Edastuskiri

Tallinn 2023

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

2

Nimetus: Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Töö tellija: Metsahake OÜ Reg nr 12237931 Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Vinni alevik, Tööstuspargi põik 1, 46601 Tel +372 509 2222 E-post [email protected]

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 11.12.2023

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5

1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ................................................................................... 6

2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus .................................................................. 8

2.1 0-alternatiiv .............................................................................................................................. 8

2.2 I-alternatiiv ............................................................................................................................... 8

2.3 Teised alternatiivid ................................................................................................................... 8

3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus .......................................................................... 9

3.1 Asustus ja maakasutus ............................................................................................................. 9

3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................ 9

3.3 Looduskaitselised objektid ja alad ............................................................................................ 9

3.4 Kultuurimälestised .................................................................................................................. 10

3.5 Pärandkultuur ......................................................................................................................... 10

4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ................................................................... 11

4.1 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................................ 11

4.2 Koostatava Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu ................................................................... 11

4.3 Vinni valla jäätmekava aastateks 2021–2026 ........................................................................ 12

4.4 Vinni valla üldplaneering ........................................................................................................ 12

5 Asjakohaste mõjude selgitamine ................................................................................................. 13

5.1 Mõju õhukvaliteedile .............................................................................................................. 13

5.1.1 Mõju õhukvaliteedile ...................................................................................................... 13

5.1.2 Müra ................................................................................................................................ 13

5.1.3 Lõhn ................................................................................................................................ 14

5.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ......................................................................................................... 14

5.3 Natura eelhindamine .............................................................................................................. 15

5.4 Mõju veekvaliteedile ja -režiimile........................................................................................... 16

5.5 Mõju vibratsiooni tasemele ja teised võimalikud häiringud .................................................. 16

5.6 Jäätmekäitlus ja -teke ............................................................................................................. 16

5.7 Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ...................................................... 17

5.8 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................................. 17

5.9 Mõju hädaolukordadest ......................................................................................................... 17

5.10 Mõju kliimale ja kliimakindlus ................................................................................................ 17

5.11 Vastavus parimale võimalikule tehnikale ............................................................................... 17

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud .................................................................................. 18

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

4

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp .................................................................................. 20

8 Ajakava ......................................................................................................................................... 22

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ....................................................................... 23

Lisad ..................................................................................................................................................... 24

Lisa 1 KMH algatamise otsus .............................................................................................................. 25

Lisa 2 KMH programmile laekunud asjaomaste asutuste ja isikute seisukohad ............................... 29

Lisa 3 KMH programmi avalikustamise dokumendid......................................................................... 29

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

5

Sissejuhatus

Metsahake OÜ (edaspidi Arendaja) esitas 26.01.2022. a Keskkonnaametile (edaspidi KeA) keskkonnaloa nr L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) registreeritud dokumendina nr DM-118905-1. Menetluse jaoks nõuetele vastav keskkonnaloa muutmise taotlus on registreeritud KOTKASes 31.05.2022 nr DM-118905-7 all.

Metsahake OÜ omab käesoleval hetkel keskkonnaluba nr L.ÕV/326822 saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku tähtajatult. Keskkonnaluba nr L.ÕV/326822 soovitakse muuta seoses vajadusega luba kaasajastada ning taotletakse õigust kuni 35% ulatuses kasutatavast puiduhakkest asendada ohtlike puidujäätmetega (raudtee liiprid).

Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) 07.07.2022. a KOTKAS kirjaga nr DM-118905-9 tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-te 1 p 22 (ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine) ja § 11 lg 3 (§ 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata).

KMH viiakse läbi eeskätt selgitamaks välja põletusseadmes ohtlike jäätmete põletamisega kaasnevad keskkonnamõjud. Sarnast tegevust on Eestis eelneval hinnatud 2009 aastal1 Paldiski linnas ja kahes Türi vallas paiknevas katlamajas.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid.

KeHJS § 6 lg 22 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlike jäätmete põletamine. Metsahake OÜ keskkonnaloa muutmise taotlusele lisatud puidujäätmed liigituvad ohtlikeks jäätmeteks (raudtee liiprid jäätmekoodiga 17 02 04*).

Keskkonnamõju hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KMH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KMH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KMH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.

1 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=183&represented_id=

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

6

1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht

KMH on algatatud keskkonnaloa nr L.ÕV/326822 muutmise taotlusega. Luba muudetakse seoses vajadusega luba kaasajastada. Tegemist on Metsahake OÜ poolt hallatava Lääne-Virumaal Vinni alevikus Põllu tn 5 (kü 90002:002:0025, Joonis 1) asuva katlamajaga, mille põletusseadme nimisoojusvõimsus on 1,5 MWth. Kütusena kasutatakse aastas kuni 1800 t puidujäätmeid (KMHs hinnatav maksimaalne võimalik kogus kuni 2340 t/a). Ettevõte soovib tava puidujäätmetele lisaks hakata põletama ohtlikke puidujäätmeid (liipreid) taotluse kohaselt kuni 600 t/a (KMHs hinnatav maksimaalne võimalik kogus kuni 780 t/a). Taotlus sisaldab välisõhu ja jäätmete eriosa.

Joonis 1. Põllu tn 5 paiknemine.

Üldjuhul võib jäätmeid põletada jäätmepõletus- ja koospõletustehastes. Jäätmepõletus- ja koospõletustehastega seonduv on sätestatud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) 4. peatükis. Vastavalt THS § 86 lõikele 1 on jäätmepõletustehas jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks, olenemata sellest, kas põlemisel tekkiv soojus kasutatakse ära või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on koospõletustehas jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mille käitamise peamine eesmärk on energia tootmine või toodete valmistamine ning kus tahkeid või vedelaid jäätmeid kasutatakse põhi- või lisakütusena või töödeldakse termiliselt nende kõrvaldamise eesmärgil. THS § 85 lõike 3 punkt 3 sätestab, et THS 4. peatüki sätteid ei kohaldata tehastele, mis töötlevad üksnes biomassi hulka kuuluvaid jäätmeid. THS § 10 sätestab, et biomass THS tähenduses on toode, mis koosneb põllumajandusest või metsandusest pärinevatest taimsetest ainetest, mida saab kasutada kütusena energia tootmiseks, ja muuhulgas järgmised jäätmed: puidujäätmed, välja arvatud need, mis võivad puidukaitseainetega töötlemise või

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

7

puidupinna katmise tulemusena sisaldada halogeenitud orgaanilisi ühendeid või raskmetalle, sealhulgas eelkõige ehitamisel ja lammutamisel tekkivad puidujäätmed (edaspidi biomass)2.

Vanad raudteeliiprid on immutatud peamiselt põlevkiviõlil baseeruva kreosoodiga. Eestis on varasema liiprite põletamise tegevuse käigus võetud liiprihakkest korduvalt proove, et määrata raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldust. Seniseid liiprihaket põletavaid katlamajasid ei ole Eestis liigitatud jäätmepõletustehasteks või -koospõletustehasteks. KMH aruandes käsitletakse teemat põhjalikumalt, kuid eelduslikult (senise praktika alusel) ei ole kavandatava tegevuse tagajärjel tegu uue jäätmepõletustehase või -koospõletustehase kavandamisega.

2 Kasutatud on teksti Keskkonnaameti korraldusest 05. detsember 2019 nr 1-3/19/2333

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

8

2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed ehk vastama õigusaktides esitatud nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima.

2.1 0-alternatiiv

Kavandatavat tegevust ja selle reaalset alternatiivi hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0-alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord, kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk arendaja jätkab tavajäätmetest puiduhakke põletust jäätmepõletusseadmes.

2.2 I-alternatiiv

KMH raames käsitletakse kavandatava tegevuse ehk I-alternatiivina varianti, kus Metsahake OÜ katlamajas kasutatakse kütust, milles minimaalselt 65% on puiduhake ja maksimaalselt 35% ohtlike jäätmeid sisaldavat puiduhaket. Põletada soovitakse purustatud raudteeliipreid. Raudteeliiprid on immutatud puidukaitsevahenditega, mistõttu võivad sisaldada ohtlike jäätmeid.

Põllu tn 5 paiknev katlamaja on olemasolev katlamaja. Käitis renoveeriti 2015 aastal (kasutusluba 1512341/00371, 14.10.2015). Käitises on kasutusel Wetorex veekatel nominaalsoojusvõimsusega 1,5MW (kasutegur 0,9). Heitgaasid väljuvad korstna kaudu, mille parameetrid on H=20 m ja D=0,53 m. Suitsugaaside temperatuur on 130 C.

Käitises soovitakse keskkonnaloa taotluse kohaselt põletada kuni 600 tonni ohtlikke aineid sisaldavat puitu (eeskätt liipreid) ja kuni 1800 tonni hakkepuitu, sh mitteohtlikke puidujäätmeid. KMH käigus hinnatakse maksimaalset käitises kuluvat kütusekogus, mis arendaja hinnangul võib olla kuni 30 % suurem ehk kuni 780 tonni liipreid ja kuni 2340 tonni hakkepuitu, sh jäätmepuitu.

Puidujäätmeid hoitakse katlamajas olevas eraldatud kütusehoidlas. See on varustatud kütuse etteandmise süsteemiga.

Katlamaja toodab soojust Vinni kaugküttepiirkonda. Kaugkütte tarbijateks on vallale kuuluvad hooned (Vinni-Pajusti Gümnaasium, Vinni-Pajusti raamatukogu ja Vinni lasteaed), elumajad (Kiige 2, Kiige 3, Kiige 5, Sõpruse 1, Sõpruse 3, Põllu 2, Põllu 4, Põllu 6, Põllu 8, Tiigi 5, Tiigi 7, KÜ Ülase, KÜ Võsaülane, Sõpruse 8, Muru 4 ja Muru 3) ja ärihoone (Vinni Spordikompleks).

2.3 Teised alternatiivid

KMH programmi etapis ei nähta ette teisi reaalseid alternatiive kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui ilmneb, et soovitud vahekorras liiprihakke ja puiduhakke põletamisel võib esineda välisõhu normtasemete ületamist, siis selgitatakse välja kütuste vahekord, mille korral normtasemed on tagatud. Sellist käsitlust võib pidada tehniliseks alternatiiviks, kuid seda käsitletakse vastava vajaduse tekkimisel.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

9

3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus

Kavandatav jäätmete põletamisega kaasnev keskkonnamõju avaldub eeskätt võimalikus mõjus õhukvaliteedile. Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ alusel selgub täpne mõjuala ulatus hajuvusarvutuste teostamisel, kuid indikatiivselt võib selleks pidada 500 m raadiuses paiknevat ala käitise heiteallikast (korstnast). Arvestades tegevuse iseloomu, siis mõju avaldatakse eeskätt õhukvaliteedile.

3.1 Asustus ja maakasutus

Metsahake OÜ jäätmepõletusseade asub Vinni vallas aadressil Põllu tn 5 (kü 90002:002:0025). Sihtotstarbelt on katastriüksus tootmismaa 100%.

Lähim eluhoone jääb u 45 m kaugusele kirde suunda katlamaja korstnast.

3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Vastavalt Maa-ameti geoloogilisele baaskaardi 1:50 000 andmetele paikneb ettevõtte katlamaja Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusette e moreeni (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) alal. Aluspõhja kirjeldab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu peitkristalne lubjakivi (O3sn).

Tuginedes Maa-ameti 1:50 000 hüdrogeoloogia andmetele, siis paikneb katlamaja karbonaatsele kivimite veekompleksi alal, millel esinevad Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri- Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.

Põllu tn 5 kinnistust lähim puurkaev PRK0002898 jääb u 38 m kaugusele lõuna suunda. Puurkaev on kasutusel olmevee saamiseks ning puurkaevu andmetel jääb põhjavee lasuvus-sügavus 312 m sügavusele maapinnast. Puurkaev saab oma vee Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumist.

Eesti põhjavee kaitstuse 1:50 000 kaardi alusel jääb katlamaja nõrgalt kaitstud põhjavee alale.

Katlamaja jääb Maavarade registri andmetel seisuga 01.12.2023. a Rakvere fosforiidimaardla (registrikaardi nr 192) passiivse reservvaru 24 ploki pR alale.

3.3 Looduskaitselised objektid ja alad

Metsahake OÜ tegevusega seotud Põllu tn 5 kinnistust u 370 m kaugusele kagu suunda jääb Vinni- Pajusti maastikukaitseala (KLO1000297), mis on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala (Vinni-Pajusti loodusala (RAH0000369)) (Joonis 2).

Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse-eesmärk on:

− I kategooria liigi kaitse;

− Vinni-Pajusti tammiku kaitse;

− karstide kaitse;

− nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse.

Vinni-Pajusti loodusala (RAH0000369) kaitse-eesmärgiks I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).

Põllu tn 5 kinnistust u 370 m kaugusele kagu suunda jääb vääriselupaik VEPL02121 (laialehised metsad). (Joonis 2)

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

10

Põllu tn 5 kinnistust 500 m raadiusesse jääb I kategooria seeneliigi leht-kobartorik (Grifola frondosa, KLO9600470) kasvukoht.

Põllu tn 5 kinnistust kagu suunda (ca 585 m kaugusele) jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, KLO9326077) kasvukoht. (Joonis 2)

Joonis 2. Põllu tn 5 kinnistut ümbritsevad looduskaitselised kitsendused (I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ei esitata).

3.4 Kultuurimälestised

Tuginedes maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendusele, siis ei paikne Põllu tn 5 kinnistul ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Lähim kultuurimälestis jääb Põllu tn 5 kinnistust ca 250 m kaugusele ida suunda (ehitismälestis Vinni mõisa park, registrinumber 15998).

3.5 Pärandkultuur

Tuginedes EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 01.12.2023. a andmetele, siis jäävad Põllu tn 5 kinnistust 500 m raadiusesse järgmised pärandkultuuriobjektid:

− Vinni veetorn (kood: 901:PNL:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 350 m kaugusel ida suunas);

− Taara tammik (kood: 901:HII:005, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%, u 370 m kaugusel kagu suunas).

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

11

4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega

4.1 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20303

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 näeb jäätmete valdkonnas eesmärgina ette, et aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Et jäätmete ladestamist vähendada, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, st majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist. Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sh ringlussevõttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, see ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. Tegevus otseselt ei mõjuta kuidagi jäätmeteket ega jäätmete ohtlikkust. Küll aga võimaldab vähendada jäätmete ladestamist ning kasutada jäätmete energeetilist väärtust.

4.2 Koostatava Riigi jäätmekava 2022–2028 eelnõu4

Riigi jäätmekava 2022–2028 eesmärgiks on eelkõige tagada riigi jätkusuutlik areng kooskõlas teadliku tootmise ja tarbimisega, vältides niipalju kui võimalik jäätmeteket ja soodustades korduskasutust. Kõik see peab olema kooskõlas läbimõeldud ja toimiva jäätmekäitlusega, kus on tagatud tõhus jäätmete liigiti kogumine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus ning inimesele ja keskkonnale ohutu jäätmete kõrvaldamine. Oluline on, et jäätmehoolduses rakendatavad meetmed toimivad ja toetavad säästlikku ressursikasutust, vähendavad jäätmete keskkonnamõju ning tagavad sel viisil puhtama elukeskkonna.

Jäätmekava kohaselt on ohtlike jäätmete käitlemiseks Eestis välja kujunenud üsna tihe sellele spetsialiseerunud ettevõtjate võrgustik ning tagatud on teatud ohtlike jäätmete käitlus. Oluline ohtlike jäätmete käitlus, töötlemine, põletamine ja kõrvaldamine toimub ca 15–20 ettevõttes.

Kui ohtlike jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt ei ole võimalik, tuleb need rangeid keskkonnanõudeid järgides kõrvaldada. Ohtlike jäätmete puhul ei ole kõrvaldamiseks ühte lahendust. Sõltuvalt ohtlike jäätmete omadustest on võimalik teatud ohtlikke jäätmeid kõrvaldada põletamise teel ning teatud ohtlikke jäätmeid on võimalik kõrvaldada ainult ladestamise teel. Ohtlikud jäätmed, mida kõrvaldatakse ladestamise teel on ohtlikud jäätmed, mille taaskasutamine ei ole lubatud ning mida ei saa põletamise teel kõrvaldada.

Riikliku jäätmekava üheks eesmärgiks ohtlike jäätmete valdkonnas on suurendada ohtlike jäätmete ringlusevõtu võimsust ja taaskasutamise võimsust, sh ohtlike jäätmete põletamist energiakasutuse kaudu (R1).

Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Riigi jäätmekavaga 2022–2028.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 4 https://kliimaministeerium.ee/media/9346/download

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

12

4.3 Vinni valla jäätmekava aastateks 2021–20265

Vinni valla jäätmekava 2021-2026 on omavalitsuse jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mille eesmärk on määrata jäätmekäitluse arengusuunad, tegevused ja meetmed aastani 2026.

Jäätmekava kohaselt tuleks puidujäätmete taaskasutamisel eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine toimub vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavas jäätmekäitluskohas. Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Puidujäätmeid võetakse vastu MTÜ-S Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Vinni valla jäätmekavaga aastateks 2021–2026.

4.4 Vinni valla üldplaneering6

Ettevõtte katlamaja jääb koostatava (vastuvõetud seisundis) Vinni valla üldplaneeringu järgi tiheasustusalale7, mis on ümbrisetud Vinni valla üldplaneeringu kohase liikluse maa-ala, segahoonestuse maa-ala ja roheala maa-ala juhtotstarbega aladega (Tõrge! Ei leia viiteallikat.). K ehtiva Vinni valla üldplaneeringu8 alusel on maaüksuse puhul samuti tegu tootmismaaga. Kehtivas üldplaneeringus on märgitud, et jäätmekäitlusehitise alune maa on tootmismaa. Koostatava üldplaneeringu kohaselt samuti on tootmismaale lubatud jäätmekäitluse või piirkondliku katlamaja hooned. Vastuolu seega nii koostatava kui kehtiva üldplaneeringuga puudub.

Joonis 3. Kinnistu Põllu tn 5 paiknemine Vinni valla koostatava üldplaneeringu kohase maakasutuseTõrge! Järjehoidjat pole määratletud. suhtes.

5 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/6202/1010/Lisa.pdf 6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4030/6201/5012/seletuskiri.pdf# 7 Vastuvõetud Vinni valla üldplaneering 2022 https://www.vinnivald.ee/uldplaneering 8 Kehtestatud 25.02.2010 vallavolikogu määrus nr 5

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

13

5 Asjakohaste mõjude selgitamine

Järgnevalt on teostatud asjakohaste mõjude ja nende hindamisviiside kaardistamine ehk KMH hindamisulatuse määramine. Juhul kui KMH läbiviimisel ilmneb täiendavaid mõjuaspekte, siis võidakse KMH aruandes hindamisulatust täpsustada ja muuta. Sellekohane teave esitatakse KMH aruandes.

5.1 Mõju õhukvaliteedile

5.1.1 Mõju õhukvaliteedile

Tegemist on juba töötava katlamajaga, kus toimub puiduhakke ja tavajäätmete põletus (põhikütus puiduhake ja jäätmepuit). Kavandatava tegevusega kaasnevana ei nähta ette ehitustegevust, millega võiks kaasneda ehitustegevuse mõju õhukvaliteedile.

Ettevõte soovib olemasolevas kaugkütte katlamajas lisaks hakkepuidule ja jäätmepuidule hakata põletama ka ohtlike jäätmeid (raudtee liiprid). Tahkekütuse (sh jäätmete) põletamisega kaasneb mõju õhukvaliteedile. Arvestades tegevuse iseloomu (jäätmete põletamine) võib õhukvaliteeti pidada kavandatava tegevuse puhul kõige olulisemaks mõjutatavaks keskkonnaelemendiks.

Mõju hindamine õhukvaliteedile toimub arvutuslikul meetodil. Põletusseadme tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused määratakse arvutuslikul meetodil. Hakkepuidu ja jäätmepuidu põletamisel tekkivate heitkoguste arvutamisel lähtutakse keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ kehtestatud arvutusmetoodikast.

Liiprite põletamisel tekkiva heite hindamisel kasutatakse erialast kirjandust ning eelnevate analoogiliste tööde tulemusi eriheite määramiseks. Eeskätt lähtutakse Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 2007 a uuringust „Liiprite põletamisel põlemisgaasidega välisõhku väljutatava heite piirväärtuste arvutuslik kontroll sõltuvalt raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite sisaldusest liiprites. Arvestatakse varasemaid analoogilistele tegevustele koostatud keskkonnamõju hindamisi. Teadaolevalt on Eestis sama tegevust varasemalt hinnatud kahel korral. Alkranel OÜ poolt on koostatud on OÜ Sanva ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse keskkonnamõju hindamine 2008 a ja SW Soojus OÜ ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse keskkonnamõju hindamine 2009 aastal.

Maapinnalähedases õhukihis tekkivate kontsentratsioonide mõju hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud normväärtustest.

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks kasutatakse US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutatakse tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Aermod on kasutusel ametliku arvutusmudelina peale USA veel mitmetes riikides. Hajuvusarvutused teostatakse kooskõlas keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.

Juhul kui hajuvusarvutuste alusel ilmneb õhukvaliteedi normtasemete ületamise võimalus või piirväärtuste lähedaste kontsentratsioonide tekke oht, siis esitatakse KMH aruandes sobilikud keskkonnameetmed õhukvaliteedi normtasemete tagamiseks. KMH läbiviimisel eeldatakse, et õhukvaliteedi normtasemete tagamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele ega ka looduskeskkonnale.

5.1.2 Müra

Tegu on olemasoleva kaugkütte katlamajaga. Müra põhjustavad käitises tahkekütuse veokid ning kasutatav laadimistraktor. Kavandatava tegevusega ei muudeta kasutatavat kütteseadet ega

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

14

kavandata käitises täiendavaid tegevusi, mis võiksid põhjustada müra. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei nähta ette ehitustegevust, millega võiks kaasneda ehitusmüra teke.

KMH aruande koostamisel käsitletakse eksperthinnangu vormis müra teket käitises ja ümbritsevatel aladel kehtivaid normtasemeid. Välisõhus leviva müra hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” nõuetest. Müra arvutusliku hindamise vajadust KMH aruande koostamisel ei nähta, sest kavandatava tegevuse tagajärjel ei ole oodata müraheite muutust võrreldes olemasoleva olukorraga. Senise tegevuse osas ei ole teadaolevalt laekunud mürakaebusi.

5.1.3 Lõhn

Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Liiprihake võib omada iseloomulikku lõhna. KMH aruandes käsitletakse võimalikku lõhna teket, selle vastavust häiringutasemetele ja sobilikke meetmeid olulise lõhnahäiringu vältimiseks eksperthinnanguna. Lõhnaainete leviku arvutusliku hindamise vajadust KMH raames ei nähta. Kuna tegu on võrdlemisi väikese jäätmete kogusega ja väikese põletusseadmega, siis olulise lõhnahäiringu tekke risk on ebatõenäoline. Eeskätt juhul kui rakendatakse sobilikke hoiustustingimusi, mille soovitused esitatakse KMH aruandes.

5.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Tegemist on juba töötava katlamajaga. Katlamaja laiendamist väljaspoole seni kasutatavat territooriumit ei nähta. Territooriumil puuduvad kaitsealuste liikide leiukohad, kõrge bioloogilise mitmekesisusega alad ja kaitstavad loodusobjektid. Lähimate kaitstavate objektide info on esitatud peatükis 3.3 ja Joonis 2-l.

Lähim kaitseala kavandatava tegevuse alale ca 370 m kagu suunas jääb Vinni-Pajusti maastikukaitseala (KLO1000297), mis on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala – Vinni-Pajusti loodusala (RAH0000369).

Otsene kavandatava tegevuse mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele on välistatud seonduvalt vahemaaga. Kaudselt võiksid teoreetiliselt tegevusega kaasnevad saasteainete heited mõjutada kaitseala õhukvaliteeti ja seeläbi kasvu- ja elutingimusi, kuid arvestades, et seadme käitamisel peab tegevus vastama õhukvaliteedi piirnormidele, siis on välistatud ka kaudse olulise negatiivse mõju avaldamine kaitseala kaitse-eesmärkidele. Kuivõrd kavandatavast tegevusest lähtuvalt ei ole oodata ei olulise otsese ega kaudse keskkonnamõju esinemist Vinni-Pajusti maastikukaitseala kaitse- eesmärkidele, siis KMH aruandes mõju kaitsealale ei hinnata.

Põllu tn 5 kinnistust kagu suunda ca 580 m kaugusele jääb III kategooria kaitsealuse taimeliigi pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, KLO9326077) kasvukoht. Otsene kavandatava tegevuse mõju taimeliigi kasvukohale on välistatud seonduvalt vahemaaga. Kasvukoht jääb vahetult tiheasustusala äärde. Sellest võib eeldada, et tegu ei ole õhusaaste suhtes tundliku taimeliigiga. Arvestades, et seadme käitamisel peab tegevus vastama õhukvaliteedi piirnormidele, siis on välistatud kaudse olulise negatiivse mõju avaldamine taimeliigi kasvukohale. Kuna kavandatavast tegevusest lähtuvalt ei ole oodata ei olulise otsese ega kaudse keskkonnamõju esinemist kaitsealuse taimeliigi kasvukohale, siis KMH aruandes mõju sellele ei hinnata.

Põllu tn 5 kinnistust 500 m raadiusesse jääb ka üks I kategooria kaitsealuse seeneliigi leht-kobartorik (Grifola frondosa, KLO9600470) kasvukoht. Otsene kavandatava tegevuse mõju seeneliigi kasvukohale on välistatud seonduvalt vahemaaga. Arvestades, et seadme heited peavad vastama nii heite piirnormidele kui õhukvaliteedi piirnormidele, siis on välistatud kaudse olulise negatiivse mõju

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

15

avaldamine seeneliigi kasvukohale. Kuna kavandatavast tegevusest lähtuvalt ei ole oodata ei olulise otsese ega kaudse keskkonnamõju esinemist kaitsealuse seeneliigi kasvukohale, siis KMH aruandes mõju sellele ei hinnata.

Arvestades kavandatava tegevuse paiknemist ja iseloomu (olemasolevas katlamajas kavandatav tegevus) siis ei ole tegevusega kaasnevana oodata otsest ega kaudset olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimestikule ja loomastikule. KMH aruandes mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimestikule ja loomastikule ei hinnata.

5.3 Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest9, 10.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Käitise potentsiaalsesse mõjualasse jääb üks Natura 2000 loodusala, mis paikneb u 370 m kagu suunas – Vinni-Pajusti loodusala (RAH0000369).

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH programmi peatükis 2.2 ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Kavandatavale tegevusele lähim Natura 2000 loodusala on Vinni-Pajusti loodusala (RAH0000369) mis paikneb Põllu tn 5 kinnistust u 370 m kagu suunas. Tegu on loodusalaga, mille kaitse-eesmärgiks on

9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 10 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

16

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).

Mõju Natura kaitse-eesmärkidele

Otsene mõju Natura alale puudub seoses suure vahemaaga. Kuna tegevus seisneb olemasolevas katlamajas täiendava kütuse põletamises, siis ei kaasne tegevusega täiendavate alade hõivamist, uut mürahäiringut või ümbritsevate alade veerežiimi muutust. Samuti ei kaasne tegevusega heidet vette või pinnasesse.

Kaudselt võiksid teoreetiliselt jäätmepõletusega kaasnevad saasteainete õhuheited mõjutada kaitseala õhukvaliteeti ja sadenemisel seeläbi kasvu- ja elutingimusi, kuid arvestades, et seadme käitamisel peab tegevus vastama õhukvaliteedi piirnormidele, siis on välistatud ka kaudse negatiivse mõju avaldamine. Samuti on käideldavate jäätmete maht väike (võrreldes teiste Eestis tegutsevate liiprihakke põletamise loaga käitistega) ning seega eeldatavad saasteainete heitkogused väikesed. Loodusala kaitse- eesmärgiks olevad kooslused ei ole eriliselt tundlikud õhukvaliteedi suhtes. Õhuheidete mõju kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele on seega välistatud.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Arvestades ala paiknemist ja Vinni-Pajusti loodusala kaitse-eesmärke, siis on välistatud negatiivse mõju avaldamine Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ökoloogilisele terviklikkusele. Natura asjakohase hindamise läbiviimise vajadus seega puudub.

5.4 Mõju veekvaliteedile ja -režiimile

Kavandatava tegevusega ei kaane tegevusi, mis võiksid kuidagi mõjutada pinna- või põhjavee režiimi. Õhukvaliteedi piirnormide järgimisel on välistatud oluline õhusaastest (saasteainete sadenemisest) tulenev mõju pinnaveekogude kvaliteedile.

KMH aruandes käsitletakse liiprihakke hoiustamisega seonduvat. Kuna tegu on ohtlikke jäätmetega, siis on võimalik mõju pinnasele, pinna ja põhjaveele juhul kui jäätmed puutuvad kokku sademetega. Jäätmete hoiustamisega seonduvat mõju veekvaliteedile ja vajalikke meetmeid käsitletakse eksperthinnangu vormis.

5.5 Mõju vibratsiooni tasemele ja teised võimalikud häiringud

Kavandatava tegevusega ei plaanita vibratsiooni tekitavaid töid. Kavandatava tegevuse asukohas on juba katlamaja olemas, milles toimub käesoleval hetkel puiduhakke põletus. Seega vibratsioonitasemete muutust piirkonnas seoses kavandatava tegevusega ei teki.

Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ka muid võimalikke häiringuid (valgus, soojus, kiirgus).

Vibratsioon ja muud häiringud ei ole seega keskkonnamõju hindamise objektiks.

5.6 Jäätmekäitlus ja -teke

Ettevõtte olemasolevas katlamajas põletatakse puiduhaket. Kavandatava tegevuse puhul koosneks hake 65% ulatuse tavajäätmetest (17 02 01 või 19 12 07) või hakkepuidust ja 35% ulatuses ohtlikest jäätmetest (raudtee liiprid - 17 02 04*). KMH aruandes analüüsitakse tegevust nii õigusaktide vaatest kui Eestis rakendatud senisest praktikast. Tuuakse välja senine teadmine liiprihakke ohtlike ainete sisalduse osas.

Jäätmekäitlusel tekkivate jäätmete (tuhk) kogust, ohtlikkust ja edasise käitluse võimalusi hinnatakse KMH käigus. Käsitletakse tekkivate jäätmete vastavust EL nõukogu otsusele 2003/33/EÜ. Tekkiva tuha ohtlikkuse hindamisel lähtutakse teaduskirjandusest ja sarnastes jäätmekäitluskohtades läbiviidud

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

17

uuringutest. Arvestatakse varasemaid analoogilistele tegevustele koostatud keskkonnamõju hindamisi. Teadaolevalt on Eestis sama tegevust varasemalt hinnatud kahel korral. Alkranel OÜ poolt on koostatud on OÜ Sanva ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse keskkonnamõju hindamine 2008 a ja SW Soojus OÜ ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse keskkonnamõju hindamine 2009 aastal.

5.7 Mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele

Kavandatava tegevuse alale ega selle vahetuse lähedusse ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ei ole seega keskkonnamõju hindamise objektiks.

5.8 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

5.9 Mõju hädaolukordadest

Arvestades, et tegemist oleks ohtlike jäätmete käitluskohaga, siis ei saa välistada avariiolukordade tekkimise võimalikkust. KMH käigus käsitletakse kütuse hoiustamisega kaasneda võivaid riske ja hädaolukorras tekkivaid keskkonnamõjusid ekspertarvamuse vormis.

Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel ei jää käitis ühegi ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse. Seega ei ole oodata doominoefekti teket.

5.10 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Käitise tegevus ei ole tundlik kliimamuutuste suhtes. Kavandatav tegevus ei paikne Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt üleujutusalal.

Kütuse põletamisel kaasneb CO2 heide. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal loetakse kasvuhoonegaaside vaatest mõju kliimale biomassi põletamisel neutraalseks.

Seega olulist ebasoodsat mõju kliimamuutustele või käitise tundlikust kliimamuutuste suhtes ei ole oodata.

5.11 Vastavus parimale võimalikule tehnikale

Parim võimalik tehnika (edaspidi PVT) on tehnilise arengu tasemele vastav (ehk parim) käitises rakendatav (ehk võimalik) tehnoloogiate, kasutava seadmestiku ning töömeetodite kogum (ehk tehnika), mis võimaldab viia tootmises tekkiva saaste miinimumini või koguni vältida selle teket. PVT nõuded tulenevad parimat võimalikku tehnikat käsitlevast viitedokumendist (edaspidi PVT- viitedokument) ning selle alusel kinnitatud PVT-järeldustest.

Jäätmete põletamisele kohaldub üldjuhul KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2010, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused jäätmete põletamise kohta. PVT järeldusi kohaldatakse jäätmete kõrvaldamisel või taaskasutamisel jäätmepõletustehases ohtlike jäätmete jaoks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas. Metsahake OÜ kavandatav ohtlike jäätmete tootmisvõimsus jääb tugevalt alla nimetatud künnise. Seega ei kohaldu käitisele jäätmepõletuse PVT järeldused. Kuigi käitise võimsus on tunduvalt alla PVT juhendi künniskoguste, siis analüüsitakse KMH aruandes siiski käitise vastavust jäätmete põletamise PVT põhilistele kohalduvatele punktidele.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

18

6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud

Keskkonnamõju hindamisel, sh aruande koostamisel, lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgitakse keskkonnamõju hindamise häid tavasid ning ajakohaseid juhendmaterjale11.

Keskkonnamõju hindamine toimub avaliku protsessina. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole.

Tabel 1. KMH aruandes hinnatavad mõjud, mõjude hindamise metoodika ning mõjusid hindavad eksperdid.

Mõjuvaldkond Hindamise metoodika Ekspert

Välisõhk (saasteained)

Arvutuslik hindamine. Puiduhakke eriheidete määramine toimub kehtestatud metoodika (määrus 59) alusel. Liiprihakke põletamise eriheidete määramisel lähtutakse erialasest kirjandusest ning võimalusel senistest mõõtmistest sarnastes käitistes. Heitkoguste arvutamine toimub eriheidete alusel määrus 50 kohase metoodika alusel, hajuvusarvutused teostatakse tarkvaraga AERMOD View leidmaks maapinnalähedases õhukihis tekkivaid kontsentratsioone, maapinnalähedaste kontsentratsioonide võrreldakse piirnormidega.

KMH juhtekspert Piret Toonpere ja Andrus Veskioja

Lõhn Eksperthinnang erialase kirjanduse ja senise praktika alusel Piret Toonpere ja Anna Setskaja

Müra Eksperthinnang. Käsitletakse müra teket käitises ja ümbritsevatel aladel kehtivaid normtasemeid.

Heli Aun

Veekvaliteet Eksperthinnang. Käsitletakse liiprihakke hoiustamisega seonduvaid riske ja vajalikke meetmeid.

Mihkel Vaarik

Jäätmed Eksperthinnang. Lähtutakse õigusaktide nõuetest ja sarnaste käitiste kohta olemasolevast informatsioonist jäätmete koostise ja omaduste kohta.

Astrid Koplimäe

Mõju hädaolukordades

Eksperthinnang. KMH käigus käsitletakse kütuse hoiustamisega kaasneda võivaid riske ja hädaolukorras tekkivaid keskkonnamõjusid.

Heli Aun

Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat:

− tugev positiivne mõju;

− keskmine positiivne mõju;

− vähene positiivne mõju;

− oluline mõju puudub;

− vähene negatiivne mõju;

− keskmine negatiivne mõju;

− tugev negatiivne mõju.

11 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

19

KMH aruanne koostatakse vastavalt Keskkonnaministri 01.09.2017. a määruses nr 34 “Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded” sätestatud nõuetele.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

20

7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp

Tegevuse arendajaks on Metsahake OÜ (kontaktisik: Alar Kulp, e-post: [email protected], telefon: +372 509 2222).

Otsustajaks on Keskkonnaamet (e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju hindamise viib läbi LEMMA OÜ (kontaktisik: Piret Toonpere, e-post: [email protected], telefon: +372 505 9914).

KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp:

− Piret Toonpere – KMH juhtekspert (KMH0153), tehnikateaduse magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduse bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes LEMMA OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni.

− Heli Aun – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (geotehnoloogia) – müraspetsialist – spetsialist on koostanud mitmeid tööstusmüra objektide mürahinnanguid. Samuti omab kogemust riskihinnangute koostamisel.

− Andrus Veskioja – keskkonnaspetsialist, diplomeeritud matemaatik (magistriga võrdsustatud) – välisõhu spetsialist – spetsialist on koostanud arvukalt õhusaastelubade taotlusi erinevatele objektidele, sh mitmesugustele põletusseadmetele.

− Anna Setskaja – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduse magister (keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia) – välisõhu spetsialist – spetsialist on koostanud õhusaastelubade taotlusi erinevatele objektidele, sh mitmesugustele põletusseadmetele ja omab oskusi kasutada tarkvara Aermod View.

− Astrid Koplimäe – keskkonnaspetsialist, loodusteaduse magister (keskkonnakorraldus) – jäätmespetsialist – spetsialist on läbinud ohtliku jäätmete käitleja koolituse, on koostanud jäätmelubade ja keskkonnakomplekslubade taotlusi.

KMH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 2-s. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.

Tabel 2. Huvitatud isikud või asjaomased asutused.

Isik või asjaomane asutus Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise viis

Keskkonnaamet – otsustaja ehk tegevusloa andja. KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija.

Keskkonnaloa andja ehk tegevuse elluviimise lubaja.

Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamisest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt.

Metsahake OÜ Huvitatud tegevuse elluviimisest, keskkonnaloa taotleja.

Metsahake OÜ edastab vajalike menetluste läbiviimiseks dokumendid Keskkonnaametile. Keskkonnaamet teavitab otsuste tegemisest elektrooniliselt.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

21

Isik või asjaomane asutus Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise viis

KMH programmi ja aruande kohta seisukoha küsimine ja avalikustamisest teavitamine elektrooniliselt (e-kirja teel).

Terviseamet Elanikkonna tervise ja heaolu (keskkonnatervise) eest seisja.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Vinni Vallavalitsus Tegevuse territooriumile jääv kohalik omavalitsus.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (neid ühendav organisatsioon on Eesti Keskkonnaühenduste Koda)

Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonnaalaste väärtuste kaitse tagamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Kavandatud tegevuse asukohaga piirnevate kinnisasjade omanikud

Naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju. Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Vinni valla elanikud ja teised huvitatud isikud (laiem üldsus)

Põletusseadme mõju.

KMH programmi ja aruande avalikustamine - üleriigilise päevalehe või ühe kohaliku või maakondliku leviku ajalehe, Keskkonnaameti veebilehe (www.keskkonnaamet.ee) ning Ametlike Teadaannete kaudu; teade kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).

KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja Keskkonnaameti veebilehe vahendusel, millega on võimalik KMH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

22

8 Ajakava

Tabel 3. KMH ajakava.

Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg

KMH algatamine Algatatud Keskkonnaameti 07.07.2022. a otsusega nr DM-118905-9

KMH programmi koostamine Detsember 2023

KMH programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine Jaanuar 2024

KMH programmi täiendamine Jaanuar–veebruar 2024

KMH programmi avalik väljapanek Märts–aprill 2024

KMH programmi avalik arutelu Mai 2024

KMH programmi täiendamine avalikustamise käigus tehtud ettepanekute alusel

Mai 2024

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Mai–juuni 2024

KMH läbiviimine ja aruande koostamine Juuni–juuli 2024

KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine Juuli–august 2024

KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu pärast asjaomaste asutuste seisukohtade saamist

August 2024

KMH aruande täiendamine avalikustamise käigus tehtud ettepanekute alusel

September 2024

Täiendatud KMH aruande asjaomaste asutustega kooskõlastamine Oktoober 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Detsember 2024

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

23

9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel

Ettepanek Arvestamine või selgitus mittearvestamise kohta.

Asjaomaste asutuste ettepanekud enne avalikustamist

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

24

Lisad

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

25

Lisa 1 KMH algatamise otsus

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

26

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

27

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

28

Metsahake OÜ keskkonnaloa nr. L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 11.12.2023

29

Lisa 2 KMH programmile laekunud asjaomaste asutuste ja isikute seisukohad

Lisatakse laekumisel

Lisa 3 KMH programmi avalikustamise dokumendid

Lisatakse laekumisel

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Vinni Vallavalitsus [email protected]

Meie 21.12.2023 nr 6-3/23/22484-5

Seisukoha küsimine Metsahake OÜ keskkonnaloa

nr L.ÕV/326822 muutmise taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Metsahake OÜ1 esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Metsahake OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV/326822 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi2. Keskkonnaloa taotlusega on võimalik tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-118905 all. KeHJS § 15¹ lg 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt3. KeHJS § 15¹ lg-te 1 ja 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad selle asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH

ekspertrühma koosseisulist piisavust. Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, siis andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Metsahake OÜ keskkonnaloa taotluse KMH programm.asice Sama: Terviseamet ([email protected]); Maa-amet ([email protected]) Merike Pärtma 59065684 [email protected]

1 Registrikood 12237931. 2 Koostaja LEMMA OÜ (versioon: 11.12.2023). 3 Asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu .