| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 7-12/25-0114-195-4 |
| Registreeritud | 18.11.2025 |
| Sünkroonitud | 19.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
| Sari | 7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid |
| Toimik | 7-12/25-0114 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Tiina Maldre (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Energiaturgude osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Vana-Vigala elektrivõrkude üleandmise kohtumise ülevaade
18.11.2025 nr 5.3-5/25/22 Kohtumise toimumise aeg: 12.11.2025 kl 16.00-17.10 Vana-Vigala Hariduse tn 2
Juhatas: Indrek Riisaar (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Liilia Peramets (elektrivõrgu üleandmise konsultant ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Raplamaa Rakendusliku Kolledži
esindaja elektrivõrkude küsimuses). Osa võtsid: kohalikud elektritarbijad (ca 48 isikut ja ettevõtete esindajat), Kerttu Ilvesmets
(Haridus- ja Teadusministeerium), Marili Lehtmets (Haridus- ja Teadusministeerium), Eduard Stetski (Haridus- ja Teadusministeerium), Karmen Selter (Raplamaa Rakenduslik Kolledž), Ülo Viru (Raplamaa Rakenduslik Kolledž), Anu Tikerpalu (Raplamaa Rakenduslik Kolledž).
PÄEVAKORD
Vana-Vigala elektrivõrkude Elektrilevi OÜ-le üleandmise hetkeolukord, tegevus- ja
ajakava tutvustamine ning selgituste andmine tarbijatele
Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutseva Raplamaa Rakenduslik Kolledž (end Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õigusjärglane) omandisse on ajalooliselt jäänud elektrivõrgud Vana-Vigala külas. Lisaks omatarbimisele on kool jäänud elektriteenuse
vahendajaks ka külaelanikele, kogukonda teenindavatele tarbimisteenuste operaatoritele ja valla asutustele. Vana-Vigala on viimane selline asula, kus riigikool vahendab elektrit. Haridus-
ja Teadusministeeriumi hinnangul ei tohi elektriteenuse korraldamine olla kooli ülesanne ning elektrituruseaduse järgi on kohustus võrk anda üle Elektrilevile. Elektrileviga on jõutud 2025.a kokkuleppele, et nad on nõus võrgu üle võtma. Võrk antakse üle vastavalt elektrivõrgu
tehnilisele seisukorrale ning sellest lähtuvalt on ülemineku käigus hinnatud igale tarbimiskohale vastavad peakaitsmed. Pärast võrgu üleandmist tegeleb tekkinud riketega
Elektrilevi ja pärast kõigi tarbijatega lepingute sõlmimist hakkab arveid esitama Elektrilevi. Eeldatav edasine tegevuskava:
- lihtkirjaliku võõrandamislepingu sõlmimine: november-detsember 2025, - võrgulepingute sõlmimine Elektrilevi poolt kõigi tarbijatega: hiljemalt detsember 2026.
Elektrivõrk on Elektrilevi poolt kaardistatud. Võrk on üsna pikk: ca 1,8 km. Alajaamast algav õhuliin, mille paljasjuhtme ristlõige on A4x35 ruutu traat, see on elektrivõrgu pudelikael. Antud
traadi optimaalne läbilaskevõime on ca 100 amprit. Sellest alajaamast laseb traat reaalselt läbi 100 amprit, jagage see 100 amprit kogu liini tarbijate (ca 40 tk) peale ära. Haridus- ja
Teadusministeeriumi hinnangul pakub Elektrilevi rohkem ampreid, kui võrk seda tegelikult võimaldab ja liitumispunktis kokku lepitud. Raplamaa Rakenduslik Kolledži võrgulepingus kokku lepitud 400 ampri asemel antakse välja ca 1000 amprit. See on võimalik tänu
üheaegsusprintsiibile. Tarbijad võivad ampreid omavahel ümber jagada kui soovivad. Teine liin on 2,5 km pikk. Seal võimaldab võrk reaalselt 4A tarbija kohta, aga seda anda ei saa
2 (3)
sest väikseim nominaal on 6A, kokkuleppena annab Elektrilevi 10A. Kui Vana-Vigala tarbijad lähevad praegu Elektrilevi juurde sooviga suurendada ampreid, siis peavad liitumistaotluse tegema ja saavad nullist osta. Aga kui riik annab Elektrilevile võrgu üle,
siis tuleb sellest teavitada Konkurentsiametit ja samuti teavitatakse ülevõetavate tarbijate arvust.
Elektrilevi avab investeeringu ja hakkab võrku tugevdama. Elektrilevi võtab tarbijatega ühendust, kui hakkab projekteerimine. Need tarbijad, kes on ampritsoonis (400 m), saavad teha ampri suurendamise taotluse kohe, aga
me ei tea millal taotlust menetletakse. Need, kes on ampri tsoonist väljas, nemad võiks esitada avalduse pärast rekki.
Kõik, kellel pole kilpi või arvestit, siis selle liitumispunkti ehitab välja Elektrilevi. Nad peavad tagama ühenduse, st kõigile jääb elektriühendus alles ja selle toimingu käigus ise midagi maksma ei pea. Praegu on tegemist olemasoleva tarbija ühendamisega, mitte uue liitumisega.
Kortermajadele soovitus, kui suudavad mõõtekeskuse korda teha kohe (aasta lõpuks), siis saavad üksikostule üle minna peale võrgu üleminekut. Peab olema elektriku vastav kinnitus, et
mõõtekeskus vastab Elektrilevi nõuetele. Tarbijad võivad saata koolile vastusena selle nädala lõpuni oma nõusolekuid Elektrilevi poolt pakutud peakaitsme suurustega. Järgmine nädal võtame andmed kokku ja esitame Elektrilevile,
et nad saaks ette valmistada üleandmise lepingu.
Olulisemad küsimused ja vastused (KKK)
1. Elanikud soovivad Elektrilevi kinnitust selle kohta, mis saab edasi, kui 35 aastat on kõik
selliselt toiminud.
Vastus: Elektrilevi tänasel kohtumisel ei osale, kuid oli kutsutud. Selgitame, et võrgulepingute optimaalsed peakaitsmed on leitud nii nagu seadus ütleb, arvestades võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet. Igal kinnistu omanikul tuleb Vana-Vigala õppekoha elektrivõrgu üleandmise
järgselt sõlmida Elektrileviga eraldiseisev võrguleping. Elektrilevi on olukorra sh võrkude seisundi omaltpoolt üle vaadanud, teinud mõõtmised ja kaardistanud. Selle põhjal on tarbijatele
kirjaliku ettepanekud saadetud. Elektrilevi teeb praegu täpsemaid arvutusi, kui suures mahus võrk vajab investeeringuid, see on suurusjärgus ilmselt ca 400 000 eur. Seejärel saavad tarbijad ampreid Elektrilevilt juurde osta kui vaja.
2. Miks vähendatakse ampreid?
Vastus: Liitumis- ja võrgulepingute puudumise tõttu ei ole praegu kellelgi õigust ühelegi amprile. Tarbijatel pole praegu ka õigust midagi nõuda. Võrk ei annagi rohkem välja. Täna ei
saa ampreid juurde osta, sest tänased tarbijad ei ole veel Elektrilevi kliendid. Kui riik võõrandab liini Elektrilevile, siis nad vastutavad järgmisest päevast ka rikete eest. Praegu näitame seda
olukorda, mida Elektrilevi kaardistas, nii nagu seaduses kirjas on. Haridus- ja Teadusministeerium kaasas Elektrileviga kohtumisele Konkurentsiameti, et tarbijad oleksid kaitstud. Haridus- ja Teadusministeerium lähtub seadusest.
3. Kas tarbijad saavad valida elektrienergia müüja?
Vastus: Elektrienergia müüja saate valida kõigilt kes turul. Elektrilevi pakub ainult võrku ja võrguteenust.
4. Matsalu Veevärgi reoveepuhasti liitumispunkti amprite küsimus. Rekkimisel rajati
liitumispunkt 32 A. Nüüd pakutakse 20A ja siis nad ei tule välja. Hetkel puhasti kogu mahus ei tööta. Peavad Keskkonnaametit teavitama, et ei suuda teenust pakkuda, kui ampreid nüüd vähendatakse. Vaatame veel dokumentatsiooni üle ja saadame.
3 (3)
Vastus: Saatke palun materjalid Haridus- ja Teadusministeeriumile. Vald ei saanud kooskõlastada projekti kooli eest.
5. Mis nendega saab kes avaldust ei allkirjasta?
Vastus: Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärk on tarbijad üle anda nagu kaardistus näitas. Haridus- ja Teadusministeerium ei tea Elektrilevi edasist käitumist, aga ilma elektrita keegi ei jää. Siis kui sõlmite võrgulepingu, siis tekib teil Elektrileviga suhe. Võite ka kohe Elektrilevi
poole pöörduda oma küsimustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Riisaar
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sissetulev kiri | 04.07.2025 | 3 | 7-12/25-0114-195-3 | Sissetulev kiri | ka | Haridus- ja Teadusministeerium |