Arvamus

_________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits - ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1

Meie 18.11.2025 nr 1811/2025

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ muutmise väljatöötamiskavatsusest

Olete esitanud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK). Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

tänab võimaluse eest oma seisukohti esitada ja keskendub alljärgnevatele küsimustele.

1. Väljatöötamiskavatsused

VTK-s pakutakse välja, et võimaliku muudatusena võiks vähendada kohustusliku teabe

esitamist kõigis väljatöötamiskavatsustes. EVEA nõustub sellega, et väljatöötamiskavatsuste

sisunõuded peaksid olema arutelukesksed ja keskenduma probleemi ning lahendusvariantide

sisulisele analüüsile. Samuti tuleks võimaldada senisest suuremat paindlikkust, et arvestada

teema või probleemi iseloomu ja vajadusi. Aga selleks ei ole iseenesest vaja HÕNTE-t muuta.

Kehtiv eeskiri ei reguleeri, kui põhjalikult tuleb väljatöötamiskavatsustes nõutav info anda. Siin

on piisav kaalutlusruum, et vajalikus mahus kirjeldada valitud lahenduse sobivust kehtivasse

õiguskorda, samuti kavandatava regulatsiooni ülesehitust, eelnõu edasise väljatöötamise

tegevuskava ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas

Mõju hindamise nõuete puhul on eeskirjas sisuliselt tegemist avatud loeteluga. Hinnata tuleb

eeldatavasti tulenevat mõju. VTK-s tehakse ettepanek, et mõjuanalüüsi selguse huvides ei

oleks valdkondade eristamine mõttekas, piisaks andmete ja prognooside väljatoomisest ning

mõju selgitamisest erinevate osapoolte seisukohast. EVEA arvates oleks võimalike mõjude

näidisloetelu siiski vajalik. Õigustatud võib ka olla mõne spetsiifilise mõju eraldi väljatoomine.

Näiteks peab loetelus kindlasti olema majandusliku mõju hindamise juures viide väike- ja

keskmistele ettevõtetele (VKE-dele) avalduvale mõjule. Sellise mõju hindamine peab olema

kohustuslik. Kui selgub, et eelnõus toodud regulatsioon puudutab paljusid väikeseid

ettevõtteid, tuleks viia läbi veelgi põhjalikum kulude-kasude analüüs, tulevalt väikeste

ettevõtete arvukusest majanduse struktuuris. Samuti on sellisel juhul vaja detailsemalt

kaaluda võimalikke lahenduste alternatiive, mis ei tooks kaasa halduskoormuse kasvu või mille

mõju halduskoormuse kasvule oleks väiksem. Kui ei ole võimalik leida halduskoormuse kasvu

vähem kaasa toovat lahendust, siis tuleks välja pakkuda mehhanism, kuidas kompenseerida

ettevõtetele tekkivat kulude kasvu.

Samamoodi on kohustuslik hinnata sisuliselt regulatsiooni mõju Eesti regionaalsele arengule.

EVEA nõustub VTK-s toodud hinnanguga, et HÕNTE § 46 lõikes 3 sätestatud mõjuanalüüsi

aruande kohustus on tõenäoliselt otstarbekas kaotada, sest praktikas selle järele vajadust ei

ole. Samuti ei ole meie arvates vajalik olulise mõju eristamine. Kui aga õigusakti rakendamise

ja võimaliku muutmisega seoses on koostatud eraldi mõjude analüüs, siis on seletuskirjas vaja

kajastada info selle tellija ja tegijate kohta ning selle analüüsi peamised tulemused ja

järeldused.

VTK koostajate arvates tuleb mõju hindamise süsteemi edasiarendamisel arvestada tehisaru

kasutamise võimalusega. EVEA hinnangul tuleb eelnõude seletuskirjade koostamisel kaaluda

hoopis tehisintellekti kasutamise keelamist, et vältida võimalike vigade ja pealiskaudsuse

teket. Kindlasti ei tohi nii olulises valdkonnas, kui õigusloome, pidada lubatavaks või suisa

nõuda tehisaru kasutamist. Oluline on, et mõjude hindamise töö tegemisel kasutatakse

metoodikat ja vahendeid, mis lõppkokkuvõttes tagavad tulemuse kvaliteedi.

3. Järelhindamise nõuded

VTK- selgitatakse, et järelhindamise instituut kehtestati HÕNTE-s juba aastal 2012, aga

järelhindamise süsteem ei ole Eestis soovitud kujul rakendunud. Alates 2016. aastast on

järelhindamise sätteid eelnõudesse kavandatud vaid 31 korral. EVEA arvates ei peaks

järelhindamise teostamise otsustamine toimuma konkreetsete eelnõude kaupa ja selle

tegemist ei peaks sõnastama igakordselt õigusakti eelnõus või seletuskirjas. Järelhindamine

peaks olema õigusloome tervikliku süsteemi osa ja hea tava. Täidesaatva riigivõimu asutuste

töökorralduslikes õigusaktides oleks vaja määrata, kes otsustab ja vastutab järelhindamise

tegemise eest. HÕNTE-s võiks olla reguleeritud, millistel juhtudel ja millistel ajavahemikel on

põhimõtteliselt vaja järelhindamist teha.

4. Põhiseaduspärasuse analüüs

Selleks, et suunata eelnõu koostajat põhiseadusega kooskõla hindama, kaalutakse VTK-s

HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb alati esitada kokkuvõtlik hinnang eelnõu

kooskõla kohta põhiseadusega. Ja üksnes põhiseaduspärasuse deklaratsioonist eelnõu

seletuskirjas ei piisa. Peale väite, et eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, peaks seletuskiri

sisaldama ka mõttekäiku, kuidas selle järelduseni jõuti ning milliste põhiseaduse sätetega

kooskõla on hinnatud. EVEA arvates ei peaks põhiseaduspärasuse analüüsile seletuskirjas

ebamõistlikult suurt rõhku panema. Üldjuhul on mõistlik piirduda põhiõiguste võimalike

riivete loetlemise ja nende intensiivsuse hindamisega ning põhjalikum hindamine teha siis, kui

riive on ilmne. Põhjalikum analüüs kipub enamikel juhtudel ja tegelike probleemide olemasolu

korral olema oma olemuselt väga subjektiivne ja lõpliku otsuse regulatsiooni

põhiseaduspärasuse kohta teeb alati kohus.

5. EL õiguse ülevõtmine ja Eesti seisukohad

VTK-s kaalutakse HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti

seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i

õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade

heakskiitmist muutunud. Millised on olnud Eesti seisukohad õiguse kujundamisel EL tasandil

ning kas ja kuivõrd on neid EL-i õigusaktis arvesse võetud - see ei ole EVEA hinnangul

seletuskirjas Eesti õigusakti kehtestamisel enam oluline.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

president

Koostas: M. Sepp, [email protected] ; I. Nakurt-Murumaa, [email protected]

_________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits - ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1

Meie 18.11.2025 nr 1811/2025

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ muutmise väljatöötamiskavatsusest

Olete esitanud arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) muutmise eelnõu

väljatöötamiskavatsuse (VTK). Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)

tänab võimaluse eest oma seisukohti esitada ja keskendub alljärgnevatele küsimustele.

1. Väljatöötamiskavatsused

VTK-s pakutakse välja, et võimaliku muudatusena võiks vähendada kohustusliku teabe

esitamist kõigis väljatöötamiskavatsustes. EVEA nõustub sellega, et väljatöötamiskavatsuste

sisunõuded peaksid olema arutelukesksed ja keskenduma probleemi ning lahendusvariantide

sisulisele analüüsile. Samuti tuleks võimaldada senisest suuremat paindlikkust, et arvestada

teema või probleemi iseloomu ja vajadusi. Aga selleks ei ole iseenesest vaja HÕNTE-t muuta.

Kehtiv eeskiri ei reguleeri, kui põhjalikult tuleb väljatöötamiskavatsustes nõutav info anda. Siin

on piisav kaalutlusruum, et vajalikus mahus kirjeldada valitud lahenduse sobivust kehtivasse

õiguskorda, samuti kavandatava regulatsiooni ülesehitust, eelnõu edasise väljatöötamise

tegevuskava ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.

2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas

Mõju hindamise nõuete puhul on eeskirjas sisuliselt tegemist avatud loeteluga. Hinnata tuleb

eeldatavasti tulenevat mõju. VTK-s tehakse ettepanek, et mõjuanalüüsi selguse huvides ei

oleks valdkondade eristamine mõttekas, piisaks andmete ja prognooside väljatoomisest ning

mõju selgitamisest erinevate osapoolte seisukohast. EVEA arvates oleks võimalike mõjude

näidisloetelu siiski vajalik. Õigustatud võib ka olla mõne spetsiifilise mõju eraldi väljatoomine.

Näiteks peab loetelus kindlasti olema majandusliku mõju hindamise juures viide väike- ja

keskmistele ettevõtetele (VKE-dele) avalduvale mõjule. Sellise mõju hindamine peab olema

kohustuslik. Kui selgub, et eelnõus toodud regulatsioon puudutab paljusid väikeseid

ettevõtteid, tuleks viia läbi veelgi põhjalikum kulude-kasude analüüs, tulevalt väikeste

ettevõtete arvukusest majanduse struktuuris. Samuti on sellisel juhul vaja detailsemalt

kaaluda võimalikke lahenduste alternatiive, mis ei tooks kaasa halduskoormuse kasvu või mille

mõju halduskoormuse kasvule oleks väiksem. Kui ei ole võimalik leida halduskoormuse kasvu

vähem kaasa toovat lahendust, siis tuleks välja pakkuda mehhanism, kuidas kompenseerida

ettevõtetele tekkivat kulude kasvu.

Samamoodi on kohustuslik hinnata sisuliselt regulatsiooni mõju Eesti regionaalsele arengule.

EVEA nõustub VTK-s toodud hinnanguga, et HÕNTE § 46 lõikes 3 sätestatud mõjuanalüüsi

aruande kohustus on tõenäoliselt otstarbekas kaotada, sest praktikas selle järele vajadust ei

ole. Samuti ei ole meie arvates vajalik olulise mõju eristamine. Kui aga õigusakti rakendamise

ja võimaliku muutmisega seoses on koostatud eraldi mõjude analüüs, siis on seletuskirjas vaja

kajastada info selle tellija ja tegijate kohta ning selle analüüsi peamised tulemused ja

järeldused.

VTK koostajate arvates tuleb mõju hindamise süsteemi edasiarendamisel arvestada tehisaru

kasutamise võimalusega. EVEA hinnangul tuleb eelnõude seletuskirjade koostamisel kaaluda

hoopis tehisintellekti kasutamise keelamist, et vältida võimalike vigade ja pealiskaudsuse

teket. Kindlasti ei tohi nii olulises valdkonnas, kui õigusloome, pidada lubatavaks või suisa

nõuda tehisaru kasutamist. Oluline on, et mõjude hindamise töö tegemisel kasutatakse

metoodikat ja vahendeid, mis lõppkokkuvõttes tagavad tulemuse kvaliteedi.

3. Järelhindamise nõuded

VTK- selgitatakse, et järelhindamise instituut kehtestati HÕNTE-s juba aastal 2012, aga

järelhindamise süsteem ei ole Eestis soovitud kujul rakendunud. Alates 2016. aastast on

järelhindamise sätteid eelnõudesse kavandatud vaid 31 korral. EVEA arvates ei peaks

järelhindamise teostamise otsustamine toimuma konkreetsete eelnõude kaupa ja selle

tegemist ei peaks sõnastama igakordselt õigusakti eelnõus või seletuskirjas. Järelhindamine

peaks olema õigusloome tervikliku süsteemi osa ja hea tava. Täidesaatva riigivõimu asutuste

töökorralduslikes õigusaktides oleks vaja määrata, kes otsustab ja vastutab järelhindamise

tegemise eest. HÕNTE-s võiks olla reguleeritud, millistel juhtudel ja millistel ajavahemikel on

põhimõtteliselt vaja järelhindamist teha.

4. Põhiseaduspärasuse analüüs

Selleks, et suunata eelnõu koostajat põhiseadusega kooskõla hindama, kaalutakse VTK-s

HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb alati esitada kokkuvõtlik hinnang eelnõu

kooskõla kohta põhiseadusega. Ja üksnes põhiseaduspärasuse deklaratsioonist eelnõu

seletuskirjas ei piisa. Peale väite, et eelnõu on põhiseadusega kooskõlas, peaks seletuskiri

sisaldama ka mõttekäiku, kuidas selle järelduseni jõuti ning milliste põhiseaduse sätetega

kooskõla on hinnatud. EVEA arvates ei peaks põhiseaduspärasuse analüüsile seletuskirjas

ebamõistlikult suurt rõhku panema. Üldjuhul on mõistlik piirduda põhiõiguste võimalike

riivete loetlemise ja nende intensiivsuse hindamisega ning põhjalikum hindamine teha siis, kui

riive on ilmne. Põhjalikum analüüs kipub enamikel juhtudel ja tegelike probleemide olemasolu

korral olema oma olemuselt väga subjektiivne ja lõpliku otsuse regulatsiooni

põhiseaduspärasuse kohta teeb alati kohus.

5. EL õiguse ülevõtmine ja Eesti seisukohad

VTK-s kaalutakse HÕNTE täiendamist nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti

seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i

õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade

heakskiitmist muutunud. Millised on olnud Eesti seisukohad õiguse kujundamisel EL tasandil

ning kas ja kuivõrd on neid EL-i õigusaktis arvesse võetud - see ei ole EVEA hinnangul

seletuskirjas Eesti õigusakti kehtestamisel enam oluline.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

president

Koostas: M. Sepp, [email protected] ; I. Nakurt-Murumaa, [email protected]