Haridus- ja Teadusministeerium_vastus

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Õiguskantsleri Kantselei

Teie: 25.06.2025 nr 7-5/250373/2504679 Meie: 18.11.2025 nr 8-5/25/2837-3

Vastus pöördumisele seonduvalt

tasemeklasside ja -rühmade moodustamisega

Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud alustasid 9. oktoobril 2025. a haldusjärelevalvet Aruküla Põhikoolis eesmärgiga hinnata, kas õppe- ja kasvatustegevuse korraldus õppeasutuses

on kooskõlas õigusaktidega. Järelevalves vesteldi kooli direktori, õppealajuhataja ning kooli pidaja, hoolekogu, õppenõukogu, lastevanemate ja õpilaste esindajatega. Tutvuti kooli dokumentide ja õppekeskkonnaga ning võrreldi kooli andmeid Eesti hariduse infosüsteemi

(edaspidi EHIS) tehtud sissekannetega. Haldusjärelevalve käigus tuvastati mitmeid rikkumisi ning tehti mitmeid ettekirjutusi kooli pidajale ja kooli õppenõukogule ning ettepanekuid kooli

direktorile. Haldusjärelevalve õiend on hetkel kinnitamisel. Oleme tempo ja taseme alusel õpperühmade moodustamist aktsepteerinud juhul, kui rühma

moodustamise tunnus on üks ja konkreetne (üks väga konkreetne aine või teema), moodustamine on ajutine ja kooslused pidevalt õpiedust lähtudes muutuvad. Lubamatuks oleme

lugenud selliseid juhtumeid, kus on keskmise hinde alusel moodustatud klassid või muud püsivad kooslused (nt tasemerühmad), mille aluseks on üldine õpiedukus. Neid ei saa pidada tasemerühmadeks, vaid eriklasside laadseteks klassideks. Erandiks on praktikas olnud

võõrkeeled, kus õpilaste keeletase võib olla väga erinev, sõltuvalt sellest, kas õpilane on varem õppinud sama võõrkeelt või mitte.

Uuringud on näidanud, et tasemerühmad ei aita niivõrd edasi õpilast, kui pigem teevad üksnes õpetamise lihtsamaks. Mingis etapis võib homogeensus olla õpilasele ka toetav ja hea, aga

pikemas vaates on heterogeensusel rohkem eeliseid. Eestis on tasemerühmade negatiivset mõju käsitletud PISA testidega seoses. On välja toodud, et õpilase grupeerimine võimete alusel on ebatõhus, sest nõrgemate gruppide haridustulemused kaotavad suhteliselt rohkem kui

tugevamad võidavad. Autorid soovitavad sellistest gruppidest hoiduda ja soovitavad väiksemate gruppide moodustamiseks hinnete ristlõiget ehk siis seda, et ühes grupis on

esindatud hinnete kogu skaala. Autorid juhivad tähelepanu ka sellele, et erivõimetega õpilaste rühma puhul on oht, et nõrgemaid sildistatakse, mis võib kahjustada haridusõigust.1

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on määratletud, et tasemerühma moodustamine on ajaliselt piiritletud. § 46 lõikes 10 on sätestatud, et õpilase õppekavas sõnastatud eesmärkide

täitmiseks ja talle vajaliku toe pakkumiseks võib lisaks tavaklassidele moodustada ka õpiabi-

1 Kaire Põder, Triin Lauri ja Andre Veski – Kas Eesti PISA on viltu?, lk 282-283

2 (2)

või tasemerühmi või eriklasse. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase

vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning jälgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija või koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi.

Meie hinnangul ei ole täna vajadust kehtivat regulatsiooni põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

ja riiklikes õppekavades individuaalsete õpivajaduste arvestamise eesmärgi täitmiseks muuta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Indrek Kilk

735 0144 [email protected]