Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

1

Lisa 1

KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga

„Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste

pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks“ muutmine“

Tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste

pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.6.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“

rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi

ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamisele.

Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Arukas, tegus ning

tervist hoidev inimene“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust jälgitakse „Eesti 2035“ näitajatega „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“, „ligipääsetavuse näitaja“ ". Toetuse andmise eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud

elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist :

2

2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste

Viiakse läbi täienduskoolitusi, et kohaneda tööturu muutustega. Lähtudes pikaajalisest

arengustrateegiast „Eesti 2035“ on Eesti suund tehnoloogiliselt arenenud ressursitõhusa, ringluspõhise, digitaliseeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole, mille saavutamiseks on vajalik tagada tulevikuoskused. Samuti on vajalikud erialaspetsiifilised oskused ning

üldoskused. Koolituspakkumist suunatakse tööjõu oskuste ja vajaduste prognoosidest ja valdkondlikest prognoosidest lähtuvalt.

Sihtrühm: Tööealine elanikkond sh suunatakse fookus sihtrühmadele ja piirkondadele, kes osalevad elukestvas õppes vähem.

2.2. Uuenduslike õppimisvõimaluste loomine ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

2.2.1. Täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamine

Töötatakse välja ja katsetatakse uudseid lahendusi (nt mikrokvalifikatsioonid ja

individuaalsed õpikontod) täiskasvanute õppes osalemise suurendamiseks. Mikrokvalifikatsiooniõpe toetab täiskasvanute personaalsete õpiteede kujundamist. Töötatakse välja mikrokvalifikatsioonide kvaliteedi tagamise ja tunnustamise põhimõt ted

ning tehakse ettevalmistused kasutuselevõtuks. Luuakse infomaterjalid ja infotehnoloogilised lahendused mikrokvalifikatsioonide õppekavade registreerimiseks, mikrokvalifikatsioonide

tunnustamiseks ning pakkumiseks. Pakutakse mikrokvalifikatsiooniõpet tööealisele elanikkonnale. Suurendatakse täienduskoolitusasutuste ja elanikkonna teadlikkust mikrokvalifikatsioonide võimalustest uute oskuste omandamisel. Katsetatakse individuaalset

õpikontot sihtrühmadel, kes vajavad täiendus- ja ümberõpet kõige enam. Paindlike õppimisvõimaluste loomiseks toetatakse e-õppe võimaluste laiendamist täienduskoolituses.

Arendatakse täiskasvanud õppija täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi, mis on osa täiskasvanud õppija õppimise digiloost. Arendatakse täiskasvanud õppija digiloo

institutsioonide vaheliste andmevahetus- ning andmelahendussüsteeme. Laiendatakse täienduskoolituste infosüsteemi kasutamisvõimalusi, parandatakse infosüsteemi

funktsionaalsust ja kasutajamugavust. Toetatakse varasema õpi ja töökogemuse arvestamiseks (edaspidi VÕTA) võrgustiku tegevusi

(nt seminarid, koolitused, õppekäigud ja parimate praktikate vahetamine). Mitteformaalse, informaalse õppe ja töökogemuse valideerimiseks luuakse hindamisjuhiseid,

hindamisvahendeid ja infomaterjale. VÕTA võimalustest teadlikkuse suurendamiseks tehakse teavitustegevusi.

Sihtrühm: tööealine elanikkond, haridusasutused ja teised inimressursi arendamisega seotud organisatsioonid (sh Töötukassa), õppe ja kvalifikatsioonide tunnustamisega seotud

organisatsioonid, Kutsekoda, tööandjad.

2.2.2. Täienduskoolituste ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine

Arendatakse välja ja rakendatakse täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteem,

koos seda toetavate infotehnoloogiliste lahendustega nii, et see võimaldaks esimeses etapis luua mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujate kvaliteedi hindamise süsteemi. Võimestatakse

3

täienduskoolitusasutusi kvaliteedihindamise ettevalmistamisel ja läbimisel. Tehakse

teavitustegevusi, millega suurendatakse nii õppijate kui ka täienduskoolitusasutuste teadlikkust täienduskoolituste kvaliteedi hindamisest ja selle tulemustest . Töötatakse välja

täienduskoolituse avaliku tagasiside süsteemi mudel ning piloteeritakse selle sobivust koolituse kvaliteedi tõstmiseks ning ühtlustamiseks.

Täiskasvanute koolitamise pädevuste arendamiseks viiakse läbi koolitusi, infopäevi, seminare. Suurendatakse koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja

digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Sihtrühm: täienduskoolitusasutused , koolitajad

2.2.3. Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine

Viiakse ellu täiskasvanutele suunatud teavitus- ja populariseerimistegevusi, et suurendada osalemist elukestvas õppes. Selleks korraldatakse tegevusi, mis kujundavad positiivset

hoiakut elukestvalt õppimiseks ning aitavad kaasa õppimisvõimaluste kohta info kättesaadavuse parandamisele nii täiskasvanud elanikkonna kui tööandjate hulgas. Lisaks

üleriigilistele teavitustegevustele suunatakse fookust sihtrühmadele ja piirkondadele, kus elukestvas õppes osalemine on madalam. Koostöös kohalike omavalitsuste ja piirkonna täiskasvanuharidust edendavate organisatsioonide ja tööandjatega viiakse läbi kohalikke

õpisündmusi, infoüritusi ja teisi õppimist toetavaid tegevusi. Läbi positiivse õpikogemuse toome inimesi õppimise juurde ja innustame neid uusi oskusi omandama ja oma õpiteed jätkama. Kaasatakse tööandjaid ja suurendatakse tööandjate ning töötajate teadlikkust

elukestvas õppes osalemise tähtsusest ning võimalustest.

Toetatakse piirkondlikku võrgustikutööd täiskasvanute õpivõimaluste populariseerimiseks. Läbi võrgustikes osalevate asutuste koostöö suurendatakse kolmanda sektori, sotsiaalpartnerite, kohalike omavalitsuste ja tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise

populariseerimisel ning toetatakse kohaliku tasandi õpisündmuste läbiviimist. Võrgustikus osalevad kohaliku tasandi täiskasvanuhariduse edendamisega seotud osapooled (nt

täienduskoolitusasutused, raamatukogud, üldhariduskoolid, külaseltsid, kohalikud omavalitsused ja arendusorganisatsioonid). Võrgustike peamine eesmärk on koordineerida täiskasvanuharidusega tegelevate organisatsioonide koostööd maakondlikul tasemel, kaasates

sellesse protsessi sidusrühmi. Samuti on võrgustike ülesandeks tutvustada Eesti täiskasvanuhariduse poliitika eesmärke ning kavandada regionaalsel tasandil

täiskasvanuharidust toetavaid tegevusi, samuti soodustada heade praktikate ja oskusteabe vahetust. Lisaks sellele on oluline, et võrgustikud suurendaksid teadlikkust täiskasvanuharidusest ühiskonnas laiemalt.

Sihtrühm: täiskasvanuharidust edendavad organisatsioonid, tööealine elanikkond, tööandjate,

personali- ja inimeste juhtimise valdkonna võrgustikud, tööandjad ja nende esindusorganisatsioonid.

2.3. Täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine

2.3.1. Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga valmistab ette ja viib läbi täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult

4

Competencies) ning viib ellu tegevused uuringu tulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks.

PIAAC on rahvusvaheline uuring, mis mõõdab terviklikult täiskasvanute funktsionaalseid oskusi. Uuringuga hinnatakse hariduse ja elukestva õppe eri etappide ning tööalase tegevuse

rolli pädevuste kujunemisel ja püsimisel. Uuringus mõõdetakse funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ning adaptiivset probleemilahendusoskust, samuti kuulub uuringu juurde informatsiooni kogumine oskustega seotud taustatunnuste kohta.

PIAAC kajastab kompaktselt hariduse, koolituse, tööturunäitajate ning oskuste taseme ja nende kasutamise seoseid.

Sihtrühm: Eesti elanikud vanuses 16-65, poliitikakujundajad, uurimisasutused

2.3.2 Täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud valdkondlikud uuringud ja kompetentside suurendamine

Elukestva õppe osakaalu suurendamiseks rahastatakse poliitikaotsuste teadmispõhisust, poliitikaanalüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamist. Viiakse läbi vastavaid poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning kaasatakse

eksperte, et saada lähteandmeid teadmuspõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Täiskasvanuhariduse poliitika kvaliteedi tagamiseks on oluline arendada poliitika kujundajate

ja rakendajate kompetentsi seda toetavate koolituste, seminaride ja rahvusvahelisest kogemusest õppimise kaudu.

Sihtrühm: poliitika kujundajad (ministeeriumid, ministeeriumide hallatavad asutused) ja poliitika rakendajad (sh täienduskoolitusasutused ja teised inimressursi arendamisega

tegelevad organisatsioonid). Sihtrühmadele veebilehe või mobiilirakenduse kaudu suunatud tegevustes, loodud teenustes

ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 standardi AA taseme nõuetele11, avaliku teabe seaduse §-le 32 ja ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavust standardile EN 301 549) ning tagatakse inimestele

ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, teavitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise põhimõtteid2. Täienduskoolituste ning erinevate õpisündmuste korraldamisel füüsilises või virtuaalses keskkonnas järgitakse nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste ligipääsetavuse3 nõudeid nii enne

sündmust, sündmuse ajal kui ka peale sündmust.

Toetatavad tegevused ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

Õpisündmused ja täienduskoolitused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste juhendis4 toodut ning riigihanked viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike kriteeriume.

1 WCAG digiligipääsetavuse nõuded https://ttja .ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 2 Mis on sooline võrdõiguslikkus? Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) Mis on võrdne

kohtelemine? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Mis on ligipääsetavus? Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium

5

Tegevuste elluviimisel tagatakse „Euroopa Liidu põhiõiguste hartas“5 ja „Puuetega inimeste

õiguste konventsioonis“6 toodud õigustega arvestamine.

3. Tulemused

3.1. Tegevuse elluviimisel on kasvanud tööealise elanikkonna osalus elukestvas õppes.

3.2. Tegevuse 2.3.1 tulemusena on läbi viidud PIAAC uuring, valminud on andmebaas ja tulemusi kajastav riiklik raport, mis annab olulist infot tööealise elanikkonna oskuste kohta. Uuringu

järeldusi kasutatakse sisendina täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel. PIAAC uuringu riiklik raport sisaldab lühikokkuvõtet, sissejuhatust, peatükki uuringu tausta ja korralduse kohta ning peatükki tulemustest (sh oskuste võrdlus riikide vahel, hariduse ja oskuste seosed,

oskuste seosed tööturu- ja sotsiaalsete näitajatega). Raporti juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet infotöötlusoskuste mõõtmise ja näidisülesannete ning taustaküsimustiku

moodulite kohta. 3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse

järgmiste näitajatega (tabel 1).

5 „Euroopa Liidu põhiõiguste harta“ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (europa.eu) 6 Puuetega inimeste õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll–Riigi

Teataja

6

Tabel 1. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

(2022)

Vahe-

sihttase 2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad

Tulemus- näitaja

Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes

kvalifikatsiooni (protsent)

93% - 85%

Rakenduskava tulemusnäitaja sihttase- tunnistusega lõpetajate

arv on 85% osalejatest. Tunnistusega lõpetajate

sihttase on eeldatavalt varasemast madalam, sest kavandame õppesse

kaasata senisest enam sihtrühmi, kes õppes

vähem osalevad

Väljund- näitajad

Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv (osalemiskord)

0 16 000 55 731 Rakenduskava väljundnäitaja

Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv sotsiaalvaldkonnas

(osalemiskord)

0 500 1869 Rakenduskava väljundnäitaja

Kokku

0 16 500 57600

Kogu meetme väljundnäitaja.

TAT spetsiifilised näitajad

Tegevus 1 Täiskasvanute

mitteformaalõppes osalenute arv (osalemiskord)

0 16 000 52731 Panustab meetmete

nimekirja ja rakenduskava väljundnäitajasse

Täiskasvanute

mitteformaalõppes osalenute arv

sotsiaalvaldkonnas (osalemiskord)

0 500 1869 Panustab meetmete

nimekirja ja rakenduskava

väljundnäitajasse (täiel määral)

Tegevus 2 Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv (mikrokvalifikatsiooniõ ppes osalenute arv, osalemiskord)

0 0 3000 Panustab meetmete nimekirja ja

rakenduskava väljundnäitajasse

Tegevus 3 PIAAC uuringu riiklik

raport. Ühik: raportite arv.

0 0 1 Riiklik lõppraport

avalikustatakse hiljemalt 2025.aastal.

7

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

4.1 Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2 Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partner(id)

5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

5.2. Tegevuse 2.2.2 elluviimisel osaleb partnerina Haridus- ja Noorteamet. 5.3. Tegevuse 2.2.3 elluviimisel osaleb partnerina elukestva õppe populariseerimise ja

kogukondliku edendamise suunal Eesti Täiskasvanute Assotsiatsioon Andras. Partner

(partnerid) tööandjate elukestvasse õppesse panustamise ja teadlikkuse suurendamiseks leitakse konkursiga. Partneri(te) valikul hinnatakse sobivust järgmiste kriteeriumide lõikes:

organisatsiooni kogemus, meeskonna kogemus, väljapakutud tegevuskava lahenduse ja eelarve sobivus ja riskide maandamise plaani asjakohasus.

5.4. Tegevuse 2.3.1 elluviimisel osaleb partnerina Statistikaamet.

6. Tegevuste abikõlblikkus

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2022-31.12.2029.

7. Tegevuste eelarve

Kokku EL toetus (70%)

Riiklik

kaasfinantseering (30%)

Programmi elluviimisega seotud

otsesed kulud

65 960 832

46 172 582

19 788 250

7% otsestelt kuludelt kaudseteks

kuludeks

4 617 258

3 232 081

1 385 177

Kokku 70 578 090 49 404 663 21 173 427

Tegevuste ja partnerite osas koostab elluviija igal aastal tegevuskava.

8. Kulude abikõlblikkus

8.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi Ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

8.2. Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 8.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16;

8.2.2. välislähetuste kulud; 8.2.3. kaudsed kulud 7% otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1; 8.2.4. IT arendustega seotud kulud sealhulgas digilahenduste ja digikeskkondade, sh

tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega

8

seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud;

8.2.5. uuringute, analüüside, ekspertiiside kulud; 8.2.6. täienduskoolitustel ja õpisündmusel osalemiseks ligipääsetavuse tagamise kulu

füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue);

8.2.7. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

8.3. Tegevuse 2.1 riikliku täienduskoolituse kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19.

8.4. Tegevuse 2.2.1 mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumise kulud on abikõlblikud haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse §-le 19.

8.5. Tegevuse 2.2.3 raames viiakse tegevused ellu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 54. p a ja ühendmääruse § 21 raames hüvitatavate kaudsete kulude arvelt.

8.6. Tegevuse 2.3.1 kulud ühendmääruse § 20 nimetatud kindlasummalise maksena summas 1 512 346 eurot kui punktis 3.2 sätestatud tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Uuringu järeltegevustega seotud

kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele. 8.7. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks: 8.7.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 8.7.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või

liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 9. Toetuse maksmise tingimused ja kord

9.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1,2 3.

9.2. Tegevuse 2.1 ja 2.2.1 ühikuhinna maksmise aluseks on täiendkoolituse läbimist tõendav tunnistus.

9.3. Tegevuse 2.3.1 kindlasummaline makse alusel makstakse toetus välja kahes osas –vahemakse

summas 811 768 eurot RA poolt kehtestatud PIAAC-Eesti põhiuuring vahearuande vormi alusel hiljemalt 01.06.2023. Lõppmakse summas 700 578 eurot RA poolt kehtestatud

PIAAC-Eesti põhiuuring lõpparuande vormi ning punkti 3.2 kohase PIAAC-Eesti riikliku lõppraporti alusel hiljemalt 31.12.2024.

9.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis e-toetuse

keskkonnas, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 9.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid hiljemalt koos TAT

lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

9

10. Elluviija ja partneri kohustused

10.1. Elluviija täidab lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi.

10.2. Elluviija on kohustatud: 10.2.1. koostama aastase tegevuskava ja eelarve järgmise aasta kohta jooksva aasta 20.

novembriks ning viima vastavalt sellele tegevused ellu;

10.2.2. esitama aruandeid vastavalt punktis 11 sätestatule; 10.2.3. esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks. Esimese

eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud

eelarveaasta osas. 10.3. Partnerid peavad täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele

ühendmääruse § 10 lõikes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes

peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 11.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

11.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 11.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 11.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu tegevuste elluviimise lõpparuande 15 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 11.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest,

kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 11.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 11.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

11.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund - ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

11.7. Punktis 11.7 toodud kohustused rakenduvad järgmiste punktis 2 nimetatud tegevuste ja

sihtrühmade kohta: 11.7.1. tegevus 2.1. Teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste – ümber- ja

täiendusõppes osalevad tööealised inimesed ; 11.7.2. tegevus 2.2. Täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste ja elukestvas

õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine, alategevus

2.2.1. Paindlike õpiteede toetamine ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt – mikrokvalifikatsiooniõppes osalevad inimesed;

10

11.7.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb

elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele

asutustele“. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39.

13. Vaiete lahendamine

13.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 13.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 13.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

14. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

13.1 Käesoleva käskkirja alusel antav toetus tegevuste 2.2.2, 2.2.3 ja 2.3 ellu viimisel ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui tegevuse 2.1 või 2.2.1 raames antav toetus on vähese tähtsusega abi,

kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) ja konkurentsiseaduse §-s

33 sätestatut. 13.2 Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

nimetatud juhtudel. 13.3 Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi

saajale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega

abiga kolme eelneva aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat.

13.4 Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes.

13.5 Vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid. 13.6 Toetuse andja kohustub:

13.6.1 säilitama vähese tähtsusega abi kohta registrisse kantud teavet kümme aastat alates

abi andmise kuupäevast; 13.6.2 edastama andmed abi andmise kohta vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt

konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 13.7 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.

EELNÕU 17.11.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a

käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse

arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste

pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete

õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.10.2025. a.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus

18.11.2025 nr 8-2/25/5052

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks“ muutmise eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul

eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Kairi Lõuk

735 0209 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri

16. novembri 2023. a. käskkirja nr 306 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste

pakkumine“ (edaspidi VÕTI) elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkirjaga muudetakse haridus- ja teadusministri 16. novembri 2023. a käskkirja nr 306

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Täiskasvanuhariduse arendamine ja

mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (edaspidi VÕTI)“ elluviimiseks“.

Muudatus on tingitud meetme eelarve vähendamisest ning vajadusest täpsustada VÕTI TATi

tegevuse 2.2.3. partnerite osa. Parema arusaadavuse huvides kehtestatakse käskkirja lisa 1 uue

terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduspoliitika ja

elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna programmijuht Kairi Lõuk

([email protected], telefon: 735 0209) ja strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge

Oopkaup ([email protected], telefon: 735 0279).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected], telefon: 735 0234)

2. Sisu ja võrdlev analüüs

Vahendite suunamine kaitsevaldkonda toob kaasa VÕTI TAT eelarve vähenemise 10% võrra.

Sellega seoses on tehtud ettepanek Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteedi

„Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) „edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid

paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja

digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal,

hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ eelarve ning

vastavate näitajate sihttasemete vähendamiseks, mis ei ole veel Euroopa Komisjoni poolt

kinnitatud. Tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks, viivituste vältimiseks ning halduskoormuse

mõistlikkuse tagamiseks tehakse käesolevalt muudatused nii TAT eelarves, näitajates kui

partnerluse tingimustes. Eelarve ja näitajatega seotud muudatused kehtestatakse tingimusel, kui

Euroopa Komisjon kiidab heaks rakenduskava muudatused. Kui Euroopa Komisjoni heakskiitu

käskkirja muudatuste kehtestamise momendiks ei ole, jäetakse käesolevast eelnõust nimetatud

muudatused välja.

Punktis 3.3 korrigeeritakse meetmete nimekirja väljundnäitajaid samas proportsioonis eelarve

vähendamisega. Näitaja „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv (osalemiskord)“ uus

sihttase 2029 a. on 55731 ning näitaja „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv

sotsiaalvaldkonnas (osalemiskord)“ uueks sihttasemeks on 1869.

Vastavalt muudetakse ka TAT spetsiifilisi näitajaid. Uus sihttase näitajal „Täiskasvanute

mitteformaalõppes osalenute arv (osalemiskord)“ on 2029. a 52731, näitajal Täiskasvanute

mitteformaalõppes osalenute arv sotsiaalvaldkonnas (osalemiskord)“ 1869 ning näitajal

„Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv (mikrokvalifikatsiooniõppes osalenute arv,

osalemiskord)“ 3000. Enam vähendatakse mikrokvalifikatsiooniõppes osalenute arvu

(varasemalt 6000). Mikrokvalifikatsiooniõppe regulatsioon täiskasvanute koolituse seaduses

jõustus kavandatust hiljem, mistõttu õppe läbiviimine riikliku täienduskoolituse tellimuse

edaspidi RKT) osana käivitus alles 2025. aastal. Arvestades mikrokvalifikatsiooniõppe pikkust

ning õppeasutuste valmisolekut seda RKT tellimuse raames pakkuda, on realistlik jõuda kuni

3000 õppijani.

Punkti 5.3 sõnastuse muudatusega luuakse võimalus kaasata tööandjate suunal läbiviidavate

elukestva õppe populariseerimise ja hoiakute kujundamise tegevustesse rohkem kui üks partner.

Partneri konkursile oodatakse tööandjate, ettevõtete või personalitöö katuseorganisatsioone,

millel on varasem kogemus koostööalgatuste koordineerimisel ning haridus- või

sotsiaalvaldkonna tegevuste/projektide elluviimisel. Võimalike partneriks sobivate

katusorganisatsioonide liikmeskondade profiil on mõnevõrra erinev ning mitme partneri

kaasamine võimaldab jõuda võimalikult mitmekesise ja laia hulga tööandjateni. Tekib võimalus

suunata suuremat hulka ettevõtteid ja organisatsioone võtma enam vastutust töötajate oskuste

puudujääkide hindamise ja pideva oskuste edendamise eest ning toetada töötajate õppimist.

Partneri(te) konkursi tingimustes võidakse ette näha mitme partneri kaasamine ka

partnerlusena, kus partnerite vaheline ülesannete jaotus ja töökorraldus on taotlemise ajaks

kokku lepitud ning mitu partnerit esitavad ühise taotluse. Konkursi tingimused ja kord

kinnitatakse haridus- ja teadusministri kantsleri käskkirjaga.

Punktis 7 vähendatakse TAT tegevuste eelarvet seoses vahendite suunamisega

kaitsevaldkonda.

TAT tegevuste eelarve väheneb 7 842 010 euro võtta, tegevuste elluviimiseks ja tulemuste

saavutamiseks on eelarve 70 578 090 eurot, sellest 49 404 663 moodustab Euroopa Liidu toetus

ning 21 173 427 riiklik kaasfinantseering.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

4. Eelnõu mõjud

Käskkirja punkti 5.3. sõnastuse muudatusega luuakse võimalus, et kaasata võib rohkem kui ühe

partneri. Laiem ring partnereid võimaldab jõuda suurema hulga tööandjateni, kellel kujuneb

parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest ning kes annavad suurema panuse töötajate

oskuste arendamisse.

Eelnõuga vähendatakse sekkumise eelarvet, tegevuste väljundnäitajate sihttaset ning luuakse

võimalus laiapõhjalisemaks partnerluseks. Eelnõuga ei muudeta sekkumise eesmärke, tegevusi

ja tulemusi, siis ei kaasne eelnõuga olulisi mõjusid järgnevates valdkondades: 1) sotsiaalne

mõju, sealhulgas demograafiline mõju; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; 3) mõju

majandusele; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale; 5) mõju regionaalarengule.

Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele, seega ei kaasne olulist

mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Käskkirja eelnõuga ei

muudeta horisontaalsete teemade käsitlust, seega ei kaasne eelnõuga mõjusid ka

horisontaalsetele teemadele.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist

2025. See võimaldab konkursi läbi viia 2025. a IV kvartalis ning valitud partner(id) saavad

tegevuste elluviimisega alustada 2026. aasta algusest.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.