestades eelnimetatud energiatõhususe nõuetest tulenevat nn kohustusliku jahutuse ning kuumailmadega seotud vajadust ning kuumailma pigem ajutist iseloomu, on eelnimetatud kõrvalekalded põhjendatud (arvestades, et võimalik ületus on ajutine suvisel ajal ning tubade jahutamine toimub peamiselt päevasel ajal. Täiendava erandina jahutusele normi saavutamiseks on määruse lisas 1 sõnastatud, et jahutussüsteemide piirtasemetele vastavust hinnatakse nende süsteemide töötamisel projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis, arvestamata samaaegset koosmõju teiste tehnosüsteemidega. Säte täiendab, et kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või see ei ole kontrollitav, hinnatakse piirtasemeid seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032 või muule samaväärsele dokumendile. Eelnimetatud sätte kohaselt hinnatakse jahutussüsteemide mürataset nende projekteeritud jahutusvõimsusele vastavas töörežiimis. See tähendab olukorda, kus süsteem töötab püsivas ja tüüpilises tööolukorras, mille käigus saavutatakse projekteeritud jahutusvõimsus ja mille müratase on selle töörežiimi piires maksimaalne. See tagab, et mõõtmine ei toimuks olukorras, kus automaatrežiim või temperatuuri stabiliseerumine vähendab ventilaatori kiirust ja seetõttu ka tegelikku mürataset. Käesoleva punkti eesmärk on tagada, et jahutussüsteemide müratasemete hindamine toimuks reaalset kasutust kajastavatel, kuid kontrollitavatel tingimustel. Kui projekteeritud töörežiimi kohta puudub teave või seda ei ole võimalik kontrollida (praktikas esinev väljakutse), hinnatakse mürataset seadme maksimaalsel töörežiimil vastavalt standardile EVS-EN ISO 16032, mis tagab ühtse ja objektiivselt hinnatava metoodika. Selline lähenemine motiveerib projekteerijaid ja seadmete tootjaid tagama, et projektis ja tootmistehases oleks kättesaadavad andmed seadmete töörežiimi ja müratasemete kohta. Sellega soodustatakse paremat projekteerimistava ja läbipaistvust, vähendades vajadust hinnata mürataset seadme maksimaalsel töörežiimil, mis võib anda konservatiivsema (rangema) tulemuse. Selline lähenemine tagab ka, et elanike kodudesse ei paigaldata seadmeid, mille tavaline töö oleks oluliselt mürarikkam kui määruse lubatud piirtase, samas ei muutu nõuded ebaproportsionaalselt rangeks ega takista energiatõhususe määruse temperatuurinõuetest tulenevate puhurkonvektorite kasutust. Eelnimetatud sättes (määruse lisa punkt 2.3) on esitatud ka teistest süsteemidest jahutusüsteemide eraldi hindamine. Elu- ja magamistubades on jahutuse vajadus üldiselt ajaliselt piiratud (peamiselt suvised kuumalained, päevane periood). Kui jahutuse mürataset hinnataks koos kõigi teiste tehnosüsteemidega (ventilatsioon, küte jm), võib see viia ebaproportsionaalselt range nõudeni, mille reaalne täitmine võib majanduslikult ja tehniliselt keeruline olla. Jahutuse hindamine eraldiseisvalt annab rohkem võimalusi saavutada norm 30 dB (või kuni 35 dB kasutaja poolt ruumipõhiselt juhitava puhurkonvektori puhul). Tsentraalsetele ja ruumipõhistele jahutussüsteemidele antakse erandid, et leevendada kliimamuutustega tekkinud ja süvenevat olukorda, kus tuleb leida tasakaal akustilise keskkonna ja tervist toetava sisekliima (ruumitemperatuurid) vahel. Kui mõni arendaja ei ole varem standardit EVS 842 järginud (kuigi see on olnud hea ehitustava osa), võib standardiga kooskõlastamise nõue tekitada hinnatõusu. Sellisel juhul ei ole tegemist

10

määrusest tuleneva uue lisakohustusega, vaid varasemate nõuete eiramise tagajärjel tekkiva korrigeerimisvajadusega. Samuti peaks Eesti puitmoodulmajade tootjatele need lahendused juba tuttavad olema, sest suurem osa toodangust eksporditakse riikidesse, kus kehtivad samaväärsed või rangemad nõuded. Muudatus mõjutab ka kõiki kinnisvaraarendajaid, projekteerijaid, arhitekte ja akustikainsenere, kes peavad arvestama mõneti rangemate normtasemetega uusehitiste puhul. Seega on ebasoovitavaks mõjuks üleminekuperioodil ajutine töömahu kasv, sest projekteerimisel ja kooskõlastamisel tuleb arvestada täiendavate menetlusaegade ja selgitustöö vajadusega. Menetluses olevaid projekte ei ole vaja muuta, kuna on ette nähtud üleminekuaeg (kuni 01.01.2027). Menetluses olevate projektide (määruse jõustumisest kuni 31.12.2026) hindamiseks on määruse lisas 1 tabelites 1 ja 2 toodud eraldi normid, mis vastavad sisuliselt eelmise määruse normidele (ehk ei muutu rangemaks). Töömahu kasv on hinnanguliselt mõõdukas ning esineb peamiselt üleminekuperioodil, kuid arvestades tänapäevast ehitustava ja projekteerimispraktikat, saavutatakse nõutavad normid sageli juba praegu. Muudatus 3: müra vähendamiseks eeldatakse akustikastandardi (EVS 842 uustöötlus) heliisolatsiooni ja müra nõuete arvestamist, mistõttu on oodata olmemüra ja teiste müra liikide kaebuste vähenemist tulevikus ning vaiksemat elukeskkonda. Muudatus mõjutab eelkõige elanikkonda, korteriühistuid ning elamute ja ühiskasutusega hoonete omanikke, aga ka arendajaid ja projekteerijaid. Muudatuse eesmärk on tõhustada kaitset nii liiklusest, tehnosüsteemidest ja -seadmetest kui ka inimtegevusest tuleneva olmemüra vastu (nt naabrite jutuajamine, televiisor, kodumasinad, remont jm). Määruses sätestatud tingimus puudutab uute elamute ja ühiskasutusega hoonete ehitamist ning olemasolevate ühiskasutusega hoonete rekonstrueerimist piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise korral. See tähendab määruse kontekstis eelkõige vaheseinte, vahelagede ja põrandate muutmist, mitte aga väiksemaid rekonstrueerimistöid nagu akende vahetus. See tähendab, et kui eraisik hakkab tegema väiksemat remonti kodus, siis nõue ei rakendu, aga kui hakatakse täielikult renoveerima näiteks vana koolimaja (piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisega), siis tuleks ka hoone heliisolatsiooni parandada ning eeldatakse, et heliisolatsioon on nõuetekohane, kui on järgitud standardis EVS 842 esitatud juhiseid. Mõju on otseselt seotud inimeste elukeskkonna kvaliteediga, sest: 1) olmemüra on Eestis kasvav probleem, millega puutub kokku suur hulk elanikke, eriti korterelamutes ja tiheasustusega piirkondades, sealhulgas ka koolides; 2) kaebused Terviseametile on sagenenud17, sealhulgas uutes majades, kus heli levik seinte ja lagede kaudu häirib igapäevaelu; 3) aina rohkem on inimesi, kes töötavad kodukontoris, kus keskendumine ja rahulik keskkond on töövõimekuse ja vaimse tervise seisukohast hädavajalikud. Määruses sätestatud viide standardile EVS 842 loob selge aluse akustiliste nõuete rakendamiseks projekteerimisel ning võimaldab objektiivset kontrolli mõõtmistega. Kuna tegemist pole uue nõudega, vaid seni kehtinud sätte ajakohastamisega, on muudatuse mõju proportsionaalne ja suunatud kvaliteedi parandamisele. Määruse muudatus ei tekita uusi lisakulusid võrreldes praeguse praktikaga, kus standardit EVS 842 kasutatakse juba laialdaselt. Näiteks kui vahelae heliisolatsiooni parandamine maksab 100–120 €/m², tekib see kulu juhul, kui plaanitakse teha niikuinii suuremahulist rekonstrueerimist. Uued nõuded ei too seda kulu iseenesest juurde, vaid suunavad olemasolevaid töid kvaliteetsema tulemuseni. Heliisolatsiooni osas avaldub mõju eelkõige kergkonstruktsioonis vahelagedele, mille puhul lihtsamad lahendused ei pruugi tagada piisavat tulemust. See puudutab vaid elamuid,

17 Terviseamet, 2025.

11

eelkõige puitehitisi, mille osakaal Eestis on võrreldes kivist ja betoonist ehitistega väike (alla 5% rida- ja korterelamutest). Mõju inimesele koondhinnang Määrus keskendub haavatavatele sihtrühmadele (nt lapsed, eakad, haiged), mõjutab kogu elanikkonna elukeskkonna kvaliteeti ning aitab ennetada mürast tingitud terviseprobleeme. Rangemad piirtasemed uutes hoonetes parandavad pikaajaliselt inimeste und ja keskendumisvõimet ning parandavad elukvaliteeti, vähendades seeläbi pikas vaates ka tervishoiusüsteemi koormust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest inimesed puutuvad sisemüraga kokku regulaarselt, kuid mitte igapäevase probleemina. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatused ei kehtesta uusi kohustusi olemasolevatele hoonetele ja arvestavad proportsionaalsuse põhimõtet. Sihtrühma suurus on väga suur, hõlmates sisuliselt kogu elanikest koosnevat kasutajaskonda korterelamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Kokkuvõttes on mõju elanikkonnale oluline ja pikaajalise positiivse toimega. Mõju ettevõtjatele koondhinnang Mõju ehitus- ja arendussektorile on mõõdukas, sest määruses viidatud standardid on juba praktikas kasutusel ning muudatused ei too kaasa uusi põhimõttelisi kohustusi. Kulude kasv võib tekkida vaid uusehituse või olemasolevate ühiskasutusega hoonete piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise korral, näiteks vahelae heliisolatsiooni parandamisel (100– 120 €/m²). Mõju on tuntavam kergkonstruktsiooniliste elamute puhul (nt puithooned), kuid nende osakaal on Eestis rida- ja korterelamutest vaid alla 5%. Eesti puitmoodulmajade tootjad täidavad juba praegu samaväärseid või rangemaid nõudeid välisturgudel (Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa), seega on vajalikud tehnilised lahendused turul olemas. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna normidega tuleb arvestada uusehituse ning piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmisega rekonstrueerimise korral. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest lisakulud tekivad vaid juhul, kui tehakse niikuinii suuremahulisi töid. Sihtrühma suurus on suur, hõlmates projekteerijaid, arendajaid, ehitajaid ja akustikainsenere. Eestis on olemas piisavalt akustikamõõtmiste pädevusega spetsialiste ja ettevõtteid (nt Akukon OY, Kajaja Acoustics OÜ, Terviseameti rahvatervise labor, Akustikainsener OÜ), mistõttu nõuete täitmiseks vajalik hindamisteenus on turul kättesaadav. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Sihtrühm: Terviseamet Määruse muudatuste rakendumisel jääb Terviseametile riikliku järelevalve roll, kuid nõuete ajakohastamise tulemusena kaasneb asutusele kohustus kohandada järelevalveprotsessi vastavalt muutustele ning sellega kaasnevalt teha vastavad muudatused ka järelevalve infosüsteemis (vt ptk 5). Määrusest väljajäetavate hoonete liikide suhtes (nt büroohooned, kaubanduspinnad, majutusasutused) ei pea asutus edaspidi järelevalvetoiminguid tegema, mistõttu võib sellega seonduvalt eeldada kulude kokkuhoidu ühe kontrolli tegemisel umbes 150 euro18 ulatuses, kuid arvestades, et väljajäetavate hoonete liikide kaebuste arv aastatel 2023–2025 on olnud marginaalne (keskmiselt 2,5% kõikidest mürakaebustest19), siis olulist kulude kokkuhoidu ei teki. Samas väheneb nendes hoonetes järelevalve ja kaebuste käsitlemise halduskoormus.

18 Terviseameti tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord ja hinnakiri–Riigi Teataja. 19 Terviseamet, 2025.

12

Siduvate piirtasemete harmoneerimine standardiga EVS 842 lihtsustab järelevalveasutuste (Terviseamet; KOV-i tasandil ehitus- ja keskkonnaüksused) tööd: mõõtmistulemuste tõlgendamine ühtlustub, vaidluste arv võib väheneda ning menetlused muutuda kiiremaks ja selgemaks. Uute hoonete puhul, kus kehtestatakse rangemad müra normtasemed, võib Terviseametil ajutiselt suureneda nõustamis- ja selgitustöö maht. Samuti võib üleminekuperioodil ajutiselt suureneda esitatavate kaebuste arv, kuid seda leevendab järkjärguline kohaldumine ja selge kommunikatsioon. Lisaks tugevdab määruses esitatud viide standardile EVS 842 võimalusi objektiivseks kontrolliks ja järelevalvemenetluse kvaliteediks, eriti olmemüra puhul, kus kaebused on sagenenud20 ka uutes hoonetes. Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju hinnanguliselt väike ja ajutine. Sihtrühm: KOV-id KOV-ide valduses on hoonetüübid, mis määrusest välja jäävad (nt tervishoiuasutused), millega seoses väheneb halduskoormus, kuna kaob vajadus rakendada eraldi määrusest tulenevaid numbrilisi piirtasemeid. Muudatused mõjutavad ka KOV-ide hallatavaid või rahastatavaid asutusi (nt koolid, lasteaiad- ja hoiud, hoolekandeasutused), kus uute hoonete planeerimisel või hoonete piirdekonstruktsioonide muutmise korral tuleb arvestada akustikanõuetega. Muudatused suurendavad vajadust projekteerimistingimuste täpsuse, ruumilahenduste ja standardite järgimise järele, eriti juhul kui KOV on ise tellija või hoone omanik. Kokkuvõttes on muudatuste mõju KOV-idele väike kuni mõõdukas – teatud juhtudel väheneb halduskoormus, teiste puhul lisandub eeldus standardite arvestamiseks uutes või rekonstrueeritavates hoonetes. Muudatused ei too kaasa märkimisväärseid lisakulusid ega kohanemisraskusi. KESKKONNAMÕJU Sihtrühm: keskkond ja kaudselt kogu elanikkond Muudatus: lubatavad müra normtasemed viiakse kooskõlla valdkonliku kaasaegse standardiga, mis aitab müra paremini ohjata. Senised nõuded muutuvad mõnevõrra karmimaks uutele projekteeritavatele ja ka nendele hoonetele, mille piirdekonstruktsioone muudetakse. See tähendab, et ka planeerijad ja ehitajad on motiveeritud veel rohkem ja paremini tegelema väliskeskkonna müraga, st uute nõuete kohaselt planeerima ja nõudeid ehitusprojektides arvestama ehk näiteks väliskeskkonna müra tiheasustusaladel ja linnades vähendama (nt liikuvuse arendamise kaudu, mis vähendab autoliiklust, toetab jalgsi ja jalgrattaga käike ning ühistransporti, samuti müratõkkelahenduste kasutamine), mis omakorda vähendab keskkonna jalajälge (müra ja õhusaaste). Keskkonnamõju ulatus on kaudne, kuid suundumus on positiivne. Mõju avaldub pikaajaliselt ja eeldab, et määruse sisu jõuab järjepidevalt ka ruumiliste otsusteni. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse ajakohastamisega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS muudatusteks ühekordse kuluna kokku 3750 eurot (IT-arendused). Neid vahendeid taotletakse MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuste ettevalmistamise järel RES 2027–2030 raames.

20 Terviseamet, 2025.

13

Heliisolatsiooninõuete rakendamisega tuleb nõuetele mittevastava hoone puhul arvestada vahelae või seinakonstruktsiooni parandamise maksumusega 100–120 €/m2. Võrreldes seni kehtinud korraga ei ole tegemist oluliselt suurema kulutusega kui praegu rekonstrueerimisel ja heliisolatsiooni parandamisel tegema peaks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Kütte- Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Akustinainsener OÜ-le, Akukon Eesti OÜ-le, Kajaja Acoustics OÜ-le ja FIE-le Linda Madalik. Eelnõu kooskõlastas Kliimaministeerium märkustega arvestamisel. Märkusi esitasid veel Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kütte-Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Puitmajaliit MTÜ, Akukon Eesti OÜ, Kajaja Acoustics OÜ, Akustikainsener OÜ, FIE Linda Madalik ja MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti. Märkustega arvestamise tabel on leitav seletuskirja lisana.

1

Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ seletuskirja juurde

Lisa

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kliimaministeerium

1. Eelnõus pealkirjas on „nõuded müra ohutusele“. Juhime tähelepanu, et "müra"

tähendab tavakeeles ja sageli ka normatiivses keeles inimesele kuuldavat häirivat

heli (st sagedusvahemikus u 20 Hz – 20 kHz). Kui aga määrus hõlmab ka infraheli

(<20 Hz) ja ultraheli (>20 kHz), mis pole inimesele kuuldavad, siis jääb "müra"

kitsaks terminiks ega hõlma määruse kogu ulatust. Seega tuleks „ultra- ja infraheli“

määruse pealkirjas välja tuua.

Arvestatud.

2. §-s 1 lg 1 sätestatud määruse kohaldamisala on liiga lai ja defineerimata mõistete

kasutamine (nt „ühiskasutusega hoone“) ei pruugi tagada õigusselgust. Üheks

võimaluseks on lähtuda majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusest nr 51

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelust“. Loetelu on üles ehitatud hierarhiliselt

ehk elamute alla kuuluvad väga erinevat tüüpi hooned. Näiteks kuuluvad elamute

(kood 11000) alla ühe korteriga elamud (kood 11100), üksikelamud (kood 11101),

ridaelamud või kaksikelamu sektsioon (kood 11102), suvila, aiamaja (kood

11103). Seletuskirjas kohaselt laieneb määrus elamutele ja ühiskasutusega

hoonetele (täpsustatud lisas 1). Selgust ei too ka eelnõu lisa 1. Jaotise sõnastus ei

vasta ehitise kasutamise otstarvete loetelule. Näiteks kuuluvad hoolekandeasutuste

ja ühiselamute hoone alamkategooria elamute ülemkategooriasse. Kaaluda tuleks

ruumide nimetamisel kasutada mõisteid, mida kasutakse näiteks määruse

„Eluruumile esitatavad nõuded“ §-s 2 ja määruse „Ehitise tehniliste andmete

loetelu“ §-s 3. Teistsuguseid andmeid eluruumide kohta ei esitata. Ühiskasutusega

hooned võivad olla majutushooned, toitlustushooned, büroohooned,

kaubandushooned, teenindushooned, transpordihooned ja terminalid, meelelahutus

ja haridushooned, muuseumid ja raamatukogud ja kõik mitteelamud. Seletuskiri

ütleb, et paljud nimetatud hooned on määruse kohaldamisalast välistatud aga

Arvestatud osaliselt. Eelnõu kohaldamisala ja seletuskiri

täiendatud. Seni kehtinud korra järgi pole elamute alla

kuuluvat täpsustatud.

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

samas normi sõnastusest see ei tulene. Juhul, kui määrus kohaldub vaid lisas 1

nimetatule, siis tuleks seda kohaldamisalas selgesõnaliselt viidata.

Kliimaministeerium ei ole veendunud, et käesoleva määruse nõudeid on sobiv,

vajalik ja kohane (nt proportsionaalsuse test) kohaldada kõikidele sh

olemasolevatele elamutele, nt suvilas ning aiamajas ja võib-olla ka üksikelamus,

eriti kui tegemist on hajaasustusega ja mitteelamutele. Lisaks oleks

mõjuhinnangus vaja välja tuua, kui palju on vastava pädevusega spetsialiste, kellel

on vastavad kutsed ja kes on võimelised määruse nõudeid hindama. Selgelt defineerimata infra- ja ultraheli mõistete kasutamine määruses ei pruugi

tagada õigusselgust. Näiteks võib tekitada vaidlusi, kuidas defineerida olmemüra,

infraheli, madalsageduslikku müra jms, mis on käesoleva määruse ja

normeerimise kontekstis olulise tähendusega. 3. § 1 lg 2 kohta seletuskiri puudub. Jääb ebaselgeks, kuidas nõuet täita planeeringute

koostamisel ning meelelahutusürituste korraldamisel. Säte ei tohiks takistada

linnade tihendamist. Norm peaks ütlema konkreetselt ära olukorrad, millal

vastavat määrust kohaldatakse, näiteks ehitiste püstitamisel. Esitatud määruse

kohaselt peaksid justkui kõik seletuskirjas täpsustatud ehitised tagama hoonetes

sees vastavad müratasemed. Sättesse on toodud sisse tööstusettevõttele

kohustused. Palume selgitada, kas määruse kohaselt on edaspidi keelatud rajada

ettevõtteid vanemate ja kehvemate heliisolatsioonidega hoonete lähedusse ka

juhul, kui ettevõttele vastava hoone rajamiseks on kehtiv planeering ja ettevõtte

kinnistu piires on tagatud välisõhu müranormidele vastavad tasemed. Selgusetuks jääb, kuidas tee ehitusprojekti koostamisel määrust rakendada.

Teeprojektidele koostatavate mürauuringute puhul modelleeritakse liiklusmüra

levik välisõhus ja tulemuste alusel kavandatakse leevendusmeetmed

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaste normtasemete ületuse korral.

Kas eelnõus on mõeldud, et määruse nõuetega tuleb arvestada elamute ja

ühiskasutusega hoonete ehitusprojektide koostamisel?

Arvestatud ja selgitatud. Müra ja sellega seotud

planeeringuid käsitleb atmosfääriõhu kaitse seadus ja

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, seega võtame

määrusest selle osa välja.

Meelelahutusasutuste müra reguleerib määrus vastavalt samas

või piirnevates hoonetes toimuvate ruumide suhtes mida

kasutatakse või kavatsetakse kasutada meelelahutusürituste

korraldamiseks. Meelelahutusürituse korraldaja ja/või ruumi

omanik peab arvestama määruses kehtestatud

meelelahutusüritustele seatud nõuetega ja teistele hoonetele

kehtestatud müra nõuetega. Sama kehtib tööstusettevõtete ja

nende tehnosüsteemide ja -seadmete puhul, kes tegutsevad

hoonetes sees või piirnevates hoonetes (mille kaudu

siseruumides leviv müra võib häirida ja ületada elanike

ruumides piirtasemeid). Eelnõuga on mõeldud, et määruse

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

nõuetega tuleb arvestada just hoonete ehitusprojektide

koostamisel (ehitamisel arvestada, millised normid

siseruumides tagada).

4. § 2. Müra normtasemete kehtestamisel ei lähtuta seletuskirja kohaselt mitte ajast,

allikast ja iseloomust, vaid siiski uuringutest ehk võrreldakse kvalitatiivsete

andmete alusel tuvastatud müra normtasemeid sättes nimetatud kriteeriumitega ning

siis määratakse lisas vastav tervist mittekahjustav normtase. Sätte võiks teistmoodi

sõnastada, nt "võetakse arvesse ajavahemikku, müraallikat ja müra iseloomu".

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täiendatud.

5. § 3 lg 1 ja 2. Õigusselguse põhimõtte kohaselt tuleb õigusaktid sõnastada piisavalt

selgelt ja arusaadavalt, et isikul oleks võimalik oma käitumist kujundada ja

asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida tema tegevus

võib kaasa tuua. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 15

lg 2 kohaselt peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Seega

peaks definitsiooni sõnastus olema selge ja vältima umbmääraste sõnade

kasutamist nt "võib põhjustada", "üldjuhul" jms. Meie hinnangul ei ole "võib

põhjustada" piisav nõuete kehtestamiseks. Samas seletuskirja kohaselt on nõuete

kehtestamisel tuginetud esmapilgul asjakohastele andmetele. Lõikes 2 on toodud

juba helirõhutase esile. Palume käsitleda lõikeid samamoodi, näiteks tuues

esimesesse lõikesse lisaks ka viite, et vastavad normid on kehtestatud lisades või

vormistada lõige 2 samalaadselt lõikele 1 definitsioonina. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on

keskkonnahäiring (sh müra) inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese

tervisele. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis

muuhulgas ei pruugi ületa arvulist normi. KeÜSi § 7 lg 3 selgitab, et keskkonna

kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele

näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna

kaitsmise huvides ületada. Soovitame eelnõu § 3 lg 1 piirtaseme defineerimisel

seda arvesse võtta.

Arvestatud osaliselt. Definitsioone täiendatud.

Madalsagedusliku müra lisas 3 esitatud käsitlus on kooskõlas

rahvusvahelise käsitlusega, mille kohaselt madalsageduslik

müra võib põhjustada häirivust.

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kui madalsageduslik müra ja infraheli on samas määruses, siis tuleks mõisted

defineerida ja ühtlustada need rahvusvahelise käsitlusega ehk madalsagedusliku

müra vahemik defineerida kui 20-200 Hz ja infraheli kui <20 Hz. Ettepanek

defineerida madalsageduslikku müra kui kuuldava heli kõige madalamat

sagedusvahemikku 20–200 Hz.

6. § 4 lg 1 ja 2 on toodud välja keeld ületada vastavates lisades toodud väärtusi, aga

lõige 3 sätestab hoopis tehnoseadmete ja -süsteemide definitsiooni, mis võivad

asuda oluliselt laiemates ehitiste kategooriates, kui määruse kohaldamisala.

Siinkohal toome uuesti § 1 lg 2 kommentaari: „Palume selgitada, kas määruse

kohaselt on edaspidi keelatud rajada ettevõtteid vanemate ja kehvemate

heliisolatsioonidega hoonete lähedusse ka juhul, kui ettevõttele vastava hoone

rajamiseks on kehtiv planeering ja ettevõtte kinnistu piires on tagatud välisõhu

müranormidele vastavad tasemed“. Või siiski on nende rajamine lubatud ja edaspidi

on olemasoleva hoone omanik vastutav tema eluhoone nõuetele mittevastavuse

osas. Määruses esitatud definitsiooniga lahendatakse osaliselt välisõhus leviva müra

küsimusi. Hetkel kehtestatakse palju nõudeid, mis tõstavad ehitusmaksumuse hinda

(nt varjendid, ligipääsetavus), samas valitsuse eesmärk on eluasemete

kättesaadavuse soodustamine. Seoses sellega tuleks sektoriga (sh ehitajad,

kinnisvaraarendajad, ehitusmaterjalide tootjad) koostöös välja selgitada, kui palju

tõstab ehitusmaksumust selliste nõuete kehtestamine. Seda ka juhul, kui on teada,

et kehtiv määrus leiab hetkel praktikas vähe kohaldamist, st kohaldamisala

täpsustamisega kaasneb ka mingi mõju. Ka uutele hoonetele muutuvad nõuded

rangemaks. Mõjuhinnangus tuua kui palju muutub ehitus võrreldes tänasega

kallimaks. Ilmselt tuleks aluseks võtta linnaline keskkond, kus välisõhus leviva

müra normtasemed on juba ületatud. Nii ligipääsetavuse kui ka varjendite kohta on

rahaline mõju ehitusmaksumusele välja arvutatud, jäädes mõne protsendi piiresse

ehituse kogumaksumusest. Siiski ei tohiks kõikide nõuete kumulatiivne mõju olla

ebamõistlik. Mõjuhinnangus toodud: „Vahelae heliisolatsiooninõuete

Selgitatud punktis 3. Elamute läheduses, ehk

välisterritooriumil (mitte hoones või sellega piirnevate

hoonete sees) asuvate ettevõtete suhtes tuleb rakendada

keskkonnaministri määrust nr 71.

Enam ei kasutata ka mõistet „oluline rekonstrueerimine“, vaid

„piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine“.

Eluruumi kõrgus ja netopind

Määruse eesmärk ei ole sundida olemasolevaid hooneid

massiliselt ümber ehitama viisil, mis vähendaks eluruumide

kõrgust või suletud netopinda selliselt, et need ei vastaks enam

ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud määruste nõuetele.

Seetõttu on määruses ka sätestatud, et heliisolatsiooni nõuded

rakenduvad vaid uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel

ning olemasolevate ühiskasutusega hoonete rekonstrueerimise

korral, kui muudetakse piirde- ja tarindkonstruktsioone.

See tähendab, et kui sein või lagi jäetakse rekonstrueerimisel

puutumata, siis heliisolatsiooni nõue sellele ei rakendu –

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

rakendamisega tuleb 60-ruutmeetrise nõuetele mittevastava korteri puhul arvestada

maksumusega suurusjärgus 6000–7000 € (+ km) (korteritevahelise vahelae

parandamine 100–120 €/m2 ). Võrreldes kehtiva korraga ei ole tegemist oluliselt

suurema kulutusega kui praegu rekonstrueerimisel ja heliisolatsiooni parandamisel

tegema peaks“. Kui nõuetega vastavusse viimise kohustus käivitub olulise

rekonstrueerimisega, mis ei ole konkreetse eluruumiga seotud, tuleb arvestada ka

viimistluse ja sisseehitatud mööbli taastamise kohustusega. Tuleb tuua esile

kumulatiivne mõju terve suurema korterelamu olulisel rekonstrueerimisel,

arvestades, et oluline rekonstrueerimine on hoonete energiatõhususe saavutamiseks

kasutatav mõiste, mille eesmärk ei ole korteri siseste ehitustööde teostamine.

Hindamata on ka olukorrad, kas kõikide vanemate ehitiste lagede või põrandate

ümberehitamisega võib muutuda eluruumi kõrgus selliseks, et enam ei vastata ruum

eluruumidele esitatavatele nõuetele. Lisaks kui seinte isoleerimisega hoone seest

väheneb korteri suletud netopind, siis väheneb ka korteri väärtus. Kui majal

vahetatakse ainult aknad ja seinasid ei isoleerita, siis kuidas määratakse akende

isolatsiooninõuetele vastavus kui muud konstruktsioonid sellele ei vasta ning

müratase siseruumis ületab ikka piirnorme. Kui määruse tegelik mõte, mida

sõnastusest ei tulene, on see, et mingi töö teostamisel tuleb tagada selle mürapidavus

(nt uuendan korteris vaid põranda, siis tagan põranda mürapidavuse), siis kuidas

hiljem põranda nõuetele vastavust hinnata kui seinad ja aknad ei ole mürakindlad.

vältides olukorda, kus seinte või lagede paksendamine tooks

kaasa liialt väikese netopinna või ruumi kõrguse vähenemise.

Kui rekonstrueeritakse üksik element (nt seinad või põrand),

siis hinnatakse selle konkreetse ehitise osa vastavust kehtivale

standardile (EVS 842). Sellisel juhul võib küll juhtuda, et kogu

ruumi summaarne helipidavus ei vasta piirväärtustele, kuid

määruse mõte on, et tehtav töö ei tohi halvendada olukorda ja

uued elemendid oleksid kooskõlas standardiga.

Lisaks, heliisolatsiooni parandamine rekonstrueerimise korras

tuleb teha üksnes juhul, kui toimub ühiskasutusega hoone

piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmine, mitte lausaliselt

määruse jõustumisel. Kui selline töö on planeeritud, siis on

juba nagunii arvestatud ka siseviimistluse, mööbli paigutuse

jm selliste töödega seotud kuludega, mis ei ole tingitud selle

määruse nõuetest.

7.

§ 5. HÕNTE § 15 lg 2 kohaselt seaduseelnõu keel peab olema selge,

ühetähenduslik ja täpne. Ühe ja sama mõtte edasiandmisel välditakse eri väljendite

kasutamist. Sünonüümide kasutamine ei ole lubatud. Kas §-s 4 sätestatu on seotud

§-ga 5 või on §-s 5 nimetatud inimtegevusest põhjustatud olmemüra midagi muud

(nt naaber pillab midagi maha)? Seda tuleks täpsustada. Meie hinnangul ei ole

soovitud seada olmemüra nõuetele vastavuse tingmusi, vaid soovitakse seada

tingimusi heliisolatsioonile, mille kasutamisel saab öelda, et olmemüra jääb

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust täiendatud.

Hoonete „olulist rekonstrueerimist“ enam ei käsitleta. Samuti

ei rakendu § 5 nõuded nn olemasolevate elamute piirde- ja

tarindkonstruktsioonide muutmise juhtudel.

Heliisolatsiooninõuded ongi kehtestatud kõikide müraallikate

suhtes, mitte ainult olmemürale (mh täpsustatud määruses).

Olmemüra all mõeldakse inimeste tegevusest põhjustatud

müra, mis iseloomustab ruumide tavakasutust.

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

piirväärtuste piiresse. Sätte eesmärk ja mõte jäävad segaseks, kuna varasemalt ei

ole kohaldamisala seotud püstitamise või olulise rekonstrueerimisega. Hinnata tuleks ja selgitada ka olukordi ning tagajärgi, kui standardi nõuded

täidetakse aga linnalises keskkonnas ületab müra ikka määrusega kehtestatavaid

normtasemeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt nn olmemüra vähendamiseks nõutakse

üleminekuajaga akustika standardi heliisolatsiooni nõuete järgimist, mistõttu

eeldatakse olmemüra kaebuste vähenemist tulevikus ja vaiksemat elukeskkonda.

Seletuskirjas toodud A1-A3 tasemete osa ajab segadusse, sest eelnõu ise neid ei

sätesta ega käsitle.

Säte näeb ette olukorda, milles hoone oluline rekonstrueerimine tooks kaasa

määruse nõuete täitmise. Seletuskiri ütleb: „Oluline rekonstrueerimine määruse

sõnastuses tähendab, et rekonstrueerimine peab olema mahukam, st selle käigus

muudetakse ka ruumide vahelisi piirdekonstruktsioone, mis peavad tagama piisava

helikindluse, mis piirab naaberruumidest või väljast tuleva müra levikut“.

Selgitame, et olulise rekonstrueerimise mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta. Eestis

defineeritakse vastavalt direktiivile olulise rekonstrueerimise mõistet läbi

ehitusmaksumuse. Olulisel rekonstrueerimisel palume pidada silmas seda, et tihti ei

pruugita sellise ümberehitamise käigus hoonet seest renoveerida (va

tehnosüsteemid). Direktiivi mõistetele ei saa anda siseriiklikus õiguses kolmandat

tähendust. Energiatõhususe suurendamine on Euroopa Liidu eesmärk, mille

saavutamist toetatakse rahaliselt väga suures mahus (korterelamute energiatõhusaks

renoveerimise toetused sadades miljonites). Sellise nõude kehtestamine ja sidumine

olulise rekonstrueerimisega pärsiks tugevalt riigi kohustusi Euroopa Liidu ees

seoses hoonete energiatõhususega. Kliimaministeerium peab määruse nõuete

kohaldamist olulise rekonstrueerimise puhul ebamõistlikuks ennekõike

majanduslikel ja normitehnilistel (vt eespool) kaalutlustel. Korteri määruse nõuetele

vastavaks ehitamine eeldab selle kapitaalremonti (nt seinad, laed, põrandad).

Hange.ee kohaselt on tüüpprojekti (nn Hruštšovka) järgi ehitatud 2-toalise korteri

Olmemüraallikaid väljaspool hoonet projekteerimisnormides

ei käsitleta. Välismüra allikateks on liiklusmüra ja tehniliste

seadmete (sh tööstuse) müra, mida ohjatakse nõuetega

välispiirete heliisolatsioonile.

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

(ligikaudu 38 m2) kapitaalremondi maksumus suurusjärgus 30 000 eurot. 70

korteriga 5-kordses korterelamus tähendab see lisakulu umbes 2 miljonit eurot, mis

võib olla kulukam kui hoone energiatõhusaks rekonstrueerimine. Ehk see nõue ei

pruugi sellisel kujul olla proportsionaalne, eeldusel, et isolatsiooni vajavad korterite

vahelised konstruktsioonid. Seda tuleks majanduslike mõjude hindamisel

põhjalikult kaaluda.

Jääb ebaselgeks, kas nõuded heliisolatsoonile kehtivad vaid olmemüra (sh vajaks

mõiste defineerimist) korral ja sama hoone ruumide vahel või kehtivad nõuded ka

hoone välispiiretele ja hoonevälistele müraallikatele (nt liiklusmüra, tehnoseadmed,

tööstus jms). Selguse mõttes tuleks olmemüra defineerida ja täpsemalt piiritleda.

Näiteks, kas tegemist on eluruumide tavakasutusest tuleneva müraga, mis levib

sama hoone ruumide vahel või loetakse olmemüra alla ka võimalikke müra

tekitajaid väljaspool hoonet? Hetkel kehtivas sotsiaalministri määruses nr 42 on

olmemüra defineeritud kui inimeste tegevusest põhjustatud müra hoonetes.

8. § 6 lg 4. Normist peab selgelt tulenema, et standardi järgimine ei ole kohustuslik

ning võib tugineda ka muudele hea tava allikatele, nt sektori poolt koostatud

juhendmaterjalidele jms. Viimast võiks seletuskirjas kajastada. Ühtlasi hinnata, kas

tegu on tehnilise normiga, mille osas tuleb liikmesriikidega konsulteerida.

Kliimaministeeriumil puudub pädevus standardi sisu hinnata.

Selgitatud. Sõnastus on kooskõlas juhendiga „Standarditele

viitamise juhend õigusaktide ettevalmistajatele“

(https://www.evs.ee/et/standardid-ja-oigusaktid)

9. § 7 lg 3 kohaselt tuleb piirtaseme ületamise korral rakendada meetmeid müra

vähendamiseks. Määruse eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kelle kohustus on

olemasolevate hoonete puhul standardis EVS 842 esitatud heliisolatsiooninõuete

tagamise täitmiseks meetmete rakendamine, kas omaniku või müraallika valdaja.

Näiteks, kui riigitee ääres asuva olemasoleva eluhoone välisõhu müratase on

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 normtasemele vastav, aga

siseruumides on eelnõus toodud piirtase ületatud.

Selgitatud. RTHS § 16 lõike 3 kohaselt (3) Füüsikalise

ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud

nõuetele.

10.

Lisad. Vaadata tuleks üle kasutusostarvete nimetused. Lisad räägivad

rekonstrueerimisest, mitte olulisest rekonstrueerimisest, see põhjustab veel

suuremat segadust määruse kohaldamisala osas. Samuti ei ole võimalik saada aru,

Arvestatud. Eelnõu ja lisa 1 sõnastusi täpsustatud.

8

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

millised nõuded kohalduvad ehitisele, mis on projekteeritud aga samas pole veel

ehitatud – pealkirjade kohaselt kohalduvad justkui mõlemad tulbad. Kuna

projekteerimine on olemuslikult pikk protsess, siis jääb ebaselgeks, millisest hetkest

alates saab öelda, et ehitist juba projekteeritakse ja saab lähtuda vanematest

nõuetest. Näitena on ehitusvaldkond varasemalt kasutanud ülesehitust: enne või

peale 01.01.2026 esitatud ehitusloa taotlust, sest see teeb nõuete kohaldumise

kergesti tuvastatavaks ja samas annab võimaluse seada ka üleminekuaeg

projekteerijatele, kes peavad oma projekte muutma. Olulise rekonstrueerimisega

seonduva kohta vaata kommentaar § 5 juurest

Tallinna Tehnikaülikool

11. Leiame et määruse eelnõu põhimõte kehtestada rangemad heliisolatsiooni ja müra

nõuded hoonetele, mis ehitatakse või oluliselt rekonstrueeritakse peale määruse

jõustumist on samm õiges suunas. Tehnikaülikool ei saa siiski eelnõud praegusel

kujul kooskõlastada, sest elamute osas see ei arvesta ehituses toimunud

arengutega ning ei suuda kehtestada tehnosüsteemide (KVJ) projekteerimise jaoks

kasutuskõlblikke nõudeid. Valdav enamus korterelamuid ja väikeelamuid

ehitatakse

korteripõhiste ventilatsiooniagregaatidega ning pliidikubudega, millega tuleks

arvestada nõuete kehtestamisel. Samuti seoses 01.06.2025 kehtima hakanud

energiatõhususe määruste koosseisus olevate suvise ruumitemperatuuri nõuetega

(piirtemperatuur 26 kraadi koos 150 kraadtunni ületamisega) eeldatavasti enamik

uusi elamuid varustatakse jahutusega. Arvestades jahutuse lühikest tööaega on

eelnõus välja pakutud müratasemed liiga ranged. Nii ongi tekkinud olukord, kus

eelnõus välja pakutud tehnosüsteemide müratasemed on teatud olukordades

põhjendamatult ranged ja sama ajal nt magamistubade jaoks jällegi liiga leebed.

Punktis 2.2 kehtestatud erand (5 dB võrra kõrgem müratase) ei ole piisav pliidikubu

kasutamiseks ning samuti ventilatsiooniagregaadi korpuse läbi tuleva müra osas.

Teine oluline puudus on rekonstrueerimise eripäradega mitte arvestamine. Olulise

rekonstrueerimise puhul näiteks korterite vahelisi seinasid või vahelagesid tavaliselt

ei muudeta, mille tõttu uue hoone nõudeid tuleks rakendada mitte lausaliselt vaid

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Määrus kehtestab normid elu- ja magamisruumidele,

mitteeluruume määrus uues versioonis ei reguleeri. Samuti ei

reguleeri määrus muid ehitus-tehnilisi spetsiifilisi nõudeid,

mis on reguleeritud ehitusvaldkonna standarditega. Hetkel on

suund õigusaktide koostamisel nõuete vähendamine ja

dereguleerimine, eriti arvestades et valdkonda reguleerivad ja

täpsustavad erinevad standardid. Määruse seletuskirja selles

osas täiendatud.

-Lisa 1 tehnoseadmete nõuded elu- ja magamistoale on

kooskõlas standardi EVS 842 uustöötlusega (hetkel kavandi

faasis, komitees heakskiitmisel). 28 dB ekvivalentne müra elu-

ja magamistoas on kompromissnõue, sest erineva elustiili,

liikmete arvu ja ka majandusliku seisu tõttu kasutavad

inimesed ka elutuba magamiseks. 25 dB on võimalik

saavutada, kuid akustika ekspertide hinnangul tekitab see

9

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

sobituvates osades, st nendele hoone osadele ja tehnosüsteemidele, mida

renoveerimise käigus muudetakse.

Väga küsitava väärtusega on eelnõu § 5. Nõuded heliisolatsioonile. Selles ei ole

esitatud isegi olemuslikku nõuet, et hoonetes peab olema heliisolatsioon, mis tagab

akustilise mugavuse hoonete tavapärasel kasutamisel. Lakooniliselt on delegeeritud ilma eesmärgi püstituseta nõuete kehtestamine standardile EVS 842, mis annab

teoreetilise võimaluse tööstuse esindajatest koosneval töögrupil oma ärihuvide järgi

kehtestada riiklikke nõudeid. See on mõnevõrra pretsedenditu mandaadi

delegeerimine, mida ei saa pidada kvaliteetseks õigusloomeks. Ministeerium peaks

siiski seadma üldised põhimõtted ning olulised nõuded nagu näiteks akustilise

kvaliteediklassi valik, mille rakendamist saaksid standardid seejärel täpsustada.

Eelnõu § 5. viidataksegi EVS 842 esitatud hoone akustilise klassi määramisele, kuid

kehtiv EVS 842:2003 seda ei käsitle. Selles osas tuleks määrust täpsustada.

Määruse tasemel oleks mõistlik kehtestada heliisolatsiooni põhinõuded neljale

hoonekategooriale nii nagu on tehtud eelnõu tabelites 1 ja 2.

Eelnõus kavandatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine oluliselt

rekonstrueeritud hoonetele on loogiline, kuid korterelamute osas tekiks vastuolu

kehtiva korterelamute rekonstrueerimise määrusega, mis sätestab elu- ja

magamistubadele 25 dB. Seda vastuolu oleks võimalik leevendada sätestades

magamistubadele madalam väärtus ning põhjendades eelnõu seletuskirjas, et

elutubade osas erisus tuleneb sellest, et renoveerimisel kasutatakse peamiselt

tsentraalseid soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme, mille puhul elu- ja

magamistubadesse tekib võrdne müratase, st väärtus on kehtestatud mitte otseselt

müra häiringust vaid projekteerimisest lähtuvalt. Juhime ka tähelepanu, et KredEx-

i

toetusega renoveerimisel on vastavalt mõõtmisprotokollidele 25 dB saavutatud ilma

probleemideta, mille tõttu leebema nõude kehtestamist on raske põhjendada.

Seega pakume välja, et määruse nõudeid täiendatakse elamute tehnosüsteemide

müra osas järgmiselt:

suurema lisainvesteeringute vajaduse ning see on ka standardi

EVS 842 uustöötluse kohaselt (hetkel kavandi staadiumis) A1

klassi norm, ehk kõrgendatud nõue, mida on tugevalt

soovituslik järgida. Määrus kehtestab miinimumnormi, mis on

proportsionaalne, alati on võimalik sellest parema poole

püüelda ja projekteerimisel kõrgem norm aluseks võtta

(kasutades nt standardit EVS 842 jt valdkonna standardeid).

Täiendavalt, uues määruse lisas 1 versioonis on tabeli 2 all

sätestatud erand jahutusele ja lisaks täiendavad erandid

punktides 2.2-2.4, mis hõlbustavad jahutuse kasutamisel normi

saavutamist veelgi.

-oluline rekonstrueerimine tekitaks Kliimaministeeriumi

elukeskkonna- ja ehitusvaldkonna hinnangul

ebaproportsionaalse olukorra heliisolatsiooni rakendamisel.

Eelnõu sõnastust muudetud (ümberehitamisel tuleb

heliisolatsiooni rakendada ühiskasutusega hoonete piirde- ja

tarindkonstruktsioonide muutmisel). Kui rekonstrueeritakse

üksik element (nt seinad või põrand), siis hinnatakse selle

konkreetse ehitise osa vastavust kehtivale standardile (EVS

842). Sellisel juhul võib küll juhtuda, et kogu ruumi

summaarne helipidavus ei vasta piirväärtustele, kuid määruse

mõte on, et tehtav töö ei tohi halvendada olukorda ja uued

elemendid oleksid kooskõlas standardiga.

-Punkti 2.2 erand määrusest eemaldatud (ei reguleeri

mitteeluruume, reguleerime neid ruume kus inimene viibib

puhkamise või magamise eesmärgil). Nõuded esitatakse

10

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

nendele seadmetele elamus, mida lõppkasutaja ei saa ise

juhtida. Siia ei kuulu köögikubu, köögi või vannitoa segistid

jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed samas eluruumis

(vastav erisus ka määruse lisas 1 toodud).

-Heliisolatsioon on ehitusseadustiku ja hea ehitustava

järgimise teema, kuid see on seotud müra määrusega.

Nõuetekohased müra nõuded ruumide vahel ja väliskeskkonna

ja ruumide vahel tagatakse piirdekonstruktsioonide

nõuetekohase heliisolatsiooniga.

Kuna olememüra normida ei ole võimalik, siis loetakse

olmemüra tingimusi vastuvõetavaks, kui ruumidevahelised

heliisolatsiooninõuded on täidetud. Kui heliisolatsiooninormid

kehtestada müra määruses, suurendab sellekohane info hulk

määruse mahtu tunduvalt, mis on vastuolus õigusaktide

koostamise põhimõtetega. Õigusaktide koostamise suund

praegu on dereguleerimine, ehk võimalikult vähe tehnilisi

nõudeid määruses, mis on kehtestatud juba valdkonna

standardite jm samaväärsete juhisdokumentidega, millele saab

õigusaktis viidata.

Samuti on keeruline määruses kehtestada heliisolatsiooni

norme välispiiretele, kus see määratakse projektipõhiselt iga

kord arvutuste teel.

Ülekohtune on eeldada, et standardi töögrupi akustikud

esindavad tööstuse ärihuve. Standardi töögrupi liikmed ei

esinda ehitajate või arendajate huve.

11

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

12. • Magamistubadele kehtestada mõne detsibelli võrra madalam müratase kui

praegune 28 dB, sest müra magamise ajal on kõige häirivam ja võib viia

ventilatsiooni väljalülitamiseni, mis tekitaks ebatervisliku olukorra. On oluline

põhimõte, et tehnosüsteemide müra nõuded oleksid elutubades ja

magamistubades eraldi sätestatud analoogselt Tabel 1 Liiklusmüra

piirtasemetele. Juhul kui projekteerijal tekib kahtlus, et elutuba kasutatakse ka

magamise eesmärgil, on alati võimalik rakendada elutoale rangemat

magamistoa nõuet.

• Mitteeluruumile (nt pesuruumile, majandusruumile) kuhu on paigaldatud

ventilatsiooniagregaat, kehtestada erand: Nõue ei kehti ventilatsiooniseadme

korpuse läbi tungivale mürale, mille maksimaalne tase võib olla 45 dB(A).

• Elutoale ja köögile kehtestada pliidikubu erand: Nõue ei kehti pliidikubu

töötamisel, avatud köögiga ühendatud elutoas.

• Hoone tehnosüsteemide osas tuleks täpsustada, et nõuded kehtivad nominaalsel

(arvutuslikul) õhuvooluhulgal, sest ventilatsiooniagregaatide õhuvooluhulk on

laias vahemikus reguleeritav ning suurem müra suurema, nt jahutuseks

kasutatava õhuvooluhulga puhul on aktsepteeritav.

• Erand tuleks kehtestada ka jahutussüsteemi töötamise ajale, st jahutusolukorras

võiks olla lubatud nt 35 dB eluruumides lähtudes sellest, et magamise ajaks

jahutus lülitatakse välja.

• Eeltoodust tulenevalt oleks vajalik eristada ruumide sisekliimat tagavate

ühtlaselt töötavate tehnosüsteemide müra nõuded lühiaegsetelt toimivatest

üksikutest müraallikatest (nt WC-poti, segistite, jne kasutus). Seletuskirjas

tuleks täpsustada, et milliseid tehnosüsteeme peetakse statsionaarseks püsiva

müraga müraallikateks ja millised on muutuva tasemega müraallikad (sh eelnõu

§ 2. Lõige 3).

• Punktis 2.1. on viidatud, et ülejäänud hoonetes on müra normtasemete

indikaatoriks LpA,max, aga vastavalt Tabelile 2 on peamine indikaator LpA,eq,T.

Punkt

Arvestatud osaliselt. Selgitatud eelmises punktis, erisused ja

täpsustusi hinnatakse standardite kohaselt ning lisaks on

määruse lisas 1 tabeli 2 all nüüd tehtud ka jahutusele erand

ning täiendavalt lisatud punktid 2.2-2.4, mis hõlbustavad

normi saavutamist. 35 dB on nii Sotsiaalministeeriumi,

Terviseameti ja ka mitme akustikabüroo hinnangul liiga kõrge

müratase, mida lubada ja sellega me läheksime eelmise

määrusega (aastast 2002) võrreldes leebemaks, mis pole

põhjendatud. Seni (alates 2002 kuni tänapäev) on mh

jahutussüsteemide vastavus normile 30 dB (ekvivalentne)

saavutatud. Split ja multisplit süsteemide (puhukonvektorid)

osas tehti täiendav erand (kuni 35 dB elu- ja magamistoas

päevasel ajal), et leevendada kättesaadavate isejuhitavate

ruumipõhiste süsteemide ja kliimamuutustega seotud ning

süvenevat jahutusvajaduse olukorda ka mujal kui

suurarendustes (nt ridaelamud).

Müra indikaatorite osa lisas 1 tabeli 2 juures täpsustatud.

12

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

2.1 sõnastust tuleb selles osas täpsustada.

13. Seletuskirja tuleks lisada tehnosüsteemide müra osas viited ja võrdlus

standarditega, millest eriosade projekteerijad praktikas juhinduvad, st EVS

906:2018 ja EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 standarditele.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/113022025006

3

Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõus esitatud kujul olevad tehnosüsteemide müra

nõuded ei ole eluhoonete projekteerimisel üheselt mõistetavad ning nende

tõlgendamine ja erandite puudumine võib tekitada asjatuid vaidlusi. Juhul kui

eelnõu sellisel kujul jõustuks oleksid tulevased kohtulahendid nendel põhjustel

sisuliselt ettearvamatud. Sarnaseid probleeme võib tekkida ka olulisel

rekonstrueerimisel. Seega palume viia nõuded välja pakutud täienduste abil

kooskõlla kaasaegsete ehituslahendustega projekteerimise vajadusi ning ka

renoveerimise eripärasid arvestades. Alternatiivina on võimalik kaaluda varianti,

kus tehnosüsteemide müra nõuded jäetakse määrusest välja ning viidatakse

asjakohastele standarditele samal viisil nagu on tehtud heliisolatsiooni osas. See

variant siiski rikuks määrus-standard-juhend teabesisu ja otsustusõiguse hierarhiat

ning delegeeriks nõuete kehtestamise dokumentidele, mis ei ole selleks ette

nähtud.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja standardi viidetega

täiendatud.

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

14. Soovime tänada ministeeriumi võimaluse eest osaleda arvamuse avaldamisel seoses

eelnõuga, mille eesmärk on kaasajastada müra normtasemeid elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning täpsustada mürataseme mõõtmise meetodeid.

Edastame EKVÜ eestseisuselt ja liikmetelt koondatud tagasiside:

1. 1. Arvestades projekteerimise ajamahukust, ei saa nõustuda mõju hinnanguga

majandusele nõustuda väitega „Seega on ebasoovitavaks mõjuks

üleminekuperioodil ajutine töömahu kasv, kuid arvestades tänapäevast ehitustava

ja projekteerimispraktikat, saavutatakse nõutavad normid sageli juba praegu,

mistõttu töömahu kasv on pigem ebatõenäoline ja vähese ulatusega.“ Määruse

koostajatele võib tunduda projekteerimistöö kahe nupuvajutusega tegevusena, kuid

kahjuks praktika on teine, kus lisaks projekteerimisele peab arvestama

Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Määruse Seletuskirjas

mõju osa parandatud. Seletuskirjas oleva lause eesmärk ei

olnud kuidagi pisendada praegu tehtava projekteerimistöö ja

menetlusaegu puudutavat, vaid selgitab, et muudatustega tekib

ajutine töömahu kasv. EKVÜ märkusest jääb ebaselgeks kas

töömahu kasv jääb uute normide tõttu jäädavaks või mitte.

Ministeeriumi hinnang põhines sellele, et siseruumide müra

määrus kehtib aastast 2002 ning vahepealsel ajal on vastu

võetud erinevaid ja uuemaid siseruumide müra, ventilatsiooni

ja energiatõhusust käsitlevaid standardeid ja määrusi, mida

13

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

menetlusaegadega. Juba menetluses olevad projektid ei ole tagasivõetavad.

Minimaalselt §4 vajab üleminekuaega sarnaselt §5-le.

eeldame, et sektor üldtavana järgib ja selle tõttu järeldus, et ka

määrusega uuendatud normid pole üleliia koormavad.

Üleminekuajad on antud lisas 1 (01.01.2027).

15. Juhime tähelepanu, et määruse seletuskirjas läbivalt viidatud EVS 842 uustöötlus ei

ole avalikult kättesaadav, mistõttu antud standardi viiteid ei ole võimalik

kommenteerida. Märgime, et sisekliimasüsteemide projekteerimisel lähtutakse

lisaks EVS 842-le lisaks standarditest EVS 906, EVS- EN 16798-1, mis ei ole

määruse seletuskirjas esindatud. EVS-EN 16798-1:2019+NA:2019 järgi on esitatud arvutusliku jätkuva helitaseme

ekvivalendi LAeq, nT (dB(A)) kohta pidevatele allikatele. Antud standardis on välja

toodud, et soovituslikke väärtuseid võib lühikese aja jooksul ületada kui kasutajad

saavad juhtida seadme töötamist (5-10 dB(A)). Palume kaaluda standardis EVS-EN

16798-1:2019+NA2019 toodud põhimõtete sisse viimist määruse seletuskirja

tasemel, eesmärgiga jätta taskukohasemate jahutus- või muude süsteemide

kasutamisele võimalust. Selleks, et saavutada nõutud müratasemeid peab jahutus-

ja ventilatsioonisüsteeme sageli üledimensioneerima, sest ainult mürasummutite

lisamisest ei piisa, mis annab oma mõju ehitusmaksumusele, energia- ja muu

ressursikulule. Kliimamuutused suurendavad vajadust jahutussüsteemide järele,

mistõttu tasub lisaks kallitele lahendustele pakkuda ka lihtsamaid viise, kuidas

inimesed saaksid lühiajaliste kuumaperioodidega toime tulla. Kliimamuutustega

kohanemine vajab laiemat arutelu kogu ühiskonnas.

Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Seletuskirjas viidatud ka

nimetatud ventilatsiooni ja energiatõhususe standarditele ja

nende arvestamise olulisusele. Oluline on EVS 842 standardi

põhimõtted kooskõlastada müra määruses, standardis EVS 842

uustöötluses ja teistes vastavasisulistes sisekliima

projekteerimise standardites. Teeme EVS 842 töögrupiga

koostööd, kuna EVS 842 on põhiline siseruumide müra

käsitlev standard. Määruse lisas 1 on esitatud üks norm elu- ja

magamistubadele, sest erineva elustiili, liikmete arvu ja ka

majandusliku seisu tõttu magavad inimesed ka elutubades.

Määruse uues versioonis (lisa 1 tabel 2 ja selle all olevad

erandid punktides 2.2-2.4) tehtud mitmed erandid jahutusele.

Ventilatsioonisüsteemide müra on akustikute hinnangul

võimalik tagada määruses esitatud piirtasemete juures

mõistlike kuludega.

Määrus kehtestab normid elu- ja magamisruumidele,

mitteeluruume määrus ei reguleeri. Samuti ei reguleeri määrus

muid ehitus-tehnilisi spetsiifilisi nõudeid, mis on reguleeritud

ehitusvaldkonna jt asjakohaste standarditega. Nõuded

esitatakse ainult nendele seadmetele elamus sees, mida

lõppkasutaja ei saa ise juhtida (v.a isejuhitavad vent- ja

14

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

jahutusseadmed, mis võivad töötada tsükliliselt aga tekitavad

ka pidevat müra). Siia ei kuulu köögikubu, köögi või vannitoa

segistid jm kasutaja poolt reguleeritavad seadmed tema

elamus.

Määruse lisa 1 ja seletuskirja selles osas täiendatud.

16. Juhime tähelepanu vastuolule seletuskirjas toodud põhimõtetele. Lk 3: „Lisaks on

piirtasemeid sihipäraselt kohaldatud ainult ruumidele, kus müra võib mõjutada

inimese und, keskendumist või taastumist- seega ei kohaldata neid büroo- või

ärihoonetele, mille mürahäiring on teisene.“ Lk 4 „Olmemüra kaebused on püsiv

teema nii uutes kui olemasolevates hoonetes (arvestades ka asjaolu, et aina enam

töötavad inimesed kodukontoris).“ Ka büroodes põhjustab müra väsimust,

keskendusmishäireid ja stressi. Määruse seletuskirja järgi on kodukontoris töötavad

inimesed kaitstumad. Mille alusel on selline ebavõrdsuse tekitamine põhjendatud?

On arusaadav, et määruse reguleerimisalast soovitakse osa hoone tüüpe välja tuua,

meie hinnangul võiks seletuskirja tasemel rõhutada müra olulisust kõigis hoone

tüüpides ning soovitust lähtuda asjakohasest standardist, mitte jätta muljet, et ainult

haavatav ühiskonna grupp väärib müra mõttes tähelepanu.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

17. EKVÜ liikmetelt on tulnud varasemalt tagasisidet, et L AFmax,T (dB) väärtsuse

rakendamine sisekliimasüsteemidel tekitab arusaamatusi. Arvestatud. Mõistame muret, et LAFmax,T väärtuse

kasutamine sisekliimasüsteemide puhul on tekitanud

arusaamatusi. Tegemist on mõõtesuurusega, mis sobib

eelkõige impulssmüra hindamiseks, kuid ventilatsiooni- ja

jahutusseadmed tekitavad enamasti pidevmüra, mille

hindamiseks rahvusvahelises praktikas kasutatakse pigem

ekvivalentset taset (L_{Aeq,T}) Seetõttu täpsustame määruse

lisa 1 selliselt, et maksimaalse mürataseme hindamisel ja

mõõtmisel tuleb valida ajakarakteristik sõltuvalt müraallika

iseloomust: „F“- ajakarakteristik – rakendatakse impulss- või

15

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

muutuva helitasemega müraallika puhul; „S“-ajakarakteristik

– rakendatakse püsiva helitaseme puhul.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL)

18. Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) esitab

järgnevalt oma arvamuse ja ettepanekud sotsiaalministri määruse „Nõuded müra

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ eelnõule (edaspidi Eelnõu).

EKFL ja EEEL leiavad kokkuvõttes järgnevat:

1) Tehnosüsteemide müra puhul on vajalik eristada ja eraldi käsitleda

elutubade ja magamistubade müranõudeid.

2) Eelnõu ei arvesta majapidamisruumidesse ja tualettidesse paigaldatavate

korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga range ruumile,

kus inimesed pikaaegselt ei viibi. Majapidamisruumidesse on põhjendatused ette

näha kõrgem lubatud müra normtase.

3) Eelnõud on vajalik täiendada kehtiva määruse regulatsiooniga ja ette näha,

et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega

möbleeritud ruumidele. 4) Eelnõus ette nähtud rangemaid müra normtasemeid ei saa kohalduda juba

kehtiva ehitusloa alusel ehitatavale või oluliselt rekonstrueeritavale hoonele või

olukorras, kus ehitusteatise või ehitusloa taotlus on esitatud enne Eelnõu jõustumist.

5) Eelnõusse on vajalik lisada rakendussäte, mis reguleerib olemasolevatele

hoonetele kohalduvaid nõudeid. Eelnõu kehtestab müra normtasemed

olemasolevatele hoonetele ja omab seega tagasiulatuvad jõudu kõikidele hoonetele

sõltumata sellest, millised nõuded kehtisid hoone ehitamisel (eelkõige enne 2002.a

ehitatud hooned, muinsuskaitse all ja miljööväärtuslikul alal asuvad ning

nõukogudeaegsed hooned). Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul

vanemate hoonete omanike õiguspärast ootust ja õiguskindlust (PS § 10) ning

ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust (PS § 32), regulatsioon võib olla vastusolus

põhiseadusega.

1) Selgitatud. lisa 1 käsitlus lähtub EVS 842 uustöötluse

(hetkel vastuvõtmisel, kavandi faasis) väärtustest, kus on elu-

ja magamistuba koos.

2) Eelnõu lisa 1 täiendatud, mh eranditega punktides 2.2-2.4,

mitteeluruume määrus ei käsitle

3) Arvestatud

4) Arvestatud, eelnõu sõnastust täiendatud

5) Arvestatud, erisused toodud eelnõu § 1 kohaldamisalas ja

lisa 1 tabelis ning selgitused seletuskirjas.

6) Selgitatud. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on arvestatud

EVS 842 uustöötluse töögrupi (akustikabürood)

ekspertarvamusi piirtasemete vastavuse saavutamise ja

kuludega seotult.

16

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

6) Eelnõus ei ole analüüsitud ega hinnatud, et rangemad müra normtasemed

tõstavad kinnisvara hinda ning omavad seeläbi mõju kinnisvara kättesaadavusele ja

valglinnastumise piiramise eesmärkidele.

19. § 1. MÄÄRUSE REGULEERIMIS- JA KOHALDAMISALA

Kokkuvõte: Esiteks, määruse reguleerimisese on õiguspärane välja tuua määruses

endas, mitte selle lisades. Teiseks, Eelnõu reguleerimisalas või rakendussättes on

vajalik täpsemalt reguleerida, milles ulatuses kohaldub eelnõu juba olemasolevatele

ehitistele ja kehtiva ehitusõigusega kinnistustele ning viia regulatsioon kooskõlla

HMS, EhS, EhSRS ja õiguskindluse põhimõttega, arvestades et tagasiulatuva jõu

andmine määrusele ei ole lubatud.

Ettepanekud:

1) Jätta ära Eelnõu lisas 1 ette nähtud olemasolevate hoonete müra normtasemete

regulatsioon, arvestades, et olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende

ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded; 2) täpsustada Eelnõu lisa 1 tabelis 1 ja 2 toodud viimase veeru pealkirja, arvestades

et see ei saa reguleerida juba kehtiva ehitusloa alusel ehitatavat või oluliselt

rekonstrueeritava hoone nõudeid.

3) Lisada Määruse § 8 lg 3 rakendussäte järgnevas sõnastuses:

„Enne käesoleva määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitisele, mida

kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ja ehitavale ehitisele,

mille kohta on enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud kehtiv ehitusluba või

kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või

kirjaliku nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku

taotlemise või ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“

Põhjendused: Esiteks, Eelnõu Lisas 1 ja seletuskirjas on välja toodud, et nõuded

kohalduvad ka hoonetele, mis on projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne

määruse jõustumist. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) põhjendatakse olemasolevate

hoonete leebemate nõuete põhjendatust, kuid Eelnõus ja selle seletuskirjas puudub

mistahes analüüs, mis käsitleks rangemate nõuete kohaldamist juba olemasolevatele

hoonetele (sotsiaalhooned ja eluhooned, mis on ehitatud enne 2002. a), mille

nõudeid Eelnõuga karmistatakse võrreldes ehitamise ajaga.

1) Lisas 1 on erinevad määrad toodud seoses üleminekuga, et

tagada nõuded määruse kehtima hakkamisest kuni 2027.

alguseni, mil rangemad nõuded alles rakenduvad. Lisaks

avatud küsimust seletuskirjas.

2) Lisa 1 sõnastusi täpsustatud

3) Lisa 1 tabelite sõnastused käsitlevad, millistele hoonetele

normid kehtivad.

17

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

(edaspidi Määrus nr 42) § 1 lg 4 kohaselt tuleb nõudeid täita linnade ja asulate

planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete

paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Kehtival määrusel puudus seega

tagasiulatuv mõju. Varasemal perioodil (enne 2002. a) müra normtasemate

regulatsioon suuresti puudus või lähtuti hoonete projekteerimise ajal kehtinud

normidest (nt Nõukogude Liidu perioodil SNiP normidest, peale taasiseseisvumist

EPN normidest) ja vanemad hooned ei pruugi vastata Eelnõus toodud olemasolevate

hoonete müra normtaseme nõuetele. Eelnõu ei erista enne ja pärast Määruse 42

jõustumist ehitatud hooneid ja jätab tähelepanuta, et ehitusloa/kasutusloa kui

haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga (HMS § 54) ning et

tagasiulatuva mõju andmine nõuetele on äärmiselt erandlik, eeldades põhjalikku

mõjuanalüüsi ja põhiseaduslikkuse kontrolli, eelkõige õiguskindluse põhimõtte

järgimist. Õiguskindluse põhimõte sisaldab endas nii õiguspärase ootuse, vacatio

legis’e kui tagasiulatuva mõju kohaldamise keelu põhimõtet. Ebasoodsa

tagasiulatuva jõu keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude

suhtes, mis on juba toimunud. Üldjuhul on lubamatu suurendada isiku kohustusi

ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi

kehtestada juba minevikus tehtud tegudele (RKPJKo nr 3-4-1-27-13, p 61).

Riigikohus on selgitanud, et normile tagasiulatuva jõu andmine ei ole iseenesest

põhiseadusega vastuolus ning tagasiulatuva jõu võib anda ka koormavale

seadusesättele, kuid selleks peab esinema põhjendatud vajadus, sellega ei tohi

kahjustada ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ja see regulatsioon ei tohi

olla isikule üllatuslik (RKHKo nr 3-3-1-11-03, punktid 33 ja 34). Eeltoodud nõuded

ei ole praegusel juhul täidetud.

Eelnõu regulatsioon riivab EKFL ja EEEL hinnangul vanemate hoonete omanike

õiguspärast ootust ning õiguskindlust (PS § 10). Eelnõu regulatsioon ja selle

täitmiseks ettenähtud tähtaeg riivab omakorda ebaproportsionaalselt

omandipõhiõigust (PS § 32) ja õigust ettevõtlusvabadusele (PS § 31).

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kohaldada uusi nõudeid juba vanematele

ehitistele. Analoogselt kohalduvad ka energiatõhususe miinimumnõudeid vaid

18

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

uutele hoonetele (EhS § 65) ja EhS § 11 lg 4 alusel kehtestatud määrustes on

reeglina selgelt välja toodud, et nõuded ei kohaldu olemasolevatele hoonetele või

nõuded kohalduvad olemasolevatele hoonetele vaid piiratud ulatuses (vt nt

määrused „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lg 1-4 ja „Eluruumile

esitatavad nõuded“ § 6). Olemasolevatele hoonetele jäävad kehtima nende

ehitamise ajal kehtinud nõuded, sh Määruse 42 nõuded.

Teiseks, Eelnõus puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on juba

väljastatud või kus ehitusloa taotlus esitatakse enne Määruse jõustumise kuupäeva

aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusloa alusel ehitamise

korral ei saa isikule kohalduda Lisas 1 toodud uute hoonete regulatsioon. Lisaks,

kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse

esitamise ajal kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab

isik, et ehitis, mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele

ning riik ei esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Kui isik on koostanud mahuka

ehitusprojekti, talle on antud ehitusluba ning ta on asunud hoonet ehitama, on tal

põhjendatud ootus, et kui ta on ehitusprojekti järgi ehitanud, saab ta ehitisele

kasutusloa. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda, et ehitis ehitataks ümber

vastavalt uutele nõuetele.

Kolmandaks, EKFL hinnangul ei ole osades hoonetes eelnõu nõuded ilmset

võimalik faktiliselt täita, eelkõige miljööväärtuslikule alale jäävatel või väärtusliku

üksikobjektina määratletud hoonetes või hoonetes, mis on tunnistatud mälestisteks,

asuvad muinsuskaitsealal või kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja

muinsuskaitseseaduse alusel. Vastav mõjuanalüüs eelnõus puudub.

20. § 4. LIIKLUSMÜRA NING TEHNOSEADMETE JA -SÜSTEEMIDE MÜRA

PIIRTASEMED

Ettepanek: defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin.

Põhjendused: Eelnõu Lisas 1 ja §-s 5 sätestatakse nõuded hoone olulisele

rekonstrueerimisele, milline tegevus on eelnõus defineerimata. Hoone olulise

rekonstrueerimise defineerib EhS § 63 lg 4, sätestades et oluline rekonstrueerimine

on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning

kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud (piirde- ja

tarindkonstruktsioonide muutmine on heliisolatsiooninõuete

rakendamise tingimus olemasolevate ühiskasutusega hoonete

puhul).

19

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku

asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega

samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Arvestades Eelnõu seletuskirjas

(lk 4) toodud selgitusi olulise rekonstrueerimise sisule, mille puhul ei ole EhS § 63

lg 4 sõnastus suuresti asjakohane tehnosüsteeme puudutavas osas, on õigusselguse

tagamiseks põhjendatud olulise rekonstrueerimise termin sisustada määruses endas.

21. § 5. NÕUDED HELIISOLATSIOONILE

Ettepanekud:

1) Täpsustada sätte sõnastus, et oleks paremini mõistetav sätte

regulatsiooniese. Jätta ära sätte esimene sõna „eeldatakse“;

2) Defineerida Määruses olulise rekonstrueerimise termin;

3) Jätta ära lause osa „juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi

määramisest“, arvestades et EVS 842 uus redaktsioon ei ole veel kinnitatud, sellega

ei ole olnud võimalik tutvuda ning EKFL-ile ja EEL-ile teadaolevalt ei ole viidatud

hoone akustilised klassid kinnitatud ja lõplikud.

Arvestatud osaliselt.

1) Selgitatud. Sõnastus on kooskõlas juhendiga „Standarditele

viitamise juhend õigusaktide ettevalmistajatele“

(https://www.evs.ee/et/standardid-ja-oigusaktid)

2) kasutame „piirde- ja tarindkonstruktsioonide muutmise“

sõnastust

3) Arvestatud. Eelnõu sõnastus täiendatud.

22. § 6. ULTRA- JA INFRAHELI

Ettepanek:

1) täpsustada sätte regulatsioonieset vastavalt kehtivale määrusele nr 74 ja

sõnastada säte järgnevalt:

Ultra- ja infraheli tekitavad seadmed, masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad,

olenemata nende asukohast, tuleb paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada

sellisel viisil, et nende tekitatud ultra- või infraheli tase ruumis, kus pidevalt

viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti

ehitusprojektide koostamisel.

Põhjendused: Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt tuleb tehnoseadme ja -süsteemi

paigaldamisel ja hooldamisel tagada, et selle kasutamisel tekkiv ultra- või infraheli

tase ruumis, kus pidevalt viibitakse, ei ületa piirtasemeid. Kehtiva Määruse „Ultra-

ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete

mõõtmine“ (määrus nr 74) § 1 lg 3 sätestab, et ultra- ja infraheli tekitavad seadmed,

masinad ning muud ultra- ja infraheliallikad, olenemata nende asukohast, tuleb

paigaldada ning neid tuleb hooldada või kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud

Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud.

20

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ultra- või infraheli helirõhutase elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa

käesoleva määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada

samuti ehitusprojektide koostamisel.

EKFL ja EEEL hinnangul ei ole sätet pelgalt ümber tõstetud uude määrusesse, vaid

selle reguleerimiseset on oluliselt muudetud, arvestades et ultra- ja infraheli nõuete

järgimist või hindamist nõutakse igasuguse tehnosüsteemi paigaldamisel, mis

vastavat heli isegi ei pruugi tekitada. Arvamuse esitajate hinnangul peab määruse

regulatsioonist selgelt tulema, millistel juhtudel peab ultra- ja infraheli mõõtma ja

et selle mõõtmist ei ole võimalik nõuda iga hoone ehitamise puhul. Lisaks, Eelnõu

seletuskirjas aga selgitatakse nõuded kehtivad ööpäev läbi ja ka seadmete

kasutamisele, kuid Eelnõu seadme kasutamist ei reguleeri.

23. § 8. JÕUSTUMINE

Ettepanek: sõnastada Eelnõu § 8 lg 2 järgnevalt (lisatud osa alla joonitud):

„Määruse §-i 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2026. aastal. Ehitavale ehitisele, mille

kohta on enne 1. jaanuari 2026 väljastatud kehtiv ehitusluba või kohaliku

omavalitsuse kirjalik nõusolek või esitatud ehitusteatis või ehitusloa või kirjaliku

nõusoleku taotlus, kohaldatakse ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemise või

ehitusteatise esitamise ajal kehtinud nõudeid.“

Põhjendused: Vastavat eelnõu § 8 lg-le 2 rakendatakse määruse §-i 5 1. jaanuarist

2026. aastal. Rakendussättes puudub regulatsioon olukordadele, kus ehitusluba on

hoonele juba väljastatud ja kus ehitusloa taotlus esitatakse enne viidatud jõustumise

kuupäeva aga ehitusloa väljastamine toimub hilisemalt. Kehtiva ehitusõiguse alusel

ehitamise nõudeid ei ole võimalik Eelnõuga reguleerida. Kui isik esitab

haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal

kehtinud õigus ei muutu taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis,

mis on ehitatud vastavalt loa saanud ehitusprojektile, vastab nõuetele ning riik ei

esita talle enam täiendavaid nõudmisi. Riik ei saa enne kasutusloa andmist nõuda,

et ehitis ehitataks ümber vastavalt uutele nõuetele.

Selgitatud. Nõuete rakendumine lahendatud määruse

kohaldamisala ja lisa 1 koosmõjus. Määruse EISi

kooskõlastamise järgselt antud kokkuleppeliselt ka pikem

üleminekuaeg (2027).

21

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

24. EELNÕU LISA 1

Ettepanek:

1) eemaldada Lisa 1 tabel 2 jaotisest 1 elutoa viide (või lisada eraldi elutoa rida

koos kohalduva müra normtasemega).

2) Täiendada eelnõu lisa 1 p 2.2 ja sõnastada see järgnevalt (täiendused alla

joonitud):

2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis, kabinetis, esikus, abiruumis ja

elutoas on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides.

Majandusruumis ja korteripõhise ventilatsiooniagregaadiga tualetis, kus inimesed

püsivalt ei viibi, on lubatud 15 dB võrra kõrgem müratase kui magamisruumides.

3) täpsustada Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua, millised on püsiva müraga,

millised muutuva tasemega ja millised lühiajaliselt toimivad allikad.

Põhjendused: Esiteks, arvamuse esitajate hinnangul on ka tehnosüsteemide puhul

(analoogselt liiklusmüra nõuetele) vajalik eristada ja eraldi käsitleda elutubade ja

magamistubade müranõudeid. Lisa 1 tabel 2 vastavat erisust ei tee. Elutubadele

tuleks ette näha leebemad nõuded, mis on eelkõige vajalik jahutusest tuleneva müra

nõuete tagamiseks. Uutes korterelamutes on juba täna ootuspärane jahutuse

projekteerimine elutubadesse, millisel juhul ei ole eelnõue ettepaneku järgse

normtaseme täitmine tihti võimalik, kuid arvestades siia juurde Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded uuendusi, võib jahutusseadmete lisamine olla

paljudel juhtudel juba vältimatult vajalik ning vajaliku võimsusega jahutusseadmete

paigaldaiseks on vajalik kõrgem lubatud müratase, kui hetkel Eelnõus elutuoa osas

on ette nähtud. Nimelt on energiatõhususe nõuetega alandatud suvist lubatud

sisetemperatuuri, mis eeldab suuremat jahutusvõimsust (so senisest suuremat ja

kallimat jahutusseadet) ning teiselt poolt tahetakse vähendada selle lubatavat

madalamat mürataset. Alternatiivselt on võimalik ette näha sõnastus, mis lubab

jahutusele kõrgemat mürataset.

Teiseks ei arvesta pakutud lahendus majapidamisruumidesse ja tualettidesse

paigaldatavate korteripõhiste ventilatsiooniseadmete müraga, mistõttu nõue on liiga

range ruumile, kus inimesed pikaaegselt ei viibi ja mida kasutatakse ajutisel

1) Selgitatud. Lisa 1 tabel 2 on kooskõlas EVS 842

uustöötluse kavandis käsitletud lähenemisega. Määruse lisas 1

on esitatud üks norm elu- ja magamistubadele, sest erineva

elustiili, liikmete arvu ja ka majandusliku seisu tõttu magavad

inimesed ka elutubades. Määruse uues versioonis (lisa 1 tabel

tehtud erand jahutusele, lisaks tehtud täiendavad erandid peale

teie ja teiste asjaomaste osapooltega kohtumist määruse lisa 1

punktides 2.2-2.4.

2) Selgitatud. Määrus ei reguleeri mitteeluruume ehk punkt

2.2 senisel kujul eemaldatud. Oluline on tagada müra vastavus

elu- ja magamistoas.

3) Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Lisa 1 tabelis 2 elu- ja

magamistoa erisused toodud, seletuskiri täiendatud.

Müraallikad on esitatud tehnoseadmete- ja süsteemide

mõistes. Mitteeluruumide nõuded on käsitletud standardi 842

uustöötluse kavandis. Lisaks lisa 1 tabeli 2 all on esitatud uus

erand jahutusele, lisaks täiendavad erandid punktides 2.2-2.4

peale teie ja teiste asjaomaste osapooltega kohtumist ja

arutelusid.

22

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

eesmärgi just mürarikaste tegevuste jaoks (pesumasin, kuivati,

ventilatsiooniseadmed jms). Korteripõhiste seadmte kasutamine on sageli tehniliselt

kõige mõisltikum valik ja/ võ vajaliki tänapäevaselt mõistlikult oodatava eluruumi

kasutusmugavuste loomiseks. Seetõttu tuleb müranormide kehtestamisel näha ette

reaalne võimalus ka selliste seadmete paigutamiseks – ning loogiline valik on

majapidamisruum või WC, kuivõrd nende kasutus on kõige lühiajalisem.

Kolmandaks puudub hetkel regulatsioon, milline müratase peab olema tagatud

muudes abiruumides, esikus ja kabinetis.

Neljandaks tuleb täpsustada ka Lisa 1 punkti 2.1 ja välja tuua (näitliku) loeteluna,

millised on püsiva müraga, millised muutuva tasemega müraallikad (nt

küttesüsteemid, ventilatsiooniseadmed) ja millised lühiajaliselt toimivad allikad (nt

WC, segistid, köögikubu, majaaluse garaaži tõstanduksed) ning vajaduse korral

neile kehtestada ka eraldi tehnosüsteemide müra normtasemed. Nimelt ei ole

põhjendatud võrdsustada ventilatsioonisüsteemi müra ja wc poti või köögikubu

kasutamisest tulenevat müra, arvestades et reeglina teevad köögikubud suuremat

müra kui “Elu- ja magamistuppa“ normtasemetega lubatud (avatud köögi puhul).

Viiendaks esineb Eelnõus vastuolu - punktis 2.1 kolmandas lauses on kirjas, et

„Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max kehtestatud statsionaarsetele

püsiva või muutuva tasemega müraallikatele.“ Tabelis 2 on valdavalt toodud aga

LpA,eq,T tase ning LpA,max normtaset ei ole välja toodud koolide ja lasteasutuste

lahtrites.

25. EELNÕU LISA 2

Ettepanekud:

1) Täiendada lisa 2 p 5 järgneva lausega:

Helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega

möbleeritud ruumidele. Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt

mõõtmiste standarditele või samaväärsetele dokumentidele.

2) Täiendada lisa 2 järgneva punktiga:

Arvestatud.

1) Eelnõu lisa 2 sõnastust täiendatud.

2) Eelnõu lisa 2 punkt 4 käsitleb ka tehnosüsteemide müra

mõõtmist.

23

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis mõõdetud

helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt standardi EVS-

ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Helirõhu normtasemete

arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele.

Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele

või samaväärsetele dokumentidele. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja

väljatõmbeavad, peavad need välismüra mõõtmisel hoone sees olema avatud.

Põhjendused: Eelnõu lisas 2 puudub kehtivas määruse nr 42 § 6 lg-st 4 ja § 7 lg-st

9 tulev selgitus, et helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste

akende ja ustega möbleeritud ruumidele. Lisaks ei nähtunud Lisast 2 selgitust, et

tehnosüsteemide müra puhul eeldatakse, et õigusakti nõuded on täidetud, kui ruumis

mõõdetud helirõhutasemetest arvutatakse müra hinnatud tasemed vastavalt

standardi EVS-ISO 1996-2 või muu asjakohase standardi nõuetega. Selgitame, et

möbleeritud ruumidele nõuete kehtimine ei tule mõõtestandarditest ja seal on antud

võimalus seda erinevalt lahendada sõltuvalt riiklikest reeglitest. Selle täpsustuse

üheselt määrusesse lisamine on oluline, kuna tühjades kõlavates ruumides on

müratasemed kõrgemad, mistõttu teeme ettepaneku kehtiva määruse regulatsioon

vastavas osas Eelnõusse üle tuua.

26. VORMISTUSLIK

1) Eelnõus läbivalt kasutada elu- ja magamistoa mõisteid. Eelnõus

kasutatakse läbisegi elu- ja magamisruumide ning kord jälle elu- ja magamistubade

mõisteid. Igal pool võiks olla nõuded elu- ja magamistubade kohta.

Arvestatud osaliselt. Koolieelsetel lasteasutustel on rühma- ja

magamisruumid.

Eesti Puitmajaliit MTÜ

27. Kahjuks ei jõudnud järgmine määrusemuudatus “Nõuded müra ohutusele elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ Eesti

Puitmajaliiduni tagasisidestamise ringile. Küll aga sooviksime sellegi poolest

avaldada arvamust ja tagasisidet, sest tegu väga jõuliste muudatustega, mis on meie

hinnangult tehtud ilma sisulise mõjuhinnangu ja põhjenduseta ning mille

rakendamine tooks kaasa põhjendamatuid lisakulusid kogu ehitussektorile ja

lõpptarbijale.

Selgitatud. Vabandame, saatsime määruse arvamuse

avaldamiseks enda teadmisel asjakohastele ehitust ja

sisekliimat puudutavatele asutustele ja liitudele. Kaasama teid

edaspidi müra regulatsiooni puudutavas.

Olete õigesti märkinud, et detsibell on logaritmiline ühik ja

ehituslikus lahenduses võib juba väike muutus (1–2 dB)

24

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Esmalt, me peame väga oluliseks kvaliteetset ja kasutajasõbralikku ehitatud

keskkonda, kuid tuleb nentida, et praegusel kujul kavandatud muudatused tekitavad

mitmeid küsimusi nii nende põhjendatuse kui ka praktilise mõju osas. Jääb mulje,

et norme on mitmetes kohtades lihtsalt 5 dB võrra allapoole nihutatud, ilma et oleks

selgelt mõistetud, millist mõju see tegelikkuses kaasa toob.

Selgitus - detsibell on logaritmiline ühik – ainuüksi 1–2 dB muutus võib mõjutada

ehitust oluliselt, 5 dB võrra karmistamine tähendab aga juba märgatavat lisakulu ja

tehniliste lahenduste ümberprojekteerimist. Seega seletuskirja väide “Piirtasemed

on määratud nii, et need oleksid tervisekaitse seisukohast piisavad, kuid samal ajal

ehituslikult ja kulude mõttes mõistlikult saavutatavad.” ei ole õige – jah need on

tehniliselt teostatavad aga toovad endaga kaasa väga suuri lisakulutusi! Jääb

selgusetuks miks on tarvilik taolist rangust rakendada? Kas on tehtud uuringuid, mis

näitavad, et tänased müratasemed on tervist kahjustavad? Kas on laialdaselt

teadaolevaid probleeme või kasutajate kaebusi? WHO võib ju soovitada aga

regulatsioone vaadates peame ratsionaalselt otsa vaatama, kas ja millised

muudatused on päriselt vajalikud. Lähtuda tuleks proportsionaalsuse põhimõttest –

mitte iga detsibell ole kasutajakogemuses kriitiline, küll aga võib see olla määrava

tähtsusega ehituslikus teostuses ja kuludes.

Kui selliseid lähtekohti ei ole, siis on määruse karmistamine ebaproportsionaalne ja

põhjendamata. Me ei peaks muutma norme „igaks juhuks“ – seda enam, et ehituse

maksumus on niigi pidevas tõusutrendis ning iga täiendav nõue suurendab kulusid

lõpptarbijale. Tuletame meelde, et (taskukohaste) eluasemete kättesaadavus on aina

süvenev probleem.

Meie ettepanek on jätta senised normid kehtima, kui nende rakendamisel ei ole seni

tuvastatud sisulisi kitsaskohti. Kui aga siiski mingid kitsaskohad on ühes või teises

hoones/hooneosas ilmnenud, siis tuleks norme langetada 1–2 dB kaupa, mitte

jõuliste ja järskude sammudena. Sealhulgas viitame taaskord muudatuste

tekitada projekteerimise ja ehituse seisukohalt väljakutseid.

Samas on oluline eristada ehitustehnilist mõju ja inimese

kuulmistaju. Inimese kuulmissüsteem ei erista lineaarset

muutust, vaid tajub samuti logaritmiliselt. Uuringute järgi

tajutakse 3 dB muutust keskmiselt alles “nõrgalt märgatavana”

ja umbes 5 dB muutust juba “selgelt märgatavana”. 1–2 dB

muutus jääb tavakuulaja jaoks enamasti tähelepandamatuks. 5

dB rangem norm seevastu tähendab juba selgelt tajutavat

erinevust eluruumi kvaliteedis (nt vähem naabrite tegevuse

kostumist, parem keskendumisvõimalus ja välja puhkamine).

Selline tase on rahvatervise seisukohalt põhjendatud ja

kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega.

Määruse lisa 1 sätestatud piirtasemed on mõnevõrra rangemad

ainult uutele hoonetele – piirtasemed on kooskõlas EVS 842

uustöötluse kavandi teise klassi normidega, ehk

miinimumnõuetega. EVS 842 uustöötluses on esitatud ka

esimese klassi, ehk kõrgendatud normid, mida määrusesse üle

ei võeta, aga mida võimalusel rakendada soovitame. Lisaks,

oluline on märkida, et EVS 842 uustöötluse töögrupi ja

akustikaekspertide andmetel on neid uusi väärtusi tegelikult

juba pikka aega kasutatud fassaadide heliisolatsiooni

projekteerimisel, kuna need on üle võetud kehtivast standardist

EVS 842:2003.

Ilmselt peate oma arvamuskirjas silmas liiklusmüra normi (35

dB). Pöörame tähelepanu asjaolule, et sisuliselt ei ole seda

normi karmistatud. Uutes elamutes on kogu aeg olnud nõudeks

25

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

ratsionaalsusele – kas ja kui palju langetatud detsibell mõjutab kasutajakogemust

versus millised on kaasnevad kulud ja tingimused teostatavusele.

35 dB, nii oli see standardis EVS 842:2003 ja ka määruse 42

esimeses versioonis (uute elamute kohta kehtis taotlustase 35

dB, vanadele (vene aegsetele) oli lubatud 40 dB). Vahepealne

määruse 42 versioonis tehti selles osas viga, ehk nõue 35 dB

uutele elamutele oli välja jäänud. Aga samas vahepealsel ajal

projekteeriti ja ka ehitati standardi EVS 842:2003 nõude järgi,

ehk 35 dB nõue on olemas olnud kogu aja.

Võib tunnistada, et puitkonstruktsioonidega on keerulisem

normi saavutada, aga puitmajadele ei saa teha ka erisust, sest

inimeste tervise kaitse peab olema ühesugune sõltumata

hoonetüübist. Peale kohtumist teie ja teisteasjaomaste

osapooltega lisasime määruse lisasse 1 täiendavaid leevendusi

tehnosüsteemide ja jahutussüsteemide müra normi

saavutamiseks (määruse lisa 1 tabeli 2 allmärkus 1 täiendatud

ja lisatud punktid 2,2-2.4).

Kokkuvõttes, määruses ei ole tegemist kõige rangemate

normidega, vaid miinimumnormidega ja seda ainult paikades,

kus inimene magab ja puhkab, ehk kus on kõige olulisem

saavutada vaikne elukeskkond. Müra tervisemõjudest ja

piirtasemetest on täpsemalt käsitletud määruse seletuskirjas.

FIE Linda Madalik

28. Edastan oma arvamuse sotsiaalministri määruse "Nõuded müra ohutusele elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid" eelnõu kohta.

Sissejuhatuseks avaldan tänu eelnõu koostajale Ramon Nahkurile, kes tegi head

koostööd standardi EVS 842 uustöötluse töögrupiga. Tänu sellele koostööle saab

Arvestatud. Indikaatorid ja helirõhutasemed samas hoones

paiknevate kaubandus-, tootmis- ja teenindusruumide osas

vastavusse viidud. Lisaks täiendatud ka seletuskirja eraisiku

heliisolatsiooni teemal.

26

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

sotsiaalministri määruse ja standardi EVS viia omavahel kooskõlla, mida pean väga

oluliseks.

Kuna sotsiaalministri määruse koostamise ajakava kujunes pingeliseks, siis on

praegu avaldatud tekstis mõned puudused, millele juhin tähelepanu.

Tabel 2, kus esitatakse nõuded tehnoseadmete ja -süsteemide müra kohta

müratundlikes ruumides

Olen väga rahul, et nõudeid tehnoseadmete ja -süsteemide lubatud

helirõhutasemetele elu- ja magamisruumides on karmistatud LpAeq,T = 28 dB, aga

sellega tuleb viia vastavusse ka indikaator LpC,eq,T, mis peab olema 48 dB (mitte

50 dB), ning LAmax, mis peab olema 33 dB, mitte 35 dB.

Mis puudutab lubatud helirõhutasemeid elu- ja magamisruumides, kui müraallikaks

on samas hoones paiknevad tööstusettevõtted, kaubandus- või teenindusettevõtted,

siis soovitan need nõuded viia vastavusse standardi EVS 842 peatükiga 9 "Nõuded

mürarikastele ruumidele, mis piirnevad müratundlike ruumidega". Selle järgi on

päevasel ajal lubatud helirõhutasemed müratundlikes ruumides võrdsustatud

tehnoseadmete ja -süsteemide lubatud helirõhutasemetega ning öisel ajal ei tohi

helirõhutase olla suurem kui LpAeq,T = 25 dB. Müra maksimaalne tase ei tohi öisel

ajal olla suurem kui LpAFmax = 32 dB, kui müraallikale on iseloomulik muutuva

tasemega müra.

Veel on mul üks märkus eelnõu seletuskirja kohta, kus leheküljel 8 on juttu hoonete

rekonstrueerimisest. Seletuskirja tekst: "....Oluline rekonstrueerimine selle määruse

kontekstis tähendab eelkõige piirdekonstruktsioonide muutmist, mitte aga

väiksemaid renoveerimistöid nagu akende vahetust või fassaaditöid. See tähendab,

et kui eraisik hakkab tegema väiksemat remonti kodus, siis nõue ei rakendu, aga kui

hakatakse täielikult renoveerima, nt vana korterelamut (piirdekonstruktsioonide

muutmisega), siis tuleks ka hoone heliisolatsiooni vastavalt standardi EVS 842

kohaselt toodud juhistele parandada..."

27

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Sellest tekstist võib aru saada ka nii, et oma korteris remonti tegev eraisik ei peaks

akustikanõuetega arvestama. Praktika näitab, et eraisikud võivad remondi käigus

korteritevahelist heliisolatsiooni halvendada, eriti löögiheli isolatsiooni osas, kui

vahetatakse välja põrandakatted. Oleks hea, kui tekstis märgitakse, et eraisik ei tohi

korteri remondi käigus halvendada korteritevahelist heliisolatsiooni.

Kajaja Acoustics

29. § 1 (2) - mida mõeldakse antud siseruume käsitleva määruse kontekstis “... tuleb

arvestada

planeeringute ... koostamisel ...” all?

Selgitatud. Müra ja sellega seotud planeeringuid käsitleb

atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16.

detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“, seega võtame määrusest selle osa välja.

30. Olemasolevate hoonete regulatsioon tuleb täpsustada/selgitada, kuna eelnõud ja

seletuskirja

lugedes ei ole võimalik sellest üheselt aru saada.

a. Kas Tabelis 1 ja Tabelis 2 veerus “Müra normtasemed hoonetele ja ruumidele,

mis on

projekteeritud, ehitatud või rekonstrueeritud enne määruse jõustumist” esitatud

liiklusmüra ja

tehnosüsteemide müra normtasemed kehtivad siis kõikidele hoonetele, mis on

olemas? Või

mõeldakse hooneid, mis on rajatud alates sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42

kehtestamisest alates?

b. Kuidas käsitletakse olukorda uute avalikes huvides rajatavate teede, tänavate,

raudteede,

trammiliinide rajamisega - kelle kohustus on tagada, et olemasolevate piirnevate

müratundlike

hoonete siseruumides on kehtestatud müra normtasemed tagatud kui hoone

välispiirdele

mõjuvad keskkonnamüratasemed suurenevad ja siseruumides ületatakse eelnõu

Tabelis 1

a. lisa 1 sõnastusi täpsustatud (kellele normid kehtivad), lisaks

toodud selgitused seletuskirjas.

b. Selgitatud. RTHS § 16 lõike 3 kohaselt füüsikalise

ohuteguri allika valdaja tagab allika vastavuse kehtestatud

nõuetele. Lisaks, tiheasustusalade kasvava müra probleeme

tuleb lahendada välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle

alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava alusel.

Käesolev määrus ei saa reguleerida ega lahendada ära

kõikvõimalikke olukordi, siiski peab inimese kaitseks müra

piirtasemed ruumides kehtestatud olema.

28

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

esitatud piirtasemed? Väga aktuaalne seoses uute trammiliinide rajamisega

Tallinnas suure

asutustihedusega piirkondadesse Liivalaia tn ääres ja Pelgurannas.

31. § 2. Müra normimise lähtealused

a. 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra.

i. Lisa 1 2.1. on kirjeldatud ka lühiajaliselt toimivat üksikut müraallikat, millele on

kehtestatud eraldi nõuded

Teadmiseks võetud.

32. § 5. Nõuded heliisolatsioonile

a. Kuna kehtivas EVS 842:2003 ei ole käsitletud hoone akustilisi klasse, siis

ettepanek on

eemaldada lõik “juhindudes standardis esitatud hoone akustilise klassi

määramisest.” See ei

muuda vastava paragrahvi õigusselgust, sest nõuetele vastavuse hindamisel

lähtutakse

kokkulepitud nõuetest. Käesoleval hetkel ei ole standardi EVS 842 uusversioon

kehtestatud,

standardi kavand ei ole ka avalik ja sellega ei ole võimalik osapooltel tutvuda.

b. Samas oleks täiendav ettepanek määruses käsitletud ruumide osas esitada

peamiste ruumide

piirnemiste osas heliisolatsiooni (õhuheli ja löögiheli) nõuded määruse tasemel.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastus täiendatud. Määruses

endas täpsemaid heliisolatsiooni nõudeid kehtestama ei

hakata, kuna õigusaktide koostamisel on suund nõuete

vähendamine ja dereguleerimine. Täpsustused tehakse

standardis EVS 842.

33. § 6. Ultra- ja infraheli

a. Määruse sõnastust tuleb täiendada, et nõuded käsitletakse ainult ultra- ja infraheli

müraallikate puhul põhjendatud juhtudel. Samuti saab mõõtmiste teostamist nõuda

ainult

põhjendatud olukordades (nt hoone on ehitatud tuulepargi või muu müraallika

lähedale, mis

teadaolevalt võivad põhjustada kõrgeid ultra- või infraheli tasemeid). Vajaduse

korral lisada

selgitused seletuskirja. Teadaolevalt on Eestis senini infrahelitasemeid mõõdetud

tuuleparkide lähedusse jäävates eluruumides. Ultraheli mõõtmiste teostamisest

Eestis käesoleva kirja

koostaja ei ole teadlik.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Mis puudutab

tuuleparke, siis käesoleval hetkel on käimasolevad Tartu

Ülikooli teadustööd tuuleparkide tervisemõjude (sh müra ja

infraheli) teemal ning nende valmimise järgselt hindame üle

eraldi nõuete kehtestamise vajaduse.

29

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

b. Kas määruse koostajatele on teada kui palju on teostatud viimastel aastatel ultra-

ja infraheli

mõõtmisi (mis ei ole seotud tuuleparkidega), kas mõõtmistulemuste alusel on

fikseeritud

normtasemete ületamisi?

c. Kas ministeerium on kaalunud tuuleparkidega seoses eraldi regulatsiooni

kehtestamist ainult

müraallika tüübi põhiselt?

34. § 7. Helirõhutaseme mõõtmise ja hindamise kord

a. “(2) Mõõtmise teostajal peab olema akrediteerimisasutuse poolt mõõteseaduse §

5 lõike 5 alusel

välja antud erialast kompetentsust kinnitav tunnistus või akrediteerimistunnistus”

i. Lõige (2) sõnastus tähendab, et määruse eelnõue raames kõikide normtasemete

mõõtmised eeldavad erialast kompetentsust kinnitava tunnistuse või

akrediteerimistunnistuse olemasolu. Kuna määrus katab ka ultra- ja infraheli

piirtasemed, siis juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt Eesti

Akrediteerimiskeskuse

www.eak.ee avalikule informatsioonile Eestis ühelgi akrediteeritud katselaboril

vastav

akrediteering puudub, sh ka Terviseameti rahvatervise laboril

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

05/EAK%20tunnistus%20L042%20koos%20lisaga.pdf. Seetõttu jääb ebaselgeks

eelnõus vastava nõude seadmine kui avalike andmete põhjal on võimalik veenduda,

et vastava mõõtevõimekusega labor Eestis puudub, sh ka riiklikul järelevalvet

teostaval Terviseametil. Selliselt ei ole võimalik nõuetele vastavust kontrollida.

ii. Ettepanek oleks täiendada lõiget (2) selliselt, et see ei kehtiks ultra- ja infraheli

mõõtmiste osas.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust täiendatud (kui

see on tehniliselt teostatav)

35. Lisa 1. Liiklus- ja tehnoseadmete ja -süsteemide müra piirtasemed

a. Määruse eelnõus ja seletuskirjas tuleb ühtlustada läbivalt ruumide nimetused –

elamu osas on

soovitus kasutada termineid elutuba (mitte eluruum - vastavalt

a. Arvestatud osaliselt. Kõike pole võimalik ühtlustada, sest

näiteks koolieelses lasteasutuses on magamisruumid.

b. Püsiva või muutuva tasemega müraallikaid täpsustavad

standardid ja neid hinnatakse vastavate rahvusvaheliselt

30

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020017?leiaKehtiv tähendab “eluruum”

korterit) ja

magamistuba.

b. 2.1. Eelnõus tuleks täpsustada, et millised on püsiva või muutuva tasemega

müraallikad ning

millised on lühiajaliselt toimivad üksikud müraallikad (tuua näited või

tehnosüsteemide,

müraallikate nimetused) ning sõltuvalt lahendusest kehtestada erinevad nõuded.

i. Eelnõust on võimalik nii aru saada normtasemete osas elamutes:

1. Püsiva tasemega müraallikas - indikaator LpA,eq,T

2. Muutuva tasemega müraallikas - indikaatorid LpA,eq,T ja LpA,max

3. lühiajaliselt toimiv üksik müraallikas - indikaator LpA,max

ii. Täpsustavad küsimused, mis aitavad teemad avada:

1. kas tsükliliselt ja erinevates režiimides töötav õhk-õhk või õhk-vesi

soojuspump on püsiva või muutuva tasemega müraallikas? Sellest sõltub kas

indikaator LpA,max rakendub?

2. Analoogselt gaasikatla põleti töötab tsükliliselt ja režiim sõltub eelkõige

välistemperatuurist. Milline nõue rakendub?

3. Korteri jahutusseade töötab samuti režiimis, kus etteantud temperatuuri

saavutamisel seade jääb seisma ja hakkab uuesti tööle vastavalt ruumi

sisekliima muutudes.

4. Millised nõuded rakenduvad garaaži tõstuksele, teise korteri tualeti

kasutamisele, teise korteri segisti kasutamisele?

c. „2.2. Elamu eraldiseisvas köögis, vannitoas, tualetis ja majandusruumis on

lubatud 5 dB võrra

kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.“

i. Ettepanek kasutada termineid elutuba ja magamistuba.

ii. Kuna köögikubu seadmena on ventilatsioonisüsteemi osas, siis tuleks lisada ka

märkus, et nõuded ei rakendu köögikubu töötamise perioodil (tüüpselt paigaldatakse

korterelamutesse köögikubud korteriomanike poolt).

iii. Välja on toodud “eraldiseisev köök” analoogselt määrusega nr 421. Kuna sellist

eraldi

kokkulepitud standardite ja indikaatorite kohaselt. Näiteid

toodud seletuskirjas.

e. Arvestatud

f. Arvestatud. Määruse kohaldamisalas ei ole

vabaõhuüritused, kohaldamisalasse jäävad meelelahutushoone

sisesed üritused.

c. Selgitatud. Määrus ei reguleeri mitteeluruume ja kasutaja

poolt juhitavaid seadmeid samas elamus, v.a määruse lisa 1

tabeli 2 all olevad erisused. Määruse lisa 1 täpsustatud müra

indikaatorite kasutus.

d. Selgitatud. Lähtume EVS 842 uustöötlusest, kus on elu- ja

magamistubadele üks norm. Jahutusele on määruse lisa 1

tabeli 2 all tehtud uus erand, lisaks tehtud täiendavad erandid

punktides 2.2-2.4, et olukorda leevendada. Määruse lisa 1

tabelite veergude loogika on muutunud. Enne määruse

jõustumist projekteeritud ja ehitatud hooneid hinnatakse hoone

projekteerimise või ehitamise ajal kehtinud nõuete ja eelmise

määruse kohaselt.

-kinniste akende ja uste ning möbleeritud ruumide punkt

lisatud lisas 2.

-vabaõhu üritusi määrus ei reguleeri

-Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhu piirtasemed

olid ka eelmises määruses (kinode punkt võeti välja)

-lifti nõue lisas 1 vastavalt ettepanekule muudetud

31

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

köögi ruumi kaasaegsetes korterelamutes reeglina ei rajata, siis see ei ole ajakohane.

Ettepanek oleks “eraldiseisev köök” loetelust eemaldada või asendada “köök-elutoa

köögi tsoonis”.

iv. Kuna väga suures ulatuses rajatakse uued korterelamud korteripõhiste

ventilatsiooniagregaatidega, siis oleks põhjendatud eraldi nõude kehtestamine

ruumidele, kuhu sellist seadet soovitakse paigaldada, nt majandusruum,

majapidamisruum, abiruum, tualett.

d. Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes

i. Elamu – analoogselt Tabel 1 ja seletuskirjas toodud argumentatsioonile (sh WHO)

on

põhjendatud elutubadele ja magamistubadele eraldi normtasemete kehtestamine.

Täiendavaks põhjuseks on ruumide jahutus (eelkõige päevasel ajal).

ii. Tabeli nõuete kaks veergu on enamuses identsete nõuete olemasolevate ja uute

ruumide osas, seetõttu ei kehti seletuskirjas toodud lause “See muudatus võimaldab

arvestada realistlikumalt vanade hoonete tehniliste võimalustega ning esitada

mõneti

ambitsioonikamaid nõudeid uutele hoonetele.” Liiklusmüra nõuete osas Tabelis 1

on

nõuded erinevad.

iii. Lisa 1 tuleb lisada tekst analoogselt määrus nr 42-le “Helirõhu normtasemete

arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele.

Möbleerimata ruumides rakendatakse parandusi vastavalt mõõtmiste standarditele

või samaväärsetele dokumentidele.” Tegemist on olulise täpsustusega, mis mõjutab

kontrollmõõtmiste teostamist ja tulemuste hindamist.

iv. Samuti tuleks lisada märkus “Normtasemed ei kehti samas korteris toimuvale

veevõtule või tualeti kasutamisele.” (analoogne märkus on olemas EVS 842:2003

“Tabel 8, Märkus 2 - „Nõuded ei puuduta samas ruumis veevõtul tekkivat müra”,

kuid

ettepanek oleks seda laiendada kogu korterile ja täiendada tualetiga).

v. Määruse põhiteksti või seletuskirja on põhjendatud lisada märkus, et

sisekliimasüsteemide põhjustatud müra normtasemetele vastavust mõõdetakse

projekteeritud õhukoguse, temperatuuri jms juures, mitte maksimaalses või muus

32

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

sellises töörežiimis (lõppkasutaja saab ise reguleerida režiime ventilatsiooniseadmel

ja

jahutusseadmel).

e. 2.1. ja Tabel 2. Tehnoseadmete ja -süsteemide müra normtasemed hoonetes

i. Eelnõus on 2.1. kirjas “Ülejäänud hoonetes on müra normtasemed LpA,max

kehtestatud ...”

Tabelis 2 on ülejäänud hoonetes peamine indikaator LpA,eq,T ja täiendavalt

kasutatud

osaliselt indikaatoreid LpC,eq,T ja LpA,max. Ettepanek oleks muuta sõnastus

analoogseks

elamutega.

f. 2.4. Helivõimendussüsteemidest põhjustatud helirõhk

i. On kasutatud termineid “tantsusaal, diskoteek”, mis ei ole käesoleval hetkel

ajakohased

ja tuleks asendada või eemaldada loetelust;

Kas nõuete kehtestamine loetelus (kino- ja kontserdisaalid ning vabaõhuüritused,

tantsusaalid, diskoteegid, klubid, restoranid ja baarid) toodud asukohtades on üldse

põhjendatud? Kas reaalselt teostatakse nende üle järelevalvet?

iii. Kas on esitatud kaebuseid loetelus toodud asukohtades nende külastajate poolt

ja

neid kaebusi menetletud?

iv. Varasemalt oli sotsiaalministri määruses nr 42 toodud “(3) Kinodes on helirõhu

ekvivalenttaseme soovituslik arvsuurus 85 dB(A).” Eelnõus on kirjas, et ei tohi

ületada

LpA,eq,T 100 dB, mis on põhimõtteline muutus.

g. 2.5. Elamute ja ühiskasutusega hoonete elu- ja magamistubades ja õppeasutuste

õpperuumides on

lifti maksimaalse müra piirtase LpA,max 40 dB.

i. Uue elamu elutubade ja magamistubade jaoks on lifti maksimaalne müra piirtase

LpA,max 40 dB liiga leebe ja ei taga lõppkasutajate rahulolu senise praktika alusel;

ettepanek oleks lähtuda järgmistest piirtasemetest: töötsükli LpA,eq,T £ 30 dB ja

LpA,max £

33

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

35 dB.

36. Sotsiaalministri määruse „Nõuded müra ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning mürataseme

mõõtmise meetodid“ eelnõu seletuskiri

1. Määruses käsitlevate hoonete arvu ja nõuete vähendamine on positiivne muutus

ning igati

põhjendatud. Siiski tekkis küsimus, kas tervishoiuasutustuse (eelkõige palatite ja

arstikabinettide)

väljajätmine on põhjendatud arvestades nende ruumide kõrgendatud nõudeid.

Tervisehoiuasutuse

välja jätmist ei ole ka seletuskirjas selgitatud.

Seletuskirjas viidatakse kaasaegsele standardile EVS 842, mille kehtiv versioon on

aastast 2003.

Hetkel on standardi uusversioon kavandi koostamise staadiumis ja selle lõplik sisu

ning

rakendumise aeg ei ole teada.

3. Ka seletuskirjas on toodud, et antud määrust kasutatakse “... planeeringute

koostamisel ...”.

Siseruumide nõudeid käsitleva määruse käsitlemine planeeringute kontekstis jääb

mõnevõrra

segaseks ja tuleks täpsustada.

4. Seletuskirjas käsitletakse korduvalt EVS 842 standardit kui peamist akustiliste

nõuete standardit;

see on korrektne heliisolatsiooni, liiklusmüra ja ruumiakustika osas, aga ei ole

korrektne väide

tehnosüsteemide osas- tehnosüsteemide projekteerimisel on kaks peamist

standardit, mis katavad

ära vajalikud ruumitüübid:

- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja

ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-

3:2017

Selgitatud. Eeldame, et tervishoiuasutused, kus on vaja tagada

spetsiifilised akustilised tingimused, järgivad valdkonda

käsitlevaid standardeid (nagu nt EVS 842, kus on

tervishoiuasutuste heliisolatsiooni ja siseruumide müra

nõuded käsitletud). EVS 842 on põhiline müra eest kaitse

reguleeriv standard, mille eesmärgid on samased määrusega

ning mille uustöötluse kavand on lõppstaadiumis ja ootab

standardimiskomitee heakskiitu. Teadaolevalt on EVS 842

koostamisel pöördutud muude valdkonda reguleerivaid

standardeid puudutavate ekspertide ja liitude poole ning tehtud

pingutusi, et ühtlustada standardite tekstid. Muid standardeid

on käsitletud ka käesoleva määruse seletuskirjas. Ka standard

EVS 842 käsitleb tehnosüsteemide- ja seadmete müra.

Seletuskirjas tehtud läbivalt täiendusi, sh ka planeeringute

teemal.

34

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

(standard on hetkel uuendamisel)

- EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon.

Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks,

lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast.

Moodul M1-

6. Eesti standardi rahvuslik lisa

- Ettepanek on seletuskirjas viidatud üldiselt standarditele või siis lisada pikem

standardite

loetelu, mis katavad hoonete erinevaid akustilisi aspekte.

5. Seletuskirjas on refereeritud EVS 842 uusversiooni standardikavandi teksti, mis

on olnud Eesti

Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse juures oleva EVS/TK61 (Müra ja

ehitusakustika)

standardikomitee liikmetele kättesaadav, kuid kuna komitee ei oleks heakskiitu

arvamusküsitlusele

saatmiseks veel andnud, siis on seletuskirjas standardikavandi üks-ühele

refereerimine, mis käsitleb

akustilisi klasse ja nende kasutamist, ennatlik. Ettepanek oleks piirduda ainult klasse

nimetustega ja

üldiste põhimõtetega. Kuna määruse eelnõule on tehtud ettepanekuid, mis eeldavad

määruse

muutmist, siis väide “Tehnoseadmete ja liiklusmüra klassi A2 nõuded on kooskõlas

käesolevas määruses

sätestatud nõuetega.” on ennatlik.

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Tere

On äärmiselt tänuväärne, et uus siseruumides levivat müra puudutav määrus on

valmis kooskõlastamiseks. Siinkohal teeksin ettepanekud, mida võiks kaaluda

lisamast määrusesse tuugenite müraheitest tingitud infraheli levikust siseruumides.

Selgitatud. Käesoleval hetkel on käimasolevad Tartu Ülikooli

teadustööd (1. Metoodika väljatöötamine tuuleparkide ja teiste

energiatootmise tehnoloogiate võimalike tervisemõjudega

seotud teadusuuringute tulemuste tõlgendamiseks Eesti

35

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Kaaluda lisamist uue määruse paragrahvi 2. “Müra normimise lähtealused”

alapunkti kaks “müraallikas”: tuulegeneraator.

Kuna tuugeneid paigaldatakse müratundlikele aladele tihti ka 1km lähedusse, siis

on füüsikaline paratamatus, et väljas tekitatud müra (eriti madalsageduslik) levib ka

siseruumidesse. Ei ole päris korrektne võrdsustada tuugenite müraheidet erinevate

tööstuste müraheitega kuna tuugenite müra liigitub häirivamaks oma muutuva

mürataseme poolest. Tuugenitest lähtuvat müraheidet oleks õigem liigitada ka

impulssmüraks seda just väga madalatel helisagedustel (alla 1Hz). Tuugenite

muutuva mürataseme impulsilisust kinnitavad vähemalt kolm, teineteisest

sõltumatut uurimisrühma, kes on jõudnud sarnaste järeldusteni.

Cape Bridgewater acoustic report

https://docs.wind-watch.org/Cape-Bridgewater-Acoustic-Report.pdf

5th International Conference On Wind Turbine Noise Denver 28-30 August 2013

The Measurement of Infrasound and Low Frequency Noise for Wind Farms

(amended version) Steven Cooper The Acoustic Group Pty Ltd, Sydney, NSW,

2040.

http://acoustics.com.au/media/The_measurement_of_infrasound_and_low_frequen

cy_noise_for_wind_farms_(amended).pdf

On infrasound generated by wind farms and its propagation in low-altitude

tropospheric waveguides 2015

https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/2014JD022821

Tuugenitest lähtuvad infraheli impulsslained on perioodilised ja langevad kokku

harmoonilist jada järgiva matemaatilise seaduspärasusega. Seda on tõendanud

IARO (international accustics reaserch organisation) kõrgresolutsiooniliste

infraheli mõõtmistega, mis on avaldatud eelretsenseeritud teaduskirjanduses.

https://www.intechopen.com/chapters/85225

Ettepanek 1: tuua uues määruses välja müraallikas tuulegeneraator ja määratleda

siseruumidesse leviv tuulegeneraatori müra muutuva tasemega müraks. Arvestades

tuugenite müraheite impulsilist iseloomu, siis ei ole tänaste andmete põhjal täpselt

võimalik öelda millised on nimetatud seadmete tekitatud müra ohutud helirõhu

tingimustes, 2. Tuuleparkide akustilise mõju uurimine:

mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine

epidemioloogiline terviseriskide uuring) tuuleparkide

tervisemõjude (sh müra ja infraheli) teemal, kust tulevad ka

võimalikud Eesti teadlaste soovitused tuuleparke puudutavate

normide täiendamiseks ja muutmiseks (sh müra ja infraheli

nõuded). Uuringute valmimise järgselt hindame koosmõjus

teiste tehtud ettepanekutega üle eraldi nõuete kehtestamise

vajaduse ja ka infraheli nõuete täpsustamise vajaduse.

Lisa 2 punkt 1.1 sõnastust täpsustatud.

36

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

tasemed sise või välistingimustes. Siinkohal peab lähtuma ettevaatusprintsiibist kui

eesmärk on kaitsta Eestis tuugenite müra mõjupiirkonda jäävaid inimesi.

G-sageduskorrektsioon.

Jääb arusaamatuks, miks soovitatakse uues määruses kasutada infraheli

mõõtmismetoodikat (ISO7196), mis summutab alla 10Hz jäävatel sagedustel

helirõhu taset mitmeid kordi, mis omakorda pisendab tuugenite poolt tekitatud

madalsageduslikke helirõhutasemeid.

Meeles tuleb pidada ka seda, et tänapäevased tuugenid oma 160m diameetriga

hiidrootorid ei pöörle kiiremini kui 10-11 pööret minutis, mis tähendab seda, et

tuugenist tulenev baassagedus, (esimene ja kõige järsem impulss) jääb 0,5Hz

juurde. Ja seda siis kui tuugeni rootor pöörleb maksimum pöörete arvu juures. Kui

rootori pöörete arv on väiksem, mida ka tihti juhtub, siis on ka tuugeni müraheite

baassagedus madalam.

Kui nüüd vaadata järgi ISO7196 standardist tabelist 2. milline on sellisel sagedusel

mõõdetud helirõhutaseme suhteline tundlikkus, siis sagedusel 0,5Hz on see -

63.4dB, mis tähendab seda, et akustilist energiataset või helirõhutaset kuvatakse

63.4dB väiksemana kui see tegelikult keskkonnas on. Selline mõõtemetoodika ei

sobi infraheli helirõhutasemete objektiivseks hindamiseks.

Ettepanek 2: kasutada uues määruses tuugenite infraheli mõõtmiste ja

andmetöötluste korral mitte G-sageduskorrektsiooni vaid Z-sageduskorrektsiooni ja

võimalusel jätta ISO7196 mainimine uuest määrusest sootuks välja.

Ettepanek 3: infraheli mõõtmiste läbiviimiseks soovitada sagedusresolutsiooniks

mitte 1/3 oktaviriba analüüsi vaid suurema sagedusresolutsiooniga oktaviriba

analüüsi.

Ettepanek 4: tuugenite müramõõtmistel registreeritud infraheli helirõhutasemeid

mõõtearuannetes esitada mitte ekvivalentsetena vaid maksimumväärtustena.

37

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Märkus: Lisa 2. punkt 11. Infra- ja ultraheli helirõhutasemete mõõtmisel kasutatakse

usaldusväärseid ja reprodutseeritavaid meetodeid. Usaldusväärsust ja

reprodutseeritavust eeldatakse, kui mõõtmise metoodika vastab standardile EVS-

ISO 7196.

Standard ISO7196 puudutab ainult sagedusi vahemiskus 1-20Hz ja nende

helirõhutasemeid ja ei ole seotud ultraheli sageduste ega helirõhutasemetega.

Sellises sõnastuses lisa 2. punkt 11. on eksitav.

kert lapimaa