Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keit Kasemets

Riigikantselei

[email protected]

18.11.2025 nr 5-1/48-2

Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks

Austatud riigisekretär

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad määruse

eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust

tervisealasteks kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks“ eelnõu;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks“ eelnõu seletuskiri;

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis

käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 „Kaasamistabel“.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

. november 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekuks ja neile

vastamiseks

1. Kiita heaks siseministri esitatud seisukohad määruse eelnõu kohta, miks käsitleb

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks

1.1. Eesti toetab kõiki riske ja osalisi hõlmava lähenemise rakendamist

kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas, sh tuleb valmistuda ka sõjaliseks

ohustsenaariumiks ja ulatusliku hübriidrünnakuga toimetulekuks. Peame oluliseks

määruse eelnõu eesmärki tugevdada liidu ja liikmesriikide koostööd, et arendada

kriisivalmidust vastavalt ühisele ohuhinnangule ja järgides pädevusjaotust.

Seejuures toetame piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku integreerimist EL-i

üldisesse kriisivalmiduse raamistikku, säilitades valdkonnaspetsiifilise õigus- ja

juhtimisraamistiku.

1.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut reguleerida kriisideks valmistumise

ja elanikkonnakaitse valdkonna koordineerimist ja liidu toetusmehhanismi

rakendamist määrusega, et tagada kõikide seotud osapoolte jaoks ühtlane

kohaldatavus. Peame oluliseks, et toetusmeetmed on kavandatud kooskõlas EL-i

valmisoleku strateegia, sisejulgeoleku strateegia, varude strateegia, meditsiiniliste

vastumeetmete strateegia ja valge raamat Euroopa kaitsealase valmisoleku kohta.

1.3. Toetame ühtse rahastusvahendi abil elanikkonnakaitse ja tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisoleku tegevuste koostoimet ja vastastikust täiendamist.

Kui määruse läbirääkimistel otsustatakse eelarvejaotuse üle, peame oluliseks, et

arvestatakse eelkõige riskihinnangute ja realiseeruvate ohtudega. Lisaks peab

säilima paindlikkus eelarvevahendeid valdkondade vahel ümber jagada vastavalt

olukorrale.

1.4. Leiame, et tuleks prognoosida ja määrata eelarves piirmäär määruse

rakendamisel kaasnevate tehniliste ja haldusabi kuludeks, arvestades EL-i üldiste

põhimõtetega halduskulude piirmäära seadmisel.

1.5. Toetame eelnõus toodud elanikkonnakaitse valmisoleku ja terviseohtudega

seotud reageerimismehhanisme ja meetmeid, mille eesmärk on tugevdada

kriisiolukordadele reageerimise võimekust liikmesriikides. Toetame piiriüleste

terviseohtude ennetamise, ohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise toetamiseks

eelnõus ette nähtud meetmeid. Leiame, et haavatavate sihtrühmade vajadustega

arvestamine peab olema integreeritud kõikidesse kriisivalmiduse etappidesse.

1.6. Eesti peab vajalikuks EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku ja koostöö tugevdamist

ning selleks ühisõppuste korraldamist ja teabevahetusmehhanismide

edasiarendamist. Euroopa Liidu tegevus kriisikindluse valdkonnas peab selgelt

arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi,

nendega konkureerimata.

1.7. Toetame Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse

(ERCC) tugevdamist ja mandaadi laiendamist viisil, mis tagaks mistahes

ohustsenaariumi korral operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

Koordineerimiskeskuse ulatuslikum roll on vajalik eelkõige sektoriüleste kriiside

koordineerimisel ja lahendamisel koostöös liikmesriikide pädevate asutustega.

1.8. Toetame elanikkonnakaitsemehhanismi ühisvõimekuste (rescEU) vahendite

tugevdamist ja suurendamist (nt tulekahjude kustutamiseks mõeldud õhuvahendid,

varjumis- ja evakuatsioonikohtade ning meditsiinivarude lisavõimekuse loomine,

energiavarustuse tagamise reservseadmete varu ja logistikavõimekused). RescEU

vahendite jaotus peab maksimaalselt arvestama liikmesriikide riskide ja ohtude

eripärade ja vajadusega teatud vahendite ja varude eelpaigutamiseks liikmesriiki või

regiooni.

1.9. Peame oluliseks, et elanikkonnakaitse mehhanism võimaldab edendada

olukorrateadlikkuse ja toimepidevuse ühe osana kosmoseteenuste ja -andmete

(näiteks Galileo hädaolukorra satelliitnavigatsiooniteenused ja Copernicus

seirepildid) kasutamist piiriüleselt ning parandada varajase hoiatamise süsteeme.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele

ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Määruse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu

toetust tervisealasteks kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks

Kokkuvõte:

Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta juulis määruse eelnõu, milles käsitletakse EL-i

elanikkonnakaitse mehhanismi ehk UCPM-i ajakohastamist tulenevalt nii COVID-19

pandeemia õppetundidest kui ka ebastabiilsest geopoliitilisest olukorrast tingituna Venemaa

agressioonisõjast Ukraina vastu. Elanikkonnakaitse mehhanismi määruse eelnõu (lühidalt

UCPM määrus) eesmärk on parandada tulemuslikkust tegevuses, millega toetatakse

looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude (sh tõsised piiriülesed terviseohud) ennetamist,

nendeks valmistumist ja nendele reageerimist, võttes ühtlasi arvesse, et EL-i ähvardavad

riskid ja ohud on üha keerukamad ja valdkondade ülesed. UCPM määruse eelnõuga

toetatakse EL-i UCPM-i ja tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekut ja neile

reageerimist ning rahastamist perioodiks 2028-2034.

Eesti toetab määruse ettepaneku vastuvõtmist, kuna see oluliselt edendab

elanikkonnakaitset ja valmisolekut eriloomulisteks kriisideks. Eesti toetab kõiki riske ja

osalisi hõlmava lähenemise rakendamist kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas,

sh tuleb valmistuda ka sõjaliseks ohustsenaariumiks ja ulatusliku hübriidrünnakuga

toimetulekuks. Peame oluliseks määruse eelnõu eesmärki tugevdada liidu ja liikmesriikide

koostööd, et arendada kriisivalmidust vastavalt ühisele ohuhinnangule ja järgides

pädevusjaotust. Seejuures toetame piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku integreerimist

EL-i üldisesse kriisivalmiduse raamistikku, säilitades valdkonnaspetsiifilise õigus- ja

juhtimisraamistiku.

Samuti toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut reguleerida kriisideks valmistumise ja

elanikkonnakaitse valdkonna koordineerimist ja liidu toetusmehhanismi rakendamist

määrusega, et tagada kõikide seotud osapoolte jaoks ühtlane kohaldatavus. Peame oluliseks,

et toetusmeetmed on kavandatud kooskõlas EL-i valmisoleku strateegia, sisejulgeoleku

strateegia, varude strateegia, meditsiiniliste vastumeetmete strateegia ja valge raamat

Euroopa kaitsealase valmisoleku kohta.

Toetame ka ühtse rahastusvahendi abil elanikkonnakaitse ja tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisoleku tegevuste koostoimet ja vastastikust täiendamist. Kui

määruse läbirääkimistel otsustatakse eelarvejaotuse üle, peame oluliseks, et arvestatakse

eelkõige riskihinnangute ja realiseeruvate ohtudega. Lisaks peab säilima paindlikkus

eelarvevahendeid valdkondade vahel ümber jagada vastavalt olukorrale.

Leiame, et tuleks prognoosida ja määrata eelarves piirmäär määruse rakendamisel

kaasnevate tehniliste ja haldusabi kuludeks, arvestades EL-i üldiste põhimõtetega

halduskulude piirmäära seadmisel.

Toetame eelnõus toodud elanikkonnakaitse valmisoleku ja terviseohtudega seotud

reageerimismehhanisme ja meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kriisiolukordadele

reageerimise võimekust liikmesriikides. Toetame piiriüleste terviseohtude ennetamise,

ohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise toetamiseks eelnõus ette nähtud meetmeid.

2

Leiame, et haavatavate sihtrühmade vajadustega arvestamine peab olema integreeritud

kõikidesse kriisivalmiduse etappidesse.

Eesti peab vajalikuks EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku ja koostöö tugevdamist ning selleks

ühisõppuste korraldamist ja teabevahetusmehhanismide edasiarendamist. Euroopa Liidu

tegevus kriisikindluse valdkonnas peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse

võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi, nendega konkureerimata.

Toetame Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse (ERCC)

tugevdamist ja mandaadi laiendamist viisil, mis tagaks mistahes ohustsenaariumi korral

operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu. Koordineerimiskeskuse ulatuslikum roll

on vajalik eelkõige sektoriüleste kriiside koordineerimisel ja lahendamisel koostöös

liikmesriikide pädevate asutustega.

Samuti toetame elanikkonnakaitsemehhanismi ühisvõimekuste (rescEU) vahendite

tugevdamist ja suurendamist (nt tulekahjude kustutamiseks mõeldud õhuvahendid, varjumis-

ja evakuatsioonikohtade ning meditsiinivarude lisavõimekuse loomine, energiavarustuse

tagamise reservseadmete varu ja logistikavõimekused). RescEU vahendite jaotus peab

maksimaalselt arvestama liikmesriikide riskide ja ohtude eripärade ja vajadusega teatud

vahendite ja varude eelpaigutamiseks liikmesriiki või regiooni.

Peame oluliseks, et elanikkonnakaitse mehhanism võimaldab edendada olukorrateadlikkuse

ja toimepidevuse ühe osana kosmoseteenuste ja -andmete (näiteks Galileo hädaolukorra

satelliitnavigatsiooniteenused ja Copernicus seirepildid) kasutamist piiriüleselt ning

parandada varajase hoiatamise süsteeme.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 16. juulil 2025 määruse eelnõu, milles käsitletakse liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisolekule ja neile reageerimisele ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr

1313/2013/EL1 (edaspidi: UCPM määruse eelnõu). Algatuse üldine eesmärk on parandada

üldist tulemuslikkust tegevuses, millega toetatakse looduslike ja inimtegevusest tingitud ohtude

(sh tõsised piiriülesed terviseohud) ennetamist, nendeks valmistumist ja nendele reageerimist,

võttes ühtlasi arvesse, et Euroopa Liitu (edaspidi: EL) ähvardavad riskid ja ohud on üha

keerukamad ja omavahel aina enam seotud, nagu on rõhutanud Euroopa Ülemkogu oma

järeldustes 2023. aastal ning 2024. aastal.

UCPM määruse eelnõu näeb ette: i) EL-i UCPM-i ning toetust tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks; ii) rahastamise raamistikku, et

parendada koostoimet ja tegevuste koordineerimist sektorite vahel; iii) sätestatakse eesmärgid

ja eelarve perioodiks 2028-2034; ning iv) EL-i rahastuse vormid ja eeskirjad.

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi EL

ja välissuhete osakond ning elanikkonnakaitse osakond ([email protected]) ning

Sotsiaalministeeriumi EL ja väliskoostöö osakond ([email protected]). Eesti seisukohtade

kujundamisse olid kaasatud Päästeamet ja Terviseamet, kelle ettepanekutega on läbivalt

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013/EL, liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta.

3

arvestatud ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Varude Keskus, kelle

ettepanekutega arvestati osaliselt. Elanikkonnakaitse valdkonna eest vastutab

Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim

([email protected]) ja tervisevaldkonna eest vastutab Sotsiaalministeeriumi

tervisevaldkonna asekantsler Anniki Lai ([email protected]).

2. TAUST

UCPM määruse eelnõu tõukub vajadusest ajakohastada 2013. aastal vastu võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013/EL, millega loodi EL-i elanikkonnakaitse

mehhanism. Viimastel aastatel on riskid ja ohud Euroopas mitmesuguste julgeoleku, tervishoiu,

kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud probleemide sagenemise tõttu märkimisväärselt

suurenenud. EL-i elanikkonnakaitse mehhanismi aktiveerimise juhtude arvu järsk kasv annab

tunnistust sellest, et riiklikud süsteemid vajavad tõenäoliselt ka edaspidi suuremat toetust

katastroofidele ja kriisidele reageerimiseks.

Peale selle nõuab sektoriüleste kriiside – nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa

agressioonisõda Ukraina vastu – mitmetahuline olemus terviklikumat ja integreeritumat

lähenemist kriisiohjele, mistõttu peavad EL ja selle liikmesriigid tegema tihedat ja tõhusat

koostööd, et asjaomaste probleemidega tulemuslikul viisil toime tulla. Praegust geopoliitilist

olukorda arvestades on vaja tugevdada Euroopa tsiviil- ja sõjalist valmisolekut, nagu on kokku

lepitud EL-i kriisivalmiduse strateegias ja ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus

2030“.

EL-is on loodud tõsiste piiriüleste terviseohtude määruse (EL) 2022/2371 alusel toimiv

valmisoleku ja koordineerimise raamistik2, mille alusel toimub ka edaspidi

valdkonnaspetsiifiline tegevuste koordineerimine, mis hõlmab nii nakkushaiguste tõrjet kui ka

laiemalt CBRN-ohtusid (keemilised, bioloogilised, kiirgus- ja tuumaohud). Samuti säilib

määruse (EL) 2022/2372 alusel loodud kriisiolukorras vajalike meditsiiniliste vastumeetmetega

seotud valmisoleku- ja kriisitegevuste jaoks mõeldud eraldiseisev raamistik. Piiriüleste

terviseohtude puhul säilitatakse eraldi juhtimisstruktuurid, mis võimaldavad liikmesriikidel olla

kaasatud EL strateegiate väljatöötamisse ja elluviimisesse. Liikmesriikides piiriüleste

terviseohtude valmioleku ja reageerimise eest vastutavad pädevad asutused on kaasatud EL

tasandi tegevuste koordineerimisse terviseohutuse komitee (ingl. k. Health Security Committee)

ja HERA (EL tervisealase hädaolukorra valmisoleku ja reageerimise amet) nõukogu kaudu.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL

4

2.1. UCPM struktuur

Joonis 1: UCPM-i struktuur koos erinevate komponentidega.

Joonisel 1 on toodud UCPM-i struktuur, mille kohaselt elanikkonnakaitse ja tervise

hädaolukordade puhul püüab liikmesriik hakkama saada kõigepealt iseseisvalt, kasutades oma

varusid ja võimekusi (joonisel märgitud kui Member State Civil Protection). Alles seejärel, kui

oma jõududega toime ei tulda, tehakse pöördumine UCPM-i määruse alusel EL-i solidaarsete

võimekuste kasutamiseks. Seeläbi on määruse kohaldamisalas nn kahed varud: i) European

Civil Protection Pool (edaspidi: ECPP) ning ii) rescEU võimekus / varud (joonisel

samanimelised). ECPP varud on hallatavad liikmesriikide poolt ning rescEU varusid haldab

Euroopa Komisjon. Täpsemalt toimivad mõlemad osad järgmiselt:

1. EU Civil Protection Pool (ECPP) ehk Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurss

koosneb liikmesriikide poolt vabatahtlikult eraldatud reageerimisvõimekustest nagu

näiteks moodulid, muud reageerimisvõimekused ja ekspertide kategooriad. Lõpliku

otsuse nende kasutamise kohta teatud hädaolukorras teevad liikmesriigid. Ühisressursi

kasutamisel kaetakse UCPM-i kaudu eelkõige transpordi- ja logistikakulud.

2. rescEU ehk EL-i ülene võimekuste ja varude kogum, on täielikult rahastatud EL-i

poolt, aga varusid hoiustatakse liikmesriikides. rescEU varud võetakse kasutusele

viimase abimeetmena ehk siis, kui nii liikmesriikide enda kui ka teiste liikmesriikide

poolt elanikkonnakaitse ühisressurssi eraldatud võimekused on ammendunud.

Kogu tegevuse koostoime tagamiseks on vajalik laialdane koordineerimine, mida teostab EL-i

hädaolukordade koordineerimiskeskus (edaspidi: ERCC). ERCC on seeläbi EL-i

5

elanikkonnakaitse mehhanismi tuum. ERCC koordineerib abi andmist katastroofi sattunud

riikidele, sh abivahendite, ekspertteadmiste, elanikkonnakaitse meeskondade ja spetsiaalse

varustuse näol. ERCC töötab ööpäevaringselt, tagab hädaabi kiire kohaletoimetamise ja

tegutseb koordineerimiskeskusena kõigi EL-i liikmesriikide, 10 täiendava osaleva riigi,

kannatanud riigi ning elanikkonnakaitse ja humanitaarabi ekspertide vahel.

2.2. UCPM-i tegevuse käivitamise skeem

UCPM-i käivitamine hädaolukorras jälgib järgmist loogilist järjestust ja tegevusalgoritmi:

1. Lahvatab hädaolukord (nt looduskatastroof, sõjaline rünnak);

2. Riik aktiveerib oma elanikkonnakaitse ressursid ja võimekused, et hädaolukorraga

toime tulla;

3. Kui sellest ei piisa: esitatakse abitaotlus UCPM-i alusel läbi EL-i ühise hädaolukordade

ja side süsteemi (edaspidi CECIS);

4. EL-i hädaolukordade koordineerimiskeskus ehk ERCC hindab olukorda ja koordineerib

abi andmist. Sõltuvalt olukorra tõsidusest võib ERCC teha otsuse anda abi:

 Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi ehk ECPP reservist;

 rescEU varudest;

 Varudest, mida ei ole ECPP reservis ega ka rescEU-s. Sellisel juhul kutsub

ERCC kokku koordinatsiooni koosoleku ja osalevatel riikidel on võimalik teada

anda, kas ja kuidas on võimalik aidata.

5. Pärast hädaolukorra lahenemist toimub järelhindamine.

2.3. Uued elemendid UCPM-i määruses

Võrreldes varasema UCPM-i määrusega on kaasajastatud määruse eelnõusse uue elemendina

lisatud tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmed, mida seni

on rahastatud programmist „EL tervise heaks“ 2021-2027“3. Hädaolukordadeks valmisoleku ja

neile reageerimisega seotud tegevuste rahastamine koondatakse ühtsesse eelarveraamistikku,

mis hõlmab nii elanikkonnakaitset kui ka terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist. Sellega

tagatakse EL-i kodanike täiendav kaitse, mis aitab lõppkokkuvõttes suurendada

vastupanuvõimet ja kaitsta elanikkonda paremini tõsiste terviseohtude eest. Tervisealastel

hädaolukordadel võib olla ulatuslik mõju, mis ei piirdu vaid tervishoiusektoriga nagu näitas

COVID-19 pandeemia.

Piiriülesteks terviseohtudeks ja tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuga seotud

meetmeid on seni rahastatud programmist „EL tervise heaks“ 2021-2027“, mille üheks

eesmärgiks on inimeste kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest ning

tervishoiusüsteemide reageerimisvõime ja liikmesriikide vahelise koordineerimise

parandamine tõsiste piiriüleste terviseohtudega toimetulekuks. Terviseprogrammist on

rahastatud näiteks nakkushaiguste seire ja varajase hoiatamise süsteemide arendamist,

piiriüleste terviseohtudega seotud andmete kogumist ja riskianalüüside läbiviimist, ühiste

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021-522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna

tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikus 2021-2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 282/2014.

6

koolituste, simulatsiooniõppuste ja stressitestide läbiviimist ning EL-i tervisealase

hädaolukorra valmisoleku ja reageerimise ameti (edaspidi: DG HERA) koordineeritavaid

meetmeid, mis on seotud kriisiolukordades vajalike meditsiinivahendite arendamise,

tootmisvõimekuste tagamise, varude strateegilise planeerimise ja hankimisega.

Määruse eelnõu ei mõjuta piiriüleste terviseohtude valmisoleku ja reageerimisega ning

elanikkonnakaitsega seotud EL-i asutuste vahelist pädevuste ja ülesannete jaotust. Piiriüleste

terviseohtude valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas jäävad endiselt vastutavaks

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (edaspidi: ECDC) ning 2021. aastal loodud DG

HERA. ECDC ülesanne on toetada piiriülesteks terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist

EL-is, sh tugevdada ja koordineerida nakkushaiguste ennetuse ja tõrje suutlikkust. Lisaks

tegutseb liikmesriikide esindajatest koosnev terviseohutuse komitee (ingl. k. Health Security

Committee), mis koordineerib liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tegevust piiriüleste

terviseohtude korral ning toetab valmisoleku- ja reageerimismeetmete ühtlustamist.

DG HERA vastutab meditsiiniliste vastumeetmete (nt vaktsiinid, ravimid, diagnostika jm

meditsiinilised vahendid) strateegilise planeerimise ja kriisireageerimise eest, sealhulgas

koordineerib ühishankeid ja varude haldamist. RescEU meditsiinivarude kontekstis on DG

HERA ülesandeks vajaduste hindamine ja prioriteetide määramine ning varukategooriate (nt

vaktsiinid, antidootid, antibiootikumid, kaitsevahendid, seadmed) osas sisendi andmine,

tuginedes ohustsenaariumitele ja riskihinnangutele. RescEU meditsiinivarude operatiivne

haldamine ja käivitamine jääb endiselt DG ECHO ja ERCC ülesandeks.

Teise olulise muudatusena luuakse ERCC struktuuri koosseisu kriisikoordineerimiskeskus.

Kriisikoordineerimiskeskus põhineb ERCC struktuuril ja võimetel, sh analüüsi- ja

teadusvõimekusel, olukorrateadlikkusel ning ööpäevaringsel tegevussuutlikkusel tulla toime

sektoriüleste kriisidega. Liikmesriigid määravad kriisikoordineerimiskeskuse toimimise

tagamiseks kontaktpunktid. Kriisikoordineerimiskeskuse peamine ülesanne on soodustada

ennetusel põhinevat valmisoleku- ja reageerimiskorda, piiriülest koordineerimist ilma

dubleerimiseta ning tagada paremat seiretegevust.

Kolmandaks on lisatud tsiviil-militaar koostöö osa, kus eesmärgiks on liikmesriikidega

konsulteerides parandada tsiviil-sõjalist valmisolekut ja reageerimistegevuse koordineerimist

liidus ning töötada välja kord. Nimetatud korras lepitakse kokku ülesanded ja kohustused ning

määratakse kindlaks prioriteedid katastroofidele ja kriisidele valmisoleku tagamiseks ning neile

reageerimiseks liidus, arvestades EL hõlmavaid stsenaariume.

UCPM mehhanismiga määratletakse põhimõtted ja raamistik järgmiseks EL-i

rahastusperioodiks, et tõsta EL-i liikmesriikide elanikkonnakaitse ja tervisealaste

hädaolukordade kriisivalmidust, eeldatav eelarve üle 10 miljardi €. Käesoleval eelarveperioodil

rahastatakse elanikkonnakaitse ja tervisevaldkonda erinevatest instrumentidest: i)

elanikkonnakaitsega seonduvat UCPM-ist ning ii) tervisevaldkonda EU4Health programmist,

mille eelarvemaht on kokku 3,6 miljardit €. Tulevikus toimub mõlema valdkonna rahastamine

7

UCPM instrumendi alt. Kui liikmesriik läheb UCPM mehhanismist toetust taotlema, siis

protseduuriliselt suuri muudatusi kehtiva õigusruumiga ei ole.

2.4. Seosed teiste EL-i strateegiate ja Eesti riigisiseste poliitikatega

Koos seotud horisontaalsete nõuete ja muude programmidega toetatakse ja edendatakse UCPM

määruse eelnõuga meetmeid katastroofide prognoosimiseks ja ennetamiseks. Seeläbi

vähenevad ka kulutused EL-i majandusele ning kahjulikud sotsiaalsed, majanduslikud ja

keskkonnaalased mõjud kõige haavatavamatele piirkondadele ja demograafilistele gruppidele.

Ettepanekuga järgitakse EL-i üldist horisontaalselt lähenemisviisi ja tagatakse, et EL-i

mehhanismi investeeringutega suurendatakse ka EL-i tööstusbaasi konkurentsi- ja

vastupanuvõimet, ning tänu sellele pannakse lisaks alus strateegilisemale, usaldusväärsemale

ja autonoomsemale reageerimisele.

UCPM määruse eelnõu on EL-i tasandil seotud ja toetab kriisivalmiduse strateegia,

sisejulgeoleku strateegia, ühise valge raamatu „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, meditsiiniliste

vastumeetmete strateegia ning varude loomise strateegias seatud eesmärke ja tegevusi.

UCPM määruse artiklis 5 on toodud tsiviil-militaar koostöö tugevdamine sarnaselt

kriisivalmiduse strateegiale ja ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“

sätestatule. Tulemuslik kriisiohje nõuab ka tihedat koordineerimist tsiviil- ja sõjaliste osalejate

vahel, et tagada tsiviil- ja sõjalise tegevuse sujuv ja tõhus toimimine. See koostöö on oluline, et

toime tulla probleemidega, millel on tugev kahesugust kasutust hõlmav mõõde ning mille puhul

tsiviil- ja sõjalised osalejad kasutavad ühist taristut, nagu transpordivõrgud ja

logistikakeskused. Tsiviil- ja sõjaliste osalejate koostöö abil on võimalik tagada, et nende

vastavad jõupingutused on tõhusalt koordineeritud ja täiendavad üksteist, mis lõppkokkuvõttes

parandab üldist reageerimist kriisile. Seega on ettepaneku üks olulistest eesmärkidest tagada, et

määruse alusel saaks pakkuda tõhusamat ja tulemuslikumat toetust taoliste keerukate ja suure

mõjuga kriiside ohjamisel, järgides kõiki ohte ning kogu valitsemissektorit ja ühiskonda

hõlmavat lähenemisviisi.

Lisaks sellele, et liidu mehhanism on tihedalt seotud EL-i kriisivalmiduse strateegiaga, on

UCPM määrus seotud EL-i sisejulgeoleku strateegiaga, eesmärgiga tagada kõrgetasemeline

julgeolek liidu kodanikele.

Kui UCPM määruse kohaselt on oluline tugevdada liidu kriisivalmidust ja reageerimisvõimet,

siis sama rõhutab ka kriisivalmiduse strateegia. Selle kohaselt Copernicuse, Galileo programmi

ning peagi kasutusele võetava IRIS² teenused pakuvad reaalajas olukorrateadlikkust ning

toetavad varajast hoiatamist ja usaldusväärset sidet juhul, kui maapealsed võrgud lakkavad

toimimast. Galileo Emergency Warning Satellite Service (EWSS) võimaldab liikmesriikide

elanikkonnakaitse asutustel edastada ohuteavitusi elanikkonnale ka siis kui maapealne sidevõrk

ei tööta.

Samuti on UCPM määrus kooskõlas varude loomise strateegia ja meditsiiniliste vastumeetmete

strateegiaga, eesmärgiga valmistuda järgmiseks tervisekriisiks. Seeläbi aitab käesoleva määruse

8

eelnõu rakendada EL õigusraamistikku, millega reguleeritakse piiriülesteks terviseohtudeks

valmisolekut ja nendele reageerimist4 ning kriisi korral vajalike meditsiinitarvikutega

varustatust5. Viirused ei tunne riigipiire ja nagu COVID-19 pandeemia ajal selgus, oli

vaktsiinide, samuti muude asjakohaste meditsiiniliste vastumeetmete väljatöötamine, tootmine

ja õiglane jaotamine kõigile EL-i liikmesriikidele võimalik ainult tänu EL-i tasandil

koordineeritud meetmetele. UCPM määruse tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja

neile reageerimise komponendi üheks eesmärgiks on parandada meditsiiniliste

vastumeetmetega varustatust, eeskätt reservvõimsuse, hankimise, varude loomise ja

kasutuselevõtu abil.

Riigisisesel tasandil on UCPM määrus, mis reguleerib elanikkonnakaitse ja tervisevaldkonna

hädaolukordadeks valmisolekut ja reageerimist, otseselt seotud elanikkonnakaitse

tegevuskavas6 2024-2027 toodud tegevustega nagu ohuteavitus, pääste- ja demineerimistööd,

evakuatsioon / varjumine, elanike ja KOV-ide kriisivalmidus, vältimatu sotsiaalabi ja esmaabi

ja katastroofimeditsiin, vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumisega kriisi ajal ning muu

elanikele vajalik abi, sh elutähtsate teenuste (nt ravimite varustuskindlus) pakkumine.

Samuti on UCPM määrusel valmisoleku ja reageerimise vaatest selge puutumus dokumendiga

Julgeolekupoliitika alused 20237, mille kohaselt halvenenud julgeolekukeskkond tingib

vajaduse suurendada elanikkonna kriisikindlust ja süstemaatilisemalt rakendada

elanikkonnakaitset. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sh sõjaolukorras,

ning suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Selle saavutamine on

ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel,

vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja erinevatel riigiasutustel.

2.5. UCPM Eesti meeskond

Eestis on elanikkonnakaitse mehhanismi meeskonnana üles antud 20 inimest, kellest 13 on

Päästeameti töötajad. Ülejäänud 7 inimest jagunevad Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Varude

Keskuse, Sisekaitseakadeemia, haigla ja erasektori vahel.

ERCC riiklikuks kontaktpunktiks ja CECIS-süsteemi (tehniliseks) peakasutajaks on

Riigikantselei. Peamisteks ERCC partneriteks on Päästeamet ja Terviseamet. Eesti Varude

Keskus on riigisiseselt ELi varude strateegia rakendamise juhtasutus.

Tulenevalt rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadusest8 (edaspidi: RTsMS) ja

Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2011. aasta määrusest nr 40 „Eksperdi rahvusvahelisele

tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile lähetatud

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL 5 Nõukogu määrus (EL) 2022/2372, selliste meetmete raamistiku kohta, millega tagatakse kriisi korral oluliste

meditsiinivahenditega varustatus liidu tasandil rahvatervisealases hädaolukorras. 6 Elanikkonnakaitse tegevuskava 2024-2027 7 Julgeoleku poliitika alused 8 Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus

9

eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord“9 hoiab Eesti katastroofiabi meeskonna

reservi (edaspidi: EDRT) Päästeamet. Reservi moodustavad erinevate moodulite liikmed ja

eksperdid, keda saame UCPM-i vajadusel pakkuda. Päästeamet pakub omalt poolt EDRT

baaskoolitust ekspertidele, lisaks kaasneb sellega ka tervisenõuete kontroll.

Lisaks juhime tähelepanu, et rahvusvahelise pääste- ja demineerimistööde regulatsioon liigub

2026. aasta esimesel poolaastal RTsMS-ist Päästeseadusesse. Selle käigus ajakohastatakse

regulatsioon, küll aga suuri põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne. Nii nagu käesoleval

hetkel, otsustab ka muudatuste jõustumisel päästemeeskonna kiireloomulise rahvusvahelise

lähetamise Päästeamet koostöös Siseministeeriumiga ning see kooskõlastatakse

Välisministeeriumiga.

Päästeameti poolt on UCPM-i ECPP-sse üles antud varingupäästemeeskond ning üleujutuste

pumpamise meeskond koostöös Läti ja Leedu kolleegidega.

Päästeametil on töös:

1. EST-TAST võimekuse loomine, mis pakub staabielemendi toetust (logistiline tugi);

2. EST-GFFF ehk metsakustutusmeeskond;

3. EST-EOD ehk humanitaardemineerimise meeskond.

3. MÄÄRUSE EELNÕU SISU

Artikkel 1 määrab reguleerimiseseme, mis võtab kokku määruse eelnõu peamised sisulised

komponendid. Nendeks on liidu elanikkonnakaitse mehhanism ehk UCPM ning EL-i toetus

valmisolekuks tervisealasteks hädaolukordadeks. Määruse eelnõuga sätestatakse eesmärgid,

eelarve ajavahemikuks 2028-2034 ning rahastuse vormid ja eeskirjad. Kõnealune artikkel

eristab hädaolukordade reageerimise koordineerimiskeskust ehk ERCC, mis on olemasolev

UCPM-i koordineeriv asutus, ning määrusega loodavat kriisikoordineerimiskeskust, mille

ülesandeks on soodustada sektoriülest operatiivset valmisolekut, olukorrateadlikkust ja

tegevuste koordineerimist. Määruse eelnõuga luuakse mõlemale üksusele eeskirjad

tegevusselguse eesmärgil.

Artikkel 2 sätestab määruse eelnõu kohaldamisala ning eesmärgid. Peamiseks eesmärgiks on

tagada inimeste, keskkonna, vara ja kultuuripärandi kaitse igasuguste inimtegevusest tingitud

ja looduskatastroofide, sealhulgas tõsiste piiriüleste terviseohtude eest. Selleks võimaldatakse

sektoriülest koostööd ja koordineerimist, samal ajal piiramata EL-i kõrge välisesindaja

pädevusi välismissioonide ja -operatsioonide läbiviimises. Samuti ei mõjuta määruse

eelnõumuude õigusaktide kohaldamist, kus on sätestatud erieeskirjad kriisidele reageerimise

või riskijuhtimise, sh tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise

kohta, ning sellega tagatakse vastastikune täiendavus nende õigusaktidega.

Artikkel 3 täpsustab määruse eelnõus kasutatavaid mõisteid.

9 Eksperdi rahvusvahelisele tsiviilmissioonile lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning tsiviilmissioonile

lähetatud eksperdi kulude katmise ulatus, tingimused ja kord

10

Artikkel 4 sätestab UCPM eesmärke, mis tõukuvad soovist tugevdada EL-i ja liikmesriikide

koostööd ennetamaks, reageerimaks ja haldamaks igasuguseid inimtegevuses ja

looduskatastroofidest tingituid kriise. Selleks on sätestatud järgmised erieesmärgid:

 Parandada katastroofiriskide ja -ohtude mõistmist ning prognoosimist, rõhutades

ennetustegevuse ja asutuste vahelise koostöö vajalikkust;

 Hõlbustada suutlikkuse suurendamist kriisidele vastu seista, toetudes mh teadmuse

jagamisele. Selleks edendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni rakendamist. Näiteks

toetatakse väljaõpet ja õppuseid, vastastikusi eksperdihinnanguid, ekspertide ja Euroopa

Liidu elanikkonnakaitse meeskondade lähetamist, et pakkuda nõuandeid ennetus- ja

valmisolekumeetmete kohta ning ka tehnilist abi.

 Suurendada valmisolekut reageerida katastroofidele kõikidel tasanditel, milleks

rakendatakse järgmisi tegevusi:

o ERCC ning kriisikoordineerimiskeskus pakuvad tuge liikmesriikide

ametiasutustele ja EL-i kriisiohjestruktuuridele läbi oma kommunikatsiooni- ja

teabestruktuuride;

o Toetatakse varajase hoiatuse süsteemide välja töötamist ja haldamist;

o Arendatakse reageerimisvõimekust, rakendades mh koostalitlusvõimet ja

kaaludes võimalikku kahesugust kasutust kriisi korral;

o EL-i ja liikmesriikide poliitikates ning finantsraamistikes võetakse suuremal

määral arvesse katastroofiohu ennetamist ja valmisolekut kriisideks;

o Suurendatakse valmisolekut ja vastupanuvõimet kõigi sidusrühmade seas, sh

valitsemistasanditel, tsiviil- ja sõjaväelistes asutustes, kodanikuühiskonnas ja

erasektoris.

 Hõlbustada abitaotluse alusel – mida sätestab sama määruse artikkel 28 – kiiret ja

tõhusat reageerimist EL-is, assotsieerunud kolmandates riikides (artikkel 9) ning

väljaspool EL-i.

 Toetada liikmesriikide ja EL-i jõupingutusi tervisealasteks hädaolukordadeks

valmisoleku ja neile reageerimise tagamiseks (sh ennetustegevus;

reageerimisvõimekus, meditsiiniliste vastumeetmetega varustatus, koordinatsioon).

Artikkel 5 käsitleb EL-i tsiviil-sõjalist valmisolekut ja koostööd, mille aluseks on Euroopa

Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koordineeritud tegevus

meetmete väljatöötamisel ning eesmärke, tööülesannete jaotust, kohustusi ja prioriteete

kajastava korra loomisel. Komisjoni ja kõrge esindaja tegevus ELi tsiviil-sõjalise valmisoleku

saavutamiseks toimub liikmesriikidega konsulteerides.

Artikkel 6 sätestab UCPM eelarve perioodiks 2028-2034 mahus 10 675 000 000 €

jooksevhindades. Vahendeid võib kasutada ka määruse rakendamiseks antava tehnilise ja

haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks,

ettevõtete infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja

kommunikatsioonitegevuseks, sh EL-i poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning muuks

tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida Euroopa Komisjon käesoleva

määruse kohasel haldamisel kannab.

11

Artikkel 7 sätestab täiendavate rahaliste ja mitterahaliste vahendite kasutuselevõtu, mida võivad

anda liikmesriigid, EL-i institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised

organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud kolmandad isikud.

Artikkel 8 sätestab alternatiivset, kombineeritud ja kumulatiivset rahastamist. Selle raames võib

meede, mis on juba saanud toetust mõnest muust EL-i programmist, saada seda ka UCPM-i

rahastusest.

Artikkel 9 sätestab, millised (osaliselt) assotsieerunud kolmandad riigid võivad osaleda UCPM-

is. Nendeks on:

 Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna

liikmed, ja Euroopa mikroriigid;

 Ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;

 Euroopa naabruspoliitika riigid;

 Muud kolmandad riigid.

Selleks, et UCPM-is osaleda, sõlmitakse assotsieerimisleping, milles:

 Tagatakse õiglane tasakaal assotsieerunud kolmanda riigi panuse ja saadava kasu vahel;

 Nähakse ette osalemise tingimused, sh viis, kuidas arvutada tegevustoetusest ja

osalustasust koosnev rahaline panus ja üldised halduskulud;

 Ei anta mingisugust otsustuspädevust;

 Kindlustatakse EL-i õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve;

 Vajaduse korral tagatakse EL-i julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.

Artikkel 10 sätestab EL-i rahastuse rakendamise ja selleks vajalikud vormid. Sellest tulenevalt

võib EL-i rahastust anda mis tahes kujul, kuid eelkõige toetusena, auhinnana, hankena ja

mitterahalise annetusena. Samuti on Euroopa Komisjonil pädevus anda liikmesriikidele ilma

konkursikutseta otsetoetusi meetmete rakendamiseks, mis on kooskõlas määruse eesmärkidega

(artikkel 4).

Artiklid 11 ja 12 sätestavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning tööprogrammide

kehtestamise kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/250910.

Artikkel 13 käsitleb EL-i katastroofidele vastupidavusega seotud eesmärkide seadmist

elanikkonnakaitse valdkonnas. Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega täiendab

elanikkonnakaitse eesmärke ning võtab vastu soovitusi, mis koos eesmärkidega moodustavad

lähtealuse ennetus- ja valmisolekumeetmete toetamiseks.

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2024/2509, 23. september 2024, mis käsitleb liidu

üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid

12

Artikkel 14 käsitleb riiklikku riskihindamist ja riskijuhtimise planeerimist, mille eesmärgiks on

edendada tõhusat ja sidusat lähenemisviisi kriiside ennetamisele ja valmisolekule UCPM-i

raames. Liikmesriigid on kohustatud:

 Arendama katastroofiohu hindamist riiklikul ja / või piirkondlikul tasandil ning tagama

koordineerimise ja sidususe muude riskihindamisprotsessidega. Mittetundlikud

hindamistulemused peavad olema kättesaadavad avalikkusele;

 Arendama katastroofiohu juhtimise võime hindamist;

 Arendama ja täiustama katastroofiohu juhtimise planeerimist, sh piiriülese koostöö

vaatest ning võttes arvesse piiriülese mõjuga riske.

 Parandama katastroofikahju andmete kogumist ja levitamist.

Artikkel 15 sätestab riikliku riskijuhtimisega seotud teabe jagamist Euroopa Komisjonile ja

üksteisele, et luua ühine olukorrateadlikkus. Selleks peavad liikmesriigid edastama Euroopa

Komisjonile 31. detsembriks 2028 kokkuvõtte riskihindamisest, katastroofiohu juhtimise ja

reageerimise võimekusest, tegevustest ning investeeringutest. Pärast 2028. aastat peavad

liikmesriigid edastama sama sisuga ülevaate iga 5 aasta tagant. Praegu on kokkuvõtete

esitamise tähtaeg iga 3 aasta tagant, seega väljapakutud 5 aastat on liikmesriikidele väiksema

halduskoormusega.

Artikkel 16 sätestab riskihindamist ja riskijuhtimise planeerimist EL-i tasandil. Euroopa

Komisjon teeb liikmesriikide riskijuhtimisega seotud teabe kokkuvõtete ja muude andmete (sh

kosmoseandmed) alusel ühise aruande, mida esitatakse iga 5 aasta tagant. Samuti koostab

Euroopa Komisjon olemasoleva info põhjal katastroofistsenaariume.

Artikkel 17 sätestab suutlikkuse suurendamise vahendeid, mida Euroopa Komisjon pakub

liikmesriikidele. Nendeks on näiteks väljaõppe programmid, õppused, tehniline ja rahaline abi,

eksperthinnangud ja lähetused.

Artikkel 18 sätestab EL-i elanikkonnakaitse teadmusvõrgustiku toimimis- ja tööpõhimõtteid,

eesmärke ning UCPM rahastusest toetatud meetmete elluviimise seiret. Teadmusvõrgustiku

eesmärk on toetada EL-is tegutsevate elanikkonnakaitse ja katastroofiohu juhtimisega seotud

organisatsioonide, asutuste, erasektori, teadusringkonna koostööalgatusi ning pakkuda

valdkondlikku ekspertteadmust.

Artikkel 19 sätestab üldisi valmisolekumeetmete põhimõtteid, mille alusel peavad liikmesriigid

tõhustama oma reageerimisvõimekust Euroopa Komisjoni toel. Liikmesriigid töötavad

reageerimisvõimekused (Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi ja rescEU võimekused) välja

vabatahtlikkuse alusel.

Artikkel 20 sätestab Euroopa elanikkonnakaitse ühisressurssi, milleks on kokku koondatud ja

vabatahtlikult eraldatud liikmesriikide reageerimisvõimekus (nt moodulid, eksperdid, tehniline

abi jne). Liikmesriigi poolt ühisressursi kaudu antud abi täiendab abi taotlevas liikmesriigis

olemasolevaid reageerimisvõimekusi, ilma et see piiraks liikmesriikide esmast vastutust

ennetada oma territooriumil katastroofe ja neile reageerida.

13

Artikkel 21 sätestab abi andmist rescEU11 instrumendist, mille eesmärk on täiendada riiklike

üldisi reageerimisvõimekusi (k.a. neid, mida eraldatakse ühisressurssi raames) ja / või

operatiivvajadusi. Euroopa Komisjon määrab ka edaspidi nii nagu praegu kehtiva otsuse

kohaselt rakendusaktiga kindlaks selle, milliseid võimekusi võib rentida, liisida või muul viisil

hankida ulatuses, mis on vajalik transpordi- ja logistikavaldkonna puudujääkide

kõrvaldamiseks. rescEU võimekusi haldavad liikmesriigid või Euroopa Komisjon. Komisjon ja

liikmesriigid tagavad vajaduse korral rescEU võimekuste piisava geograafilise jaotuse.

Artikkel 22 sätestab rescEU üleminekuperioodi. Kuni 2034. aastani võib anda EL-i toetust, et

katta 75 % kuludest, mis on vajalikud kiire juurdepääsu tagamiseks riiklikele võimekustele.

Artikkel 23 sätestab katastroofide ja kriiside prognoosimist ja varajast hoiatamist ning selleks

vajalikke arendustegevusi. Antud tegevuse keskmes on Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide

vaheline koostöö, et võtta kasutusele meetmeid, mille eesmärgiks on parandada prognoosimise

ja varajase hoiatamise võimeid. Selleks rakendatakse mh EL-i kosmosevõimekuse tööriistu

nagu Copernicus ja Galileo.

Artikkel 24 sätestab üldsuse hoiatamise süsteeme, mille keskmes on Galileo satelliitsüsteemi

lõimimist riiklikesse hoiatussüsteemidesse. Samuti tuleb liikmesriikidel, Euroopa Komisjoni

toel, parandada avalikkuse teadlikkust EL-i hoiatusteadetest. ERCC-le ja

kriisikoordineerimiskeskus hõlbustavad liikmesriikide teabevahetust seoses Galileo kasutamise

piiriülese katastroofi korral. Galileot võib rakendada ka kolmandate riikide puhul, kui nad peaks

seda taotlema.

Artikkel 25 sätestab ERCC täpsustatud eeskirju, toimimispõhimõtteid ja eesmärke. ERCC

peamine ülesanne on parandada EL-i ühist olukorrateadlikkust ning ööpäevaringset

tegevussuutlikkust. ERCC teeb tihedat koostööd riiklike elanikkonnakaitse asutuste ning

asjaomaste liidu institutsioonide ja ametitega. ERCC tegevus toimub reaalajas ning on suunatud

koordineerimisele, seiramisele ja EL-i tasandil reageerimise tagamisele. Liikmesriigid peavad

määrama riiklikud kontaktpunktid ERCC toimimise tagamiseks ning teavitama sellest ka

Euroopa Komisjoni.

Artikkel 26 sätestab kriisikoordineerimiskeskuse loomise ning selle tegevuse eeskirjad. Antud

kriisikoordineerimiskeskus põhineb ERCC struktuuril ja võimetel, kuid on suunatud suuremal

määral prognoosimisele ja sektoriüleste riskide seiramisele, koostades tegevusülevaateid

sektoriüleste ja kõigi ohtudega seotud riskide kohta. Kriisikoordineerimiskeskus teeb

sektoriüleste kriiside välismõõtme raames tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse kriisidele

reageerimise keskusega. Kriisikoordineerimiskeskus tagab tegevuste koordineerimist

kriisiolukorras nii liikmesriikide, nende ametite, EL institutsioonide kui ka (vajadusel)

11 RescEU on Euroopa katastroofidele reageerimise suutlikkuse strateegiline reserv, mille alla kuuluvad erinevad

võimekused alates tuletõrjelennukitest ja -helikopteritest kuni meditsiinivarustuse ja välihaiglateni.

14

assotsieerunud riikide vahel. Liikmesriigid peavad määrama riikliku kontaktpunkti

kriisikoordineerimiskeskuse toimimise tagamiseks.

Artikkel 27 sätestab katastroofidest teatamise korra ERCC kaudu. See tugineb olemasolevale

süsteemile (ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem CECIS, mis hõlbustab reaalajas

teabevahetust liikmesriikide ja ERCC vahel).

Artikkel 28 sätestab abitaotluse korda ja sisu ning üldisi esitamise põhimõtteid. Artikkel ei

sätesta olulisi muudatusi võrreldes kehtiva korra ja praktikaga.

Artikkel 29 sätestab toetuse andmise õiguslikke aluseid sektoriüleste kriiside korral läbi

kriisikoordineerimiskeskuse.

Artikkel 30 sätestab konsulaarabi, mida erandlikel kordadel võidakse pakkuda UCPM-i kaudu

kolmandates riikides toimunud katastroofide korral.

Artikkel 31 sätestab liidu toetust reageerimiseks, mille puhul toetab Euroopa Komisjon

liikmesriike teabevahetusega varustuse ning transpordi- ja logistikaressurssidest, sh sõjalistest;

abistab antud ressursside kätte saamisel teistest allikatest (nt kommertsturg) ning rahastab

tegevuskulusid ja ressursse, mis on vajalikud kriisile reageerimiseks. Toetuse saamiseks peavad

olema täidetud järgmised tingimused:

 Esitatud on abitaotlus;

 Ressursid on vajalikud tulemusliku reageerimise tagamiseks;

 Abi vastab ERCC kindlakstehtud vajadusele ning selle andmine on kooskõlas ERCC

soovitusega;

 Abi taotlev riik on UCPM-i raames antava abi vastu võtnud;

 Kolmandate riikide puhul täiendab antav abi EL-i üldist humanitaarabi.

Artikkel 32 sätestab tulemusliku reageerimise soodustamiseks mõeldud abi, mida Euroopa

Komisjon annab abi andvatele liikmesriikidele. See suuresti hõlmab ressursside ja varustuse

kindlakstegemist, teabe esitamist ja jagamist, meetmete hõlbustamist loomaks meditsiinilise

evakuatsiooni keskusi, ekspertide ja sekkumismeetmete ettevalmistamist, võimekusevaru

loomist väljaõppe tagamiseks jne.

Artikkel 33 sätestab ekspertide ja EL-i elanikkonnakaitse meeskonna lähetamise korda, valiku

tingimusi ja põhimõtteid.

Artikkel 34 sätestab toetatavad meetmed, mille eesmärgiks on tugevdada liikmesriikide

võimekust piiriüleste terviseohtude ennetamise, valmisoleku ja neile reageerimisega seoses

Toetatavad meetmed on eelkõige:

 Andmete kogumine, teabevahetus ning varajase hoiatamise ja seiresüsteemide

toetamine;

15

 Meditsiiniliste vastumeetmete olemasolu ja kättesaadavuse parandamine, sh

hanketegevuse, võimsuse reserveerimise ning ka varude loomise ja kasutuselevõtu abil;

 Suutlikkuse suurendamine.

 Toetustegevused, mille eesmärk on meetmete väljatöötamine, rakendamine ja seire,

sealhulgas koostöö riiklike asutuste ja sidusrühmadega, ning vajalike töövahendite ja

taristute, sealhulgas IT-taristu, arendamine ja kasutuselevõtt.

Artikkel 35 sätestab komiteemenetluse tingimusi.

Artikkel 36 sätestab otsuse nr 1313/2013/EL, millega loodi UCPM, kehtetuks tunnistamist

alates 1. jaanuarist 2028, kuna see asendatakse käesoleva määrusega.

Artiklid 37 ja 38 sätestavad üleminekusätteid ning määruse jõustumist ja kohaldamist. Määrust

kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

4. MÄÄRUSE EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA

PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Elanikkonnakaitse valdkonnas on Euroopa Komisjonil toetav pädevus. Katastroofide

ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid.

UCPM on loodud teadvustades, et laiapindsete katastroofide korral ei pruugi eraldi tegutseva

liikmesriigi reageerimisvõimekus olla piisav. Tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja

neile reageerimise meetmed tagavad aga samal ajal põhjalikuma koordineerimise ja koostöö,

eeskätt aspektides, mis puudutavad terviseohtude asjakohaste meditsiiniliste vastumeetmete

kättesaadavust ja neile juurdepääsu. Seeläbi on UCPM-i keskmes liikmesriikide hästi

kooskõlastatud ja kiire vastastikune abi, mida EL-i tasand omalt poolt toestab.

4.1. Õiguslik alus

UCPM määruse eelnõu tugineb EL-i toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 168 lõikele 5,

artiklile 196 ning artikli 322 lõikele 1.

ELTL artikli 168 lõige 5 sätestab õigusliku aluse võtmaks vastu stimuleerivaid meetmeid

inimeste tervise kaitseks ja parandamiseks ning eelkõige peamiste piiriüleste tervist

kahjustavate tegurite vastu võitlemiseks. Samuti kuuluvad sinna meetmed, mis puudutavad

tõsiste piiriüleste terviseohtude seiret, nende eest varajast hoiatamist ja nende vastu võitlemist.

ELTL artikkel 196 sätestab õiguslikku alust EL-i algatusteks eesmärgiga suurendada

liikmesriikide koostööd ja kollektiivset valmisolekut, et juhtida inimtegevusest tingitud ja

looduskatastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist.

ELTL artikli 322 lõige 1 sätestab võimalust tagada rahaline paindlikkus võimalusega

assigneeringuid üle kanda. Antud artikkel võimaldab rahastada tegevusi, mis tulenevad artikli

168 lõikest 5 ning artiklist 196, paindlikul viisil kriisi olukorras.

16

Leiame, et valitud õiguslikud alused on sobivad ning võimaldavad koordineerida ka tsiviil-

sõjalist koostööd ulatuses, mis on vajalik laiaulatuslikus kriisis tõhusa reageerimise tagamiseks.

Järjest rohkematel juhtudel (nt tervisealased hädaolukorrad, ekstreemsed ilmastikunähtused,

hübriid- või küberründed) vajavad tsiviilvõimud militaarvaldkondade asutuste tuge.

Relvastatud rünnaku korral on relvajõududel omakorda vaja tsiviiltoetust riigi ja ühiskonna

jätkuva toimimise tagamiseks. Koostöös LR-idega tuleb parandada tsiviil- ja sõjaliste osalejate

vahelist suhtlust. Ukrainavastase agressioonisõjaga seoses on UCPM juba kasutusel keskse

mehhanismina erineva kriisiabi koordineerimisel ja kohaletoimetamisel.

Katastroofidele reageerimisel võib viimase abinõuna anda olulise panuse sõjaliste vahendite

kasutamine tsiviiljuhtimise all. Kui elanikkonnakaitseoperatsioonide toetuseks peetakse

asjakohaseks sõjaliste vahendite kasutamist, tuleks sõjaväega tehtavas koostöös järgida korda

ja kriteeriumeid, mille on kehtestanud nõukogu või selle pädevad organid selleks, et teha liidu

mehhanismi jaoks kättesaadavaks elanikkonnakaitsega seonduvad sõjalised vahendid, samuti

peab see olema kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste suunistega.

4.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hinnang

Tulenevalt Euroopa Liidu Lepingu (edaspidi ELTL) artiklist 5 lõikest 312 võtab EL nendes

valdkondades, mis ei kuulu EL-i ainupädevusse, kasutusele meetmeid ainult niisuguses

ulatuses, mil liikmesriigid ei suuda ise riigi, piirkonna või kohaliku tasandi puhul saavutada

meetmega kavandatud eesmärke. Suuremahuliste kriiside (nt looduskatastroofid, pandeemiad,

sõjaline rünnak) puhul ei pruugi liikmesriigil olla ressursse neile piisavas mahus ja piisavalt

kiirelt reageerida, mille tõttu on vajalik nii ühtselt rakendatav mehhanism kui ka lähenemine

elanikkonnakaitsele. Viimane peab tagama hästi kooskõlastatud ning koordineeritud

vastastikust abi, eriti EL-i tervikuna ohustavate keerukate piiriüleste hädaolukordade ja kriiside

raames (nt COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu). Selleks, et vältida

dubleerimist ja tegevuste killustamist, on vajalik EL-i tasandil ühtne lähenemine ning tegevuste

koordineerimine, eriti ennetuse ja vastupanuvõime suurendamise küsimustes. See aga ei ole

saavutatav liikmesriikide enda tegutsemise raames, mille tõttu on EL-i tasandi

koostööraamistiku loomine põhjendatud.

Nõustume, et esitatud määruse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Tulenevalt ELL artiklist 5 lõikest 4 peavad kavandatud meetmete laad ja tugevus olema

vastavuses tuvastatud probleemiga ehk järgima proportsionaalsuse põhimõtet. UCPM määruse

eelnõu on seotud mitme valdkondliku algatuse ja strateegiaga, seeläbi luues koostoime mitme

eri tasandi vahel. Määruse eelnõuga antakse liikmesriikidele võimalus osaleda prioriteetide

kindlaksmääramisel ning eesmärk on suurendada liikmesriikide osalust toetatavates meetmetes.

Selle nimel vähendatakse osalemist takistavaid asjaolusid ning piiratakse EL-i ja liikmesriikide

halduskoormust nii, et see piirdub sellega, mis on komisjonile vajalik oma volituste

rakendamiseks liidu eelarve täitmisel.

12 Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon

17

Nõustume, et esitatud määruse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.

5. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS

Mõjusid hinnati neljas suuremas kategoorias: i) sotsiaalne mõju; ii) mõju majandusele; iii) mõju

riigiasutustele ja riigieelarvele; iv) mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. Samuti käsitleti

võimalikke muudatusi siseriiklikus õigusruumis. Kokkuvõtvalt võib järeldada:

1. Mõjude analüüsist nähtub, et määruse rakendamine aitab kriisiolukordadeks paremini

valmistuda ning riske maandada. Ohtude või ohuolukordade realiseerumisel on

sotsiaalne mõju Eesti elanikkonnale suur.

2. Määruse rakendamisel kaasneb erasektorile mõju juhul, kui on soov osaleda hangetel,

abi andmise protsessis ja annetada vajaminevaid vahendeid.

3. Oluline positiivne mõju nii riigiasutustele kui ka eelarvele kaasneb juhul, kui Eesti

otsustab taotleda või anda abi läbi UCPM-i mehhanismi.

4. Määruse rakendamisel kaasneb oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, kuna

käesoleva määruse rakendamine toob kaasa koostöö tugevdamise ja tihendamise EL

liikmesriikidega ja UCPM-is osalevate teiste partnerriikidega (nt EL kandidaatriigid).

5.1. Sotsiaalne mõju

UCPM-i määruse ettepanekul on märkimisväärne sotsiaalne mõju elanikkonnale, eeskätt

looduskatastroofide, tervisealaste hädaolukordade või muude kriiside korral, kus inimesed

vajavad kiiret abi. Ettepanek toetab ja edendab meetmeid kriiside ennetamiseks, valmisolekuks

ja reageerimiseks, aidates vähendada kriiside kahjulikku mõju ühiskonnale tervikuna ning eriti

haavatavamatele piirkondadele ja sihtrühmadele. UCPM pakub liikmesriigi elanikkonnakaitse

võimekusi täiendavat kaitsekihti ning aitab tagada kogukondade vastupanuvõimet

kriisiolukordades.

Mehhanismil on positiivne mõju ka ühiskondlikule solidaarsusele ja ühtekuuluvusele, kuna see

põhineb liikmesriikide vastastikusel abistamisel ja koostööl. Samuti toetab UCPM elanikkonna

teadlikkuse ja kriisivalmiduse suurendamist, sealhulgas koolituste ja õppuste kaudu, mis

tugevdavad inimeste oskusi ja valmisolekut kriisidega toimetulekuks. Hästi toimetuleva

ühiskonna aluseks on inimesed, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja varud, et

kriisiolukordades toime tulla.

Eestis peetakse oluliseks elanikkonna valmisoleku ja vastupanuvõime parandamist kõiki riske

hõlmaval viisil, arvestades loodusõnnetuste, tööstusõnnetuste, kliimamuutuste, hübriidohtude

ja sõjaliste ohtude võimalikku koosmõju. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele

sihtrühmadele – eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimestele –, keda kriisid

mõjutavad ebaproportsionaalselt. Oluline on ka kolmanda sektori ja vabatahtlike rolli

tugevdamine, mis suurendab kogukondade valmisolekut, toetab sotsiaalset sidusust ning aitab

kaasa psühhosotsiaalsele heaolule ja kiiremale taastumisele kriisidest.

18

Määruse rakendamine aitab kriisiolukordadeks paremini valmistuda ning paremini riske

maandada. Ohtude või ohuolukordade realiseerumisel on sotsiaalne mõju Eesti

elanikkonnale suur.

5.2. Mõju majandusele

Mõju Eesti majandusele on väike ja kaudne, kuna käesolevas määruses saab erasektor kaasuda

läbi annetuste ja abi andmise. Võimalik kasu tekib, kui annetada saab vahendeid, mida

erasektoril endal vaja ei lähe ja mille puhul on oluline kinni pidada toodete säilitustähtaegadest.

Küll aga EL-i tasandil ühiselt kriisidele reageerimiseks ja valmistumiseks kasutatavate

mehhanismide parem koordineerimine tagab laiemalt positiivse mõju EL, sh Eesti,

majandusele.

Mõju võib kaasneda ka juhul, kui on soov osaleda hangetel, aga seda, kas ja millisel kujul

tulevikus hankeid korraldatakse on käesoleval hetke keeruline prognoosida, kuna UCPM-i

rahastamise tingimused lepitakse kokku taotlemisvoorude läbiviimisel.

Määruse rakendamisel kaasneb erasektorile mõju juhul, kui on soov osaleda hangetel, abi

andmise protsessis ja annetada vajaminevaid vahendeid.

5.3. Mõju riigiasutustele ja riigieelarvele

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste

põhiülesandeid. Määruses ettenähtud valmisoleku- ja reageerimismeetmed on abiks Eesti

elanikkonnakaitse tegevuskava elluviimisel, mis puudutab eelkõige Siseministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusi.

Määruses ettenähtud tegevused toetavad Terviseameti võimekuse suurendamist tervisealaste

hädaolukordade valmisoleku ja reageerimisega seotud ülesannete täitmisel, näiteks

infosüsteemide ja laborivõimekuste arendamisel.

Päästeamet on hetkel riiklikul tasandil peamine ERCC partner abi andmisel ja vastuvõtmisel.

Inimesi, kelle Eesti on määranud elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) meeskonna

liikmeteks on hetkel kokku 20, neist 13 on Päästeameti töötajad. Muudatuse sihtrühmaks on

seega peamiselt Päästeameti töötajad. Ülejäänud 7 inimest jagunevad Sotsiaalkindlustusameti,

Eesti Varude Keskuse, Sisekaitseakadeemia, haigla ja erasektori vahel.

Hädaolukordade koordinatsioonikeskuse ERCC riiklikuks kontaktpunktiks ja CECIS-süsteemi

(tehniliseks) peakasutajaks on Riigikantselei.

UCPM määrusega loodava kriisikoordineerimiskeskuse riikliku kontaktpunkti nimetamine ei

ole hetkel otsustatud, sest see sõltub sellest, milliseks kujuneb kriisikoordineerimiskeskuse

täpsem roll ja kontaktpunkti ülesanded selle töö toetamisel. Riigikogu menetluses oleva

tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus on planeeritud määrata Eesti Varude Keskus

rahvusvahelise abi küsimisel ja vastuvõtmisel keskseks koordinaatoriks.

19

Mõju riigiasutuste töökorraldusele võib suureneda peale seda, kui Eesti on otsustanud UCPM-

i mehhanismist raha taotleda või läbi mehhanismi abi küsida/pakkuda. Selle puhul jaotuvad

kulud kahe variandi alusel:

 Variant 1 – suutlikkuse ja võimekuste arendamine: kui Eesti soovib arendada riski-

ja kriisijuhtimist riiklikul tasemel või luua/täiendada olemasolevaid või uusi võimekusi,

mida saaksid kriisis kasutada ka teised UCPM partnerriigid.

Eesti taotles tehnilist abi, et paremini rakendada valmisoleku strateegiat ja tõsta riigi

suutlikkust ohuteavituse valdkonnas. Varasemalt on sellest meetmest toetust taotletud

kolmel korral, viimati ohuteavituse keele-eelistuse arendamiseks (508 250 eurot).

Omafinantseeringu nõue oli sellel meetmel 5% (käibemaks ei ole abikõlbulik ning kaudsed

kulud olid lubatud 7%). Projektitaotluste esitamine on seni toimunud üks kord aastas.

Samuti on Eesti taotlenud toetust demineerimise võimekuse rahvusvahelise kasutamise

võimaluse loomiseks. Käimasoleva humanitaardemineerimise võimekuse projekti käigus ei

looda uut võimekust, vaid muudetakse olemasolev võimekus rahvusvaheliselt kasutatavaks.

Demineerimise võimekuse tõstmise projekti maksumus oli üle 700 000 euro, millest

omafinantseeringu nõue oli 25 % + taotleja riigi käibemaks. Komisjon seab raha kasutamise

tingimused rahastusvoorus ehk taotlemisel ning need võivad aastate lõikes muutuda.

 Variant 2 – abi küsimine/pakkumine: kui Eestis on kriis ja soovime ise UCPM-i

mehhanismist abi taotleda, siis Eestil on vastuvõtva riigina kohustus katta

tegevuskulud13, nt kütuse- ja majutuskulud. Kui me ise anname abi, nt

päästemeeskondade lähetamine UCPM-i riiki metsatulekahjude kustutamiseks,

kaetakse kuni 100 % tegevuskuludest. Praktikas: 1) Türgi maavärina korral kaeti 75%

tegevuskuludest ja 25% kattis Eesti oma vahenditest; 2) tegevuskulude katmine toimub

juhul, kui päästemeeskond/moodul on sertifitseeritud. Nt Eesti metsakustutusmoodul ei

ole sertifitseeritud ja sellisel juhul on kulude hüvitamine väiksem (hüvitati vaid

lennupiletid).

Seega mõju riigieelarvele sõltub suuresti sellest, mis positsioonis Eesti on ning kas me soovime

abi anda või taotleda. Näeme, et vastavalt elanikkonnakaitse tegevuskavale on lähiaastatel

prioriteetne järgmiste võimekuste arendamine, mis omakorda toob Eestile kaasa positiivseid

edasiminekuid.

Kokkuvõttes kaasneb oluline positiivne mõju nii riigiasutustele kui ka eelarvele juhul, kui

Eesti otsustab elanikkonnakaitse süsteemi ja võimete arendamiseks toetust taotleda või

anda abi läbi UCPM-i mehhanismi.

5.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Viimastel aastatel on Euroopa riski- ja ohumaastik muutunud oluliselt ebastabiilsemaks.

Põhjuseks on valdkondade ülesed ning kombineeritud julgeoleku-, tervise-, kliimamuutuste ja

keskkonnaprobleemid.

13 Tegevuskulud - kõik kulud, mis kaasnevad võimekuse kasutamisega või eksperdi või ELi elanikkonnakaitse

meeskonna lähetamisega operatsiooni vältel. Selliste kulude hulka võivad kuuluda personalikulud, rahvusvahelise

ja kohaliku transpordi, logistika, julgeoleku, kulumaterjali, tarvikute ja hooldusega seotud kulud ning muud kulud,

mis on vajalikud võimekuse tulemusliku kasutamise tagamiseks.

20

Tihtilugu on tegemist sektoriüleste kriisidega, (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa

agressioonisõda Ukraina vastu) mis nõuavad terviklikumat ja integreeritumat lähenemist

kriisiohjele. Tulemuslik kriisiohje nõuab omakorda tihedat koordineerimist tsiviil- ja sõjaliste

osalejate vahel, et tagada tsiviil- ja sõjalise tegevuse sujuv ja tõhus toimimine. See koostöö on

iseäranis oluline, et toime tulla probleemidega, millel on tugev kahesugust kasutust hõlmav

mõõde ning mille puhul tsiviil- ja sõjalised osalejad kasutavad ühist taristut, nagu

transpordivõrgud ja logistikakeskused. Tsiviil- ja sõjaliste osalejate koostöö abil on võimalik

tagada, et nende vastavad jõupingutused on tõhusalt koordineeritud ja täiendavad üksteist, mis

lõppkokkuvõttes parandab üldist reageerimist kriisile. Kavandatav eelnõu näeb muuhulgas ette

EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku ja koostöö suurendamise ning tugevdamise. Eesti vaatest on

see positiivne ja eelduslikult kasvab meie valmisolek ja võimekus toime tulla ka sõjalise

ohustsenaariumiga ning tagada parem vastastikune abistamine ulatusliku hübriidrünnaku

korral, millel on mõju elanikkonna elule ja tervisele.

Ettepanek omab märkimisväärset ja positiivset mõju Eesti riigi julgeolekule ja

välissuhtlusele, kuna tänapäeva kriiside mastaapsus ja komplekssus eeldab EL-i

liikmesriikidelt tihedat koostööd ja kiiret reageerimist.

5.5. Võimalikud muudatused siseriiklikus õigusruumis

Kehtiva õiguse kohaselt rakendatakse elanikkonnakaitse mehhanismi ja tervisealaste

hädaolukordade korral otsust nr 1313/2013/EL UCPM-i kohta ning selle asendamine

määrusega ei muuda rakendamise osas juba sissetöötatud ja toimivat süsteemi.

Seega ei nõua määruse tulevane rakendamine, välja arvatud kriisikoordineerimiskeskuse

kontaktpunkti nimetamine, eraldiseisvaid muudatusi siseriiklikus õigusruumis.

21

6. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

6.1. Eesti toetab kõiki riske ja osalisi hõlmava lähenemise rakendamist kriisivalmiduse ja

elanikkonnakaitse valdkonnas, sh tuleb valmistuda ka sõjaliseks ohustsenaariumiks ja

ulatusliku hübriidrünnakuga toimetulekuks. Peame oluliseks määruse eelnõu eesmärki

tugevdada liidu ja liikmesriikide koostööd, et arendada kriisivalmidust vastavalt ühisele

ohuhinnangule ja järgides pädevusjaotust. Seejuures toetame piiriülesteks

terviseohtudeks valmisoleku integreerimist EL-i üldisesse kriisivalmiduse raamistikku,

säilitades valdkonnaspetsiifilise õigus- ja juhtimisraamistiku.

Põhjendus: Oleme arvamusel, et süsteemne lähenemine elanikkonnakaitse ja tervisevaldkonna

hädaolukordadele lihtsustab protseduure ja kasutab ressursse tõhusamalt, sh hübriidohtude ja

kriitilise taristu häiretega seotud tekkivate julgeolekuriskide käsitlemisel, millel on

valdkondade ülene mõju. Toetame, et UCPM-ist oleks võimalik abi paluda ennetavas faasis

tõsiste julgeolekuohtude korral, sh juba enne kriisi puhkemist riskihinnangu alusel. Eesti kui

piiririigi valmisoleku tugevdamine julgeolekuohtude vastu suurendab kogu EL-i strateegilist

vastupanuvõimet, seega on investeeringud idapiiri riikide valmisoleku tugevdamisse kogu EL-

i huvides.

UCPM määruse eesmärk on tagada ka tervisealaste hädaolukordade valmisolek ja reageerimine

koos tugevdatud elanikkonnakaitse meetmetega. Euroopa kiirelt muutuval riski- ja

ohumaastikul hõlmavad kriisid üha enam mitmeid valdkondi, tuues esile riskide süsteemse

olemuse ja mõju erinevatele sektoritele. Seetõttu on oluline, et piiriüleste terviseohtude

valmisoleku ja elanikkonnakaitse raamistikus kriisivalmiduse tegevused oleksid omavahel hästi

koordineeritud.

Tervisevaldkonna valmisolek ja elanikkonnakaitse on tihedalt seotud. Näiteks vältimatu abi, sh

katastroofimeditsiin, on osa elanikkonnakaitse tegevustest. Elanikkonnakaitsega seonduv

sündmus võib tuua kaasa kulutused ka tervishoiuvaldkonnale. Tervishoiu ega elanikkonnakaitse

kriis ei teki kannatanute arvu järgi, vaid sõltub eelkõige riigi ressurssidest (sh pääste ressursid)

ja võimekusest osutada abi ning kannatanute arv ei pruugi seejuures olla esmatähtis. Näiteks

500 traumapatsienti Eestis ei pruugi tähendada kriisi, samas 500 põletuspatsienti Eestis on kriis

kogu Põhjamaades. Mida paremini oleme tervishoiu- ja elanikkonnakriisideks valmistunud,

varustatud ja koolitatud, seda kiiremini suudame kriisidele reageerida ja seda paremini on

korraldatud vastavad ressursid ning abivajajad saavad kiiremini abi.

6.2. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut reguleerida kriisideks valmistumise ja

elanikkonnakaitse valdkonna koordineerimist ja liidu toetusmehhanismi rakendamist

määrusega, et tagada kõikide seotud osapoolte jaoks ühtlane kohaldatavus. Peame

oluliseks, et toetusmeetmed on kavandatud kooskõlas EL-i valmisoleku strateegia,

sisejulgeoleku strateegia, varude strateegia, meditsiiniliste vastumeetmete strateegia ja

valge raamat Euroopa kaitsealase valmisoleku kohta.

22

Põhjendus: Arvestades tänapäeva kriiside ja katastroofide mastaapsust ning kiiresti muutuvat

ühiskonda, on tähtis, et UCPM-i varasemalt reguleerinud otsus asendatakse määrusega.

Vaatamata sellele, et varasemalt kasutusel olnud otsus oli liikmesriikidele tervikuna siduv, siis

seda üksnes liikmesriikide pädevatele asutustele, mitte kolmandatele isikutele. Määrus kui

otsekohalduv õigusakt annab edaspidi võimaluse liikmesriikide territooriumil tegutsevatel

elanikkonnakaitse- ja tervisevaldkonna ettevõtjatel osaleda UCPM-i määruse kohaldamisalas,

sh kaasuda abi andmisel ja teha annetusi.

Ühtlasi märgime, et ka ühtlase kohaldumise vaates on EL-i üleselt oluline terminite

sõnastamisel hoida kasutatavate mõistete osas ühtsust. Mõisted nagu „kaheotstarbeline“,

„geograafiline jaotus“, „eelpaigutus“, „assotsieerunud riik“ leiavad eelnõu raames laialdast

kasutust. Õigusselguse huvides peaksid kasutatavad terminid olema üheselt arusaadavad

kõikidele osapooltele, sest need on käesolevas määruses rahastamisotsuste tegemisel aluseks.

Määruse eelnõu läbirääkimistel ja rakendusprogrammide koostamisel on vajalik hoida kooskõla

elanikkonnakaitse ja tervisevaldkonda puudutavate ELi strateegiliste dokumentidega nagu

valmisoleku, sisejulgeoleku, varude ja meditsiiniliste vastumeetmete strateegiad ning valge

raamat Euroopa kaitsealase valmisoleku kohta 2030. aastaks. Uued strateegilised tegevuskavad

on võtnud meile sobivalt kõiki riske hõlmava lähenemise, kus varasemast rohkem

teadvustatakse vajadust valmistuda ka sõjalise ohu stsenaariumiks ning tagada vastastikune

abistamine ulatusliku hübriidrünnaku korral.

6.3 Toetame ühtse rahastusvahendi abil elanikkonnakaitse ja tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisoleku tegevuste koostoimet ja vastastikust täiendamist. Kui

määruse läbirääkimistel otsustatakse eelarvejaotuse üle, peame oluliseks, et arvestatakse

eelkõige riskihinnangute ja realiseeruvate ohtudega. Lisaks peab säilima paindlikkus

eelarvevahendeid valdkondade vahel ümber jagada vastavalt olukorrale.

Põhjendus: Kuna kriisid, mis lahendamist vajavad, on komplekssed ja paljudel juhtudel

piiriülesed, on neid mõistlik lahendada koordineeritult. See hoiab kokku nii aega kui ka

ressursse. Paindlikum ja integreeritum eelarve võimaldab paremini planeerida ennetus- ja

valmisolekutegevusi, nagu olukorraseire, tulevikuplaanid ja suutlikkuse arendamine ning

samuti kiiremini reageerida uutele ohtudele ja suure mõjuga kriisidele.

Toetame komisjoni ettepanekut, mille kohaselt UCPM-i täpsem eelarvejaotus pannakse paika

mitmeaastaste tööprogrammide koostamisel. See tagab vajaliku paindlikkuse ja võimaldab

vahendite planeerimisel arvesse võtta tegelikke vajadusi vastavalt ohustsenaariumitele ja

riskihinnangutele, mis võivad ajas muutuda. Peame seejuures oluliseks, et liikmesriigid oleksid

tööprogrammide koostamisel kaasatud eelarvejaotust ning prioriteetide seadmist ja toetatavaid

tegevusi puudutavate otsuste tegemisse. Samas on rahaliste vahendite kasutamise paindlikkuse

kõrval oluline silmas pidada ka toetatavate tegevuste järjepidevuse tagamise olulisust, mis

eeldab pikemaajalisemat kindlust ka rahastamises. Arvestada tuleb ohtude ja riskide

mitmekesisust, liikmesriikide reageerimisvõimekust ja valmisolekut ning juba olemasolevaid

vahendeid ja varusid. Eelkõige tuleb prioriteetsena käsitleda vähese tõenäosuse, kuid suure

23

mõjuga ohtudega seotud ühisvõimekusi (näiteks keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja

tuumaohtude seire ja neile reageerimine) ja ohuhinnangust tulenevaid regionaalseid

erivajadusi.

Kui läbirääkimiste käigus tõstatatakse elanikkonnakaitse ning piiriüleste terviseohtude

valmisoleku ja neile reageerimise valdkondade vahelise eelarvejaotuse küsimus, siis saame

toetada indikatiivse jaotuse määratlemist määruses. Seejuures saaks tugineda senisele

kogemusele ja aluseks võtta praeguseks väljakujunenud rahastamise proportsioonid. Samas

peaks ka indikatiivse eelarvejaotuse korral säilima paindlikkus, mis võimaldab eelarvet

vastavalt muutuvatele vajadustele rakendamise käigus ümber jagada.

Liidu mehhanismi alusel ennetamiseks ja valmisolekuks antav finantsabi kulutatakse kooskõlas

mitmeaastase tööprogrammiga, mille võtab vastu elanikkonnakaitse komitee. Komisjon

teavitab komiteed korrapäraselt ka tööprogrammi rakendamisest. Tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud küsimustes kohtub komitee

teistsuguses koosseisus. Eestit esindavad komiteedes Siseministeerium või teemapõhiselt

Siseministeeriumi poolt määratud valitsemisala asutus ja Sotsiaalministeerium ning saame

seeläbi mõjutada rakendusfaasis prioriteetide seadmist ja vahendite jaotuse planeerimist.

6.4. Leiame, et tuleks prognoosida ja määrata eelarves piirmäär määruse rakendamisel

kaasnevate tehniliste ja haldusabi kuludeks, arvestades EL-i üldiste põhimõtetega

halduskulude piirmäära seadmisel.

Põhjendus: Euroopa Komisjoni 16. juulil 2025. aastal avaldatud ettepanekus „Nõukogu määrus,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028-2034“14 (edaspidi

MFF) näeb kogu eelarvest ette 6% EL-i avaliku halduse kuludeks. MFFi I samba Euroopa Liidu

Euroopa Fondi (nn riigiplaani) määruse eelnõu näeb Euroopa Komisjonile ette täiendavalt 0,5%

tehniliseks abiks (so. ettevalmistav töö, seire, kontroll, audit, hindamine, infosüsteemide

arendus, avalikkuse teavitamise ning EL-üleste liikmesriikide võrgustike hoidmisega seotud

kulud ning muud administratiivsed ülesanded). Analoogselt UPCMi määruse ettepanekule on

ka MFF-i II sambasse kuuluvas Euroopa Konkurentsivõime Fondis kehtestatud Euroopa

Komisjonile võimalus tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks.

Euroopa Komisjonile tuleks määruse rakendamiseks vajalike tehnilise ja haldusabi (st

ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevused, ettevõtte

infotehnoloogiasüsteemid ja -platvormid, teabe- ja kommunikatsioonitegevus) kuludeks, sh

liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon

käesoleva määruse kohasel haldamisel kannab, seada piirmäär. Arvestades eeltoodut, tuleks

seada eelarve läbirääkimiste käigus võimalik madalaim protsentuaalne piirmäär (nt kuni 5 %)

elanikkonnakaitse ja tervisevaldkonna kogusummast.

14 Euroopa Komisjoni ettepanek „Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik

aastateks 2028-2034“

24

6.5. Toetame eelnõus toodud elanikkonnakaitse valmisoleku ja terviseohtudega seotud

reageerimismehhanisme ja meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kriisiolukordadele

reageerimise võimekust liikmesriikides. Toetame piiriüleste terviseohtude ennetamise,

ohtudeks valmisoleku ja neile reageerimise toetamiseks eelnõus ette nähtud meetmeid.

Leiame, et haavatavate sihtrühmade vajadustega arvestamine peab olema integreeritud

kõikidesse kriisivalmiduse etappidesse.

Põhjendus: Peame oluliseks EL tasandi meetmeid, mis toetavad erinevate kriisisituatsioonis

vajalike toodete arendamist ja EL sisese tootmisvõimekuse tõstmist (nt paindlike

tootmisvõimsuste loomine koostöös erasektoriga, eelostulepingute sõlmimine). Kriisiolukorras

vajalike ravimite ja meditsiinitarvikute kättesaadavuse tagamiseks on vajalik pidev

varustuskindluse hindamine ja varude monitoorimine, et tagada ülevaade olukorrast. Kuna EL

tasandi meetmed varude osas peaksid rakenduma viimase võimalusena alles siis, kui riigi enda

võimekus on ammendumas, siis on väga oluline toetada ka riikide endi varustuskindlustuse

parandamist, nt ühiste kaardistuste ja analüüside tegemine, varajane hoiatus, ühiste põhimõtete

kokkuleppimine.

Elanikkonnakaitse ja terviseohtudeks valmisoleku tugevdamiseks on vajalik tõhustada

valmisolekukavade väljatöötamist ja koordineerimist, arendada seire- ja varajase hoiatamise

ning riskihindamise süsteeme. Peame oluliseks EL tasandil koolituste, õppuste ja stressitestide

läbiviimist ning valmisoleku kavade regulaarset ülevaatamist. Toetada tuleb ka uute

tehnoloogiate kasutuselevõtmist, mis hõlbustaks andmete kogumist, vahetamist ja haldamist.

Kui keemiliste ja bioloogiliste sündmuste tarvis on Eestis olemas võimekus ja vahendid nii

ohtude tuvastamiseks kui ka neile reageerimiseks, siis radioloogiliste ja tuumaohtlike

sündmuste korral on vajadus Eesti võimekusi (sh ravi ja patsiendikäsitlus) kasvatada, kasutades

selleks UCPM-i võimalusi.

Peame oluliseks pöörata erilist ja süsteemset tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele (nt

asendushooldusel olevad lapsed, hoolekandeasutuste kliendid jm), keda kriisid ja katastroofid

võivad mõjutada ebaproportsionaalselt suurel määral. Suure mõjuga kriisides, sh sõjaolukorras,

vajavad haavatavad sihtrühmad erilist tähelepanu, seejuures peavad liikmesriigid läbi mõtlema

haavatavate sihtrühmade toetamiseks vajalikud tegevused ning selleks vajalikud vahendid ja

varud, seejuures tuleb läbi mõelda ennetuse, suutlikkuse suurendamise, valmisoleku ja

reageerimismeetmed, samuti meetmed sektoriülestele kriisidele reageerimiseks.

UCPM vahendistest toetatavate tegevuste hulgas on kasutusel ka evakuatsioon meditsiinilise

abi tagamiseks Medevaci kaudu, mida peame oluliseks, kuivõrd Eestil endal seda võimekust ei

ole. Samas ei kata see haavatavate gruppide evakuatsioonivajadust.

6.6. Eesti peab vajalikuks EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku ja koostöö tugevdamist ning

selleks ühisõppuste korraldamist ja teabevahetusmehhanismide edasiarendamist.

Euroopa Liidu tegevus kriisikindluse valdkonnas peab selgelt arvestama NATO

kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi, nendega

konkureerimata.

25

Põhjendus: Selleks, et edendada ühiselt tsiviil-sõjalist koostööd ja tagada õigeaegne kriisidele

reageerimine, on vaja valmistuda ja teha koostööd EL-i üleselt. Liit peaks valmis olema

suuremahulisteks ja sektoriülesteks intsidentideks ja kriisideks, mis mõjutavad ühte või mitut

liikmesriiki, sh võimaliku relvastatud rünnaku toimumiseks. Enamikus kriisiolukordades lasub

esmane vastutus tavaliselt riiklikel elanikkonnakaitse asutustel. Järjest rohkematel juhtudel (nt

tervisealased hädaolukorrad, ekstreemsed ilmastikunähtused, hübriid- või küberründed)

vajavad tsiviilvõimud aga sõjalist abi. Relvastatud rünnaku korral on relvajõududel omakorda

vaja tsiviiltoetust riigi ja ühiskonna jätkuva toimimise tagamiseks. Seetõttu tuleb koostöös

liikmesriikidega parandada tsiviil- ja sõjaliste osalejate vahelist suhtlust. Kriisiolukordadeks

tuleb läbi mõelda liiduülesed stsenaariumid ja õppused, kehtestada juhendid ja töökorrad ning

mehhanismid tõhusaks koostööks ja suhtluseks. Seeläbi parandatakse üldist kriisideks

valmisolekut ja reageerimisvõimekust.

Ka EL-i valmisoleku strateegias viidatakse geopoliitilisele olukorrale ning tsiviil-sõjalise

koostöö tugevdamisele ja tõhustamisele. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on oma

olemuselt mitmetahuline ning näitab selgelt, et vaja on terviklikku ja integreeritumat

lähenemisviisi kriisiohjele, mis eeldab liidu ja selle liikmesriikide tihedat ja tõhusat koostööd,

et esitatud väljakutsetega toime tulla. Niinistö raportis ja valmisoleku strateegias toodud kõiki

ohte, kogu valitsust ja kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis peaks looma tugevamad seosed

elanikkonnakaitse, tervise, keskkonna ja julgeoleku vahel, pakkudes lihtsustatud ja

paindlikumaid korraldusi keeruliste valdkondade vaheliste ja pikaajaliste kriiside tõhusaks ja

tulemuslikuks lahendamiseks.

Eesti toetab EL-i tsiviil-sõjalise valmisoleku suurendamist, sh otseseks sõjaliseks kallaletungiks

või strateegilise ulatusega hübriidseks sõjaks. EL-i tegevus kaitsevalmiduse ja kriisikindluse

valdkondades peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja

planeerimisprotsessi, nendega konkureerimata.

6.7. Toetame Euroopa Liidu hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse

(ERCC) tugevdamist ja mandaadi laiendamist viisil, mis tagaks mistahes

ohustsenaariumi korral operatiivse abistamise ühtse kontaktpunkti kaudu.

Koordineerimiskeskuse ulatuslikum roll on vajalik eelkõige sektoriüleste kriiside

koordineerimisel ja lahendamisel koostöös liikmesriikide pädevate asutustega.

Põhjendus: Euroopa Komisjoni struktuuris paikneval hädaolukordadele reageerimise

koordineerimiskeskusel (ERCC) on oluline roll EL-i tasandi vahendite reservi pakutavate

vahendite paigutamisel ja jagamisel. ERCC lihtsustab kriisideks valmisolekut ja reageerimist,

koordineerib töös olevaid teemasid valdkondade vahel, hoides samal ajal liikmesriike ja

otsustajaid pädevuse ja vastutuse osas kursis. ERCC koordineerib (sh menetleb abitaotlusi),

jälgib ja toetab reaalajas kriisidele reageerimist liidu tasandil.

Toetame ERCC mandaadi laiendamist selliselt, et ERCC oleks EL-i operatiivtasandi keskne

asutus, kes olenemata ohustsenaariumist kriisi lahendamisega seotud osaliste tegevusi

koordineerib ja toetab. Küll aga märgime, et määruse eelnõuga loodav

26

kriisikoordineerimiskeskus, mida planeeritakse ERCC juurde, ülesanded, aktiveerimine ja

toimimine vajavad täiendavat selgust ja analüüsi. Eelkõige on meile oluline, et liikmesriigid

oleksid oma kontaktpunkti kaudu pidevalt kaasatud olukorrateadlikkuse hoidmisel ja

reageerimismeetmete kavandamine toimuks vastavalt nõukogu poliitilistele suunistele, mis

lepitakse kokku IPCR koostööformaadis15.

6.8. Toetame elanikkonnakaitsemehhanismi ühisvõimekuste (rescEU) vahendite

tugevdamist ja suurendamist (nt tulekahjude kustutamiseks mõeldud õhuvahendid,

varjumis- ja evakuatsioonikohtade ning meditsiinivarude lisavõimekuse loomine,

energiavarustuse tagamise reservseadmete varu ja logistikavõimekused). RescEU

vahendite jaotus peab maksimaalselt arvestama liikmesriikide riskide ja ohtude

eripärade ja vajadusega teatud vahendite ja varude eelpaigutamiseks liikmesriiki või

regiooni.

Põhjendus: RescEU vahendite olemasolu ja kasutus on järjepidevalt tõestanud oma lisaväärtust

EL-i koordineeritud reageerimisoperatsioonides ning viimaste aastate eriilmelised katastroofid

on näidanud vajadust suurendada ja tugevdada rescEU vahendeid. RescEU ühisressurssi

rahastatakse 100% ulatuses EL vahenditest. Praegu on EL-is olemas järgmised rescEU

võimekused: tuletõrjelennukite ja helikopterite lennukipark; meditsiinilise evakuatsiooni

lennukid; erakorralise meditsiini rühmad ja välihaiglad; meditsiiniseadmete ja mobiilsete

laborite varu; avastamise, saastest puhastamise ja varude kogumise võimekused CBRN

intsidentidele; ajutised varjupaigad; transport ja logistika ning energiavarud.

Eesti vaatest on oluline suurendada tulekahjude tõrjeks mõeldud õhuvahendeid, laiendada

meditsiinivarusid, arendada keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtlike (CBRN)

sündmuste tarvis mõeldud spetsialiseeritud meeskondade võimekust. Lisaks on vaja juurde

lisavõimekusi, sh varjumis- ja evakuatsioonikohti inimeste massiliste ümberasumiste tarbeks,

mobiilseid sildasid, veepuhastusjaamu. Oluline on ka täiustada logistika ja

evakuatsioonivõimekust, mis arvestaks kaitsevõimega ründe korral ja mis on osutunud eluliselt

tähtsaks Ukraina toetamisel. Arvestades regionaalset ohuhinnangut oleks vajalik suurendada

energiavarustuse tagamise reservseadmete varu (generaatorid jm).

RescEU meditsiinivaru on alates 2022. aastast loodud kaheksas liikmesriigis. Eestile lähimad

varud asuvad Soomes, Rootsis, Leedus ja Poolas. Nende varude eesmärk on tugevdada

valmisolekut eri tüüpi terviseohtudeks (sh CBRN ja epideemiad) ning need sisaldavad

ravimeid, seadmeid ja kaitsevarustust. Neid keskseid EL-i meditsiinivarusid on võimalik

kõikidel liikmesriikidel kiiresti kasutusele võtta, kui nende endi riiklikud ressursid on

ammendunud. Oluline on, et rescEU meditsiinivarude planeerimisel tuginetakse ka edaspidi

DG HERA valdkonnaspetsiifilisele pädevusele. Kuna meditsiinivarude hoidmine on kulukas

meede, peaks see olema hästi planeeritud ja katma olukordi, kui tarneahelate toimepidevus on

madal, tootjaid / tarnijaid on vähe, ettevõtete investeerimishuvi väike või on suur risk, et riik

15 IPCR on Euroopa Liidu Nõukogu mehhanism kriisidele reageerimiseks ehk eesistujariigi „tööriist“, mille abil

koordineeritakse poliitilist reageerimist suurematele sektoriülestele ja keerulistele kriisidele, sealhulgas

terroriaktidele.

27

võib jääda isolatsiooni muudel põhjustel (nt piiride sulgemine, ekspordipiirangud). Seejuures

peaks varude hoidmisel kindlasti arvestama tasakaalus geograafilise katvusega ja logistiliste

võimekustega. Seetõttu peaksid varud paiknema võimalikult lähedal kasutuselevõtu asukohale,

et minimeerida võimalikke logistika ja toimepidevusega seotud riske. Eesti jaoks on oluline, et

ka tulevikus oleks rescEU meditsiinivarud vähemalt meie lähiriikides olemas. Samuti on meil

võimalik tulevikus UCPM toel luua võimalused kesksete EL-i varude hoidmiseks Eestis

Tervishoiuvarude puhul tuleb arvestada haiglate valmisolekuga reageerida ka

militaarvajadustele sõjalise ohu korral, eriti arvestades, et Eestis ei ole eraldi tsiviil- ja

militaartervishoiusüsteemi. Ohuhinnanguid aluseks võttes tuleb Eestis või lähiriikides tagada

eelpaigutatud ravimite, meditsiiniseadmete ja veretoodete varud.

Ühtlasi on oluline, et määruse eelnõuga nähakse ette võimalus rescEU vahendite kasutamiseks

riiklikel eesmärkidel, sh kahesuguse kasutusega võimekuste, kui vastavaid rescEU võimekusi

ei kasutata ega ole vaja reageerimiseks liidu üleselt. See tagab rescEU vahendite eesmärgipärase

ja paindliku kasutamise. Võimalusel tuleks kaasata ka erasektorit, näiteks kui on vaja ladustada

rescEU varusid või kasutada logistikakeskuseid.

6.9. Peame oluliseks, et elanikkonnakaitse mehhanism võimaldab edendada

olukorrateadlikkuse ja toimepidevuse ühe osana kosmoseteenuste ja -andmete (näiteks

Galileo hädaolukorra satelliitnavigatsiooniteenused ja Copernicus seirepildid) kasutamist

piiriüleselt ning parandada varajase hoiatamise süsteeme.

Põhjendus: Riik on nii tugev, kui tugevad on tema kodanikud. Seetõttu on eluliselt oluline

arendada jätkuvalt piiriüleseid avastamis-, varajase hoiatamise, seire- ja häiresüsteeme ning

jätkata riskianalüüsideks vajaliku taristu arendamist, sh andmeanalüüsiks digitaalsete

tehnoloogiate kasutuselevõtmist, mis aitavad liikmesriikidel lühendada katastroofidele

reageerimiseks kuluvat aega ja annavad kodanikele õigeaegseid hoiatusi. Samuti peame

oluliseks liikmesriikide võimekuste tõstmist valmisoleku planeerimisel ja ohtudele

reageerimisel, sealhulgas ühiste koolitusprogrammide ja õppuste läbiviimist.

Kriiside korral on hoiatuste levitamise ja valmisoleku tagamiseks oluline tugevdada nende

suutlikkust ja vastupidavust. Laiendada ja optimeerida tuleb Galileo hädaolukorra

satelliitnavigatsiooniteenuse asjakohaseid teenuseid, et anda kodanikele õigeaegseid ja täpseid

hoiatusi eelseisvate ohtude ja ohutusmeetmete kohta nii rahu kui ka kriisi ajal.

EL-i valmisoleku strateegias tuuakse välja, et EL-i kosmosesüsteemidel on liidu

kriisivalmiduse ja reageerimisvõime tugevdamises oluline roll, kuna need pakuvad reaalajas

olukorrateadlikkust, toetavad varajast hoiatamist ja usaldusväärset sidet maapealsete võrkude

rikke korral. Need suutlikkused on vajalikud hädaolukordade koordineerimisel,

elanikkonnakaitse toetamisel, tagades sh õigeaegse juurdepääsu kosmosepõhisele varajase

hoiatamise teabele, et levitada elanikkonnale hoiatussõnumeid ning leevendada

loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide mõju.

28

7. KOOSKÕLASTAMINE

Kaasvastutajatena kaasati Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantseleid, Terviseametit, Päästeametit ning Eesti Varude

Keskust. Eelnõude infosüsteemis laekusid arvamused Kaitseministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt ning Kliimaministeeriumilt ning nendega arvestamine kajastub

seletuskirja lisas 1 - Kaasamistabel.

Seisukohtade väljatöötamisel ja seletuskirja koostamisel olid läbivalt kaasatud Riigikantselei,

Sotsiaalministeerium, Päästeamet, Eesti Varude Keskus ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kelle tagasiside laekus läbivalt.

Eesti seisukohad ja seletuskiri on kooskõlastatud EL koordinatsioonikogu poolt.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning liidu toetust tervisealasteks

kriisideks valmisolekuks ja neile vastamiseks

Seletuskirja lisa 1 – Kaasamistabel

Nr Asutus Märkus / kommentaar Arvestamine

1. Kaitseministeerium Märkused puuduvad Teadmiseks võetud.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Märkused puuduvad Teadmiseks võetud.

3. Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab Euroopa Komisjoni

ettepanekut määruse osas, mis käsitleb Euroopa

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi ning toetust

tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuks

ja neile reageerimiseks.

Teadmiseks võetud.

Kliimaministeeriumi vaatest kõige olulisem on

määruses seire ja varajase hoiatamise süsteemide

fookuses hoidmine.

Kliimaministeeriumi haldusalas on mitmeid

riigikaitse ülesandeid kui ka sisendi andjaid

üleriigilisse riskianalüüsi, mis oma iseloomult

tuginevad just tugevale seirele ja varajasele

hoiatusele. Mitmed neist seiratavatest ohtudest võivad

olla piiriülese iseloomuga ning arvestades, et Eesti

piirnemist Venemaaga, ei pruugi erinevatest piiriülese

mõjuga sündmustest teavitamine olla vajalikul

tasemel, mis aga eeldab meie enda seire ja varajase

hoiatuse taseme kvaliteeti.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Kriisikindluse tagamises rõhutame, et oluline on

elutähtsate teenuste, nt elektrivarustuse, veevarustuse,

reoveekäitluse ja kütte varustuskindlust ning

kriisivalmidust. Veevarustuse ja reoveekäitluse

varustuskindlusele ja kriisivalmidusele on tähelepanu

juhtinud Euroopa Komisjon Veekerksuse strateegias.

Teadmiseks võetud.

Seletuskirja lisa 1 - Kaasamistabel

Toetame tsiviil-sõjalist koostöö tugevdamist, eriti

kriitilise infrastruktuuri ja logistika osas, et tugevdada

vastupanuvõimet kriisidele.

Arvestatud seisukohtade

kujundamisel.

Kaitsevõime ja julgeoleku valdkonnas peaks MFF

rõhutama eesmärkides kaitsesektori liikuvust ning

tugevdama valmisolekut, ohtude avastamist, elutähtsa

energia- ja transporditaristu kaitset ja

vastupanuvõimet ning kriisidele reageerimist,

sealhulgas tugevdades küberturvalisust. Seejuures

arendama kahesuguse kasutusega TEN-T taristut, et

võimaldada ressursside (inimesed, rasketehnika ja -

materjali) liikumist lühikese etteteatamisajaga.

Teadmiseks võetud.