Kiri

Lisa 1

Tõrva Vallavolikogu 16.10.2025

otsusele nr 1-3/2025/14

DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD

Asufarmi farmikompleksi detailplaneeringu koostamiseks.

Detailplaneeringu lähteseisukohad kirjeldavad planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja

ülesandeid ning nõudeid, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada ja millele peab

koostatav planeering vastama.

1. Planeeringuala asukoht, piir ja suurus

Detailplaneeringu ala asub Tõrva vallas, Piiri külas. Planeeringuala hõlmab Asufarmi

(82401:001:1004 tootmismaa 100%), Ruudu (82401:001:0001 tootmismaa 100%), Papli

alajaama (20801:004:1310 tootmismaa 100%), Hoidla (20801:004:0040 tootmismaa 100%),

Asunurme (82401:001:1005 maatulundusmaa 100%); Sigala tee (20801:004:0084

transpordimaa 100%); Asula (20801:004:2260 maatulundusmaa 100%), Suure-Asu

(20801:004:2250 maatulundusmaa 100%); Asufarmi (82401:001:1001 maatulundusmaa

100%), Farmipõllu (82401:001:1000 maatulundusmaa 100%), Sarvepõllu (20801:004:0870

maatulundusmaa 100%), Alasarve (20801:004:0301 maatulundusmaa 100%), Sarve tee

(20801:004:0088 transpordimaa 100% ), osaliselt Suure-Kännu (20801:004:1540

maatulundusmaa 100%) ja Piiri-Asu tee (20801:004:0082 transpordimaa 100%) katastriüksusi.

Planeeringuala katastriüksused kuuluvad eraomandisse ja munitsipaalomandisse.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 70 ha. Planeeringuala piirneb idast Valga-Uulu maanteega.

Joonis 1. Planeeringuala piir (aluskaart: Maa-amet 2025)

2. Planeeringu koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Asufarmi farmikompleksi kaasajastamine ja

laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine. Hummuli Agro OÜ kavandab olemasoleva

Asufarmi laudakompleksi laiendust kogusummas ca 4000-le piimalehmale, ca 1400

kinnislehmale ja ca 1300-le alla 6 kuu vanusele ning ca 1700 üle 6 kuu vanusele loomale.

Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam.

Detailplaneering koostatakse Tõrva Vallavolikogu 21.03.2024 otsusega nr 1-3/2024/6

kehtestatud Tõrva valla üldplaneeringu kohasena.

Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126

ülesanded, mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud/dokumendid

Detailplaneeringu lahendust koostades tuleb arvestada järgmiste planeeringutega:

Valga maakonnaplaneering 2030+

Tõrva valla üldplaneering - kehtiva Tõrva valla üldplaneeringu kohaselt on valdavas osas

planeeringuala maakasutuse sihtotstarve kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmis-

ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT). Planeeringualaga on hõlmatud ka osaliselt väärtuslik

põllumajandusmaa. Planeeringuala maa-ala planeerimisel ja hoonestuse kavandamisel tuleb

järgida Tõrva valla üldplaneeringu ehitustingimusi äri- ja tootmismaadele.

Maa-ala planeerimisel ja hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind üldjuhul kuni 60% krundi pindalast;

2. ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel tuleb selle asukoha määramisel

arvestada kavandatava tegevuse iseloomu (sh ettevõttest lähtuvaid riske ja ohtu) ja

ettevõtte riske ümbritsevale alale ning piirkonnas tundlike alade (elamute ja

ühiskondlike hoonete või vastava juhtotstarbega maa-ala) paiknemist. Soovitav on

vältida ettevõtte ohualade tundlike aladega kattumist ning kavandamisel

riigimaanteede äärde (eriti põhimaantee) tuleb arvestada elutähtsate teenuste

toimepidevuse säilitamisega;

3. arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses järjekorras likvideerida

reostunud pinnas ja asendada see ohutu pinnasega. Keskkonnaregistri andmetel on

vallas likvideeritud jääkreostusobjekt Härma ABT (JRA0000055). Kuna

keskkonnaregistri info alusel võib põhjavesi olla reostunud ning visuaalsel hinnangul

on ka pinnas reostunud, tuleb arendussoovile eelnevalt koostada täiendav

reostusuuring;

4. visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks on soovitav

(võimalusel, kui see arvestab kavandatava tegevuse iseloomu) rajada liigendatud

fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid. Võimalusel rajada ka

kulisshaljastusena toimiv kõrghaljastus, kuna see leevendab külgnevate

maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse kavandamine võimaldab ka

muuhulgas parandada tootmishoonete sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades

visuaalseid häiringuid;

5. keskkonnahäiringuid põhjustava objekti rajamisel tuleb lähtuda eesmärgist vähendada

keskkonnahäiringuid võimalikult suures ulatuses, arvestades kavandatava tegevuse

iseloomust tulenevalt vajalikku kaugust elamutest ja ühiskondlikest aladest.)

Koostatav detailplaneering koostatakse kooskõlas Tõrva valla üldplaneeringuga ja aitab sellega

kavandatut ellu viia.

4. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud

Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja

esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik

ka kavandatava ehitiste ehitusprojektide koostamiseks.

Topo-geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14. aprill 2016. a määruse nr

34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ alusel.

Detailplaneeringu alusplaaniks koostatakse digitaalselt mõõdistatud olemasolevat situatsiooni

tõeselt kajastav alusplaan koos kõikide tehnovõrkudega, täpsusastmega 1:500.

Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada.

5. Planeeringu koostamisse kaasatavad isikud

- detailplaneering kooskõlastatakse järgmiste asutustega: Päästeamet, Terviseamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet.

- detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritaval maa-alal

paiknevate ja rajatavate tehnovõrkude ja – rajatiste omanike/valdajatega: Elektrilevi

OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA, Telia AS.

- planeeringuala piirinaabritega.

Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu

menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada

arvamust planeeringu kohta.

6. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele

Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu

kausta koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu

lisade kausta, mis sisaldab menetlusega seotud dokumente, komplekteerib Tõrva Vallavalitsuse

keskkonnaspetsialist. Planeerija koostab lisad, mis on vajalikud detailplaneeringu lahenduse

põhjendamiseks.

Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis,

joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Planeeringu

vormistamisel lähtutakse riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeerija allkirjastab detailplaneeringu

digitaalselt ühe digikonteinerina. Kehtestamiseks esitatava digitaalselt koostatud planeeringu

nõuetele vastavust tuleb kontrollida eelnevalt planeeringute andmekogus

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei

muuda planeeringu eesmärgi saavutamist ja Tõrva Vallavolikogu planeeringu-vallavara

komisjon on muudatustega nõustunud, siis ei kuulu detailplaneeringu algatamise otsuse

lisa 1 muutmisele.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

Kevade tn 1

68605, Valga maakond, Tõrva vald,

Tõrva linn

Teie 28.10.2025 nr 7-1/2025/16-2

Meie 17.11.2025 nr 7.2-2/25/18398-2

Seisukohtade väljastamine Tõrva vallas

Asufarmi farmikompleksi detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Asufarmi farmikompleksi detailplaneeringu (edaspidi planeering)

algatamisest Tõrva Vallavolikogu 16.10.2025 otsusega nr 7 1/2025/16 2.

Planeeringu eesmärgiks on farmikompleksi laiendamine olemasolevatest tootmishoonetest

lõunasuunas. Planeeritav ala (katastritunnused 20801:004:2260, 82401:001:1004,

20801:004:0301) külgneb riigiteega nr 6 Valga-Uulu km 11,54-12,64. Riigi põhimaantee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 2218 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja

planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevaid ristumiskohta riigiteel km 11,729 ja km 12,429.

Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida, sest see läheb tulenevalt liiklussagedusest

ja tee funktsioonist vastuollu tee projekteerimise normidega. Vajadusel käsitleda juurdepääsu

tagamist naaberkinnistutele või alternatiivseid lahendusi.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Vajadusel näha

ristmikele ette laiendused.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (2)

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

10. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1_detailplaneeringu ala ja lähteseisukohad

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]