**ÜLESKUTSE ERATEATRITE JUHTIDELE JA KULTUURIMINISTEERIUMILE Lugupeetud Kultuuriminister, Lugupeetud Erateatrite juhid, Eesti erateatrid ei ole kultuurivälja marginaalne nähtus, vaid Eesti teatrivälja eluterve, vajalik ja sisuline osa, mille mõju ei väljendu üksnes kunstilises mitmekesisuses, vaid ka töökohtades, regionaalpoliitikas ja kultuurilise ligipääsu tagamises. Teatri statistika põhjal tegutseb Eestis aktiivselt nelikümmend erateatrit, nad loovad igal hooajal üle saja uue lavastuse. Erateatrid annavad kokku tuhandeid etendusi aastas. Neid külastab sadu tuhandeid vaatajaid, mitmel erateatril ulatub publikuarv kümnetesse tuhandetesse aastas. Ehk teisisõnu: erateatrid moodustavad Eesti teatrikülastustest märkimisväärse osa. Kahjuks ei kajastu see riigi rahastusotsustes. Praegune tekkinud olukord on mitmele erateatrile eksistentsiaalne löök. Üha enam truppe on sunnitud tegevust pausile panema või tooma välja vähem uuslavastusi. Kui süsteem soosib vaid ajaloolisi institutsioone, kaotab ta sotsiaalse innovatsiooni võime ja regionaalse mitmekesisuse, mis on Eesti kultuurilise sidususe aluseks. Sellest tulenevalt puudub selge vastus küsimusele: Milline on riigi kultuuripoliitiline nägemus erateatrite rollist Eesti teatrimaastikul? Sellest lähtuvalt kutsume kõiki erateatrite juhte ja Kultuuriministrit ühisele paneelpäevale, et: *analüüsida sektori tegelikku seisu, *selgitada rahastus- ja hindamissüsteemi kitsaskohti, *sõnastada ühine ettepanek jätkusuutliku toetussüsteemi loomiseks. See ei ole debatt ega vastasseis. Tegemist on paneel vormis arutelu päevaga. Päeva eesmärk on selgus, läbipaistvus ja tulevikusuund, mitte süüdlaste otsimine. Küsimused, mis vajavad ühiselt vastuseid. 1. Strateegiline raamistik ja kultuuripoliitika

● Mis on Kultuuriministeeriumi strateegiline visioon erateatrite rolli kohta Eesti kultuuripoliitikas?

● Kas ministeeriumi kultuuripoliitiline eesmärk on tugevdada erateatreid või piirata nende arvu ja tegutsemisvõimalusi?

● Kas riik näeb erateatreid võrdväärsete partneritena või „projektipõhiste täitjatena“ riigi ja munitsipaalteatrite kõrval?

2. Toetussüsteem ja hindamine

● Miks on hindamiskriteeriumid jätkuvalt ebajärjepidevad ja vastuolulised, kuigi sektori tagasiside on puudustele korduvalt osutanud?

● Kas ja kuidas tagatakse, et hindamiskomisjonil oleks piisav kokkupuude hinnatavate teatrite loominguga?

● Kas rahastusmudelit plaanitakse kaasajastada, et see arvestaks erineva töömahuga, erinevate mudelitega ja erineva püsivusega tegutsevaid teatreid?

3. Sektori sisemine loogika ja struktuur

● Kus algab erateater ja lõpeb projektiteater? – Kas need on eraldi kategooriad või üks ja sama väli erinevate töömahtude ja püsivusega? – Kuidas neid peaks käsitlema toetuste jaotamisel?

● Kas on aeg mõelda Erateatrite Liidu moodustamisele, koostöös Kultuurministeeriumiga mis koondaks hääled, looks ühtse esindusorgani ja tagaks tugevama sektori kõlapinna?

4. Loovisikud ja töötingimused

● Kas ja milliseid samme plaanitakse astuda, et tagada vabakutseliste loovisikute töötingimuste stabiilsus?

Kui Eesti kultuuripoliitika soovib hoida mitmekesist, ambitsioonikat ja loovat teatrimaastikku, siis on erateatrid selle vältimatu osa. Kui aga erateatritele ei nähta tulevikku, tuleb see ausalt välja öelda. Nii sektor kui ka publik väärivad selgust. Ühine eesmärk peab olema aus, avatud ja sotsiaalselt vastutustundlik kultuuripoliitika, mis loob ruumi nii suurtele kui väikestele, nii keskustele kui äärealadele. Küsimus ei ole üksnes rahas. Küsimus on selles, millist kultuuriruumi Eesti riik soovib luua ja hoida. Asukoht Teater TEMUFI, Viljandi linn, Tartu tänav 9. 17. detsember 2025, kell 11.00–17.00 Austusega: Teater TEMUFI Kellerteater Kinoteater Improteater Impeerium Teater Nuutrum Ajateater Miksteater Karlova Teater Piibe Teater

**ÜLESKUTSE ERATEATRITE JUHTIDELE JA KULTUURIMINISTEERIUMILE Lugupeetud Kultuuriminister, Lugupeetud Erateatrite juhid, Eesti erateatrid ei ole kultuurivälja marginaalne nähtus, vaid Eesti teatrivälja eluterve, vajalik ja sisuline osa, mille mõju ei väljendu üksnes kunstilises mitmekesisuses, vaid ka töökohtades, regionaalpoliitikas ja kultuurilise ligipääsu tagamises. Teatri statistika põhjal tegutseb Eestis aktiivselt nelikümmend erateatrit, nad loovad igal hooajal üle saja uue lavastuse. Erateatrid annavad kokku tuhandeid etendusi aastas. Neid külastab sadu tuhandeid vaatajaid, mitmel erateatril ulatub publikuarv kümnetesse tuhandetesse aastas. Ehk teisisõnu: erateatrid moodustavad Eesti teatrikülastustest märkimisväärse osa. Kahjuks ei kajastu see riigi rahastusotsustes. Praegune tekkinud olukord on mitmele erateatrile eksistentsiaalne löök. Üha enam truppe on sunnitud tegevust pausile panema või tooma välja vähem uuslavastusi. Kui süsteem soosib vaid ajaloolisi institutsioone, kaotab ta sotsiaalse innovatsiooni võime ja regionaalse mitmekesisuse, mis on Eesti kultuurilise sidususe aluseks. Sellest tulenevalt puudub selge vastus küsimusele: Milline on riigi kultuuripoliitiline nägemus erateatrite rollist Eesti teatrimaastikul? Sellest lähtuvalt kutsume kõiki erateatrite juhte ja Kultuuriministrit ühisele paneelpäevale, et: *analüüsida sektori tegelikku seisu, *selgitada rahastus- ja hindamissüsteemi kitsaskohti, *sõnastada ühine ettepanek jätkusuutliku toetussüsteemi loomiseks. See ei ole debatt ega vastasseis. Tegemist on paneel vormis arutelu päevaga. Päeva eesmärk on selgus, läbipaistvus ja tulevikusuund, mitte süüdlaste otsimine. Küsimused, mis vajavad ühiselt vastuseid. 1. Strateegiline raamistik ja kultuuripoliitika

● Mis on Kultuuriministeeriumi strateegiline visioon erateatrite rolli kohta Eesti kultuuripoliitikas?

● Kas ministeeriumi kultuuripoliitiline eesmärk on tugevdada erateatreid või piirata nende arvu ja tegutsemisvõimalusi?

● Kas riik näeb erateatreid võrdväärsete partneritena või „projektipõhiste täitjatena“ riigi ja munitsipaalteatrite kõrval?

2. Toetussüsteem ja hindamine

● Miks on hindamiskriteeriumid jätkuvalt ebajärjepidevad ja vastuolulised, kuigi sektori tagasiside on puudustele korduvalt osutanud?

● Kas ja kuidas tagatakse, et hindamiskomisjonil oleks piisav kokkupuude hinnatavate teatrite loominguga?

● Kas rahastusmudelit plaanitakse kaasajastada, et see arvestaks erineva töömahuga, erinevate mudelitega ja erineva püsivusega tegutsevaid teatreid?

3. Sektori sisemine loogika ja struktuur

● Kus algab erateater ja lõpeb projektiteater? – Kas need on eraldi kategooriad või üks ja sama väli erinevate töömahtude ja püsivusega? – Kuidas neid peaks käsitlema toetuste jaotamisel?

● Kas on aeg mõelda Erateatrite Liidu moodustamisele, koostöös Kultuurministeeriumiga mis koondaks hääled, looks ühtse esindusorgani ja tagaks tugevama sektori kõlapinna?

4. Loovisikud ja töötingimused

● Kas ja milliseid samme plaanitakse astuda, et tagada vabakutseliste loovisikute töötingimuste stabiilsus?

Kui Eesti kultuuripoliitika soovib hoida mitmekesist, ambitsioonikat ja loovat teatrimaastikku, siis on erateatrid selle vältimatu osa. Kui aga erateatritele ei nähta tulevikku, tuleb see ausalt välja öelda. Nii sektor kui ka publik väärivad selgust. Ühine eesmärk peab olema aus, avatud ja sotsiaalselt vastutustundlik kultuuripoliitika, mis loob ruumi nii suurtele kui väikestele, nii keskustele kui äärealadele. Küsimus ei ole üksnes rahas. Küsimus on selles, millist kultuuriruumi Eesti riik soovib luua ja hoida. Asukoht Teater TEMUFI, Viljandi linn, Tartu tänav 9. 17. detsember 2025, kell 11.00–17.00 Austusega: Teater TEMUFI Kellerteater Kinoteater Improteater Impeerium Teater Nuutrum Ajateater Miksteater Karlova Teater Piibe Teater