Riigiteede üleandmisest Hiiumaal


RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE
Hiiumaa vallas asuva 12 kõrvalmaantee kohta



12122 Suuremõisa - Salinõmme km 0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0-2,000
12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945
12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665
12146 Vana Jausa tee km 0-0,920
12152 Moostre-Moka km 0-1,245
12154 Nõmme tee km 0-1,179
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425
12163 Reigi küla tee km 0-1,820
12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750


Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Transpordiameti taristu haldamise osakond








Tallinn 2021
SISUKORD

1. Sissejuhatus 3
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid 3
3. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 5
4. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 6
5. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 7
6. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 8
7. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 9
8. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 10
9. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 11
10. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 12
11. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 13
12. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 14
13. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 15
14. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 16
15. Kokkuvõte 17
16. Täiendavad teehoiu vahendid 17



1. Sissejuhatus
Oma 16.03.2021 kirjas nr 9-7/129-1 esitas Hiiumaa Vallavalitsus taotluse võtta Hiiumaa vallas paiknevad 18 riigi kõrvalmaanteed tervikteedena või osaliselt kohalikeks teedeks. Täiendava kirjaga (taotlusega) 26.05.2021 nr 9-7/129-3 täpsustas vallavalitsus 3 tee aadressi ja pikkust ning loobus 6 riigitee üleandmise taotlemisest. Täpsustatud taotluse põhjal soovib vallavalitsus 12 kõrvalmaantee kogupikkusega 24,7 km ülevõtmist kohalikuks teeks. Taotlusega hõlmatud teed on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Hiiumaa valla taotlus riigiteede ülevõtmiseks
Jrk nr
Tee nr
Tee nimi
Tee aadress, km
Tee pikkus, km
1
12122
Suuremõisa - Salinõmme
0-5,004
5,004
2
12124
Sääre tirbi tee
0-2,435
2,435
3
12125
Nasva küla tee
0-1,330
1,330
4
12134
Haldi sadama tee
0-2,000
2,000
5
12139
Kõpu majaka tee
0-0,945
0,945
6
12144
Viiterna - Mõisa
0-1,665
1,665
7
12146
Vana Jausa tee
0-0,920
0,920
8
12152
Moostre - Moka
0-1,245
1,245
9
12154
Nõmme tee
0-1,179
1,179
10
12159
Malvaste - Koidma - Kidaste
0-2,425
2,425
11
12163
Reigi küla tee
0-1,820
1,820
12
12167
Kerema-Pühalepa
0-3,750
3,750



Kokku
24,718
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse teede vastavust riigitee tunnustele. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmisi kriteeriume:
1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana;
Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid: TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on TEN-T tee või E-tee marsruudi osa.

2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana;
Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Riigikogu 19.02.2014 otsusega kinnitatud „Transpordi Arengukava 2014-2020“ on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub.
3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal;
Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib - kas kohalikust elust tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses. Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest kohaliku omavalitsusese üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid ettevõtteid teenindavat raskeliiklust.
Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumidest lähtuvalt selgub, et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud.
4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju;
5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega;
6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega.
Kuna Hiiumaa vallas ei ole ühtegi TEN-T teed ega E-teed, siis edaspidises analüüsis seda kriteeriumi eraldi ei hinnata ning lähtutakse asjaolust, et kõikidel käesolevas analüüsis käsitletud riigiteedel puudub rahvusvaheline tähtsus.










3. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004
Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 asukoht on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 asukoht
3.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kattega tupik riigiteega hajaasustusega Salinõmme külas pikkusega 5,004 km ja laiusega 5,6-7 m, mis hargneb tugimaanteelt 83. Tee suundub väiksesse paadisadamasse Salinõmme poolsaarel. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs riigimetsa ja erametsa kinnistutele ning elamutele Salinõmme külas. Paikneb riigile kuuluvatel transpordimaa üksustel katastritunnusega 63902:001:3990. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
3.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Teel esineb asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h, v.a vahetult enne tee lõppu, kus piirkiirus on 50 km/h. Liiklussagedus teelõigul on 93 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega, transiitliiklus puudub.

4. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435
Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 asukoht on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 asukoht
4.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kattega tupik riigitee hajaasustusega Kassari külas pikkusega 2,435 km ja laiusega 4-7 m, mis hargneb kõrvalmaanteelt 12123. Tee suundub kohaliku vaatamisväärsusena tuntud, maastikukaitse all olevale Kassari säärele. Tee lõpust jätkub marsruut erakinnistutel mööda Orjaku säärt kuni sääre tirbini. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs riigimetsa ja erametsa kinnistutele ning elamutele Kassari külas. Paikneb riigile kuuluvatel transpordimaa üksustel katastritunnustega 36802:003:2411, 20501:001:0190, 36802:003:2412, 20501:001:0193 ja 36802:003:2413. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
4.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus kehva nähtavusega maastikul. Lubatud suurim kiirus valdavalt 50 km/h. Keskmine liiklussagedus teelõigul on 194 autot ööpäevas, talvel oluliselt väiksem. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, suvisel ajal lisandub turismiga seotud liiklus. Transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

5. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330
Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 asukoht on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 asukoht
5.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kattega riigitee hajaasustusega Nasva külas pikkusega 1,330 km ja laiusega 4-7 m. Tee algab tugimaanteelt 83, läbib Nasva küla keskuse ja suubub kõrvalmaanteele 12123. Koos teelt hargneva lühikese kohaliku teega tagatakse juurdepääs erametsa kinnistutele ning elamutele Nasva külas. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 36802:001:3240. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
5.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 51 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.




6. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000
Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 asukoht on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 asukoht
6.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tupik kruusatee hajaasustusega Haldi külas pikkusega 2,000 km ja laiusega 5-7 m. Tee algab tugimaanteelt 84 ja suundub Haldi väikesadamasse. Marsruut mereranda jätkub Haldi säärel kohaliku teena 1750092. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs erametsa kinnistutele ning elamutele Haldi külas. Sarnased, tugimaanteelt 84 mererada suunduva ühendusfunktsiooniga teised tupikteed piirkonnas on kohalikud teed. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17501:002:2540. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
6.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 35 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega ning transiitliiklus puudub.


7. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945
Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 asukoht on esitatud joonisel 5.

Joonis 5. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 asukoht
7.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist ühe teeosaga kõrvalmaantee 12139 tervikteest. See on kattega riigitee Kõpu külas pikkusega 0,945 km ja laiusega 5,6-7 m. Tee algab kõrvalmaanteelt 12138, läbib Kõpu külakeskuse ja suubub kõrvalmaanteele 12136. Põhifunktsioon on juurdepääsu tagamine elamutele ja erametsa kinnistutele Kõpu külas. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 39201:001:2381. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
7.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on külavaheline sõiduautode liiklus piirkiirusega 50 km/h. Liiklussagedus on 79 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus ning transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.







8. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665
Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 asukoht on esitatud joonisel 6.

Joonis 6. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 asukoht
8.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kruusateega Riidakülas ja Emmaste külas pikkusega 1,665 km ja laiusega 4,5-5,5 m. Tee algab tugimaanteelt 84 ja suubub kõrvalmaanteele 12132. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs elamutele ja erametsa kinnistutele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17501:004:2220. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
8.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 23 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.







9. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920
Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 asukoht on esitatud joonisel 7.

Joonis 7. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 asukoht
9.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on Jausa külas paikneva teega, mille pikkus on 0,920 km ja laius 4,5-5,5 m. Tee alguses on kattega teelõik pikkusega 0,165 km, ülejäänud osas on tegemist kruusateega. Tee algab ja lõpeb samal riigi tugimaanteel 83. Tegemist tugimaantee 83 ajaloolise trassiga, mis pärast õgvendamist muudeti kõrvalmaanteeks. Tee funktsiooniks on juurdepääsu tagamine elamutele, põldudele ja erametsa kinnistutele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17502:001:1450. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.

9.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 8 autot ööpäevas. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.






10. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245
Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 asukoht on esitatud joonisel 8.

Joonis 8. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 asukoht

10.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
See on Moka külas ja Nõmme külas paiknev kattega tee pikkusega 1,245 km ja laiusega 4,5-7 m. Tee algab kõrvalmaanteelt 12135 ja suubub kõrvalmaanteele 12154, mille üleandmist vald samuti taotleb. Koos teelt hargnevate kohalike teedega on tegemist teedevõrguga, millega piirkonnas tagatakse juurdepääs elamutele ja põllumaadele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 36802:001:3310. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
10.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h, tee lõpus Nõmme külakeskuses on piirkiirus 50 km/h. Liiklussagedus on 63 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.




11. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179
Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 asukoht on esitatud joonisel 9.

Joonis 9. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 asukoht
11.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tee algab riigiteelt 12120 Nõmme küla keskuses, kulgeb ligikaudu 200 m kaugusel paralleelselt sama riigiteega ja suubub tee lõpus Käina aleviku territooriumil samale riigiteele 12120. Külakeskuses liitub teega kõrvalmaantee 12152, mille üleandmist vald samuti taotleb. Funktsionaalselt tagab tee juurdepääsu erakinnistutele külakeskuses. Kattega tee laius on 5,6-7m. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnusega 36802:001:3332 ja 36802:001:3331. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
11.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus 148 autot ööpäevas. Aleviku territooriumil paikneval teeosal on kiiruspiirang 50 km/h. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

12. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425
Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 asukoht on esitatud joonisel 10.

Joonis 10. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 asukoht
12.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kruusateega, mille laius on 5,6-7m ja mis paikneb Kidaste küla territooriumil. Tee algab tugimaanteelt 80, kulgeb läbi riigi- ja erametsa kõrvalmaanteeni 12112. Tee tagab juurdepääsu erakinnistutele. Teekond samade alg- ja lõpp-punktide vahel on alternatiivselt läbitav 2 korda lühemal marsruudil mööda teisi riigiteid, mis asuvad läheduses. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnustega 39201:004:0933 ja 39201:004:4840. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
12.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus on 28 autot ööpäevas. Asulaväline liikluskeskkond metsakinnistute vahel. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.










13. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820
Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 asukoht on esitatud joonisel 11.

Joonis 11. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 asukoht
13.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kootsaare poolsaarel Reigi külas asuv kattega tupiktee laiusega 4,5-7 m. Marsruut mereranda jätkub kohaliku teena 3920009. Tagab juurdepääsu erakinnistutele. Tee paikneb riigi transpordimaa üksusel katastritunnusega 39201:004:4820. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
13.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus 72 autot ööpäevas. Külavahe liikluskeskkond piirkiirusega 50 km/h. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

14. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750
Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 asukoht on esitatud joonisel 12.

Joonis 12. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 asukoht
14.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tugimaanteelt 80 algav tee läbib Kerema ja Suuremõisa külasid, ületab sama tugimaantee ja suubub tugimaanteele 83. Teel on lõigus km 0-3,304 kruuskate, kattega osa on vastavalt lõigus km 3,304-3,750. Tee laius on 4,5-7 m. Koos teelt hargnevate kohalike teedega on tegemist teedevõrguga, millega tagatakse juurdepääs elamutele, põllumaadele ja metsakinnistutele. Tugimaanteede 80 ja 83 ristmiku läheduses paikneva kitsa, alleega teeosa peamiseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine Pühalepa kirikule. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnustega 63902:001:3983, 63902:001:0090, 63902:001:3982, 63902:001:3981 ja 63902:001:0703. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
14.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus on teelõigul 25 autot ööpäevas. Tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga. Pühalepa kiriku lähistel piirkiirus 50 km/h. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.
15. Kokkuvõte
Hindamise aruandes käsitletud 12 kõrvalmaantee osas mitte ükski ei kuulu TEN-T teede ega E-teede hulka, mistõttu teedel puudub tähtsus rahvusvahelise tee osana. Kõik teed paiknevad ühe kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning nendel puuduvad riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon. Kõikide teede puhul on tegemist valdavalt või täies ulatuses kohaliku liiklusega. Transiitliiklus puudub.
Kokkuvõtlikult saab järeldada, et kohalikule omavalitsusele üleandmiseks taotletavad 12 riigiteed ei vasta riigitee tunnustele ning kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse saab rahuldada.
Kõik 12 üleandmiseks taotletavat teed paiknevad riigile kuuluval transpordimaal. Maaüksused on kinnistusraamatusse kantud, mis on eelduseks kinnisasja sujuvaks üleandmiseks.
16. Täiendavad teehoiu vahendid
Transpordiameti eelarvest tagatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel täiendavad teehoiu vahendid kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 82 sätestatud määradega. Aasta arvestuses on see summa 12 kõrvalmaantee üleandmisel kokku 71 464 eurot. Täpsem jaotus üleantavate teede lõikes on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Täiendavad teehoiu vahendid üleantavate teede lõikes
Jrk nr
Tee nr
Tee nimi
Teehoiu aastane rahastamine, eurot
1
12122
Suuremõisa - Salinõmme
16967
2
12124
Sääre tirbi tee
8101
3
12125
Nasva küla tee
4037
4
12134
Haldi sadama tee
4735
5
12139
Kõpu majaka tee
3204
6
12144
Viiterna - Mõisa
3742
7
12146
Vana Jausa tee
2237
8
12152
Moostre - Moka
4030
9
12154
Nõmme tee
3998
10
12159
Malvaste - Koidma - Kidaste
5755
11
12163
Reigi küla tee
5842
12
12167
Kerema-Pühalepa
8816

 
Kokku
71464

Kui üleandmine toimub kalendriaasta sees, eraldatakse üleandmise aastal kohaliku omavalitsuse üksusele lisavahendite proportsionaalne osa aasta lõpuni jääva perioodi eest kooskõlas 2021. aasta riigieelarve seaduse §-ga 10. Järgnevatel aastatel eraldatakse üle antud endiste riigiteede toetus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusega Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendit jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.


Riigiteede Hiiumaa vallale üleandmise


KOOSOLEKU PROTOKOLL


Algus: 07.05.2021 kell 09.00, lõpp 10.30


Osalejad:
Transpordiamet: Margus Eisenschmidt lääne regiooni strateegilise planeerimise juht
Hannes Vaidla lääne teehoiu osakonna juhataja
Marika Koppel lääne teehoiu osakonna korrashoiu projektijuht

Hiiumaa vald: Hergo Tasuja vallavanema asendaja
Pilvi Post Emmaste osavallavanema asendaja
Üllar Laid Kõrgessaare osavallavanem
Omar Jõpiselg Käina osavallavanem
Liili Eller Pühalepa osavallavanem
Argo Valgma Pühalepa haldusjuht
Tõnu Koppel Käina haldusjuht
Joosep Niit Emmaste Kommunaali juhataja



PÄEVAKORD:

1. Ülevaade riigiteedest, mille üleandmist Hiiumaa vald taotleb.
2. Üleantavate/võetavate riigiteede rahastamine.
3. Ajagraafik ja eelduslikud tegevused ning tingimused riigiteede üleandmiseks.

KOOSOLEKU KOKKUVÕTE

1. Ülevaade riigiteedest, mille üleandmist Hiiumaa vald taotleb

Hiiumaa Vallavalitsus on oma 16.03.2021 kirjaga nr 9-7/129-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile avaldanud soovi Hiiumaa vallale üle võtta 18 riigitee lõiku kogupikkusega 40,627 km:
12113 Tahkuna majaka tee km 0,0-10,640
12116 Kõrgessaare sadama tee km 1,262-2,115
12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0,0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0,0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0,0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0,0-2,000
12135 Käina-Hüti km 0,0-0,526
12139 Kõpu majaka tee km 0,0-1,640
12140 Ristna majaka tee km 0,0-2,145
12144 Viiterna-Mõisa km 0,0-1,665
12145 Kanala-Lundi-Mõisa km 0,0-2,150
12146 Vana Jausa tee km 0,0-0,920
12148 Tilga-Ollima km 0,0-2,480
12152 Moostre-Moka km 0,0-1,245
12154 Nõmme tee km 0,207-1,185
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0,0-2,430
12163 Reigi küla tee km 0,0-1,830
12167 Pühalepa-Kerema km3,394-3,750

2. Üleantavate/võetavate teede rahastamine

Transpordiameti esindajad selgitasid, et üleantavate teede teehoiu rahastamine toimub vastavalt 2021. aasta riigieelarve seaduse §-le 10 ning juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 8².
Üleandmise aasta teehoiukulude maksumuse arvestuse aluseks on aasta teehoiukulu maksumus korrutatuna üleandmise kuupäevast aasta lõpuni jäänud kuude arvuga.
Riigitee üleandmisel tuuakse iga tee kohta eraldi välja kaasa antav teehoiu rahastamine.

3. Ajagraafik ja riigiteede üleandmiseks eelduslikud tegevused ja tingimused.

Üldise teemana arutati teelõikude üleandmise/vastuvõtmise ajagraafikut ning lepiti kokku, et üleandmine teostatakse kalendrikuu esimese kuupäevaga kell 00:00. Üleandmise kuuks ei lepita kokku talihoolduse aegset perioodi novembrist aprillini.
Üleandmise menetluses on vajalik esitada vallavolikogu otsus ja saada Vabariigi Valitsuselt nõusolek riigivara tasuta võõrandamiseks, mis võib aega võtta mitu kuud. Seejärel saab majandus-ja taristuminister anda haldusakti teega kinnistute võõrandamiseks. Omandi üleminekuks sõlmitakse notariaalne leping ja allkirjastatakse valduse üleandmise akt. Hinnanguliselt kulub 3-5 kuud, kui eelnevalt pole vaja teha ettevalmistavaid toiminguid.
Koosolekul vaadati üle kõik taotluses ja Transpordiameti ettepanekus olnud teed lõikude kaupa, paiknemine riigile kuuluval teemaal ning lõikude pikkused lähtuvalt teedevõrgu terviklikkuse seisukohast.

Otsustati:
3.1 Vallavalitsuse taotluses 9 riigiteed on Transpordiametil võimalik üle anda käesoleva aasta sügisel eeldusel, et Vabariigi Valitsus ja minister teevad positiivsed otsused. Esialgsel analüüsil teed ei vasta riigitee tunnustele ja pole vaja teha täiendavaid toiminguid kinnistute omandi üleandmise menetlemiseks:

12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0,0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0,0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0,0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0,0-2,000
12144 Viiterna-Mõisa km 0,0-1,665
12146 Vana Jausa tee km 0,0-0,920
12152 Moostre-Moka km 0,0-1,255
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0,0-2,425
12163 Reigi küla tee km 0,0-1,820

3.2 Vallavalitsus esitab taotluses oleva 3 riigitee suhtes, mis samuti esialgsel analüüsil ei vasta riigitee tunnustele, tee aadressi täpsustava taotluse. Nende teede uued km aadressid on alljärgnevad:
12139 Kõpu majaka tee km 0,0-0,950
12154 Nõmme tee km 0,0-1,179
12167 Pühalepa-Kerema km 0-3,750
Täpsustuse saabumise järgselt on Transpordiametil võimalik ka need 3 teed üle anda käesoleva aasta sügisel eeldusel, et Vabariigi Valitsus ja minister teevad positiivsed otsused.

3.3 Täpsustavas kirjas vallavalitsus loobub 6 riigitee üleandmise taotlemisest alljärgnevatel asjaoludel:
3.3.1 amet soovib käesoleva aasta jooksul üldistada tupikteede lõpus riigi huvi põhimõtteid. 2 riigiteed tagavad juurdepääsu riigile kuuluvale kinnistule, kus paikneb Transpordiameti tuletorn:
12113 Tahkuna majaka tee km 0,0-10,640
12140 Ristna majaka tee km 0,0-2,145

3.3.2 riigitee paikneb osaliselt eramaal või RMK metsamaal või on vaja tellida maakorraldustööd:
12116 Kõrgessaare sadama tee km 1,262-2,115
12145 Kanala-Lundi-Mõisa km 0,0-2,150
12148 Tilga-Ollima km 0,0-2,480

3.3.3 käesoleval aastal toimub riigitee rekonstrueerimine:
12135 Käina-Hüti km 0,0-0,526
3.4 Transpordiameti esindajad teavitavad Hiiumaa Vallavalitsust punktides 3.3.1 kuni 3.3.3 toodud üleandmist takistavate asjaolude lahendamise käigust, et vallavalitsus saaks 2022.a esitada järgmise taotluse riigiteede üleandmiseks.
3.5 Hiiumaa Vallavalitsus esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile täienduse 16.03.2021 kirjale nr 9-7/129-1, millega täpsustab üleantavate riigiteede loetelu ja teelõikude pikkusi.


Protokollis:

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Eisenschmidt


RIIGITEE TUNNUSTE HINDAMISE ARUANNE
Hiiumaa vallas asuva 12 kõrvalmaantee kohta



12122 Suuremõisa - Salinõmme km 0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0-2,000
12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945
12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665
12146 Vana Jausa tee km 0-0,920
12152 Moostre-Moka km 0-1,245
12154 Nõmme tee km 0-1,179
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425
12163 Reigi küla tee km 0-1,820
12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750


Koostajad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalitus
Transpordiameti taristu haldamise osakond








Tallinn 2021
SISUKORD

1. Sissejuhatus 3
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid 3
3. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 5
4. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 6
5. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 7
6. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 8
7. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 9
8. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 10
9. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 11
10. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 12
11. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 13
12. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 14
13. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 15
14. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 16
15. Kokkuvõte 17
16. Täiendavad teehoiu vahendid 17



1. Sissejuhatus
Oma 16.03.2021 kirjas nr 9-7/129-1 esitas Hiiumaa Vallavalitsus taotluse võtta Hiiumaa vallas paiknevad 18 riigi kõrvalmaanteed tervikteedena või osaliselt kohalikeks teedeks. Täiendava kirjaga (taotlusega) 26.05.2021 nr 9-7/129-3 täpsustas vallavalitsus 3 tee aadressi ja pikkust ning loobus 6 riigitee üleandmise taotlemisest. Täpsustatud taotluse põhjal soovib vallavalitsus 12 kõrvalmaantee kogupikkusega 24,7 km ülevõtmist kohalikuks teeks. Taotlusega hõlmatud teed on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Hiiumaa valla taotlus riigiteede ülevõtmiseks
Jrk nr
Tee nr
Tee nimi
Tee aadress, km
Tee pikkus, km
1
12122
Suuremõisa - Salinõmme
0-5,004
5,004
2
12124
Sääre tirbi tee
0-2,435
2,435
3
12125
Nasva küla tee
0-1,330
1,330
4
12134
Haldi sadama tee
0-2,000
2,000
5
12139
Kõpu majaka tee
0-0,945
0,945
6
12144
Viiterna - Mõisa
0-1,665
1,665
7
12146
Vana Jausa tee
0-0,920
0,920
8
12152
Moostre - Moka
0-1,245
1,245
9
12154
Nõmme tee
0-1,179
1,179
10
12159
Malvaste - Koidma - Kidaste
0-2,425
2,425
11
12163
Reigi küla tee
0-1,820
1,820
12
12167
Kerema-Pühalepa
0-3,750
3,750



Kokku
24,718
2. Hindamise aluseks olevad kriteeriumid
Taotluse läbivaatamisel hinnatakse teede vastavust riigitee tunnustele. Vastavalt väljakujunenud halduspraktikale arvestatakse hindamisel koosmõjus järgmisi kriteeriume:
1) tee tähtsus rahvusvaheliste teede võrgustiku osana;
Võib eeldada, et tee on tähtis rahvusvahelise teede võrgustiku osa, kui ta kuulub mõnda rahvusvahelisse teede võrgustikku. Eestis on kahte tüüpi rahvusvahelise teede võrgustiku teid: TEN-T1 teed ja E-teed2. Teed saab lugeda oluliseks rahvusvahelise teede võrgu osaks, kui ta on TEN-T tee või E-tee marsruudi osa.

2) tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana;
Tee on oluline riigiteede võrgustiku osa, kui ta ühendab linnu, aleveid, alevikke omavahel või linnu tähtsamate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Riigikogu 19.02.2014 otsusega kinnitatud „Transpordi Arengukava 2014-2020“ on toodud riigiteede peamiseks funktsiooniks ühendada Eesti erinevaid piirkondi, asulaid ja olulisi sihtkohti. Seejuures ei võeta riigiteeks teid, millest on olemas otstarbekas ümbersõidu kasutamise võimalus mööda riigiteid. Tee on tähtis riigiteede võrgustiku osa, kui see ühendab erinevaid riigiteid ja seda ka kasutatakse jõudmaks ühelt riigiteelt teisele ning ratsionaalne alternatiivne riigiteede ühendus puudub.
3) liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal;
Liikluse iseloomu all käsitletakse liiklussagedust ja transiitliikluse osakaalu, s.t kui palju esineb liikluses transiiti, sh ka raskeliiklust, ning milline liiklus teel prevaleerib - kas kohalikust elust tingitud või läbiv. Oluliseks näitajaks siinkohal on transiitliikluse osakaal koguliikluses. Transiitliikluseks loetakse antud juhul kohaliku omavalitsuse üksust läbivat liiklust, mis tuleb ühest omavalitsusest ja suundub teise. Samuti on transiitliikluseks liiklus, mis tuleb ühest kohaliku omavalitsusese üksusest ja suundub teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevale lennujaama või sadamasse. Eraldi käsitlemist vajab ka läbivaks liikluseks olev raskeliiklus. Transiitliikluse raskeliikluseks ei saa lugeda kohaliku omavalitsuse üksusesse saabuvaid või lahkuvaid busse ega kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil paiknevaid ettevõtteid teenindavat raskeliiklust.
Järgnevaid kriteeriume on otstarbekas analüüsida, kui eelnevatest kriteeriumidest lähtuvalt selgub, et tegemist on teega, millel on riigitee tunnused ning edasine kaalumine on põhjendatud.
4) tee ehitus-tehnilised lahendused, sh teega seotud tehnovõrkude mõju;
5) ühtse teehoiu korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega;
6) ühtse liikluse korraldamise võimalus ja otstarbekus ühenduses riigiteedega.
Kuna Hiiumaa vallas ei ole ühtegi TEN-T teed ega E-teed, siis edaspidises analüüsis seda kriteeriumi eraldi ei hinnata ning lähtutakse asjaolust, et kõikidel käesolevas analüüsis käsitletud riigiteedel puudub rahvusvaheline tähtsus.










3. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004
Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 asukoht on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Kõrvalmaantee 12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0-5,004 asukoht
3.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kattega tupik riigiteega hajaasustusega Salinõmme külas pikkusega 5,004 km ja laiusega 5,6-7 m, mis hargneb tugimaanteelt 83. Tee suundub väiksesse paadisadamasse Salinõmme poolsaarel. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs riigimetsa ja erametsa kinnistutele ning elamutele Salinõmme külas. Paikneb riigile kuuluvatel transpordimaa üksustel katastritunnusega 63902:001:3990. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
3.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Teel esineb asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h, v.a vahetult enne tee lõppu, kus piirkiirus on 50 km/h. Liiklussagedus teelõigul on 93 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega, transiitliiklus puudub.

4. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435
Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 asukoht on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. Kõrvalmaantee 12124 Sääre tirbi tee km 0-2,435 asukoht
4.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kattega tupik riigitee hajaasustusega Kassari külas pikkusega 2,435 km ja laiusega 4-7 m, mis hargneb kõrvalmaanteelt 12123. Tee suundub kohaliku vaatamisväärsusena tuntud, maastikukaitse all olevale Kassari säärele. Tee lõpust jätkub marsruut erakinnistutel mööda Orjaku säärt kuni sääre tirbini. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs riigimetsa ja erametsa kinnistutele ning elamutele Kassari külas. Paikneb riigile kuuluvatel transpordimaa üksustel katastritunnustega 36802:003:2411, 20501:001:0190, 36802:003:2412, 20501:001:0193 ja 36802:003:2413. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
4.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus kehva nähtavusega maastikul. Lubatud suurim kiirus valdavalt 50 km/h. Keskmine liiklussagedus teelõigul on 194 autot ööpäevas, talvel oluliselt väiksem. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, suvisel ajal lisandub turismiga seotud liiklus. Transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

5. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330
Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 asukoht on esitatud joonisel 3.

Joonis 3. Kõrvalmaantee 12125 Nasva küla tee km 0-1,330 asukoht
5.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kattega riigitee hajaasustusega Nasva külas pikkusega 1,330 km ja laiusega 4-7 m. Tee algab tugimaanteelt 83, läbib Nasva küla keskuse ja suubub kõrvalmaanteele 12123. Koos teelt hargneva lühikese kohaliku teega tagatakse juurdepääs erametsa kinnistutele ning elamutele Nasva külas. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 36802:001:3240. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
5.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 51 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.




6. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000
Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 asukoht on esitatud joonisel 4.

Joonis 4. Kõrvalmaantee 12134 Haldi sadama tee km 0-2,000 asukoht
6.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tupik kruusatee hajaasustusega Haldi külas pikkusega 2,000 km ja laiusega 5-7 m. Tee algab tugimaanteelt 84 ja suundub Haldi väikesadamasse. Marsruut mereranda jätkub Haldi säärel kohaliku teena 1750092. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs erametsa kinnistutele ning elamutele Haldi külas. Sarnased, tugimaanteelt 84 mererada suunduva ühendusfunktsiooniga teised tupikteed piirkonnas on kohalikud teed. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17501:002:2540. Tupikteel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
6.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline liiklus suurima lubatud kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 35 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega ning transiitliiklus puudub.


7. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945
Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 asukoht on esitatud joonisel 5.

Joonis 5. Kõrvalmaantee 12139 Kõpu majaka tee km 0-0,945 asukoht
7.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist ühe teeosaga kõrvalmaantee 12139 tervikteest. See on kattega riigitee Kõpu külas pikkusega 0,945 km ja laiusega 5,6-7 m. Tee algab kõrvalmaanteelt 12138, läbib Kõpu külakeskuse ja suubub kõrvalmaanteele 12136. Põhifunktsioon on juurdepääsu tagamine elamutele ja erametsa kinnistutele Kõpu külas. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 39201:001:2381. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
7.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on külavaheline sõiduautode liiklus piirkiirusega 50 km/h. Liiklussagedus on 79 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus ning transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.







8. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665
Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 asukoht on esitatud joonisel 6.

Joonis 6. Kõrvalmaantee 12144 Viiterna-Mõisa km 0-1,665 asukoht
8.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kruusateega Riidakülas ja Emmaste külas pikkusega 1,665 km ja laiusega 4,5-5,5 m. Tee algab tugimaanteelt 84 ja suubub kõrvalmaanteele 12132. Koos teelt hargnevate lühikeste kohalike teedega tagatakse juurdepääs elamutele ja erametsa kinnistutele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17501:004:2220. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
8.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 23 autot ööpäevas. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.







9. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920
Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 asukoht on esitatud joonisel 7.

Joonis 7. Kõrvalmaantee 12146 Vana Jausa tee km 0-0,920 asukoht
9.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on Jausa külas paikneva teega, mille pikkus on 0,920 km ja laius 4,5-5,5 m. Tee alguses on kattega teelõik pikkusega 0,165 km, ülejäänud osas on tegemist kruusateega. Tee algab ja lõpeb samal riigi tugimaanteel 83. Tegemist tugimaantee 83 ajaloolise trassiga, mis pärast õgvendamist muudeti kõrvalmaanteeks. Tee funktsiooniks on juurdepääsu tagamine elamutele, põldudele ja erametsa kinnistutele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 17502:001:1450. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.

9.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h. Liiklussagedus on 8 autot ööpäevas. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.






10. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245
Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 asukoht on esitatud joonisel 8.

Joonis 8. Kõrvalmaantee 12152 Moostre-Moka km 0-1,245 asukoht

10.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
See on Moka külas ja Nõmme külas paiknev kattega tee pikkusega 1,245 km ja laiusega 4,5-7 m. Tee algab kõrvalmaanteelt 12135 ja suubub kõrvalmaanteele 12154, mille üleandmist vald samuti taotleb. Koos teelt hargnevate kohalike teedega on tegemist teedevõrguga, millega piirkonnas tagatakse juurdepääs elamutele ja põllumaadele. Paikneb riigile kuuluval transpordimaa üksusel katastritunnusega 36802:001:3310. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
10.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Iseloomulik on asulaväline sõiduautode liiklus lubatud suurima kiirusega 90 km/h, tee lõpus Nõmme külakeskuses on piirkiirus 50 km/h. Liiklussagedus on 63 autot ööpäevas. Tegemist on valdavalt kohaliku liiklusega ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.




11. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179
Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 asukoht on esitatud joonisel 9.

Joonis 9. Kõrvalmaantee 12154 Nõmme tee km 0-1,179 asukoht
11.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tee algab riigiteelt 12120 Nõmme küla keskuses, kulgeb ligikaudu 200 m kaugusel paralleelselt sama riigiteega ja suubub tee lõpus Käina aleviku territooriumil samale riigiteele 12120. Külakeskuses liitub teega kõrvalmaantee 12152, mille üleandmist vald samuti taotleb. Funktsionaalselt tagab tee juurdepääsu erakinnistutele külakeskuses. Kattega tee laius on 5,6-7m. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnusega 36802:001:3332 ja 36802:001:3331. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
11.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus 148 autot ööpäevas. Aleviku territooriumil paikneval teeosal on kiiruspiirang 50 km/h. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

12. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425
Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 asukoht on esitatud joonisel 10.

Joonis 10. Kõrvalmaantee 12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0-2,425 asukoht
12.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tegemist on kruusateega, mille laius on 5,6-7m ja mis paikneb Kidaste küla territooriumil. Tee algab tugimaanteelt 80, kulgeb läbi riigi- ja erametsa kõrvalmaanteeni 12112. Tee tagab juurdepääsu erakinnistutele. Teekond samade alg- ja lõpp-punktide vahel on alternatiivselt läbitav 2 korda lühemal marsruudil mööda teisi riigiteid, mis asuvad läheduses. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnustega 39201:004:0933 ja 39201:004:4840. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
12.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus on 28 autot ööpäevas. Asulaväline liikluskeskkond metsakinnistute vahel. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.










13. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820
Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 asukoht on esitatud joonisel 11.

Joonis 11. Kõrvalmaantee 12163 Reigi küla tee km 0-1,820 asukoht
13.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Kootsaare poolsaarel Reigi külas asuv kattega tupiktee laiusega 4,5-7 m. Marsruut mereranda jätkub kohaliku teena 3920009. Tagab juurdepääsu erakinnistutele. Tee paikneb riigi transpordimaa üksusel katastritunnusega 39201:004:4820. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
13.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus 72 autot ööpäevas. Külavahe liikluskeskkond piirkiirusega 50 km/h. Teed kasutab üksnes kohalik liiklus ja transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.

14. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750
Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 asukoht on esitatud joonisel 12.

Joonis 12. Kõrvalmaantee 12167 Kerema-Pühalepa km 0-3,750 asukoht
14.1 Tee tähtsus riigiteede võrgustiku osana
Tugimaanteelt 80 algav tee läbib Kerema ja Suuremõisa külasid, ületab sama tugimaantee ja suubub tugimaanteele 83. Teel on lõigus km 0-3,304 kruuskate, kattega osa on vastavalt lõigus km 3,304-3,750. Tee laius on 4,5-7 m. Koos teelt hargnevate kohalike teedega on tegemist teedevõrguga, millega tagatakse juurdepääs elamutele, põllumaadele ja metsakinnistutele. Tugimaanteede 80 ja 83 ristmiku läheduses paikneva kitsa, alleega teeosa peamiseks funktsiooniks on juurdepääsu võimaldamine Pühalepa kirikule. Tee paikneb riigi transpordimaa üksustel katastritunnustega 63902:001:3983, 63902:001:0090, 63902:001:3982, 63902:001:3981 ja 63902:001:0703. Teel puudub riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon.
14.2 Liikluse iseloom, sh liiklussagedus ja transiitliikluse osakaal
Liiklussagedus on teelõigul 25 autot ööpäevas. Tegemist asulavälise liikluskeskkonnaga. Pühalepa kiriku lähistel piirkiirus 50 km/h. Teed kasutab valdavalt kohalik liiklus, transiitliiklus puudub. Seetõttu liikluse iseloom ei vasta riigitee tunnustele.
15. Kokkuvõte
Hindamise aruandes käsitletud 12 kõrvalmaantee osas mitte ükski ei kuulu TEN-T teede ega E-teede hulka, mistõttu teedel puudub tähtsus rahvusvahelise tee osana. Kõik teed paiknevad ühe kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning nendel puuduvad riiklikult oluliste sihtpunktide või piirkondade ühendamise funktsioon. Kõikide teede puhul on tegemist valdavalt või täies ulatuses kohaliku liiklusega. Transiitliiklus puudub.
Kokkuvõtlikult saab järeldada, et kohalikule omavalitsusele üleandmiseks taotletavad 12 riigiteed ei vasta riigitee tunnustele ning kohaliku omavalitsuse üksuse taotluse saab rahuldada.
Kõik 12 üleandmiseks taotletavat teed paiknevad riigile kuuluval transpordimaal. Maaüksused on kinnistusraamatusse kantud, mis on eelduseks kinnisasja sujuvaks üleandmiseks.
16. Täiendavad teehoiu vahendid
Transpordiameti eelarvest tagatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel täiendavad teehoiu vahendid kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 82 sätestatud määradega. Aasta arvestuses on see summa 12 kõrvalmaantee üleandmisel kokku 71 464 eurot. Täpsem jaotus üleantavate teede lõikes on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Täiendavad teehoiu vahendid üleantavate teede lõikes
Jrk nr
Tee nr
Tee nimi
Teehoiu aastane rahastamine, eurot
1
12122
Suuremõisa - Salinõmme
16967
2
12124
Sääre tirbi tee
8101
3
12125
Nasva küla tee
4037
4
12134
Haldi sadama tee
4735
5
12139
Kõpu majaka tee
3204
6
12144
Viiterna - Mõisa
3742
7
12146
Vana Jausa tee
2237
8
12152
Moostre - Moka
4030
9
12154
Nõmme tee
3998
10
12159
Malvaste - Koidma - Kidaste
5755
11
12163
Reigi küla tee
5842
12
12167
Kerema-Pühalepa
8816

 
Kokku
71464

Kui üleandmine toimub kalendriaasta sees, eraldatakse üleandmise aastal kohaliku omavalitsuse üksusele lisavahendite proportsionaalne osa aasta lõpuni jääva perioodi eest kooskõlas 2021. aasta riigieelarve seaduse §-ga 10. Järgnevatel aastatel eraldatakse üle antud endiste riigiteede toetus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldusega Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendit jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.


Riigiteede Hiiumaa vallale üleandmise


KOOSOLEKU PROTOKOLL


Algus: 07.05.2021 kell 09.00, lõpp 10.30


Osalejad:
Transpordiamet: Margus Eisenschmidt lääne regiooni strateegilise planeerimise juht
Hannes Vaidla lääne teehoiu osakonna juhataja
Marika Koppel lääne teehoiu osakonna korrashoiu projektijuht

Hiiumaa vald: Hergo Tasuja vallavanema asendaja
Pilvi Post Emmaste osavallavanema asendaja
Üllar Laid Kõrgessaare osavallavanem
Omar Jõpiselg Käina osavallavanem
Liili Eller Pühalepa osavallavanem
Argo Valgma Pühalepa haldusjuht
Tõnu Koppel Käina haldusjuht
Joosep Niit Emmaste Kommunaali juhataja



PÄEVAKORD:

1. Ülevaade riigiteedest, mille üleandmist Hiiumaa vald taotleb.
2. Üleantavate/võetavate riigiteede rahastamine.
3. Ajagraafik ja eelduslikud tegevused ning tingimused riigiteede üleandmiseks.

KOOSOLEKU KOKKUVÕTE

1. Ülevaade riigiteedest, mille üleandmist Hiiumaa vald taotleb

Hiiumaa Vallavalitsus on oma 16.03.2021 kirjaga nr 9-7/129-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile avaldanud soovi Hiiumaa vallale üle võtta 18 riigitee lõiku kogupikkusega 40,627 km:
12113 Tahkuna majaka tee km 0,0-10,640
12116 Kõrgessaare sadama tee km 1,262-2,115
12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0,0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0,0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0,0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0,0-2,000
12135 Käina-Hüti km 0,0-0,526
12139 Kõpu majaka tee km 0,0-1,640
12140 Ristna majaka tee km 0,0-2,145
12144 Viiterna-Mõisa km 0,0-1,665
12145 Kanala-Lundi-Mõisa km 0,0-2,150
12146 Vana Jausa tee km 0,0-0,920
12148 Tilga-Ollima km 0,0-2,480
12152 Moostre-Moka km 0,0-1,245
12154 Nõmme tee km 0,207-1,185
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0,0-2,430
12163 Reigi küla tee km 0,0-1,830
12167 Pühalepa-Kerema km3,394-3,750

2. Üleantavate/võetavate teede rahastamine

Transpordiameti esindajad selgitasid, et üleantavate teede teehoiu rahastamine toimub vastavalt 2021. aasta riigieelarve seaduse §-le 10 ning juhindudes Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 8².
Üleandmise aasta teehoiukulude maksumuse arvestuse aluseks on aasta teehoiukulu maksumus korrutatuna üleandmise kuupäevast aasta lõpuni jäänud kuude arvuga.
Riigitee üleandmisel tuuakse iga tee kohta eraldi välja kaasa antav teehoiu rahastamine.

3. Ajagraafik ja riigiteede üleandmiseks eelduslikud tegevused ja tingimused.

Üldise teemana arutati teelõikude üleandmise/vastuvõtmise ajagraafikut ning lepiti kokku, et üleandmine teostatakse kalendrikuu esimese kuupäevaga kell 00:00. Üleandmise kuuks ei lepita kokku talihoolduse aegset perioodi novembrist aprillini.
Üleandmise menetluses on vajalik esitada vallavolikogu otsus ja saada Vabariigi Valitsuselt nõusolek riigivara tasuta võõrandamiseks, mis võib aega võtta mitu kuud. Seejärel saab majandus-ja taristuminister anda haldusakti teega kinnistute võõrandamiseks. Omandi üleminekuks sõlmitakse notariaalne leping ja allkirjastatakse valduse üleandmise akt. Hinnanguliselt kulub 3-5 kuud, kui eelnevalt pole vaja teha ettevalmistavaid toiminguid.
Koosolekul vaadati üle kõik taotluses ja Transpordiameti ettepanekus olnud teed lõikude kaupa, paiknemine riigile kuuluval teemaal ning lõikude pikkused lähtuvalt teedevõrgu terviklikkuse seisukohast.

Otsustati:
3.1 Vallavalitsuse taotluses 9 riigiteed on Transpordiametil võimalik üle anda käesoleva aasta sügisel eeldusel, et Vabariigi Valitsus ja minister teevad positiivsed otsused. Esialgsel analüüsil teed ei vasta riigitee tunnustele ja pole vaja teha täiendavaid toiminguid kinnistute omandi üleandmise menetlemiseks:

12122 Suuremõisa-Salinõmme km 0,0-5,004
12124 Sääre tirbi tee km 0,0-2,435
12125 Nasva küla tee km 0,0-1,330
12134 Haldi sadama tee km 0,0-2,000
12144 Viiterna-Mõisa km 0,0-1,665
12146 Vana Jausa tee km 0,0-0,920
12152 Moostre-Moka km 0,0-1,255
12159 Malvaste-Koidma-Kidaste km 0,0-2,425
12163 Reigi küla tee km 0,0-1,820

3.2 Vallavalitsus esitab taotluses oleva 3 riigitee suhtes, mis samuti esialgsel analüüsil ei vasta riigitee tunnustele, tee aadressi täpsustava taotluse. Nende teede uued km aadressid on alljärgnevad:
12139 Kõpu majaka tee km 0,0-0,950
12154 Nõmme tee km 0,0-1,179
12167 Pühalepa-Kerema km 0-3,750
Täpsustuse saabumise järgselt on Transpordiametil võimalik ka need 3 teed üle anda käesoleva aasta sügisel eeldusel, et Vabariigi Valitsus ja minister teevad positiivsed otsused.

3.3 Täpsustavas kirjas vallavalitsus loobub 6 riigitee üleandmise taotlemisest alljärgnevatel asjaoludel:
3.3.1 amet soovib käesoleva aasta jooksul üldistada tupikteede lõpus riigi huvi põhimõtteid. 2 riigiteed tagavad juurdepääsu riigile kuuluvale kinnistule, kus paikneb Transpordiameti tuletorn:
12113 Tahkuna majaka tee km 0,0-10,640
12140 Ristna majaka tee km 0,0-2,145

3.3.2 riigitee paikneb osaliselt eramaal või RMK metsamaal või on vaja tellida maakorraldustööd:
12116 Kõrgessaare sadama tee km 1,262-2,115
12145 Kanala-Lundi-Mõisa km 0,0-2,150
12148 Tilga-Ollima km 0,0-2,480

3.3.3 käesoleval aastal toimub riigitee rekonstrueerimine:
12135 Käina-Hüti km 0,0-0,526
3.4 Transpordiameti esindajad teavitavad Hiiumaa Vallavalitsust punktides 3.3.1 kuni 3.3.3 toodud üleandmist takistavate asjaolude lahendamise käigust, et vallavalitsus saaks 2022.a esitada järgmise taotluse riigiteede üleandmiseks.
3.5 Hiiumaa Vallavalitsus esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile täienduse 16.03.2021 kirjale nr 9-7/129-1, millega täpsustab üleantavate riigiteede loetelu ja teelõikude pikkusi.


Protokollis:

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Eisenschmidt