Aktsiaselts Direct Consulting Lehtma sadama vee erikasutuse keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

EELNÕU (17.11.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Aktsiaselts Direct Consulting (registrikood 10575472, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415) esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, 17¹, § 9 lg 1, § 11 lg 6², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, otsustan: 1.1. Anda Aktsiaseltsile Direct Consulting tähtajatu keskkonnaluba nr KL-525242 vee erikasutuseks Tareste lahes (VEE3214000): Lehtma sadama (Lehtma tee 3, Lehtma küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, kü 39201:004:0937) akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarne hooldussüvendamine mahus keskmiselt 50 000 m³ aastas, süvenduspinnase kasulik paigutamine erosiooni vähendamiseks sadamast lõunasse jääval rannaalal ja madalal merealal (alal 3.1. ja 3.2) ja kaadamine Kärdla kaadamisalal (KAS0000007). 1.2. Määrata keskkonnaloa nr KL-525242 seire nõuded loa vormidel V8, V10 ja V16 ning töökorralduslikud nõuded loa vormidel V10, V11 ja V16. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-525242 kõrvaltingimus: 1.3.1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt seire tulemustest. 1.4. Korraldus jõustub Aktsiaseltsile Direct Consulting teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Direct Consulting (registrikood 10575472, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415, arendaja) esitas 21.10.2019 Keskkonnaametile vee erikasutus keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotluse[1] Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarseks süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks. Vee erikasutustööd viiakse läbi Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lehtma külas Lehtma tee 3 kinnistuga (katastritunnus 39201:004:0937, registriosa nr 1248733) piirneval merealal Tareste

lahes. Vee erikasutustööde raames on planeeritud regulaarsed süvendustööd (ca 50 000 m³ aastas) ja süvendatud pinnase kaadamine (ca 50 000 m³ aastas). Taotletakse tähtajatut keskkonnaluba. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja teavitas 06.11.2019 kirjaga[2] arendajat menetluse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamisest (vt ptk 3.1.). Lisaks küsis Keskkonnaamet 06.11.2019 kirjaga [3] kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus ettepanekuid ei esitanud. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 06.11.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitati menetluse algatamisest kohalikus ajalehes Hiiu Leht (KeÜS § 47 lg 2). Alates 01.01.2020[4] tuleb kõik keskkonnaloa taotlused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu, seega palus Keskkonnaamet KMH aruannet nõuetele vastavaks tunnistades[5] ühtlasi esitada KMH aruande tulemustest lähtuvalt täiendatud taotlus KOTKAS.

Arendaja esitas 09.09.2025 KOTKAS KMH aruande tulemustest lähtuvalt täiendatud keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1029920[6] ja 29.09.2025 lisaselgitused[7] (29.09.2025 lisaselgitused).

Täiendatud taotluse kohaselt taotletakse tähtajatut keskkonnaluba Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarseks süvendamiseks mahus keskmiselt 50 000 m³ aastas, süvenduspinnase kasulikuks paigutamiseks liiva erosiooni kompenseerimiseks alale 3.1. ja 3.2 ning kaadamiseks Kärdla kaadamisalale (KAS0000007) (vt joonis 1).

Joonis 1. Taotluses märgitud vee erikasutuse piirkonnad on märgitud sinisega. Keskkonnaamet pidas täiendatud taotlust piisavaks ning teavitas 16.10.2025 kirjaga[8] arendajat, kohalikku omavalitsust ja menetlusosalisi keskkonnaloa menetluse jätkamisest. Täiendatud taotluse osas esitas ettepanekud 21.10.2025 kirjaga[9] Riko Noormets ja 29.10.2025 kirjaga[10] Igor ja Lia Prigoda (vt ptk 3.6). Lähtuvalt esitatud ettepanekutest palus Keskkonnaamet ettevõttel 23.10.2025 kirjaga[11] esitada lisaselgitused. Keskkonnaloa menetlus peatus kuni lisaandmete esitamise ajani (KeÜS § 49 lg 1¹). Aktsiaselts Direct Consulting esitas lisaselgitused 05.11.2025 kirjaga[12] (05.11.2025 lisaselgitused) (vt ptk 3.6). Loa andja teavitas XX.11.2025 Aktsiaselts Direct Consulting keskkonnaloa nr KL-525242 andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Lisaks avaldati teadaanne xx.11.2025 Hiiu Lehes. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Eelnõudele esitati ettepanekuid ja vastuväiteid/ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/ (vt ptk 3.7.).

2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamine Keskkonnaamet algatas keskkonnamõjude hindamise Aktsiaselts Direct Consulting loa andmise menetluse käigus (vt ptk 3.1).

[1] Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.10.2019 nr 14- 6/19/640 all. [2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2019 kirja nr 14-6/19/640- 2 all. [3] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2019 kirja nr 14-6/19/640- 3 all. [4] 23.10.2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2025 kirja nr 6-3/25/7361- 4 all. [6] Registreeritud KOTKAS 09.09.2025 menetluse nr M-133426 all. [7] Registreeritud KOTKAS 01.10.2025 numbriga DM-133426-3. [8] Registreeritud KOTKAS 16.10.2025 numbriga DM-133426-4. [9] Registreeritud KOTKAS 22.10.2025 numbriga DM-133426-5. [10] Registreeritud KOTKAS 30.10.2025 numbriga DM-133426-7. [11] Registreeritud KOTKAS 23.10.2025 numbriga DM-133426-6. [12] Registreeritud KOTKAS 23.10.2025 numbriga DM-133426-8.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Keskkonnamõju hindamine oli kavandatava tegevuse jaoks kohustuslik, kuna kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17, 17¹). Lehtma sadama KMH aruande koostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE). KMH aruanne „Lehtma sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali regulaarse süvendamise ja süvenduspinnase kaadamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ tunnistati nõuetele vastavaks 22.05.2025 kirjaga[1]. KMH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega võivad kaasneda mõjud ning nende leevendamiseks on vaja rakendada Lehtma sadama KMH aruande ptk 5 nimetatud keskkonnameetmeid. Kui meetmed võetakse arvesse, siis ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning tegevust võib lubada. Keskkonnaamet arvestab loa andmisel Lehtma sadama KMH aruande ptk 5 toodud meetmeid

(vt alaptk 3.2.1.2 ja 3.2.1.3). 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Vee erikasutuse keskkonnaluba antakse tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 ja lg 1 p 2). Ettevõte taotleb tähtajatud keskkonnaluba, kuna sadam vajab toimimiseks regulaarset süvendamist, senise praktika kohaselt ligikaudu 15 000-25 000 m³ aastas. Lehtma sadama KMH aruandes käsitleti tähtajatut tegevust, süvendamine maksimaalselt mahus 50 000 m³ aastas. Lähtuvalt eeltoodust annab Keskkonnaamet tähtajatu keskkonnaloa. 3.2.1 Lubatav tegevus 3.2.1.1 Arendajal on keskkonnaluba vaja, kui süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8) ja kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 11). Arendaja kavandab süvendamist aastas mahus kuni 50 000 m³, süvenduspinnase kasulikku paigutamist liiva erosiooni kompenseerimiseks alale 3.1. ja 3.2 ning kaadamist Kärdla kaadamisalale (KAS0000007). Liiva paigutamine erosiooni kompenseerimiseks on süvendpinnase kasulik paigutamine HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi[2] kohaselt (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.ii (beach nourisment)). 3.2.1.2 Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja

veeliiklusrajatisele[3]. KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Käesoleval juhul ei kavandata uute rajatiste rajamist. Süvendatakse olemasoleva sadama akvatooriumi ja sissesõiduala, pinnase paigutamine randa erosiooni vähendamiseks ei ole ehitise rajamine (vt p 3.2.2.8.3). 3.2.1.3 Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas (VeeS § 192 lg 3 p 9) või kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud

nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (looduskaitseseadus (LKS) § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Lehtma sadama varasema süvendamise käigus on toimunud vaid kaadamine Kärdla kaadamisalale. Selline tegevus viis liivased setted looduslikest rannaprotsesside süsteemist välja ning põhjustas Tareste lahe läänekaldal paikneva liivaranna erosiooni. Lehtma sadama KMH aruandes analüüsiti sellest lähtuvalt alternatiivseid asukohti süvenduspinnase paigutamiseks. Lehtma sadama KMH aruande raames leiti alternatiivsed asukohad süvenduspinnase paigutamiseks: *esimene eelistus paigutada alale 3.2 (vt joonis 1); *teise eelistusena paigutada alale 3.1; *kaadamine Kärdla kaadamisalale. Keskkonnaloa taotluses on lähtud KMH aruandes toodud alternatiividest. Kuigi Kärdla kaadamisalae kaadamine ei ole eelistatud alternatiiv on Kärdla kaadamisala kasutamine vajalik, kuna tehnoloogiast lähtuvalt ei ole 100% ulatuses võimalik paigutada pinnast kasulikult alale 3.2. ja 3.1. KMH aruande lk 10 on viidatud mh, et veokitega randa vedamisel võivad tekkida raskused (vajalikud kokkulepped maaomanikega, kogumahus pinnasevedu ebareaalne, jne), seega on oluline praktika kujundamine ja parima praktika väljatöötamine. Lisaks ei ole pinnasepumba kasutamine alati tehniliselt võimalik. Lähtuvalt eeltoodust, kaadatakse Kärdla kaadamisalale: *randa mittesobiv pinnas (moreen alumistest kihtidest); *setted kompensatsioonialalt. Kompensatsioonialalt setete eemaldamine pinnasepump- süvendajaga pole võimalik ligipääsetavuse tõttu (vt joonis 2). Pinnasepumbaga ei ole märgitud alal võimalik efektiivselt töid teostada, kuna selle teeb keerulikseks ja kohati võimatuks kai kuju ja ehitus ja liiva pumpamiseks võimalik asukoht (toruliin, mille kaudu pumbatav liiv liigub, ei ole sirge ja muutub lisaks kõverusele ka selle juures pikaks). Ekskavaatoriga kai peale ei saa liiva ladustada kuna kail on ees kõrge lainemurdja. *kiireloomuliste süvendamistööde korral, mis tehakse tagamaks navigatsiooniohutust. St setted, mille eemaldamine pinnasepump-süvendajaga pole võimalik tehnoloogia kättesaadavusest tulenevate probleemide tõttu (teatud tuulesuunaga kandub sadam hooaja keskel liiva täis ning vaja on kiiret reageerimist, et navigatsiooniohutus oleks tagatud) (vt joonis 2).

Kuna eelistama peab süvenduspinnase kasulikku paigutamist ning kaadamine Kärdla kaadamsialale on lubatav vaid teatud juhtudel, fikseeritakse Kärdla kaadamsialale kaadamise mahuks 25 000 m³ aastas.

Joonis 2. Piirkonnad, mille süvendamisel võib olla vajalik süvenduspinnase kaadamine Kärdla kaadamisalale. Olemasoleva teabe kohaselt ei ole võimalik kogu süvenduspinnast paigutada randa erosiooni kompenseerimise eesmärgil. See ei ole tehnoloogiliselt võimalik ega olemasoleva teabe põhjal majanduslikult proportsionaalne lahendus, kuna KMH aruande kohaselt on kombineeritud lahendus sobilik. KMH aruandes on ette nähtud kindlad piirkonnad, tehnoloogiad ja minimaalsed kogused liiva randa paigutamise osas. Eeldatavalt ei kaasne meetmeid järgides tegevusega keskkonnaohtu ega ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega. Siiski peetakse KMH aruandes vajalikuks teostada koguste seiret ja ranniku seiret ning vastavalt seire tulemustele tegevust korrigeerida. See tähendab, et kui ilmneb, et rakendatavad meetmed ei ole piisavad, kasutatavad tehnoloogiad ei ole asjakohase on vajalik rakendatavad meetmed üle vaadata ja täiendada või tehnoloogiat muuta. Lähtuvalt eeltoodust märgitakse keskkonnaloale tegevuse tehnoloogia, seatakse keskkonnaloale nõuded seoses pinnase paigutamisega (vt alaptk 3.2.2.3 ja 3.2.2.4), kaadamisega (vt alaptk 3.2.2.2) ning seire nõuded (vt ptk 3.2.3). Seire tulemustest nähtub, kui suures mahus on võimalik pinnase paigutamine aladele 3.1. ja 3.2, kas paigutatud liiva kogused on piisavad ja asukohad sobivad jne. Vastavalt seire järeldustele on võimalik keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine (vt p 1.3.1). Keskkonnale seatakse vastav kõrvaltingimus (vt ptk 3.3). Lähtuvalt KMH aruandest on meetmed sobilikud ja vajalikud keskkonnaohu vältimiseks. Kogu pinnase randa paigutamine võib omada paremaid tulemusi, siiski, olemasoleva teabe kohaselt on ka KMH aruandes välja pakutud kombineeritud meede piisav. Seega on kombineeritud lähenemise rakendamine proportsionaalne.

3.2.1.4 Vee erikasutusega võib kaasneda heljumi teke ja toitainete/ohtlike ainete vabanemine setetest, st võib muutuda vee kvaliteet. 07.10.2022 kinnitati keskkonnaministri käskkirjaga nr

357 veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega[4]. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on mh pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine. Veemajanduskavade meetmeprogrammi (VMK) kohaselt on oluline uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine, et saavutada merekeskkonna hea seisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud

veekogumi seisundi eesmärgiks hea[5]. Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Reostus võib tekkida avarii tagajärjel. Lehtma sadama KMH aruandes toodi välja, et olemasolevate andmete kohaselt ei ole pinnas reostunud, varasemast on olemas teave ka vee kvaliteedi kohta. Senise tegevuse käigus on puudunud oluline mõju vee kvaliteedile. Siiski, markeeriti süvendusetööde eelse süvenduspinnase seire vajadus ning regulaarse veekvaliteedi seire vajadus. Lähtuvalt KMH aruandes toodust määratakse keskkonnaloale vastavad seire kohustused (vt alaptk 3.2.3.1 ja 3.2.3.2). Seire tulemustega peab arvestama tööde korraldamisel (keelatud reostuse pinnase kaadamine ja randa paigutamine, süvendamisel lisanõuded, eutrofeerumise ilmingutel lisameetmete seadmine eksperthinnangu alusel, vt alapunkt 3.2.2.1, 3.2.2.2.3-3.2.2.2.4, 3.2.2.3.9, 3.2.2.4.6, 3.2.3., 3.2.3.2). Meetmete rakendamisel ei kaasne veekogumi seisundi halvenemist ega paisata vette ohtlike aineid. Lehtma sadama KMH aruandes tuuakse välja, et kui peetakse kinni tööohutusest ja tehnika korrashoidust, ei ole avariide oht ja sellega kaasnev reostus tõenäoline. Avarii korral on oluline kohene reageerimine. Keskkonnaloale seatakse vastavad nõuded (vt alaptk 3.2.2.6 ja 3.2.2.7). 3.2.1.5 Eesti Merestrateegia[6] kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Vee erikasutusega kaasneb vahetu merepõhja kadu. Taotluse kohaselt süvendatakse juba kasutuses olnud sadamat ja kaadamine toimub olemasolevale kaadamisalale. Seega lisanduvat merepõhja kadu ei toimu. Ala 3.1. on 0.1583 km² suurune piirkond, kuhu setted liiguvad ka looduslikult süvendustööde mitteteostamisel. Alal on mõne aastaga tekkinud märkimisväärne liivakeel. Seega on merepõhi pidevas muutuses ning liiva pumpamisel nimetatud alale ei toimu muutuseid, mis oluliselt erineksid looduslikest protsessidest, ei kaasne merepõhja kadu. Oluline on järgida ettenähtud töökorraldust (vt alaptk 3.2.2.4). Ala 3.2. on 0.4922 km² suurune piirkond, kuhu setted paigutatakse rannale või väga madalasse vette, piirkonda, mis on tugeva erosiooni mõju all. Seega tegevusega kaasneks merepõhja ja ranna stabiliseerumine, merepõhjakadu ei

toimu. Oluline on järgida ettenähtud töökorraldust (vt p alaptk 3.2.2.3). Lisaks kaasneb töödega heljumi levik, mis võib häirida elustikku ja elupaikasid. Siiski, tegemist on liivase pinnasega, mis settub kiiresti. Siiski on KMH aruandes peetud oluliseks tuule kiiruse järgimine tööde korraldamisel süvendamisel ja kaadamisel (vt alapunkt 3.2.2.1.1, 3.2.2.2.3). Meetmete rakendamisel ei kaasne ebasoodsat mõju mereelupaikadele, oluline on fikseerida keskkonnaloas tegevus kui ka vajalikud meetmed. 3.2.1.6 Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise ning rände ajal. Lisaks, keelatud on kaitsealuste kui ka teiste looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise

ajal (LKS § 55 lg 6 ja lg 61). Vee erikasutusega kaasnev heljum ja müra mõjutavad vee elustikku kui ka linnustikku. Lehtma sadama KMH aruande kohaselt on asjakohased kalastikuga seotud piirangud (15.04.- 15.06) pinnase paigutamisel alale 3.1. ja lindude rändeaegsed piirangud (15.04.-15.05.) Kärdla kaadamisalal. KMH aruandes nähti ette kahlajate seire, lähtuvalt kahlajate seirest võivad lisanduda ajalised piirangud alale 3.1. ja 3.2. Tuule kiirust tööde korraldamisel peab heljumi leviku piiramiseks järgima süvendamisel ja kaadamisel Kärdla kaadamisalal. Arendaja on taotluses välja toonud, et Kärdla kaadamsialale kaadamisel ajalise piirangu seadmine on asjakohane, kui kaadamisala hakatakse kasutama ka teiste sadamate süvendamisel püsivalt ja suures mahus. Arendaja on 29.10.2025 kirjas selgitanud, et KMH aruande ptk 5.1.3 on linnustiku mõjude leevendamise ajaline meede küll toodud, kuid mõju hinnangu peatükis on seda meedet eksperdi poolt täpsustatud (lk 36 ptk 4.3.3.1) „Kevadise rände alal on Lehtma sadamast idas ning kirdes, sh mitte kaugel alternatiiv 2 kaadamisalast võimalik täheldada teatud suurenenud lindude tihedust. Ornitoloogi hinnangul Lehtma sadama süvendamis-kaadamistööd siiski merelinnustikule olulist mõju ei avalda, kuna põhjaloomastik taastub suhteliselt kiiresti. Ajaliste piirangute seadmine kevadise rände ajale (15. aprillist 15. maini) võib olla asjakohane, kui kaadamisala hakatakse kasutama ka teiste sadamate süvendamisel püsivalt ja suures mahus.“ Siiski, 2024. a kevadel tehtud merelindude rändeaegse loenduse põhjal[7] on ka Lehtma sadama ümbruses ja sadamast idas ja kagus olnud arvukalt rändel peatujaid, eriti aule ja mustvaeraid, aga ka merivarte, tõmmuvaeraid ning kala-, hõbe- ja naerukajakaid. KMH aruande lisas „Lehtma sadama KMH raames tehtud merelindude alane eksperthinnang„ on toodud, et „Lehtma piirkonda kasutavad toitumisalana saartel ja laidudel pesitsevad kajakad ja tiirud, kelle näol on tegemist kalatoiduliste lindudega“. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning

efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis[8]. Samuti võivad kalad häguse vee vältimiseks liikuda eemale kaadamisalast või sügavamatesse kihtidesse[9], mis omakorda vähendab lindudele kättesaadavat toidubaasi. Sellest tulenevalt on tõenäoline vähemalt kaadamisega

kaasneva heljumi mõju rändeaegsetele peatumiskohtade kvaliteedile ja lindude toitumisvõimalustele, kuna heljum mõjutab ka kalatoidulisi linde. Selgitame, et kaadamisala paikneb rahvusvahelise tähtsusega linnualal (IBA), täpsemalt Põhja- Hiiumaa IBA alal. Lisaks, EOÜ on 06.06.2023 kirjaga[10] teinud Kliimaministeeriumile ettepanekud Põhja-Hiiumaa looduskaitseala (LKA) moodustamiseks (LKA moodustamise ettepanek). Ringkonnakohus on leidnud 30.01.2025 kohtuasjas nr 3-23-1539 p 11, et loastamisel on asjakohane arvestada ka aladega, mis suure tõenäosusega kaitse alla võetakse. Riigikontrolli on oma 11.03.2025 auditis[11] soovitanud kliimaministril muuta LKS-i ja metsaseadust ning luua reeglid, et vältida loodusväärtuste kahjustamist aladel, mille suhtes on algatatud hüvitusala loomine. Seega, joonistub välja põhimõte, et loastamisel tuleb arvestada ka kavandatavate looduskaitsealadega, et mitte muuta laiemate eesmärkide hilisemat saavutamist võimatuks - loastamisel tuleks arvestada ka kavandatavate piirangutega. Lisaks, Euroopa Kohus on rõhutanud, et ka juhul, kui liikmesriik pole ornitoloogilistele kriteeriumidele vastavat ala erikaitsealana kaitse alla võtnud, tuleb neid alasid seisundi halvenemise eest kaitsta (vt Euroopa Kohtu otsust asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa)[12]. Kaadamisel tekkiv heljum mõjutab ka kalatoidulsi linde. Isegi kui mõju ei ole tavapäraselt nö olulisel tasemel, on kaitsealade puhul lävend erinev. Kaitsealal tegevuse kavandamisel ja elluviimisel tuleb lähtuda suuremast ettevaatusest kui mujal, sest kaitsealadel kehtivad looduskaitseseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad erinõuded. Veel enam, käesolevalt ei ole täpselt teada, mis mahus ja sagedusega on reaalne vajadus Kärdla kaadamisala kasutamiseks (vt ptk 3.2.1.3). Seega, käesolevalt on oluline ettevaatuspõhimõtte rakendamine ja ajalise piirangu seadmine (15.04-15.05) Kärdla kaadamisalale kaadamisel (vt p 3.2.2.2.2). Nii ala 3.2 kui ka ala 3.1 piirkonnas on võimalus, et rannas pesitsevad linnud. Alal 3.1 puhul tuleks arvestada Tareste maastikukaitsealal pesitsevate rannikulindudega. Alal 3.2 võivad pesitseda III kaitsekategooria liigid väike- ja liivatüll, aga ka tildrid ja tiirud. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud nii kaitsealuste kui ka teiste looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 6 ja lg 61). Rannale liiva paigutamisel ja rannal tehnikaga liikudes on oht, et rannas asuvad lindude pesad koos munade või poegadega tallatakse ja maetakse ladustatava materjali alla. Pealegi paigutatakse liiva veealusele liivakehale (ala 3.1) ja veepiirile (ala 3.2), mis tegelikult sõltuvalt veetasemest võib mõjutada ka heljumit ranna lähedal, seeläbi ka toitumistingimusi. KMH aruande lk 36 on välja toodu, et „Linnustiku uuringu läbiviimise hetkel puudus teave alternatiiv 3 asukoha kohta, seetõttu pole uuringus seda eraldi käsitletud. Alternatiiv 3 on atraktiivne ala läbirändavatele kahlajatele. Selleks, et välja töötada võimalikud meetmed läbirändavate kahlajate kaitse osas, tuleks enne süvendamis-kaadamistöödega alustamist läbi viia kahlajate rändeaegne loendus alternatiiv 3 piirkonnas ning seda korrata 5 a pärast.“ Lisaks on KMH ptk-s 5.1.3 „Meetmed elustiku kaitseks“ toodud välja vajadus seada leevendavad meetmed kahlajate kaitseks. Väike- ja liivatüll aga ka tildrid on kahlajad, kelle osas nähakse ette seire vajadus ja meetmete väljatöötamise vajadus. Tüllide, tildrite ja tiirude pesitsus kestab juuli keskpaigani. Kaitsealuste

liikide puhul on põhjendatud tegevuse planeerimisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest. Kuna rannaalal on planeeritud teha töid mitme aasta jooksul tähtajatult, siis kujuneb rand pesitsemiseks järjest sobivamaks. Näiteks tüllide pesitsemise tõenäosus seal üha suureneb. Seega on ka piirang vähemalt tüllide pesitsusperioodi ajaks üha asjakohasem. Lähtuvalt eeltoodust nähakse ette tegevuse piirang 15.04-15.07 alal 3.1 ja 3.2 (vt p 3.2.2.3.2. ja 3.2.2.4.2.). Kui viie aasta pärast selgub seire käigus, et kahlajaid ranna-alal ei esine, siis on võimalik ajaline piirang loa tingimustest eemaldada. Loa muutmise aluseks saab olla konkreetne eksperdi suunis (vt alaptk 3.2.3.5). Selgitame, et kevadisel ajal on võimalik teostada kiireloomulisi süvendustöid, kui pinnas paigutatakse sadama kõrval olevale platsile ning peale pinnase tahenemist veetakse rannaalale. Seega ei ole välistatud ajakriitiliste tööde tegemine kevadel navigatsiooniohutuse tagamiseks. Lisaks seatakse nõuded piiramaks heljumi leviku (vt p 3.2.2.1.1, 3.2.2.2.3). 3.2.2 Nõuded vee erikasutuseks Lähtuvalt taotlusest, käesolevast korraldusest ja Lehtma sadama KMH aruande ptk-st 5 määratakse keskkonnaloale määratakse järgnevad nõuded ja tingimused (VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6): 3.2.2.1 Süvendamise nõuded (tabel V10) 3.2.2.1.1. Vältida tööde teostamist üle 10 m/s põhjatuultega heljumi leviku piiramiseks. 3.2.2.1.2. Süvendustööde planeerimisel tuleb võtta arvesse setteanalüüside tulemusi ja tööde käigus tuleb jälgida setete koostist. Kui leitakse ohtlike ainete sisaldusi setetes, tuleb konsulteerida Keskkonnaametiga ja reostunud setete osas välja töötada eraldi tegevusplaan. 3.2.2.2 Kaadamise nõuded (tabel V11) 3.2.2.2.1. Kaadamine Kärdla kaadamisalale ei ole eelisatud tegevus, seda on lubatud kasutada vaid juhul, kui kasulik paigutamine ei ole võimalik. 3.2.2.2.2. Keelatud kaadamine Kärdla kaadamsalal kevadise lindude rände ajal 15.04.-15.05. 3.2.2.2.3. Kaadamist vältida tugevate põhja- ja kirdekaarte tuulte korral (üle 10 m/s). 3.2.2.2.4. Reostunud setete kaadamine ei ole lubatud. 3.2.2.2.5. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist. 3.2.2.2.6. Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult piki laevateed, mis on kooskõlastatud sadamakapteni ja ta osakonna poolt. 3.2.2.3 Süvenduspinnase paigutamine alal 3.2 (tabel V11) 3.2.2.3.1. Süvenduspinnase paigutamiseks eelistada alternatiivi 3.2. 3.2.2.3.2. Keelatud pinnase paigutamine perioodil 15.04-15.07. 3.2.2.3.3. Defitsiidi kompenseerimiseks peab vedama erosiooni all kannatavale rannale vedama 5 aasta jooksul minimaalselt 25 000 m³ liiva, st minimaalselt keskmiselt 5000 m³ aastas. Võimalusel korral esimesel aastal vedada randa 15 000 m³ liiva ning järgneval neljal aastal minimaalselt 2500 m³ liiva aastas.

3.2.2.3.4. Setete transpordiks kasutada olemasolevaid ühendusteid või rannariba madala veeseisu korral. Kasutada saab näiteks kallurveokeid või traktoreid. Kasutada saab tööde korraldust, kus liiv kallutatakse ligipääsuteest alates kaldale ja juba maha pandud liivast tekib veokile edasi liikumiseks alus. Sel viisil saab kallast liivaga täita pikalt ja ligipääsuteede puudumine või sobimatus ei ole piiravaks asjaoluks. 3.2.2.3.5. Liiv tuleb rannale kallata esmajoones erodeerunud rannanõlva merepoolsele küljele. Kuhjasid ei pea laiali lükkama, kui see esteetiliselt vastuvõetamatu pole. 3.2.2.3.6. Liiv tuleb paigutada rannale ja võimalikult madalasse vette. Eelistatult sügavusele kuni 0,5 m, maksimaalselt 1-1,5 m sügavusele. 3.2.2.3.7. Tuleb jälgida, et setete paigutamisel Lehtma jõe suudmesse säiliks vee väljavool jõest. 3.2.2.3.8. Enne pinnase paigutamist tuleb kalapüügivahendite asukoht ja vajadusel selle liigutamine omanikuga kokku leppida. 3.2.2.3.9. Reostunud setete kasutamine liiva ärakande kompenseerimiseks ei ole lubatud. 3.2.2.3.10. Pinnase veoks rannaäärsele alale veoautodega tuleb teha kokkulepped kinnistuomanikega. 3.2.2.4 Süvenduspinnase paigutamine alal 3.1 (tabel V11) 3.2.2.4.1. Teise eelistusena paigutada süvenduspinnas asukohta 3.1. 3.2.2.4.2. Keelatud pinnase paigutamine perioodil 15.04-15.07. 3.2.2.4.3. Kui toimub pinnase pumpamine alal, tuleb jälgida, et torujuhtmest väljuv vee ja sette segu ei hakkaks randa erodeerima. Selleks tuleb torujuhet pidevalt ümber tõsta. 3.2.2.4.4. Tuleb jälgida, et setete paigutamisel Lehtma jõe suudmesse säiliks vee väljavool jõest. 3.2.2.4.5. Enne pinnase paigutamist tuleb kalapüügivahendite asukoht ja vajadusel selle liigutamine omanikuga kokku leppida. 3.2.2.4.6. Reostunud setete kasutamine liiva ärakande kompenseerimiseks ei ole lubatud. 3.2.2.5 Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (tabel V16) 3.2.2.5.1. Vee erikasutuse teostamisel tuleb lähtuda ilmastikuoludest, ajalistest piirangutest ja meetmetest, mis on toodud vastavalt tegevustele ja asukoha alternatiividele tabelis V10 ja V11. 3.2.2.5.2. Esimesena eelistusena kasutada süvenduspinnase kasulikku paigutamist KMH aruandes märgitud aladele 3.2. ja 3.1. Kärdla kaadamisala kasutamine võib toimuda vaid põhjendatud juhtudel.

3.2.2.6 Parima võimaliku tehnika kasutamine (tabel V16) 3.2.2.6.1. Töödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. 3.2.2.6.2. Aluste hooldamiseks kasutatavaid kemikaale ning kütuseid tuleb nõuetekohaselt hoiustada. 3.2.2.6.3. Kaadamisel kasutatavad pargased peavad olema mehitatud koolitatud ja kogenud personaliga, ökonoomsed, piisava mahutavusega, hea manööverdusvõimega. 3.2.2.7 Toimingud avarii korral (tabel V16) Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

3.2.2.8 Muud asjakohased meetmed (tabel V16) 3.2.2.8.1. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3.2.2.8.2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3.2.2.8.3. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

3.2.3. Seire nõuded Lähtuvalt taotlusest, käesolevast korraldusest ja Heltermaa sadama KSH aruande ptk-st 8, võttes aluseks KeHJS § 3³, VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8 ja V16). Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele, asjakohasel juhul HELCOM juhistele. Seirevajadus tekib süvendamis-kaadamistööde reaalse läbiviimise korral. 3.2.3.1 Süvenduspinnase seire (tabel V10) KMH aruandes on välja toodud, et ohtlike ainete sisaldust setetest hinnati viimati aastaid tagasi. Enne süvendamistööde algust tuleb analüüsida teisaldavate setete ohtlike ainete sisaldust (vähemalt tributüültina-katioon (TBT), elavhõbe (Hg), naftasaadused). Siiski, lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p-st 5.5. on proovivõtuvahemik üldjuhul kolm aastat, kuid kui analüüside tulemused näitavad, et materjal vastab riiklikele hindamiskriteeriumidele, võib samas piirkonnas proovivõttu teha kuni viie aasta tagant, eeldusel et uusi või jätkuvaid saasteallikaid ei ole ning materjali kvaliteet ei ole halvenemise ohus. Kuna taotletakse tähtajatut keskkonnaluba, on siiski põhjendatud regulaarne pinnase seire – aja jooksul võib toimude erinevaid avariisid vm. Siiski, arvestades asjaolu, et valdavalt on süvendatavaks materjaliks sadamasse sissekantud liiv, siis võiks seire sagedus olla madalam, kui on toodud HELCOM juhises. Arvestades, et vee kvaliteedi seire toimub iga nelja aasta tagant ning seirete läbiviimine võiks olla paralleelne, on asjakohane määrata pinnase seire sageduseks iga 8 aasta järel. KMH aruandes markeeriti minimaalne seiretavate näitajate loetelu. Siiski on seiratavate näitajate määramisel asjakohane lähtutud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi tehnilises lisas 1 osas Tier I (Physical properties) ja Tier II (Chemical properties) toodust. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhis Tier I toodud ainete määramine on kohustuslik, PCB, PAH ja Tbt ühendite määramine ei ole vajalik olukorras, kui on väga ebatõenäoline, et setted nende ainetega saastuksid.

Lähtuvalt eeltoodust määratakse keskkonnaloale järgnevad süvenduspinnase seire nõuded: *Seire sagedus: enne esimesi süvendustöid ja edaspidi kord 8 aasta jooksul peab teostama enne süvendustöid süvenduspinnase seiret. *Proovide arv: süvendusalal võtta setetest võtta 4-6 pinnaseproovi. Proovivõtujaamade arv leitakse HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p-st 5.3 alusel. *Proovide võtmise piirkond: proovid peavad katma kogu süvendusala. Proovide ulatus ja sügavus peab peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. *Analüüsitavad näitajad: Hg, kaadmium (Cd), kroom (Cr), nikkel (Ni), plii (Pb), TBT, tsink (Zn), vask (Cu), naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40). Tuleb määrata setete koostis ja lõimis. Tulemused tuleb normaliseerida. *Proovivõtu viis: Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit. Mere seire (tabel V8) KMH aruandes on välja toodud seire valdkonnad: vee kvaliteedi seire, ranniku seire, mereelupaikade seire ja kahlajate seire. Lisaks on markeeritud põhimõte, et seire andmetest lähtuvalt peaks vajadusele olema võimalik tegevust korrigeerida või täiendada. Lähtuvalt eeltoodust määratakse keskkonnaloale seire nõuded, lisaks on asjakohane ka valdkondliku aruande koostamine koos konkreetsete suunistega. Suunistest lähtuvalt on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt p 3.1.1.). 3.2.3.2 Vee kvaliteedi seire *Seire sagedus: veekvaliteedi seiret tuleb teostada 4-aastase intervalliga. *Seiratavad näitajad: Tuleb läbi viia veekvaliteedi mõõtmised vastavalt riikliku veekvaliteedi seire metoodikale. Seiratavaks näitajateks on ammoonium (NH4+), heljum, lahustunud hapnik (proovivõtul), vesinikioonide kontsentratsioon (pH), üldfosfor (Püld), üldlämmastik (Nüld), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), elektrijuhtivus, veetemperatuur (proovivõtul), naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40). *Seire teostamise aeg: enne süvendamistööde algust (samaaegselt ohtlike ainete sisalduse mõõtmisega setetes) ning kaadamis-süvendamistööde järel (samaaegselt mereelupaikade seirega) vähemalt 1-2 kuud pärast tööde teostamist. *Seire piirkond: mõõtmised teostada Kärdla kaadamisalal/pinnase paigutuse alal, süvendamisalal ning referentsalal. *Eksperthinnang: Seire tulemustele tuleb lisada eksperthinnang, milles tuuakse välja, kas seire tulemused näitavad eutrofeerumise hoogustumist, kas tuleb hakata tegelema eutrofeerumise tagajärgedega – eemaldada liigset biomassi kalda äärest ning kavandada täiendav seireprogramm (vajadusel töötada välja vastavad meetmed ja seireprogramm). 3.2.3.3 Ranna seire *Seire sagedus: ranniku seiret tuleb läbi viia iga-aastaselt ning ühtlasi koostada vahearuanne, arvestades ka Maa- ja Ruumiameti Lidar-mõõdistusi.

*Seiratavad näitajad ja piirkond: rannaprofiilid tuleb seire käigus teha 400 m sammuga 3 km lõigul sadamast lõunas jälgides riikliku seire metoodikat. Profiilid peavad katma ka erakinnistuid. Profiilid peavad ulatuma meres maksimaalselt kuni 1,5 m sügavuseni. *Seire teostamise aeg: profiilide koostamine on geodeetiline töö ja seda tuleks teostada vähemalt kuu aega pärast rannale süvenduspinnase paigutamist. *Eksperthinnang: Detailsem seirearuanne ja analüüs tuleb koostada igal 5. aastal. Seire tulemustele tuleb lisada eksperthinnang, milles tuuakse välja, kas meetmena ette nähtud süvenduspinnase rannale (ja madalasse vette) paigutamise kogus ja sagedus on asjakohased, kas süvenduspinnase paigutamise tehnoloogia on sobiv ning kas rannale kaadatav liiv ka reaalsuses edasi lõuna suunas kandub ja ranna äärde kaitsvaid rannabarre moodustama hakkab. Tuleb välja tuua, kas senine praktika on sobiv, kas on vajadus meetmete korrigeerimiseks, kuidas peab meetmeid korrigeerima (rannale veetava pinnase kogused/asukoht vm). 3.2.3.4 Mereelupaikade seire *Seire sagedus: seiret tuleb läbi viia vähemalt 2-aastase intervalliga. *Seiratavad näitajad: -) mereelupaikade seisund ja levik; -) taimestiku liigilist koosseisu ja katvust, järgides HELCOM COMBINE programmi; -) põhjaloomastiku liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi, kasutades standardmeetodeid või valdkonnas laialdaselt tunnustatud meetodeid ja metoodikaid; -) proovide võtmise ajal määratakse vee temperatuur, soolsus ja läbipaistvus. Metoodika valikul tuleks arvestada, et seire tulemusi oleks võimalik võrrelda eelnevate uuringute tulemustega. *Seire teostamise aeg: vähemalt 1-2 kuud (parem 3-4 kuud) pärast tööde teostamist. *Seire piirkond: seiret tuleb teha alternatiiviga 3.1. ja 3.2 seotud pinnase paigutuse ala piirkonnas, ühtlasi tuleb jätkata merepõhjaelustiku seiret süvendusalal, Kärdla kaadamisalal ja referentsalal. Alal 3.1. ja 3.2. tuleb teha seiret mereliste elupaikade leviku (sh segasubstraadiga adruvööndi ja pehme substraadiga taimestikuvööndi) ulatuses. *Eksperthinnang: eelnevatest süvendamis-kaadamistööde perioodidest on olemas seirearuanded põhjaelustiku kohta. Sellise seire jätkamisel hinnata muutusi merepõhjaelustikus seoses tegevusega ja süvenduspinnase paigutamisega rannale ja madalale rannaalale (ala 3.1. ja 3.2). 3.2.3.5 Kahlajate seire *Seire sagedus: kaks korda. *Seiratavad näitajad: kahlajate rändeaegne loendus. *Seire teostamise aeg: enne süvendamis-kaadamistöödega alustamist ja korrata 5 a pärast. *Seire piirkond: süvenduspinnase paigutamise ala 3.1. ja 3.2 piirkond. *Eksperthinnang: seire tulemustele tuleb lisada eksperthinnang, kus töötatakse välja võimalikud meetmed kahlajate kaitse osas. Eksperthinnangus peab välja tooma, kas rannale pinnase paigutamiseks on vajalik rakendada ajalisi piiranguid, millised ajalised piirangud on vajalikud, kas on vajalik kohaldada loa tingimusi rannale pinnase paigutamise osas. 3.2.3.6 Koguste seire (tabel V16)

KMH aruandes on välja toodud süvendamise ja kaadamise koguste seire vajadus. Andmed on olulised, et neid saaks ranniku seire järelduste tegemisel aluseks võtta. Lisaks on teave oluline hindamaks tehnoloogia sobivust ja kaardistada võimalikud puudujäägid. Seire tulemustest lähtuvalt on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt p 3.1.1.). Süvendamispinnase kasulik kasutamine ja kaadamine tuleb dokumenteerida. Iga ala kasutuse lõikes tuleb dokumenteerida: -) meetod; -) täpsed koordinaadid; -) ajavahemik; -) kogused; -) üldised tähelepanekud sette koostise, tehnoloogia, tekkinud probleemine jm kohta. Setete vaheladustusplatsi (XY: 6548566.73, 425201.73) kasutamisel tuleb ka sinna pumbatud/tõstetud ning sealt veokitega edasi viidava sette kohta samasuguseid andmeid dokumenteerida. Kärdla kaadamisala kasutamisel on vajalik välja tuua ka kaadamise vajaduse konkreetne põhjendus (miks ei saa kasutada eelistatud alternatiivi). 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus: Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt seire tulemustest. Haldusmenetluse käsiraamatu[13] lk 271 selgitatakse, et „Kõrvaltingimuste eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine. Must-valged lahendused, kus haldusel on võimalus valida üksnes haldusakti andmise või mitteandmise vahel, ei vii paljudel juhtudel soovitavate tulemusteni“. Arvestades, et käesolevalt antakse tähtajatu keskkonnaluba ning hakatakse juurutama uut setete paigutamise praktikat, on kõrvaltingimuse seadmine põhjendatud. Lisaks, ei ole välistatud lisapiirangud peale LKA moodustamise üle otsustamist, kui seire tingimused selleks alust annavad. 3.4. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). 3.5. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnistu omanikul on õigus koormata piirneva veekogu põhja (VeeS 214). 3.6 Taotlusele esiatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Riko Noormetsa ettepanekud ja vastuväited 3.6.1. Ei põhjenda, millised tehnoloogilised või navigatsioonilised piirangud ei võimalda avatud asendiplaaniga kompensatsioonialalt ja faarvaatrist peeneteralist liiva teisaldada pinnasepumbaga vaid mõnesaja meetri kaugusele veealusele liivakehale. Arendaja on 05.11.2025 selgitanud, et kompensatsioonialalt ei ole võimalik pinnase tõstmine kopaga kaile, kuna kail on ees kõrge lainemurdja. Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruande lk 10-11 kohaselt eeldab toruliini ülesseadmine soodsaid ilmastikuolusid - sobiv tuule kiirus ja laine kõrgus. Selgitame, et lainetus on oluline faktor just kompensatsioonialal, mis ei asu lainetuse eest kaitstud sadama akvatooriumis. Lisaks, toodi KMH aruande lk 10-11 välja, et toruliini kaudu liiva pumpamisel ca 900 m kaugusele on töö võimekus 60-80 m³/h (50 000 m³ liiva teisaldamiseks kuluks 833-625 töötundi ja ligikaudu 100 tööpäeva), 250-350 m kaugusele on töö võimekus ligi 100-120 m³/h. Selgitame, et kompensatsiooniala jääb alast 3.1 ca 250 m kaugusele ja vaheladustusplatsist ca 650 m kaugusele. Kompensatsioonialalt otse vaheladustusplatsile pumpamiseks on vajalik toruliin paigutada üle lainemurdja (tõus). Kompensatsioonialalt liivakeelele pumpamiseks on vajalik toruliin paigutada ümber kai nurga (horisontaalne käänak). Arendaja toob oma 05.11.2025 kirjas välja, et „Pinnasepumbaga ei ole märgitud alal võimalik efektiivselt töid teostada, kuna selle teeb keerulikseks ja kohati võimatuks kai kuju ja ehitus ja liiva pumpamiseks võimalik asukoht“. Täpsemalt on arendaja selgitanud 04.06.2025 kirjas[14]: „Olemasoleva praktilise kogemuse põhjal ei ole pinnasepumbaga kai tagant kompensatsioonialalt võimalik liiva efektiivselt pumbata, kuna toruliin, mille kaudu pumbatav liiv liigub ei ole sirge ja muutub lisaks kõverusele ka selle juures pikaks. Nende kahe teguri koosmõjul ei ole see tehnoloogia efektiivne ja reaalsuses kasutatav just kompensatsioonialal ja selleks peab jääma loale ka alternatiiv kaadamiskohta kasutada. Teoreetiliselt võiks tõesti pumpamine toimida, kuid praktikas mitte“. Selgitame, et olemasoleva teabe[15] kohaselt tekitab iga tõusu käänak ja kõrguste vahe toruliinis rõhukadu ja suurendab ummistumise riski. Võib tekkida töö seiskumist, kuna materjal valgub tagasi. Riskide maandamiseks võib olla vajalik lisapumpade kasutamine, torude ümberdisainimine vm. Horisontaalses, kuid kõvera kujuga torus ei teki vertikaalse tõusu mõju (raskusjõu komponendi muutus), kuid kohalik vooludünaamika võib põhjustada hõõrdejõust tulenevat lisatakistust, setete kuhjumist ja lokaalseid aeglustusi ja ummistuse ohtu. Näiteks, pinnasepumpamisel, kui toru on horisontaalne, kuid teeb 30° pöörde, jäävad raskemad osakesed käänaku siseküljele ja suureneb ummistuse oht. Seda saab vähendada, suurendades voolukiirust (võimsam pump/pumbajaama lisamine) või kasutades sujuvamat painet (pikeneb toruliin)[16]. KMH aruandes tuuakse välja, et käesoleval juhul on pumpsüvendaja vaja ettevõttel sisse tellida. Sobiliku võimusega pinnasepump- süvendaja teenust pakuvad kogu Eestis (KMH koostamise hetkel) vaid mõned ettevõtted (näiteks Saarte Liinid AS ja BauEst OÜ). Siiski, esialgsete andmete kohaselt tüüpiline pumpsüvendaja kõiki vajadusi tõenäoliselt ei rahuldaks (antud sadam võib vajada spetsiifilisemat lahendust kompensatsioonialal). Spetsiifilise lahenduse väljatöötamine võib olla vajalik, kui ilmneb, et KMH aruandes välja töötatud metoodika ei ole keskkonnaohu vältimiseks piisav.

Keskkonnaamet on seisukohal, et oluline on võtta arvesse ka arendaja praktilist kogemust, ei ole põhjendatud seada nõudeid, mis ei ole praktikas teadaolevalt teostatavad. Esmalt on oluline viia praktikasse KMH aruandes väljatöötatud töökorraldus. Tehnoloogia muudatused võivad olla vajalikud, kui ilmneb, et KMH aruandes välja töötatud metoodika ei ole keskkonnaohu vältimiseks piisav. 3.6.2. Puudub andmepõhine ja kontrollitav analüüs, mis põhineb süvendus-kaadamisalade asendiplaanidel ja kasutatava tehnoloogia tehnilistel spetsifikatsioonidel liiva teisaldamiskauguste ja -jõudluste osas, et hinnata settemahtusid, mida planeeritakse rannasüsteemist eemaldada. Konkreetselt, milline osa süvendamist vajavast alast ei ole arendaja hinnangul süvendatav pinnasepumbaga liiva kaiotsast paarisaja meetri kaugusele liivaseljakule paigutades ja miks? Keskkonnaamet selgitab, et tehnoloogilisi piiranguid on käsitletud p 3.6.1. Joonisel 2 on märgitud ala, kus pumpamist ei saa teadaolevalt kasutada. Arendaja on 26.09.2025 kirjas rõhutanud, et materjal, mis on võimalik välja pumbata ka pumbatakse ja see osa mida ei ole võimalik välja pumbata tehnoloogiliselt, navigatsioonist tingituna või erakorraliselt tekkinud erosioonist – näiteks põhja suunal toimunud tormide tagajärjel tekkinud suuremahuline erosioon kompensatsioonialalt edasi faarvaatri suunal – viiakse kaadamisalale. Rõhutame, et keskkonnaloale seatakse koguste seire, mh tuleb dokumenteerida randa pinnase paigutamise kogused ja muud asjaolud, lisaks Kärdla kaadamisalale kaadamise täpsed põhjused. Lähtuvalt seire tulemustest on võimalik keskkonnaloa muutmine, sh kasutatava tehnoloogia osas lisanõuete seadmine. 3.6.3. Samuti on teada, et põhiline liiva liikumine rannasüsteemis toimub tormidega ja seega on eeldatav ka liiva faarvaatrisse kandumine valdavalt tormide ajal. Tormid, eriti sügis-talvisel perioodil, on sagedased ja kui faarvaatri liivaga täitumist tormide tõttu lugeda erakorralisteks sündmusteks, mille puhul on lubatud liiva rannasüsteemist eemaldamine, siis on tõenäoline, et selliseid olukordi tuleb ette mitu korda aastas. Keskkonnaamet selgitab, et iga torm ei too kaasa erandkorralist süvendamisvajadust. Arendaja on 05.11.2025 kirjas esitanud skeemi ala kohta, kus võib olla vajadus ad hoc süvendusteks (vt joonis 2). Arendaja on 05.11.2025 kirjas selgitanud: „Tormidest tingitud erakorraliste olukordade sagedused ei ole otseselt prognoositavad. Praktikas peame olema valmis neile lihtsalt reageerima, kui need tekivad. Sügavus on meetrist kuni paarist meetrist aga saavutada on vaja kiirelt nõuetekohane sügavus kriitilistes kohtades mis tormi tagajärjel võivad olla tekkinud. See on pigem selles mõistes sadama ohutust silmas pidades kõige olulisem ja seega vajalik alternatiiv meie hinnangul“. Regulaarsete hooldustööde planeerimisel peab arvestama sellega, et materjal, mis on võimalik välja pumbata ka pumbatakse.

3.6.4. See ei saa olla piisav põhjendus liiva rannasüsteemist eemaldamiseks, sest liiva saab edukalt peale tormi ka faarvaatrist lõunas asuvale veealusele liivasäärele paigutada. Kui sadamal selleks vajalik tehnoloogia puudub siis selle rentimisega seotud logistilisi jms.

väljakutseid ei saa lugeda erakorraliseks olukorraks, mis õigustaks liiva eemaldamist rannasüsteemist. Suurte süvendusmahtudega tuleb arvestada ka tulevikus ja seepärast on oluline, et sadamal oleks valmisolek kohapeal vajalikke süvendustöid teha ilma keskkonda ohvriks tuues. Sõltumine piiratud kättesaadavusega tehnikast ning muudest logistilistest ja majanduslikest asjaoludest loob olukorra kus sagedased väikese- ning ka suuremamahulised ad hoc süvendustööd on võimalikud vaid keskkonda sadama ärihuvidele ohvriks tuues. Keskkonnaamet selgitab, et täpne tööde korraldus on vajalik praktikas paika panna. Ei ole põhjendatud seada nõudeid, mida ei ole võimalik reaalselt ellu viia. KMH aruande lk 10 on viidatud mh, et veokitega randa vedamisel võivad tekkida raskused (vajalikud kokkulepped maaomanikega, kogumahus pinnasevedu ebareaalne, jne). Lisaks on selge, et praktikas tuleb leida just antud asukohas sobiv tehnika (milliste veokitega saab randa jne). Seega on oluline praktika kujundamine ja parima praktika väljatöötamine. Ette on nähtud koguste seire, kus peab markeerima iga pinnasepaigutuse osas mahud, tegevuse käigus tekkivad komplikatsioonid, samuti peab välja tooma Kärdla kaadamisala kasutamise põhjendused. Teostatakse ranniku seiret. Kui on ilmne, et keskkonnaloas määratud meetmed ei ole tõhusad või neid ei ole võimalik praktikas kasutada, on alus keskkonnaloa muutmiseks. Selleks seatakse mh konkreetne kõrvaltingimus (vt p 1.3.1.). 3.6.5. Keskkonnaluba taotletakse süvendamiseks mahus 50,000 m³ aastas, millest tagasi randa ja veealusele liivakehale pannakse vaid ligikaudu 5,000 m³ aastas (10%) ning ülejäänud liiv kaadatakse kaadamisalale (sõltuvalt tehnoloogilistest, logistilistest ja navigatsioonilastest tingimustest ning ”hädaolukordadest” (tormid). Luuakse olukord, kus sisuliselt 90% liivast võib erinevatel põhjustel rannasüsteemist välja viia. See on vastuolus KMH järeldustega ning võimaldaks sadama endise süvenduspraktika jätkumist koos sellest tuleneva rannaerosiooni süvenemisega Lehtmast Tõrvaninani. Keskkonnaamet selgitab, et süvendusmaht 50 000 m³ aastas on maksimumilähedane maht. Selline vajadus on tõenäoline nüüd, kui süvendustöid ei ole mitu aastat tehtud või erandkorraliselt tugevate tormide korral. Keskmine aastane süvendusmaht on siiski 15 000-25 000 m³ aastas. Vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on teostatud süvendus- ja kaadamistöid järgnevalt: 2014 a. 15 880 m³ 2016 a. 29 740 m³ 2019 a. 21 530 m³ 2020 a. 23 000 m³ Seega paigutatakse randa pigem 20-30% liiva. Lisaks, maht 5000 m³ on seatud miinimumina olukorras, kus puudub praktika alale 3.1. ja 3.2 pinnase paigutamiseks. Keskkonnaloa kohaselt tuleb alati eelistada pinnase paigutamist alale 3.2. ja seejärel alale 3.1. Igor ja Lia Prigoda ettepanekud ja vastuväited 3.6.6. Arendaja täpsustavad selgitused Keskonnaameti küsimustele (DM-133426-2 ja DM-

133426-3) on suhteliselt üldsõnalised ega anna meile kindlust, et liiva ja settepinnase Tareste küla kalda- ja rannasüsteemist väljaviimist olulises mahus Lehtma sadama süvendustööde käigus ei toimu. KMH menetluse käigus jõudsime kõik (KA, Arendaja ja Tareste ning Lehtma küla elanikud) järeldusele, et prioriteet on kalda ja rannaala taastamine ja kui see on toimunud, alles siis saame kavandada teistsugust sadamaala süvendamist ja kaadamiskohta, kui seire annab meile selleks positiivse tulemuse keskkonna taastamisel Tareste - Lehtma rannaalal. Keskkonnaamet selgitab, et KMH aruandes on välja toodud, et teatud juhtudel on lubatud ka kaadamine Kärdla kaadamisalale. Sellest lähtutakse ka loa andmisel. 3.6.7. Tuletame vaid meelde, et eelmisest 2009 KMH möödunud aja jooksul on Arendaja kõikide vahendite ja lubadustega eiranud täita osa oma lubadusest, et osa süvendusalast väljaviidavast settepinnasest pumbatakse sadamast lõunapoole jäävale madalamale merealale, et hoida liiva loomulikus ringluses.Seda ei ole siiani tehtud. Seepärast on täna oluline, et Arendaja koostaks konkreetse süvenduskava ja näitaks ära, milline osa settekogusest pumbatakse või teisaldatakse sadamast lõunasse jäävale kalda- ja madalalale ning milline osa settest ning miks ning millisel põhjusel ülejäänud sete tahetakse keskkonnakahju all kannatavalt alalt teisaldada ja kaadata nn. „vana korra kohaselt“ meres paiknevale kaadamisalale. Keskkonnaamet fikseerib lähtuvalt KMH aruande tulemustest keskkonnaloas konkreetsed liiva kogused, mis peab randa vedama. Lisaks on markeeritud loas pinnase paigutuse alternatiivide eelistused. Veel enam, loas tuuakse välja, mis juhtudel on lubatud kaadamine Kärdla kaadamisalale. Seatakse ranniku seire kui ka koguste seire (mh peab dokumenteerima põhjused, miks kasutatakse Kärdla kaadamisala) kohustused. Seire tulemustest lähtuvalt on võimalus keskkonnaluba muuta. Oleme seisukohal, et kuna liiva rannale vedamise ja liivakeelele pumpamise osas praktika seni puudub, on oluline veenduda tehnoloogia sobivuses ning KMH aruande käigus välja töötatud tegevuskava teostatavuses. Kui KMH aruandes välja toodud tegevuskava järgimine ei ole seire kohaselt teostatav või piisav, on alus keskkonnaloa muutmiseks. 3.6.8. Ühtime siin täielikult R.Noormets’a poolt avaldatuga, et Keskkonnaloa taotlus ja arendaja selgitused Keskonnaameti päringule (DM-133426-3: ”Setete ahelast välja viimine on täiendava meetmena ent ikkagi vajalik. Materjal mis on võimalik välja pumbata ka pumbatakse ja see osa mida ei ole võimalik välja pumbata tehnoloogiliselt, navigatsioonist tingituna või erakorraliselt tekkinud erosioonist – näiteks põhja suunal toimunud tormide tagajärjel tekkinud suuremahuline erosioon kompensatsioonialalt edasi faarvaatri suunal – viiakse kaadamisalale”) ei põhjenda, millised tehnoloogilised või navigatsioonilised piirangud ei võimalda avatud asendiplaaniga kompensatsioonialalt ja faarvaatrist peeneteralist liiva teisaldada pinnasepumbaga vaid mõnesaja meetri kaugusele veealusele liivakehale (alternatiiv 3.2). Puudub andmepõhine ja kontrollitav analüüs, mis põhineb süvenduskaadamisalade asendiplaanidel ja kasutatava tehnoloogia tehnilistel spetsifikatsioonidel liiva teisaldamiskauguste ja -jõudluste osas, et hinnata settemahtusid, mida planeeritakse rannasüsteemist eemaldada. Konkreetselt, milline osa süvendamist vajavast alast ei ole arendaja hinnangul süvendatav pinnasepumbaga liiva kaiotsast paarisaja meetri kaugusele liivaseljakule paigutades ja miks?

Vt vastust p 3.6.1. juures. 3.6.9. Samuti on teada, et põhiline liiva liikumine rannasüsteemis toimub tormidega ja seega on eeldatav ka liiva faarvaatrisse kandumine valdavalt tormide ajal. Tormid, eriti sügis-talvisel perioodil, on sagedased ja kui faarvaatri liivaga täitumist tormide tõttu lugeda erakorralisteks sündmusteks, mille puhul on lubatud liiva rannasüsteemist eemaldamine, siis on tõenäoline, et selliseid olukordi tuleb ette mitu korda aastas. See ei saa olla piisav põhjendus liiva rannasüsteemist eemaldamiseks, sest liiva saab edukalt peale tormi ka faarvaatrist lõunas asuvale veealusele liivasäärele paigutada. Kui sadamal selleks vajalik tehnoloogia puudub siis selle rentimisega seotud logistilisi jms. väljakutseid ei saa lugeda erakorraliseks olukorraks, mis õigustaks liiva eemaldamist rannasüsteemist. Suurte süvendusmahtudega tuleb arvestada ka tulevikus ja seepärast on oluline, et sadamal oleks valmisolek kohapeal vajalikke süvendustöid teha ilma keskkonda ohvriks tuues. Sõltumine piiratud kättesaadavusega tehnikast ning muudest logistilistest ja majanduslikest asjaoludest loob olukorra kus sagedased väikese- ning ka suuremamahulised ad hoc süvendustööd on võimalikud vaid keskkonda sadama ärihuvidele ohvriks tuues. (R.N. tsitaadi lõpp). Keskkonnaamet selgitab, et iga torm ei too kaasa erandkorralist süvendamisvajadust. Vt p 3.6.3 . 3.6.10. Lõpetuseks. Kas laseme jätkuda olukorral, kus Arendaja saab ikkagi kaudse võimaluse jätkata oma keskkonnakahjulikku Lehtma sadama süvendamist või teeme seda seekord selliselt, et Arendaja ei saa keskkonnaluba sellistel tingimustel, kus taotletud süvendusmahust 50,000 m³ aastas läheb tagasi kahjustatud kaldaalale-, randa ja veealusele liivakehale vaid ligikaudu ca 5,000 m³ aastas (ehk 10%) ning ülejäänud liiva kaadamist oleks võimalik jätkata tingimuslikult, nagu eelneval süvendamise perioodil, viies settepinnase (ca 90%) lihtsalt keskkonnakahju alast välja. Võib ainult arvata ja arvutada, kui suur on olnud inimese poolt Lehtma sadamaga keskkonnale ja loodusele ca 40 aasta jooksul tekitatud kahju. See on vastuolus nii KMH järeldustega kui ka meie kõigi ühise seisukohaga ja ootusega, et tekitatud keskkonnakahju Tareste – Lehtma rannaalal on võimalik heastada/taastada, vähendada ja edaspidi ära hoida, kui me tõepoolest seame esikohale keskkonna ja inimeste heaolu selles Hiiumaa piirkonnas Lehtmast Kärdlani. Teeme seekord teisiti. Seda enam, et Arendaja taotleb tähtajatut veeluba. Keskkonnaamet selgitab, et kaadamine Kärdla kaadamisaale võib toimuda ainult kindlatel juhtudel. Seega ei ole alust eeldusel, et 90% pinnas kaadatakse Kärdla kaadamisalale. Samuti rõhutame, et süvendamine mahus 50 000 m³ on pigem erand (olukorras, kus ei ole toimunud aastaid hooldustöid), aastane keskmine süvendusvajadus on väiksem (vt p 3.6.5.). Keskkonnaloas seatakse nõuded, mille kohaselt materjal, mis on võimalik välja pumbata, ka pumbatakse välja ja paigutatakse alale 3.1 ja 3.2. 3.7. Eelnõudele esiatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Eelnõudele esitasid ettepanekud vastuväited…/Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ja

vastuväiteid. 3.8. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. [1] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2025 kirja nr 6-3/25/7361- 4 all. [2] Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf. [3] LKS § 38 lg 5 p 2. [4] VMK materjalid kättesaadavad: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku. [5] Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [6] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. [7] Luigujõe, L. & Kuus, A., 2024. Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel. [8] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf [9] Westerberg, H., Rännbäek, P. and Frimansson, H., 1996. Effects of Suspended Sediments o n Cod Egg and Larvae and on Thc Behaviour Ofadult Herring and Cod. ICES CM E, 19961, p.26. Kättesaadav: https://www.ices.dk/sites/pub/CM%20Doccuments/1996/E/1996_E26.pdf [10] Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 8-2/23/2442 ja 8- 2/23/2442-3 all. [11] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 2025, „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ järeltegevused“. Kättesaadav: Auditiaruanded. [12] Euroopa Kohtu 25.11.1999 otsus nr C-96/98: Commission of the European Communities v French Republic, ECLI:EU:C:1999:580 [13] Aedmaa, A. jt. Haldusmenetluse käsiraamat. 2004. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3ad022c2-9447-4649-92e6- b3153ab78eae/content. [14] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.06.2025 kirja nr 6- 3/25/7361-7 all. [15] TU Delft „Special flow conditions in dredging pipelines”. Kättesaadav: https://ocw.tudelft.nl/wp-content/uploads/I._oe4625_Chapter06.pdf [16] Visintainer, R., Matoušek, V., Pullum, L. and Sellgren, A., 2023. Slurry Transport Using Centrifugal Pumps. Berlin/Heidelberg, Germany: Springer.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 17.11.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-525242

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Direct Consulting

Registrikood / Isikukood

10575472

Tegevuskoha andmed

Nimetus Lehtma sadam

Aadress Lehtma tee 3, Lehtma küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Katastritunnus(ed) 39201:004:0937

Territoriaalkood EHAK

4209

Käitise territoorium

Ruumikuju: 4 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kärdla metskond 26 (63901:001:0421), Kärdla metskond 3 (39201:004:1150), Kärdla metskond 4 (39201:004:1160), Lehtma tee 3 (39201:004:0937), Lehtma tee 5 // Lehtma kalurisadam (39201:004:0939), Liivaranna (39201:004:0620), Paradiisiranna (39201:004:5410). Puudutatud veekogud: Kärdla reid (VEE3211000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Sihisuurahu ja Uusrahu madal (VEE3213000), Tahkuna ja Lehtma ranna meri (VEE3215000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele, asjakohasel juhul HELCOM juhistele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Seirevajadus tekib süvendamis-kaadamistööde reaalse läbiviimise korral.

2/10

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​‐ võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Tareste laht

VEE3214000 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Vajadusel Enne süvendustööde algust (samaaegselt setete ohtlike ainete sisalduse seirega) ning 1-2 kuud pärast vee erikasutustööde teostamist (samaaegselt mereelustiku seirega).

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Suubla seire

1. Vee kvaliteedi seire *Seire sagedus: veekvaliteedi seiret tuleb teostada 4-aastase intervalliga. *Seiratavad näitajad: Tuleb läbi viia veekvaliteedi mõõtmised vastavalt riikliku veekvaliteedi seire metoodikale. Seiratavaks näitajateks on ammoonium (NH4+), heljum, lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l), vesinikioonide kontsentratsioon (pH), üldfosfor (Püld), üldlämmastik (Nüld), biokeemiline hapnikutarve (BHT5), elektrijuhtivus, veetemperatuur (proovivõtul), naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40). *Seire teostamise aeg: enne süvendamistööde algust (samaaegselt ohtlike ainete sisalduse mõõtmisega setetes) ning kaadamis-süvendamistööde järgselt (samaaegselt mereelupaikade seirega) vähemalt 1-2 kuud pärast tööde teostamist. *Seire piirkond: mõõtmised teostada Kärdla kaadamisalal/pinnase paigutuse alal, süvendamisalal ning referentsalal. *Eksperthinnang: Seire tulemustele tuleb lisada eksperthinnang, milles tuuakse välja, kas seire tulemused näitavad eutrofeerumise hoogustumist, kas tuleb hakata tegelema eutrofeerumise tagajärgedega – eemaldada liigset biomassi kalda äärest ning kavandada täiendav seireprogramm (vajadusel töötada välja vastavad meetmed ja seireprogramm).

Mere seire

2. Ranna seire *Seire sagedus: ranniku seiret tuleb läbi viia iga-aastaselt ning ühtlasi koostada vahearuanne, arvestades ka Maa- ja Ruumiameti Lidar-mõõdistusi. *Seiratavad näitajad ja piirkond: rannaprofiilid tuleb seire käigus teha 400 m sammuga 3 km lõigul sadamast lõunas jälgides riikliku seire metoodikat. Profiilid peavad katma ka erakinnistuid. Profiilid peavad ulatuma meres maksimaalselt kuni 1,5 m sügavuseni. *Seire teostamise aeg: profiilide koostamine on geodeetiline töö ja seda tuleks teostada vähemalt kuu aega pärast rannale süvenduspinnase paigutamist. *Eksperthinnang: Detailsem seirearuanne ja analüüs tuleb koostada igal 5. aastal. Seire tulemustele tuleb lisada

3/10

eksperthinnang, milles tuuakse välja, kas meetmena ette nähtud süvenduspinnase rannale (ja madalasse vette) paigutamise kogus ja sagedus on asjakohased, kas süvenduspinnase paigutamise tehnoloogia on sobiv ning kas rannale kaadatav liiv ka reaalsuses edasi lõuna suunas kandub ja ranna äärde kaitsvaid rannabarre moodustama hakkab. Tuleb välja tuua, kas senine praktika on sobiv, kas on vajadus meetmete korrigeerimiseks, kuidas peab meetmeid korrigeerima (rannale veetava pinnase kogused/asukoht vm).

3. Mereelupaikade seire *Seire sagedus: seiret tuleb läbi viia vähemalt 2-aastase intervalliga. *Seiratavad näitajad: -) mereelupaikade seisund ja levik; -) taimestiku liigilist koosseisu ja katvust, järgides HELCOM COMBINE programmi; -) põhjaloomastiku liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi, kasutades standardmeetodeid või valdkonnas laialdaselt tunnustatud meetodeid ja metoodikaid; -) proovide võtmise ajal määratakse vee temperatuur, soolsus ja läbipaistvus. Metoodika valikul tuleks arvestada, et seire tulemusi oleks võimalik võrrelda eelnevate uuringute tulemustega. *Seire teostamise aeg: vähemalt 1-2 kuud (parem 3-4 kuud) pärast tööde teostamist. *Seire piirkond: seiret tuleb teha alternatiiviga 3.1. ja 3.2 seotud pinnase paigutuse ala piirkonnas, ühtlasi tuleb jätkata merepõhjaelustiku seiret süvendusalal, Kärdla kaadamisalal ja referentsalal. Alal 3.1. ja 3.2. tuleb teha seiret mereliste elupaikade leviku (sh segasubstraadiga adruvööndi ja pehme substraadiga taimestikuvööndi) ulatuses. *Eksperthinnang: eelnevatest süvendamis-kaadamistööde perioodidest on olemas seirearuanded põhjaelustiku kohta. Sellise seire jätkamisel hinnata muutusi merepõhjaelustikus seoses tegevusega ja süvenduspinnase paigutamisega rannale ja madalale rannaalale (ala 3.1. ja 3.2).

4. Kahlajate seire *Seire sagedus: kaks korda. *Seiratavad näitajad: kahlajate rändeaegne loendus. *Seire teostamise aeg: enne süvendamis-kaadamistöödega alustamist ja korrata 5 a pärast. *Seire piirkond: süvenduspinnase paigutamise ala 3.1. ja 3.2 piirkond. *Eksperthinnang: seire tulemustele tuleb lisada eksperthinnang, kus töötatakse välja võimalikud meetmed kahlajate kaitse osas. Eksperthinnangus peab välja tooma, kas rannale pinnase paigutamiseks on vajalik rakendada ajalisi piiranguid, millised ajalised piirangud on vajalikud, kas on vajalik kohaldada loa tingimusi rannale pinnase paigutamise osas.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tareste laht

Veekogu kood VEE3214000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Lehtma tee 3 (39201:004:0937), Lehtma tee 5 // Lehtma kalurisadam (39201:004:0939). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Sihisuurahu ja Uusrahu madal (VEE3213000), Tahkuna ja Lehtma ranna meri (VEE3215000).

4/10

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.1375

Süvendamise vajaduse põhjendus Lehtma sadama regulaarne hooldussüvendamine ca 50 000 m³ aastas.

Süvendamise viis pumpsüvendaja/koppsüvendaja

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnas paigutatakse eelistatult kasulikult liiva ärakande kompenseerimiseks KMH alternatiiv 3.2 ja 3.1 alale (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkondade skeem"), vaid erijuhtudele Kärdla kaadamisalale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 50 000 Liiv 90

Muu Moreen 10

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Teadaolevalt ei ole pinnas reostunud. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire.

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded 1. Vältida tööde teostamist üle 10 m/s põhjatuultega heljumi leviku piiramiseks. 2. Süvendustööde planeerimisel tuleb võtta arvesse setteanalüüside tulemusi ja tööde käigus tuleb jälgida setete koostist. Kui leitakse ohtlike ainete sisaldusi setetes, tuleb konsulteerida Keskkonnaametiga ja reostunud setete osas välja töötada eraldi tegevusplaan.

Süvenduspinnase seire: *Seire sagedus: enne esimesi süvendustöid ja edaspidi kord 8 aasta jooksul peab teostama enne süvendustöid süvenduspinnase seiret. *Proovide arv: süvendusalal võtta setetest võtta 4-6 pinnaseproovi. Proovivõtujaamade arv leitakse HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf ) p-st 5.3 alusel. *Seire piirkond: proovid peavad katma kogu süvendusala. Proovide ulatus ja sügavus peab peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. *Analüüsitavad näitajad: Elavhõbe (Hg), Kaadmium (Cd), Kroom (Cr), Nikkel (Ni), Plii (Pb), Tributüültina-katioon (TBT), Tsink (Zn), Vask (Cu), Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40). Tuleb määrata setete koostis ja lõimis. Tulemused tuleb normaliseerida. * Proovivõtu viis: Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nikkel (Ni) Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Vajadusel keemiline

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Tareste laht

5/10

Veekogu kood VEE3214000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Kaadamisala nimi Kärdla

Kaadamisala kood KAS0000007

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Kärdla reid (VEE3211000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Sihisuurahu ja Uusrahu madal (VEE3213000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.7908

Kaadamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kaadamine Kärdla kaadmisalale. Kaadamine vajalik, kuna täies mahus ei ole võimalik rakendada süvenduspinnase kasulikku paigutamist erosiooni vähendamise eesmärgil (süvendatakse sügvamatest kihtidest moreeni, kiireloomulised süvendamistööd tagamaks navigatsiooniohutus, kompensatsiooniala süvendamisel).

Kaadamise viis Kaadamispraamiga ettemääratud kaadamisalale kaadamispraamiga.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 25 000 Liiv 90

Muu moreen 10

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamine Kärdla kaadamisalale ei ole eelisatud tegevus, seda on lubatud kasutada vaid juhul, kui kasulik paigutamine ei ole võimalik. 2. Keelatud kaadamine Kärdla kaadamsalal kevadise lindude rände ajal 15.04.-15.05. 3. Kaadamist vältida tugevate põhja- ja kirdekaarte tuulte korral (üle 10 m/s). 4. Reostunud setete kaadamine ei ole lubatud. 5. Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist. 6. Süvendatud materjali kaadamisalale vedava pargased võivad liikuda ainult piki laevateed, mis on kooskõlastatud sadamakapteni ja ta osakonna poolt.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Tareste laht

Veekogu kood VEE3214000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kärdla metskond 26 (63901:001:0421), Kärdla metskond 3 (39201:004:1150), Kärdla metskond 4 (39201:004:1160), Paradiisiranna (39201:004:5410). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Sihisuurahu ja Uusrahu madal (VEE3213000).

6/10

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.4922

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Eelisatult paigutada süvenduspinnas KMH aruandes nimetatud alternatiiv 3.2 asukohta liiva ärakande kompenseerimiseks (vt joonis "Vee erikasutuse piirkondade skeem" loa lisas). Toimub süvendpinnase kasulik paigutamine. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.ii.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Setted paigutatakse kasulikult liiva ärakande kompenseerimisel (beach nourisment). Süvendatud liiv kuhjatakse kopaga otse kaile või pumbatakse Watermaster-tüüpi pinnasepumbaga kai varjus asuvale platsile (XY: 6548566.73, 425201.73) ja transporditakse veokitega erosiooni all kannatavale rannale. Sobiva tehnoloogia korral kasutada pinnasepumpa.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 50 000 Liiv 100

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded 1. Süvenduspinnase paigutamiseks eelistada alternatiivi 3.2. 2. Keelatud pinnase paigutamine perioodil 15.04-15.07. 3. Defitsiidi kompenseerimiseks peab vedama erosiooni all kannatavale rannale vedama 5 aasta jooksul minimaalselt 25 000 m³ liiva, st minimaalselt keskmiselt 5000 m³ aastas. Võimalusel korral esimesel aastal vedada randa 15 000 m³ liiva ning järgneval neljal aastal minimaalselt 2500 m³ liiva aastas. 4. Setete transpordiks kasutada olemasolevaid ühendusteid või rannariba madala veeseisu korral. Kasutada saab näiteks kallurveokeid või traktoreid. Kasutada saab tööde korraldust, kus liiv kallutatakse ligipääsuteest alates kaldale ja juba maha pandud liivast tekib veokile edasi liikumiseks alus. Sel viisil saab kallast liivaga täita pikalt ja ligipääsuteede puudumine või sobimatus ei ole piiravaks asjaoluks. 5. Liiv tuleb rannale kallata esmajoones erodeerunud rannanõlva merepoolsele küljele. Kuhjasid ei pea laiali lükkama, kui see esteetiliselt vastuvõetamatu pole. 6. Liiv tuleb paigutada rannale ja võimalikult madalasse vette. Eelistatult sügavusele kuni 0,5 m, maksimaalselt 1-1,5 m sügavusele. 7. Tuleb jälgida, et setete paigutamisel Lehtma jõe suudmesse säiliks vee väljavool jõest. 8. Enne pinnase paigutamist tuleb kalapüügivahendite asukoht ja vajadusel selle liigutamine omanikuga kokku leppida. 9. Reostunud setete kasutamine liiva ärakande kompenseerimiseks ei ole lubatud. 10. Pinnase veoks rannaäärsele alale veoautodega tuleb teha kokkulepped kinnistuomanikega.

Veekogu nimetus Tareste laht

Veekogu kood VEE3214000

Pinnaveekogumi nimetus Hiiu madala rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_7

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Sihisuurahu ja Uusrahu madal (VEE3213000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.1583

7/10

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Teise eelistusena paigutada süvenduspinnas KMH aruandes nimetatud alternatiiv 3.1 asukohta liiva ärakande kompenseerimiseks (vt joonis "Vee erikasutuse piirkondade skeem" loa lisas). Toimub süvendpinnase kasulik paigutamine. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.ii.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Setted paigutatakse kasulikult liiva ärakande kompenseerimisel (beach nourisment). Sete paigutatakse otse erosiooni all kannatavale rannale ning kui 1,5 m sügavusse vette ranna ääres ja kai otsa juures tekkinud liivakehandile Watermaster-tüüpi pinnasepump-süvendajat kasutades.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas 50 000 Liiv 100

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded 1. Teise eelistusena paigutada süvenduspinnas asukohta 3.1. 2. Keelatud pinnase paigutamine perioodil 15.04-15.07. 3. Kui toimub pinnase pumpamine alal, tuleb jälgida, et torujuhtmest väljuv vee ja sette segu ei hakkaks randa erodeerima. Selleks tuleb torujuhet pidevalt ümber tõsta. 4. Tuleb jälgida, et setete paigutamisel Lehtma jõe suudmesse säiliks vee väljavool jõest. 5. Enne pinnase paigutamist tuleb kalapüügivahendite asukoht ja vajadusel selle liigutamine omanikuga kokku leppida. 6. Reostunud setete kasutamine liiva ärakande kompenseerimiseks ei ole lubatud.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad8/10

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed Keskkonnaloale määratakse kõrvaltingimus: Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt seire tulemustest.

Pidev

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1. Vee erikasutuse teostamisel tuleb lähtuda ilmastikuoludest, ajalistest piirangutest ja meetmetest, mis on toodud vastavalt tegevustele ja asukoha alternatiividele tabelis V10 ja V11. 2. Esimesena eelistusena kasutada süvenduspinnase kasulikku paigutamist KMH aruandes märgitud aladele 3.2. ja 3.1. Kärdla kaadamisala kasutamine võib toimuda vaid põhjendatud juhtudel.

Pidev

3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Koguste seire

1. Süvendamispinnase kasulik kasutamine ja kaadamine tuleb dokumenteerida. Iga ala (3.1., 3.2., Kärdla kaadamisala) kasutuse lõikes tuleb dokumenteerida: -) meetod; -) täpsed koordinaadid; -) ajavahemik; -) kogused; -) üldised tähelepanekud sette koostise, tehnoloogia, tekkinud probleemine jm kohta. 2. Andmed on olulised, et neid saaks ranniku seire järelduste tegemisel aluseks võtta. Setete vaheladustusplatsi (XY: 6548566.73, 425201.73) kasutamisel tuleb ka sinna pumbatud/tõstetud ning sealt veokitega edasi viidava sette kohta samasuguseid andmeid dokumenteerida. 3. Kärdla kaadamisala kasutamisel on vajalik välja tuua kaadamise vajaduse konkreetne põhjendus (miks ei saa kasutada eelistatud alternatiivi).

Pidev

4. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1. Töödel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. 2. Aluste hooldamiseks kasutatavaid kemikaale ning kütuseid tuleb nõuetekohaselt hoiustada. 3. Kaadamisel kasutatavad pargased peavad olema mehitatud koolitatud ja kogenud personaliga, ökonoomsed, piisava mahutavusega, hea manööverdusvõimega.

Pidev

5. Toimingud avarii korral Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel

6. Muud asjakohased meetmed 1. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Süvenduspinnase seire ja mere seire tulemused ja aruanne (sh eksperthinnang) tuleb esitada Keskkonnaametile KOTKAS kaudu. Esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolm kuud peale seire läbiviimist

3. Seireandmed Süvendamise-kaadamise koguste aruanne. Esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolm kuud peale tööde elluviimist

4. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 9/10

Loa lisad Nimetus Manus Vee erikasutuse piirkondade skeem Lisa 1: Joonis 1.JPG

10/10