Muudatusettepanekud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) kohta

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekud riigieelarve

seaduse ja riigieelarve seaduse

muutmise seaduse muutmise

seaduse eelnõu (736 SE) kohta

Austatud proua Annely Akkermann

Esitame täiendavad muudatusettepanekud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse

muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) kohta. Ettepanekud on koostatud

eelkõige rahanduskomisjonilt saadud tagasiside põhjal.

1. Täiendada eelnõu § 1 punktis 2 sätestatud riigieelarve seaduse § 4 lõiget 2 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(2) Kui Vabariigi Valitsus ei arvesta eelarvenõukogu arvamusega, vormistatakse selle kohta

Vabariigi Valitsuse otsus esimesel võimalusel, aga hiljemalt kahe kuu jooksul arvates

arvamuse esitamisest. Otsuse põhjendus avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga täpsustatakse ajamäärust, mille jooksul Vabariigi Valitsus

peab eelarvenõukogu arvamusega mittearvestamisel otsuse vormistama, lisades algsele

sõnastusele viite, mille kohaselt tuleb reageerida viivitamatult ehk esimesel võimalusel, aga

hiljemalt kahe kuu jooksul.

2. Muuta eelnõu § 1 punktis 8 sätestatud riigieelarve seaduse § 5 lõiget 21 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(21) Valitsussektori netokulude määratlemisel ja arvutamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja

mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024/1263, 30.04.2024) sätestatust.“.

Meie 18.11.2025 nr 1.1-10.1/4998-1

2

Selgitus: muudatusettepanek asendab valitsussektori netokulude definitsiooni viitega Euroopa

Liidu õigusele ja vastavale määrusele, kus valitsussektori netokulude näitaja on defineeritud.

Nii püsib paragrahv aktuaalsena ka juhul, kui Euroopa Liidu õigus peaks muutuma ja ei too

seadusesse täiendavaid mõisteid, mis omakorda defineerimist võiksid vajada.

3. Muuta eelnõu § 1 punktis 9 sätestatud riigieelarve seaduse § 5 lõiget 3 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(3) Valitsussektori eelarvepoliitiline eesmärk määratakse käesolevas seaduses sätestatu ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1263 alusel.“.

Selgitus: muudatusettepanek tehakse lähtuvalt punktis 2 tehtud muudatusest (eelnõu § 1

punkti 8 muutmine, millega muudeti riigieelarve seaduse § 5 lõiget 21), millega tehti viide

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1263. EL õigusakti esmakordsel

mainimisel tuleb ära märkida ka õigusakti pealkiri ja avaldamisviited, edasisel viitamisel

viidatakse ainult õigusakti numbrile. Esmakordselt mainitakse seda õigusakti § 5 lõikes 2¹,

mistõttu ei ole lõikes 3 enam EL määruse pealkirjale ega avaldamisviidetele vaja viidata.

4. Muuta eelnõu § 1 punktis 11 sätestatud riigieelarve seaduse § 51 lõikeid 2 ja 3 ning

sõnastada need järgmiselt:

“(2) Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostatakse nii, et valitsussektori struktuurne puudujääk

ei ületa poolt protsenti sisemajanduse koguproduktist jooksevhindades ühelgi aastal,

arvestades käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja

rahandusprognoosi.

(3) Kui riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse

pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud struktuurne puudujääk ulatuda kuni ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist

jooksevhindades.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga muudetakse tasakaalureegli piirmäärasid, sätestades need

analoogselt kehtiva riigieelarve seadusega tasemele 0,5% SKPst struktuurse puudujäägina üle

30% SKPst võlataseme puhul ja 1% SKPst maksimaalse puudujäägina juhul, kui võlatase jääb

allapoole 30% SKPst taset. Muudatuse tingis olukord, kus kaitsekulude vabastusklausli

rakendamise tõttu on puudujäägist väljumine pikaajaline ettevõtmine, mistõttu ei ole sihi

lõdvendamine hetkel tingimata asjakohane. Ambitsiooni samaks jätmist toetavad ka

arvutused, mille kohaselt võlga stabiliseeriv struktuurse defitsiidi tase on madalam kui 1%

SKPst.

5. Muuta eelnõu § 1 punktis 14 sätestatud riigieelarve seaduse § 7 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastada

need järgmiselt:

„(1) Kui käesoleva seaduse § 15 alusel koostatud riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi

kohaselt ületab valitsussektori eelarvepositsioon käesoleva seaduse §-s 5¹ sätestatud

piirmäärasid, esitab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele kuu aja jooksul

prognoosi avaldamisest arvates riigi rahanduse olukorra analüüsi ja vajaduse korral

ettepanekud valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks.

(2) Juhul kui valitsussektori eelarvepositsiooni puudujääk ületab käesoleva seaduse §-s 5¹

sätestatud piirmäärasid rohkem kui 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist või kui

3

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi põhjal on vajalik valitsussektori

eelarvepositsiooni parandada, peab Vabariigi Valitsus esimesel võimalusel, aga hiljemalt

riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel rakendama meetmeid, et viia valitsussektori

eelarvepositsioon vastavusse käesoleva seaduse §-s 5¹ sätestatud piirmääradega.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga täpsustatakse sõnastust ja tehakse see arusaadavamaks.

Lõikesse 1 on lisatud ka tähtaeg (üks kuu), mil majandus- ja rahandusprognoosi avaldamise

järel tuleb esitada Vabariigi Valitsusele riigi rahanduse olukorra analüüs eelarvepositsiooni

riigieelarve seaduses ettenähtud piirmäärade ületamise puhul.

6. Muuta eelnõu § 1 punktis 15 sätestatud riigieelarve seaduse § 7 lõiget 2¹ (tekst viiakse üle

lõikeks 5) ning sõnastada see järgmiselt:

„(5) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetest ei piisa Euroopa Liidu

eelarveraamistiku nõuete täitmiseks, rakendab Vabariigi Valitsus eelarvepositsiooni

parandavaid lisameetmeid mahus, mis viib riigieelarve ja eelarvestrateegia nende nõuetega

vastavusse.“.

Selgitus: muutmisettepaneku põhjuseks on punktis 5 toodud sõnastuse parandus (RES § 7

lõike 2 kohta), mille kohaselt meetmete võtmine jäi lõikesse 2. Ka lisatakse viide sama

paragrahvi lõikele 4, mistõttu viiakse lõike 2¹ tekst lõikeks 5.

7. Täiendada eelnõu § 1 pärast punkti 26 uue punktiga 27 (muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni) järgmiselt:

„27) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„(5) Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi

saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Mõõdikud peavad

olema otseselt seotud programmi eesmärkidega ja olema perioodiliselt mõõdetavad, et hinnata

riigieelarve vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust. Riigieelarve eelnõu

seletuskirjas esitatakse mõõdiku kohta selgitus, kuidas mõõdik võimaldab hinnata riigieelarve

vahenditega saavutatavaid tulemusi.“;“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga lisatakse riigieelarve seaduse § 19 lõikesse 5 teine lause, et

täpsustada, millised peavad olema mõõdikud eesmärkide täitmise jälgimiseks. Strateegilises

planeerimises on kohustus seada eesmärgid kõigil programmi planeerimistasanditel ning need

eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Muudatus rõhutab mõõdikute tähtsust tegevuspõhise

riigieelarve rakendamisel. Riigieelarve vahendite kasutamise planeerimisel ja tulemuste

jälgimisel on oluline seada kvaliteetsed mõõdikud, mis võimaldavad hinnata riigieelarve

vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust. Kuna eesmärgid on sageli komplekssed,

võib olla vajalik kasutada tulemuslikkuse hindamiseks mitte ühte, vaid mitut omavahel seotud

mõõdikut. Riigieelarve seletuskirjas tuleb selgitada iga valitud mõõdiku kohta, kuidas see

aitab hinnata riigieelarve vahenditega saavutatavat tulemust. Selgitus peab täpsustama, kuidas

mõõdik võimaldab hinnata, mil määral on riigieelarve vahendid panustanud eesmärgi

täitmisesse st. hindama kulude ja tulemuste vahelist mõju. Kui programmi, tegevuse või

teenuse tasandil seatud eesmärkide täitmist ei ole võimalik olemasolevate mõõdikutega

jälgida, tuleb määrata uued ja sobivamad mõõdikud.

8. Muuta eelnõu § 1 punktis 28 (uue numeratsiooni järgi punkt 29) sätestatud riigieelarve

seaduse § 251 lõike 3 punkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„4) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste, sealhulgas reformide ja investeeringute abil

saavutatakse riigi eelarvepoliitilised eesmärgid;”.

9. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 30 (võttes arvesse muutunud numeratsiooni) järgmiselt:

„30) paragrahvi 251 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud kirjeldus esitatakse valitsussektori

suuremate tulu- ja kuluartiklite kaupa ning selles võrreldakse poliitikamuudatuste mõju

punktis 1 nimetatud prognoosidega, milledes on eeldatud, et poliitikat ei muudeta. Eraldi

tuuakse välja sellised poliitikamuudatused, mis mõjutavad riigi rahandust ning kestlikku ja

kaasavat majanduskasvu.“;“.

Selgitus: muudatus sõnastab direktiivis antud nõude arusaadavamas keeles.

10. Muuta eelnõu § 1 punktis 58 (uue numeratsiooni järgi 60) esitatud riigieelarve seaduse §

56 lõiget 22 ja sõnastada see järgmiselt:

„(22) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala

piirmääraga vahendite riigiasutuste või nende gruppide eelarve liigendust ja programmi

tegevuse majandusliku sisu detailset liigendust ületamata valitsemisala programmi tegevuse

piirmääraga vahendite muutmiseks riigieelarves sätestatud ulatust ja tingimusi.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga on sätte sõnastust täpsustatud, et eelnõuga tehtud

muudatusest ei oleks võimalik teha järeldust, et ministril on laiaulatuslik õigus aastases

riigieelarve seaduses muudatusi teha, vaid ministri õigused jäävad kehtivas ja kehtinud

riigieelarve seaduses määratud piiridesse. Oluline, et sätte sõnastusest on selgelt aru saada, et

ministri õigusele muuta riigieelarvet seab piiri programmi tegevuse piirmääraga vahendite

eelarve ja selle muutmisele riigieelarvega kehtestatud ulatus ja tingimused. Eelnõus esitatud

sättest järeldati, et õigus riigiasutuste ja nende gruppide eelarvete muutmiseks kehtis ka

eraldiseisvalt õigusest muuta programmi tegevuse majandusliku sisu detailset eelarvet.

Mõeldud oli, et sättes esitatud mõlemad tingimused kehtivad koos ning arvestavad ka

riigieelarve tekstiparagrahvis kehtestatud reeglitega programmi tegevuse eelarvele.

11. Muuta eelnõu § 1 punktiga 59 (uue numeratsiooni järgi 61) lisatava riigieelarve seaduse

§ 56 lõiget 24 ning sõnastada see järgmiselt:

„(24) Ministeerium ja põhiseaduslik institutsioon teavitavad viivitamata Riigikogu

rahanduskomisjoni käesoleva paragrahvi lõigete 22 ja 23 kohaselt tehtud eelarve muudatustest

ja nende põhjendustest.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga lisatakse sättesse sõna „viivitamata”. Vastav sisu, et

muudatusettepanekutest teavitamine toimuks kohe ja et ei tekiks võimalust viivitamiseks, oli

esitatud varem eelnõu seletuskirjas.

12. Muuta eelnõu § 1 punktis 62 (uue numeratsiooni järgi 64) sätestatud riigieelarve seaduse

§ 591 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks.

Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist

jaotust ning käesoleva seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivse ja majandusliku

sisu põhist liigendust võib ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministeeriumi

5

valitsemisala riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega või tulemusvaldkonna või

programmi tegevuse muutmisega.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga on sätte sõnastust täpsustatud. Esitatud eelnõus oli

programmi tegevuse kohta viidatud selle ümberkorraldamisele või lõpetamisele, kuid

sisuliselt on tegemist programmi tegevuse muutmisega ning ümberkorraldusi tehakse

riigiasutuste kontekstis.

Strateegilise planeerimise hierarhiaid on võimalik korrastada iga aasta kevadel. Kui

ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtivas aastases

riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetust või arvu, esitab ministeerium vastava

ettepaneku Rahandusministeeriumile 1. aprilliks. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi

Valitsus 30. aprilliks. (Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ (RES-RE kord) § 5 lg 51). Ülekandmisel saab lähtuda ainult eelmisel aastal

valitsuse otsusega tehtud programmi tegevuste muudatustest. Valitsusasutuste

ümberkorraldamine või lõpetamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS).

13. Muuta eelnõu § 1 punktis 67 (uue numeratsiooni järgi 69) sätestatud riigieelarve seaduse

§ 815 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooni § 58 lõiget 5

kohaldatakse esimest korda 2025. aasta riigieelarvele.“.

14. Muuta eelnõu § 1 punktis 68 (uue numeratsiooni järgi 70) sätestatud riigieelarve seaduse

§ 816 lõiget 1 järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooni § 26 lõikeid 5¹ ja

8, § 56 lõikeid 1, 22 ja 23 ning § 58 lõiget 1 kohaldatakse esimest korda 2026. aasta

riigieelarvele.“.

15. Muuta eelnõu § 1 punktis 68 (uue numeratsiooni järgi 70) toodud riigieelarve seaduse §

817 lõikeid 2 ja 3 järgmiselt:

„(2) Riigisiseste toetuste, mida on antud ilma käesolevast seadusest või muust õigusaktist

tuleneva aluseta, ja käesoleva seaduse alusel riigisiseste toetuste andmine tuleb viia

kooskõlla käesoleva seaduse 2025. aasta 29. detsembril jõustunud redaktsiooniga hiljemalt

2026. aasta 31. detsembril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

(3) Käesoleva seaduse § 53¹ lõike 1 alusel enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtestatud

valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel läbi viidavatele pooleli olevatele toetuste

andmise menetlustele, toetuste kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile

kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2025. aasta 29. detsembrit kehtinud redaktsiooni.“.

16. Muuta ja sõnastada eelnõu § 2 järgmiselt:

㤠2. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmine

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse (RT I, 22.12.2023, 2) § 2 lõige 2 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2025. aasta 29. detsembril.“.

17. Muuta ja sõnastada eelnõu § 3 (võttes arvesse § 1 käesolevate muudatusettepanekutega

lisandunud punkte ja sellega seoses muutunud numeratsiooni) järgmiselt:

6

„(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–38, 40, 41 ning 43–71 ja § 2 jõustuvad 2025. aasta 29.

detsembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 39 jõustub 2026. aasta 1. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 42 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Sille Preimer 5982 3037

[email protected]