Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul

„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ määruse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.

1. Seletuskirjas 1.3. Märkused on välja

toodud „Toetuse andmise tingimused

(edaspidi TAT) on seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse

üldmääruse tähenduses ning selle kohta on

koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja

IV osas“. Andmekaitsealane mõjuhinnang

on välja toodud „5. Määruse mõjud“.

Roomanumbri kasutamine selles viites ei

ole põhjendatud, edasises seletuskirjas neid

kasutatud ei ole.

Arvestatud

Seletuskirja parandatud.

2. Eelnõu § 10 lg 1 toob välja “Kui taotleja

või partner on äriühing, mittetulundusühing

või sihtasutus, peavad nad omama

majandustegevust vastavalt kolm või ühe

aasta enne taotluse esitamise kuupäeva“.

Seletuskirja lk 17 selgitus „Tagamaks, et nii

taotleja kui partner ka reaalselt tegutsevad,

kehtestatakse neile vastavalt vähemalt

kolme ja ühe aasta pikkune

majandustegevuse omamise nõue“. Ei ole

üheselt arusaadav, kaua peavad taotleja ja

partner olema tegutsenud olenevalt

tegutsemist vormist.

Arvestatud

Tegutsemisnõue sätestatud selgemalt eraldi

lõikesse 2.

3. Eelnõu §15 lg1 p 2 on projekti

põhjendatuse kriteeriumi kirjeldus. Palun

täiendage punkti, lisades viide

hindamislehe (lisa 1) punktis 2.3 välja

toodud hindamiskriteerium partnerite arv.

Arvestatud

Eelnõu § 15 lg 1 p 2 hindamiskriteeriumi

sõnastusse lisatud „kaasatud partnerite arv“.

4. Riigiabi - käesoleva aasta alguses

mitteametlikule kooskõlastamisele

saadetud eelnõu versiooni kohaselt oli

võimalik anda vähese tähtsusega abi

(tingimuslik sõnastus, „kui antav toetus on

vähese tähtsusega abi….“), kõik abi

andmisega seotud vajalikud sätted olid

eelnõus olemas. Delta kaudu praegu

esitatud eelnõu versioonis neid sätteid enam

ei ole ja seletuskirja on lisatud riigiabi

analüüs riigiabi puudumise kohta. Analüüs

lõppeb siiski järeldusega, et tuleb iga

Mittearvestatud

Vähese tähtsusega abi tingimuslikke sätteid

eelnõusse ei lisata, kuna toetus ei ole riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses

ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse

§ 33 lõike 1 tähenduses.

Seletuskirja punkti 3 analüüsi kohaselt

leidsime, et tegemist ei ole riigiabiaga.

Seletuskirjas riigiabi analüüsi tekst

korrigeeritud.

[Tippige siia]

2

taotluse puhul vähese tähtsusega abi

andmist analüüsida. Sellest tulenevalt

palume tuua eelnõusse tagasi vähese

tähtsusega abi sätted, mis olid k.a veebruari

määruse eelnõu versiooni paragrahvis 10.

5. Lisa 1 ekspertide hindamislehe vorm

punkt 2.3 – „Hinnatakse projekti tegevuste

elluviimiseks kaasatud partnerite ja

koostööpartnerite panust, rolli ja nende

kaasamise põhjendatust projekti tulemuste

saavutamisel“ lause viitab, et tegemist on

sisulise hindamisega. „Kolm punkti

antakse, kui on kaasatud neli või enam

partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks

kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on

kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks

partner“ siin aga justkui tühistatakse

esimene pool kriteeriumist ja arvesse tuleb

võtta ainult partnerite arvu. Täpsustage, et

ekspertidel oleks hindamine üheselt

arusaadav.

Arvestatud

Punktis 2.3 hinnatakse nii partnerite sisulist

panust, kaasamise põhjendatust kui ka

kaasatud partnerite arvu – kõrgemad punktid

saab taotleja, kes on kaasanud eelnõus nõutud

miinimumist (1 partner) enam partnereid.

Mööname, et eelnõu Lisa 1 praeguses

sõnastuses jääb see ebaselgeks. Lisa 1

ekspertide hindamislehe vormilt on seetõttu

punkt 2.3 juurest eemaldatud lause: „Kolm

punkti antakse, kui on kaasatud neli või enam

partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks

kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on

kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks

partner“, kuid „partnerite arv“ on lisatud

eelnevas lauses nimetatud hinnatavate

aspektide loetelusse. Kuidas täpselt eksperdid

antud kriteeriumi hindama hakkavad (iga

punkti selgitus) kirjutatakse lahti määruse § 15

lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikas.

6. Eelnõu seletuskirja lisa 1 viited mõju

analüüside asukohale vajavad parandamist.

Analüüs on seletuskirja punktis 5 mitte

punktis 4.

Arvestatud

Seletuskirja lisa 1 viited parandatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega

arvestamisel.

1. Eelnõu § 5 - mitteametlikul

kooskõlastuses olid sees lõiked 1, 2 ja 4.

Palun need uuesti lisada, need on olulised

toetuse saajale: „(1) Kulu on abikõlblik, kui

see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) §-des 15 ja 16 ning

käesolevas määruses sätestatud

tingimustega ja taotluse rahuldamise

otsusega; (2) Abikõlblikeks kuludeks

loetakse §-s 4 nimetatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis on

tehtud § 2 kohase eesmärgi ja tulemuse

saavutamiseks vastavalt §-s 8 sätestatud

Mittearvestatud

Seletuskiri abikõlblikkuse osas täiendatud, s.t

Teie ettepanekutes nimetatud puuduvad lõiked

lisatud selgitusena seletuskirja.

Eelnõud nimetatud lõigetega ei ole täiendatud,

kuna ühendmäärus kohaldub käesoleva

määruse alusel toetuse saamisele ilma, et seda

oleks vaja valikuliselt või igas määruse

paragrahvis üle korrata. Ühendmääruse

kohaldatavus tuleb lisaks ühendmäärusele ka

kehtestatava määruse § 1 lõikest 5.

Mitteametliku kooskõlastusringiga võrreldes

puuduva lõike 2 kohta: määruse alusel ei

toetatagi muid tegevusi kui §-s 4 nimetatud,

mis vastavad § 2 eesmärgile ja tulemusele ning

[Tippige siia]

3

piirmääradele; (4) Abikõlblikke kulusid

hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra

alusel“.

Mõistame juriidilist konstruktsiooni, et

ühendmäärus kohaldub, kuid toetuse saaja

jaoks on lihtsam, arusaadav ja

kasutajasõbralikum olulised nõuded

meetme määrusest teada saada. Kulude

abikõlblikkus on kindlasti toetuse saaja

jaoks oluline.

Samuti palume avada seletuskirjas taustaks

ka ühendmäärust. Näiteks abikõlblike ja

abikõlbmatute kulude juures, mis kindlasti

on taotlejale oluline, maksete juures jne,

sest taotlejate sihtrühm on täiesti uus.

seda vaid §-s 8 määratud ulatuses.

Õigusselgust ei loo lisatav säte, mis täiendavalt

kinnitaks, et määruse §-d 2, 4 ja 8 on kehtivad

sätted.

Pealegi tekitaks selline kehtivuse ebavajalik

ülekordamine segadust, kuna kordamine oleks

valikuline, jättes välja nt tingimused, et

abikõlblikeks kuludeks loetakse §-s 10

nimetatud nõuetele vastava taotleja §-s 7

nimetatud abikõlblikkuse perioodil tehtud

kulud.

Mitteametliku kooskõlastusringiga võrreldes

puuduva lõike 4 kohta: nimetatud asjaolu tuleb

eelnõu § 23 lõikest 1.

2. Eelnõu § 7 lõike 3 teine lause on väga

ebaselge, arusaamatu on, mis nõuet tuleb

rakendusüksusel täita. Taotleja kirjutab

abikõlblikkuse perioodi taotlusesse ise.

Ettepanek on lause eemaldada.

Arvestatud

Eelnõu § 7 lõike 3 teine lause: „Rakendusüksus

märgib vajadusel taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud juhul taotluse esitamise kuupäevast

varasema abikõlblikkuse perioodi

alguskuupäeva“ eemaldatud.

3. Eelnõu § 7 lõikes 5 soovitame selguse

huvides täpsustada, kas abikõlblikkuse

perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 4

nimetatud perioodi.

Arvestatud

Eelnõu muudetud järgmiselt. Lõige 5

ühendatud lõikega 4 järgnevalt: (4) Projekti

abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud.

Nimetatud tähtaega võib põhjendatud juhul

toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni

kolme kuu võrra tingimusel, et saavutatav

tulemus seondub endiselt toetuse andmise

eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse

ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029.

4. Eelnõu § 7 lõige 6 ei ole asjakohane.

Projekt lõpeb peale abikõlblikkuse

perioodi. Lõpparuanne näitab ära, et kõik

vastavad tegevused on ellu viidud, kulud on

abikõlblikud, mistõttu tehakse lõppmakse.

Palun eemaldada antud säte.

Arvestatud

Säte eemaldatud.

5. Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et kui

taotleja või partner on äriühing,

mittetulundusühing või sihtasutus, peavad

nad omama majandustegevust vastavalt

kolm või ühe aasta enne taotluse esitamise

kuupäeva. Millal peab olema äriühingul,

MTÜl või SA-l majandustegevus kolm

aastat ja millal 1 aasta? Kes millisele

tingimusele vastama peab? Kellele, mis

Arvestatud

Tegevusnõue toodud selgemalt eraldi § 10

lõikesse 2.

[Tippige siia]

4

tingimus kohaldub, peab olema sätestatud

meetme määruses.

Õigusselguse jaoks tuua välja täpselt, et

taotleja omab majandustegevust kolm

aastat ja partner üks aasta enne taotluse

esitamise kuupäeva.

6. Eelnõu § 10 lõikes 2 on nimetatud

erinevaid organisatsioone ja isikuid, kuid

kuidas kontrollib RÜ taotleja ja partneri

vastavust nendele? Kas nendel peab olema

vastav märge põhikirjas, äriregistris vastav

tegevusala vms?

Arvestatud

Eelnõud täiendatud määruse lisaga 3 ja 4, mis

annab taotlejale ja partnerile ette vormid,

millel kinnitab enda vastavust § 10 nimetatud

organisatsiooni tüübile. Selleks on täiendatud

määruse § 11 lõiget 1 punktidega 10 ja 11 ja

seletuskirja täiendatud selgitusega, miks on

selline lähenemine vajalik.

7. Eelnõu § 10 lõige 2 p 4 - seletuskirjas

selgitada kuidas hinnatakse tööandja

ettevõtte suurust.

Arvestatud

Määrust täiendatud ja asendatud „vähemalt

kümne töötajaga tööandja“ täpsema

määratlusega „tööandja, kelle töötajate arv on

viimase esitatud majandusaasta aruande põhjal

on keskmine töötajate arv taandatuna

täistööajale vähemalt kümme“.

8. Eelnõu § 10 lõige 3 punktis 1 peab olema

viide lõikele 2, kuivõrd lõikes 1 ei ole

punkte.

Arvestatud

9. Eelnõu § 10 lõige 4 - antud säte jääb

ebaselgeks. Kui sätte mõte on see, et

projekti peab olema kaastatud kindlasti

partner, siis seda nii öelda. Praegu

viidatakse nt lõikele 1, mis on partneri

nõue, lõikes 2 on erinevad punktid, kuid

praegu loeb sättest välja, et justkui peaks

partner vastama neile kõigile.

Arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja täiendatud selliselt, et

tuleks selgemini välja, et taotleja peab kaasama

vähemalt ühe partneri. See partner peab

vastama teatud nõuetele (juriidiline vorm,

tegutsemisnõue ja kindel organisatsiooni tüüp,

mis täiendatud eelnõus on loetletud § 10

lõigetes 3 ja 4). Lisaks kohustuslikule

partnerile võib taotleja soovi või vajaduse

korral kaasata ka partneri, kes ei vasta § 10

lõigetes 3 ja 4 loetletud organisatsiooni

tüüpidele, kuid kelle kaasamine on vajalik

projekti tegevuste elluviimiseks. Sellise

partneri kaasamise vajalikkuse põhjendab

taotleja taotluses. Seletuskirja täiendatud

arusaadavama selgitusega selle kohta, millise

partneri kaasamine on kohustuslik ja millise

partneri kaasamine vabatahtlik.

10. Eelnõu § 10 lõige 5 - kuidas ja mis

tõendab, et täiendavalt kaasatud partner

tegutseb projektiga elluviidava toetatava

tegevuse valdkonnas ehk kuidas ja millel

alusel saab RÜ lugeda partneri vastavaks

Arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja muudetud selliselt, et

“toetatava tegevuse valdkonnas” tegutsemise

nõue on tingimuse sõnastusest välja jäetud

[Tippige siia]

5

antud tingimusele? Kas taotlus peab

sisaldama mõnda vastavasisulist

dokumenti, partneri kinnitust, et tegutseb

toetatava tegevuse valdkonnas vms? Palun

sätestada nõue määrusesse. Määruse § 11

lõike 1 punkti 10 kohaselt peab taotlus

sisaldama partneri kaasamise vajalikkuse

põhjendust, kuid see ei tõenda, et partner

vastab § 10 lõikes 5 sätestatud nõudele.

ning lähtutakse sellest, et taotleja põhjendab

partneri kaasamise vajalikkuse.

11. Eelnõu § 15 lõige 2 - mitteametlikul

kooskõlastusel oli „Rakendusasutus

koostab....“. Palun parandada see tagasi

rakendusasutuseks, kuna RA kui määruse

väljatöötaja teab täpselt, kuidas

hindamismetoodika nõudeid koostada,

mille osas RÜ-l puudub kompetents.

Arvestatud

12. Eelnõu § 15 lõike 1 punktis 4 viidatakse

taotleja ja partneri kvalifikatsioonile, kuid

vastav nõue taotluse nõuetes puudub (§ 11).

Seega, millise info põhjal teab taotleja, et ta

peab taotluses näitama ära ka nii enda kui

ka partneri kvalifikatsiooni. Kus taotluse

osas vastav info välja tuleb? Milline

kvalifikatsioon peab neil olema?

Arvestatud

„Kvalifikatsiooni“ mõiste määrusest ja

seletuskirjast eemaldatud.

13. Eelnõu § 15 lõige 5 asendada

mitteametlikus kooskõlastuses olnud sama

paragrahvi lõikega 4 ehk asendada see

lausega „Projekti hindavad eksperdid

annavad hinded konsensuslikult, esitades

täidetud ja digitaalselt allkirjastatud

hindamislehe (lisa 1) rakendusüksusele 14

kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks

saamisest“. Põhjuseks on asjaolu, et RÜ-l

on pikaajaline koguemus projekti

hindamiste vaidlustustega. Konsensuslik

hindamine on kvaliteetsem ning paljud

ebavajalikud vaidlused jäävad olemata.

Arvestatud

14. Eelnõu § 19 lõige 1 punkt 2 viitab

muudatusest keeldumisele kui muudatus ei

ole kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Antud

juhul ei ole toetuse puhul tegemist

riigiabiga, seega viide riigiabile muutmisel

ei ole asjakohane. Või on mingil juhul siiski

tegemist riigiabiga? Kui on, siis seda tuleb

ka määruses sätestada.

Arvestatud

Antava toetuse puhul ei ole tegemist riigiabiga.

„… ega riigiabi eeskirjadega“ kustutatud.

15. Eelnõu § 22 lõige 3 - mitteametlikul

kooskõlastusel oli tekstis „osalejate

andmete olemasolu sündmuste

infosüsteemis“. Küsimus, kas lõike

muudatusega ei ole toetuse saajal enam

Arvestatud

Täpsustus lisatud. Ühendmääruse § 10 lõike 1

punkt 5 alusel peavad toetuse saaja ja partner

koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond+

[Tippige siia]

6

kohustust sündmuste infosüsteemi andmeid

kanda ja mida tähendab sellisel juhul

„osalejate andmete olemasolu“.

ning Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest

toetatavas projektis osaleja kohta

ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 nimetatud

andmeid ja esitama need rakendusüksusele.

Selleks on e-toetuse keskkonnas eraldi

„Sündmused“ leht.

16. Eelnõu § 24 lõikesse 1 lisada „välja

arvatud, kui ta on riigiasutus“. Nõue tuleneb

ÜM § 30 lg 6.

Arvestatud

Lisatud.

17. Seletuskirjas ei vasta § 10 lg 3 selgitus

(lk 18 teine lõik) meetme määruses

sätestatuga. Palun kontrollida ja teha

vajalikud parandused.

Arvestatud

18. Seletuskirjas on eelnõu § 21 lg 2 kohta

kirjutatud järgmiselt: „Lõike 2 kohaselt

peab toetuse saaja ostude või riigihangete

korraldamisel lähtuma keskkonnaministri

29. juuni 2021. a määrusest nr 35

„Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste koskkonnahoidlikud kriteeriumid

ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestatavad

tingimused“, mille kohaselt on eesmärk

vähendada riigihangetega ostetavate asjade

ja tellitavate teenuste mõju keskkonnale ja

soodustada keskkonnahoidlikkust, pidades

silmas toodete olelusringi ja selle

keskkonnamõju." Tegelikult kohaldub see

määrus vaid riigihangetele, mitte ostudele.

Nii on ka eelnõus kirjas. Palun seletuskirjas

ostudele kohaldumine välja võtta, kuna

võib tekitada segadust, kas ka nn

mittehankijad peaksid hankijatele

kohalduvat määrust järgima.

Arvestatud

Seletuskiri viidud vastavusse määruse § 21

lõikes 2 sõnastatuga ja ostudele kohaldumine

välja võetud.

19. Eelnõu lisa 1 hindamisleht - puuduvad

viited taotluse väljadele, mida kriteeriumite

all hinnatakse.

Arvestatud

Viited lisatud.

20. Eelnõu lisa 1 hindamisleht -

Hindamiskriteerium p. 2.3 teine lause on

hindamismetoodika kirjeldus, mis ei pea

olema hindamislehe vormis. Palun teha

vajalik muudatus.

Arvestatud

Punktis 2.3 hinnatakse nii partnerite sisulist

panust, kaasamise põhjendatust kui ka

kaasatud partnerite arvu - kõrgemad punktid

saab taotleja, kes on kaasanud eelnõus nõutud

miinimumist (1 partner) enam partnereid. Lisa

1 ekspertide hindamislehe vormilt on punkt 2.3

juurest eemaldatud lause: „Kolm punkti

antakse, kui on kaasatud neli või enam

partnerit, kaks punkti, kui on kaasatud kaks

kuni kolm partnerit ja üks punkt, kui on

kaasatud määruse nõuetele vastavalt üks

[Tippige siia]

7

partner“, kuid „partnerite arv“ on lisatud

eelnevas lauses nimetatud hinnatavate

aspektide loetelusse. Kuidas täpselt eksperdid

antud kriteeriumi hindama hakkavad (iga

punkti selgitus) kirjutatakse lahti määruse § 15

lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikas.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel.

1. Eelnõust jääb mõnevõrra ebaselgeks,

milliseid konkreetseid tegevusi toetatakse

ja kuidas nende mõju mõõdetakse – kui

toetatavad tegevused on väga erinevad,

võib nende laiemat mõju olla keeruline

hinnata. Selle tulemuseks võib olla hulk

väikese mõjuga tegevusi.

Selgitatud

Toetatavad tegevused on nimetatud § 4.

Konkreetsed projekti raames elluviidavad

tegevused võivadki olla erinevad (vt

seletuskirjast lähemalt). Soolisel

segregatsioonil on palju erinevaid põhjusi ning

nende lahendamiseks ei ole olemas ühte või

kahte suure mõjuga tegevust, mis

segregatsiooni probleemid lahendaks. See on

meile teada mh rakendusuuringutest, mis on

käesoleva eelnõu aluseks (uuringute loetelu

toodud seletuskirjas). Tegevuste mõjususe

suurendamiseks on projektidele seatud

koostöönõue. Projekti mõjusust ja

eesmärgipärasust hinnatakse projektide valikul

lähtudes hindamiskriteeriumitest ja

hindamisjuhisest.

2. Teaduspoliitika seisukohast palume

hinnata, kas eelnõu praegusel kujul hõlmab

ka teadusasutusi. STEM-valdkondades on

märgata olulist soolist ebavõrdsust ka

teadlaskarjääris. Naiste karjääris tekivad

katkestused sageli just ajal, mil kujuneb

teadlase edasine karjääritee. Meestele, kelle

karjääris selliseid katkestusi reeglina

vähem esineb, annab see olukord selge

eelise.

Selgitatud

Haridusasutused ja teadusasutused on osaliselt

kattuvad organisatsioonid (nt ülikoolid).

Samuti, STEM valdkonna teadusasutused, kes

soovivad segregatsiooni vähendamisega

tegeleda töötajaskonna ja nende karjääri

kujundamise vaates, ja kvalifitseeruvad

määruse § 10 lõige 3 punkt 5 tööandja nõuetele

(10+ töötajat), saavad taotluse esitada

tööandjana. Taotleja ja partner saavad

määratleda oma rolli määruse lisa 3 ja 4

vormidel.

3. Lisaks märgime, et meeste veenmine

valida õpetajakutse või tervise/heaolu eriala

ei toimi, kui sektori palgad on samas

suurusjärgus praeguse palgatasemega.

Seletuskirja kohaselt on meeste põhilised

motivaatorid EHW-erialadel töötamiseks

positiivsed eeskujud, lähedane kokkupuude

ametiga ning missioonitunne. Samas

tuuakse seletuskirjas välja, et

märkimisväärne hulk mehi töötab EHW-

ametialadel kõrval- või lisatööna. Mis

Teadmiseks võetud

Nõustume, et piisava sissetuleku tagamine

hooletööga seotud valdkondades on oluline, ja

seda mitte ainult või eelkõige meeste osakaalu

suurendamiseks, vaid silmas pidades ka seda,

et praegu töötab EHW valdkonnas ca iga neljas

tööturul hõivatud naine. Käesoleva TAT-iga ei

saa mõjutada õpetajate palgataset, kuid saab

adresseerida muid märkimisväärseid

struktuurseid takistusi, sh soostereotüüpe, mis

mõjutavad soolist segregatsiooni nii hariduses

[Tippige siia]

8

tähendab, et ainult „missioonitundega“

tehtud töö ei paku piisavat sissetulekut.

kui ka tööturul ning on üheks oluliseks

põhjuseks, miks mehed õpetajaametisse ja

teistesse EHW valdkondasse ei jõua. Töötasu

on üks aspekt paljudest. Takistuste

mitmekesisuse ja nende ületamiseks välja

pakutud poliitikasoovitustega saab tutvuda

MKM tellitud analüüsist: EHW

LÕPPRAPORT 2024.pdf

4. Peame tõenäolisemaks IKT-sektorisse

naiste kaasamist, sest selle valiku kasuks

räägib sektori keskmisest kõrgem töötasu.

Seletuskirjas on toodud välja toetatavate

tegevuste vajalikkuse põhjendustena just

naiste vähesus STEM-erialadel ning seda

eriti IKT-valdkonnas. IKT-eriasid õppima

läinud naiste arv on kasvutrendis, IT

magistriõppes on naiste-meeste suhe juba

praktiliselt 50/50, seega ideaalne olukord

saavutatud. IT 1. astme õppes on mehi

rohkem, kuid võrreldes teiste EL-i riikidega

on Eesti väga heas seisus. Tegevusi naiste

suunamiseks STEM-erialadele tehakse nii

Inseneriakadeemia kui TeaMe 3.0 kaudu,

lisaks on suure panuse populariseerimise

vedamisse andnud Eesti Inseneride Liit.

Kindlasti tuleks veenduda, et pakutavad

tegevused ei dubleeriks juba

Inseneriakadeemias ning TeaMe 3.0

pakutavaid.

Teadmiseks võetud

TAT-i probleemipüsitus lähtub statistilisest

olukorra ülevaatest ja valdkonnas läbi viidud

uuringutest, nt “Klaasseinad ja klaaslagi Eesti

IKT-s: müksud naiste osakaalu

suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja

tööturul” (2021). Kuigi viitate, et

magistriõppes on soolise tasakaaluga olukord

parem, on selleks, et jõuda õppima

magistriõppesse, tarvis eelnevalt läbida ka

eelnevad tasemed, st tegeleda tuleb soolise

segregatsiooni vähendamisega kõigil

haridustasemetel. Selleks tuleb kasutada mh

otseselt soolise segregatsiooni vähendamisele

suunatud tegevusi, mis on ka käesoleva TAT-i

fookus.

5. Täiskasvanuhariduse valdkonna vaatest

on meil ettepanek eelnõud täiendada

selliselt, et meetme raames pakutavad

koolitused korraldatakse lähtudes

täiskasvanute koolituse seaduse nõuetest.

Osaliselt arvestatud

Viide, et kui projektis viiakse ellu

koolitustegevusi, tuleb lähtuda TäKS § 15

lõigetes 2–4 sõnastatud nõudeid, viidud

seletuskirja.

6. Lisaks on eelnõu seletuskirjas välja

toodud koostöö olulisus erinevate hariduse

ja tööturu osapoolte ning teiste asjakohaste

sihtrühmadega, kuid määruses viide

koostöö nõudele puudub. Teeme

ettepaneku lisada hindamiskriteeriumidesse

ka see, et kaasatud peavad olema partnerid

erinevatest valdkondadest, näiteks hariduse

ja tööturu osapooled.

Osaliselt arvestatud

Koostöö nõue selgemalt eelnõus sõnastatud (vt

§ 10). Ettepanekut lisada

hindamiskriteeriumitesse see, et partnerid

peavad olema kindlasti erinevatest

valdkondadest, ei arvesta (kuna mitte iga

projekti puhul ei pruugi olla vältimatult

vajalik, et koostööd teevad just eri

valdkondade osapooled, vaid lähtudes projekti

eesmärgist võib suurema sünergia ja mõju võib

saavutada ka nt erinevate hariduse valdkonna

osapoolte koondumine vms). Siiski on see

mõte hindamiskriteeriumites sees – sest mh

hinnatakse seda, kas probleemi lahendamiseks

[Tippige siia]

9

on kaasatud asjakohased partnerid projekti

eesmärgi saavutamiseks.

7. Täiendavalt on Haridus- ja

Teadusministeeriumil ettepanek

suurendada projekti maksimaalset (või

vähendada minimaalset) suurust, sest

eelnõus ette nähtud toetuse maht 200 000 -

215 000 eurot võib piirata tegevuste

elluviimist.

Mitte arvestatud

Toetuse maht on mh kooskõlastatud

potentsiaalsete taotlejatega, kelle hinnangul on

määruses ette nähtud suurusjärk optimaalne.

Sellise vahemiku põhjendatus on ka

seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutatud.

8. Õpetajapoliitika valdkonnas soovime

esile tuua, et uuendatud õpetajate

kutsestandardisse lisati ühe peamise

kompetentsi tegevusnäitajana, et õpetaja

„Teadvustab stereotüüpide mõju,

sealhulgas enda hoiakutes, ning väldib

nende kinnistamist oma töös“. Sinna hulka

kuuluvad soostereotüübid.

Teadmiseks võetud

Oleme positiivse arenguga kursis ja usume, et

antud toetuse andmise tingimuste määruse

eelnõu võiks aidata ka selle eesmärgi sisulisele

täitmisele kaasa.

Euroopa Komisjon kooskõlastas vaikimisi.

Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon kooskõlastas vaikimisi.

1

11.11.2025

Majandus- ja tööstusministri määruse „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja

tööturul“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Toetuse andmise eesmärk on rahastada selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada

soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sealhulgas eelkõige loodus- ja täppisteaduse ning

tehnoloogia (ingl STEM1 – science, technology, engineering and mathematics) ning hariduse,

tervishoiu ja heaolu (ingl EHW – education, health and welfare) erialadel ja ametites, ning

edendada soolist tasakaalu juhtimises ja otsustamises.

Toetatavad tegevused aitavad saavutada rakenduskava erieesmärgi a „parandada kõigi

tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige

noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja

sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku

sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja

juhtimistasanditel” ja sellega seotud sekkumise 21.4.2.21 „Soolise võrdõiguslikkuse

edendamine tööturul“ eesmärki.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected],

tel 5914 3790), strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

(teenistussuhe lõppenud) ja struktuurivahendite nõunik Pille Penk ([email protected]).

Eelnõu koostamisel konsulteeriti Riigi Tugiteenuste Keskuse ja avatud taotlusvoorude

sihtrühmade ja potentsiaalsete taotlejatega, sh STEM-i ja EHW valdkonnas tegutsevate

tööandjate, haridusasutuste ning personaliotsingu ja -arengu organisatsioonide ning nende

katusorganisatsioonidega ning soolise võrdsuse edendamise valdkonna organisatsioonidega.

Määruse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1 TAT-is kasutatakse loodus- ja täppisteaduse ning tehnoloogia (eestikeelse lühendiga LTT) valdkonna

ühisnimetajana ingliskeelset lühendit STEM. Kuna hariduse, tervise ja heaolu valdkonnal ei ole eestikeelset

üldtuntud akronüümi, kasutatakse selle vastena TAT-is inglise keelest pärinevat lühendit EHW. Kuna ka STEM-i

tuntakse eesti keeles LTT vastena, siis kasutatakse selguse mõttes kõnesolevas määruses ja käesolevas seletuskirjas

mõlema valdkonna puhul rahvusvaheliselt tuntud inglise keelel põhinevaid akronüüme.

2

1.3. Märkused

Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete

kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja

5. peatükis.

1.4. Toetatavate tegevuste vajalikkuse põhjendus

Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon ehk naiste ja meeste koondumine erinevatele

erialadele, valdkondadesse ja ametikohtadele. Segregatsioon saab alguse naiste ja meeste

erinevatest haridusvalikutest ning kandub hiljem tööturule. Tegevusalapõhine sooline

segregatsioon oli Eestis 2022. aastal 37,7%, mis on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid.

Suur sooline segregatsioon hariduses ja tööturul on üks soolise palgalõhe (2024. aastal 13,2%)

peamisi põhjuseid ning on takistuseks naiste majandusliku sõltumatuse saavutamisel.

Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks

5%-ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik tegeleda palgalõhe tekkimise juurpõhjustega, muu

hulgas soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul.

Sarnaselt paljude teiste riikidega on Eestis märkimisväärselt suur sooline segregatsioon loodus-

ja täppisteaduste ning tehnoloogia (STEM) valdkonnas, kus on ülekaalus mehed ning hariduse,

tervise ja heaolu (EHW) erialadel ja ametites, kus on ülekaalus naised. Seetõttu on TAT

suunatud eelkõige neis valdkondades segregatsiooni ennetamiseks ja vähendamiseks, samuti

vertikaalse segregatsiooni vähendamiseks kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel. Järgnevates

peatükkides (1.4.1.–1.4.3) on väljakutseid neis valdkondades kirjeldatud lähemalt.

1.4.1. Sooline segregatsioon STEM valdkonnas

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) kohaselt2 hõlmab STEM vastavalt ISCO-

08 klassifikaatorile järgmisi ametite pearühmi: 21 loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid,

25 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tippspetsialistid, 31 loodus- ja tehnikateaduste

keskastme spetsialistid, 35 infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni tehnikud, 71

ehitustöölised, v.a elektrikud, 72 metallitöötluse, masinaehituse jms oskustöölised, 74 elektri-

ja elektroonikavaldkonna töölised, 81 seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad ning

vastavalt rahvusvahelisele hariduse klassifikatsioonisüsteemile ISCED-F 2013 järgmisi

õppevaldkondi: 05 loodusteadused, matemaatika ja statistika, 06 informatsiooni- ja

kommunikatsioonitehnoloogia, 07 tehnika, tootmine ja ehitus.

STEM valdkond on muutunud üha olulisemaks tööturul ja majanduses laiemalt. Kuigi STEM

pakub rohkelt võimalusi ja on majanduskasvu ning innovatsiooni oluline mootor, on selles

valdkonnas esinev sooline segregatsioon märkimisväärne.

Vaatamata headele töövõimalustele, on STEM erialadel õppivate naiste osakaal väike. Eriti

tugev on sooline segregatsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas, kuigi

võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega õpib Eestis keskmisest enam naisi IKT-d.

Eurostati andmetel on kolmanda haridustaseme õpilaste seas meeste osakaal IKT,

inseneriteaduse, tootmise ja ehituse valdkonnas 70% (vt joonis 1). See trend jätkub ka tööturul,

kus 76% IKT spetsialistidest on mehed. EIGE statistika näitab, et IKT sektoris on naised

2 Vt EIGE raport Study and work in the EU: set apart by gender (europa.eu), lisa 1

3

haritumad kui mehed, kuid nad töötavad meestest sagedamini madalamatel ametikohtadel. Üha

rohkem naisi asub IKT-valdkonda teisese karjäärivalikuna ning neid on vähem nii juhtivatel

kui ka kõrgelt tasustatud tehnilistel ametikohtadel nagu arendajad, arhitektid ja

programmeerijad. Sellest johtuvalt on sooline palgalõhe IKT-sektoris 24%.

Uuringud näitavad, et soolise erinevuse vähendamine STEM valdkonnas aitaks leevendada

tööturu kitsaskohti, suurendaks naiste tööhõivet ja tootlikkust ning vähendaks kutsealast

segregatsiooni. EIGE hinnangul võib soolise erinevuse kaotamine STEM valdkondades aastaks

2030 suurendada Euroopa Liidu SKP-d elaniku kohta 0,7–0,9% võrra ja aastaks 2050 2,2–3%.

Seetõttu on soolise tasakaalu saavutamine nendes valdkondades oluline nii soolise võrdsuse

tagamiseks, aga ka majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks.

Joonis 1. STEM ja EHW haridust omandavate üliõpilaste sooline jaotus

Uuring „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT

valdkonnas hariduses ja tööturul“3 toob välja soovitused, millele on vaja tähelepanu pöörata nii

hariduse kui ka tööturu osapooltel, sh õpetajate sootundlikkuse suurendamine, naiste

(info)tehnoloogiaalase enesetõhususe suurendamine ja oskuste edendamine, IT-oskuste

omandamise lõimimine erinevate ainetundidega, IKT ainekavade sisu ja õpetamismetoodikate

ülevaatamine, külalisloengute ja kõneisikute, sh valdkonna naiseeskujude esiletõstmine, IKT-

sektori maine sootundlik kujundamine, IKT sektori töö- ja õppekeskkonna auditeerimine,

soolise tasakaalu poole püüdlemine IKT sektori ettevõtete eri tasanditel jpm.

1.4.2. Sooline segregatsioon EHW valdkonnas

EIGE kohaselt4 hõlmab EHW vastavalt ISCO-08 klassifikaatorile järgmisi ametite pearühmi:

22 tervishoiu tippspetsialistid, 32 tervishoiu keskastme spetsialistid, 23 pedagoogika

tippspetsialistid, 53 isikuhooldustöötajad ning vastavalt rahvusvahelisele hariduse

3 Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s - müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja

tööturul - lõpparuanne.pdf 4 Vt EIGE raport Study and work in the EU: set apart by gender (europa.eu), lisa 1

4

klassifikatsioonisüsteemile ISCED-F 2013 järgmisi õppevaldkondi: 01 haridus, 09 tervis ja

heaolu.

Eesti paistab koos teiste Balti riikidega EL võrdluses silma kõige väiksema meeste osakaaluga

EHW valdkonna ametites. EIGE 2023. aasta soolise võrdsuse indeksi andmeil tegutsevad Eestis

kõigist Eesti tööga hõivatud naistest 27% EHW ametites, meestest aga kõigest 5%.

2024. aastal Centari ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse läbi viidud uuringu „Meeste

väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna õppurite ja töötajate

hulgas“5 andmeil töötas EHW ametialadel põhitöökohaga 2023. aastal kõigest 3% kõikidest

töötavatest meestest. EHW ametites töötab viie aasta tagusega võrreldes mehi enam, aga meeste

osakaal ei ole oluliselt kasvanud. Vaatamata meeste osakaalu vähesele muutusele, kasvab

valdkonna kogu töötajate arv, mis näitab, et tegemist on kasvava tööjõunõudluse ja tähtsusega

ametialadega.

Meeste osakaal on hariduse valdkonna ametialade töötajate seas 21%, tervishoius 12,5% ja

heaolu valdkonnas 6,3%. Seega on EHW ametialadel mehed võrreldes naistega selges

vähemuses. Väga vähe (1-2%) mehi töötab koolieelsete lasteasutuste õpetajate ning

lapsehoidjate ja õpetajaabide hulgas, marginaalne on meeste osakaal algklasside,

pikapäevarühma ja klassiõpetajate (4%) ning õenduse tippspetsialistide ja ämmaemandate seas

(4%).

Siiski on ka ametialasid, kus mehi on proportsionaalselt rohkem – näiteks kiirabitehnikute ning

parameedikute seas (vastavalt 90% ja 65%). Mehi ja naisi on pea võrdselt õppejõudude (50%)

ning kutseõpetajate (46%) hulgas.

Märkimisväärne hulk mehi töötab EHW ametialadel kõrval- või lisatööna. 2023. aastal töötas

ca 25% heaolu ja hariduse ning 9% tervishoiu valdkonnas töötavatest meestest põhitöökohaga

EHW-välisel ametialal. Aja jooksul on kõrvaltööna töötajate osakaal kasvanud kõigis

valdkondades. EHW valdkonnas töötab meestest suurem osa kõrvaltööna kui naistest.

Tendentsina võib täheldada, et hariduse valdkonnas on seda suurem meeste osakaal, mida

kõrgema õpetamise tasemega on tegemist. Tervise valdkonnas on suurem meeste osakaal

kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvates ametites nagu arstid, hamba- ja veterinaararstid ning

päästetehnika kasutamise oskust nõudvates ametites. Heaolu valdkonnas meeste osakaal

ühtlaselt madal kõigis ametites. Meeste väike osakaal EHW valdkondades seondub

soostereotüüpidega, mis seovad teiste eest hoolitsemise üldisemalt ja seda sisaldava (hoole)töö

tööturul traditsiooniliselt naistega. Meeste osakaal on väiksem kõigil EHW valdkonna

ametialadel, kus on suurem hooletöö komponent (vt joonis 2).

Joonis 2. EHW valdkonna ametialadel põhitöökohaga töötavate inimeste arv ja osakaal 2023.

aastal soo lõikes

5 mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-11/EHW LÕPPRAPORT 2024.pdf

5

Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna

õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024

Soolise segregatsioon EHW ametites saab alguse haridusest. EHW valdkondade õppekavadel

õpinguid alustavate meeste arv ja osakaal erineb valdkonniti märkimisväärselt. 2023. aastal oli

meeste osakaal hariduse õppekavadel 12%, tervise õppekavadel 20% ja heaolu õppekavadel

7% (vt joonis 3).

Joonis 3. Meeste osakaal EHW õppes alustanute hulgas

Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna

õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024

Viimase 20 aasta jooksul on meeste osakaal tervise õppesuunal kasvanud, hariduse õppesuunal

püsinud muutumatuna ja heaolu õppesuunal langenud. Tervise õppesuunal kasvas meeste

6

osakaal statistiliselt oluliselt meditsiini residentuuri, teraapia ja taastusravi, farmaatsia ning

õenduse õppekavadel. Hariduse õppesuunal ei kasvanud meeste osakaal ühelgi õppekaval ja

aineõpetaja bakalaureuse õppes see hoopis langes. Heaolu õppesuunal kasvas meeste osakaal

sotsiaaltöö ja nõustamise kutseõppe ning psühholoogia magistriõppes, kuid üldiselt on mehi

neil erialadel endiselt väga vähe. Kuigi meeste osakaal ei ole EHW valdkonna õppurite seas

kasvanud, on viimase 10 aasta jooksul siiski kasvanud EHW õpinguid alustanud õppurite

koguarv kui ka meeste arv, eriti märgatav on kasv tervise valdkonnas (vt joonis 4).

Joonis 4. EHW õppesuundadel õppima asunud aasta ja soo lõikes

Allikas: „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna

õppurite ja töötajate hulgas“, Centar ja RAK 2024

Õpingute katkestamise määr hariduse ja heaolu õppesuundadel on meeste seas suurem kui

naistel. Hariduse ja heaolu valdkonnas õpinguid alustanud mees katkestab pea kaks korda

suurema tõenäosusega kui naine. Katkestamise määra erinevus naistel ja meestel viitab

vajadusele üle vaadata, millised on soospetsiifilised õpingute valiku ja sobivuse tegurid, mis

meeste suurema katkestamise põhjustavad. Tervise õppesuundadel meeste ja naiste

katkestamine ei erine ja kohati on meeste katkestamise määr isegi väiksem. Seega on tervise

valdkonnas meeste ja naiste tasakaal teistest valdkondadest parem ning muutused tasakaalu

suunas suuremad.

Centari ja RAK-i uuringule tuginedes on tegurid, mis motiveerivad mehi EHW valdkonda

sisenema, positiivsed eeskujud ja lähedane kokkupuude ametitega. Mehed, kes on varakult

kokku puutunud eeskujude ja valdkonna tööga, valivad suurema tõenäosusega karjääri EHW

ametites. Valdkonnas tegutsevad mehed põhjendavad oma ametivalikut missioonitundega. Töö

emotsionaalne tasu ja ühiskondlik väärtus, samuti mitmekülgne ja stabiilne töö motiveerivad

valdkonnas püsima ning mehed hindavad võimalust panustada ühiskonda ja aidata teisi.

Meeste sisenemist ja püsimist EHW valdkonnas takistavad eelkõige stereotüübid ja

normatiivsed ootused, mis seostavad hooletööd naistega. Teisalt võivad mehed, kes töötavad

EHW valdkondades, kogeda ka positiivset erikohtlemist, kuna nende väikese arvu tõttu

hinnatakse neid kõrgemalt ja neile pööratakse rohkem tähelepanu. Esineb juhtumeid, kus

meeste tööülesanded valdkonnas kohandatakse meestele vastavaks ja oodatakse neilt

stereotüüpselt meestele sobivamaid tegevusi nagu poistele eeskujuks olemine, raskuste

tõstmine, aktiivsete mängude korraldamine. Tuleb arvestada, et selline ametikoha kohandamine

7

loob omakorda segregatsiooni ja taastoodab soostereotüüpe. Uuring näitab sedagi, et EHW

valdkonna juhtide hulgas on erialase taustaga mehi oluliselt vähem kui naisi. See võib näidata

rahvusvahelises kirjanduses välja toodud klaaslifti efekti, mille järgi mehi eeliskoheldakse

naiste poolt domineeritud valdkondades kiirema edutamisega.

Uuring „Meeste väikese osakaalu põhjused hariduse, tervise ja heaolu (EHW) valdkonna

õppurite ja töötajate hulgas“ toob välja peamised soovitused soolise tasakaalu suurendamiseks.

Oluline on murda ametitega seotud soostereotüüpe ja tugevdada hooliva maskuliinsuse ideaali

ühiskonnas, normaliseerides meeste rolli hooletööl. Samuti tuleb luua ühiskonnas parem ja

terviklikum ettekujutus EHW valdkonna ametitest, tõstes esile valdkonna mitmekülgsust, sh

vähemtuntud ameteid ja nende ametite mitmekesiseid karjääriteid ja -võimalusi. Poistele ja

meestele tuleb luua võimalusi varajaseks kokkupuuteks EHW ametitega ning mitmekesistada

valdkonda jõudmise teid, sh kasutada senisest paremini ära kaitseväe parameediku väljaõpet

kui üht valdkonda sisenemise võimalust. Samuti on oluline kasutada ära võimalusi siduda

valdkonnaga kõrvaltööna töötavaid ning karjääripööret tegevaid mehi ning ennetada õpingutest

väljalangemist.

1.4.3 Sooline segregatsioon otsustamises ja juhtimises

Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil ehk

vertikaalne segregatsioon. Naiste esindatus otsustamises ja juhtimises on valdkonniti erinev.

Kuigi valitsuste koosseis on viimastel aastatel liikunud suurema soolise tasakaalu suunas ning

2023. aastal toimunud Riigikogu valimistel osutus valituks rekordarv naisi, on naiste osakaal

kohaliku omavalitsuse volikogudes ja Riigikogus jäänud pidama umbes 30% juures. Avaliku

teenistuse tippjuhtide seas on naiste osakaal kasvanud 40%-ni, samas on paljude suure

majandusliku ja ühiskondliku mõjuga organisatsioonide juhtkondades naised esindatud

tagasihoidlikult – näiteks riigi osalusega äriühingute nõukogudes on naisi 28% ja suuremate

börsiettevõtete juhtkondades kõigest 13%. Selle näitaja poolest on meie lähinaabrite olukord

oluliselt parem – Lätis on börsiettevõtete juhtkondades naisi 24% ja Leedus 27%, Soomes ja

Rootsis enam kui kolmandik.

Karjääriredelil allapoole vaadates muutuvad soolised erinevused aga märksa väiksemaks.

Eestis on 34,5% juhtivtöötajatest naised, mis on enam nii OECD kui ka EL riikide keskmisest.

See viitab sellele, et naised ei liigu keskastme juhtidest kõrgemale – paljudes organisatsioonides

on nn naistalentide ootejärjekord, kes klaaslaest läbi ei murra.

EIGE 2024. aasta soolise võrdsuse indeksi andmeil on naiste vähene osalemine otsustamises ja

juhtimises selgelt Eesti arengu kitsaskoht (soolise võrduse indeksi majandusliku võimu

alaskoor on kõigest 16,9 punkti), sest naised on tugevalt alaesindatud suure sotsiaalse ja

majandusliku mõjuga organisatsioonide juhtimises. EIGE indeksi tulemuste järgi on Eesti

majandusliku võimu näitaja poolest EL viimasel kohal ning jääb Balti riikidest silma selle

poolest, et viimase 14 aasta jooksul pole majandusliku võimu näitaja mitte paranenud, vaid

halvenenud. Selleks, et Eesti parandaks oma positsiooni EL riikide võrdluses, peame

suurendama soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises.

Eesti elanike seas tehtud küsitlusuuringute andmetest nähtub, et ühiskonnas püsivad

stereotüüpsed hoiakud naiste ja meeste sobivusest poliitilistele ja juhtivatele ametikohtadele.

2024. aasta Eurobaromeetri sooliste stereotüüpide uuringu6 kohaselt nõustub 33% Eesti

6 Surveys - Eurobarometer

8

elanikest, et naistel ei ole vajalikke omadusi ja oskusi, et täita vastutusrikkaid ametikohti

poliitikas. Seejuures on EL riikide võrdluses võrreldes 2017. aastaga Eestis kõige enam (+13pp)

kasvanud selle väitega nõustumine. 66% Eesti elanikest arvab, et mehed on poliitikas

ambitsioonikamad; 37% arvab, et naisi huvitavad vastutusrikkad ametikohad poliitikas vähem

kui mehi; 44% ei nõustu, et naiste suurem osalemine poliitikas tooks kaasa kvaliteetsemad

otsused. 38% Eesti elanikest arvab, et mehed on paremad juhid kui naised ja 32% arvab, et

naised on liiga emotsionaalsed, et olla head juhid; samal ajal nõustub enamus Eesti inimestest

(56%), et nö „pehmed“ oskused, mida sagedamini seostatakse naistega, on hea juhtimise puhul

tähtsad ning 60% elanikest nõustub, et sooliselt tasakaalus juhtkonnad on edukamad.

2021. aasta soolise võrdsuse monitooringu7 andmetel usub üle poole Eesti naistest (56%), ent

vaid 36% meestest, et ettevõtetele on kasulik, kui selle juhtide seas on rohkem naisi.

Hoiakute puhul on oluline silmas pidada ka trendi, et eriti noorte naiste ja meeste vahel

suurenevad paljudes riikides, sh Eestis lõhed stereotüüpsetes hoiakutes ja toetuses soolisele

võrdsusele. 2022. aasta kodanikuhariduse uuring8 tõi välja, et võrreldes 2016. aastaga on poiste

suhtumine naiste osalusse poliitikas muutunud tagurlikumaks. Pea pooled (49%) poistest

jagavad seisukohta, et mehed sobivad poliitilise liidri ametisse paremini kui naised (nii arvab

kõigest 10% tüdrukutest) ning pea veerand (24%) poistest nõustub, et naised peaksid jääma

poliitikast kõrvale, samal ajal kui vaid 4% tüdrukuid toetas seda seisukohta. Vene õppekeelega

koolide õpilased toetavad soolist võrdsust vähem kui eesti õppekeelega koolide õpilased, kuid

see erinevus ei ole nii suur kui poiste ja tüdrukute vahelised lõhed. Kui Eesti tüdrukute hoiakud

sarnanevad Põhjamaade õpilaste omadele, siis poiste hoiakud on muutunud tagurlikumaks,

sarnanedes Poola ja Rumeenia õpilaste hoiakutega. On murettekitav, et tüdrukute valmisolek

võtta sõna poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel või osaleda tulevikus poliitikas on jätkuvalt

madalad. Teisalt näeb PISA uuringu kohaselt 75% Eesti 15-aastastest tüdrukutest end 30-

aastaselt töötavat juhi või tippspetsialistina (kusjuures tüdrukud sagedamini kui poisid: 75% vs

57%).

Naiste ja meeste hoiakute kaugenemisel ja ühiskondlikul polariseerumisel tervikuna on

potentsiaalselt negatiivne mõju nii naiste osalemisele poliitikas kui ka demokraatia toimimisele

– soolise tasakaalu puudumine tähendab kesisemat ühiskonnagruppide ja erinevate huvide

esindatust poliitilises debatis ja poliitikakujundamises ning otsuste kvaliteedis.

Praxise 2024. aasta analüüs „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad

end juhiks“9 toob välja mitmed ebavõrdsused ja erinevad soopõhised mustrid juhiks saamise

teekonnal. Kui meesjuhtide karjääri kujunemise lugudes on sagedamini esil juhuse motiiv, st

juhiks saadakse teadlikult oma karjääri kujundamata, siis naistele on iseloomulik samm-

sammuline liikumine tippjuhi positsioonile. See tähendab, et naised peavad sagedamini läbima

mitmeetapilisi konkursse, kuid mehi kutsutakse juhikohale asuma. Mehed osalevad tunduvalt

vähem konkurssidel ning neile pakutakse ilma kandideerimata juhikohti juba juhtimise

madalamatel astmetel. See ebavõrdsus alates madalama astme juhtide värbamisest võib

takistada naiste juurdepääsu ka tippjuhi kohtadele. Tippjuhtidest naiste ja meeste tööalasel

edenemisel on oluline roll professionaalsetel võrgustikel, kuid mehed saavad sellistest

võrgustikest enam kasu. Eesti meesjuhtidel on paremad karjääri edendavad sotsiaalsed sidemed,

naistel on sellistele võrgustikele piiratud juurdepääs ning nad ei adu, et sotsiaalsed võrgustikud

on karjääri tegemiseks tähtsad. Meeste sotsiaalsetest võrgustikest pärit ametialaseid kontakte

kasutatakse nii tööalaste otsuste tegemisel kui ka karjääriredelil edenemiseks. Naiste võimalusi

7 Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021 | Võrdsuskeskus 8 ICCS 2022 Eesti raport 28.11.pdf 9 Praxis. Tippjuhiks saamise teed - mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks.pdf

9

osaleda võrgustikes piiravad nende eraelulised kohustused. See võib omakorda mõjutada naiste

karjääri edenemist.

Praxise analüüs toob vertikaalse segregatsiooni vähendamiseks olulise tegevusena välja

värbamisprotsesside ja karjääri edendamise strateegiate ümbermõtlemist ning suuremat

läbipaistvust, et vähendada soostereotüüpide mõju ning soodustada soolist võrdsust. See

hõlmab anonümiseeritud dokumendivoorusid, professionaalsete võrgustike toetamist ja

teadlikku järelkasvu juhtimist, mis aitaks naisjuhtidel senisest edukamalt murda läbi klaaslae.

Soolise segregatsiooni peamiseks põhjuseks võib pidada soostereotüüpe, mis piiravad naiste ja

meeste karjäärivalikuid. Eriti teravalt tõuseb soostereotüüpsete haridus- ja karjäärivalikute

probleem esile tööturul vajalike oskuste ja pädevuste ning tööjõu paindlikkuse kontekstis.

Selleks, et kogu olemasolevat talendivaru paremini kasutada, on oluline toetada inimeste annete

ja potentsiaali toetamist ja rakendamist väljaspool stereotüüpsete soorollide piire.

Kuigi eriala valimine on inimese individuaalne otsus, sünnib see erinevate kultuuriliste,

sotsiaalsete ja institutsionaalsete mõjutajate koosmõjus. Kuna sooline segregatsioon tööturul

saab alguse haridusvalikutest, on oluline soodustada hariduse ja tööturu osapoolte, sh nii

haridusasutuste, tööandjate kui personaliarengu- ja otsingu organisatsioonide teadlikkust,

võimekust ja koostööd, et segregatsiooni ennetada ja vähendada ning soolise võrdõiguslikkuse

seaduses (§ 10 ja § 11) haridusasutustele ja tööandjatele ette nähtud kohustusse soolist võrdsust

edendada kohustusse tulemuslikult panustada.

2. Määruse sisu

Määrus on jaotatud üheksaks peatükiks, mis omakorda jagunevad 26 paragrahviks:

1. peatükk „Üldsätted“

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi“

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“

5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“

6. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused“

7. peatükk „Aruannete esitamine“

8. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“

9. peatükk „Finantskorrektsioonid ja vaided“.

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja

tulemus, terminid ning rakendusasutus ja rakendusüksus.

Määruse §-s 1 reguleeritakse, millise meetme ja tegevuse elluviimiseks toetust antakse.

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava), mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus

kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1

lõike 1 punkti 1 alusel.

Määrus on seotud majandus- ja tööstusministri 31. jaanuari 2025 käskkirjaga nr 12

„Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks

10

2025–2028“ kinnitatud lisas 2 „Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 2025–2028“

esitatud tegevuse 1 „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine“

teenusega 1.3 „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“.

Lõige 2 täpsustab, et toetuse andmisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid, artiklis

9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning aidatakse kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Ühiskond – Eesti ühiskond on hooliv,

koostöömeelne ja avatud“ alasihi „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“

saavutamisele. Vastavalt rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm) analüüsile ei ole

meetmel eeldatavalt märkimisväärset negatiivset mõju ühelegi keskkonnaeesmärgile, seega on

meede kooskõlas „ei kahjust oluliselt“ põhimõttega ning täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamine ei ole vajalik.

Lõikes 3 sätestatakse strateegilised dokumendid, millega on toetatavad tegevused seotud.

Lõike 4 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e‑toetuse

keskkond10) nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja

andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu tegevuse toimumist tõendavad

dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas

kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised.

Lõike 5 kohaselt ei dubleerita eelnõus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“11 (edaspidi

ühendmäärus). Ühendmäärus kohaldub koos määruses sätestatud erisustega. Ühendmääruse

tingimused käsitlevad muu hulgas nii toetuse taotlemise protsessi kui ka taotlejale ja taotlusele

esitatavaid nõudeid, taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi,

samuti taotluse rahuldamise otsuse (edaspidi TRO) muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimusi, kulude abikõlblikkuse, toetuse maksmise ja tagasinõudmise ning teavituse ja

aruandluse reegleid ning toetuse saaja kohustusi.

Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Lõikes 1 sätestatakse määruse alusel antava toetuse andmise eesmärk – toetada selliste

tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sh

eelkõige STEM ja EHW erialadel ja ametites (vt erialade ja ametite täpsemat kirjeldust ptk

1.4.1 ja 1.4.2) ning parandada soolist tasakaalu juhtimises ja otsustamises. Toetuse andmisega

soovitakse parandada soolise segregatsiooni vähendamise eesmärgil hariduse ja tööturu

osapoolte võimekust, oskusi ja teadmisi, et kujundada töö- ja õppekeskkonda stereotüübivabaks

ning soolist võrdsust toetavaks. Et segregatsioon saab alguse haridusest ning kandub siis edasi

tööturule, on haridustöötajatel, tööandjatel, personalispetsialistidel jt oluline mõju ja võtmeroll

10 SFOS SSO Login 11 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused–Riigi Teataja

11

soolise segregatsiooni vähendamisel. Samuti on haridusasutustel ja tööandjatel soolise

võrdõiguslikkuse seadusest tulenev kohustus soolist võrdsust edendada.

Lõikes 2 on kirjeldatud toetuse andmise tulemus. Toetatud tegevuste tulemusena on

poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid jt

olulised sihtrühmad teadlikumad teguritest, mis soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja

tööturul, ning nad oskavad teadmiste põhiselt planeerida meetmeid ja tegevusi sooliste

stereotüüpide vältimiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks.

Lõikes 3 on esitatud rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitaja, millesse toetuse

andmisega panustatakse. Rakenduskava meetmete nimekirja väljundnäitaja on „Soolise

segregatsiooni vähendamise tegevused“, mille sihttase rakenduskava meetmete nimekirjas on

42 ja mille raames loendatakse arvuliselt projektide raames ellu viidud tegevusi soolise

segregatsiooni vähendamiseks.

Lõikes 4 on esitatud näitajad, millega hinnatakse lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist

ja strateegia „Eesti 2035“ sihi saavutamist. Näitajateks on ligipääsetavuse näitaja, soolise

võrdõiguslikkuse indeks ning hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Kõik määruse raames

elluviidavad soolise segregatsiooni vähendamise tegevused panustavad otseselt soolise

võrdsuse suurendamisse ning soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisse, sh soolise

võrdõiguslikkuse indeksi alaindeksi „Töö“ näitaja paranemisse, mis mõõdab soolist

segregatsiooni EHW valdkonnas. Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse panustatakse

tööturul ebasoodsamas olukorras olevate (mh puude, vanuse, rahvuse tõttu) inimeste erineva

olukorra ja vajadustega arvestamisega tegevuste kavandamisel ja elluviimisel ning barjääride

kõrvaldamisega, mis takistab neil tegevustes osalemist, sh eelarvamuslikud hoiakud

vähemusrühmadesse kuuluvate ininmeste suhtes. Toetatavad tegevused ning kogu projektiga

seonduv avalik info ja kommunikatsioon peavad arvestama ligipääsetavuse nõuetega ning

ligipääsetavus tagatakse nelja peamise puudeliigi (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja

intellektipuue) lõikes ja ajutise erivajadusega inimestele.

Lõige 5 täpsustab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „Heaolu arengukavaga 2023–2030“.

Toetatavate tegevuste kavandamisel on lähtutud „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgis

„Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine“ sätestatud järgmistest prioriteetsetest

tegevussuundadest: 1) vähendada soostereotüüpide levikut ja nende piiravat mõju;

2) suurendada soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade teadlikkust soolise

ebavõrdsuse ilmingutest, põhjustest ja kaasnevatest probleemidest, soostereotüüpidest ja nende

mõjust ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest; 3) rakendada

meetmeid hariduse ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks; 4) parandada soolist

tasakaalu loodusteaduste, tehnoloogia (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), inseneeria ja

matemaatika (nn STEM erialad) ning hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW erialad)

valdkonnas; 5) luua toetavad lahendused naiste karjäärivõimaluste parandamiseks,

ettevõtlikkuse suurendamiseks ning negatiivsete soostereotüüpide leviku ja mõju

vähendamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel soolise tasakaalu

saavutamiseks, sealhulgas suurendada valikuprotsesside läbipaistvust ning objektiivsust.

Määruse §-s 3 nimetatakse meetme rakendusasutus (edaspidi RA) ja rakendusüksus (edaspidi

RÜ). RÜ on Riigi Tugiteenuste Keskus ja RA on meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2

rakendusasutusena nimetatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

12

Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus

ja toetuse määr.

Määruse §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused ja tegevuste sihtrühmad.

Lõige 1 seab toetatavatele tegevustele koostöö nõude ning sellega tuleb arvestada kõigi

toetatavate tegevussuundade elluviimisel. Toetatavad tegevussuunad on loetletud § 4 lõike 1

punktides 1–3 ja need on: 1) tegevused, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja

suurendada naiste osakaalu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (nn STEM) erialadel ja

ametites; 2) tegevused, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja suurendada meeste

osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW) erialadel ja ametites; 3) tegevused, mille

eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja suurendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja

juhtimistasanditel.

Tegevuste elluviimine eeldab terviklikku ja mitmekesist lähenemist, mille keskmes on koostöö

erinevate hariduse ja tööturu osapoolte ja teiste asjakohaste sihtrühmadega. Sellised osapooled

võivad olla näiteks üldharidus-, kutse-, ja kõrgkoolid, STEM, sh IKT või EHW haridust või

täiendõpet pakkuvad haridusasutused; suures mahus STEM, sh IKT oskusi ja tööjõudu

kasutavad ja vajavad ettevõtted; personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid, kes tegelevad

personali arendamise ja värbamise ning personalipraktikate arendamise ja rakendamisega;

samuti soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisele pühendunud organisatsioonid, kes

saavad panustada projektides vastava ekspertiisiga jt asjakohased soolise segregatsiooni

vähendamisse panustavad osapooled.

Koostöö on sätestatud ka määruse § 10 lõikes 5, kus nähakse ette, et taotleja ei saa taotlust

esitada üksi, vaid peab kaasama partneri või partnerid. Selline tingimus on seatud põhjusel, et

segregatsioonist enim mõjutatud valdkondades tekiks sünergia haridusasutuste,

personaliotsingu- ja arengu ettevõtete ning tööandjate vahel suurema mõjuga lahenduste

ühiseks väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Tegevused eeldavad praktilist lähenemist, mis peavad tooma kaasa hariduse ja tööturu

osapoolte võimekuse paranemise sooliste stereotüüpide vältimiseks ja soolise segregatsiooni

vähendamiseks. Tegevused peavad aitama haridusasutustel, tööandjatel ja personaliotsingu ja -

arenguga seotud organisatsioonidel kujundada organisatsiooni kultuur, sisekliima ja õppe- ning

töötingimused selliseks, et need aitaksid kaasa eri soost inimeste võrdsete võimaluste

edendamisele ning et praegu tugevalt segregeerunud STEM ja EHW valdkonnas õppimine ja

töötamine oleksid atraktiivsed nii naistele kui meestele ning et organisatsioonide juhtimis- ja

otsustamistasanditel saavutataks sooline tasakaal.

Sellised tegevused võivad hõlmata soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri ja

õppetöö või personalipraktikate arendamist. Näiteks võib olla vajalik STEM ja EHW

valdkondades tegutsevate organisatsioonide õpi- ja töökeskkonna ning personalipraktikate

süsteemne auditeerimine või analüüs soolise võrdsuse perspektiivist. Selliste tegevuste raames

saab vaadata, milline on haridusasutuste õppekeskkond, organisatsiooni värbamisprotsessid,

töökeskkonna kultuur, sh töö ja pereelu ühitamise võimalused, edutamine, palgapoliitika,

koolitamine jms protsessid, et mõista, kuidas need toetavad naiste ja meeste jõudmist sektorisse

ning seal õppimist ja töötamist. Soolist segregatsiooni võib aidata süsteemselt vähendada ka

STEM ja EHW valdkondade haridusasutuste ja tööandjate soolise võrdsuse tegevuskavade

loomine või olemasolevate organisatsiooni (personali)strateegiate või kavade täiendamine.

13

Kuna tööandjate ja haridusasutuste teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevast

edendamise kohustusest on madal, on oluline suurendada nende osapoolte soolise võrdsuse

edendamise alast teadlikkust ja kompetentsi. Selleks võib projekti raames kavandada

ettevõtete, haridusasutuste, personaliotsingu ja -arendusega tegelevate organisatsioonide

soolise võrdsuse alast nõustamist ja konsultatsiooni, soolise segregatsiooni vähendamiseks

STEM ja EHW valdkonnas, sh kaasata vajadusel väliseksperte. Samuti võib olla asjakohane

haridusasutustele, tööandjatele ja personalispetsialistidele suunatud koolitus- või

arenguprogrammide elluviimine sooliste stereotüüpide märkamiseks ja ennetamiseks naiste

ja meeste karjäärivalikute suunamisel. Juhul kui projekti raames viiakse ellu koolitustegevusi,

tuleb järgida täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) § 15 lõigetes 2–4 seatud nõudeid.

Soolise võrdsuse edendamise alast teadlikkust ja kompetentsi ja jätkusuutlikku koostööd aitab

toetada ka haridusasutuste, personaliotsingu ja -arendusega tegelevate organisatsioonide ja

tööandjate võrgustamist edendavad tegevused, mis aitavad kaasa ühise infovälja loomisele,

ühiste soolise segregatsiooni vähendamise eesmärkide seadmisele, koostöötegevuste

planeerimisele ja elluviimisele ning paremale hariduse ja tööturu valdkonna organisatsioonide

integratsioonile soolise võrdsuse edendamisel ja soolise segregatsiooni vähendamisel.

Samuti on asjakohased tegevused, mis on suunatud otseselt alaesindatud soost sihtrühmadele

ja nende osaluse suurendamisele STEM ja EHW valdkondade õppurite ja töötajate seas. Näiteks

võib ellu viia STEM ja EHW valdkondade haridusasutuste ja tööandjate koostöös praktika-

või karjääripöördeprogramme või rakendada töökohapõhiseid väljaõppeprogramme

vms, mille eesmärk on tuua valdkonda juurde alaesindatud soost inimesi.

Kuna STEM ja EHW valdkondadesse jõudmist ning soolist tasakaalu juhtimistasanditel

mõjutavad oluliselt kultuuris püsivad soopõhised normid, siis on oluline tegevuste elluviimisel

tähelepanu pöörata ka STEM ja EHW erialade maine sootundlikule kujundamisele ja

soostereotüüpide murdmist soodustavatele tegevustele juhtimises. Siin on suur roll nii

haridusasutustel ja tööandjatel kui ka nende katusorganisatsioonidel. Sellised tegevused võivad

hõlmata näiteks segregatsiooni vähendamisele suunatud sisseastumis- ja värbamistegevuste

sootundlikku kujundamist; teavitustegevusi ja värbamiskommunikatsiooni, mis aitavad

suurendada alaesindatud soost õppurite/tööle kandideerijate arvu. Siia alla võivad kuuluda ka

haridusasutuste ja tööandjate koostöös erinevad stereotüüpe murdvad tegevused, mis oleks

suunatud nö ebatraditsiooniliste eeskujude esile tõstmisele, nt karjääripäevad, ametialaseid

stereotüüpe murdvate külalisesinejate kutsumine kooli õppetöö või karjäärinõustamise raames

vms. Samuti võib soolise segregatsiooni vähendamiseks ja stereotüüpide ületamiseks kasutada

uuenduslikke või käitumisteaduslikke lähenemisi, näiteks erinevate müksude väljatöötamist

ja rakendamist, mille eesmärgiks on alaesindatud soost õppurite kandidatuuri/sisseastumise

soodustamine, õppes püsimine ning õpingute lõpetamise soodustamine, värbamisprotsessides

alaesindatud soost kandidaatide arvu suurendamine, personaliprotsesside ja -otsuste

kujundamist viisil, et vältida teadvustamata eelarvamusi ja soostereotüüpe ning tagada

ettevõttes nii meestele kui ka naistele võrdsed võimalused töötada juhtkondades jms.

Soolise tasakaalu suurendamiseks otsustamises ja juhtimises võivad olla asjakohased ka

sellised tegevused, mis aitavad organisatsioonides välja töötada ja rakendada

personaliprotsesse ja -praktikaid, mis aitavad vältida teadvustamata eelarvamusi ja

soostereotüüpe ning vähendada barjääre, mis takistavad naiste jõudmist tippjuhtimisse, sh

tagada naiste järelkasv keskastmejuhtimisest kõrgematel tasanditel. Selleks võib olla vajalik

näiteks personalipraktikate arendamine ja juurutmine, mille eesmärk on sooliselt tasakaalus

juhtkondade saavutamine. Samuti võib olla asjakohane planeerida naisjuhtide järelkasvu

14

toetavate võrgustiku-, mentorlus-, koolitus- ja arenguprogrammide vms väljatöötamist ja

rakendamist, eesmärgiga vähendada vertikaalset soolist segregatsiooni kõigil

juhtimistasanditel.

Eespool loetletud tegevused on näitlikud ning määruse § 4 lõige 1 punktides 1–3 sõnastatud

toetatavad tegevused sõnastatud avaralt eesmärgiga pakkuda taotlejatele paindlikkust selliste

tegevuste planeerimiseks, mis on kõige tõhusamad ja eesmärgipärasemad soolise

segregatsiooni vähendamiseks ning mis vastavad sihtrühmade vajadustele kõige paremal moel.

Tegevuste planeerimisel tuleb eelkõige silmas pidada, et need oleksid tõenduspõhised ja/või

uuenduslikud, eesmärgistatud ja põhjendatud. Kuna Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on soolise segregatsiooni põhjuseid ja nende vähendamise

võimalusi põhjalikult analüüsinud, soovitame taotlejatel tõenduspõhisuse toetamiseks lähtuda

järgmistest uuringutest ning neis antud soovitustest segregatsiooni vähendamiseks:

1) „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT

valdkonnas hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021); 2) „Nügimismeetodite kasutamine

soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ (Kantar Emor 2022);

3) „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna õppurite ja töötajate hulgas“ (Centar ja

Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2024).

Lõige 2 sätestab toetatavate tegevuste sihtrühmad, kelleks on eelkõige haridustöötajad,

tööandjad, personali- ja värbamisspetsialistid, õpilased ja üliõpilased, ettevõtted,

haridusasutused, personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, soolise

võrdsuse edendamisega tegelevad organisatsioonid, erakonnad, riigi- ja kohaliku omavalituse

asutused ning poliitikakujundajad ja 15–74-aastased tööealised inimesed, kes on soolisest

segregatsioonist enim mõjutatud, sh tööturul ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse

kuuluvad isikud, kelle konkurentsivõime on tööturul madalam soo, vanuse, rahvuse, puude,

elukoha tõttu, kes on tööturult kõrvale jäänud või kelle teadmised või oskused on tööturul

vananenud. Et segregatsioon saab alguse haridusest ning kandub siis edasi tööturule, on

haridustöötajatel, tööandjatel, personalispetsialistidel jt oluline mõju ja võtmeroll soolise

segregatsiooni vähendamisel. Samuti on haridusasutustel ja tööandjatel soolise

võrdõiguslikkuse seadusest tulenev kohustus soolist võrdsust edendada.

Lõige 3 sätestab, et projektide raames elluviidavates tegevustes osalemine peab olema

sihtrühmale tasuta.

Lõikes 4 sätestatakse, et tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ligipääsetavuse nõuetega,

mis hõlmavad liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi. Samuti

tuleb arvestada selliste erivajadustega, mille iseloom on ajutine ning mis võivad ilmneda

tegevuses osalemise vältel ja tingida ajutise iseloomuga erivajaduse. Näiteks võib inimene

vajada liiklusõnnetuse tagajärjel traumast taastumiseni, liikumiseks abivahendit (kargud,

ratastool vms). Kõigile sihtrühma kuuluvatele inimestele tuleb tegevustes osalemiseks tagada

ligipääsetavus ning samuti tuleb ligipääsetavaks teha avalik info ja

kommunikatsioonitegevused.

Lõige 5 sätestab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt

15

rakenduskava DNSH (ingl. „do not significant harm“) analüüsile ei kahjusta TAT tegevused

oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki ega suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid.

Tegevuste elluviimisel tuleb tagada minimaalne ökoloogiline jalajälg, sh näiteks koolituste jm

ürituste korraldamisel lähtutakse nn keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest nii

toitlustamise ja transpordi planeerimisel kui ka materjalide (trükised, meened, nimesildid)

kasutamisel ja teabe vahendamisel (digiprügi vältimine)12.

Määruse § 5 täpsustab abikõlblike kulude loetelu.

Abikõlblike kulude tegemisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-des 15 ja 16, käesolevas määruses

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Abikõlblikud on kõik kulud, mis on vajalikud §-s 4

nimetatud tegevuste elluviimiseks, mis on tehtud § 2 kohase tulemuse saavutamiseks ja

vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele. Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja

ühtse määra alusel. Kõik tegevustega seotud kulud peavad olema põhjendatud ning neil peab

olema märkimisväärne mõju projekti tulemuste saavutamisele. Projekti kulud liigituvad

otseseks või kaudseks vastavalt projekti sisutegevuste tulemusele. Otsesed kulud on seotud

otseselt projekti tegevusega ja seda seost peab saama tõendada. Projekti otseseks personaliks

loetakse projekti sisutegevusega, kaasa arvatud projektijuhtimisega, tegelevad töötajad.

Administreerimisega seotud tegevused on tuletatud organisatsiooni kulude üldisest liigitusest.

Lõige 1 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on 7% projekti tegevuste

elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest. Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei

ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatava tegevuse rakendamisega, vaid abistavad

sisutegevuse tegemist. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse toetuse saaja

administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud.

Administreerimiskulud on:

1) raamatupidamine;

2) sekretäri- ja personalitöö;

3) juriidiline nõustamine;

4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine;

5) vara haldamine;

6) infotehnoloogiline tugitegevus.

Halduskulud on:

1) kontoritarvete ja -mööbli ostmine, rentimine, hooldamine ja remondi kulud;

2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning

serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;

5) ruumide rendikulud;

6) valveteenuse kulud;

7) maamaks;

8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

Lõike 2 kohaselt võib lugeda abikõlblikeks kulud, mis on tekkinud kuni kolm kuud enne RÜ-

le taotluse esitamist, kuni 3000 euro ulatuses. Varasemate programmiperioodide praktika on

12 Keskkonnahoidlike ürituste korraldamise riiklik juhis | Kliimaministeerium

16

näidanud, et enne taotluse esitamist tehtavad kulud on pigem ettevalmistava iseloomuga

(projekti taotluse koostamine, sihtrühma väljaselgitamine), mistõttu on põhjendatud nimetatud

kuludele piirmäära seadmine. Taotleja peab arvestama, et kui ta on teinud kulusid enne TRO-

d, siis negatiivse otsuse korral neid kulusid ei hüvitata.

Lõige 3 sätestab, et kui projektis viiakse läbi uuringu- või analüüsitegevusi, võivad need

moodustada projekti abikõlblikest kuludest kuni 20%, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.

Selline piirmäär on seatud põhjusel, et toetatavatelt tegevustel oodatakse eeskätt praktilist

lähenemist ja kasu, mitte valdkonna teoreetilist või empiirilist uurimist. TAT määruse tegevuste

planeerimisel on Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juba

läbi viinud mahukaid Eesti soolise segregatsiooni valdkonna uuringuid, millele toetumist ka

tegevuste elluviijatelt oodatakse. Need on: 1) „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud

naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ (Kantar Emor 2021);

2) „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste

toetamiseks“ (Kantar Emor 2022); 3) „Meeste väikse osakaalu põhjused EHW valdkonna

õppurite ja töötajate hulgas“ (Centar ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus 2024). Teatud

mahus võib aga siiski eeldada, et tegevuste tõhusaks elluviimiseks võib olla vaja läbi viia ka

uurimis- või analüüsitegevusi, näiteks konkreetse sihtrühma olukorra või vajaduste

väljaselgitamiseks projektitegevuste lahenduste tõhusamaks väljatöötamiseks vm projekti

sisutegevusi toetaval põhjusel. Eeldatakse, et sellised tegevused ei ületa 20% tegevuste

kogumahust ning mitte rohkem kui 40 000 eurot.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui projektis viiakse läbi meedia- ja kommunikatsioonialaseid

tegevusi, võivad need moodustada projekti abikõlblikest kuludest kuni 20%, kuid mitte rohkem

kui 40 000 eurot. Selline piirmäär on seatud põhjusel, et kommunikatsioonitegevused toetaksid

projekti tegevuste eesmärkide saavutamist ning erinevate sisutegevuste elluviimist, kuid

sellised tegevused (näiteks erinevate suuremahuliste teavituskampaaniate läbiviimine) ei tohiks

olla projekti peamine või ainus tegevus. Seda eelkõige põhjusel, et meetme 21.4.2.2 „Meeste ja

naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil

otsustus- ja juhtimistasanditel“ raames viiakse majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja

„Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ alusel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu teavituskampaaniaid sooliste stereotüüpide ja

segregatsiooni vähendamiseks ning selliste tegevuste dubleerimine ministeeriumi ja projekti

elluviijate poolt ei oleks kulutõhus ega vajalik.

Lõiked 5–7 sätestavad, et kui projektis soovitakse teha rahvusvahelist koostööd, on need

tegevused lubatud ainult Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriikidega või Šveitsiga (edaspidi ühiselt Euroopa Liit) ja tegevuskulud ei tohi

moodustada rohkem kui 10% projekti abikõlblikest kogukuludest. Abikõlblikud on

välisekspertide kaasamise kulud (konsultatsiooni- või lektoritasu, sõidu- ja majutuskulud),

koolitus- ja teabeüritustel, näiteks konverentsidel, seminaridel või koolitustel osalemise kulud

(sõidu- ja majutuskulud, osalemistasud) Eestis ning teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja

koolitus- ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis (välisekspertide tasud, sõidu- ja

majutuskulud). Selleks, et rahvusvahelise koostöö kulud oleksid abikõlbulikud, tuleb kirjalikult

sõlmida enne taotluse esitamist koostöökokkulepe.

Lõike 8 kohaselt, kui projekti raames luuakse või täiendatakse olemasolevat kodulehte, võivad

need kulud kokku moodustada kuni 1500 eurot. Kodulehe täiendamisega seotud kulud on

abikõlblikud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks. Näiteks

võib olla vajalik lehekülje struktuuri muutmine või uuendamine selleks, et muuta koduleht

17

ligipääsetavaks nägemispuudega inimesele, näiteks viiakse kodulehekülg vastavusse WCAG

2.0 nõuetega13 ja seetõttu on tarvis kodulehe struktuuri uuendada. Projekti tarbeks uute

lahenduste loomisel tuleb esmalt uurida, kas selleks on olemas vabatarkvara.

Määruse § 6 punktides 1–4 on loetletud abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse § 17

loetletud kuludele.

Määruse §-s 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on

taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad

ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab

taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud

tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele

taotluse esitamist, v.a § 5 lõikes 2 sätestatud kulud.

Lõige 4 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud, mida saab mõjuval

põhjusel pikendada kõige rohkem kolme kuu võrra. Projekti pikendamisel peab taotleja

saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärgid. Projekti abikõlblikkuse

perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt

31. oktoobriks 2029.

Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma.

Lõike 1 kohaselt on toetuse minimaalne summa projekti kohta 200 000 eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse maksimaalne summa projekti kohta 215 000 eurot.

Toetuse minimaalse ja maksimaalse summa määratlemisel on võetud arvesse projektide kestust

ja koostöö nõuet. Kuna toetuse taotlemisel eeldatakse taotleja ja partneri(te) kaasamist ja

koostööd ning tegevuste sünergiat ja mitmekesisust, siis ei oleks mõistlik ega mõjus nn

väikeprojektide rahastamine. 200 000 eurost toetuse mahtu kuni 24-kuuliste projektide

elluviimisel pidasid asjakohaseks ja optimaalseks ka kaasamisüritustel osalenud sihtrühmad.

Maksimaalne toetuse summa on 215 000 eurot, mis annab taotlejatele mõningal määral eelarve

planeerimisel paindlikkust ja võimaldab kogu taotlusvooru eelarvest toetada kuni 11 projekti.

Lõikes 3 täpsustatakse, et toetus projekti kohta on 100% projekti abikõlblikest kuludest, millest

70% moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30% riiklik kaasfinantseering.

Meetmete nimekirja kohaselt on meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku

sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja

juhtimistasanditel“ kogueelarve 3 551 357 eurot (Euroopa Liidu toetus 2 485 950 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 1 065 407 eurot). Määruse „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja

tööelus“ eelarve moodustab sellest 2 350 000 eurot (Euroopa Liidu toetus ja riiklik

kaasfinantseering kokku).

Määruse §-s 9 sätestatakse, et antav toetus ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi. Vastav

analüüs on seletuskirja 3. peatükis.

13 https://www.w3.org/TR/WCAG21/.

18

Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.

Määruse §-s 10 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõige 1 sätestab taotlejale ja partnerile nö üldised nõuded. Taotleja ja partner peavad olema

Eestis registreeritud juriidilised isikud. Tagamaks, et nii taotleja kui partner ka reaalselt

tegutsevad, kehtestatakse neile vastavalt vähemalt kolme ja ühe aasta pikkune

majandustegevuse omamise nõue (lõige 2). Nimetatud tegutsemisnõuded on vajalikud, kuna

tegemist on võrdlemisi pikaajaliste (kuni 24 kuud) ja suuremahuliste (toetuse summa ca 200

000 eurot) projektidega, mistõttu on oluline, et nii taotleja kui partner oleksid organisatsioonina

juba teatud määral tõestanud oma institutsionaalset tegutsemisvõimekust, valdkondlikku

pädevust ja usaldusväärsust ning omandanud piisava siht- ja sidusrühmadega koostöö

kogemuse. Partnerile on kehtestatud leebemad nõuded, et ka lühemat aega tegutsenud

organisatsioonid saaksid avatud taotlusvooru toetusest osa, võimaldades samas projektidesse

tuua spetsiifiliste siht- ja sidusrühmadega tegutsemise kogemuse.

Lõiked 3 ja 4 sätestavad nõuded taotleja ja partnerile toetatavate tegevuste kaupa. Määruse § 4

lõike 1 punktis 1 ja 2 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel (soolise tasakaalu parandamine

STEM ja EHW erialadel ja ametites) võivad taotlejaks olla haridusasutused, tööandjad ning

personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid ja hariduse ning personaliotsingu ja -arengu

valdkondades tegutsevate isikute või organisatsioonide ja tööandjate nn katusorganisatsioonid

ning soolise võrdsuse edendamise ekspertiisi pakkuvad organisatsioonid. Selliselt määratletud

taotlejate asjakohasust on põhjendatud seletuskirjas eelnevalt, kus selgitatakse § 4 sätestatud

toetatavaid tegevusi ja tegevuste sihtrühmi. Katus- ja erialaorganisatsioonide kaasamine võib

olla vajalik ja kasulik tegevuste ulatuse ja mõjususe tagamiseks ning soolise segregatsiooni

vähendamise koostöö edendamiseks. Selliste organisatsioonide all mõeldakse haridusasutusi,

tööandjaid ja personaliorganisatsioone kui juriidilisi isikuid ühendavaid organisatsioone (nagu

näiteks Tööandjate Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia- ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haiglate Liit vms) kui ka selliseid organisatsioone, kes

ühendavad erialainimesi (nt Eesti Personalijuhtimise Ühing, Eesti Õdede Liit vms).

Määruse § 4 lõike 1 punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel (soolise tasakaalu

suurendamine otsustamises ja juhtimises) võivad täiendavalt taotlejaks olla Eestis registreeritud

poliitilised erakonnad (lõige 4). Selline täiendus on vajalik, kuna sooline tasakaal ühiskonna

kõigil otsustamis- ja juhtimistasanditel puudutab ka naiste võrdset osalemist poliitikas ja

erakonnad saavad oma tegevusega oluliselt mõjutada soolise tasakaalu saavutamist. Kui

elluviidava tegevuse sisu on soolise tasakaalu suurendamine poliitikas, peab tagama tegevuste

elluviimisel kooskõla erakonnaseadusega ja järgima erakonnaseaduse § 121 lg 3 põhimõtet,

mille kohaselt on mh erakonnal keelatud kasutada erakonna või erakonna nimekirjas

kandideeriva isiku valimiskampaania läbiviimiseks või selle teostamiseks avalikke vahendeid,

välja arvatud käesoleva seaduse alusel makstavaid riigieelarvelisi eraldisi. See tähendab, et

taotleja peab tegevusi kavandades ja ellu viies välistama olukorra, kus mõni poliitik või erakond

saab tegevuste läbi nähtavust, mis võib olla käsitatav keelatud tuluna erakonnaseaduse § 121 lg

3 tähenduses.

Lõige 5 sätestab, et taotluse saab esitada ainult taotleja ja partneri(te) koostöös, st taotlust ei saa

esitada taotleja ilma vähemalt ühe partnerita. Sellise koostöönõude kehtestamist on põhjendatud

täpsemalt seletuskirjas § 4 toetatavate tegevuste all. Koostööd julgustatakse ka

valikukriteeriumite kaudu. Vastavalt määruse lisas 1 toodud ekspertide hindamislehe vormile

19

hinnatakse enam kui ühe partneri kaasanud projektitaotlust kõrgemate punktidega.

Kohustuslikult kaasatav partner peab vastama lõigetes 1-4 toodud nõuetele.

Lõige 6 sätestab, et taotleja võib soovi või vajaduse korral kaasata lisaks lõikes 5 nimetatud

kohustuslikule partnerile ka sellise partneri, kes ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetele vastav

isik või organisatsoon (nt tööandja, haridusasutus vm), kuid kelle kaasamine

projektitegevustesse võib olla vajalik ja põhjendatud konkreetse projekti tegevuste edukaks

elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Selline partner peab olema juriidiline isik, kes on enne

taotluse esitamise kuupäeva tegutsenud vähemalt ühe aasta. Lõikes 6 sätestatud nõuetele

vastavat partnerit ei pea kaasama, kuid vähemalt üks lõigete 1-4 nõuetele vastav partner peab

projektis osalema.

Eelkõige peab taotleja ise tõendama, et tema ja kaasatud partner(id) vastavad määruses nõutud

tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt.

Samuti tuleb taotlejal RÜ nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja peab

veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele. Taotleja

peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka taotleja või

partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui pärast taotluse esitamist

taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse

kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama.

Ühendmääruse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei anta toetust projektile, kui taotlejal või partneril

on varasema projekti raames finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv

toetus tagasi maksmata. Siinkohal peetakse silmas eelkõige olukorda, kus toetuse

tagasimaksmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid

toetust ei ole ettenähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada

tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega

ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Finantskorrektsiooni

otsuse kohase tagasinõude olemasolu ja tagasimaksete tegemist saab kontrollida

struktuuritoetuse registrist. Ühendmääruse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud kehtiva karistuse

puudumist on RÜ-l õigus karistusregistrist kontrollida. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv

karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi

kandmiseni.

Taotlejal, partneril või tema seaduslikul esindajal ei tohi olla määratud kehtivat karistust

karistusseadustiku § 209 (kelmus), § 2091 (hanke kelmus), § 210 (soodustuskelmus), § 2601

(Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine), § 372

(tegevusloata ja keelatud majandustegevus), § 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal

töötamise keelu rikkumine), § 379 (audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja

ebaõige esitamine) ega § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) alusel. Ühendmääruse § 3 lõike 2

punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri taotluses nimetatud tegevusega seotud

majandustegevus olla lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega ning

punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja ja partneri maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga olla

suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Punkti 5 kohaselt, juhul kui see on asjakohane, on

taotleja täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande

esitamise kohustuse. Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja ega partner olla pankrotis, likvideerimisel

ega sundlõpetamisel. Punktis 7 sätestatakse, et taotleja ega partner ei tohi olla raskustes

ettevõtja, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt.

20

Määruse §-s 11 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus peab vastama määruses ja

ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkt 11, milles nimetatud nõue ei kohaldu

Euroopa Sotsiaalfond+-i projektidele. Toetatavate tegevuste elluviimise koht peab olema Eesti,

välja arvatud § 5 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevustega seotud kulud, mis võivad tehtud olla

Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti sätestatakse, et partneri(te) kaasamisel on vajalik

partneri kinnituskiri. Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse sätestatud kinnitustele ka

volikirja alusel tegutseva esindusõigusliku isiku puhul volikirja ja partneri kaasamise korral

partneri kinnituskirja.

Paragrahv 10 lõiked 3 ja 4 sätestavad, et taotleja ja partner võivad olla ainult teatud tüüpi

organisatsioonid – näiteks haridusasutus, personaliotsingu ja -arengu organisatsioon, hariduse

ning personaliotsingu ja -arengu valdkondades tegutsevaid isikuid ja organisatsioone

tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing, sihtasutus; vähemalt kümne töötajaga tööandja

või tööandjaid esindav mittetulundusühing, sihtasutus; soolise võrdsuse edendamise teadmisi

pakkuv organisatsioon, erakond. Selleks, et tõendada taotleja ja partneri vastavust § 10 lõigetes

3 ja 4 seatud tingimustele, esitab taotleja vastava kinnituse määruse lisa 3 vormil ja partner

määruse lisa 4 vormil. Selline tõendamise vajadus tuleneb asjaolust, et mitte kõigi § 10 lõigetes

3-4 nimetatud organisatsiooni tüüpide kohta ei ole võimalik teha üheselt mõistetavat

vastavuskontrolli avalike andmete (nt põhikiri, äriregistri tegevusala andmed) põhjal. Samuti

võivad nimetatud organisatsioonide kategooriad omavahel kohati ka kattuda ning seetõttu on

oluline ka määratleda, millises rollis taotleja või partner taotluse esitab. Seetõttu kinnitab

taotleja lisa 3 vormil ja partner lisa 4 vormil, et vastab määruse § 10 lõigete 3 ja 4 nõuetele,

nimetab, millisele nõudele ta vastab, valides organisatsiooni tüübi, ning kirjeldab, milline on

tõendatav alus, mis kinnitab vastavust taotleja kinnituse vormil valitud organisatsiooni tüübile

(nt Äriregistris nimetatud põhitegevusala EMTAK kood, põhikiri, tegevusluba, organisatsiooni

tegevuse või valdkonnas ellu viidud varasemate projektide kirjeldus või muu asjakohane

tõendatav alus ja viide sellele).

Taotluses tuleb põhjendada § 10 lõikes 6 sätestatud nõuetele vastava partneri kaasamise

vajalikkust, st taotleja põhistab, kuidas ta kaasamine aitab projekti eesmärke täita.

Lõige 2 sätestab, et kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest, peab

taotleja esitama sellekohase teabe. Nimetatud säte sisaldab sama kulu topelt rahastamise keelu

põhimõtet, mille kohaselt võib projekt saada toetust ühest või enamast ühendmääruses

nimetatud fondist või ühest või enamast ühendmääruses nimetatud programmist ja muudest ELi

vahenditest tingimusel, et kulu, mis esitatakse maksetaotluses toetuse saamiseks ühest fondist,

ei saa toetust mõnelt teiselt fondilt või muult ELi vahendilt või riigieelarvest ega samalt fondilt

teise programmi raames.

Määruse 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Määruse §-s 12 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused. Kuna taotluste esitamine ja

seirearuannete esitamine toimub ainult struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas, puudub vajadus

eraldi lisadena kinnitatavate vormide järele. Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest

teavitatakse avalikkust ja sihtrühmi Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel www.rtk.ee

vähemalt 20 päeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Määruse §-s 13 sätestatakse taotluse menetlemise nõuded. Taotluste menetlemise tähtaeg on

üldjuhul kuni 60 tööpäeva RÜ-le taotluse esitamisest. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et

21

taotluses esitatud teave ei ole siiski piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale

võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh lisateabe esitamiseks. Puuduste likvideerimiseks on aega

kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui taotleja kõrvaldab

puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames

esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

Määruse §-s 14 on nimetatud taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse tingimused. RÜ

kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust vastavalt ühendmääruse §-le 6, mille kohaselt

kontrollitakse tähtajaks esitatud taotluse puhul taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust.

Taotluses või sellega kaasnevates dokumentides puuduste esinemise ja lisateabe esitamise

vajaduse korral pikendatakse taotluse menetlemiseks ettenähtud aega vastavalt ajale, mis on

tarvilik puuduste kõrvaldamiseks või lisadokumentide ja -teabe esitamiseks. Taotlejat

teavitatakse täiendamist või tõendamist vajavatest asjaoludest. Puudustega saadud nõue

loetakse täidetuks, kui puudus kõrvaldatakse või lisateave esitatakse.

Kui taotlus, taotleja või partner ei vasta vähemalt ühele määruses toodud nõudele ning

mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada, jäetakse taotlus rahuldamata.

Määruse §-s 15 on sätestatud projektide hindamine ning valikukriteeriumid.

Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud projekte lõikes 1 sätestatud

kriteeriumide alusel. Hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatust ja selle

kuluefektiivsust ning taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia. Samuti hinnatakse

projekti panust strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse. Kuigi määrus tervikuna panustab

kolme näitajasse: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja (vt määrus § 2 lõige 4), siis hindamiskriteeriumides hinnatakse

projekti panustamist ainult kahte viimasesse. Seda põhjusel, et antud TAT-i puhul on soolise

segregatsiooni vähendamine ja seeläbi soolise võrdsuse suurendamine projekti tegevuste otsene

eesmärk, mille kaudu on neil mõju soolise võrdõiguslikkuse indeksi paranemisse (vt selle kohta

selgitust ka seletuskirja § 2 lõike 4 juures). Kõik projektid peavad soolise võrdsuse eesmärki

panustama ning taotlused, mis sellesse ei panusta, ei kvalifitseeru rahastusele. Seega, kuna

sooline võrdsus on projektide otsene eesmärk, siis ei hinnata seda projektide juures nö

horisontaalse teemana. Kokku on võimalik saada maksimaalselt 33 punkti.

Lõikes 2 sätestatakse, et RA koostab lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel detailse

taotluste hindamismetoodika, mis avalikustatakse RÜ veebilehel hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise teate avaldamise päeval.

Lõikega 3 sätestatakse, et nõuetele vastava taotluse hindamise protsessis osalevad kaks

erapooletut, sõltumatut, usaldusväärset eksperti. Taotluste hindajad on põhjalikult kursis

taotlusvooru eesmärkidega, tunnevad soolise võrdsuse ja soolise segregatsiooni olemust

hariduses ja tööturul ning oskavad hinnata kavandatud tegevuste võimalikku mõju toetuse

andmise eesmärgi saavutamisele. Taotlusi hindavate ekspertide valimise korraldab RÜ ja

ekspertide nimekirja kooskõlastab RA.

Lõige 4 sätestab ekspertide sõltumatuse ning paneb ekspertidele konfidentsiaalsuskohustuse.

22

Lõikega 5 sätestatakse, et eksperdid annavad hinded konsensuslikult ning peavad esitama

täidetud ja digitaalselt allkirjastatud hindamiselehe RÜ-le 14 kalendripäeva jooksul taotluse

hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid lisaga 1 kehtestatud hindamislehte.

Lõigetes 6–8 sätestatakse projektide valimise kord vastavalt projektile antud hinnetele. Võrdse

koondhindega projektide puhul eelistatakse projekti, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud

valikukriteeriumi hinne on suurem ehk eelisseisus on projekt, mille põhjendatust on eksperdid

hinnanud kõrgemalt (projekti tegevuskava on selge, sekkumisloogika mõjus ja eesmärgipärane

ning selle panus soolise segregatsiooni vähendamisele on suurem. Projekti tegevuskavas on

hinnatud võimalikud riskid ja kavandatud maandavad tegevused.) Võrdsete näitajate korral

eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.

Määruse §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise tingimused.

Lõike 1 kohaselt kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavad taotlused, mis on § 15 lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 18 hindepunkti. Kui

taotlus saab kasvõi ühes valikukriteeriumis hindeks 0 punkti, ei loeta projekti taotluse hinnangut

positiivseks. Taotlusi rahuldatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. RÜ koostab

ekspertide hindamistulemuste alusel arvutatud koondhinde põhjal taotluste lõpliku

paremusjärjestuse, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud taotlus. Kui taotluste

maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse

koondhindega taotluste korral taotlust, mille hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus“ hinne

on suurem. Kui nimetatud kriteerium on võrdne, eelistatakse taotlust, mis on ajaliselt varem

esitatud.

Lõikes 2 selgitatakse, et TRO-s täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis

osalejate andmete kogumise kord ja ulatus. See tähendab seda, et taotleja tagab iga tegevuse

puhul seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajalike

andmete kogumise, sealhulgas tuleb vajaduse korral koguda andmeid üksikute osalejate kohta.

Andmed tuleb salvestada e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis ning näitajaid

puudutavad andmed jaotada soolise tunnuse alusel. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete

täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed

ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole

olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt korraldusasutuse juhendile.

Osalejate andmeid kogutakse e-toetuse keskkonna sündmuste infosüsteemis.

Määruse §-s 17 nähakse ette taotluse rahuldamata jätmise tingimused.

Vastavalt lõikele 1 jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta

määruses sätestatud nõudele. Nimetatud nõue on vajalik, sest mittevastavus võib selguda ka

pärast taotluste hindamist.

Samuti ei rahuldata taotlust, kui taotluses esitatakse ebaõigeid või puudulikke andmeid või

juhul kui taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist (lõige 4).

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ettenähtud eelarve mahu tõttu, samuti juhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei

ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemusi või eesmärki

(lõige 3).

23

Vastavalt lõikele 2 võib RÜ jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates selgub, et projekti eesmärgid on saavutatavad

ka ilma toetust määramata.

Taotluste rahuldamiseks on seatud ka lävend taotluse kvaliteedile. Vastavalt lõikele 5 ei

rahuldata taotlust, kui projekti koondhinne on vähem kui 18 punkti.

Määruse § 18 sätestab taotluse osalise rahuldamise korra. Määruse kontekstis tähendab

taotluse osaline rahuldamine seda, et mõnda algse taotluse põhiesemeks olevat asjaolu, näiteks

toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi, ei toetata algses taotluses nimetatud ulatuses või

kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning

selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Muutmisettepanek on põhjendatud

näiteks juhul, kui projekti tegevused pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või piisavalt

tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju meetme või

selle tegevuse tulemusse põhjendatum. Selline ettepanek võib tugineda ekspertide

konsensuslikule arvamusele. Muutmisettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et taotluste

rahuldamiseks kavandatud eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta.

Taotlejale pakutakse võimalust kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetussummaga projekti

ellu viima või vajaduse korral projekti muutma. Muudatusettepaneku tegemisel on RÜ-l

kohustus taotleja ära kuulata. Kui taotleja ei ole nõus projekti muutma ehk kokkulepet ei

saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata.

Määruse 5. peatükis sätestatakse TRO muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Määruse §-s 19 nähakse ette TRO muutmise kord. TRO-d võib muuta RÜ algatusel või toetuse

saaja sellekohase avalduse alusel.

Kui taotluse rahuldamise otsuses muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3

nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust

ning vajaduse korral projekti vastavust § 15 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumidele.

RÜ-l on õigus keelduda TRO muutmisest või lõikes 2 nimetatud muudatuste aktsepteerimisest

kui: muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti

tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud

nõuetega; muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või muudatust ei loeta

põhjendatuks.

TRO võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja

muudatus on põhjendatud.

TRO muutmise otsustab RÜ kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest,

täiendavate asjaolude ilmnemise korral on RÜ-l õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega

kuni kahekümne ühe tööpäeva võrra. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte.

Määruse §-s 20 sätestatakse TRO kehtetuks tunnistamine. Otsuse täielikult või osaliselt

kehtetuks tunnistamise alused tulenevad ühendmääruse §-s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatust.

Ühendmääruse §-s 14 nimetatud asjaolud võivad olla täiendavalt ilmnenud asjaolud, mille

kohaselt ei oleks taotlust rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt. Samuti võidakse TRO

24

kehtetuks tunnistada juhul, kui taotlemisel, TRO muutmisel või projekti elluviimisel ilmneb, et

toetuse saaja ei täida projekti kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust. TRO võidakse

kehtetuks tunnistada ka juhul, kui toetuse saaja avaldust TRO-d muuta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata või kui toetuse saaja

esitab avalduse toetuse kasutamisest loobuda. TRO tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui toetuse

saaja või partner või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemisel või kasutamisel tunnistatud

süüdi karistusseadustiku §-de 209–210, 372, 373, 379 või 384 alusel, samuti juhul, kui toetuse

saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta

viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul

enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või tuleb toetus maksta välja viie aasta

jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest. Ühendmääruse § 14 lõige 3

sätestab käitumisviisi TRO kehtetuks tunnistamisel ja aluseta makstud toetuse tagasimaksmisel

finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuete kohaselt. Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

7 on võimalik tunnistada TRO kehtetuks juhul, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse

kogu TRO-s nimetatud toetust.

Lõige 2 sätestab, et toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada TRO kehtetuks tunnistava

otsuse kohaselt.

Määruse 6. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja

õigusi ja kohustusi täpsustakse TRO-s.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saajal ja partneril on õigus saada RÜ-lt teavet ja selgitusi, mis

on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja riigihangete korraldamisel lähtuma keskkonnaministri 29.

juuni 2021. a määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste

koskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad

tingimused“, mille kohaselt on eesmärk vähendada riigihangetega14 ostetavate asjade ja

tellitavate teenuste mõju keskkonnale ja soodustada keskkonnahoidlikkust15, pidades silmas

toodete olelusringi ja selle keskkonnamõju. Määrusega on reguleeritud keskkonnahoidlikud

kriteeriumid laiemalt levinud hangitavate esemete puhul: mööbel, puhastustooted ja -teenused,

kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaberid.

Määruse 7. peatükis sätestatakse aruannete esitamisega seotud tingimused.

Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse

saaja on kohustatud esitama RÜ-le aruande projekti elluviimise kohta vähemalt üks kord aastas,

kui TRO-s ei sätestata tihedamat aruande esitamise korda. Aruande esitamiseks tuleb toetuse

saajal kasutada e-toetuse keskkonda. Samuti on toetuse saaja kohustatud esitama vastavalt RÜ

nõudmisele projekti elluviimise kestel vahearuandeid.

Esitatud vahe- ja lõpparuannete puhul kontrollib RÜ 20 tööpäeva jooksul aruande

registreerimisest e-toetuse keskkonnas, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui aruandes

puudusi ei esine, kinnitab RÜ aruande. RÜ-l on õigus nõuda kümne tööpäeva jooksul aruande

täiendamist, kui ta leiab, et esitatud info on ebapiisav.

14 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 15 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

25

Projekti lõpparuanne tuleb esitada 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem

kui 17. jaanuaril 2030. a.

Määruse 8. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Määruse § 23 sätestab toetuse maksmise korra.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine tuginedes ühendmääruse § 27 lõikes 1 punktis 1

sätestatule, mis tähendab, et makse aluseks olev abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ühtse

määra alusel hüvitatavate abikõlblike kulude puhul makstakse toetust ühendmääruse § 28

lõikest 3 tulenevalt.

Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ka ühendmääruse §-des 24–26 sätestatust ning

käesolevas määruses ja TRO-s sätestatud kulude abikõlblikkuse arvestamise korrast ja maksete

tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast.

Lõikes 2 täpsustatakse, et makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid tuleb esitada üks

kord kuus, kuid kõige harvemini üks kord kvartalis.

Lõikega 3 pannakse toetuse saajale kohustus esitada rakendusüksusele igaks eelarveaastaks

toetuse maksete prognoos. Igal aastal tuleb toetuse maksete prognoos järgmise eelarveaasta

kohta esitada 10. detsembriks. Eelarve aasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.

Nimetatu võimaldab rakendusüksusel paremini toetuse makseid planeerida.

Määruse § 24 sätestab ettemaksete tegemise korra. Ettemaksete tegemist on reguleeritud

ühendmääruse § 30 lõigetes 1–5. Ettemakseid ei tehta riigiasutustele, kuna neile on tagatud

riigieelarvest sildfinantseerimise vahendid kassalise teenindamise eeskirja kohaselt.

Ühendmääruse § 30 lõike 1 punkt 1 sätestab piirangud ettemakse suurusele, mis võib olla

korraga kuni 40% projektile määratud toetuse summast. TAT-ga nähakse ette, et ühendmääruse

§ 30 lõikes 3 nimetatud ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ning selle aluseks on

kuni kolmekuine rahavajaduse prognoos. Saadud ettemakse tuleb 90 kalendripäeva

möödumisel vähemalt 80% ulatuses ära kasutada ning tõendavad dokumendid RÜ-le

tähtaegselt ehk 15 kalendripäeva jooksul esitada, et saadud ettemakse lugeda makstud toetuseks

ning tekiks eeldus järgneva ettemakse tegemiseks.

Määruse 9. peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete esitamise korra.

Määruse §-s 25 kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord.

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruse §-des 34–36 on sätestatud

finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni

protsendimäärad ning §-des 37 ja 38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise

nõuded ja tingimused toetuse tagasimaksmise ajatamiseks.

Määruse §-s 26 viidatakse vaide esitamise erisustele.

Määrusel on neli lisa.

Lisa 1 on ekspertide hindamislehe vorm, mille alusel projekte hinnatakse.

Lisa 2 on partneri kinnituskiri (vorm).

26

Lisa 3 on taotleja kinnitus nõuetele vastamise kohta.

Lisa 4 on partneri kinnitus nõuetele vastamise kohta.

3. Riigiabi analüüs

Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi.

1) riigi vahendid

Määruse § 8 punkti 3 kohaselt antakse toetust 70 protsendi ulatuses Euroopa Sotsiaalfondist ja

30 protsendi ulatuses kaasfinantseeringuna Eesti riigi eelarvest.

Eeltoodust on riigi vahendite tingimus täidetud.

2) majanduslik eelis

Määruse raames toetatakse tegevusi, mis ei ole suunatud ettevõtluse edendamisele. Toetuse

andmise raames rahastatavad tegevused ei ole majandustegevused, vaid tegemist on soolise

võrdsuse edendamise ja hariduse ja tööturu segregatsiooni probleeme lahendava meetmega.

Toetuse andmine teenib eeskätt üldhuvi – soolise võrdsuse suurendamist ja soolise

segregatsiooni vähendamist hariduses ja tööturul. Toetust antakse nt haridusasutustele,

tööandjatele, personaliarengu- ja otsinguga seotud organisatsioonidele jt, et suurendada nende

võimekust kujundada oma organisatsioonide töö- ja õppekeskkonda stereotüübivabaks ning

soolist võrdsust toetavaks. Toetatavad tegevused on suunatud eelkõige nende organisatsioonide

sisemise võimekuse, teadmiste ja oskuste kasvatamisele (nt teadlikkuse suurendamise

tegevused, koolitused, personalipoliitika arendamine jms) ega ole seotud toodete või teenuste

pakkumise või turukonkurentsiga.

Eeltoodust ei ole majandusliku eelise tingimus täidetud.

3) valikuline iseloom

Toetuse saaja valitakse avatud taotlusvooru alusel taotluste hindamise tulemusel. Määruse § 10

kohaselt § 4 lõike 1 punktis 1 ja 2 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel võivad taotlejaks ja

partneriks olla haridusasutused, tööandjad ning personaliotsingu- ja arengu organisatsioonid ja

eelnimetatute katusorganisatsioonid ning soolise võrdsuse edendamise ekspertiisi pakkuvad

organisatsioonid ning § 4 lõike 1 punktis 3 toodud toetatavate tegevuste elluviimisel võivad

taotlejaks ja partneriks olla haridusasutused, tööandjad ning personaliotsingu- ja arengu

organisatsioonid ja eelnimetatute katusorganisatsioonid, soolise võrdsuse edendamise

ekspertiisi pakkuvad organisatsioonid ning Eestis registreeritud poliitilised erakonnad.

Meedet kohaldatakse Eestis registreeritud organisatsioonidele ja konkreetsetele ettevõtete ja

organisatsiooni gruppidele, mis on sätestatud määruse § 10 lõigetes 1 ja 2.

Seega on valikulise iseloomu tingimus täidetud.

4) mõju konkurentsile või kaubandusele

27

Komisjoni riigiabi mõiste teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult

niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede

moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja

konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.

Määruse alusel antav toetus omab kohalikku mõju. Euroopa Komisjoni teatise 6 kohaselt

komisjon on mitmel juhul leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu

üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikidevahelist kaubandust, näiteks

teabe- ja suhtlusplatvormid, et lahendada töötuse probleemi ja sotsiaalseid konflikte varem

kindlaks määratud ja väga väikses kohalikus piirkonnas. Kuigi määruse elluviimisel ei

valmistada teabe- ja suhtlusplatvormi on määruse alusel tehtavad tegevused suunatud töötuse

probleemi lahendamisele – vähendada soolist segregatsiooni – ja seda ühes konkreetses

Euroopa Liikmesriigis (Eestis).

Seega ei ole mõju konkurentsile ja kaubandusele tingimus täidetud.

4. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

5. Määruse mõjud

Sotsiaalne mõju

TAT tegevused aitavad suurendada soolist võrdsust, vähendades naiste ja meeste koondumist

erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui tööturul, edendades mitmekülgsemaid

eneseteostusvõimalusi ning stereotüübivabasid kutse- ja haridusvalikuid. Soolise

segregatsiooni vähendamine aitab vähendada soolist palgalõhet, suurendada tööjõupakkumist

Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes ning kõrge tööjõuvajadusega IKT ja EHW

valdkondades, soodustades seeläbi tööjõu potentsiaali paremat rakendamist.

Tegevused suurendavad haridusasutuste ja tööandjate võimekust soolisi setereotüüpe ennetada

ja soolist võrdsust edendada. Soolise võrdsuse edendamine on soolise võrdõiguslikkuse seaduse

kohaselt haridusasutuste ja tööandjate kohustus ning tegevuste elluviimine aitab kaasa seaduse

paremale rakendumisele ning naiste ja meeste võrdsele positsioonile nii hariduses kui tööturul,

sh otsustamises ja juhtimises.

Mõju majandusele

28

Sooline segregatsioon on negatiivsete tagajärgedega nii inimese jaoks (väiksem majanduslik

iseseisvus, piiratud valikud hariduses ja tööturul, stereotüüpide alalhoidmine) kui ka ohustab

majanduse kestlikku arengut. Segregatsioon pärsib kiiret reageerimist muutuva tööturu ja

ühiskonna vajadustele, raskendab vajalike pädevustega töötajate leidmist ning on ühiskonnale

kulukas. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate

sooliste erinevuste tõttu igal aastal ilma märkimisväärsest majanduskasvust. Kõige suurem

majanduse kasvupotentsiaal peitub raporti kohaselt naiste ja meeste erialaste erinevuste

vähendamises tööturul. Soolise segregatsiooni vähendamine võiks OECD hinnangul tuua

2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta.

Regionaalareng

Määruse raames kavandatud tegevuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne. Sooline

segregatsioon hariduses ja tööturul ei ole ühe regiooni spetsiifiline probleem, vaid mõjutab

haridusasutusi ja tööandjaid ning neis õppivaid ja töötavaid inimesi üle Eesti.

TAT tegevused ei panusta seega otseselt regionaalarengusse, kuid soolise segregatsiooni

vähendamist toetavad tegevused aitavad edendada eri regioonide elanike ja töötajate

eneseteostus- ja tööturuvõimalusi ning pikemas plaanis vähendada palgalõhet.

Mitmekülgsemate haridus- ja kutsevalikute edendamine aitab paremini ära kasutada kogu

tööjõu potentsiaali ning kaudselt vähendada piirkondlikke tööjõupuuduse probleeme, aidates

suurendada teatud vajalike oskuste (eelkõige EHW ja IKT erialad) omandamist nii naiste kui

meeste seas.

Toetust saavad taotleda TAT sihtrühmad kõigis Eesti piirkondades ning läbi taotlusvooude

avamise teavitus- ja nõustamistegevuste innustatakse taotlejaid kõigist Eesti piirkondadest

projektide läbiviimises osalema.

Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus

TAT peamine eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ning selleks viiakse ellu otseselt

soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud tegevusi. TAT tegevused on käsitatavad soolise

ebavõrdsuse vähendamise erimeetmena – nende peamine eesmärk on vähendada sooliste

stereotüüpide negatiivset mõju, suurendada soolist võrdsust hariduses ja tööturul ning

vähendada soolist palgalõhet. Tegevuste põhjendatus ja kaasnev positiivne mõju soolisele

võrdõiguslikkusele on põhjalikult lahti kirjutatud TAT eelnevates peatükkides.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi olukorrast lähtuvalt.

Tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad

olla nt liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega, mistõttu jälgitakse tegevuste

elluviimisel, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest.

Tegevuste kavandamisel arvestatakse erinevatesse vähemusrühmadesse (nt eri vanuses,

rahvusest, erivajadusega) kuuluvate naiste ja meeste erinevate kogemuste, võimaluste ja

vajadustega ja püütakse kõrvaldada neid takistusi, mis neil on tegevustes osalemisel, sh

ristuvatest ebavõrdsustest tulenevad.

Elu- ja looduskeskkond

29

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüsi kohaselt ei oma meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele

ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatud

tegevused ei tohi suurendada negatiivset keskkonnamõju. Tegevusteks vajalike teenuste ja

toodete hankimisel tuleb järgida kohustuslikke keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.

Toetatud tegevuste elluviimisel lähtutakse keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest, näiteks

koolituste jm ürituste korraldamisel, toitlustamise ja transpordi planeerimisel kui ka materjalide

(trükised, meened, nimesildid) kasutamisel ja teabe vahendamisel (digiprügi vältimine).

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Tegevuste elluviijal on reeglina kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas vastavalt

ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 3 sätestatule ning ta peab need esitama RÜ-le.

Osalevate inimeste kohta tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud tegevuste elluviimisel

ning õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS2021_2027

§ 19 lg 1).

Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel ning tegemist on väikese riivega

andmetega ainult toetatavatesse tegevustesse registreerumise korral. Kogutavateks andmeteks

on osaleja nimi, asutuse/organisatsiooni nimetus, ametinimetus, vajadusel kontaktandmed ning

tegevuses osalemist kinnitav (digi)allkiri.

Tegevuste elluviija töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta, ja rakendavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid

juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu

avalikustamise või ligipääsu eest.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

meetmete nimekirja meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse

toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ raames,

mille kogueelarve on 3 551 357 eurot (Euroopa Liidu toetus 2 485 950 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 1 065 407 eurot). Käesoleva määrusega kavandatava tegevuse elluviimiseks

on kasutada Euroopa Sotsiaalfondi toetust summas 1 645 000 eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering summas 705 000 eurot. Seega on kogu abikõlbliku tegevuse eelarve

planeeritud kokku 2 350 000 eurot.

Meetme rakendamine vähendab soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni hariduses ja tööturul.

Sellega kaasnevalt võib määruse rakendamise eeldavateks tuludeks kaudselt lugeda suureneva

maksutulu ja sotsiaalkulutuste vähenemise. OECD hinnangul võiks soolise segregatsiooni

vähendamine tuua 2050. aastaks Eestile ligi 10% SKP kasvu elaniku kohta.

7. Määruse jõustumine

30

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Määruse eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele

ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati

eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja

lisast.

Seletuskirja lisad:

1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht;

2. Riskide hindamine;

3. Kooskõlastustabel.

MÄÄRUS

17.11.2025 nr 32

Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja

tööturul

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi a „Parandada kõigi

tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul

ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute tööle saamise võimalusi ja

aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii

rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse

edendamise kaudu“ meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse

toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ sekkumise

21.4.2.21 „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul“ elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimusi.

(2) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

(3) Toetatavate tegevustega aidatakse hoida Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

aluspõhimõtteid ning saavutada sihti 3.2.2 „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“

ja selle alamsihti „Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis“.

2

(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud dokumendid esitatakse

ja toimetatakse kätte ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21

lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi

esitamist ette nähtud, esitatakse või toimetatakse dokument elektrooniliselt kätte elektronposti

aadressil.

(5) Toetuse andmisele ja kasutamisele ning toetuse saaja ja partneri kohustuste osas kohaldatakse

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on rahastada selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad vähendada

soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, eelkõige loodus- ja täppisteaduse, tehnoloogia ning

hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites, ning saavutada soolist tasakaalu juhtimises ja

otsustamises.

(2) Toetuse andmise tulemusena on § 4 lõikes 2 sätestatud sihtrühm teadlikum teguritest, mis

soodustavad soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, ning oskab planeerida meetmeid ja

tegevusi sooliste stereotüüpide murdmiseks ja stereotüübivabade erialavalikute toetamiseks.

(3) Toetuse andmisega aidatakse saavutada rakenduskava väljundnäitajat „Soolise segregatsiooni

vähendamise tegevused“.

(4) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamisele kaasa aitamist,

soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse järgmiste

näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja.

(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2023. a protokolli

märgitud otsusega kinnitatud „Heaolu arengukava 2023–2030“ alaeesmärgiga „Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise saavutamiseks vajalikud tegevused hariduses ja tööturul“.

§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

(2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse määr ja riigiabi

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on vähendada soolisi stereotüüpe ja:

1) suurendada naiste osakaalu loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialadel ja ametites;

2) suurendada meeste osakaalu hariduse, tervishoiu ja heaolu erialadel ja ametites;

3) edendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel.

3

(2) Toetatavad tegevused viiakse läbi sihtrühmadele, kelleks on haridustöötajad, tööandjad,

personali- ja värbamisspetsialistid, õpilased ja üliõpilased, ettevõtjad, haridusasutused,

personaliotsingu ja -arengu organisatsioonid, sotsiaalpartnerid, soolise võrdsuse edendamise

organisatsioonid, erakonnad, riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ja alates 15-aastased

tööealised inimesed, kes on soolisest segregatsioonist enim mõjutatud, sealhulgas tööturul

ebasoodsamas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad isikud, kelle konkurentsivõime tööturul

on vähesem soo, vanuse, rahvuse, puude või elukoha tõttu ning kes on tööturult kõrvale jäänud või

kelle teadmised või oskused on tööturul vananenud.

(3) Tegevustes osalemine on sihtrühmale tasuta.

(4) Tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse nõuetega ning tagatakse liikumis-,

nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimeste ligipääs tegevustele ja

teabele ning teabevahetuse võimalus.

(5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei

tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Ühtset määra rakendatakse projekti kaudsete kulude hüvitamiseks seitsme protsendi ulatuses

projekti otsestest tegelikest abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 54 punktile a.

(2) Enne toetuse taotluse esitamist tehtud kulud on abikõlblikud, kui kulu on tekkinud kolme kuu

jooksul enne taotluse esitamist ega ületa kokku 3000 eurot.

(3) Uuringute või analüüside kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti projekti

abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.

(4) Meedia- ja kommunikatsioonitegevuste kulud kokku võivad moodustada kuni 20 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot.

(5) Rahvusvahelise koostöö puhul on abikõlblikud järgmised Euroopa Liidu liikmesriikidega,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikidega või Šveitsiga (edaspidi ühiselt Euroopa Liit) seotud

kulud:

1) välisekspertide tasu ja reisikulud, mis võivad hõlmata koolituse, seminaril ja konverentsil

esinemise ning konsultatsioonitasu;

2) koolitus- ja teabeüritustel osalemise kulud Eestis ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;

3) koolitus- ja teabeürituste korraldamise kulud Eestis.

(6) Rahvusvahelise koostöö kulud on abikõlblikud, kui koostööpartneriga on sõlmitud enne toetuse

taotluse esitamist sellekohane koostöökokkulepe.

(7) Rahvusvahelise koostöö kulud võivad moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest

kuludest.

(8) Kui projekti käigus luuakse veebileht või täiendatakse olemasolevat veebilehte otseselt

projektiga seotud tegevuste tarbeks või muudetakse veebileht ligipääsetavaks liikumis-, nägemis-

4

, kuulmis- ja intellektipuudega ning ajutise erivajadusega inimesele, võivad need kulud olla kokku

kuni 1500 eurot.

§ 6. Abikõlbmatud kulud

Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,

makstav maks;

2) investeering kinnisvarasse ja taristusse;

3) mootorsõidukite soetamis-, liisimis-, rendi- ja ülalpidamiskulud;

4) ruumide remondi- ja kohandamise kulud. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.

(3) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele

taotluse esitamist, välja arvatud § 5 lõikes 2 sätestatud juhul.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud. Nimetatud tähtaega võib põhjendatud

juhul toetuse saaja taotluse alusel pikendada kuni kolme kuu võrra tingimusel, et saavutatav

tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärgiga ning projekti tegevused viiakse ellu

hiljemalt 31. oktoobril 2029.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal abikõlblikest kuludest

(1) Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta on 200 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on 215 000 eurot.

(3) Toetus projekti kohta on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, millest 70 protsenti on

Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 30 protsenti riiklik kaasfinantseering.

§ 9. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

Antav toetus ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 ja § 33 lõike

1 tähenduses.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner on Eestis registreeritud juriidiline isik.

(2) Taotlejal on kolm aastat ja partneril üks aasta majandustegevust enne taotluse esitamise

5

kuupäeva.

(3) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimisel võib taotleja ja partner

olla:

1) haridusasutus;

2) hariduse valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone tegevusalapõhiselt esindav

mittetulundusühing või sihtasutus;

3) personaliotsingu ja -arengu organisatsioon;

4) personaliotsingu ja -arengu valdkonnas tegutsevaid isikuid või organisatsioone

tegevusalapõhiselt esindav mittetulundusühing või sihtasutus;

5) tööandja, kelle viimase esitatud majandusaasta aruande põhjal on keskmine töötajate arv

taandatuna täistööajale vähemalt kümme;

6) tööandjaid esindav mittetulundusühing või sihtasutus;

7) soolise võrdsuse edendamise teadmisi pakkuv organisatsioon.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel võib taotleja ja partner olla:

1) lõike 1 punktides 1–7 sätestatud isik või organisatsioon;

2) erakond. (5) Projektis peab osalema vähemalt üks lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele vastav partner.

(6) Lisaks lõikele 5 võib taotleja projekti kaasata partneri, kes ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud

nõuetele vastav isik või organisatsioon, kuid kelle kaasamine on vajalik projektitegevuste

elluviimiseks ja eesmärgi täitmiseks.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärk ja kirjeldus ning abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev; 3) toetatavate tegevuste kirjeldus; 4) projekti näitajad; 5) projekti eelarve ja toetuse summa; 6) kinnitust, et toetust taotletakse abikõlblike kulude katmiseks; 7) kinnitust, et tegevuste elluviimise koht on Eesti Vabariik, välja arvatud § 5 lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul; 8) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 9) partneri kinnituskiri lisa 2 vormil; 10) taotleja kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 3 vormil; 11) partneri kinnitus § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele vastamise kohta lisa 4 vormil; 12) paragrahvi 10 lõikes 6 sätestatud partneri kaasamise vajalikkuse põhjendus; 13) kinnitus, et projekti elluviimisel ei rikuta Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid. (2) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse vooruliselt. Taotlusvooru võib avada ühe või mitme § 4 lõikes 1 sätestatud

6

tegevuse elluviimise toetamiseks.

(2) Rakendusüksus avaldab oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamist taotlusvooru tähtaja ja eelarve.

§ 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi,

teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva,

mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja,

partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 15. Projektide hindamine ja valikukriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga

ning panust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti

panust meetme väljundnäitaja saavutamisse – null kuni viis punkti;

2) projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse projekti eesmärgi püstituse ja sekkumisloogika

põhjendatust ja mõjusust, kaasatud partnerite arvu ja nende kaasamise põhjendatust, projekti

tegevuste seotust eesmärkidega ning projekti ajakava realistlikkust, riskide analüüsimist ja

maandamismeetmeid – null kuni 12 punkti;

3) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse planeeritud tulemuste saavutamiseks

kavandatud tegevuste kuluefektiivsust, kas planeeritud eelarve on realistlik ja võimaldab seatud

eesmärgid saavutada, kas planeeritud kulud on vajalikud, mõistlikud ja turuhinnaga kooskõlas –

null kuni kaheksa punkti;

4) taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse, kas taotlejal ja partneril

on kogemused ja eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia – null kuni neli punkti;

5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ näitajate saavutamisse, mille raames hinnatakse, kuidas

lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

põhimõtete eesmärkide saavutamisele, aidates seeläbi saavutada vastavat strateegia „Eesti

2035“ näitajat – null kuni neli punkti. (2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel hindamismetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval. (3) Projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset asjaomase valdkonna eksperti. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kooskõlastab rakendusasutus. (4) Ekspert: 1) taandab ennast isikliku seotuse korral hindamisest; 2) kinnitab oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest; 3) tagab projektide hindamise ajal ja pärast seda tähtajatult teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

7

(5) Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja hindamislehe lisa 1 vormil rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. (6) Projektile antav hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 18 hindepunkti. (7) Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida, kus kõrgema hindega projekti elluviimiseks esitatud taotlus asetseb eespool.

(8) Võrdse koondhinde korral eelistatakse taotlust, mille lõike 1 punktis 2 nimetatud

valikukriteeriumi hinne on suurem, võrdsete hindepunktide puhul eelistatakse taotlust, mis on

ajaliselt varem esitatud.

§ 16. Taotluse rahuldamine

(1) Taotlus rahuldatakse vastavalt hindamise tulemusel tekkinud pingereale kuni vooru toetuste

eelarve ammendumiseni, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele; 2) projekti koondhinne on vähemalt 18 punkti; 3) projekti ei ole üheski § 15 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud null punktiga. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis

osalejate andmete kogumise kord ja ulatus lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklist 17 ja I lisast.

§ 17. Taotluse rahuldamata jätmine

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele;

2) taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid

on saavutatavad ilma toetust määramata;

3) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt

rahuldada;

4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

taotluse menetlemist;

5) projekti koondhinne on vähem kui 18 punkti.

§ 18. Taotluse osaline rahuldamine

Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole

rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui

muudatus:

8

1) seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

abikõlblikkuse perioodil;

2) ei ole kooskõlas määruses esitatud nõudega;

3) ei ole kooskõlas projekti sisu või eesmärkidega;

4) ei ole põhjendatud.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast

sellesisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse

menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse osaliselt või täielikult taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või

täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.

6. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner lähtuvad riigihanke korraldamisel keskkonnaministri 29. juuni 2021. a

määrusest nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud

kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“.

7. peatükk

Aruannete esitamine

§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande üks kord aastas

31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, kuid rakendusüksuse nõudmisel või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud juhul tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud ajaks.

(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta;

2) projekti aruandeperiood kumulatiivselt;

3) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest kumulatiivselt;

4) ülevaade väljundnäitaja täitmisest kumulatiivselt;

9

5) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;

6) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihiga seotud horisontaalsete

põhimõtete edendamisse;

7) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele.

(3) Toetuse saaja esitab tegevustes osalejate andmed iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile

järgneva teise nädala lõpuks.

(4) Rakendusüksus kontrollib aruande 20 tööpäeva jooksul alates laekumisest.

(5) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

(6) Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates, kuid hiljemalt

17. jaanuaril 2030. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on lühem kui kuus kuud,

esitatakse vaid lõpparuanne.

8. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, § 28 lõikele 3 ja taotluse rahuldamise otsusele. (2) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis. (3) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

§ 24. Ettemaksed (1) Toetuse saajale, välja arvatud riigiasutusele, võib teha ettemakseid kuni kolme kuu rahavajaduse prognoosi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. (2) Saadud ettemakse kasutamise periood on 90 kalendripäeva. (3) Toetuse saaja esitab saadud ettemakse kohta selle kasutamist tõendavad dokumendid ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. (4) Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi ulatuses.

9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30

ja ühendmääruse §-dele 34–38.

10

§ 26. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm

Lisa 2 Partneri kinnituskiri

Lisa 3 Taotleja kinnitus nõuetele vastamise kohta

Lisa 4 Partneri kinnitus nõuetele vastamise kohta