Leping

Käsundusleping nr 5.2-9/5240-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida

esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu

ja

Osaühing Jako Koolitus, registrikood 12067021, mida esindab juhatuse liige Marju Koor (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Koolitused „Keerulised vestlused lastekaitsetöös: suhtlemine perede, laste, partnerite ja kolleegidega“ ja „Kuidas mõjutavad mõttemustrid meie töövõimet ja igapäevast toimetulekut?“ (viitenumber 299881, edaspidi hange) osa I ja osa II tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 - tehniline kirjeldus osa I; 1.3.2. Lisa 2 - tehniline kirjeldus osa II; 1.3.3. Lisa 3 - pakkumus.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast:

1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. käsundisaaja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Käsundisaaja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. 1.6. Lepingu esemeks on koolituste läbiviimine, mille täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja käsundisaaja pakkumuses. 1.7. Lepingu täitmise tähtaeg on 31.12.2026. 1.8. Osa I tegevused rahastatakse riigieelarvest ja/või välisvahenditest Šveitsi-Eesti koostööprogrammi Sotsiaalministeeriumi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ ning 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ raames. Osa II tegevused rahastatakse 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“ raames. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Käsundiandja tasub käsundisaajale lepingust, käsundisaaja pakkumusest (lisa 3) ja hanke alusdokumentidest tulenevatele nõuetele vastavate koolituste läbiviimise eest kuni 19 510 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 2.2. Lepingu lõplik maksumus kujuneb vastavalt käsundisaaja poolt läbi viidud koolituste arvule. 2.3. Lepingu hind on käsundisaajale siduv ja sisaldab endas käsundisaaja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi käsundi täitmiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude käsundisaaja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal. 2.4. Käsundiandja tasub käsundisaajale pärast iga koolituse läbiviimist ja üleandmise- vastuvõtmise akti(de) kinnitamist vastavalt lepingu punktis 2.1 toodud pakkumusele käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 2.5. Käsundisaaja esitab käsundiandjale raamatupidamise seadusele vastava e-arve (edaspidi arve) ning märgib arvele käsundiandja kontaktisiku nime Ursula Randlaine, lepingu numbri 5.2-

9/5240-1 riigihanke viitenumbri 299881 ning hankelepingu osa viitenumbri. Tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Kui lepingu täitmise käigus tekib käsundisaajal vajadus koolitaja(te) vahetuseks, peab ta selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Koolitaja(te) vahetumise korral peab olema tagatud, et käsundit täidavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud. 3.2. Käsundisaajal on õigus:

3.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 3.2.2. nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid

mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega. 3.3. Käsundisaaja on kohustatud:

3.3.1. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist käsundisaaja poolt;

3.3.2. lepingu täitmise käigus kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid (materjalide osas, mille käsundisaaja on saanud käsundiandjalt, tagab autoriõiguste olemasolu käsundiandja);

3.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab käsundisaaja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 4 alusel määratud tähtajaks. 3.4. Käsundiandjal on õigus:

3.4.1. saada lepingu täitmisega seonduvat informatsiooni; 3.4.2. anda käsundisaajale juhiseid.

3.5. Käsundiandja on kohustatud: 3.5.1. andma käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 3.5.2. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist

käsundisaaja poolt; 3.5.3. maksma käsundisaajale lepingu nõuetekohase täitmise eest tasu; 3.5.4. tasuma lepingu ülesütlemisel käsundisaaja poolt käsundiandjale lepingu

ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Kui koolitus ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib käsundiandja nõuda käsundisaajalt puuduste kõrvaldamist käsundisaaja kulul, teavitades käsundisaajat puudustest mõistliku aja jooksul pärast sellise asjaolu avastamist ja andes käsundisaajale tähtaja ja korralduse puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). 4.2. Käsundisaaja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest. 4.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui käsundisaaja ei ole lepingus ja hanke alusdokumentides ette nähtud töid tähtaegselt teostanud või käsundisaaja poolt üle läbiviidud koolitus ei vasta lepingutingimustele. 4.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud koolituse läbiviimise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest. 4.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus käsundi eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.6. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 4.7. Käsundiandjal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata lõpetada, kui käsundisaaja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 5. Intellektuaalne omand 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose

käsundiandjale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata käsundisaajalt üle käsundiandjale. 5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose käsundiandjale üleandmisest annab käsundisaaja käsundiandjale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (käsundiandja) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (käsundisaaja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Käsundiandjale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua käsundiandja poolt töö kasutamiseks käsundisaaja täiendavat või eelnevat luba. Käsundiandja poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole käsundisaaja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et käsundiandja näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning käsundisaaja ärinime ja/või kaubamärgi. 5.4. Käsundisaaja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine käsundiandjale käesolevas peatükis sätestatud moel. Käsundiandjal on õigus käsundisaaja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks käsundisaajalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 5.5. Kui käsundisaaja poolt käsundiandjale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt käsundisaajalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud käsundisaajaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub käsundisaaja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda käsundiandjale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad käsundiandjal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 5.6. Kui käsundisaaja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu käsundiandjale edasiandmiseks või kui käsundisaaja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt käsundiandjale. 5.8. Käsundisaaja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel käsundisaaja poolt tekib käsundiandjale kahju, on käsundisaaja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.9. Käsundisaaja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning käsundisaajal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet käsundiandja vastu. 6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi. 6.2. Käesolevas peatükis kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest võib käsundiandja nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot. 6.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

6.4. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 6.5. Käsundisaaja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi. 6.6. Käsundisaaja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt käsundiandjaga kooskõlastatud. 7. Teadete edastamine ja kontaktisikud 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 7.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 7.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 7.4. Käsundiandja kontaktisik on Ursula Randlaine, tel 53 467 887, e-post: [email protected]. 7.5. Käsundisaaja kontaktisik on Marju Koor, tel 525 3135, e-post: [email protected]. 7.6. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine. 7.7. Lepingus märgitud käsundiandja kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal. 8. Lõppsätted 8.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Leping loetakse täidetuks, kui lepingus ja lepingu dokumentides nimetatud koolitus(ed) on läbi viidud ning lepingus nimetatud dokumendid on esitatud. 8.2. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel. 8.3. Pooled võivad lepingut pikendada kuni kolme (3) kuu võrra, kui koolitusgruppe pole olnud võimalik komplekteerida pooltest sõltumatutel põhjustel (mida ei loeta vääramatuks jõuks). 8.4. Käsundisaaja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 8.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Marju Koor peadirektor juhatuse liige

Lisa 1

Tehniline kirjeldus I osa - Täienduskoolituse „Keerulised vestlused lastekaitsetöös: suhtlemine perede, laste, partnerite ja kolleegidega“ väljatöötamine ja läbiviimine. Taustinformatsioon ja koolituse sihtrühm Eestis töötab 79 kohalikus omavalitsuses kokku ligikaudu 284 lastekaitsetöötajat (seisuga jaanuar 2025). Lastekaitsetöötajate peamiseks ülesandeks on laste, lapsevanemate ja perede abistamine, mis hõlmab nõustamist, abivajaduse hindamist, parimate huvide väljaselgitamist ja vajalike meetmete rakendamist. Samuti tegelevad nad juhtumikorralduse koordineerimise ning ennetustööga, et tagada lastele turvaline ja toetav kasvukeskkond. Käesoleva hanke raames korraldatav koolitus on eelkõige suunatud kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub laste, vanemate ja peredega suhtlemine, aga ka Sotsiaalkindlustusameti (eelkõige laste heaolu osakonna) spetsialistidele, kes nõustavad ja teevad koostööd kohalike omavalitsustega (eelkõige lastekaitsetöötajatega). Hanke eesmärk on koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, et toetada spetsialistide professionaalset arengut, pakkudes teadmisi ja praktilisi oskusi keeruliste vestluste ettevalmistamiseks, juhtimiseks ja läbiviimiseks. Sotsiaalkindlustusamet on loonud 2024. aastal e-kursuse „Lastekaitsetöö põhialused“, mis annab lastekaitsetöötajatele tööks vajalikud baasteadmised ja oskused laste õiguste ja heaolu tagamisel. Kursusel käsitletakse ka lapse ja vanemate kaasamise ning kontakti loomise olulisust, juhtumikorralduse etappe, traumakogemuse ja kiindumussuhte mõju lapse arengule ning lahenduskeskse praktika põhimõtteid. Käesoleva koolituse puhul soovime keskenduda järgmise taseme kompetentsidele: keeruliste vestluste ettevalmistamine, juhtimine ja läbiviimine, lapse ja pere kaasamiseks sobivate suhtlemisvõtete rakendamine ning lahenduskeskne lähenemine. Koolitusel osalejate varasem taust ja töökogemus võib olla erinev – sihtrühmas on nii alustavaid spetsialiste kui ka pikaajalise kogemusega lastekaitsetöötajaid. Koolituse eesmärk Koolituse tulemusena oskab õppija ette valmistada, juhtida ja lahendada lastekaitsetöös esinevaid keerulisi vestlusi, suheldes perede, laste, partnerite ja kolleegidega koostööd soodustaval ning lahenduskesksel viisil. Koolituse läbinud õppija:

1. Mõistab suhtlemispsühholoogia ja kriisinõustamise põhimõtteid keeruliste vestluste läbiviimisel ja konfliktolukordade lahendamisel.

2. Rakendab lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid vestlustes laste, perede, koostööpartnerite ja kolleegidega, hoides fookust koostööl ja edasiviivatel lahendustel.

3. Mõistab keeruliste vestluste ettevalmistamise ja juhtimise põhimõtteid ning konfliktide lahendamise peamisi väljakutseid.

4. Valib keeruliste vestluste juhtimiseks ja konfliktide ennetamiseks sobivad suhtlemisstrateegiad, arvestades lastekaitsetöö eripäradega.

5. Arutleb praktiliste enesehoiu võtete kasutamise võimaluste üle pingeliste

suhtlusolukordadega toimetulemisel.

Koolituse „Keerulised vestlused lastekaitsetöös“ üldtingimused 1. Indikatiivselt on koolitusgrupi suurus kuni 28 osalejat. 2. Koolitus on kahepäevane mahuga 14 akadeemilist tundi (ak/h), ilma pausideta. 3. Koolitus tellitakse neljale (4) grupile, millest kolme (3) grupi sihtgrupiks on

lastekaitsetöötajad ja üks (1) grupp on Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidele. Kuna tegemist on koolituse tellimisega kahele erinevale sihtgrupile, siis tuleb koolituse ülesehitamisel sellega arvestada ning koolituskavas see eraldi välja tuua.

Koolituse ülesehitamisel lastekaitsetöötajatele tuleb arvestada nõudega, et põhirõhk on laste ja peredega seotud keerulistel suhtlussituatsioonidel (sh koostöösuhte loomine nö sundklientidega, lahenduskesksete tehnikate kasutamine, pingelised telefonivestlused), aga lisaks tuleb käsitleda ka partnerite ja kolleegidega suhtlemist. Koolituse ülesehitamisel Sotsiaalkindlustusameti (eelkõige laste heaolu osakonna) spetsialistidele on põhirõhk partnerite ja kolleegidega seotud keerulistel vestlustel (nt erimeelsuste lahendamine, lahenduskeskne suhtlemine partneriga, kes ei soovi koostööd teha, konstruktiivne tagasiside, rollide ja piiride selgitamine).

 Lisaks käsitletakse ka laste ja peredega seotud olukordi, mis nõuavad mitme osapoole koostööd.

 Samuti on vajalik peatuda sellel, kuidas lastekaitsetöötajat nõustades anda viimasele häid soovitusi keeruliste vestluste läbi viimiseks peredega.

 Selle sihtrühma puhul ei käsitleta lahenduskeskse lähenemise baasteadmisi, kuna osalejatel on vastavad teadmised juba olemas.

 Koolitaja võib omaltpoolt pakkuda mõlemale sihtrühmale täiendavaid teemasid. 4. Info edastamise koolituse kohta, registreerimise koolitusele ja kinnitused

koolituspäevadel osalemise kohta tagab ja kogub Tellija. 5. Koolitused toimuvad kontaktkoolitusena. Lõplikud toimumiskohad ning toimumiskohtade

muutmine kooskõlastatakse Tellija ja Täitja vahel lepingu täitmise käigus. Tellijal on õigus jätta asukoha põhiselt koolitus ära, kui grupp ei täitu.

6. Koolituskava koostamisel ja teemade/meetodite valikul peab arvestama koolituse praktilise suunitlusega ehk see peab andma lastekaitsetöötajale lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi, meetodeid ja tööriistu oma töö tegemiseks.

7. Õppekava projektile sisendi andmine toimub koolituste ettevalmistuse protsessis. 8. Koolituste läbiviimine toimub vastavalt koolituskavale ja kinnitatud õppekavale. 9. Täitja esitab välja töötatud õppematerjalid e-posti teel Tellija kontaktisikule hiljemalt viis

(5) tööpäeva enne vastava koolituse toimumist. 10. Tellijal on õigus korraldada Täitjaga vajadusel eelkohtumine enne koolitusperioodi

algust, et täpsustada koolituse korralduslikke küsimusi ning ootusi. Koolitusperioodi jooksul võib Tellija algatada ka vahekohtumisi, et arutada korralduslikke küsimusi, saada tagasisidet ning teha vajalikke muudatusi.

11. Tellija kogub koolitusel osalejatelt tagasisidet pärast koolituse toimumist ning edastab selle Täitjale koos vajadusel tehtavate ettepanekutega koolituskava täiendamiseks või muutmiseks.

12. Koolituse läbiviimiseks vajaliku arvuti tagab Täitja. 13. Pakkumuse summa peab sildama kõiki koolituse väljatöötamise ja läbiviimisega seotud

(sh majutus, transport jms) kulusid.

14. Töö üleandmine toimub pärast iga koolitusgrupi auditoorse koolituse läbiviimist, mille kohta koostatakse töö üleandmise-vastuvõtmise akt ning arve esitatakse iga grupi kohta eraldi.

15. Tellijal on ootus, et 2025. aastal viiakse võimalusel läbi neli (4) kahepäevast koolitust. Täitja kohustub läbi viima vähemalt kaks (2) kahepäevast koolitust ajavahemikus november – detsember 2025. Juhul, kui Täitja ei saa läbi viia 2025. aastal kõiki nelja kahepäevast koolitust, siis tuleb ülejäänud koolitused teostada ajavahemikus jaanuar – aprill 2026, täpne ajakava lepitakse kokku Tellijaga.

16. Tellijal on õigus tellida kokkuleppel Täitjaga 2026. aastal lepingu raames samadel tingimustel täiendavaid koolitusi pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud hindadega.

17. Arvestades teenuse iseloomu ning seotust laste heaolu valdkonnaga, tagab Täitja teenuse osutamisel koolitaja(d), kes ei ole toime pannud süütegu alaealise vastu ega isikuvastast süütegu ning kelle suhtes ei ole teenuse osutamise ajal pooleli menetlust nimetatud süütegudega seoses.

Koolituste toimumise aeg:

Koolitusgrupp Toimumiskoht Eeldatav toimumisaja vahemik*

I grupp (lastekaitsetöötajatele)

Tallinn november-detsember 2025

II grupp (Sotsiaalkindlustusameti

spetsialistidele)

Tallinn november-detsember 2025

III grupp (lastekaitsetöötajatele)

Tallinn november-detsember või jaanuar–aprill 2026

IV grupp (lastekaitsetöötajatele)

Lõuna-Eesti, Tartu november-detsember või jaanuar–aprill 2026

*tellija jätab endale õiguse koolituste eeldatavat toimumisaega muuta. Muutmise korral lepivad osapooled omavahel kokku. Peamiseks muutmise põhjuseks on koolitusgrupi mittetäituvus või koolitusel osalejate/koolitaja haigestumine. Nõuded koolitaja(te)le Täitja peab tagama koolitaja(te) arvu selliselt, et on võimeline koolitused välja töötama ja teostama vastavalt tehnilises kirjelduses välja toodud eesmärkidele ja sisule. Täitjal on õigus vahetada või lisada pakkumuses nimetatud koolitaja pärast hankelepingu sõlmimist ainult tingimusel, et Tellija on andnud eelneva kirjaliku nõusoleku ja koolitaja asendatakse vähemalt samaväärse kompetentsiga koolitajaga: 1. Magistrikraad sotsiaalteenused ja/või psühholoogia õppekavagrupis. 2. Omab täiskasvanute koolituste väljatöötamise ja läbiviimise kogemust, sh oskust kasutada aktiivõppe meetodeid (juhtumianalüüsid, rollimängud, simulatsioonid jms.) - vähemalt 3 läbiviidud koolitust kas kriisinõustamise, suhtlemis- ja läbirääkimisoskuste, supervisiooni või coachingu alal viimase kolme (3) aasta jooksul. Arvesse lähevad koolitused, mille maht on vähemalt 4 ak/h. Koolitusena arvestab Tellija vaid neid koolitusi, mis vastavad Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõuetele (koolitusi, mis on kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt). 3. Koolitajal peab olema viimase 5 aasta jooksul tõendatav praktiline kogemus klientide või meeskondade toetamisel (nt perenõustamine, supervisioon, psühholoogiline nõustamine või traumateadlik nõustamine ja kriistöö).

Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:

 Töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge,

 Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale.

 Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid salvestada ja edastada optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

 Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

Täienduskoolituste „Keerulised vestlused lastekaitsetöös: suhtlemine perede, laste, partnerite ja kolleegidega“ väljatöötamist ja läbiviimist rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest: Šveitsi-Eesti koostööprogramm Sotsiaalministeeriumi programmikomponent „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus – ja tugisüsteemi arendamine“ ja 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimused (TAT) „Laste ja perede toetamine“.

Lisa 2

Tehniline kirjeldus

II osa - Täienduskoolituse „Kuidas mõjutavad mõttemustrid meie töövõimet ja

igapäevast toimetulekut?“ väljatöötamine ja läbiviimine.

Taustainfo ja sihtrühm

Laste heaolu valdkonna spetsialistide vaimne heaolu ja töövõimekus tööl on tihedalt seotud

sellega, kuidas nad tõlgendavad tööolukordi, reageerivad väljakutsetele ning teevad otsuseid

igapäevases klienditöös ja meeskonnatöös. Teadvustamata mõtteviisid ja automaatsed

hinnangud (nt „ma ei saa hakkama“, „see peab olema perfektne“) võivad mõjutada nii

töökoormuse juhtimist, koostöö tõhusust kui ka probleemide lahendamise kiirust ja kvaliteeti.

Käesoleva hanke eesmärk on koolituse väljatöötamine ja läbiviimine, et tugevdada

spetsialistide tööalaseid oskusi, aidates neil märgata ja juhtida piiravaid mõtteviise, mis võivad

takistada tööülesannete täitmist ning pakkuda praktilisi tööriistu tööprotsesside ja koostöö

efektiivsuse suurendamiseks.

Koolituse eesmärk

Koolituse tulemusena on õppija temeesadlikum tööalaseid otsuseid ja käitumist mõjutavatest

mõtteviisidest ning oskab kasutada praktilisi meetodeid nende juhtimiseks. Õppija rakendab

õpitut tööolukordades, et ennetada tööalast stressi, tõsta töökvaliteeti ja säilitada tõhus

koostöö kolleegidega.

Koolituse läbinud õppija:

 Mõistab, kuidas mõttemustrid ja automaatsed hinnangud mõjutavad tööotsuseid ja

klienditöö kvaliteeti.

 Tuvastab tööalaseid mõtteviise, mis piiravad probleemide lahendamist või koostöö

tulemuslikkust.

 Mõistab levinumaid mõtlemisvigu (nt must-valge mõtlemine, isikustamine, üldistamine)

ja nende mõju tööprotsessidele.

 Rakendab lihtsaid enesevaatluse ja ümbermõtestamise tehnikaid.

 Kasutab erinevaid tehnikaid meeskonna vaimse heaolu ja töövõimekus toetamiseks.

Koolitaja võib omaltpoolt pakkuda täiendavaid teemasid.

Koolituse „Kuidas mõjutavad mõttemustrid meie töövõimet ja igapäevast

toimetulekut?“ üldtingimused

1. Indikatiivselt on ühe koolitusgrupi suurus kuni 28 osalejat.

2. Koolitus on ühepäevane ja õppetöö maht on 7 akadeemilist tundi (ak/h).

3. Info koolituse kohta ning registreerimise koolitusele tagab Tellija, kinnitused

koolituspäevadel osalemise kohta kogub Tellija.

4. Koolitus toimuvad kontaktkoolitusena. Lõplikud toimumiskohad ning toimumiskohtade

muutmine kooskõlastatakse Tellija ja Täitja vahel lepingu täitmise käigus. Tellijal on

õigus jätta koolitus ära, kui grupp ei täitu.

5. Koolituskava koostamisel ja teemade/meetodite valikul peab arvestama koolituse

praktilise suunitlusega ehk see peaks andma laste heaolu valdkonna spetsialistide

lisaks teoreetilistele teadmistele ka praktilisi oskusi, meetodeid ja tööriistu oma töö

tegemiseks.

6. Täitja annab õppekava projektile sisendi koolituste ettevalmistuse protsessis.

7. Täitja viib koolituse läbi vastavalt koolituskavale ja kinnitatud õppekavale.

8. Täitja esitab õppematerjalid e-posti teel Tellija kontaktisikule hiljemalt viis (5) tööpäeva

enne vastava koolituse algust.

9. Tellijal on õigus korraldada Täitjaga vajadusel eelkohtumine enne koolitusperioodi

algust, et täpsustada koolituse korralduslikke küsimusi ning ootusi.

10. Tellija kogub koolitusel osalejatelt tagasisidet pärast koolituse toimumist ning edastab

selle Täitjale.

11. Koolituse läbiviimiseks vajaliku arvuti tagab Täitja.

12. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki koolituse väljatöötamise ja läbiviimisega

seotud kulusid (sh majutus, transport jms).

13. Töö üleandmine toimub pärast auditoorse koolituse läbiviimist, mille kohta koostatakse

töö üleandmise-vastuvõtmise akt ning arve esitatakse iga grupi kohta eraldi.

14. Tellijal on õigus tellida kokkuleppel Täitjaga 2026. aastal lepingu raames samadel

tingimustel täiendavaid koolitusi pakkumuses ja lepingus fikseeritud hindadega.

15. Arvestades teenuse iseloomu ning seotust laste heaolu valdkonnaga, tagab Täitja

teenuse osutamisel koolitajaid, kes ei ole toime pannud süütegu alaealise vastu ega

isikuvastast süütegu ning kelle suhtes ei ole teenuse osutamise ajal pooleli menetlust

nimetatud süütegudega seoses.

Koolituselt ootame kindalasti järgnevate teemade käsitlemist:

 Mõttemustrite mõju tööalastele suhetele ja meeskonnatöö kvaliteedile.

 Tööstressi ja läbipõlemise ennetamine teadliku mõtlemise ja sisekõne juhtimise kaudu.

 Positiivsete ja lahenduskesksete mõttemustrite kujundamine ja kinnistamine

tööprotsessides.

 Mõttemustrite tuvastamist, mis soodustavad tööülesannete ülekoormust ja vastutuse

ebaühtlast jaotumist.

 Töökultuur ja kollektiivsed uskumused organisatsioonis.

Koolituste toimumise aeg:

Koolitusgrupp Toimumiskoht Võimalik toimumisaeg

1 grupp Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna spetsialistid

Tallinn november-detsember 2025

Nõuded koolitaja(te)le, kes viib(vad) läbi koolituse „Kuidas mõjutavad mõttemustrid meie töövõimet ja igapäevast toimetulekut?“ Täitja peab tagama koolitaja(te) arvu selliselt, et on võimeline koolitused välja töötama ja teostama vastavalt tehnilises kirjelduses välja toodud eesmärkidele ja sisule. 1. Magistrikraad õppekavagrupp psühholoogia ja õppekavarühm psühholoogia.

2. Omab täiskasvanute koolituste väljatöötamise ja läbiviimise kogemust, sh oskust kasutada aktiivõppe meetodeid (juhtumianalüüsid, rollimängud, simulatsioonid jms.) - vähemalt 3 koolitust kas mõttemustrite, positiivse psühholoogia või kognitiiv-käitumisteraapia alal viimase kolme aasta jooksul. Arvesse lähevad koolitused, mille maht on vähemalt 4 ak/h. Koolitusena arvestab Tellija vaid neid koolitusi, mis vastavad Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) nõuetele (koolitusi, mis on kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt). 3. Koolitajal peab olema viimase 5 aasta jooksul tõendatav praktiline kogemus klientide või meeskondade toetamisel (nt töövõime toetamine, mõttemustrite juhtimine, stressi ennetamine ning koostöö- ja suhtlemisoskuste arendamine). Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:

 Töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge.

 Vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale.

 Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid salvestada ja edastada optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

 Lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

Täienduskoolituse „Kuidas mõjutavad mõttemustrid meie töövõimet ja igapäevast toimetulekut?“ väljatöötamist ja läbiviimist kaasrahastatakse 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.3. „Valdkondadeülese lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamine“ vahenditest.