Arvamus

1

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie: 18.11.2025 2-5/61_2025

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise

väljatöötamiskavatsus

Austatud minister Pakosta

Tänan mind kaasamast hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

muutmise protsessi. Osalesin ka Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud

temaatilisel kohtumisel 12.11.2025.

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes

tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku

pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9

üldise edendamise kohustuse.

Pean viimastel aastatel õigusloome protsessi ja kaasamist jälgides üheks

suuremaks probleemiks kiirustamist ning pealiskaudset suhtumist mõju

hindamisse. Ka mainitud kaasamiskohtumisel kõlas kaasatud huvirühmade

tagasiside, et sihtrühmad ja huvigrupid ootavad senisest asjalikumaid mõju

analüüse.

Seadusmuudatuste planeerimine ja nende mõju analüüs peavad olema

paralleelsed protsessid, kus mõju hindamine annab sisendit muudatuse

olulisuse kohta ning kaardistab ka võimaliku negatiivse mõju. Mõju analüüsi

tulemused peaks olema argumendiks muudatuste ellu viimiseks või

nendest loobumiseks.

2

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid

planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad

meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Võrdõiguslikkus läbiva teemana ei peaks kuuluma vaid sotsiaalvaldkonna

alla, vaid olema koos teiste läbivate teemadega mõjuvaldkondade ülesed.

Paraku näen, et paljud eelnõud seda põhimõtet ei järgi ning olulised

tagajärjed erinevatele gruppidele võivad seetõttu jääda seadusloome

protsessis tähelepanuta. Seetõttu tahan toonitada mõju hindamise olulisust

seaduseelnõude seletuskirjades ning arengukavades.

Olen nõus, et mõju hindamise paremaks rakendamiseks on võimalik teha

mitmeid muudatusi, et senist süsteemi muuta arusaadavamaks ja

kasutajasõbralikumaks. Samuti toetan kohtumisel kõlanud ettepanekut

koondada mõju hindamisega seotud juhendid ja abimaterjalid ühte kohta,

kus need oleksid vajadusel kergesti leitavad.

Väga oluliseks pean olulise mõju järelhindamise nõude säilitamist HÕNTEs.

Ka Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) hinnangul on soolise

mõju järelhindamine õigusloomes ja poliitikamuudatustes väga oluline.

Hea meelega mõtlen kaasa ka HÕNTE muutmise eelnõu loomisel. Seetõttu

palun, et saadaksite valminud eelnõu arvamuse avaldamiseks ka

võrdõigusvoliniku kantseleile.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

1

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie: 18.11.2025 2-5/61_2025

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise

väljatöötamiskavatsus

Austatud minister Pakosta

Tänan mind kaasamast hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE)

muutmise protsessi. Osalesin ka Justiits- ja Digiministeeriumi korraldatud

temaatilisel kohtumisel 12.11.2025.

Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes

tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku

pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9

üldise edendamise kohustuse.

Pean viimastel aastatel õigusloome protsessi ja kaasamist jälgides üheks

suuremaks probleemiks kiirustamist ning pealiskaudset suhtumist mõju

hindamisse. Ka mainitud kaasamiskohtumisel kõlas kaasatud huvirühmade

tagasiside, et sihtrühmad ja huvigrupid ootavad senisest asjalikumaid mõju

analüüse.

Seadusmuudatuste planeerimine ja nende mõju analüüs peavad olema

paralleelsed protsessid, kus mõju hindamine annab sisendit muudatuse

olulisuse kohta ning kaardistab ka võimaliku negatiivse mõju. Mõju analüüsi

tulemused peaks olema argumendiks muudatuste ellu viimiseks või

nendest loobumiseks.

2

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid

planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad

meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.

Võrdõiguslikkus läbiva teemana ei peaks kuuluma vaid sotsiaalvaldkonna

alla, vaid olema koos teiste läbivate teemadega mõjuvaldkondade ülesed.

Paraku näen, et paljud eelnõud seda põhimõtet ei järgi ning olulised

tagajärjed erinevatele gruppidele võivad seetõttu jääda seadusloome

protsessis tähelepanuta. Seetõttu tahan toonitada mõju hindamise olulisust

seaduseelnõude seletuskirjades ning arengukavades.

Olen nõus, et mõju hindamise paremaks rakendamiseks on võimalik teha

mitmeid muudatusi, et senist süsteemi muuta arusaadavamaks ja

kasutajasõbralikumaks. Samuti toetan kohtumisel kõlanud ettepanekut

koondada mõju hindamisega seotud juhendid ja abimaterjalid ühte kohta,

kus need oleksid vajadusel kergesti leitavad.

Väga oluliseks pean olulise mõju järelhindamise nõude säilitamist HÕNTEs.

Ka Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) hinnangul on soolise

mõju järelhindamine õigusloomes ja poliitikamuudatustes väga oluline.

Hea meelega mõtlen kaasa ka HÕNTE muutmise eelnõu loomisel. Seetõttu

palun, et saadaksite valminud eelnõu arvamuse avaldamiseks ka

võrdõigusvoliniku kantseleile.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/