ERAA küsimus riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise kohta

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimiseehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 261 alusel

3.2.Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72703:002:0079

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Jõgisoo, Koppelmaa, Tuula ja

Ääsmäe külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee kuulub

rahvusvahelise Trans-European Network Transport (TEN-T)

põhivõrku (core network).

Põhimaantee 4 km 19,0-26,7 Kanama–Jõgisoo lõik on

neljarajaline (2+2).

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 12,0 - 44,0" (edaspidi teemaplaneering) alusel rajatavate

ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014. a

korraldusega nr 2133 ja integreeritud kehtivasse Harju

maakonnaplaneeringusse.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva

olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine.

Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab uute

teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et lahendust

on võimalik ellu viia järgnevatel teelõikudel ka eraldiseisvalt:

1. Kanama–Jõgisoo lõik km 19,0-23,6

2. Jõgisoo–Ääsmäe lõik km 23,6-26,7

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h

5.1.4. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

Lisa 3. Projekteeritava teelõigu eskiislahendus kättesaadav kuni 31.12.2025 aadressil:

https://pilv.mkm.ee/s/IWtJn0e4np95yT7

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Riigitee ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida teemaplaneeringus

kavandatud trassikoridori maa-alale (teemaplaneeringu väljavõte lisas 2). Tee

asukoha täpsustamisel võimalusel arvestada puudutatud kinnisasjade olemasoleva ja

planeeritud maakasutusega.

5.2.3. Projekti koostamisel lähtuda lisas 3 toodud eskiislahendusest. Projektlahendus

täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.4. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.6. Näha ette olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende

ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil

vastavalt lisas 3 toodud eskiislahendusele.

5.2.7. Riigiteele täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.8. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.2.9. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh

kiirusrežiimi muutmine).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerida bussipeatused lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel põhimaanteelt

kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed asukohad selguvad projekteerimise käigus. Bussipeatuste

asukohtade osas teha koostööd kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega.

5.3.4. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhenditele.

5.3.5. Projekteerida ooteplatvormid ja ootekodade paigaldamiseks vajalikud alused.

5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,

kergliiklustunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja ulatus selguvad projekteerimise

käigus.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.3. Arvestada Saku ja Saue valla üldplaneeringutes ning teemaplaneeringus näidatud

põhimõttega, et kergliiklustee ja põhimaantee ristumised tuleb kavandada

eritasandiliselt.

5.4.4. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse

eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised.

5.5.2. Rajatised projekteerida lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse. Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid rajatiste asukoha

täpsustamiseks, ärajätmiseks või täiendavate rajatiste projekteerimiseks.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.5.4. Põhimaantee liikluse alla jäävatel rajatistel arvestada koormustega: KM-1 ja KM-3

(3600 kN).

5.5.5. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis

võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt

optimaalseimaid lahendusi.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Teemaalt sademevee ära juhtimiseks projekteerida looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist (VeeS § 129 lg 3). Seejuures arvestada, et suublasse juhitav sademevesi

peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

5.7.4. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-23,7

asuva Kanama–Jõgisoo lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Kanama–Ääsmäe lõigu eskiislahendus (veebilink toodud p 5.2)

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 23,6-26,7

Jõgisoo-Ääsmäe lõik

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 19,0-23,6

Kanama-Jõgisoo lõik

Lisa 2. Teemaplaneeringu väljavõte

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

03.05.2024 nr 8-1/22-057/7632-1

Riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee

km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsme lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas 18.01.2024 projekteerimistingimuste menetluse riigitee 4 Tallinna–Pärnu

–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et lahendust on võimalik ellu viia

järgnevatel teelõikudel ka eraldiseisvalt:

1. Kanama–Jõgisoo lõik km 19,0-23,6

2. Jõgisoo–Ääsmäe lõik km 23,6-26,7

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 - 44,0" (edaspidi

teemaplaneering) alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014. a korraldusega nr 2133 ja integreeritud

kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse.

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga

maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse

taseme tõstmine.

Lähtuvalt varasemalt menetluses laekunud tagasisidest on Transpordiamet korrigeerinud teelõigu

eskiislahendusi ning viib läbi täiendava kaasamisringi. Korrigeeritud teelõikude eskiislahendused

on kuni 31.12.2025 kättesaadavad aadressil: https://pilv.mkm.ee/s/IWtJn0e4np95yT7

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie

arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 17.05.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

2 (2)

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: Lisa 1. Kanama-Ääsmäe projekteerimistingimuste eelnõu

Lisa 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

55578458, [email protected]

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4

Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimiseehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 261 alusel

3.2.Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72703:002:0079

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Jõgisoo, Koppelmaa, Tuula ja

Ääsmäe külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee kuulub

rahvusvahelise Trans-European Network Transport (TEN-T)

põhivõrku (core network).

Põhimaantee 4 km 19,0-26,7 Kanama–Jõgisoo lõik on

neljarajaline (2+2).

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67)

Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine

km 12,0 - 44,0" (edaspidi teemaplaneering) alusel rajatavate

ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014. a

korraldusega nr 2133 ja integreeritud kehtivasse Harju

maakonnaplaneeringusse.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva

olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine.

Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab uute

teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et lahendust

on võimalik ellu viia järgnevatel teelõikudel ka eraldiseisvalt:

1. Kanama–Jõgisoo lõik km 19,0-23,6

2. Jõgisoo–Ääsmäe lõik km 23,6-26,7

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h

5.1.4. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

Lisa 3. Projekteeritava teelõigu eskiislahendus kättesaadav kuni 31.12.2025 aadressil:

https://pilv.mkm.ee/s/IWtJn0e4np95yT7

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Riigitee ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida teemaplaneeringus

kavandatud trassikoridori maa-alale (teemaplaneeringu väljavõte lisas 2). Tee

asukoha täpsustamisel võimalusel arvestada puudutatud kinnisasjade olemasoleva ja

planeeritud maakasutusega.

5.2.3. Projekti koostamisel lähtuda lisas 3 toodud eskiislahendusest. Projektlahendus

täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.4. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.6. Näha ette olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende

ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil

vastavalt lisas 3 toodud eskiislahendusele.

5.2.7. Riigiteele täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.8. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.2.9. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh

kiirusrežiimi muutmine).

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerida bussipeatused lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel põhimaanteelt

kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed asukohad selguvad projekteerimise käigus. Bussipeatuste

asukohtade osas teha koostööd kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega.

5.3.4. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhenditele.

5.3.5. Projekteerida ooteplatvormid ja ootekodade paigaldamiseks vajalikud alused.

5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,

kergliiklustunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja ulatus selguvad projekteerimise

käigus.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.3. Arvestada Saku ja Saue valla üldplaneeringutes ning teemaplaneeringus näidatud

põhimõttega, et kergliiklustee ja põhimaantee ristumised tuleb kavandada

eritasandiliselt.

5.4.4. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse

eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised.

5.5.2. Rajatised projekteerida lisas 3 toodud eskiislahendusel näidatud ligikaudsetesse

asukohtadesse. Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid rajatiste asukoha

täpsustamiseks, ärajätmiseks või täiendavate rajatiste projekteerimiseks.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.5.4. Põhimaantee liikluse alla jäävatel rajatistel arvestada koormustega: KM-1 ja KM-3

(3600 kN).

5.5.5. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis

võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt

optimaalseimaid lahendusi.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Teemaalt sademevee ära juhtimiseks projekteerida looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist (VeeS § 129 lg 3). Seejuures arvestada, et suublasse juhitav sademevesi

peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

5.7.4. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 19,0-23,7

asuva Kanama–Jõgisoo lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Kanama–Ääsmäe lõigu eskiislahendus (veebilink toodud p 5.2)

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 23,6-26,7

Jõgisoo-Ääsmäe lõik

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 19,0-23,6

Kanama-Jõgisoo lõik

Lisa 2. Teemaplaneeringu väljavõte

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

03.05.2024 nr 8-1/22-057/7632-1

Riigitee 4 Tallinna–Pärnu–Ikla tee

km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsme lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas 18.01.2024 projekteerimistingimuste menetluse riigitee 4 Tallinna–Pärnu

–Ikla tee km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks. Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et lahendust on võimalik ellu viia

järgnevatel teelõikudel ka eraldiseisvalt:

1. Kanama–Jõgisoo lõik km 19,0-23,6

2. Jõgisoo–Ääsmäe lõik km 23,6-26,7

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 - 44,0" (edaspidi

teemaplaneering) alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014. a korraldusega nr 2133 ja integreeritud

kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse.

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga

maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse

taseme tõstmine.

Lähtuvalt varasemalt menetluses laekunud tagasisidest on Transpordiamet korrigeerinud teelõigu

eskiislahendusi ning viib läbi täiendava kaasamisringi. Korrigeeritud teelõikude eskiislahendused

on kuni 31.12.2025 kättesaadavad aadressil: https://pilv.mkm.ee/s/IWtJn0e4np95yT7

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie

arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 17.05.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

2 (2)

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: Lisa 1. Kanama-Ääsmäe projekteerimistingimuste eelnõu

Lisa 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

55578458, [email protected]