Üldkäskkiri

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

TÖÖVÕTULEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja

eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida tellija ja töövõtja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping

koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda

suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem

sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste,

teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need

tööd, toimingud ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Töövõtja kohustused

Töövõtja on kohustatud:

3.1. teostama töid omal kulul ja vastutusel hoolikalt, kvaliteetselt, tähtaegselt ning

professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal

kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt

osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Juhul kui füüsilisest isikust

töövõtjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaks tööks on teose loomine, eeldatakse, et

töövõtja loob selle isiklikult, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti.

Eelkirjeldatud juhul toimub kolmandate isikute kaasamine tööde teostamisele (teose

loomine) tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul

ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu

lepingutingimustega;

3.2. andma tellijale viimase poolt nõutavas vormis tööde teostamise kohta informatsiooni

ja arvestama tellija poolt tehtud ettepanekuid ning tegema koostööd tellija poolt

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

osutatavate isikutega;

3.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, teatama tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad töövõtja kohustuste kohast täitmist,

muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu

täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil

informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise lepinguga

samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde kogumaksumust,

teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud

kvaliteedinõuetest vms;

3.4. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.5. andma valminud tööd ja nendega seotud õigused ning koostatud dokumentatsiooni

tellijale üle. Samuti kohustub töövõtja andma tellijale üle andmed kolmandate isikute

intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses töödega (nimi, funktsioon tööde

teostamisel, õiguste maht jms) ning koostama lepingu täitmisega seotud

dokumentatsiooni eesti keeles, kui tellija ei ole nõustunud muus keeles

dokumentatsiooni esitamisega. Tellija nõudmisel tagab töövõtja tõlke omal kulul;

3.6. järgima tellija juhiseid ning tellija asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi

turvalisusega või ohutusega seotud nõudeid ja piiranguid, mida tellija on töövõtjale

tutvustanud enne lepingu täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.7. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumist tellija ruumides, kui

tellija on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu tellija ruumidesse;

3.8. tagama, et töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab tellija poolt talle

kasutamiseks antud vara, seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult,

otstarbekohaselt ja heaperemehelikult, üksnes lepinguliste kohustuste kohaseks

täitmiseks ning tagama talle usaldatud vara kaitstuse ja säilimise. Töövõtja kannab

varalist vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu tellijale

tekitatud kahju eest;

3.9. Tellija poolt meeskonnaliikmele antud seamete ja ligipääsude kasutamisel ei ole

töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija

logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.10. täitma muid tööde teostamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn sidustöid, mis ei ole

lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest tavadest ja töövõtja

ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud lepingust tuleneva

eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas punktis kirjeldatud sidustööde all ei peeta silmas

tellijast tulenevat lähteülesande või töömahu muudatust.

4. Töövõtja õigused

Töövõtjal on õigus:

4.1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist;

4.2. saada tellijalt tööde teostamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.3. teha tellijale ettepanekuid tööde teostamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille tellija vaatab läbi ja

teatab töövõtjale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta;

4.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist tööde teostamisel;

4.5. nõuda tööde teostamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu tööde

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

normaalseks teostamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Tellija korraldab töövõtja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe) tööpäeva

jooksul alates töövõtja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatud

nõudmisest.

4.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Tellija kohustused

Tellija on kohustatud:

5.1. maksma töövõtjale tööde eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

5.2. looma töövõtjale tööde teostamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. mitte tegema töövõtjale põhjendamatult takistusi tööde teostamisel;

5.4. vastu võtma töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud lepingujärgsed tööd;

5.5. osalema töödega seotud korralistel koosolekutel;

5.6. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Tellija õigused

Tellijal on õigus:

6.1. nõuda töövõtjalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. põhjendatult keelduda kooskõlastamast töövõtja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.3. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest töövõtjale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.4. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada poolte kokkuleppel lepingu täitmise või

kehtivuse tähtaega kuni kuue kuu võrra;

6.5. kaasata lepingu täitmisse tellija poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi;

6.6. igal ajal kontrollida lepingu eseme vastavust lepingule ja nõuda töövõtjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki

muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohaselt teostatud tööde eest vastavalt eritingimustes

sätestatule, kas peale poolte poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale tööde teostamist

esitatud arve saamist või füüsilisest isikust töövõtja korral peale poolte poolt tööde

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

töövõtjale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui töövõtja on Eestis registreeritud ettevõte, saadab töövõtja Tellijale Eesti e-arve

standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui töövõtja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab töövõtja

tellijale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle

Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

number (kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning

välisvahendite projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava

lepinguga).

7.6. Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg

on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite

tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on tellija esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu

maksimaalse maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe töövõtjale välja maksmisele ega

muul moel hüvitamisele.

7.8. Juhul kui tellijal on alus nõuda töövõtjalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on tellijal

õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel töövõtjale tasumisele

kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui tööd ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib tellija lepingu maksumust

ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

8. Tööde kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Tehtud tööde kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

töödele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

tööde juurde kuuluvad dokumendid jms.

8.2. Lepingu ese antakse töövõtja poolt tellijale üle tellija asukohas kooskõlas lepingu

tingimustega.

8.3. Tellijal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Tellija võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada

lepingu eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Tellijal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Tellija võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.6. Juhul kui tellija ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul,

kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.7. Juhul kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või muu

lepingutingimustele mittevastavuse, on töövõtja lepingu rikkumises ning rikkumise

kõrvaldamine toimub tellija sellekohaste juhiste alusel.

8.8. Tellijal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise

akti. Akti allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi

üleandmis-vastuvõtmise akt.

8.9. Kui tellijal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled lepingu

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.10. Töövõtja annab tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu eseme juurde

kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni tellija soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel andmekandjal

(CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle tellija näidatud keskkonda.

8.11. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööde tulem ning arendustööde üleandmiseks ei

ole üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.6, loetakse

arendustööde vastuvõtmise ajaks päeva, mil tellija on töö tulemi tervikuna

toodangukeskkonnas (live) kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu

kohaldamisele juhul, kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite

kasutamisel).

8.12. Tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta töövõtjat vastutusest lepingu

eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud vigade või nende

mittenõuetekohasuse eest ning töövõtja kohustub lepingu eseme üleandmise hetkel

esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul mõistliku aja jooksul.

8.13. Kui töövõtja ei nõustu tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmisest keeldumisel või

puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste olemasoluga,

on töövõtjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib töövõtja tellija poolt

osundatud lepingu eseme puuduste või vigade tuvastamiseks tellijaga kokku lepitud

isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tööde vastuvõtmisest

keeldumine on olnud põhjendamatu, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud, vastasel

korral kannab ekspertiisikulud töövõtja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tellija

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab tellija

töövõtjale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste või vigade osas

ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud

9.1. Töövõtja vastutus:

9.1.1. Töövõtja vastutab igasuguse Lepingurikkumise eest, eelkõige kui tööd ei vasta

lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse muuhulgas

mittevastavaks juhul, kui töövõtja ei esita tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde

kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna töid tähtaegselt üle, ei teosta töid

nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega,

on tellijal lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada.

9.1.3. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik,

on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks (edaspidi ka

„ettekirjutus“), andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt tööde iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kui töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul,

peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest, välja arvatud

punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis sätestatud

leppetrahvimäära. Samuti annab töövõtja poolt rikkumise kõrvaldamisega

viivitamine vaatamata tellija poolt ettekirjutuse tegemisele tellijale õiguse leping

erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

tellija töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning võib

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui töövõtja viivitab tööde teostamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suuruseks on

1% (üks protsent) teostamata või üle andmata töö maksumusest iga viivitatud päeva

eest.

9.1.5. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses

töövõtja poolt teostatud töödes esinevate puudustega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning tellijal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada

ja/või nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise eest.

Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub tellija töövõtjale tehtud tööde eest

üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt

leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest võimaldab

leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte

alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi

summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda

töövõtjalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

9.2. Tellija vastutus:

9.2.1. juhul kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas

tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest.

9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui

60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt

informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma

kontaktandmeid ning ei ole sellest teist Poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud

kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil

ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale

jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Tellija kontaktisikul on õigus

esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine

(sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine jms),

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud

ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud lepingu ese ja sellega seotud

võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused

(edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu

eest täies mahus üle tellijale. Lepingu eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi

õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh autori isiklikud õigused, annab

töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste

kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi. Tellijal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist

muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad

asjaolud, sh otsustada lepingu eseme avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise

algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi lepingu esemes või

lepingu esemeks olevas teoses, selle pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada

lepingu esemele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme või lepingu

esemeks oleva teose, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi

ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu eseme kasutamise

lõpetamist (ainulitsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub tagama,

et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike

õiguste osas ainulitsents anda.

11.2. Lepingu eseme või lepingu esemeks oleva teose kasutamise viis ega territoorium ei ole

piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu

maailmas.

11.3. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada lepingu eset

või nende iseseisva tähendusega osasid või õigusi.

11.4. Töövõtja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija

omandiks ja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud

viivitamatult omal kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise

informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel lepingu ese,

lepingu esemeks olev teos või lepingu esemega seotud dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud töövõtja poolt või sattunud

töövõtja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel tööde teostamisel, loetakse tellija

omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on töövõtja lepingu lõppemise korral või

tellija nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama tellijale kõik tema

valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised

vahendid.

11.6. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab

viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab

sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

11.7. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste

rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

12. Konfidentsiaalsus

12.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega

teatavaks saanud andmeid ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet kuni

teabepiirangu kehtivusaja lõpuni. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub töövõtja

hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks

üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on töövõtjal olnud

võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid,

mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele

poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on

avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,

juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku

kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5. Muuhulgas kohustub töövõtja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse täitmist samadel tingimustel.

13. Garantii

13.1. Garantiiaja alguseks loetakse lepingu eseme vastuvõtmise hetke.

13.2. Garantiiperioodi kestus 12 (kaksteist) kuud kui eritingimustes ei ole teisiti kokku

lepitud ja puudused tuleb kõrvaldada mõistliku aja jooksul.

13.3. Garantiiga ei ole hõlmatud puudused, mis on tekkinud tellija hooletuse või tahtliku

tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.

13.4. Töövõtja kohustub asuma omal kulul kõrvaldama garantiiaja kestel lepingu esemel

ilmnevad puudused alates tellija poolt töövõtjale esitatava vastavasisulise nõude

hetkest ja kooskõlas lepinguga ning mitte lõpetama vajalikke tegevusi enne, kui

puudused on kõrvaldatud.

13.5. Kõik kulud, mis kaasnevad garantiiperioodil ilmnenud garantii alla kuuluva puuduse

kõrvaldamisega, sh veo-, posti- jm kaasnevad kulud, kannab töövõtja.

13.6. Juhul kui töövõtja ei käsitle puudust garantii alla kuuluva puudusena, teavitab ta sellest

tellijat viivitamatult koos asjakohaste põhjendustega enne vea parandamist. Kui tellija

töövõtjaga ei nõustu, on tellijal õigus tellida kolmandalt osapoolelt enne asja

parandamist asja defekteerimine. Kui defekteerimise tulemusel ilmneb, et puudus või

viga kuulub garantii alla, kohustub töövõtja kandma defekteerimise ja vea parandamise

kulud, muul juhul kannab defekteerimise kulud tellija. Kui asja puudus või viga ei

kuulu garantii alla on töövõtjal õigus vastavalt lepingule dokumenteerida vea

kõrvaldamisele kulunud aeg ning nõuda selle hüvitamist kooskõlas lepinguga või kui

lepinguga ei ole kokku lepitud töö teostamise tunni- vm kohalduvat tasu, lepivad

pooled kulude hüvitamises eraldi kokku, kokkuleppe aluseks on töövõtja poolt

tavapäraselt taoliste tööde eest esitatav hinnakiri või vastava töö tavapärane maksumus.

13.7. Arendustööde puhul loetakse veateade esitatuks, kui see on registreeritud tellija

veahalduskeskkonnas (ServiceDesk) ning veahalduskeskkond on selle edastanud

töövõtja poolt määratud kontaktisikule.

13.8. Tellija nõudmisel kohustub töövõtja kõrvaldama garantiiperioodil ilmnenud vead ja

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

puudused lepingu esemel tellija asukohas, kui kohapealne vea ja/või puuduse

kõrvaldamine on tulenevalt lepingu eseme olemusest võimalik.

13.9. Kui töövõtja ei asu puudust kõrvaldama kooskõlas lepinguga, on tellijal õigus

kõrvaldada see ise või kasutada kolmanda isiku abi ning nõuda töövõtjalt lisaks

leppetrahvile kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist.

13.10. Kui lepingu esemeks on asi ning selle või mõne selle komponendi tootjapoolne

garantiiaeg on pikem lepinguga kokku lepitud garantiiajast, ei katkesta lepingukohase

garantiiaja lõppemine tootjapoolse garantii kehtivust. Käesolevas punktis toodud

tootjapoolse garantiiga seonduva dokumentatsiooni on töövõtja kohustatud andma

tellijale eraldi üle, kuid garantiidokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmine ei

mõjuta garantii kehtivust.

13.11. Juhul kui lepingu esemeks on asi ja töövõtja kõrvaldab lepingu esemel ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavuse parandamise teel, pikeneb garantiiperiood eseme

parandamise aja kestuse võrra. Kui töövõtja kõrvaldab lepingu esemel või selle

komponendil ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eseme või komponendi

asendamise teel, algab vastava eseme või komponendi garantiiaja kulgemine algusest

alates ümbervahetamise kuupäevast.

14. Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

14.1. Tellijal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades töövõtjale

vähemalt kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on tellijal ka juhul, kui

pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu

ülesütlemisel kohustub tellija tasuma töövõtjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle

antud esemete või osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

14.2. Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

14.2.1. teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt

määratud mõistliku tähtaja jooksul; või

14.2.2. tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

14.2.3. rikkumine on korduv.

14.3. Lepingu ülesütlemisel töövõtja süü tõttu, on töövõtja õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida tellijal

on tegelikkuses võimalik kasutada.

14.4. Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

14.4.1. lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

14.4.2. teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või

tema varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

14.5. Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub tellija teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

14.6. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest,

jäävad kehtima peale lepingu lõppemist.

15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

15.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

Kehtestatud

peadirektori …2020 käskkirjaga nr …

Kehtiv alates …2020

korras.

15.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped

materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

15.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

15.5. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega,

millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted

esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.

15.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

15.7. Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud

perioodiga muutunud ja tellija on töövõtjat üldtingimuste muutumisest informeerinud,

siis loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.

15.8. Üldtingimused on koostatud 10 (kümnel) lehel.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel

lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud

kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute

teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning käsundisaaja osutab need

teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud:

3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele

kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teisiti kokku leppinud, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus

sätestatud teenused isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate

isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub käsundiandja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et

kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise

käsundiandjale;

3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt arvestades

käsundiandja huvidega ning neid huve kaitsma;

3.4. andma käsundiandjale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta

informatsiooni, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest;

3.5. arvestama Käsundiandja poolt antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd

käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest

kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Juhul kui käsundiandja juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja

järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Käsundisaaja

kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud

asjaoludest, mis võivad ajendada Käsundiandjat oma juhist muutma;

3.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama käsundiandjale selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist,

mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud

ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse

täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud

nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu ületada, mitte kinni pidada

lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;

3.7. tasuma omal kulul kõik Lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli

lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu

täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub käsundisaaja andma

käsundiandjale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses

lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms)

või osutatud teenustega;

3.10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. järgima käsundiandja asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida käsundiandja on käsundisaajale tutvustanud enne lepingu

täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.12. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumise käsundiandja ruumides,

kui käsundiandja on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu käsundiandja

ruumidesse;

3.13. tagama, et käsundiandja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab käsundiandja poolt talle

kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste

kohustuste kohaseks täitmiseks. Käsundiandja poolt kasutada antud vahendite kasutamisel

ei ole käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

käsundiandja logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.14. kasutama käsundiandja poolt käsundisaajale või tema meeskonnaliikmele lepingu

täitmise käigus kasutamiseks antud käsundiandja vara otstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Käsundisaaja kannab varalist

vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu käsundiandjale

tekitatud kahju eest;

3.15. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi.

4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus:

4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist; 4.2. määrata teenuse osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,

käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;

4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille käsundiandja vaatab läbi ja

teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel; 4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste

normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Käsundiandja korraldab käsundisaaja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe)

tööpäeva jooksul alates käsundisaaja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

edastatud nõudmisest.

4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Käsundiandja kohustused

Käsundiandja on kohustatud:

5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. andma käsundisaajale teenuse osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja

vastavat soovi avaldab;

5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel; 5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Käsundiandja õigused

Käsundiandjal on õigus:

6.1. nõuda käsundisaajalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. õigus anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;

6.3. teostada igal ajal järelevalvet teenuse osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;

6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest käsundisaajale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.6. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni kuue kuu

võrra;

6.7. lisaks seaduses sätestatud juhtudele tellida käsundisaajalt täiendavaid teenuseid kuni 30%

ulatuses lepingu algsest kogumaksumusest ühikhindade alusel ning pikendada selle võrra

lepingu täitmise tähtaega;

6.8. kaasata lepingu täitmisse käsundiandja poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid

teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Käsundiandja tasub käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt

eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste

osutamist esitatud arve saamist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral peale poolte poolt

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

käsundisaajale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui käsundisaaja on Eestis registreeritud ettevõte saadab käsundisaaja käsundiandjale Eesti

e-arve standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui käsundisaaja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab

käsundisaaja käsundiandjale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve

loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud käsundiandja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

7.6. Käsundisaaja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg on

kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest

tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on käsundiandja esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu maksimaalse

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe käsundisaajale välja maksmisele ega muul moel

hüvitamisele.

7.8. Juhul kui käsundiandjal on alus nõuda käsundisaaja leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on

käsundiandjal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel käsundisaajale

tasumisele kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate

teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning

millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine

poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

7.10. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib käsundiandja

lepingu maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

teenuste osutamisega seotud dokumendid jms.

8.2. Osutatud teenuse üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule, kas

üleandmise-vastuvõtmise akti(de) allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega

käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste

vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

8.3. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada lepingu

eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.6. Juhul kui käsundiandjal ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui

leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.7. Juhul kui käsundiandja avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on käsundisaaja lepingu rikkumises ning

rikkumise kõrvaldamine toimub käsundiandja sellekohaste juhiste alusel.

8.8. Käsundiandjal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti.

Akti allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi üleandmis-

vastuvõtmise akt.

8.9. Kui käsundiandja puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled

lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.10. Käsundisaaja annab käsundiandjale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu

eseme juurde kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni käsundiandja soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel

andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle käsundiandja näidatud

keskkonda.

8.11. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.6, loetakse arendustööde

vastuvõtmise ajaks päeva, mil käsundiandja on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live)

kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui leping ei

ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.12. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted:

8.12.1 käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub käsundiandja tööülesannete

haldussüsteemis või kokkuleppel käsundiandjaga muus keskkonnas, käsundiandja poolt

defineeritud tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu;

8.12.2 töötundide eest arveldamine toimub vastavalt haldussüsteemis fikseeritud ja

käsundiandja poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

8.13. Käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta käsundisaajat vastutusest

lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste

või teenuse mittenõuetekohasuse eest ning käsundisaaja kohustub lepingu eseme

üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul

mõistliku aja jooksul.

8.14. Kui käsundisaaja ei nõustu käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmisest

keeldumisel või puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste

olemasoluga, on käsundiandjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib

käsundisaaja käsundiandja poolt osundatud lepingu eseme puuduste või vigade

tuvastamiseks käsundiandjaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi

tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu,

hüvitab käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud käsundisaaja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et käsundiandja

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab

käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste

või vigade osas ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste

osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine

loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel

- vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab

käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga

rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on käsundiandjal

lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.3. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on

võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumiste

kõrvaldamiseks (edaspidi

ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste

kohustuste puhul, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt

mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida

ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale

0,5 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest,

välja arvatud punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis

sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on käsundusandjal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui käsundisaaja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata

käsundiandja poolsele ettekirjutusele. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

käsundiandja käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning

võib lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui käsundisaaja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille

suuruseks on 1% (üks protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva

eest ja leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.5. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale

seoses käsundisaaja poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise

eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes

faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda

käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest

võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus

otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust

leppetrahvi summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda

käsundisaajalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

9.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja kontaktisikul

on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine

jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1 Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel käsundiandja poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste

osutamise resultaadid ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega

lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle käsundiandjale. Lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh

autori isiklikud õigused, annab käsundisaaja käsundiandjale arvates lepingu eseme

üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

Käsundiandjal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel

otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada lepingu eseme

avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi,

täiendusi ja parandusi lepingu esemes või selleks olevas teoses, nende pealkirjades või

autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele või lepingu esemeks olevale teosele teiste

isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme, selle pealkirjade ja autorinime tähistuses

tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu

eseme kasutamise lõpetamist (ainulitsents koos all- litsentseerimisõigusega). Käsundisaaja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada

ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

11.2 Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada

mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

11.3 Käsundisaajal ei ole ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada

lepingu eset või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või

õigusi.

11.4 Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse

käsundiandja omandiks ja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on

käsundisaaja kohustatud viivitamatult omal kulul üle andma käsundiandjale kogu tema

valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille

vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5 Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud

käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse

käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise

korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama

käsundiandjale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid.

11.6 Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes

peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja

võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.

11.7 Juhul kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud

autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.

12 Konfidentsiaalsus

12.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks

saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe

seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil

isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5 Muuhulgas kohustub käsundisaaja tagama, et tema esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid

käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

13 Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

13.1 Käsundiandjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades

käsundisaajale vähemalt kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on

käsundiandjal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva

punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale

ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei

kuulu.

13.2 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

13.2.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

13.2.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

13.2.3 rikkumine on korduv.

13.3 Lepingu ülesütlemisel käsundiandja süü tõttu, on käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid

lepingu lõppemisehetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida

käsundiandjal on tegelikkuses võimalik kasutada.

13.4 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

13.4.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui 60 kalendripäeva; või

13.4.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

13.5 Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub käsundiandja teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

13.6 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

14 Lõppsätted

14.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

14.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu

eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

14.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi

äriühingule.

14.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud

sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt

ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

14.6 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

14.7 Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud

perioodiga muutunud ja käsundiandja on käsundisaajat üldtingimuste muutumisest

informeerinud, siis loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued

üldtingimused.

14.8 Üldtingimused on koostatud 9 (üheksal) lehel.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

MÜÜGILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida ostja (tellija) ja müüja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle

juurde kuuluvate dokumentidega.

1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

2.1 Lepingu esemeks olevad kaubad ja nende kirjeldus on täpsemalt määratletud eritingimustes.

2.2 Müüja kinnitab, et lepingu järgi üleantavale kaubale ei ole kolmandatel isikutel mingeid

õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.

2.3 Kauba kvaliteet peab vastama lepingus kokkulepitud nõuetele ning kauba tootja

spetsifikatsioonis nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele ning seda liiki kaubale

tavapäraselt esitatavatele kvaliteeditingimustele (sh kauba välimuse osas) jms.

3 Kauba üleandmine ja omandiõiguse üleminek

3.1 Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingus märgitud tähtpäeval või tähtaja jooksul

ning selles märgitud kohas. Müüja informeerib ostjat eelnevalt täpsest kauba üleandmise

ajast veendudes, et ostja saab vastava teate kätte ning et ostjale sobib väljapakutud aeg.

Koos kaubaga annab müüja ostjale üle ka kauba juurde kuuluva dokumentatsiooni. 3.2 Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 3.3 Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale

üle kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega.

4 Kauba hind ja maksetingimused

4.1 Ostja tasub kauba eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale kas peale poolte

poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või

peale kauba vastuvõtmist saadud arve alusel. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21

(kakskümmend üks) kalendripäeva arvates selle kättesaamisest.

4.2 Lepingus sätestatud kauba maksumus sisaldab endas muuhulgas kõiki müüja poolt lepingu

raames tehtavaid kulutusi.

4.3 Juhul kui kaup ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib ostja lepingu maksumust ühepoolselt

alandada teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib

ostja kasutada kirjeldatud juhul muid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ning

võimalusi.

4.4 Kui müüja on Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale Eesti e-arve standardile

vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). Kui

müüja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale pdf formaadis e-posti

aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise

kuupäevast.

4.5 Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ostja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

4.6 Müüja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg on

kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest

tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

5 Poolte vastutus. Vääramatu jõud

5.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

5.1 Müüja vastutab lepingurikkumise eest eelkõige, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud

nõuetele, kaup ei ole tähtaegselt üle antud, müüja ei esita kauba üleandmisel kauba kohta

nõuetekohast dokumentatsiooni vms.

5.2 Lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast või punktis 6.1 nimetatud tähtajast

mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1% (üks protsent)

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.3 Lepingus sätestatud tähtaegade ületamise korral müüja poolt või müüja poolt lepingus

sätestatud teiste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on ostjal

lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada, teatades sellest müüjale vastava kirjalikus vormis avaldusega.

5.4 Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda

ostjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas,

kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

5.5 Ostjal on õigus kauba eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi summa

võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks

ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ostja õigust nõuda müüjalt täiendavalt ka kohustuste

täitmist ja kahju hüvitamist.

5.6 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool

peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

6 Garantii

6.1 Müüja annab kaubale 12 kuulise garantii, mis hakkab kehtima pärast kauba omandiõiguse

ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui lepingus või garantiikirjas või muus dokumendis

ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust. Kauba suhtes esinevate

pretensioonide osas on müüja kohustatud ostja teatele reageerima esimesel võimalusel, kuid

mitte hiljem kui 24 (kahekümne nelja) tunni jooksul arvates teate saamisest, kui

eritingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega.

6.2 Garantiitähtaja jooksul on müüja kohustatud tasuta parandama kauba puudused või tasuta

mittekvaliteetse kauba ümber vahetama, kui müüja ei tõenda, et puudused tekkisid

ostjapoolse kauba kasutamise või säilitamise eeskirjade rikkumise tulemusena ja kui müüja

on sellised kasutamise või säilitamise eeskirjad ostjale eelnevalt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks teinud. Eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud

kõik kaubal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.

6.3 Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele

mittevastavuse tõttu, mille eest ostja ei vastuta.

6.4 Juhul kui kaup vajab garantiihooldust, siis vastutab garantiihoolduse jälgimise,

kontrollimise ning läbiviimise eest ostja ees müüja.

6.5 Garantiiajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

6.6 Kauba parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra.

6.7 Garantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

7 Teadete edastamine ja kontaktisikud

7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel saatmise korral loetakse

teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise

kellaajal.

7.4 Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Ostja kontaktisikul on õigus

esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Kontaktisikul ei ole õigust

iseseisvalt lepingut muuta, lepingut ühepoolselt erakorraliselt lõpetada ning nõudeid

esitada.

8 Konfidentsiaalsus

8.1 Müüja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub müüja hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes

dokumentides, mille sisuga on müüjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda,

lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on ostjal

eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid ostja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud

ulatuses avalik.

8.3 Müüja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.4 Müüja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

8.5 Muuhulgas kohustub müüja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9 Lepingu muutmine ja ülesütlemine

9.1 Lepingut võib muuta lepingu eritingimustes ette nähtud korras ja ulatuses või vastavalt

riigihangete seaduse §-le 123.

9.2 Ostjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades müüjale vähemalt

kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on ostjal ka juhul, kui pooled on kokku

leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub ostja

tasuma müüjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste

eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

9.3 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

9.4.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

9.4.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

9.4.3 rikkumine on korduv.

9.4 Lepingu ülesütlemisel müüja süü tõttu, on müüjal õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida ostjal on

tegelikkuses võimalik kasutada.

9.5 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

9.6.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

9.6.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

9.7 Ostja kohustub teostama kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest lepingu kohase

lõpparvelduse.

9.8 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

10 Lõppsätted

10.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

10.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

korras.

10.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus jms.

10.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole müüja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

10.5 Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus

olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui

kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku

leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

10.6 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

10.7 Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga

muutunud ja ostja on müüjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, siis loetakse

alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.

KÄSKKIRI

Tallinn 05.11.2020 nr 1-1/96

SMIT lepingu üldtingimused

Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lg 2 alusel:

1. Kehtestan lepingu üldtingimused töövõtulepingule lisas 1, käsunduslepingule lisas 2 ja

müügilepingule lisas 3.

2. Punktis 1 nimetatud lepingu üldtingimusi kohaldatakse kõikide SMITi hangete teostamisel

vastavalt konkreetsele lepingu esemele.

3. Lepingu eritingimustes võib sätestada üldtingimustest erinevaid tingimusi, millisel juhul

kohaldub eritingimustes sätestatu.

4. Enne käesoleva käskkirja vastuvõtmist kehtinud SMIT lepingu üldtingimusi võib erinevalt

punktis 2 sätestatust rakendada hangete puhul, mille hankedokumentide koostamist alustati

enne käesoleva käskkirja allkirjastamist.

5. Tunnistan kehtetuks direktori 19.12.2017 käskkirja nr 3-1/70 ja 19.07.2019 käskkirja nr 3-1/40,

millega on kehtestatud SMIT lepingu üldtingimused versioon 3.

6. Panen kontrolli käskkirja täitmise üle peadirektori asetäitjale tugiteenuste valdkonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ragner Paevere

direktor

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

TÖÖVÕTULEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja

eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida tellija ja töövõtja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping

koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda

suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem

sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste,

teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need

tööd, toimingud ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Töövõtja kohustused

Töövõtja on kohustatud:

3.1. teostama töid omal kulul ja vastutusel hoolikalt, kvaliteetselt, tähtaegselt ning

professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal

kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt

osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Juhul kui füüsilisest isikust

töövõtjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaks tööks on teose loomine, eeldatakse, et

töövõtja loob selle isiklikult, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti.

Eelkirjeldatud juhul toimub kolmandate isikute kaasamine tööde teostamisele (teose

loomine) tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul

ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu

lepingutingimustega;

3.2. andma tellijale viimase poolt nõutavas vormis tööde teostamise kohta informatsiooni

ja arvestama tellija poolt tehtud ettepanekuid ning tegema koostööd tellija poolt

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

osutatavate isikutega;

3.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, teatama tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad töövõtja kohustuste kohast täitmist,

muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu

täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil

informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise lepinguga

samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde kogumaksumust,

teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud

kvaliteedinõuetest vms;

3.4. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.5. andma valminud tööd ja nendega seotud õigused ning koostatud dokumentatsiooni

tellijale üle. Samuti kohustub töövõtja andma tellijale üle andmed kolmandate isikute

intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses töödega (nimi, funktsioon tööde

teostamisel, õiguste maht jms) ning koostama lepingu täitmisega seotud

dokumentatsiooni eesti keeles, kui tellija ei ole nõustunud muus keeles

dokumentatsiooni esitamisega. Tellija nõudmisel tagab töövõtja tõlke omal kulul;

3.6. järgima tellija juhiseid ning tellija asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi

turvalisusega või ohutusega seotud nõudeid ja piiranguid, mida tellija on töövõtjale

tutvustanud enne lepingu täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.7. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumist tellija ruumides, kui

tellija on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu tellija ruumidesse;

3.8. tagama, et töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab tellija poolt talle

kasutamiseks antud vara, seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult,

otstarbekohaselt ja heaperemehelikult, üksnes lepinguliste kohustuste kohaseks

täitmiseks ning tagama talle usaldatud vara kaitstuse ja säilimise. Töövõtja kannab

varalist vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu tellijale

tekitatud kahju eest;

3.9. Tellija poolt meeskonnaliikmele antud seamete ja ligipääsude kasutamisel ei ole

töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija

logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.10. täitma muid tööde teostamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn sidustöid, mis ei ole

lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest tavadest ja töövõtja

ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud lepingust tuleneva

eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas punktis kirjeldatud sidustööde all ei peeta silmas

tellijast tulenevat lähteülesande või töömahu muudatust.

4. Töövõtja õigused

Töövõtjal on õigus:

4.1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist;

4.2. saada tellijalt tööde teostamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.3. teha tellijale ettepanekuid tööde teostamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille tellija vaatab läbi ja

teatab töövõtjale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta;

4.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist tööde teostamisel;

4.5. nõuda tööde teostamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu tööde

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

normaalseks teostamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Tellija korraldab töövõtja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe) tööpäeva

jooksul alates töövõtja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatud

nõudmisest.

4.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Tellija kohustused

Tellija on kohustatud:

5.1. maksma töövõtjale tööde eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

5.2. looma töövõtjale tööde teostamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. mitte tegema töövõtjale põhjendamatult takistusi tööde teostamisel;

5.4. vastu võtma töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud lepingujärgsed tööd;

5.5. osalema töödega seotud korralistel koosolekutel;

5.6. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Tellija õigused

Tellijal on õigus:

6.1. nõuda töövõtjalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. põhjendatult keelduda kooskõlastamast töövõtja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.3. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest töövõtjale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.4. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada poolte kokkuleppel lepingu täitmise või

kehtivuse tähtaega kuni kuue kuu võrra;

6.5. kaasata lepingu täitmisse tellija poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi;

6.6. igal ajal kontrollida lepingu eseme vastavust lepingule ja nõuda töövõtjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki

muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohaselt teostatud tööde eest vastavalt eritingimustes

sätestatule, kas peale poolte poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale tööde teostamist

esitatud arve saamist või füüsilisest isikust töövõtja korral peale poolte poolt tööde

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

töövõtjale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui töövõtja on Eestis registreeritud ettevõte, saadab töövõtja Tellijale Eesti e-arve

standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui töövõtja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab töövõtja

tellijale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle

Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

number (kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning

välisvahendite projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava

lepinguga).

7.6. Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg

on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite

tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on tellija esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu

maksimaalse maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe töövõtjale välja maksmisele ega

muul moel hüvitamisele.

7.8. Juhul kui tellijal on alus nõuda töövõtjalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on tellijal

õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel töövõtjale tasumisele

kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui tööd ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib tellija lepingu maksumust

ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

8. Tööde kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Tehtud tööde kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

töödele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

tööde juurde kuuluvad dokumendid jms.

8.2. Lepingu ese antakse töövõtja poolt tellijale üle tellija asukohas kooskõlas lepingu

tingimustega.

8.3. Tellijal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Tellija võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada

lepingu eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Tellijal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Tellija võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.6. Juhul kui tellija ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul,

kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.7. Juhul kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või muu

lepingutingimustele mittevastavuse, on töövõtja lepingu rikkumises ning rikkumise

kõrvaldamine toimub tellija sellekohaste juhiste alusel.

8.8. Tellijal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise

akti. Akti allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi

üleandmis-vastuvõtmise akt.

8.9. Kui tellijal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled lepingu

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.10. Töövõtja annab tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu eseme juurde

kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni tellija soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel andmekandjal

(CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle tellija näidatud keskkonda.

8.11. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööde tulem ning arendustööde üleandmiseks ei

ole üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.6, loetakse

arendustööde vastuvõtmise ajaks päeva, mil tellija on töö tulemi tervikuna

toodangukeskkonnas (live) kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu

kohaldamisele juhul, kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite

kasutamisel).

8.12. Tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta töövõtjat vastutusest lepingu

eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud vigade või nende

mittenõuetekohasuse eest ning töövõtja kohustub lepingu eseme üleandmise hetkel

esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul mõistliku aja jooksul.

8.13. Kui töövõtja ei nõustu tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmisest keeldumisel või

puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste olemasoluga,

on töövõtjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib töövõtja tellija poolt

osundatud lepingu eseme puuduste või vigade tuvastamiseks tellijaga kokku lepitud

isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tööde vastuvõtmisest

keeldumine on olnud põhjendamatu, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud, vastasel

korral kannab ekspertiisikulud töövõtja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tellija

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab tellija

töövõtjale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste või vigade osas

ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud

9.1. Töövõtja vastutus:

9.1.1. Töövõtja vastutab igasuguse Lepingurikkumise eest, eelkõige kui tööd ei vasta

lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse muuhulgas

mittevastavaks juhul, kui töövõtja ei esita tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde

kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna töid tähtaegselt üle, ei teosta töid

nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega,

on tellijal lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada.

9.1.3. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik,

on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks (edaspidi ka

„ettekirjutus“), andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt tööde iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kui töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul,

peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest, välja arvatud

punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis sätestatud

leppetrahvimäära. Samuti annab töövõtja poolt rikkumise kõrvaldamisega

viivitamine vaatamata tellija poolt ettekirjutuse tegemisele tellijale õiguse leping

erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

tellija töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning võib

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui töövõtja viivitab tööde teostamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suuruseks on

1% (üks protsent) teostamata või üle andmata töö maksumusest iga viivitatud päeva

eest.

9.1.5. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses

töövõtja poolt teostatud töödes esinevate puudustega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning tellijal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada

ja/või nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise eest.

Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub tellija töövõtjale tehtud tööde eest

üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt

leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest võimaldab

leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte

alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi

summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda

töövõtjalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

9.2. Tellija vastutus:

9.2.1. juhul kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas

tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest.

9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui

60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt

informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma

kontaktandmeid ning ei ole sellest teist Poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud

kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil

ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale

jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Tellija kontaktisikul on õigus

esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine

(sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine jms),

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud

ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud lepingu ese ja sellega seotud

võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused

(edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu

eest täies mahus üle tellijale. Lepingu eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi

õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh autori isiklikud õigused, annab

töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste

kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi. Tellijal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist

muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad

asjaolud, sh otsustada lepingu eseme avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise

algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi lepingu esemes või

lepingu esemeks olevas teoses, selle pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada

lepingu esemele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme või lepingu

esemeks oleva teose, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi

ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu eseme kasutamise

lõpetamist (ainulitsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub tagama,

et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike

õiguste osas ainulitsents anda.

11.2. Lepingu eseme või lepingu esemeks oleva teose kasutamise viis ega territoorium ei ole

piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu

maailmas.

11.3. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada lepingu eset

või nende iseseisva tähendusega osasid või õigusi.

11.4. Töövõtja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija

omandiks ja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud

viivitamatult omal kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise

informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel lepingu ese,

lepingu esemeks olev teos või lepingu esemega seotud dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud töövõtja poolt või sattunud

töövõtja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel tööde teostamisel, loetakse tellija

omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on töövõtja lepingu lõppemise korral või

tellija nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama tellijale kõik tema

valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised

vahendid.

11.6. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab

viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab

sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

11.7. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste

rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

12. Konfidentsiaalsus

12.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega

teatavaks saanud andmeid ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet kuni

teabepiirangu kehtivusaja lõpuni. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub töövõtja

hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks

üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on töövõtjal olnud

võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid,

mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele

poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on

avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise,

juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku

kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5. Muuhulgas kohustub töövõtja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse täitmist samadel tingimustel.

13. Garantii

13.1. Garantiiaja alguseks loetakse lepingu eseme vastuvõtmise hetke.

13.2. Garantiiperioodi kestus 12 (kaksteist) kuud kui eritingimustes ei ole teisiti kokku

lepitud ja puudused tuleb kõrvaldada mõistliku aja jooksul.

13.3. Garantiiga ei ole hõlmatud puudused, mis on tekkinud tellija hooletuse või tahtliku

tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.

13.4. Töövõtja kohustub asuma omal kulul kõrvaldama garantiiaja kestel lepingu esemel

ilmnevad puudused alates tellija poolt töövõtjale esitatava vastavasisulise nõude

hetkest ja kooskõlas lepinguga ning mitte lõpetama vajalikke tegevusi enne, kui

puudused on kõrvaldatud.

13.5. Kõik kulud, mis kaasnevad garantiiperioodil ilmnenud garantii alla kuuluva puuduse

kõrvaldamisega, sh veo-, posti- jm kaasnevad kulud, kannab töövõtja.

13.6. Juhul kui töövõtja ei käsitle puudust garantii alla kuuluva puudusena, teavitab ta sellest

tellijat viivitamatult koos asjakohaste põhjendustega enne vea parandamist. Kui tellija

töövõtjaga ei nõustu, on tellijal õigus tellida kolmandalt osapoolelt enne asja

parandamist asja defekteerimine. Kui defekteerimise tulemusel ilmneb, et puudus või

viga kuulub garantii alla, kohustub töövõtja kandma defekteerimise ja vea parandamise

kulud, muul juhul kannab defekteerimise kulud tellija. Kui asja puudus või viga ei

kuulu garantii alla on töövõtjal õigus vastavalt lepingule dokumenteerida vea

kõrvaldamisele kulunud aeg ning nõuda selle hüvitamist kooskõlas lepinguga või kui

lepinguga ei ole kokku lepitud töö teostamise tunni- vm kohalduvat tasu, lepivad

pooled kulude hüvitamises eraldi kokku, kokkuleppe aluseks on töövõtja poolt

tavapäraselt taoliste tööde eest esitatav hinnakiri või vastava töö tavapärane maksumus.

13.7. Arendustööde puhul loetakse veateade esitatuks, kui see on registreeritud tellija

veahalduskeskkonnas (ServiceDesk) ning veahalduskeskkond on selle edastanud

töövõtja poolt määratud kontaktisikule.

13.8. Tellija nõudmisel kohustub töövõtja kõrvaldama garantiiperioodil ilmnenud vead ja

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

puudused lepingu esemel tellija asukohas, kui kohapealne vea ja/või puuduse

kõrvaldamine on tulenevalt lepingu eseme olemusest võimalik.

13.9. Kui töövõtja ei asu puudust kõrvaldama kooskõlas lepinguga, on tellijal õigus

kõrvaldada see ise või kasutada kolmanda isiku abi ning nõuda töövõtjalt lisaks

leppetrahvile kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist.

13.10. Kui lepingu esemeks on asi ning selle või mõne selle komponendi tootjapoolne

garantiiaeg on pikem lepinguga kokku lepitud garantiiajast, ei katkesta lepingukohase

garantiiaja lõppemine tootjapoolse garantii kehtivust. Käesolevas punktis toodud

tootjapoolse garantiiga seonduva dokumentatsiooni on töövõtja kohustatud andma

tellijale eraldi üle, kuid garantiidokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmine ei

mõjuta garantii kehtivust.

13.11. Juhul kui lepingu esemeks on asi ja töövõtja kõrvaldab lepingu esemel ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavuse parandamise teel, pikeneb garantiiperiood eseme

parandamise aja kestuse võrra. Kui töövõtja kõrvaldab lepingu esemel või selle

komponendil ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eseme või komponendi

asendamise teel, algab vastava eseme või komponendi garantiiaja kulgemine algusest

alates ümbervahetamise kuupäevast.

14. Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

14.1. Tellijal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades töövõtjale

vähemalt kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on tellijal ka juhul, kui

pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu

ülesütlemisel kohustub tellija tasuma töövõtjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle

antud esemete või osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

14.2. Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

14.2.1. teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt

määratud mõistliku tähtaja jooksul; või

14.2.2. tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

14.2.3. rikkumine on korduv.

14.3. Lepingu ülesütlemisel töövõtja süü tõttu, on töövõtja õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida tellijal

on tegelikkuses võimalik kasutada.

14.4. Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

14.4.1. lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

14.4.2. teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või

tema varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

14.5. Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub tellija teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

14.6. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest,

jäävad kehtima peale lepingu lõppemist.

15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

15.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

korras.

15.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped

materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

15.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

15.5. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega,

millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted

esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.

15.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

15.7. Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud

perioodiga muutunud ja tellija on töövõtjat üldtingimuste muutumisest informeerinud,

siis loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.

15.8. Üldtingimused on koostatud 10 (kümnel) lehel.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel

lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud

kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute

teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning käsundisaaja osutab need

teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud:

3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele

kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teisiti kokku leppinud, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus

sätestatud teenused isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate

isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub käsundiandja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et

kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise

käsundiandjale;

3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt arvestades

käsundiandja huvidega ning neid huve kaitsma;

3.4. andma käsundiandjale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

informatsiooni, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest;

3.5. arvestama Käsundiandja poolt antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd

käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest

kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Juhul kui käsundiandja juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja

järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Käsundisaaja

kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud

asjaoludest, mis võivad ajendada Käsundiandjat oma juhist muutma;

3.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama käsundiandjale selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist,

mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud

ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse

täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud

nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu ületada, mitte kinni pidada

lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;

3.7. tasuma omal kulul kõik Lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli

lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu

täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub käsundisaaja andma

käsundiandjale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses

lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms)

või osutatud teenustega;

3.10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. järgima käsundiandja asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida käsundiandja on käsundisaajale tutvustanud enne lepingu

täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.12. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumise käsundiandja ruumides,

kui käsundiandja on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu käsundiandja

ruumidesse;

3.13. tagama, et käsundiandja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab käsundiandja poolt talle

kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste

kohustuste kohaseks täitmiseks. Käsundiandja poolt kasutada antud vahendite kasutamisel

ei ole käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

käsundiandja logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.14. kasutama käsundiandja poolt käsundisaajale või tema meeskonnaliikmele lepingu

täitmise käigus kasutamiseks antud käsundiandja vara otstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Käsundisaaja kannab varalist

vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu käsundiandjale

tekitatud kahju eest;

3.15. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi.

4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus:

4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist; 4.2. määrata teenuse osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,

käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille käsundiandja vaatab läbi ja

teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel; 4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste

normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Käsundiandja korraldab käsundisaaja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe)

tööpäeva jooksul alates käsundisaaja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

edastatud nõudmisest.

4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Käsundiandja kohustused

Käsundiandja on kohustatud:

5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. andma käsundisaajale teenuse osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja

vastavat soovi avaldab;

5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel; 5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Käsundiandja õigused

Käsundiandjal on õigus:

6.1. nõuda käsundisaajalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. õigus anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;

6.3. teostada igal ajal järelevalvet teenuse osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;

6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest käsundisaajale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.6. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni kuue kuu

võrra;

6.7. lisaks seaduses sätestatud juhtudele tellida käsundisaajalt täiendavaid teenuseid kuni 30%

ulatuses lepingu algsest kogumaksumusest ühikhindade alusel ning pikendada selle võrra

lepingu täitmise tähtaega;

6.8. kaasata lepingu täitmisse käsundiandja poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid

teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Käsundiandja tasub käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt

eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste

osutamist esitatud arve saamist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral peale poolte poolt

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

käsundisaajale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

7.4. Kui käsundisaaja on Eestis registreeritud ettevõte saadab käsundisaaja käsundiandjale Eesti

e-arve standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui käsundisaaja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab

käsundisaaja käsundiandjale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve

loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud käsundiandja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

7.6. Käsundisaaja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg on

kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest

tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on käsundiandja esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu maksimaalse

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe käsundisaajale välja maksmisele ega muul moel

hüvitamisele.

7.8. Juhul kui käsundiandjal on alus nõuda käsundisaaja leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on

käsundiandjal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel käsundisaajale

tasumisele kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate

teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning

millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine

poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

7.10. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib käsundiandja

lepingu maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

teenuste osutamisega seotud dokumendid jms.

8.2. Osutatud teenuse üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule, kas

üleandmise-vastuvõtmise akti(de) allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega

käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste

vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

8.3. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada lepingu

eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.6. Juhul kui käsundiandjal ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui

leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.7. Juhul kui käsundiandja avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on käsundisaaja lepingu rikkumises ning

rikkumise kõrvaldamine toimub käsundiandja sellekohaste juhiste alusel.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

8.8. Käsundiandjal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti.

Akti allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi üleandmis-

vastuvõtmise akt.

8.9. Kui käsundiandja puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled

lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.10. Käsundisaaja annab käsundiandjale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu

eseme juurde kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni käsundiandja soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel

andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle käsundiandja näidatud

keskkonda.

8.11. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.6, loetakse arendustööde

vastuvõtmise ajaks päeva, mil käsundiandja on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live)

kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui leping ei

ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.12. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted:

8.12.1 käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub käsundiandja tööülesannete

haldussüsteemis või kokkuleppel käsundiandjaga muus keskkonnas, käsundiandja poolt

defineeritud tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu;

8.12.2 töötundide eest arveldamine toimub vastavalt haldussüsteemis fikseeritud ja

käsundiandja poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

8.13. Käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta käsundisaajat vastutusest

lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste

või teenuse mittenõuetekohasuse eest ning käsundisaaja kohustub lepingu eseme

üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul

mõistliku aja jooksul.

8.14. Kui käsundisaaja ei nõustu käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmisest

keeldumisel või puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste

olemasoluga, on käsundiandjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib

käsundisaaja käsundiandja poolt osundatud lepingu eseme puuduste või vigade

tuvastamiseks käsundiandjaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi

tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu,

hüvitab käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud käsundisaaja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et käsundiandja

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab

käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste

või vigade osas ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste

osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine

loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel

- vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab

käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga

rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on käsundiandjal

lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

9.1.3. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on

võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumiste

kõrvaldamiseks (edaspidi

ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste

kohustuste puhul, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt

mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida

ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale

0,5 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest,

välja arvatud punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis

sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on käsundusandjal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui käsundisaaja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata

käsundiandja poolsele ettekirjutusele. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

käsundiandja käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning

võib lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui käsundisaaja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille

suuruseks on 1% (üks protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva

eest ja leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.5. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale

seoses käsundisaaja poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise

eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes

faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda

käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest

võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus

otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust

leppetrahvi summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda

käsundisaajalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

9.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja kontaktisikul

on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine

jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1 Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel käsundiandja poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste

osutamise resultaadid ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega

lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle käsundiandjale. Lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh

autori isiklikud õigused, annab käsundisaaja käsundiandjale arvates lepingu eseme

üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

Käsundiandjal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel

otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada lepingu eseme

avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi,

täiendusi ja parandusi lepingu esemes või selleks olevas teoses, nende pealkirjades või

autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele või lepingu esemeks olevale teosele teiste

isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme, selle pealkirjade ja autorinime tähistuses

tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu

eseme kasutamise lõpetamist (ainulitsents koos all- litsentseerimisõigusega). Käsundisaaja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada

ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

11.2 Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada

mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

11.3 Käsundisaajal ei ole ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada

lepingu eset või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või

õigusi.

11.4 Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse

käsundiandja omandiks ja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on

käsundisaaja kohustatud viivitamatult omal kulul üle andma käsundiandjale kogu tema

valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille

vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5 Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud

käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse

käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise

korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama

käsundiandjale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid.

11.6 Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes

peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja

võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.

11.7 Juhul kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud

autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

12 Konfidentsiaalsus

12.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks

saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe

seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil

isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5 Muuhulgas kohustub käsundisaaja tagama, et tema esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid

käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

13 Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

13.1 Käsundiandjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades

käsundisaajale vähemalt kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on

käsundiandjal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva

punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale

ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei

kuulu.

13.2 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

13.2.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

13.2.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

13.2.3 rikkumine on korduv.

13.3 Lepingu ülesütlemisel käsundiandja süü tõttu, on käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid

lepingu lõppemisehetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida

käsundiandjal on tegelikkuses võimalik kasutada.

13.4 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

13.4.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui 60 kalendripäeva; või

13.4.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

13.5 Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub käsundiandja teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

13.6 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

14 Lõppsätted

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

14.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

14.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu

eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

14.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi

äriühingule.

14.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud

sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt

ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

14.6 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

14.7 Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud

perioodiga muutunud ja käsundiandja on käsundisaajat üldtingimuste muutumisest

informeerinud, siis loetakse alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued

üldtingimused.

14.8 Üldtingimused on koostatud 9 (üheksal) lehel.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

MÜÜGILEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest. 1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida ostja (tellija) ja müüja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid. 1.3. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.4. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle

juurde kuuluvate dokumentidega.

1.5. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.6.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

2.1 Lepingu esemeks olevad kaubad ja nende kirjeldus on täpsemalt määratletud eritingimustes.

2.2 Müüja kinnitab, et lepingu järgi üleantavale kaubale ei ole kolmandatel isikutel mingeid

õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.

2.3 Kauba kvaliteet peab vastama lepingus kokkulepitud nõuetele ning kauba tootja

spetsifikatsioonis nimetatud tehnilistele ja kvaliteeditingimustele ning seda liiki kaubale

tavapäraselt esitatavatele kvaliteeditingimustele (sh kauba välimuse osas) jms.

3 Kauba üleandmine ja omandiõiguse üleminek

3.1 Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub lepingus märgitud tähtpäeval või tähtaja jooksul

ning selles märgitud kohas. Müüja informeerib ostjat eelnevalt täpsest kauba üleandmise

ajast veendudes, et ostja saab vastava teate kätte ning et ostjale sobib väljapakutud aeg.

Koos kaubaga annab müüja ostjale üle ka kauba juurde kuuluva dokumentatsiooni. 3.2 Kauba üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 3.3 Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb müüjalt ostjale

üle kauba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega.

4 Kauba hind ja maksetingimused

4.1 Ostja tasub kauba eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale kas peale poolte

poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist või

peale kauba vastuvõtmist saadud arve alusel. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21

(kakskümmend üks) kalendripäeva arvates selle kättesaamisest.

4.2 Lepingus sätestatud kauba maksumus sisaldab endas muuhulgas kõiki müüja poolt lepingu

raames tehtavaid kulutusi.

4.3 Juhul kui kaup ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib ostja lepingu maksumust ühepoolselt

alandada teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti võib

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

ostja kasutada kirjeldatud juhul muid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid ning

võimalusi.

4.4 Kui müüja on Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale Eesti e-arve standardile

vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info http://www.fitek.ee/). Kui

müüja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab müüja ostjale pdf formaadis e-posti

aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise

kuupäevast.

4.5 Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ostja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

4.6 Müüja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve maksetähtaeg on

kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate välisvahendite tingimustest

tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

5 Poolte vastutus. Vääramatu jõud

5.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

5.1 Müüja vastutab lepingurikkumise eest eelkõige, kui kaup ei vasta lepingus sätestatud

nõuetele, kaup ei ole tähtaegselt üle antud, müüja ei esita kauba üleandmisel kauba kohta

nõuetekohast dokumentatsiooni vms.

5.2 Lepingus sätestatud tarnetähtpäevast või -ajast või punktis 6.1 nimetatud tähtajast

mittekinnipidamise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1% (üks protsent)

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

5.3 Lepingus sätestatud tähtaegade ületamise korral müüja poolt või müüja poolt lepingus

sätestatud teiste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on ostjal

lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada, teatades sellest müüjale vastava kirjalikus vormis avaldusega.

5.4 Kui ostja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on müüjal õigus nõuda

ostjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas,

kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

5.5 Ostjal on õigus kauba eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi summa

võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks

ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ostja õigust nõuda müüjalt täiendavalt ka kohustuste

täitmist ja kahju hüvitamist.

5.6 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool

peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

6 Garantii

6.1 Müüja annab kaubale 12 kuulise garantii, mis hakkab kehtima pärast kauba omandiõiguse

ja otsese valduse üleminekut ostjale, kui lepingus või garantiikirjas või muus dokumendis

ei ole ette nähtud garantiitähtaja ostjale soodsamat algust. Kauba suhtes esinevate

pretensioonide osas on müüja kohustatud ostja teatele reageerima esimesel võimalusel, kuid

mitte hiljem kui 24 (kahekümne nelja) tunni jooksul arvates teate saamisest, kui

eritingimustes ei ole sätestatud muud tähtaega.

6.2 Garantiitähtaja jooksul on müüja kohustatud tasuta parandama kauba puudused või tasuta

mittekvaliteetse kauba ümber vahetama, kui müüja ei tõenda, et puudused tekkisid

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

ostjapoolse kauba kasutamise või säilitamise eeskirjade rikkumise tulemusena ja kui müüja

on sellised kasutamise või säilitamise eeskirjad ostjale eelnevalt vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks teinud. Eeldatakse, et garantiiga on hõlmatud

kõik kaubal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.

6.3 Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele

mittevastavuse tõttu, mille eest ostja ei vastuta.

6.4 Juhul kui kaup vajab garantiihooldust, siis vastutab garantiihoolduse jälgimise,

kontrollimise ning läbiviimise eest ostja ees müüja.

6.5 Garantiiajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii.

6.6 Kauba parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra.

6.7 Garantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid.

7 Teadete edastamine ja kontaktisikud

7.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

7.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

7.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel saatmise korral loetakse

teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise

kellaajal.

7.4 Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Ostja kontaktisikul on õigus

esindada ostjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Kontaktisikul ei ole õigust

iseseisvalt lepingut muuta, lepingut ühepoolselt erakorraliselt lõpetada ning nõudeid

esitada.

8 Konfidentsiaalsus

8.1 Müüja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub müüja hoidma konfidentsiaalsena andmeid,

mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes

dokumentides, mille sisuga on müüjal olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda,

lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on ostjal

eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid ostja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud

informatsiooni avaldama. Müüja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud

ulatuses avalik.

8.3 Müüja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid

konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku

hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

8.4 Müüja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu

saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

8.5 Muuhulgas kohustub müüja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning

muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle

kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9 Lepingu muutmine ja ülesütlemine

9.1 Lepingut võib muuta lepingu eritingimustes ette nähtud korras ja ulatuses või vastavalt

riigihangete seaduse §-le 123.

9.2 Ostjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades müüjale vähemalt

kolmkümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on ostjal ka juhul, kui pooled on kokku

leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub ostja

tasuma müüjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste

eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

9.3 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

9.4.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

9.4.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

9.4.3 rikkumine on korduv.

9.4 Lepingu ülesütlemisel müüja süü tõttu, on müüjal õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida ostjal on

tegelikkuses võimalik kasutada.

9.5 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

9.6.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

9.6.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

9.7 Ostja kohustub teostama kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest lepingu kohase

lõpparvelduse.

9.8 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

10 Lõppsätted

10.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

10.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

korras.

10.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus jms.

10.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole müüja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

10.5 Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus

olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui

kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku

leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

Kehtestatud

peadirektori 05.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/96

Kehtiv alates 05.11.2020

regulatsiooniga kooskõlla.

10.6 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

10.7 Juhul kui tähtajalise lepingu pikenemisel on üldtingimused võrreldes eelnenud perioodiga

muutunud ja ostja on müüjat üldtingimuste muutumisest informeerinud, siis loetakse

alates lepingu tähtaja pikenemisest kehtivaks uued üldtingimused.