Otsus

1

Tartu vallas Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Eelhinnang on koostatud Tartu vallas Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate ning

tänavaäärsete olemasolevate ärimaa sihtotstarbega kinnistute ümberplaneerimiseks elamu -ja

ärimaadeks ning ehitusõiguse määramiseks korterelamute, ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks.

Õiguslikud alused

Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punktist 3 ei

kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on

kohustuslik. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud

tegevust.

Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõige 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o

tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH

vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6

nimetatud asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse asjaolude hindamisel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Planeeringu eesmärgiks on Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate ning tänavaäärsete

olemasolevate ärimaa sihtotstarbega kinnistute ümberplaneerimine elamu -ja ärimaadeks ning

ehitusõiguse määramine korterelamute, ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks. Planeeringuala

suurus on u. 22,8 ha. Planeeringualale soovitakse kavandada ligikaudu 652 uut elamuühikut, Jõhvi-

Tartu-Valga mnt poolsesse serva soovitakse rajada ärimaa sihtotstarbega krundid.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused alal, kus on lubatud elamu maa-ala

juhtotstarve ning kaubandus- teenindus- ja büroohoone maa-ala juhtotstarve või mõlemad otstarbed.

Elamu maa-ala all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja, ridaelamu, korterelamu

ehitamiseks ette nähtud maa-ala. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala alla mõistetakse

kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-, pangahoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala. Lisaks alltoodud tabelis märgitud maaüksustele jääb osaliselt

planeeringualasse Keskuse tee L5 (katastritunnus: 79601:001:0567), mille pindala on 10 955 m2 ja

sihtotstarve 100% transpordimaa.

2

Tabel 1. Planeeritavate maaüksuste kirjeldus

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Aidamehe tn 1 79401:001:0237 Ärimaa 100% 4525 m²

Aidamehe tn 3 79401:001:0239 Ärimaa 100% 5715 m²

Aidamehe tn 4 79601:001:0563 Ärimaa 100% 7821 m²

Aidamehe tn 5 79401:001:0241 Ärimaa 100% 4286 m²

Aidamehe tn 6 79601:001:0562 Ärimaa 100% 3488 m²

Aidamehe tn 7 79401:001:0243 Ärimaa 100% 4604 m²

Aidamehe tn 8 79601:001:0565 Ärimaa 100% 4563 m²

Aidamehe tn 9 79401:001:0245 Ärimaa 100% 6470 m²

Aidamehe tn 10 79401:001:0246 Ärimaa 100% 5858 m²

Aidamehe tn 11 79401:001:0247 Ärimaa 100% 7752 m²

Aidamehe tn 12 79401:001:0248 Ärimaa 100% 9590 m²

Aidamehe tn 13 79401:001:0249 Ärimaa 100% 6500 m²

Aidamehe tn 14 79401:001:0250 Ärimaa 100% 6109 m²

Aidamehe tn 15 79401:001:0251 Ärimaa 100% 7060 m²

Aidamehe tn 16 79401:001:0252 Ärimaa 100% 5946 m²

Aidamehe tn 17 79401:001:0253 Ärimaa 100% 6972 m²

Aidamehe tn 18 79401:001:0254 Ärimaa 100% 4261 m²

Aidamehe tänav 79401:001:0255 Transpordimaa 100% 12139 m²

Hanerohu H1 79401:001:0256 Üldkasutatav maa

100%

397 m²

Raudrohu H2 79401:001:0264 Üldkasutatav maa

100%

1149 m2

Kiviriku 79401:001:0259 Üldkasutatav maa

100%

3195 m²

Rehetare tn 1 79401:001:0269 Ärimaa 100% 5907 m²

Rehetare tn 2 79401:001:0270 Ärimaa 100% 5490 m²

Rehetare tn 3 79401:001:0271 Ärimaa 100% 3320 m²

Rehetare tn 4 79401:001:0272 Ärimaa 100% 4459 m²

Rehetare tn 5 79401:001:0273 Ärimaa 100% 4012 m²

Rehetare tn 6 79401:001:0274 Ärimaa 100% 4888 m²

3

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Rehetare tn 7 79401:001:0275 Ärimaa 100% 4811 m²

Rehetare tn 8 79401:001:0276 Ärimaa 100% 5751 m²

Rehetare tn 9 79401:001:0277 Ärimaa 100% 3967 m²

Rehetare tn 10 79401:001:0278 Ärimaa 100% 5135 m²

Rehetare tn 11 79401:001:0279 Ärimaa 100% 4135 m²

Rehetare tn 12 79401:001:0280 Ärimaa 100% 7079 m²

Rehetare tn 13 79401:001:0281 Ärimaa 100% 3853 m²

Aidamehe tn 19 //

Rehetare tn 14

79401:001:0282 Ärimaa 100% 13038 m²

Rehetare tänav L3 79401:001:0283 Transpordimaa 100% 13677 m²

Rehepapi tänav L1 79601:001:0566 Transpordimaa 100% 9495 m²

Aidamehe tn 2 79401:001:0238 Ärimaa 100% 6681 m2

Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tartu Maakonnaplaneering 2030+

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-

4/29 Tartu maakonnas Nõo, Kambja, Kastre, Luunja valdades, Tartu linnas, Tartu valla ja Peipsiääre valla

osadel ning Põlva maakonnas Räpina valla osal. Tartu maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää ala ühelegi

planeeringus välja toodud olulisele alale.

Planeeringul on kaks suurt eesmärki: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine.

Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks.

Maakonnaplaneeringu järgi moodustab Tartu linn koos ümbruse tiheasumitega Tartumaal suurima ja

olulisima Tartu linnapiirkonna, mille arengut tuleb suunata kogu ala tervikuna hõlmava

üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arengualadena tiheasumeid. Asustuse arenguala on piisavat

hoonestustihedust, elanike arvu, tehnovõrke, lähiaja arenguks mõistlikku reservi ning muid eeldusi eviv

piiritletud ala loomaks eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke

väärtusi kandva ruumilise struktuuri kujunemiseks ja säilimiseks ning esteetilise miljöö arenguks.

Sellistel aladel lahendatakse ehitatud keskkond logistiliselt, sotsiaalselt, elukeskkondlikult, esteetiliselt

ja majanduslikult optimaalsete asustuse arengualadena ja kohase ruumimudeliga.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Tartu maakonnaplaneeringus sätestatud eesmärkidega.

Tartu valla üldplaneering on kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 43. Üldplaneering

on koostatud kogu valla territooriumile kuni 20 aasta perspektiivis. Üldplaneeringus on määratud valla

ruumilise arengu üldised suundumused, maa-alade ja veekogude üldised kasutustingimused,

piirkondade üldised ehitus- ja haljastustingimused, transpordivõrgustik, miljööväärtuslike alade,

4

rohevõrgustiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja maastike kaitse- ja kasutustingimused, kõrgveepiirist

tulenevad kitsendused, asustuse arengualad. Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse

hõlmatud maaüksused kaubandus-, teenindus ja büroohoone juhtotstarbega maa-alal, mille all

mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-, pangahoone ja neid teenindavate

rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Lisaks asuvad maaüksused elamumaa juhtotstarbega maa-alal, mille

all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja, ridaelamu, korterelamu ehitamiseks ette

nähtud maa-ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid

teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Planeeringualale jääb ka liikluse ja liiklust korraldava

ehitise maa-ala, mis on tee, tänava või väljaku, raudtee ja reisijate teenindamiseks kavandatud

transpordihoone maa-ala. Lisaks jääb osa planeeringualast ka haljasalale, mis täidavad puhkeala

funktsiooni ning võivad toimida ka puhveraladena. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus

üldplaneeringuga, kuid tuleb jälgida Tartu valla üldplaneeringu hoonestuse ja piirete kavandamise

piiranguid.

Tartu valla arengukava 2022-2030 on vastu võetud Tartu Vallavolikogu 21.09.2022 määrusega nr 14.

Tartu valla külad ja elamurajoonid on omanäolised, rohelised, sõbraliku ja turvalise elukeskkonnaga

kodukohad. Hooned kaunid, kliimakindlad ja energiasäästlikud ning õuealad on korrastatud ja

haljastatud. Elamupiirkondadesse on rajatud elanike vajadustele vastav liikumisharjumusi ja elurõõmu

toetav avalik ruum. Tartu vallast pääseb kiiresti ja mugavalt igale poole maailmas. Vallas on kiired

transpordiühendused regioonikeskuse Tartu suunal ning pealinna Tallinna suunal. Teedevõrgustik vallas

võimaldab kiiret ja mugavat liikumist kodude, töökohtade, teenuste ja avaliku ruumi objektide vahel.

Inimesed väärtustavad liikumist rohelises, hästi disainitud tänavaruumis või külakeskkonnas. Parkimise

ja liikluskiiruse vähendamine tiheasustusalade tänavatel ning jalgsi ja jalgrattaga liikumise soosimine

muudab õuealad atraktiivsemaks ja õhu puhtamaks. Seega on kavandatav tegevus kookõlas Tartu valla

arengukavaga.

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu vald järgib Tartu maakonna energia- ja kliimakavas 2022-2035 ning Tartu valla energia- ja

kliimakavas 2022-2035 sätestatud eesmärke, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Kliima- ja

energiakava panustab valla visiooni saavutamisse energia- ja kliimavaldkonna meetmetega, olles üheks

alusdokumendiks rohepöörde valdkonna investeeringute ja eelarvete kavandamisel ning

finantseeringute taotlemisel. Tartu valla hooneid rekonstrueeritakse ning uusi objekte rajatakse

kliimaneutraalsuse eesmärki silmas pidades. Ressursisäästlikkust ja kliimaneutraalsust eeldatakse nii

hoonete ehitamisel kui kasutamisel. Hoonete kütmiseks kasutatakse kiimaneutraalseid lahendusi.

Oluline osa liikuvusest vallas toimub kasutamata fossiilseid kütuseid.

2. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeritavate maaüksuste kirjeldus on välja toodud tabelis nr 1. Lisaks tabelis märgitud maaüksustele

jääb osaliselt planeeringualasse Keskuse tee L5 (katastritunnus: 79601:001:0567), mille pindala on 10

955 m2 ja sihtotstarve 100% transpordimaa. Kogu planeeringuala pindala on ca 22,8 ha.

5

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

Planeeringuala paikneb Raadi alevis ca 1 kilomeetri kaugusel lõunasuunas paiknevast Tartu linna piirist

ning ca 70 meetri kaugusel põhjasuunas paiknevast Jõhvi-Tartu-Valga maanteest. Ca 2 kilomeetri

kaugusele edelasuunda jääb Emajõgi, ca 1,3 kilomeetri kaugusele idasuunda Raadi lennuväli, ca 1,2

kilomeetri kaugusele lõunasuunda Raadi järve ääres olev Raadi mõisa hoonekompleks ja ERM.

Planeeritav ala külgneb Jõhvi-Tartu-Valga maanteega, mis on riikliku tähtsusega maantee.

Planeeringuala asub tiheasustusalal ja on hoonestamata (va Aidamehe tn 2). Planeeringualal levivad

suures osas kahkjas leetunud muld (LP) ja gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg) ning väikses osas

väga õhuke madalsoomuld (M`) ja leetjas gleimuld (GI). Maa-ameti kaardirakenduse andmete kohaselt

maardlaid planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää. Planeeringuala ei asu Maa-ameti looduskaitse

kaardi kohaselt ühelgi looduskaitsealal ega vööndis, lähim kaitseala, Raadi mõisa park, asub ca 1 km

kaugusel. Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud

objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda, lähim kultuurimälestis on ehitismälestis Raadi mõisa park

peahoone varemega (19-20.saj), mis asub ca 1 km kaugusel. Lisaks paiknevad ca 1,5 km kaugusel

ajaloomälestised Tartu Maarja kalmistu ja Vana-Peetri kalmistu. Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt on

planeeringualal põhjavesi nõrgalt kaitstud ning lähialal keskmiselt kaitstud.

6

Joonis 1. Olemasolev olukord planeeritaval alal (Allikas: Maa-ameti fotoladu, 23.04.2023)

4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt veeressurss,

energia, maa, ehitusmaterjalid jne), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude

kättesaadavuse vähenemist mujal piirkondades. Olemasolevate hoonestatud alade tihendamine ja

laiendamine on kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Seega võib detailplaneeringuga kavandatavat

tegevust pidada antud asukohas sobilikuks.

Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse

võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia,

ehitusmaterjalid), kuid tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.

Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva

reovee kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja

kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele. Detailplaneeringuga kavandatud

mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist sellises mahus, mis võiks mõjutada põhjaveevaru

suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Sademevee käitlemisel tuleb võimalusel eelistada

lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas ja vältida sademevee reostumist.

Soovitav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal

eelkõige maastikukujundamise kaudu. Lisaks on soovituslik sademevett lokaalselt pinnasesse

immutada ja koguda seda haljastuse kastmiseks.

7

Lähim puurkaev (keskkonnaregistri koodi PRK0062521) paikneb planeeringualal Aidamehe tn 2

maaüksusel (kü: 79401:001:0238). Tegemist on puurkaevuga olmevee saamiseks, puurkaevu

hooldusala on 10 m.

Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Tartu

valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju. Ehitusjäätmeid tuleb

tekkekohas liigiti koguda, anda taaskasutusse või anda üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule. Igal

võimalusel tuleb rakendada kõikvõimalikke võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Käesoleva

planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse

ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse võimaluse korral kaugküttega, kui

kaugküttega ei ole võimalik liituda, siis lokaalselt.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata

ohtlikke objekte ega tegevusi. Võimalikult suures ulatuses on plaanis kasutada looduspõhiseid

sademevee lahendusi. Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või

pinnase reostuse teket.

Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete

vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Rikete korral tuleb koheselt

kasutusele võtta vastavad meetmed reostuse likvideerimiseks.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline.

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega, võimalikud

mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu

koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette näha ei ole.

Detailplaneeringu alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid

ja kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju Natura

aladele. Planeeringuala puhul on tegemist Raadi alevi tiheasustusalaga ja sellest lähtuvalt ei ole

kavandatava tegevusega kaasnevana oodata ka mõju avaldamist taime- ning loomaliikide

populatsioonide arvukusele. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju

looduskeskkonnale.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, hoonete valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette

näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid. Kavandata tegevuse

käigus ei ilmne ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, kui jälgitakse ohutusnõudeid ja kasutatakse

vastavaid isikukaitsevahendeid. Tegevusega ei kaasne negatiivseid sotsiaalseid muutusi, vaid

planeeringuga kavandatavad tegevused mõjutavad positiivselt piirkonna sotsiaalset keskkonda.

Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel

tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.

Kuna tegemist on kiiresti areneva piirkonnaga, muutub ala teedevõrk ja liiklejate hulk, võiks kaaluda

kogu piirkonna liiklusuuringu koostamise vajadust. Liiklusuuringus tuleks analüüsida erinevate

liikumisviiside (sh ühistransport) osakaalu ja vajadust, hinnata lisandavat liikluskoormust jms ning

töötada välja piirkonna parim võimalik liikluskorraldus.

8

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala piirkonnas, kus interpoleeritud

radoonirisk on 150-250 kBq/m3 (kõrge või väga kõrge risk). Kõrge Rn-sisaldus pinnaseõhus on

riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus (Petersell jt., 2017). Kuna tegemist on

kõrge riskiga, siis tuleb projekteerijal kas teostada pinnase radoonitaseme mõõtmised ning lähtuvalt

saadud tulemustest vajadusel kavandada radoonikaitse meetmed või arvestada hoone

projekteerimisel koheselt kõrgendatud radooniriskiga.

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline.

Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali

transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning

väheoluliste mõjudega. Käitamiseaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed peavad vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra

normtasemetele. Hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel tuleb jälgida asjaolu, et paigaldatavad

seadmed (õhksoojuspumbad jne) ei häiriks naaberkruntide elanike heaolu. Ehitustegevusega

kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00

07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm)

ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra

piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt

korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.

Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate

masinate kasutamisel vms. Nii ehitus kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Uute kergliiklusteede, laste mänguväljakute ja staadioni planeerimisel arvestatakse võimaliku

valgusreostusega ning vajadusel kavandatakse leevendatavaid meetmeid.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Planeeringuala ei piirne ühegi kultuurimälestisega.

4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringuala ei asu loodusobjektil ega piirne ühegi loodusobjektiga. Planeeringualast teisel pool,

Tartu-Kõrveküla maanteed, ca 1,3 km kaugusel, asub Raadi mõisa park (KLO1200246) ja järgmised

kaitsealused liigid: tiigikonn (Pelophylax lessonae), veekonn (Pelophylax esculentus), rohukonn (Rana

temporaria) ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris). Kavandatav tegevus kaitsealuseid liike ei ohusta, sest

eeldatav mõju nii kaugele ei ulatu.

9

5. Asjaomaste asutuste seisukohad

Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.

Käesoleva eelhinnangu käigus on asjaomaste asutustena kaasatud Keskkonnaamet ja Terviseamet.

6. Kokkuvõte

Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja asukohta, ei ole oodata detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärasel kasutamise olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine pole vajalik, kuna:

1.Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei ole vastuolus Tartu Maakonnaplaneeringuga 2030+,

Tartu valla üldplaneeringuga ega Tartu valla arengukavaga 2022-2030;

2.Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, nt tootmist ega

muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust või

jäätmeteket olulisel määral;

3.Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta

planeeringuga kavandatud tegevused ja sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist

keskkonnamõju. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise tõenäosus on

väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi

ning õigusaktide nõudeid;

4.Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade

taastusvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale;

5.Planeeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine vähesel

määral ehitustegevuse ajal, hilisemas kasutusetapis on ette näha eelkõige liikluskoormuse kasvu.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, sh

lisanduv transport, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid;

6.Detailplaneeringualal ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mis seaks piiranguid

kavandatavale tegevusele;

7.Piiriülest mõju detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ette näha ei ole;

Keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui

detailplaneeringu koostamisel arvestatakse keskkonna- ja teiste õigusaktide nõudeid, ei kaasne

detailplaneeringu ellu rakendamisega olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:

Marjaliis Kivisaar

Keskkonnaspetsialist

29.05.2023

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Rending OÜ

DP-8-2023

Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala

detailplaneeringu

LÄHTEÜLESANNE

Tartu vald 2023

2

Lisa 1

Tartu Vallavalitsuse xx.xx.2023.a

Korralduse nr xx juurde

Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala

LÄHTEÜLESANNE

1. Ülesande koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Rending OÜ (registrikood 10532028)

esindaja Alan Uibo

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Planeeringu eesmärgiks on Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate ning tänavaäärsete

olemasolevate ärimaa sihtotstarbega kruntide ümberplaneerimine elamu -ja ärimaa sihtotstarbega

kruntideks ning ehitusõiguse määramine korterelamute-, ridaelamu- ning ärifunktsiooniga hoonete

rajamiseks. Planeeringuala suurus on ca 23 ha.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu

kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused alal, kus on lubatud elamu maa-ala

juhtotstarve ning kaubandus- teenindus- ja büroohoone maa-ala juhtotstarve või mõlemad otstarbed

kombineeritult. Elamu maa-ala all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja,

ridaelamu, korterelamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-

ala alla mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-, pangahoone ja neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Planeeringualale on 2023. aastal ettevõtte Kauss

Arhitektuur OÜ poolt koostatud arhitektuurne visioon, mis tuleb võtta aluseks detailplaneeringu

lahenduse väljatöötamisel.

Tabel 1. Planeeritavate maaüksuste kirjeldus

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Aidamehe tn 1 79401:001:0237 Ärimaa 100% 4525 m²

Aidamehe tn 3 79401:001:0239 Ärimaa 100% 5715 m²

Aidamehe tn 4 79601:001:0563 Ärimaa 100% 7821 m²

Aidamehe tn 5 79401:001:0241 Ärimaa 100% 4286 m²

Aidamehe tn 6 79601:001:0562 Ärimaa 100% 3488 m²

Aidamehe tn 7 79401:001:0243 Ärimaa 100% 4604 m²

Aidamehe tn 8 79601:001:0565 Ärimaa 100% 4563 m²

Aidamehe tn 9 79401:001:0245 Ärimaa 100% 6470 m²

Aidamehe tn 10 79401:001:0246 Ärimaa 100% 5858 m²

Aidamehe tn 11 79401:001:0247 Ärimaa 100% 7752 m²

Aidamehe tn 12 79401:001:0248 Ärimaa 100% 9590 m²

Aidamehe tn 13 79401:001:0249 Ärimaa 100% 6500 m²

Aidamehe tn 14 79401:001:0250 Ärimaa 100% 6109 m²

Aidamehe tn 15 79401:001:0251 Ärimaa 100% 7060 m²

Aidamehe tn 16 79401:001:0252 Ärimaa 100% 5946 m²

3

Nimi Katastritunnus Sihtotstarve Pindala

Aidamehe tn 18 79401:001:0254 Ärimaa 100% 4261 m²

Aidamehe tänav 79401:001:0255 Transpordimaa 100% 12139 m²

Hanerohu H1 79401:001:0256 Üldkasutatav maa

100%

397 m²

Raudrohu H2 79401:001:0264 Üldkasutatav maa

100%

1149 m 2

Kiviriku 79401:001:0259 Üldkasutatav maa

100%

3195 m²

Rehetare tn 1 79401:001:0269 Ärimaa 100% 5907 m²

Rehetare tn 2 79401:001:0270 Ärimaa 100% 5490 m²

Rehetare tn 3 79401:001:0271 Ärimaa 100% 3320 m²

Rehetare tn 4 79401:001:0272 Ärimaa 100% 4459 m²

Rehetare tn 5 79401:001:0273 Ärimaa 100% 4012 m²

Rehetare tn 6 79401:001:0274 Ärimaa 100% 4888 m²

Rehetare tn 7 79401:001:0275 Ärimaa 100% 4811 m²

Rehetare tn 8 79401:001:0276 Ärimaa 100% 5751 m²

Rehetare tn 9 79401:001:0277 Ärimaa 100% 3967 m²

Rehetare tn 10 79401:001:0278 Ärimaa 100% 5135 m²

Rehetare tn 11 79401:001:0279 Ärimaa 100% 4135 m²

Rehetare tn 12 79401:001:0280 Ärimaa 100% 7079 m²

Rehetare tn 13 79401:001:0281 Ärimaa 100% 3853 m²

Aidamehe tn 19 //

Rehetare tn 14

79401:001:0282 Ärimaa 100% 13038 m²

Rehetare tänav L3 79401:001:0283 Transpordimaa 100% 13677 m²

Rehepapi tänav L1 79601:001:0566 Transpordimaa 100% 9495 m²

Aidamehe tn 2 79401:001:0238 Ärimaa 100% 6681 m 2

Lisaks jääb osaliselt planeeringualasse:

 nimi- Keskuse tee L5 (katastritunnus: 79601:001:0567)

 sihtotstarve- transpordimaa 100%

 pindala- 10955 m²;

4

Joonis 1. Planeeritava ala skeem (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

3.1. Planeeringualal kehtivad detailplaneering

Planeeringualal kehtib:

- Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva

maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala I etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu

Vallavolikogu 27.05.2009. a otsusega nr 41).

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_18/

- Vahi alevikus asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee

vahelise ala detailplaneeringu I etapi idaosa ja lähiala muutmise detailplaneeringu I

arendusetapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 17.01.2019.a korraldusega nr

31) http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2015_30/

Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutuvad planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

kattuvas planeeringuala ulatuses kehtetuks.

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

Tartu valla arengukava;

Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2019- 2031;

Tartu valla üldplaneering (https://uldplaneering2035.tartuvald.ee);

Tartu valla energia- ja kliimakava

Tartu valla jäätmehoolduseeskiri (Tartu Vallavolikogu määrus 26.08.2021 nr 9);

Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“;

Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3, Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala

detailplaneering (planeering on koostamisel). Planeeringu materjalid on saadaval

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2023_05/;

5

Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala

detailplaneeringu II etapp (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 21.12.2011. a otsusega nr 59) Planeering

on saadaval: http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2007_32/;

Raadi alevis asuva Keskuse tee 11 ja Mõisapõllu maaüksuste ning lähiala detailplaneering (planeering

on koostamisel). Planeeringu materjalid on saadaval:

http://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2023_04/;

Planeeringu koostajal on kohustus järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Planeeringus esitada andmed alusplaani

koostaja kohta- firma nimi, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema

kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.tartuvald.ee).

Planeeringuga esitada:

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 lähiümbruse olemasolev ja planeeritud (sh varemplaneeritud) liiklusskeem, juurdepääsud

kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad;

 kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte

ülevaade;

 põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda ja seotust

kontaktvööndi alaga.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

 planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20m ulatuses

väljaspool planeeritavat ala);

 planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad;

 planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht;

 senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta;

 olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

 Kruntimine lahendada planeeringuga. Moodustada elamumaa, ärimaa, üldkasutatava maa

transpordimaa sihtotstarbega krundid. Näha ette üldkasutatav(ad) ala(d). Üldkasutatav ala võib

olla planeeritud eraldi krundina või ehitusõigusega krundi osa, kuhu on määratud avalik

kasutus. Minimaalselt 15% elamu maa-alast tuleb kavandada avaliku kasutusega puhke-

mänguväljaku alaks.

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimusega- korterelamu krundi suurus on minimaalselt

2000 m 2 ;

 Planeeringu lahenduses arvestada tingimusega- ridaelamu krundi suurus minimaalselt 400 m 2

boksi kohta.

 Anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja järgsed kruntide pindalad,

kruntide kasutamise sihtotstarbed, sh avalikku kasutusse planeeritud maa-alad).

5.4. Kruntide ehitusõigus

 krundi kasutamise sihtotstarbed – korterelamu maa (EK), ridaelamu maa (ER), ärimaa (Ä), tee

ja tänava maa (LT), vajadusel eraldiseisev haljasala maa (H) või virgestusmaa (P).

Planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele

leppemärkidele. Lubatud on planeerida krundile nii 100% üks sihtotstarve kui ka mitu sihtotstarvet

(elamumaa ja ärimaa). Segafunktsiooni puhul määrata planeeringus sihtotstarvete %.

6

 hoonete kasutamise otstarbed – korterelamu, ridaelamu, abihoone, toitlustushoone, ilu- ja

isikuteenuste, majutus- ja toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- ja teenindushooned,

meelelahutus-, haridus-, tervishoidu- ja muud avalikud hooned.

 hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil – kuni 25% krundi pindalast, vastavalt

koostatud arhitektuursele visioonile;

 hoonete suurim lubatud arv krundil: lahendada planeeringuga, ühele krundile võib planeerida

rohkem kui ühe korterelamu. Korterelamus koormusindeks ühe korteri kohta vähemalt 150

m².

 hoonete suurim lubatud kõrgus- maksimaalselt 12 m (katusel olevad väiksemamahulised

tehnoseadmed võivad sellest kõrgusest üle ulatuda); planeeringus anda suurim hoonete

lubatud kõrgus ka absoluutkõrgusena.

 Hoonete suurim sügavus- määrata planeeringuga

5.5. Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused

 lubatud korruselisus- põhihooned kuni kolm maapealset korrust, üks maa-alune korrus,

abihooned lubatud 1-korruselistena;

 katusekalded- määrata planeeringuga;

 katuseharja kulgemise suund: määrata planeeringuga;

 katuse tüüp- määrata planeeringuga;

 katusekatte materjal- määrata planeeringuga;

 katusekatte värvid- määrata planeeringuga;

 välisviimistluse materjalid- kasutada erinevaid materjale ja viimistlusi- puitu, tellist,

ehitusplaati. Erinevate materjalide kasutamisel ja kombineerimisel peab moodustama

ruumiline tervik.

 kohustuslik ehitusjoon- määrata vajadusel planeeringuga;

 +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga.

Planeeringus toodud arhitektuursed tingimused peavad tagama kaasaegse ja kvaliteetse

piirkonna kujunemise.

Ehituslike ning arhitektuursete tingimuste seadmisel võtta aluseks Kauss arhitektuur OÜ poolt

koostatud arhitektuurne visioon, millega on leitud planeeringualale arhitektuurne/linnaehituslik

lahendus. Keskuse tee äärsele alale kavandada segafunktsiooniga hoonestus (esimestel korrustel äri,

teenindus, ülemistel korrustel korterid).

Planeeritavast alast tuleb osa kavandada/säilitada looduslikuna, et võimaldada üldkasutatava(te)

puhke- mänguväljaku(te) rajamist. Looduslike alade olemasolu on oluline ka kliimamuutustega

kaasnevate mõjude leevendamiseks ja sademevee pinnasesse immutamiseks. Puhke- ja

mänguväljakute kavandamisel on eelistatud mitme maja peale ühised alad, mitte iga maja juurde oma

mänguväljaku rajamine. Mänguväljaku lahendus peab võimaldama puhke- ja mängutegevusi erinevas

vanuses lastele-noortele. Planeeringus tuleb välja tuua võimalike mänguvahendite loetelu ning

paigutus.

Kvaliteetne avalik ruum on inimsõbraliku ja turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu osa,

seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse erinevates

etappides kui ehitamisel. Loodav avalik ruum peab olema kutsuv, turvaline ja hästi ligipääsetav

erinevatele kasutajagruppidele. Planeeringulahendus peab tagama alal toimiva avaliku ruumi (kõigile

ligipääsetav) võimaluse.

5.6. Kruntide hoonestusala määramine Ehitusõigusega kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib

rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Sätestada

tingimus, et väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Määrata

ära kuni 60 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitiste rajamise tingimused.

7

5.7. Liikluskorralduse põhimõtted

 tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja kavandatavad laiused;

Juurdepääs planeeringualale planeerida Keskuse tee L5 kinnistult (kü: 79601:001:0567) ning

perspektiivis Rehetare tänav L4 kinnistult (kü: 79601:001:2303).

Vajaduse korral ette näha Keskuse tee laiendus Rehepapi tn 1 ja Põhjaringi tn 2 katastriüksuste arvelt.

 sõiduteega samal ajal arendada välja terviklik, sh arendusalade sisene,

kergliiklusteede/jalgteede võrgustik ning lahendada valgustus, arvestada Tartu valla

üldplaneeringus toodud kergliikluse markeeritud suundadega.

Rehepapi tänav L1 kinnistule planeerida valgustatud 3 m laiune kergliiklustee, koos teeäärse

haljastuse, pinkide ning taskupargi lahendustega. Lisaks arendusala siseselt toimivale jalgteede

võrgustikule tuleb anda lahendus ka alalt väljapoole st naaberaladele kulgevatele jalgteede

ühenduskohtadele. Arendusala siseste kergliiklusteede laius kavandada minimaalselt 2, 5 m laiused.

Kavandada 3 Jõhvi- Tartu-Valga tee äärde kergliiklustee.

Kavandada planeeringuala läbiv kergliiklusring vastavalt Kauss Arhitektuur OÜ poolt koostatud

arhitektuursele lahendusele. Kergliiklusteed peavad ühendama omavahel planeeringuala erinevaid

kvartaleid ja ühenduma planeeritava Raadi haridus- ja kogukonnakeskusega.

 kruntidele tee maa-alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride

osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud;

Arvestada varemplaneeritud kruntidele, mis jäävad planeeringualast välja, juurdepääsude säilimise

vajadusega.

 liikluskorralduse põhimõtted;

Hinnata muu hulgas ühistranspordi kättesaadavust ning vajaduse korral teha ettepanekud

ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks. Arvestada Keskuse teele planeeritava

ühistranspordiliiniga.

 parkimise lahendamisel võtta aluseks Kauss Arhitektuur OÜ poolt koostatud arhitektuurne

visioon.

Osa parkimist lahendada maa-alusena, eelkõige just Keskuse tee äärsete kruntide puhul. Vältida

„automere“ tüüpi parklate teket. Avatud parklaalasid tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide ja

varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu ja põõsa liike), et tõsta

ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning vajadusel suunata jalakäijate

liikumist. Minimaalselt istutada üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade

liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised parkimisalad. Määrata ära, et krundisiseste teede

ja platside katteks tuleb kasutada erinevaid materjale (keelatud on kõik pinnad katta asfaldiga).

Parkimisalade planeerimisel kasutada betoonkivi/murukivi katteid vms, et vältida liigset asfalti ja

liigendada ruumi. Ette näha jalgrataste parkimise võimalus (lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad

kasutada, raamkinnitust võimaldavad ja võimaluse korral ilmastiku eest kaitstud).

 tuua välja avalikku kasutusse planeeritud tee maa-alad.

Kui planeeritava liikluslahendusega seoses on vajadus muuta planeeringuala piiri, siis seda on

võimalik korrigeerida ilma lähteülesannet muutmata.

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks

arvestades järgmist:

 määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus;

 looduslikuna tuleb kavandada/säilitada vähemalt 15% elamu maa-alast;

8

 haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele

ja murule ka põõsaid-puhmaid. Liigivaene „betoonmuru-elupuu tüüpi“ üheülbaline haljastus ei

ole lubatud;

 eelistada looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele,

eelkõige suurtes kvartalisisestes hoovides.

 parkimisalad liigendada haljastusega;

 piirdeaedu korterelamute kruntidele mitte kavandada;

 kasutada looduspõhiseid sademevee lahendusi võimalikult suures ulatuses;

 määrata vertikaalplaneerimise lahenduse (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute

absoluutkõrguste määramine, sademete vee ärajuhtimine) põhimõtted.

Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

 olemasoleva olukorra kirjeldus;

 planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline

lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus,

välisvalgustus, sidevarustus);

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb kinnistutelt tänavatorustikku

juhitava sademevee vooluhulka kinnistutorustikus toru läbimõõduga piirata. Kanaliseeritava

sademevee viibeaja pikendamiseks kinnistutel ning valingvihma aegse äravooluvee reguleerimiseks

näha ette tingimused planeeritavatele kruntidele puhvermahu loomiseks (torud, mahuti, vmt), kasutada

väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning kokkuvooluaega pikendav vertikaali. Kavandada

võimalikult suures ulatuses looduslähedasi sademevee käitlemise lahendusi

Lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel:

 lokaalsed veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemid on keelatud. Taotleda tehnilised

tingimused piirkonna vee-ettevõtjalt AS Tartu Veevärk ning lahendada ühisveevarustus ja -

kanalisatsioon vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele;

 keelatud on ka keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused;  maakütte planeerimisel arvestada OÜ Maves poolt 2020.a koostatud maakütte uuringus

toodud nõuetega. Arvestada perspektiivse kaugküttega liitumise võimalusega;

 korterelamute kavandamisel kirjeldada jahutussüsteemide põhimõttelised lahendused;

 päikesepaneelid on lubatud paigaldada hoone/rajatise fassaadile või katusele;

 näha ette/kirjeldada elektriautode laadimistaristu rajamise võimalusi;

 tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad;

 tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

 Määrata jäätmekäitluse korraldamine. Määrata kruntidel jäätmekäitluse ruumivajadus

vastavalt krundi funktsioonile. Eelistada süvamahuteid. Näha ette võimalike avalikult

kasutatavate konteinerite asukohad.

 Käsitleda radooni leviku teemat. Vajadusel anda leevendusmeetmed projekteerimiseks –

ehitamiseks. Planeeringus märkida, et pinnase radoonitaseme mõõtmised viia läbi hoonete

ehitusprojektide koostamisel ja rakendada radoonikaitse meetmeid.

 Tuua välja kõik keskkonnaalased piirangud ja kitsendused ning võimalikud mõjud s.h.

käsitleda liiklusmürast tingitud häiringuid ning näha vajaduse korral ette vastavad

leevendusmeetmed.

9

5.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis

vältida servituutide määramise vajadust.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti

standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus

Täpsustada planeeringuga.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud

isikutega planeeringu realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule.

Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Kui planeeringut soovitakse realiseerida osade kaupa, siis tuleb planeeringus määrata vastavad

arendusetapid ning tuua välja nende kirjeldus.

5.17. Lähteseisukohtade muutmine

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning Tartu Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu

lähteülesanne muutmisele.

6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid

1. Situatsiooniskeem, M 1: 10000;

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1: 5000;

3. Olemasolev olukord M 1: 500;

4. Planeeringu põhijoonis M 1:500;

5. Tehnovõrkude planeering M 1:500;

6. Detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised.

Vajadusel võib esitada täiendavaid jooniseid, kõik detailplaneeringu joonised peavad olema selged ja

arusaadavad.

7. Koostöö detailplaneeringu koostamisel

Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasja omaniku ning

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb

planeeringus fikseerida.

8. Vajalikud uuringud

Koostada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinev erinevate liikumisviiside uuring, mis

sisaldab mh auto- ja jalgrattaliikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist, arvestades

olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust

9. Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks

Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude läbivaatamiseks ning

lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Tartu Vallavalitsusele.

10

Detailplaneering kooskõlastada:

 Päästeametiga;

 Transpordiametiga.

Teha koostööd tehnovõrkude valdajatega.

Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte.

10. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu avalikustamine toimub

vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud korrale.

Planeering esitada Tartu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks kogu

mahus digitaalsel kujul .asice (joonised pdf, dgn/dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ja

paberkandjal.

11. Detailplaneeringu kehtestamine

Detailplaneering esitada Tartu Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel kujul vastavalt

Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 50. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja

poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades

planeeringu kontrollimise rakendust (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). See võimaldab

veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute

andmekokku esitamise nõuetega.

GSPublisherVersion 1473.0.70.100

PÕHIJOONIS

14/04/2023

A.02 A23-001

Kaur Talpsep

Kaur TalpsepKristiina Aasvee, Kaur Talpsep

REHETARE-AIDAMEHE, Raadi alev, Taru vald, Tartu maakond

REHETARE-AIDAMEHE PLANEERINGUESKIIS

TELLIJA

Töö nr:

Kpv:

Nr:

Staadium:

Tellija:

Aadress:

Projekt:

Joonis:

Vastutav spetsialist:

Arhitekt:

Mõõt:

ES

Väljaanne: A

Niine 11, 10414, Tallinn | tel. (+372) 52 57 818 | [email protected] | Kauss Arhitektuur OÜ | MTR:EEP000203 | Muinsusk. EMU000088 | WWW.KAUSS.EE

Projektijuht:

2,939.1 m2

4,089.4 m2

3,765.3 m2

437.6 m2

4,744.4 m2

Ühikuid kokku:33 Äri: 3 Kortereid: 24 Ridakaid: 6 P: 55

6,682.0 m2

Ühikuid kokku:32 Kortereid: 18 Ridakaid: 14 P: 50

Ühikuid kokku:30 Kortereid: 18 Ridakaid: 12 P: 40

14,453.3 m2

8,836.2 m2

2,442.5 m2

794.9 m2

1,202.3 m2

1,547.5 m2

2,956.6 m2

6,818.4 m2

Ühikuid kokku:79 Kortereid: 63 Ridakaid: 16 P : 135 kohta

Ühikuid kokku:127 Kortereid: 99 Ridakaid: 28 P : 185

Ühikuid kokku: 188 Kortereid: 16*9=144 Ridakaid: 44 P: 255

Ühikuid kokku: 170 sellest Äri: 12x3=36 Kortereid: 126 Ridakad: 8 P: 225

max ehitusalune 25% 734 m2

max ehitusalune 25% 941 m2

A1

A2

Keskuse tee

Mus ta

tän av

Rehetare tee

Aidamehe tänav

max ehitusalune 25% 1022 m2

MAANTEE KAITSEVÖÖND 50m

Jõhvi-Tartu-Valga maantee

Rehevärava tänav

26,083.3 m2

17,199.2 m2

8,867.7 m2

37,033.3 m2

8,411.1 m2

7,103.3 m2

25,110.2 m2

B

C

D

E

H

G

F

J

K PLANEERITAV ELAMUMAA KINNISTU

PLANEERITAV AVALIKU KASUTUSEGA REKREATSIOONIALA

OLEMASOLEV KINNISTU

OLEMASOLEVALE KINNISTULE PLANEERINGUGA LIIDETAV OSA

PLANEERITAV ÄRIMAA

PLANEERITAV RIDAELAMU 2 BOKSI

PLANEERITAV KORTERELAMU 9 KORTERIT

PLANEERITAV MAAALUSE PARKIMISKORRUSEGA KORTERELAMU (9 KORTERIT)

ROHKE KÕRGHALJASTUSEGA ALAD

ÜHISKONDLUKU KASUTUSEGA VABAAJAVEETMISE ALAD MÄNGUVÄLJAK / KOERTEPARK / SPORDIPLATS / VMS

KINNISTUSISESED HOOVIALAD

KERGLIIKLUSRING PIKKUSEGA ca 1km PAIKNEB KAS ROHEALA KINNISTUL VÕI ERALDATAKSE SERVITUUDIGA ÜHISKONDLIKUKS KASUTUSEKS (KOOS LAIEMA KORIDORIGA)

PLANEERINGUALA

KOOSTAMISEL PÕHJARINGI PLANEERING

FOXWAY PLANEERITAV TOOTMISHOONE

OLMASOLEV KINNISTU AIDAMEHE TN. 2 79401:001:0238

RAADI HARIDUSLINNAK

PROMENAADIALA

ESIMESEL KORRUSEL PROMENAADILE AVANEVAD ÄRIPINNAD

Kvartal elamuala m2 Avalik roheala m2 A1 10798 795 A2 14453 1202 B 39890 7336 C 25111 4744 D 26083 2443 E 7103 F 17199 2957 G 8868 H 8411 1548 J haljasala 6818 K olemasolev 6682 438 Arendatavad elamukinnistud Roheala % arendatavast elamualast kokku m2 150963 27657 18,12 % Planeeringuala 217138 Transpordimaa 38518

TEHNILISED NÄITAJAD

TINGMÄRGID

PLANEERINGU PÕHIJOONIS M 1:1000

Äri Korterid Ridakad A1 2697 m2 A2 32 B 144 44 C 36 126 8 D 99 28 E 3 24 6 F 63 16 G 18 14 H 18 12 Elamuühikuid kokku Kokku 492 160 652

P kohtade arv Parkimist ühe elamuühiku kohta 50 1,56 255 1,36 225 1,32 200 1,57 55 1,67 120 1,52 50 1,56 40 1,33

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Tartu Vallavalitsus

[email protected]

Haava tn 6

60512, Tartu maakond, Tartu vald,

Kõrveküla alevik

nr 7-1/89-1

Meie 07.08.2023 nr 7.2-2/23/14684-2

Seisukohtade väljastamine Rehetare ja

Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala

detailplaneeringu koostamiseks

Olete taotlenud meie seisukohti Raadi alevi Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala

detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringualal asuvad katastriüksused on loetletud Lisa 1, Tabel 1.

Planeeringu eesmärgiks on Rehetare ja Aidamehe tänavate ning tänavaäärsete olemasolevate

ärimaa sihtotstarbega kruntide ümberplaneerimine elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning

ehitusõiguse määramine korterelamute, ridaelamu- ning ärifunktsiooniga hoonete rajamiseks.

Planeeringuala suurus on ca 23 ha ning planeeringualale soovitakse kavandada ligikaudu 652 uut

elamuühikut; Jõhvi-Tartu-Valga maantee poolsesse serva soovitakse kavandada ärimaa

sihtotstarbega krundid. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala on hetkel hoonestamata, suures osas võsastunud ning osaliselt kasutuses

põllumajandusmaana. Planeeringualal on kaks kehtivat detailplaneeringut:

 Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva

maantee vahelise ala I etapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 27.05.2009

otsusega nr 41);

 Vahi alevikus asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva

maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapi idaosa ja lähiala muutmise detailplaneeringu

I arendusetapi detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 17.01.2019 korraldusega

nr 31).

Nimetatud detailplaneeringud muutuvad peale käesoleva planeeringu kehtestamist

planeeringualade kattuvuse osas kehtetuks.

Planeeringu algatamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga, mille

kohaselt on planeeringualal lubatud elamu maa-ala juhtotstarve ning kaubandus-, teenindus- ja

büroohoone maa-ala juhtotstarve või mõlemad otstarbed.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (edaspidi riigitee) km 128,14-128,54.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1763 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku

(EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

2 (3)

järgnevalt.

1. Vastavalt planeeringu lähteülesandele (Lisa 1) on juurdepääs planeeringualale on kavandatud

Keskuse tee L5 kinnistult (katastritunnus 79601:001:0567) ning perspektiivselt Rehetare tänav

L4 kinnistult (katastritunnus 79601:001:2303).

Planeeringualale tuleb juurdepääs(ud) tagada kohalike teede kaudu, sest Tartu idaringtee

väljaehitamise käigus likvideeritakse idaringtee antud lõigus kõik olemasolevad

planeeringuala vahetus läheduses asuvad riigitee ristumiskohad. Vt täiendavalt allpool p 4.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste

kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.

4.1. Tartu idaringtee projekt, mille realiseerimisega likvideeritakse riigitee km 128,016

(Rehevärava tänav, kohalik tee nr 7940106) ja km 129,267 (Vahi tee, kohalik tee nr

7940580) ristmikud.

4.2. Raadi alevis asuva Rehevärava tn 2 maaüksuse (kü tunnus 79401:006:0500)

detailplaneering (kehtestatud Tartu Vallavalitsuse 27.07.2022 korraldusega nr 715).

Juhime tähelepanu, et olemasolevat ristumiskohta riigitee km 128,016 (Rehevärava tänav,

kohalik tee nr 7940106) saab Rehevärava tn 2 maaüksuse planeeringuala juurdepääsuks

kasutada kuni Tartu idaringtee realiseerimiseni, millega km 128,016 ristumiskoht

likvideeritakse ning pikemas perspektiivis tuleb tagada juurdepääs Rehevärava tn 2

maaüksusele Musta tänavalt (kohalik tee nr 7940105).

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada planeeringuala siseselt, parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt

EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

3 (3)

10. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

11. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet( ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

14. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ja lähiala DP lähteülesanne

2. Rehetare-Aidamehe tänavate piirkonna DP algatamise eelne eskiis

3. Rehetare ja Aidamehe arendusala detailplaneeringu KSH eelhinnang

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]