( II ring) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus

EELNÕU 17.11.2025

Kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seadus

§ 1. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutuse seaduse § 25 täiendatakse lõigetega 42 ja 43 järgmises sõnastuses:

„(42) Õpilaskandidaat järjestab hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas

vastuvõtuavaldusi esitades gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende õppesuunad ja/või erialad enda eelistustest lähtuvalt. Kool võib õpilaskandidaadi valikut vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut

arvestatakse.

(43) Õpilaskandidaat saab põhivastuvõtu käigus korraldataval konkursil ühes koolis kandideerida maksimaalselt kolmele erinevale õppekavale.“.

§ 2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende

õppesuunad ja/või erialad enda eelistustest lähtuvalt pingeritta. Gümnaasium võib õpilaskandidaadi valikut kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse.“;

2) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines pandud kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”, välja arvatud õppimiskohustuslik

õpilane;“;

3) paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Testide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on

võimaldada:“; 5) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Testide andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsuse määrusega, milles

sätestatakse: 1) andmeandjad ja nende saadavad andmed; 2) täpne andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.“;

6) paragrahvi 32 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor

või tema volitatud isik.“. § 3. Seaduse jõustumine

Seaduse § 2 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2026. a 1. septembril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a

allkirjastatud digitaalselt

EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT

Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas arvamuse

Riigikogu kultuurikomisjonile Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt esitatud

muudatusettepanekutele põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõule (653SE). Nimetatud

muudatusettepanekus oli Haridus- ja

Teadusministeeriumil samuti ettepanek sätestada

koolide eelistuste märkimise võimalus nagu on

sätestatud hetkel kooskõlastatavas põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõus.

Jääme kultuurikomisjonile esitatud tähelepanekute

juurde. Eelnõu koostaja ei ole nimetatud kitsaskohti

ega küsimusi seletuskirjas (või muul viisil) käsitlenud

– näiteks ei ole selgitatud mitu eelistust õpilane

märkida saab jms. Täiendavalt on ettepanek, et eelnõu

koostaja selgitaks alljärgnevat.

Teadmiseks võetud. Sedalaadi detailide, nagu

eelistuste arvu märkimine jne reguleerimine ei

saa toimuda seaduses, vaid pigem on tegemist

rakendusakti (määrus) küsimusega või

küsimusega mida ei reguleeritagi (õpilase

vabadus otsustada ise eelistuste arv).

1.1. Kui kool kutsub vestlusele esmalt õpilased, kes on

märkinud kooli esimeseks eelistuseks, siis kas vabade

kohtade olemasolul peab kool järgmisel ringil

kutsuma vestlusele õpilased, kes on pannud kooli

eelistustes teiseks, ning pärast neid kutsuma vestlusele

need õpilased, kes on märkinud kooli kolmandaks

eelistuseks jne?

Tingimused kooli vastuvõtuks määrab iga kool

ikkagi ise oma vastuvõtu tingimustes ja korras.

Vestlus ei pruugi üldse olla osa vastuvõtu

tingimustest. Kui kool arvestab sisseastumisel

õpilaskandidaadi poolt varem sooritatut

(põhikooli lõpetamise tulemusi) ning ise

täiendavalt midagi ei korralda, siis võib ta

eelistusi küll arvestada (nt anda selle eest

lisapunkte), aga ei pruugi üldse arvestada. Kui

kool korraldab vestlusi või teeb

sisseastumistesti ning kutsub sellele

õpilaskandidaadid vastavalt eelistuste

märkimisele, siis on tema otsustada, kas ta

kutsub koheselt kooli esimese ja teise või

esimese, teise ja kolmandana märkinud

õpilaskandidaadid – seda mõjutavad selgelt

õppekohtade arvu ja kandideerijate

omavaheline osakaal/suhtarv (kuna eelduslikult

kutsutakse kandideerimisel jätkama rohkem

õpilaskandidaate kui on õppekohti). Nt kui

kooli esimese eelistusena märkinud õpilasi on

vähem kui õppekohti, siis on üsna selge, et

koheselt kutsutakse ka õpilaskandidaadid, kes

märkisid kooli teiseks eelistuseks.

1.2. Õpilane on märkinud kooli esimeseks eelistuseks

ning lisanud ka konkreetse õppesuuna, mida ta selles

koolis eelistab. Näiteks, õpilane on esimese

eelistusena märkinud kooli A ning esimene õppesuuna

Kui kool on teinud eraldi suundade jaoks eraldi sisseastumiskatsed, siis õppija vaatest on

tegemist erinevate katsetega, mis ei ole omavahel seotud. Pingeread kujunevad samuti

erialade/õppesuundade lõikes. Kui ühes koolis

eelistus on reaal-meditsiinisuund. Kuidas peab kool

käituma, kui reaal-meditsiinisuunda on tahtjaid palju

ning õpilane esimesena eelistatud õppesuunda ei saa?

Kas kool peab tagama talle koha mõnes teises

õppesuunas? Mis saab siis, kui teiste õppesuundadega

klassid on juba täidetud nende õpilaste poolt, kes on

neid esimese eelistusena märkinud? Kuidas peab kool

arvestama õpilase esimest õppesuuna eelistust, kui

vastuvõtutestiga on sama palju punkte saanud mitu

õpilast, kes samuti eelistavad sama õppesuunda?

ühele õppesuunale on esitatud avaldus ja sinna

õpilaskandidaat ei pääse ning teistele sama kooli õppesuundadele avaldust esitatud ei ole, ei pea kool seal õppimiseks kohta pakkuma.

Igal konkursil kujuneb pingerida, on kooli vastuvõtu korra küsimus, kas eelistust

arvestatakse, milliseid andmeid pingerea moodustamiseks kasutatakse jne. Kohti saab pakkuda pingerea alusel.

2. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks PGS § 28 lõige 2.

See tähendab, et edaspidi ei või gümnaasiumi

kodukorras sätestada täiendavaid aluseid 18-aastaste

ja vanemate õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks.

PGS § 68 lõige 2 sätestab, et kooli kodukord ja selle

muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse

andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

Seega, kui kooli kodukorras on sätestatud täiendavaid

väljaarvamise aluseid, siis peab kool kodukorda

muutma ning see võtab aega. Samuti ei ole tavapärane,

et keset õppeaastat muudetakse väljaarvamise aluseid.

Ettepanek on sätestada seaduses üleminekuaeg, et

koolidel oleks aega muudatused korrektselt sisse viia.

Arvestatud. Eelnõusse lisatud, et PGS § 28

lõike 1 punkt 7 ja § 28 lõike 2 muudatused

jõustuvad üldise korra asemel 1. septembril

2026. a. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises

korras.

MAJANDUS- JA

KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM

1. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) §-i 27 lõikega 32, mis

võimaldab gümnaasiumidel arvestada sisseastumisel

õpilaskandidaadi märgitud eelistust, kui gümnaasium

on ka ise kooli vastuvõtu tingimustes ja korras näinud

ette õpilaskandidaadi valiku arvestamise. Palume

kaaluda eelistuse küsimisest loobumist, sest eelistuse

küsimine lapselt/noorelt sellises haavatavas eas ja

olukorras võib vähenda noore võimalusi omandada

neile kõrgeim võimalik ja sobivaim haridus ning teha

valikuid eneseteostuseks, mis omakorda mõjutab

nende tulevasi töövalikuid. Juhime tähelepanu, et

väljapakutud õpilaste filtreerimismehhanismi on

varasemalt korduvalt õigusvastaseks hinnanud

õiguskantsler (kirjad 11.04.2025 nr 7-

5/250298/2502648 ja 10.02.2025 nr 7-

5/250214/2500879). Saab nõustuda õiguskantsleri

seisukohtadega, mis toovad välja, et „[…] Koolil on

õigus hinnata üksnes kandidaadi teadmisi ja oskusi

(PGS § 27 lg 3). Kool ei saa seada tingimuseks muid,

subjektiivseid nõudeid. Kandideerija koolieelistus

Teadmiseks võetud. Olete palunud kaaluda

eelistuste märkimisest loobumist, kuna

eelistuste küsimine on Teie hinnangul noore

jaoks liialt varajane ja noor on alles haavatavas

eas. Meie hinnangul on põhikooli lõpp just see

hetk, kus noor peab hakkama tegema teadlikke

valikuid. Tal tuleb igal juhul otsustada, kas

jätkata õpinguid gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses – mitme gümnaasiumi vahel

valimine ei erine sellest otsusest.

Koolieelistuste märkimine aitab noorel mõelda,

milline kool ja õppekeskkond teda päriselt

arendaks ning millises suunas ta soovib

pingutada ja kasvada. Selleks ajaks on juba

olemas esmane arusaam oma tugevustest,

huvidest ja eksamitulemused, mis võimaldavad

teha otsuse teadmiste, mitte juhuse pealt.

Olete märkinud ka, et eelistuste küsimine võib

vähendada ligipääsu parimale võimalikule

haridusele. Meie hinnangul ei välista eelistuste

enne testide tegemist ei ole objektiivne nõue, sest

sisuliselt on see kandideerija soov, mis koolis ta

sooviks õppida, ilma et ta teaks, millised on

objektiivsed võimalused (testide tulemused) soovitud

koolis õppida.[…] Ei ole välistatud, et koolieelistuse

teatamine mõjutab sisseastumisvestlusel ka kooli

vastuvõtmise otsust ja seega piirab kandidaadi

eneseteostusvabadust (PS § 19 lg 1). Seda ka juhul,

kui kool on vastuvõtutingimustes kehtestanud, et

otsuse tegemisel ei arvestata õpilase

vastuvõtuprotsessi alguses väljendatud koolieelistust

[…]. Gümnaasium peab hindama õpilaskandidaadi

vastavust kooli kehtestatud tingimustele. Seega ei saa

kool noort kõrvale jätta selle alusel, kas ta on

kandideerinud veel mõnesse gümnaasiumisse, või

eelistada teda selle tõttu, et ta soovib õppida eeskätt

selles koolis. […]“. Koolikatsete halduskoormuse

vähendamine ei kaalu üles õpilaste ligipääsu parimale

haridusele, mida nad on suutelised omandama ja eluks

vajavad. Koolikatsetega seotud halduskoormus

mõjutab asutusi lühiajaliselt, kuid gümnaasiumis

käimine mõjutab õppija ja tema pere igapäevaelu

mitmeks aastaks oluliselt. Lisaks mõjutab see

kõrgkooli sisse astumist ja kokkuvõttes tööturul

osalemist. Selle muudatuse tõttu võivad eriti

kannatada erivajadustega (sh ajutiste ja hindamata)

ning majanduslikult keerulisemas olukorras õppijad,

hoolduskoormusega õpilased, maapiirkondades

elavad õpilased, kelle kooli valiku oluliseks

kriteeriumiks on kooli ligipääsetavus ja kes on oma

valikutes ettevaatlikumad. Noore valitud eelistusi

võivad mõjutada ka tema vanemad, mistõttu ei pruugi

valik kattuda noore enda tegelike soovidega. Leiame,

et õiguskantsleri poolt varasemalt välja toodud

probleemi ei vähendaks ka PGS-is eelistuse küsimise

õiguse sätestamine, sest endiselt peaks kandideerija

esitama enda koolieelistuse enne, kui ta tegelikult

teab, millised on testide tulemused ehk objektiivsed

võimalused soovitud koolis õppida. Ka eelnõu

seletuskirja punktis 6.1 on märgitud, et „Ebasoovitava

mõju risk võib väljenduda selles, kui edasiõppimise

valikud jäävad õpilaskandidaadil läbi mõtlemata

ja/või on liigoptimistlikud, enda võimeid ülehindavad,

mille tulemusel eelistatud gümnaasium ikkagi muid

vastuvõtutingimusi rakendades (vestlus, test vm)

praagib õpilaskandidaadi välja ning järgmise (teine,

märkimine ühtegi kooli ega vähenda

võimalusi. Koolid võtavad endiselt vastu

teadmiste ja oskuste põhjal, mitte ainult

eelistuste järgi. Eelistuste süsteem aitab hoopis

vältida olukordi, kus noored kandideerivad

korraga kõikjale ilma tegeliku soovita, ning

muudab protsessi selgemaks ja sihipärasemaks.

Märgite, et väljapakutud õpilaste

filtreerimissüsteemi on varasemalt korduvalt

õigusvastaseks hinnanud õiguskantsler.

Õiguskantsler on kriitiline olnud juhtudel, kui

kool on eelistanud või välistanud kandidaate

ainult eelistuste põhjal. Õiguskantsleri kriitika

põhines sellel, et kehtiv õigus seni ei

reguleerinud eelistuste märkimist ning seda ei

saanud seetõttu sisseastumisel arvestada.

Olete ka märkinud, et ei ole välistatud, et

koolieelistuse teadmine mõjutab

sisseastumisvestlusel ka kooli vastuvõtmise

otsust. Seda riski saab vältida, kui koolid

kehtestavad selge korra, et eelistusi ei kasutata

vestuste hindamisel. Sama põhimõte toimib

edukalt paljudes teistes riikides – eelistus on

tehniline, mitte sisuline info.

Olete arvamusel, et eelistuse küsimine piirab

eneseteostusvabadust. Tegelikult on vastupidi

– eelistuse märkimine on noore eneseteostuse

väljendus. See on võimalus olelda, et „see on

kool, kus ma näen end kasvamas ja õppimas“.

Kui noor ei pea oma soovi üldse sõnastama,

jääb ta passiivseks süsteemi osaliseks.

Eelistuste avaldamine õpetab vastutust ja

otsustusjulgust – need on oskused, mida me

gümnaasiumihariduses tema arengus kõige

enam väärtustame.

kolmas jne) eelistuse gümnaasiumid on oma valiku

teinud juba kooli (esimesena) eelistanud

õpilaskandidaatide seast. Ning see õpilaskandidaat

peab kandideerimist jätkama täiendava vastuvõtu

korras (mida korraldavad koolid, kus on pärast

esialgset vastuvõttu veel vabu õppekohti) või astuma

ettevalmistavasse õppesse.“ Eeltoodule tuginedes

oleme seisukohal, et seni, kuni õpilastel pole võimalik

teha teadlikku valikut, ei tohiks neilt ka valiku

tegemist nõuda.

2. Eelnõu punktiga 2 muudetakse PGS § 28 lõike 1

punkti 7, millega muutub vastavas punktis sätestatud

koolist väljaarvamise lävend õpilase jaoks rangemaks.

On murettekitav, et täiskasvanud õpilane võib

koolikohast ilma jääda mõne lühiajalise probleemi

tõttu. Palume säilitada praegu kehtiv süsteem või

täiendavalt analüüsida ja selgitada, kas ja kuidas

eelnõu punktiga 2 kavandatud muudatus mõjutab

eelkõige erivajadustega ja suure hoolduskoormusega

täiskasvanud õppijaid, kes soovivad oma haridusteed

jätkata ja millised toetavad lahendused on tagatud

enne koolist väljaarvamist. Leiame, et erivajadustega

inimene võib jõuda gümnaasiumi tasemel õppesse

vanemana kui keskmine gümnasist, kuid vajab samas

just enam paindlikkust kõrgeima võimaliku hariduse

saamiseks. Samuti võib kõigil täiskasvanud õppijatel

olla perioode, kus hoolduskoormuse, tervise,

majanduslike probleemide või muu põhjuse tõttu on

kehvem periood, aga nad siiski suudaks end

intensiivse õppimisega ka keerulisest olukorrast aasta

jooksul välja tuua. Seega võib tekkida küsimus, kas

kavandatav lävend on piisavalt paindlik, et ei

katkestataks keerulisema elukorralduse või

eluperioodiga inimestel haridusteed hetkel, kui nad

tegelikult soovivad õppida. Lahendusena ei pruugi

toimida ka mõjuvate põhjuste esitamine erandiks, sest

see võib liialt eraelusse sekkuda. „Nõrgad“

kursusehinded kolmes õppeaines võivad tekkida

näiteks leinaperioodil, terviseprobleemi või

hooldatava haigestumise tõttu, mille kohta inimene ei

pruugi tahta täiendavaid selgitusi jagada. Sellises

stsenaariumis võib väheneda õpilase usaldus

haridussüsteemi vastu ja motivatsiooni elukestvaks

õppeks. Lisaks on Eestil puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga võetud kohustus tagada „[…]

puuetega inimestele ilma diskrimineerimiseta ja

Ei arvestata. Kehtiv süsteem muutub on pigem

muutunud seeläbi, et Eestis on 1. septembrist

2025. a õppimiskohustus, mis ei võimaldagi

alaealisi õppijaid koolist välja arvata (seni oli

võimalik 16- ja 17-aastased

gümnaasiumiõpilased õppetöös

edasijõudmatuse tõttu gümnaasiumist välja

arvata, kuna neile isikutele ei laienenud

õppimise kohustust. Ning süsteem on

muutunud ka seeläbi (käesoleva eelnõuga), et

gümnaasiumid ei saa ise enam kehtestada

koolist väljaarvamise tingimusi, mis seni olid

kehtestatud kohati rangemad (just õppetöös

edasijõudmisele). Mistõttu koostoimes on

tingimused edaspidi õpilaste jaoks edasi

õppimiseks selgelt soodsamad, mitte

rangemad.

teistega võrdsetel alustel juurdepääsu üldisele

kolmanda taseme haridusele, kutseharidusele,

täiskasvanuharidusele ja elukestvale õppele […]“

(artikkel 24). EHIS-es oli 2022/2023. õppeaastal

märgitud erivajaduste märkega õpilaste osakaal

põhikoolis 30,6% ja gümnaasiumis 4% (Kaasava

hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023, lk 105,

107). Samas uuringus (lk 124) tuuakse välja, et põhjus

võib olla selles, et paljud põhikoolis toe vajadusega

õpilased gümnaasiumis oma haridusteed ei jätka.

Arvestades õppimiskohustusliku ea tõstmist, võib

erinevate vajadustega õpilaste arv gümnaasiumides

tõusta ja seega ka õpilaste osakaal, kellel on vaja

paindlikkust õppetöös. See omakorda tekitab

küsimuse, et isegi kui kõigil lisanduvatel

gümnasistidel oleks kõik erivajadused tuvastatud, siis

kas on olemas piisavalt tugispetsialiste nende

toetamiseks. Kokkuvõttes on murettekitav, kui

edaspidi on võimalik täiskasvanud õppijaid

gümnaasiumist lihtsamalt välja arvata ja sellega nende

haridustee katkestada. 2022. aasta elanikkonna

hoolduskoormuse uuringu andmetel oli hooldajate

osakaal 16-29- aastaste seas 15%. Kõikidest 16+

vanuses hooldajatest (samuti 15%, arvuliselt 159 500

– 180 300 inimest), pidi oma leibkonnas kellegi

hooldamise tõttu 7% loobuma õppimisest või

täiendkoolitusest, 2% vähendama õppekoormust, 6%

pidi tegema midagi muud töö või õpingutega seoses,

et hooldamisega toime tulla ning ainult 46%

hooldajatest ütles, et hooldamine ei mõjutanud nende

tööelu või õpinguid. Keskmisest sagedamini tunnevad

hoolduskohustuste negatiivset mõju tööle/õpingutele

need hooldajad, kes hooldavad alla 16-aastast last

(74%). Töötavatest/õppivatest hooldajatest, kes

hindavad oma hoolduskoormust suureks või

talumatult suureks, märkis 32%, et nende

tööandja/õppeasutus neile paindlikku ajakasutust

enamasti/üldse ei võimalda. Oma tervise halvenemist

(viimase 12 kuu jooksul) tunnetas 46% hooldajatest,

sh 73% suure/talumatult suure hoolduskoormusega

hooldajatest. 12 kuu jooksul oli peaaegu alati/tihti

üleväsimust tundnud 54% hooldajatest ja

depressioonisümptomeid kogenud 46%. Nii

üleväsimuse kui depressioonisümptomite kogemine

suureneb hoolduskoormuse kasvades. Seega palume

säilitada praegu kehtiv süsteem või muudatusi

kavandades täiendavalt analüüsida ja selgitada, kas ja

kuidas eelnõuga kavandatav muudatus võib neid

sihtrühmi mõjutada ja millised toetavad lahendused on

tagatud enne koolist väljaarvamist.

3. Toetame eelnõu punktiga 4 kavandatud muudatusi

samadel põhjendustel, mis on eelnõu seletuskirjas

välja toodud ja peame vajalikuks see muudatus ellu

viia. Leiame, et õpilaste isiklike, sh vaimse ja füüsilise

tervise probleemide ning keeruliste peresuhete

arutamine suure hulga inimeste osalusel riivab õpilase

privaatsust ning ei ole sellisel kujul vajalik.

Muudatuse elluviimisel soovitame analüüsida, kuidas

parimal moel tagada, et mõjutusmeetmete üle

otsustamisel saab direktor (PGS § 58 lg 4) tugineda

üksnes tugispetsialistide ekspertiisile ja ei ole eeldust,

et tugispetsialistid peavad direktorile avaldama

õpilase eraelu detaile. Privaatsuse tagamine on

oluline, et õpilased usaldaksid ja julgeksid kooliga

koostööd teha ja ühiselt muresid lahendada. Näiteks

on Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

võtnud kohustuse tagada ja edendada kõigi puuetega

inimeste kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku

teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta puude

alusel, sealhulgas võtma kõiki asjakohaseid

meetmeid, kaasa arvatud seadusandluses, et muuta või

tühistada olemasolevad seadused, määrused, tavad ja

praktikad, mis on puuetega inimeste suhtes

diskrimineerivad (artikkel 4). Eestil on kohustus

kaitsta puuetega inimeste isiklike, tervise ja

rehabilitatsiooniga seotud andmete konfidentsiaalsust

teiste inimestega võrdsetel alustel (artikkel 22) ning

andmete kogumisel tagada puuetega inimesi

käsitlevate andmete konfidentsiaalsus ja nende eraelu

puutumatuse austamine (artikkel 31).

Teadmiseks võetud.

JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM (esialgne

tagasiside)

Kas kool arvestab sellise õpilase kohe automaatselt koolist välja või on selle juures ka mingi

kaalutlusotsus?

See ei ole kaalutlusotsus. Õpilane sellisel juhul

(aluse esinemisel) arvatakse koolist välja.

Selguse huvides palume täpsustada, millal gümnaasiumide sisseastumiskatsed toimuvad. Kui

need toimuvad enne gümnaasiumi lõpueksameid, siis kuidas ja mille põhjal õpilased oma võimeid hindama peavad? Kuidas on koolide poolt tagatud, et

õpilaskandidaadid oskavad oma võimeid adekvaatselt ja realistlikult hinnata?

Eelmise reformiga (õppimiskohustuse

kehtestamine - Eesti Vabariigi haridusseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (õppimiskohustuse

kehtestamine)–Riigi Teataja) liiguti olulisel

määral selles suunas, et õpilased tegeleksid

enne põhikooli lõpetamisega ja alles seejärel

vastuvõtutoimingutega järgmisel

haridustasemel õpingute jätkamiseks. Päris 100

protsendiliselt ei ole seda võimalik tagada, aga

kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub vastuvõtt

ajavahemikul 15. mai kuni 19. juuni.

Eksamitulemused on õpilaste jaoks selleks

hetkeks teada, aastahinded pole välja pandud,

aga need on sisuliselt aimatavad, kuna need

tekivad kas veerandi- või trimestrihinnete

pinnalt, mis tähendab, et kolmest kaks või

neljast kolm on õpilaste jaoks teada. Selleks, et

õpilased suudaksid oma võimeid adekvaatselt

hinnata on koolis õpetajad (sh klassijuhataja),

kuid peaasjalikult karjääriõpetus ning üldine

karjääriabi.

Palume hinnata, kas ja kuidas mõjutab muudatus õpilaste vaimset pinget, ärevust gümnaasiumisse

sisse astumise protsessis. Kuivõrd viimastel aastatel on avalikkuses tähelepanu juhitud suurenenud gümnaasiumi kohtade konkurentsile elanike

rohkemates piirkondades, siis tuleks muudatuse juures ka hinnata, kuidas uus täiendav otsustamise

kohustus õpilastele mõjub.

Võimalusel võiks välja tuua ka statistika kui paljud õpilased on seni koolidest välja arvatud ebapiisavate õpihinnete tõttu. Samuti hinnata, kas selliste õpilaste

hulk võib muudatuse tulemusel suureneda?

Teadmiseks võetud. Haridus- ja

Teadusministeerium sellist statistikat ei koonda

ning seetõttu ka ei oma, et seda omakorda

seletuskirjas esile tuua.

Üldine märkus koolide tegutsemise õiguslike

aluste kohta 1. Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse (omavalitsusüksus) ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust reguleerida samade normidega. Põhikoolide

ja gümnaasiumide pidamise kohustus on pandud seadusega omavalitsusüksustele (kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 2), eraõiguslikud juriidilised isikud aga tegutsevad selles vallas ettevõtlusvabadusest lähtuvalt, s.t nad on ise

valinud selle tegevusala. Nii põhikoolide kui ka gümnaasiumide puhul on omavalitsusüksusele pandud seadusega kohustus neid asutusi pidada ning

seadus peaks nägema ette kindlad tingimused, millele asutused ja nende pakutav teenus peavad vastama.

Omavalitsusüksus täidab oma seadusjärgset kohustust seaduses kindlaks määratud nõuetest lähtuvalt ning selle tegevuse üle teostatakse

järelevalvet. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul läheb omavalitsusüksusele õppeõiguse/tegevusloa

nõude kehtestamine vastuollu omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega. Alusharidusseaduses on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga välja

Teadmiseks võetud. Kindlasti on seda märkust

võimalik arvestada uute seaduste –

põhihariduse seadus ja keskhariduse seadus

eelnõude väljatöötamisel, mille

väljatöötamiskavatsuste koostamisega on tööd

alustatud. Menetluses oleva seaduse eelnõu ees

märk on lahendada mõni tekkinud õiguslik

probleem, mitte korrastada kogu

õigusmaastikku üldhariduse valdkonnas.

töötatud reguleeritud, et kohalikul omavalitsusel

(KOV) ei saa olla tegevusloa eeldust hariduse pakkumisel, kuivõrd neil on seadusest tulenev kohustus haridust pakkuda. Seega lasub neil üksnes

kohustus teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hariduse pakkumise kavatsusest. Sellisele

lahenduseni jõuti seetõttu, et sisuliselt ei ole võimalik HTM-il keelduda koolitusloa andmisest isegi, kui KOV asutus ei täida seadusest tulenevaid nõudeid,

sest sellisel juhul takistaks HTM seadusest tuleneva kohustuse täitmist (vt ka alusharidusseaduse §-d 20 ja

21 munitsipaallasteaia ning sealt edasi eralasteaia kohta). Justiits- ja Digiministeerium palub PGS regulatsiooni muuta selliselt, et ka selles oleks

eristatud munitsipaalkoolide ja erakoolide tegutsemise õiguslikud alused.

Halduskoormust puudutav märkus 2. Eelnõu

seletuskirja sisukokkuvõttes on küll välja toodud fakt, et eelnõus on muudatusi, millega füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormus väheneb ning

muudatusi, millega juriidiliste isikute halduskoormus suureneb, kuid sisuliselt mõju halduskoormusele

kirjeldatud pole. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 41 lg 2 p 3 ütleb, et sisukokkuvõttes tuleb kajastada mõju

halduskoormusele ning selle kasvu korral anda ülevaade, mille võrra olemasolevat halduskoormust

vähendatakse. Palume seletuskirja täiendada ning lisada sisukokkuvõttesse sisuline kirjeldus, mille võrra halduskoormus suureneb ja mille võrra

väheneb.

Teadmiseks võetud. Ei võimalik sellise

kommentaariga nõustuda, kuna see ei vasta

tõele. Sellele vaatamata oleme täiendanud

olemasolevat teksti.

Andmekaitsealased märkused kehtiva

regulatsiooni osas (märkused 3–5) 3. PGS § 32 –

kõnealune säte näeb ette testide andmekogu. PGS § 32 lg 1 sissejuhatav lauseosa näeb ette, et “testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks asutab

Vabariigi Valitsus andmekogu, mille eesmärk on võimaldada...”. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi

regulatsiooni kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, seega ei ole võimalik selle asutamist edasi delegeerida. Seega tuleb lõike 1 sissejuhatava

lauseosa sõnastust muuta järgmiselt: „(1) Testide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

mille eesmärk on võimaldada:“.

Arvestatud. Säte lisatud eelnõusse.

Nimetatud andmekogus töödeldakse ka isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse

eraelu puutumatuse (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja

vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See

Teadmiseks võetud. Haridus- ja

Teadusministeerium on juba alustanud

erinevate seaduste revisjoniga, et vaadata üle

andmekaitsealane regulatsioon, kuid käesolev

seaduse eelnõu ei ole selleks sobiv akt, kus

tulemused realiseerida, kuna oleme

tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas

ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise

seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised

otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning

sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega.

Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega,

määrusega võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel.

Mida intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm,

mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja

eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega

täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete

töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklis 5 sätestatule. Eelnevast tulenevalt palume

täpsustada PGS §-s 32 sisalduvat andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks

seadusereservatsiooni põhimõttele ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema

kindlaks määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis,

andmekogu vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses

täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse volitusnormi raamid. Testide

andmekogu puhul on seaduses ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, seega tuleks seaduses ette näha veel isikuandmete

koosseis ja isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg. Palume seaduse regulatsiooni vastavalt

täiendada.

seletuskirjas juba eelnõu kiireloomulisust

põhjendanud.

Seoses andmekogu põhimääruse volitusnormiga

palume täpsustada seaduses selle raame, muutes PGS § 32 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Testide andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpne

andmekoosseis; 3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise

täpsemad tähtajad; 6) muud korralduslikud küsimused.“.

Arvestatud. Säte lisatud eelnõusse.

PGS § 32 lg 6 tuleb kehtetuks tunnistada, kuna

andmekoosseisude täpsustamise kohustus tuleneb juba lõikes 2 ette nähtud põhimääruse volitusnormist.

Arvestatud. Säte lisatud eelnõusse.

4. PGS § 321 – kõnealune säte näeb ette juurdepääsupiirangu aluse ning andmesubjekti

õiguste piiramise. Nimetatud säte ei vasta andmekaitse ja avaliku teabe töötlemise nõuetele,

kuid kuna keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga1 on nimetatud muudatused juba

kavandatud, siis Justiits- ja Digiministeerium käesoleva eelnõu raames selle sätte osas märkusi ei

esita.

Teadmiseks võetud.

5. PGS § 46–48 – kõnealused sätted näevad ette kooli kohustuse selgitada välja ja rakendada õpilasele vajalik tugi. Kõnealuste sätete alusel ei ole selge,

kuidas ja kus toimub isikuandmete töötlemine ning milliseid isikuandmeid toe väljaselgitamiseks ja

rakendamiseks töödeldakse. PGS § 46 lg 7 näeb ette, et hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide

ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang

nende tulemuslikkuse kohta kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile. Nimetatud kaart sisaldab mitmeid õpilase isikuandmeid, sh

eriliiki isikuandmeid. Palume täpsustada, millise volitusnormi alusel on eelnimetatud kaardi vorm

kehtestatud ning kus seaduse tasandil on reguleeritud sinna kantavad isikuandmete kategooriad. Juhime tähelepanu, et PGS § 47 lõiked 4 ja 5 ei ole Justiits-

ja Digiministeeriumi hinnangul õigusliku alusena piisavalt täpsed, kuna selge ei ole, milliseid

isikuandmete kategooriad töödeldakse ja kui kaua neid säilitatakse

Teadmiseks võetud. Haridus- ja

Teadusministeerium on juba alustanud

erinevate seaduste revisjoniga, et vaadata üle

andmekaitsealane regulatsioon, kuid käesolev

seaduse eelnõu ei ole selleks sobiv akt, kus

tulemused realiseerida, kuna oleme

seletuskirjas juba eelnõu kiireloomulisust

põhjendanud.

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on

muudetud.

EESTI KOOLIJUHTIDE ÜHENDUS

Eesti Koolijuhtide Ühendus toetab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 58 muudatusi.

Teadmiseks võetud.

Toetame paragrahvi 27 täiendust, millega luuakse

seaduslik alus, et õpilaskandidaat saab järjestada sisseastumisel gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende õppesuunad ja/või erialad enda eelistustest

lähtuvalt pingeritta. Samas peaks olema see regulatsioon vaidluste

vältimiseks kõigile osapooltele üheselt mõistetav. Kas kool võib näiteks vestlustele kutsuda üksnes õpilased, kes on märkinud kooli oma esimeseks või teiseks

eelistuseks, hoolimata vastuvõtutestide ja teiste kriteeriumite alusel moodustunud pingereast? Kas

kool võib õpilasele vastavalt tema eelistustele pingereas punkte lisada? Koolidel oleks abi selgematest juhistest vastuvõtukordade koostamisel.

Lisaks märgime, et kuivõrd koolid ei ole sisseastumise infosüsteemiga lõplikul kujul veel tutvuda saanud, on keeruline ette kujutada, kuidas eelistuste märkimine

toimuma saab (nt kas eelistused märgitakse nö kahetasandiliselt ehk koolide eelistused ning

koolisiseselt õppesuundade eelistused). Leiame, et 2026. aasta kevadine vastuvõtt vajab koolidega veel täiendavat arutelu. Selle aasta põhikooli lõpetamisel

on ootamas ees hulk muudatusi ning põhikooli lõpetaja, kes on liikumas järgmisele haridustasemele,

peaks saama kooli poolt toetatud, aga see eeldab selgust koolide endi jaoks.

Teadmiseks võetud. Vt selgitusi ülal.

Sisseastumise infosüsteemi tutvustamiseks ja

kasutajatoeks kavandatakse erinevatele

osapooltele vastavad infotunnid,

juhendmaterjalid ja rakendustugi.

Sisseastumise infosüsteemi infotund 16.

oktoobril 2025. a toimuv infotund

salvestatakse ning see on HTM YouTube

kanalil järelvaadatav.

Toetame paragrahvi 28 lõike 1 punkti 7 muutmist. Teadmiseks võetud.

Paragrahvi 28 lg 2 kehtetuks tunnistamine tekitab koolijuhtides vastakaid seisukohti ning küsitavusi ja on neid, kes sellega ei nõustu. Mõistame, et

õpikohustuse valguses võiks olla kõikidele koolidele sama regulatsioon, kuid sel juhul tuleks täpsemalt

sõnastada gümnaasiumi lõpetamise tingimused. Kuidas saame positiivsed hinded lõputunnistusele, kui aastast aastasse on õpilane negatiivsete hinnetega

järgmisse klassi üle viidud? Kas muudatusega anname sõnumi noortele, et gümnaasiumi saab lõpetada ka

kursustega, kus ei ole saavutatud õpitulemusi õppekava järgselt? Hetkel tundub, et neile küsimustele ei ole selgeid vastuseid.

PGS § 28 lõike 2 muutmine on seotud § 28

lõike 1 punkti 7 muutmisega. Sellel ei ole

otsest seost õppimiskohustuse kehtestamisega,

vaid on seos asjaoluga, et isiku põhiõigusi

puudutavates küsimustes peab otsuse

langetama seadusandja (Riigikogu), sekkumine

põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduse

alusel.

EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT

Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga

ning esitab siinkohal oma arvamuse ja ettepanekud. Mõistame, et eelnõu koostamisel on soovitud muuta

haridusega seotud otsustusprotsesse – nagu kooli vastuvõtt, mõjutusmeetmete rakendamine ja koolist

Teadmiseks võetud.

väljaarvamine – senisest kiiremaks ning paremini

seadusega kooskõlas olevaks. Kuigi eesmärk on iseenesest mõistetav ja aktsepteeritav, ei saa sama öelda kõikide kavandatud

muudatuste kohta, sest mitmel juhul ei ole piisavalt arvestatud õpilaste vaatepunktiga. Järgnevalt esitame

tagasiside eelnõus toodud muudatuste kaupa.

Esmalt käsitleme eelnõu punkti, mille kohaselt gümnaasiumidel oleks lubatud vestlusele kutsuda vaid need õpilaskandidaadid, kes on asetanud vastava kooli

oma eelistusjärjekorras esikohale. Eesti Õpilasesinduste Liit leiab, et kuigi koolieelistuse

arvestamine vähendaks koolitöötajate koormust ning kiirendaks vastuvõtuprotsessi, ei ole piisavalt tähelepanu pööratud pingele, mis langeb seejuures

õpilasele. Eelnõu eeldab, et õpilane oskab enne eksamite ja testide tulemuste selgumist täpselt

hinnata, millisesse kooli tal on realistlik võimalus sisse saada (sest avalduste esitamine koolidesse toimub enne, kui on teada põhikooli lõpueksamite või

koolikatsete tulemused). See piirab õpilaste valikuvabadust, sest otsus ei pruugi põhineda kooli

väärtustel ega sobivusel, vaid hoopis ebakindlal hinnangul oma akadeemilistele võimetele. Nii võib õpilane koolieelistusi valides end nii ala- kui ka

ülehinnata, mis tekitab lisapingeid nii talle kui ka tema pereliikmetele ning võib omakorda mõjutada tema

edasist õpiteed. Selleks, et kavandatav süsteem oleks õpilast toetav, peab kavandatav lahendus osaliselt piirama koolide võimalust kehtestada mistahes

vastuvõtu kord: eeldus võiks olla, et koolid võiksid kutsuda kandideerivatest õpilastest suurema osa

positiivsete tulemustega õpilastest, kes ilmtingimata ei ole antud kooli valinud kui esimest eelistust. Paraku ei ole Eestis pakutav karjääriõpetus ja -nõustamine veel

sellisel tasemel, et järgmisesse kooliastmesse kandideerimisprotsess ei pea olema õpilast tema

valikute tegemisel toetav.

Koolid arvestavad sisseastumise pingerea moodustamisel erinevaid andmeid, sealhulgas lõpueksamite tulemusi ja aastahindeid

põhikoolis. Lõpueksamitest viimane (eesti keel teise keelena) selgub vahetult enne avalduste

esitamise tähtaega. Eesti keel, matemaatika ja valikeksam toimuvad varem ja nende tulemused on õpilaskandidaatidele ka varem

teada. Avaldusi saavad õpilaskandidaadid esitada piisava aja jooksul 1. märtsist kuni 15.

maini. Samuti saab kandideerimisavaldusi ja eelistusi muuta kuni 15. maini. Aastahinded selguvad küll vastuvõtuprotsessi

ajal, kuid õpilaskandidaatidele on teada tema õppeaasta kestel saavutatud tulemused ja

kokkuvõtvad hinded (trimestrihinded või veerandihinded, millest kujuneb aastahinne). Seega on kujunev aastahinne õpilasele teada

(arvestades, et trimestri tulemustest on teada kaks kolmest ja õppeveerandi puhul kolm

neljast) ning seda kõike saab arvestada valikute tegemisel.

EÕEL leiab, et õpilase käitumise üle arutamise ja mõjutusmeetmete määramisega seotud otsustusprotsessiga kaasneva osalejate arvu

vähendamine on isikuandmete kaitse seisukohalt mõistlik ning toetab vastavat muudatust. Samas

peame oluliseks tagada, et otsuste tegemisel oleks kaasatud õpilasega vahetult kokku puutuvad spetsialistid. Seetõttu teeme ettepaneku, et

seadusesäte sisaldaks direktori poolset kohustust konsulteerida asjakohase spetsialistiga olgu selleks nt

koolipsühholoog, õppenõustaja, klassijuhataja, mentor vms. Sõnastus võiks olla midagi taolist: ,,„(4)

Ei arvesta. Direktor on kõigest otsuse tegija

(haldusorgan). See ei tähenda, et direktor viib

läbi otsustamisele eelneva haldusmenetluse.

See (otsustamiseks vajaliku informatsiooni jne

koondamine) on pädevate koolitöötajate

ülesanne. Haridus- ja teadusminister annab

samuti välja käskkirju (mis on vaadeldavad

samuti haldusaktidena), kui see ei tähenda, et

minister teeb ära ka kõik eelneva (tõendamise

ja otsuse motiveerimise) töö. See on vastava

asutuse (ministeeriumi) ametnike ülesanne.

Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, olles ära kuulanud/konsulteerinud asjakohase spetsialisti, kes omab vahetut teadmist

õpilase olukorrast.“ Nii on ideaalis võimalik jõuda koostöös tulemuslikuma ja õpilase arengut paremini

toetava lahenduseni ning seadus ise suunab koolijuhti küsima nõu pädevatelt kolleegidelt olukorrale lahenduse leidmiseks.

Seega kuna eeltöö tehaksegi ära koostööna ei

ole eraldi sätte järele vajadust.

Eesti Õpilasesinduste Liit nõustub, et kooli kodukord

peab olema kooskõlas seadusega ning gümnaasiumil ei tohiks olla õigust kehtestada omaalgatuslikke

aluseid õpilaste väljaarvamiseks. Hariduspõhiõiguse piiramine peab olema üheselt ja selgelt sätestatud seaduses, mitte kooli tasandil.

Samas näeme eelnõu tagajärjena, et

gümnaasiumiõpilaste koolist väljaarvamine võib muutuda oluliselt lihtsamaks, mis on probleem. Eelnõu kohaselt on koolil õigus arvata õpilane välja

juhul, kui tal on ühe õppeaasta jooksul tekkinud kolmes või enamas õppeaines „nõrgad“ või

„puudulikud“ kursusehinded. Mõistame, et kohustusliku kooliea pikenemine suurendab vajadust vabade õppekohtade järele ning et õpingutel edutuid

õpilasi ei soovita lõpuni „kaasa vedada“.

Ent eelnõu ei arvesta, et gümnaasiumis kaasnevad sageli stressirohke õppekoormus, motivatsiooni langus ja kahjuks ka koolikius, mis võivad viia hinnete

halvenemiseni. Õpilaskeskne haridussüsteem peaks pakkuma neile noortele tuge ja aitama nad keskkooli

edukalt lõpetada, mitte looma kerget võimalust nende väljaarvamiseks. Selline äkiline haridustee katkestus vähendab oluliselt edasisi võimalusi sama taseme

hariduse omandamiseks mõnes muus õppeasutuses või edasise hariduse omandamiseks kõrghariduse

astmes.

Teadmiseks võetud. Väljendatud kartus ei

vasta tõele. Esiteks ei saa

õppimiskohustuslikku ehk alla 18-asastast

õpilast koolist välja arvata ka siis, kui kõik

kursused või aastahinded on puuduliku/nõrga

hindega hinnatud. Teiseks ei ole muudatus

kuidagi ajendatud õppimiskohustuse

kehtestamisest ning vajadusest senisest

suurema hulga õppekohtade olemasolu järele

(nagu oleme viidanud ei saa

õppimiskohustuslikku õpilast koolist isiku

tahte vastaselt välja arvata, seega ei saa seost

olla). Kolmandaks olid senised ootused

õppetöös edasijõudmisele (tugevamates)

gümnaasiumites sätestatud oluliselt kõrgemalt

(kodukordades).

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Justiits- ja Digiministeerium

19.11.2025 nr 8-1/25/4060-10

Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on

võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis toodud tähtajaks. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

3. Märkuste tabel

Indrek Kilk 735 0144

[email protected]

1

Kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja kutseõppeasutuse seadust.

Eelnõuga täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja kutseõppeasutuse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab gümnaasiumitel arvestada õpilaskandidaadi tehtud

koolivalikute (vajadusel ka eriala- või õppesuuna valikute) eelistust, kui kool on ise kooli vastuvõtu tingimustes ja korras näinud ette õpilaskandidaadi valiku arvestamise. Kutseõppeasutuse seaduse kooli vastuvõturegulatsiooni täiendatakse reegliga, mis täpsustab

mitu avaldust on lubatud nö põhivastuvõtukonkursil õpilaskandidaadi poolt ühte kooli esitada.

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses koolist väljaarvamise regulatsiooni. Nimelt muudetakse sätet, mis lubab õppimiskohustuse täitnud õpilase koolist välja arvata õppetöös edasijõudmatuse tõttu. Selleks nihutatakse vastavat lävendit seaduse asjakohases

regulatsioonis. Lisaks sellele kaotatakse seadusest alus, mis võimaldas gümnaasiumitel kooli kodukorras kehtestada täiendavaid (lisaks seaduses juba nimetatud alustele) aluseid õpilase

koolist välja arvamiseks. Selle tulemusena jäävad alused (tingimused) edaspidi üksnes seadusesse.

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses mõjutusmeetmete regulatsiooni ning jäetakse seadusest välja järgmine mõjutusmeede – õpilasega tema käitumise arutamine

õppenõukogus. Lisaks sellele muudetakse mõjutusmeetme rakendamise otsustajaga seond uvat regulatsiooni. Kui seni oli kokku 11 mõjutusmeetme rakendamise otsustaja (haldusorgan) kooli direktor ja ühe mõjutusmeetme rakendamise otsustaja kooli õppenõukogu, siis edaspidi

otsustab kõigi mõjutusmeetmete rakendamise kooli direktor.

Eelnõuga muudetakse testide andmekogu puudutavaid sätteid. Eelnõuga vähendatakse nii füüsiliste isikute töökoormust kui ka asutuste (koolide)

halduskoormust. Koolide (ning ühtlasi koolitöötajate) koormus väheneb näiteks koolieelistuste märkimise arvestamisel, kuna koolid ei ole sunnitud sellisel juhul kõigi õpilaskandidaatidega

sisseastumisvestlusi pidama või -teste tegema. Vaid saavad keskenduda neile õpilaskandidaatidele, kes eelistavad selles koolis õppima asuda. Halduskoormus väheneb ka ühe mõjutusmeetme seadusest väljajätmise ja teise mõjutusmeetme osas haldusorgani (meetme

üle otsustaja) muutmisega, kuna viimase puhul saab kooli direktor õppenõukogu asemel oluliselt operatiivsemalt reageerida ja vähem kooli kui asutuse ressurssi kulutada.

Õppenõukogusse nimelt kuulub kogu kooli pedagoogiline personal. Halduskoormus väheneb ka sellest tingituna, et edaspidi ei saa koolid oma kodukordades enam kehtestada täiendavaid koolist väljaarvamise aluseid (seaduses toodule lisaks). Põhjalikumalt on muudatustest

tulenevat halduskoormust käsitletud mõjude hindamisega seonduvalt.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna

juhataja Ülle Matsin (tel 735 0149, [email protected]), üldhariduspoliitika osakonna

2

õppekava valdkonna nõunik Valdek Rohtma (tel 735 1365, [email protected]), kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna juht Marili Lehtmets (tel 735 0289, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunikud Merilin Vipper (tel

735 1445, [email protected]) ja Indrek Kilk (tel 735 0144, [email protected]).

Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (RT I, 09.01.2025, 24) ja kutseõppeasutuse seadust (RT I, 23.12.2024, 3).

Enne eelnõu väljatöötamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu

väljatöötamine on selle sisu arvestades põhjendatult kiireloomuline. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) paragrahvi 1 lõike 2 punkti

1 kohaselt nõutav juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu koostamine on ajendatud õiguskantsleri pöördumistest Haridus- ja Teadusministeeriumi poole

probleemid (millest üks seisneb selles, et üldhariduskoolist väljaarvamise tingimusi on seaduse kõrval kehtestatud ka koolid ise, kuna seadus sellise volituse annab) kiirelt lahendada.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ning koalitsioonileppega 2025 – 2027.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

2.1.1. Koolivaliku eelistuse märkimine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 27 lõike 3 kohaselt on gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus. Kõigil on võrdne õigus

konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumisse vastuvõtmisel võib hinnata teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel. Seega võimaldab kehtiv regulatsioon hinnata

gümnaasiumisse kandideerimisel üksnes kandidaadi teadmisi ja oskusi. Enamasti tehakse seda sisseastumistesti, -vestluse abil või arvestatakse eelmisel haridustasemel läbitud

õpingute tulemusi (näiteks kõigi läbitud õppeainete keskmine hinne, teatud õppeainete hinded ja/või põhikooli lõpueksamite tulemused).

Täna puudub seadusest tulenev alus õpilaskandidaadilt koolivaliku eelistuse küsimiseks ja selle arvestamiseks vastuvõtuprotsessis. Õiguskantsleri 11. aprilli 2025. a väljendatud

seisukoha (nr 7-5/250298/2502648) ajel kaotasid 2025. aasta kevadel ühist vastuvõttu korraldanud gümnaasiumid vastuvõtuprotsessis ära võimaluse koolivaliku eelistuse

3

märkimiseks ning see tekitas märkimisväärset segadust nii vastuvõttu korraldanud gümnaasiumite kui õpilaste ja lapsevanemate jaoks. Tallinnas, Ida-Virumaal ja Tartus ühist vastuvõttu korraldanud koolides tekkis olukord, kus kõik õpilaskandidaadid pidid osalema

igas koolis vastuvõtuvestlusel, millest omakorda tulenes, et vestluste arv igas koolis kasvas oluliselt ning vastuvõtuotsused venisid ebamõistlikult hiliseks.

Kui sisseastuja esitab avalduse mitmesse gümnaasiumisse või mitme kooli erinevasse õppesuunda, sealhulgas ka ühist vastuvõttu mitte korraldavatesse koolidesse, siis ei

võimaldaks eelistuste märkimise puudumine koolil ega õpilasel endal kujundada sisuliselt läbi mõeldud edasiõppimise otsust. Nii võib kergesti kujuneda olukord, kus igaks juhuks

esitatud avaldus saab esimesena kaetud ettepanekuga õppima asuda, kuid tegelik õpitee eelistus ei saagi kaalumisele tulla, sest seda kaalumiskohta ei ole süsteemis loodud. Selliselt võib tekkida olukordi, kus need õpilaskandidaadid, kelle jaoks mingi edasiõppimise valik

on esimene eelistus ning täidetud on vastuvõtu tingimused võrdselt teise kandidaadiga, kes ei eelista seda õppekohta, jäävad õppekohast ilma, kuna eelnevalt ei toimu eelistuse

kaalumist. Seaduse muutmisega tekib olukord, kus kool saab varasemate õpitulemuste (milleks võivad

olla põhikooli aastahinded ja lõpueksamite hinded) arvestamise ja sisseastumistest i tegemise kõrval ka õpilaskandidaadi koolieelistusi. Kool määrab ise igale tegevusele (test)

ja arvesse võetud andmetele (varasemate õpitulemuste arvestamine) nö eelistuste proportsiooni, näiteks, et maksimaalselt on võimalik sisseastumistegevuste käigus õpilaskandidaadil koguda 100 punkti. Ning varasemad õpitulemused võivad anda

maksimaalselt näiteks 40 punkti, sisseastumistest 40 punkti ning koolieelistuse märkimine 20 punkti. Selle alusel omakorda moodustub pingerida, millest lähtudes kutsutakse

õpilaskandidaadid vestlusele. Kui näiteks sisseastumistesti ei kasutata, siis võivad proportsioonid olla teised. Need igal juhul jäävad kooli määrata, nagu ka vastuvõtutingimuste ja -tegevuste määramine.

2.1.2. Õpilase väljaarvamine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 2 kohaselt võib gümnaasium oma kodukorras kehtestada õpilase gümnaasiumist väljaarvamiseks ka aluseid, mida seaduses (täpsemalt

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1) ei ole nimetatud. Selline regulatsioon on kehtinud alates kehtiva seaduse jõustumisest (2010. aastast).

Keeruline on leida põhjendust, miks gümnaasiumitele on selline õigus antud, arvestades, et lasteaiad (vt alusharidusseaduse § 15), põhikoolid (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 28 lõiget 1), kutseõppeasutused (vt kutseõppeasutuse seaduse § 341 lõiget 1) ja kõrgkoolid (vt kõrgharidusseaduse § 17) peavad järgima seadusega sätestatud tingimusi

ega tohi muudel põhjustel lapsi/õpilasi lasteaiast/koolist välja arvata. See tähendab, et neil haridusasutustel ei ole õigust kehtestada teistsuguseid väljaarvamise aluseid, kui on seadusega sätestatud.

Igaühel on õigus haridusele, sealhulgas gümnaasiumiharidusele (vt Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 37 lõiget 1). Koolist väljaarvamise tingimuste kehtestamine on oluline hariduspõhiõiguse piirang. Õigusi ja vabadusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 ja 11). Need piirangud peavad olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusreservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ning tähendab,

et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama Riigikogu (vt Riigikohtu üldkogu lahendit nr 3-3-1-41-06, p

4

211). Parlamendi pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiõigustega kooskõlas oleva volitusnormi alusel (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 5-19-29/38, p

572).

Eelnevast tulenevalt on vaja kehtetuks tunnistada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõige 2, mis annab gümnaasiumitele loa kehtestada täiendavaid tingimusi õpilaste koolist väljaarvamiseks.

2.1.3. Õpilase käitumise arutamine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõikes 3 loetletakse ära õpilaste suhtes koolis rakendatavad võimalikud mõjutusmeetmed (mille eesmärk on mõjutada õpilasi kooli

kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis). Ühel juhul on mõjutusmeetme rakendamise otsustajaks

õppenõukogu - ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused; ning ühel juhul on mõjutusmeetme rakendajaks õppenõukogu, pärast kooli direktori otsust mõjutusmeedet rakendada - õpilasega tema

käitumise arutamine õppenõukogus. Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppealajuhataja(d), kõik õpetajad, tugispetsialistid ning lisaks direktori nimetatud muud

isikud (koolitöötajad). Lisaks kaasatakse õpilasesinduse esindaja (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 72 lõige 2 ning haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ § 1 lõige 3). See tähendab, et

suuremate koolide puhul on tegemist ca 100 inimesega, kes koostöiselt otsuseid teevad. Kuigi varem nimetatud haridus- ja teadusministri määruse § 5 lõige 2 lubab õppenõukogu

koosolekuid läbi viia ka eraldi põhikooli ja gümnaasiumi küsimustes, põhikooli kahe esimese ja kolmanda kooliastme küsimustes ning kooli erinevate tegutsemiskohtade küsimustes, ei ole sedavõrd suure hulga otsustajate otsustamine otstarbekas üksikotsuste

(eelkõige õpilastele tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise) tegemise vaatest.

Edaspidi piirdub õppenõukogu roll õppe ja kasvatuse tulemuslikkuse analüüsimise ja hindamisega, õpilaste õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega seonduvate otsuste tegemisega (vastavalt varem nimetatud haridus- ja teadusministri määruse nr 44 §-d 2 ja

4). Esimese neist hõlmab kogu kooli õpilaskonda mõjutavaid tegevusi ja otsuseid (tegevused üldtööplaani, arengukava jm dokumentidega) ning teisel juhul puudutavad need

enamasti korraga suuremat hulka õpilasi (kooli lõpetab klass õpilasi korraga, terve klassi õpilased viiakse üle järgmisse klassi jne). Mõjutusmeetmete rakendamist, mis eeldab väga suurt hulka õpilasi puudutavate isikuandmete töötlemist (otsuse ettevalmistamise faasis),

ei ole otstarbekas korraldada sedavõrd suure hulga inimeste osalusel, kellest valdaval enamusel ei ole õpilasega olnud ega ole ka edaspidi kokkupuudet.

2.1.4. Testide andmekogu

Justiits- ja Digiministeerium on seaduse eelnõu kooskõlastamise käigus toonud välja, et muutmist vajab ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 (reguleeritakse testide

andmekoguga seonduvat) ning toonud välja, et seaduse tasandil regulatsiooni kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, seega ei ole võimalik selle asutamist edasi delegeerida. Lisaks sellele on täpsustatud seaduses (§ 32 lõikes 2) antud volitusnormi, et

1 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206128264 2 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=310533712

5

sellest nähtuks senisest täpsemalt mida Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatakse seonduvalt testide andmekogu põhimäärusega.

2.2. Kehtiv õiguslik regulatsioon

Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus jõustus 2010. aasta 1. septembril (Riigikogu võttis seaduse vastu 9. juunil 2010. a). Sellest ajast pärineb ka õpilase koolist väljaarvamise regulatsioon seaduse tasandil (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410). Enne seda oli

asjakohane regulatsioon kehtestatud haridus- ja teadusministri 6. detsembri 2005. a määrusega nr 52 „Õpilase põhikooli ja gümnaasiumi vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku ja kooli

õpilaste nimekirjast väljaarvamise tingimused ja kord“, täpsemalt määruse §-s 6 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13156659). Veel enne seda kehtis haridus- ja kultuuriministri 16. juuni 1994. a määrus nr 10 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist

teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise korra kinnitamine“, mille punktid 25 – 30 reguleerisid õpilase väljaheitmist põhikoolist ja gümnaasiumist (vt

https://www.riigiteataja.ee/akt/185378). Gümnaasiumi vastuvõtmisega seonduvat reguleeris kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

vastuvõtmise ja jõustumise järgselt järgmiselt: „gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus“ (§ 27 lõige 3). Sellega esialgselt

regulatsioon seaduses ka piirdus. 1. septembrist 2013. a lisati varem kehtinud regulatsioonile järgmised laused: „kõigil on võrdne õigus konkureerida gümnaasiumi astumiseks. Gümnaasiumi vastuvõtmisel võib hinnata isiku teadmisi ja oskusi, kuid vastuvõtutingimused

peavad põhinema objektiivsetel ja eelnevalt avalikustatud kriteeriumidel.“. Seega, kuni 2013. aastani ei reguleeritud seaduses (ega ka seaduse alusel antud määrustes) sisuliselt

gümnaasiumisse vastuvõtmisega seonduvaid tingimusi (mida kool võib õpilaste vastuvõtmisel arvestada). 1. septembrist 2025. a jõustus sama paragrahvi lõige 31 (regulatsioon kehtestati seonduvalt õppimiskohustuse kehtestamisega senise koolikohustuse asemel), milles

sätestatakse, et: „põhiharidusega õppimiskohustusliku lapse vastuvõtu korraldab kool hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas. Vastuvõtt, sealhulgas jätkuvastuvõtt, peab olema

lõpetatud hiljemalt 31. augustiks. Pärast vastuvõttu vabaks jäänud koolituskohad avalikustab kool oma veebilehel.“. Seega on seadusandja aja jooksul korduvalt kooli vastuvõtmisega seonduvat regulatsiooni muutnud.

Kehtiv kutseõppeasutuse seadus jõustus 2013. aasta 1. septembril (Riigikogu võttis seaduse

vastu 12. juunil 2013. a). Kutseõppeasutusse vastuvõtmisega seonduvat reguleeritakse seaduse §-s 25. Nimetatud paragrahvi esimeses lõikes reguleeritakse vastuvõttu kutsekeskhariduse õppesse - Kutsekeskhariduse omandamist võimaldava õppekava alusel õppima asumisel

nõutakse põhihariduse olemasolu ning vähemalt 22 aasta vanuselt põhihariduseta isikult põhihariduse tasemele vastavate kompetentside olemasolu. Nõutavate kompetentside

olemasolu hindab kool. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse, et õpingute alustamise nõuded, mis on seotud asjaomase kutse-, eri- või ametiala või kvalifikatsioonitasemega, kehtestatakse kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas, selle puudumisel vastavas kooli

õppekavas. Lõikes 5 antakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile õpilaste kooli vastuvõtu korra kehtestamiseks. Kooli vastuvõtutingimusi ja -korda ning õppekorraldust

reguleerivad dokumendid, sealhulgas kooli põhimääruse, õppekavad ning õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja avalikustab kool oma veebilehel.

Mõjutus- ja tugimeetmed nägi põhikooli- ja gümnaasiumiseadus esimest korda ette 2010. aastast, kui 1. septembril jõustus kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Enne seda rakendati

ka mitmeid kehtivas seaduses olevaid meetmeid, kuid need tulenesid tookord kooli senisest praktikast, tavast, koolisisestest dokumentidest jm. Kehtestatud regulatsioon aitas ühtlustada ja

6

ühtlasi ka legaliseerida koolide praktika, kus edaspidi tehti haldusotsuseid ja -toiminguid korrektselt õigusloovast aktist tuleneva volituse alusel. Mõjutus- ja tugimeetmed on täna ära toodud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõikes 3. Tugimeetmed on seaduses esitanud nö

näidisloeteluna, näiteks on tugimeetmeteks arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või

õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, käitumise tugikava koostamine. Mõjutusmeetmete loetelu on seaduses toodud ammendavana - õpilase käitumise arutamine seadusliku esindajaga; õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;

õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus; õpilasele tugiisiku määramine; kirjalik noomitus; selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis ei ole käesoleva seaduse § 44

lõike 11 kohaselt keelatud, kuid mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga; põhjendatud kahtluse korral, et õpilase valduses on käesoleva seaduse § 44 lõike 11 kohaselt keelatud esemeid või aineid, nende olemasolu kontrollimine ja äravõtmine õpilase

valdusest, sealhulgas õpilase riietest ja õpilase kasutuses olevast suletud kapist; selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on käesoleva seaduse § 44 lõike 11 kohaselt keelatud;

õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused; konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks; kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib

kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja nõusolekul; pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni

1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest; ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab 11 mõjutusmeetme rakendamise üle kooli direktor ja

ühe mõjutusmeetme rakendamise üle õppenõukogu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisel ja jõustumisel (2010. a) nähti §-s 32 ette

regulatsioon seonduvalt lõpueksamite andmekoguga. Seaduse tasandil nimetati tookord ära vaid see, et mis eesmärgil Vabariigi Valitsus andmekogu asutab ja kes on andmekogu vastutav

töötleja ning Vabariigi Valitsusele anti volitusnorm andmekogu põhimääruse kinnitamiseks. Hiljem on andmekogu nimetatud testide andmekoguks ning olulisel määral regulatsiooni seaduses ka täiendatud (reguleeritakse andmekogu eesmärk, kogutavad andmed jne).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega muudetakse kutseõppeasutuse seadust, teisega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kolmandaga kehtestatakse seaduse (§

2 punktide 2 ja 3) jõustumise aeg.

Paragrahv 1 - kutseõppeasutuse seaduse muutmine

Seadust täiendatakse §-i 25 lõikega 42. Uus säte on sõnastatud järgmiselt: Õpilaskandidaat

järjestab hariduse infosüsteemi elektroonilises keskkonnas vastuvõtuavaldusi esitades gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende õppesuunad ja/või erialad enda

eelistustest lähtuvalt. Kool võib õpilaskandidaadi valikut vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse.

Muudatus on tarvilik õppimiskohustuse rakendumisel ühtse vastuvõtu tagamiseks gümnaasiumidega. Kuivõrd vastuvõtt on reguleeritud üldhariduses ja kutsehariduses liigipõhist

lähenemist kajastatavates seadustes ning vastav regulatsioon on kavandatud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse, siis on tarvilik sama põhimõte kehtestada ka kutseõppeasutuse

7

seadusesse. Õpilaskandidaat, kes kandideerib peab vastavad eelistused lisama. Koolidel on aga võimalus kasutada eelistusi vastuvõtuprotsessis, kui koolid ise peavad seda vajalikuks. Sealjuures tuleb ikkagi lähtuda ka põhimõttest, et kandidaate tuleb kohelda võrdselt. Eelistuste

märkimise kohustus õpilase poolt tagab aga läbimõeldumad otsused. Vajadus oma eelistused märkida rakendab õpilase kujunenud eneseteadlikust ja minapilti ning tuleviku

valikusuundasid. Samuti aitab eelistuste olemasolu koolidele parema võimaluse hinnata konkursi edukust. Kui koolile on kättesaadav info, et mingi õppekava on paljude kandidaatide eelistus üks või kaks, siis on teada, et need kohad on täitumas ja tõenäoliselt jätkuvastuvõttu

pole tarvis teha, samas kui on alles seitsmes valik, siis võib olla tarvilik planeerida juba ka jätkutegevusi.

Samuti täiendatakse §-i 25 lõikega 42. Uus säte on sõnastatud järgmiselt: Õpilaskandidaat saab põhivastuvõtu käigus korraldataval konkursil ühes koolis kandideerida maksimaalselt kolmele

erinevale õppekavale.

Muudatus aitab piirata ülemäärast kandideerimist, mis koormab koolide vastuvõtukomisjone ja tekitab segadust õpilaste valikutes. Samuti suunab ka see muudatus õpilasi tegema teadlikumaid

valikuid ning võimaldab koolidel paremini prognoosida õpperühmade täitumist ja planeerida ressursse.

Eesti Vabariigi põhiseadus § 37 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. See ei tähenda

aga, et iga õppijal on absoluutne õigus jätkata pärast õpinguid põhikoolis kindlasti enda soovitud koolis/erialal. Eesti haridusruumis on ette nähtud, et pärast põhikooli on õpilasel õigus valida ja kandideerida nii gümnaasiumitesse kui ka kutseõppeasutustesse. Küll aga ei ole

õiguses ette nähtud reegleid, mis täpsustaks, mitu avaldust tohiks õpilane kooli kandideerides esitada. Kuivõrd igaühe õigus haridusele, kätkeb ka juurdepääsu haridusele ning avalduste arvu reguleerimine seda õigust piirab, on tarvis seda teha seaduse tasandil. Nimelt, põhiõiguste

piiramise üle peab põhiseaduse kohaselt otsustama seadusandja, mistõttu peavad olema reeglid, mis piiravad vastuvõtuavalduste arvu esitatud seaduse tasandil. Avalduste arvu piiramine on

oluline just kutseõppeasutuses, kus pakutakse väga palju erinevaid võimalusi (õppekavu) õppimiseks. Gümnaasiumites võib esineda vaid mõni suunavalik, nt reaal- või humanitaarsuund, kuid kutseõppeasutustes on valikud palju laiemad. Selline piiramatu

valikuvabadus on koormavaks nii noorele endale kui koolile. Senise praktika kohaselt on koolid piiranguid sätestanud kooli vastuvõtukordades, kuid see ei ole ilma õigusliku aluseta olnud

õiguspärane. Samas on koolide vajadus mõistetav, sest on juhuseid, kus noor on esitanud avalduse nt 8 erialale kandideerimiseks. Kui igal erialal on oma spetsiifilised vastuvõtutegevused ja erialavestlus, siis see ei ole ei õppija ega kooli vaatest mõistlik. Noortel

peab olema põhikooli lõpuks saavutatud piisav iseseisvuses ja otsustuspädevus, mistõttu on mõistlik, et järgmise sammu tegemine mõeldakse pisut põhjalikumalt läbi. Lisatava

regulatsiooniga nähakse ette avalduste piiramine esialgu vaid põhivastuvõtus (märts-juuni). Esialgu ei kavandata piirata avalduste arvu ühte kooli täiendava vastuvõtu puhul, mis põhikooli lõpetaja jaoks algab pärast 15. juulit. Oluline on rõhutada ka seda, et piirang on avalduste kohta

ühte kooli, mitte mitu avaldust õpilane üldse esitada tohiks. Arvestades, et kutsekeskhariduses on õppekavad ka laiapinnalised, on ka põhivastuvõtus piiranguga koos valikuid piisavalt. Nt

laiapinnalisel ehitustehnoloogia valdkonna õppekaval on kolm suunda mille vahel õpilane õpingute käigus valib.

Kokkuvõttes, valitud lahendus aitab saavutada eesmärki – vähendada koormust ja parandada vastuvõtu kvaliteeti. Muudatus on vajalik, sest ilma ei ole võimalik eesmärki saavutada ning

mõõdukas, sest kandidaadile jääb piisav võimalus kandideerida mitmele õppekavale ja mitmesse kooli. Seega, kavandatav muudatus on seega põhiseadusega kooskõlas.

Paragrahv 2 - põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

8

Punktiga 1 on täiendatud paragrahvi 27 lõikega 32. Uus säte on sõnastatud järgmiselt: Õpilaskandidaat järjestab sisseastumisel gümnaasiumid ja kutseõppeasutused või nende

õppesuunad ja/või erialad enda eelistustest lähtuvalt pingeritta. Gümnaasium võib õpilaskandidaadi valikut kooli vastuvõtmisel arvestada, kui kooli vastuvõtu tingimustes ja

korras on sätestatud, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse. Seega on õpilaskandidaatidele nähtud ette kohustus järjestada gümnaasiumisse sisseastumisel

gümnaasiumid ja kutseõppeasutused ning nende õppesuund ja/või erialad enda eelistustest lähtuvalt pingeritta ning gümnaasiumidele antud võimalus tehtud valikut arvestada, juhul kui

gümnaasiumi enda vastuvõtu tingimused ja kord näevad ette, et õpilaskandidaadi valikut arvestatakse. Eelistuste märkimise võimaluse loomine on ajendatud sellest, et õpilased teeksid enda varasemaid õpitulemusi arvestades realistlikumaid ja teadlikumaid valikuid – kaaluksid

põhjalikult, kuidas kooli pakutavad võimalused haakuvad õpilase enda teadmiste, oskuste, huvide ja soovidega. Eelistused märgib õpilane sisseastumise infosüsteemis (see on Eesti

hariduse infosüsteemi vastuvõtuandmete alamregister), kus toimub kogu vastuvõtuprotsess (taotluste esitamine, kinnituste andmine jne). Vt lähemalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ peatükki 72).

Isegi kui gümnaasium ei kasuta eelistuste märkimise arvestamise võimalust (mille seadus välja

pakub) oma vastuvõtu tingimustes ja korras ning ühtlasi õpilaskandidaatide kooli vastuvõtmisel, siis õpilase enda jaoks on eelistuste märkimine ikkagi olulise suunava tähtsusega, kuna toetab teadlikku edasiõppimisvaliku langetamist.

Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 7 eelkõige paragrahvi 28 lõike 2 kehtetuks

tunnistamise tõttu. Uus säte on sõnastatud järgmiselt: kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul kolmes või enamas õppeaines pandud kursusehinnetena välja „nõrgad“ ja „puudulikud“, välja arvatud õppimiskohustuslik õpilane. Kehtivas regulatsioonis ettenähtud

gümnaasiumist väljaarvamise tingimus (ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad” või „puudulikud”) ei ole sisuliselt

praktikas realiseeruv, kuna eeldab väga suuri puudujääke õpilase õpitulemustes. Arvestades, et gümnaasiumite senise praktika kohaselt on kooli kodukorras kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatut aluseks võttes lõike 1 punktis 7 sätestatuga

võrreldes oluliselt suuremad ootused õppetöös edasijõudmisele, siis tuleb normi muutmisel arvestada ka koolide senist praktikat. Väljapakutud regulatsioonis on sellega püütud arvestada.

Uue regulatsiooni kohaselt arvatakse täisealine (õppimiskohustuse täitnud) õpilane gümnaasiumist välja, kui tal on kolmes või enamas õppeaines ühe õppeaasta jooksul pandud

„nõrk“ või „puudulik“ kursusehinne. Ehk, et „nõrku“ või „puudulikke“ kursusehindeid võib olla ka enam, kuid silmas tuleb pidada, et neid ei oleks kolmes või enamas õppeaines. Kui

„nõrgad“ või „puudulikud“ kursusehinded on pigem ühes või kahes õppeaines, siis on suurem tõenäosus, et õpilane suudab oma puudujäägid kooli lõpetamiseks likvideerida (kursused järele vastata jne).

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 28 lõige 2. Kehtiv regulatsioon on järgmine :

gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks. Edaspidi ei ole gümnaasiumi kodukorras alust gümnaasiumist väljaarvamise tingimuste kehtestamiseks ning gümnaasiumid peavad lähtuma üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

§ 28 lõikes 1 sätestatust.

Punktiga 4 sõnastatakse paragrahvi 32 lõike 1 sissejuhatav lauseosa senisega võrreldes teisiti. Kehtiv regulatsioon on sõnastatud nii „Testide ja testimisega seonduvate andmete töötlemiseks

9

asutab Vabariigi Valitsus andmekogu, mille eesmärk on võimaldada:“. Eelnõus nähakse ette järgmine sõnastus „Testide andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on võimaldada:“. Muutmise põhjuseks on asjaolu, et seaduse tasandil regulatsiooni

kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, seega ei ole võimalik selle asutamist edasi delegeerida.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 32 lõike 2 sõnastust, et täpsustada andmekogu põhimääruse volitusnormi ning Vabariigi Valitsus peab hoolitsema selle eest, et seaduses toodu

(andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; täpne andmekoosseis; vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded; andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; andmete

säilitamise täpsemad tähtajad; muud korralduslikud küsimused) oleks määruses sätestatud. Punktiga 6 tunnistatakse paragrahvi 32 lõige 6 kehtetuks, kuna andmekoosseisude täpsustamise

kohustus tuleneb juba lõikes 2 ette nähtud põhimääruse volitusnormist.

Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 58 lõike 3 punkt 3. Nimetatud paragrahvi lõikes 3 on esitatud loeteluna erinevad mõjutusmeetmed, mida kool saab õpilase suhtes praktikas rakendada ning mille eesmärk on, et õpilased käituksid kooli kodukorra kohaselt, suhtuksid

teistesse inimestesse lugupidavalt, ennetatud oleks turvalisust ohustavate olukordade tekkimine koolis jne. Üheks kehtivas seaduses nimetatud mõjutusmeetmeks on õpilasega tema käitumise

arutamine õppenõukogus. Mõjutusmeede tunnistatakse kehtetuks, kuna mõjutusmeetme rakendamine eeldab väga suure hulga õpilast puudutavate isikuandmete töötlemist (otsuse ettevalmistamise faasis) ning seda ei ole otstarbekas teha sedavõrd suure hulga inimeste

osalusel, kellest valdaval enamusel ei ole õpilasega olnud ega ole ka edaspidi kokkupuudet.

Punktiga 8 muudetakse paragrahvi 58 lõiget 4. Kehtiva seaduse § 58 lõikes 4 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise,

mida otsustab õppenõukogu. Eelnõuga kaotatakse seaduses erisus, et ühe mõjutusmeetme rakendamise otsustajaks on kooli õppenõukogu. Edaspidi otsustab kõigi mõjutusmeetmete

rakendamise kooli direktor ning regulatsioon on sõnastatud järgmiselt: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kuna eelnõus esitatud muudatusettepanekud on jaotatavad kolmeks teemaks, siis on muudatuste mõjusid hinnatud kolme teema lõikes: 1) kooli vastuvõturegulatsioonide

muutmine: eelistuste märkimine gümnaasiumisse sisseastumisel ning koolieelistuse märkimine ja avalduste piirarvu reguleerimine kutseõppeasutustes, 2) koolist väljaarvamise regulatsiooni muutmine, 3) mõjutusmeetmete regulatsiooni muutmine.

6.1. Kooli vastuvõturegulatsioonide muutmine

10

6.1.1. Koolieelistuste märkimine gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse

sisseastumisel

Käesoleva eelnõuga täiendatakse seaduseid nii, et gümnaasiumil ja kutseõppeasutusel on võimalik arvestada õpilaste märgitud koolieelistusega (koolide õppesuundade ja erialade

pingerida, kus õpilane sooviks enda haridusteed jätkata). Õpilasele on koolieelistuse märkimine vastuvõtuprotsessis kohustuslik.

Mõjutatud sihtrühmad on: (eelnevalt põhihariduse omandanud) õpilaskandidaadid ja nende seaduslikud esindajad, gümnaasiumid ja kutseõppeasutused .

Mõju sihtrühm: õpilaskandidaadid ja nende vanemad

Täpset sihtrühma suurust on keeruline välja tuua, kuna ühtset sisseastumissüsteemi (tehnilist lahendust) 2025. a suvel veel ei olnud. 2024/2025. õppeaastal õppis põhikooli 9.

klassis ligi 16 000 õpilast, kellest valdav osa kandideeris keskhariduse tasemel edasi õppima. 2024. aastal oli see arv samuti ligi 16 000 ning gümnaasiumis (10. klassis) jätkas 2024/2025. õppeaastal 10 234 inimest, kutseõppeasutuses jätkas 3774 inimest.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Muudatus võimaldab vähendada vastuvõtuprotsessis osaleva õpilaskandidaadi koormust, juhul, kui kool arvestab koolivaliku (sealhulgas õppesuunad/erialad, kui neisse toimub

eraldi pingera moodustamine) eelistuse märkimist, kuna õpilaskandidaadil on sellisel juhul tõenäoliselt vaja osaleda vestlusel või muudel (sisseastumis)katsetel vaid ühes-kahes gümnaasiumis/ kutseõppeasutuses. Mida vähem on koole, kes eelistuse märkimist

arvestavad, seda väiksem on ka muudatuse mõju õpilaskandidaatidele. Mõju igale õpilaskandidaadile sõltub sellest, milline on olnud tema enda valik erinevate

gümnaasiumite/kutseõppeasutuste ja nende õppesuundade/ erialade vahel (kui valikus on üksnes koolid, kes õpilaskandidaadi valikut arvestavad, siis on mõju suurem; kui on rohkem koole, kes valikut ei arvesta, siis on mõju väiksem). Lisaks omab mõju ka see,

mitme kooli vahel õpilaskandidaat valikut kaalub ehk kui paljudesse koolidesse üldse kandideerib.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, mõjutades eelkõige suurema elanikkonnaga piirkonnas (Tallinn, Tartu ja teised suuremad linnad ja neid ümbritsevad vallad)

gümnaasiumidesse ja kutseõppeasutustesse kandideerivaid õpilaskandidaate. Maapiirkondades või väikelinnades elavaid ja kandideerivaid õpilaskandidaate mõjutab muudatus vähem, kuna koolide valik on kas olematu või väike. Lisaks sellele, et koolide

valik on väike, on maapiirkondade gümnaasiumites tihti olukord, kus õppekohtadele kandideerivaid õpilaskandidaate on vähem kui vakantseid õppekohti ning seetõttu puudub

koolil vajadus õpilaskandidaadi valikut arvestada. Mõju avaldumise sagedus õpilaskandidaatide jaoks on ühekordne (ühel aastal), välja

arvatud juhul, kui õpilane kandideerib kooli õppima pääsemiseks mitmel aastal.

Ebasoovitava mõju risk võib väljenduda selles, kui edasiõppimise valikud jäävad õpilaskandidaadil läbi mõtlemata ja/või on liigoptimistlikud, enda võimeid ülehindavad,

11

mille tulemusel eelistatud kool ikkagi muid vastuvõtutingimusi rakendades (vestlus, test vm) praagib õpilaskandidaadi välja ning kandidaadi järgmise (teine, kolmas jne) eelistuse kool on oma valiku teinud juba kooli (esimesena) eelistanud õpilaskandidaatide seast. Ning

see õpilaskandidaat peab kandideerimist jätkama täiendava vastuvõtu korras (mida korraldavad koolid, kus on pärast esialgset vastuvõttu veel vabu õppekohti) või astuma

ettevalmistavasse õppesse.

Mõju sihtrühm: gümnaasiumid

2025/2026. õppeaastal tegutseb Eestis 163 kooli, mis on gümnaasiumid või mis omavad

gümnaasiumiastet. 10. septembri 2025. a seisuga on 162 gümnaasiumi või gümnaasiumiastmega üldhariduskooli (sh 9 täiskasvanute gümnaasiumi ja Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal) ning Tallinna Muusika- ja Balletikool, mis on

kutseõppeasutus, kus toimub statsionaarne üldharidusõpe.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus

Muudatus mõjutab gümnaasiume ja koole, kus on gümnaasiumiaste (nendeks on põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 kohaselt „põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; gümnaasium, milles võib olla

põhikooli klasse ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe; gümnaasium, milles võib olla põhikooli klasse ning mille põhikooli klassides võib toimuda ainult mittestatsionaarne

õpe; gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena“. Muudatus võimaldab koolidel esialgse pingerea moodustamisel kutsuda vestlusele vastava

gümnaasiumi esimese eelistusena märkinud õpilaskandidaadid ning koolid väldivad olukorda, kus pingerea tipuga peaks vestlema ja kohta pakkuma iga kool.

Muudatuse tulemusel väheneb oluliselt koolide töökoormus, kuna tõenäoliselt on vaja vestelda üksnes kooli esimeseks ja teiseks eelistuseks märkinud õpilaskandidaatidega,

harvemini kooli kolmandaks eelistuseks märkinud õpilaskandidaatidega.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, mõjutades neid gümnaasiume, kes on kooli

vastuvõtu tingimustes ja korras sätestanud, et vastuvõtmisel arvestatakse õpilaskandidaadi koolieelistuste valikut. Neist koolidest eelkõige koole, kuhu kandideerib korraga väga palju

õpilaskandidaate (enamasti paiknevad sellised koolid suuremates linnades või neid ümbritsevates valdades). Gümnaasiume, kus on vakantseid õppekohti enam kui õpilaskandidaate, muudatus ei mõjuta.

Mõju avaldub sihtrühmale igal aastal, kuna gümnaasiumid korraldavad kooli vastuvõttu

üks kord aastas. Ebasoovitava mõju risk võib saabuda gümnaasiumi jaoks, kes ei ole seadnud koolieelistuse

kõrvale sisuliselt muid vastuvõtutingimusi (test, vestlus vm). Koolieelistus ei pruugi väljendada alati õpilase tegelikku õpimotivatsiooni ning kool võib saada õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimiseks väga ebaühtlase tasemega õpilased. Seda riski saab aga pädeva pedagoogilise personali ja tõhusa karjääriteenuste pakkumise abil maandada.

12

Mõju sihtrühm: kutseõppeasutused

2025/2026. õppeaastal tegutseb Eestis 25 kutseõppeasutust, kus pakutakse õppimiskohustuslikule õpilasele keskharidustaseme õpet. 23 neist on riigi

kutseõppeasutused ning kaks munitsipaalkutseõppeasutused. Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus

Muudatus võimaldab õpilase märgitud valikut arvestada vastuvõtuprotsessis. See aitab optimeerida kooli töökorraldust vastuvõtuprotsessis ja selgust ka selleks, et planeerida

paremini õppekohtade täituvust ning jätkuvastuvõtu läbiviimise vajadust.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, mõjutades eelkõige neid kutseõppeasutusi, kes on

oma vastuvõtu tingimustes ja korras sätestanud, et vastuvõtmisel arvestatakse õpilaskandidaadi koolieelistuste või eriala valikut. Võib eeldada, et enim mõjutab see

koole, kuhu kandideerib korraga väga palju õpilaskandidaate (enamasti paiknevad sellised koolid suuremates linnades, nt Tartu Rakenduslik Kolledž, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tallinna kutseõppeasutused). Kutseõppeasutusi, mis asuvad keskustest kaugemal ja on

seetõttu vabu õppekohti enam kui õpilaskandidaate, muudatus pigem ei mõjuta.

Mõju avaldub sihtrühmale igal aastal. Kutseõppeasutused viivad vastuvõtukonkursse läbi erinevatel aegadel. Õppimiskohustuslikele õpilastele ühtse vastuvõtu käigus märtsist- augustini ning mitmetel tasemeõppe õppekavadele ka paindlikult õppeaasta kestel (nn

talvine vastuvõtt).

Ebasoovitava mõju risk võib saabuda kooli jaoks, kes ei ole seadnud koolieelistuse kõrvale sisuliselt muid vastuvõtutingimusi (test, vestlus vm) või kui kool need seadis, kuid õpilaste eelistuste märkimine ühtses vastuvõtus ei ole olnud koolile ootuspärane. Sellisel juhul võib

eelistuste kasutamine vastuvõtutingimuste osana kujuneda pärssivaks. Oluline on koolidel läbi mõelda, kas eelistuste kasutamine pingerea moodustamiseks on eesmärgipärane.

Oluline on ka mõista, et eelistuste kasutamisel võib olla siiski ka olukordi, kus koolieelistus ei pruugi väljendada õpilase tegelikku õpimotivatsiooni ning kool võib saada õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks väga erineva motivatsiooni ja tasemega õpilasi. Seda riski

saab aga pädeva pedagoogilise personali ja tõhusa karjääriteenuste pakkumise abil maandada.

6.1.2. Avalduste piirarvu reguleerimine kutseõppeasutuste vastuvõtus

Käesoleva eelnõuga täiendatakse kutseõppeasutuse seadust nii, et õpilaskandidaat saab põhivastuvõtu käigus korraldataval konkursil ühes koolis kandideerida maksimaalselt

kolmele erinevale õppekavale. Mõjutatud sihtrühmad on eelkõige õpilaskandidaadid ning alaealiste õpilaskandidaatide

puhul ka nende seaduslikud esindajad.

Mõju sihtrühm: õpilaskandidaadid (vanemad)

13

2025. aasta suvel kandideeris SAISi kaudu kutsekeskhariduse õppekavadele ligi 13 000 avaldusega kokku enam kui 6600 isikut (õpilaskandidaati). Neist üle poole konkureeris rohkem kui ühele õppekavale kas ühes või mitmes koolis.

Mõju valdkond: haridus

Mõju kirjeldus

Kavandatav regulatsioon piiritleb õpilaskandidaadi esmase valiku arvu ühes kutseõppeasutuses ehk mõjutab õpilase piiramatut juurdepääsu kandideerimisprotsessile.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, mõjutades eelkõige neid õpilasi, kes ebakindlusest või muudel põhjustel ei ole valikus kindel ja sooviks kandideerida võimalikult paljudesse

ühe kutseõppeasutuse erialadele. Kuivõrd praktikas on juba ilma õigusliku aluseta koolid tihti avalduste arvu oma vastuvõtutingimustes piiranud, ja senine andmete analüüs näitab, et probleem ei ole laiaulatuslik, siis saab hinnata et mõju sihtrühm on pigem väike.

Mõju avaldumise sagedus õpilaskandidaatide jaoks on valdavalt ühekordne (ühel aastal,

kui õpilane kandideerib). Juhul, kui õpilane kandideerib kutseõppesse ka hiljem, võib see korduda.

Ebasoovitava mõju risk võib seisneda selles, et õpilane siiski valib kandideerimiseks väga suure konkursiga erialad ja ei pruugi põhivastuvõtus ühtegi kohapakkumist saada. See risk

on aga pigem väike. Ohtu, et kandidaat, kes soovib astuda kutseõppeasutusse jääb täiesti ilma kohapakkumiseta aitab maandada see, et piirang kehtestatakse koolipõhiselt. Õpilane saab kõigisse eesti kutseõppeasutustesse esitada kuni kolm avaldust. Lisaks ei seata

piirangut jätkuvastuvõtu konkurssidele.

6.2. Koolist väljaarvamise regulatsiooni muutmine

Käesoleva eelnõuga muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõike 1 punkti 7 ja

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi lõige 2.

Mõjutatud sihtrühmad on gümnaasiumis õppivad õpilased, gümnaasiumid. Mõju sihtrühm: gümnaasiumiõpilased

Muudatused mõjutavad üksnes gümnaasiumites õppivaid täiskasvanud õpilasi. Põhjuseks

eelkõige asjaolu, et 1. septembrist 2025. a on Eestis kehtestatud koolikohustuse asemel õppimiskohustus, mis tähendab, et kõik on kohustatud kuni 18-aastaseks saamiseni õppima üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses (v.a juhul, kui inimene omandab enne 18-aastaseks

saamist kesk- või kutsehariduse). Õppimiskohustuslikku inimest ei saa kool välja arvata.

2025/2026. õppeaastal õpib (10. septembri 2025. a seisuga) gümnaasiumites kokku 13 720 vähemalt 18-aastast õpilast. Sealhulgas statsionaarses õppes 7699, mittestatsionaarses õppes 4105, eksternõppes 96 ja üksikuid õppeaineid mittestatsionaarses õppes 1820 õpilast. Vanus on

arvutatud 01. septembri 2025. a seisuga.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

14

Mõju kirjeldus Muudatus ühtlustab kõigi gümnaasiumides õppivate täiskasvanud õpilaste jaoks

gümnaasiumitest väljaarvamise tingimused. See tähendab, et koolid ei saa edaspidi selliseid tingimusi ise kooli kodukorraga kehtestada. Muudatus vähendab seetõttu tõenäoliselt

võimalikke õigusvaidlusi, kuna lüheneb rakendatavate tingimuste loetelu. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on sihtrühma jaoks keskmise ulatusega. Muudatusega garanteeritakse õpilastele õppetöös

edasijõudmise osas suurem kindlustunne, et õpingutega on võimalik lõpule jõuda ja gümnaasium ei saa ise kehtestada ebamõistlikke tingimusi. Tänane praktika on tihti selline, et õpilane arvatakse (kooli direktori otsusega) gümnaasiumist välja pärast seda, kui õppenõukogu

ei ole ühe „puuduliku“ kursusehinde olemasolul õpilast järgmisse klassi (nt 11. klassist 12. klassi) üle viinud.

Mõju avaldumise sagedus on sihtrühma jaoks pidev alates 18-aastaseks saamisest kuni õpingutega lõpule jõudmiseni.

Ebasoovitava mõju risk on väike. See võib väljenduda selles, et õpilasel võib jääda 12. klassi

lõpuks liiga palju „puudulikke“ ja „nõrku“ kursusehindeid kahes õppeaines (mis on aktsepteeritav, et õpilast mitte välja arvata) ning ta ei jõua enne gümnaasiumi lõpetamist neid parandada, et saada kokku „rahuldavad“ kooliastmehinded. Riski suurus sõltub ka sellest,

kuidas kujuneb konkreetses gümnaasiumis ja konkreetses õppeaines õpilase kooliastmehinne – see on kooliti erinev, kuna riik ei reguleeri sellist küsimust õigusaktides. Osadel juhtudel peavad

vähemalt „rahuldava“ kooliastmehinde saamiseks olema kõik kursused sooritatud vähemalt „rahuldavale“ hindele, osadel juhtudel aga mitte (ehk et „rahuldava“ kooliastmehinde saamiseks võib üks või mõni kursus olla hinnatud ka „puuduliku“ hindega). See on kooli ja

õpetajate autonoomia küsimus.

Mõju sihtrühm: gümnaasiumid

2025/2026. õppeaastal tegutseb Eestis 163 kooli, mis on gümnaasiumid või kus on

gümnaasiumiaste.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus

Muudatuse tulemusel peavad need gümnaasiumid, kes on oma kodukorras kehtestanud

põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega võrreldes täiendavad tingimused õpilaste koolist väljaarvamiseks, vastava regulatsiooni kehtetuks tunnistama.

Muudatuse tulemusel tuleb nendel koolidel muuta ka oma halduspraktikat ning võtta edaspidi õpilaste koolist väljaarvamisel aluseks üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1

sätestatud regulatsioon. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju on sihtrühma jaoks keskmise ulatusega ja sõltub sellest, kas kool kasutas seni võimalust

kehtestada täiendavad tingimused õpilaste koolist väljaarvamiseks. Nende koolide jaoks, kes ei olnud täiendavaid tingimusi kehtestanud, on muudatusel väiksem mõju (kaasneb mõju üksnes

15

§ 28 lõike 1 punkti 7 muutmisega). Arvestades, et suurem osa gümnaasiumites õppivatest noortest on alla 18-aastased, kellele muudatused ei laiene, siis on gümnaasiumite jaoks sihtrühm, kellele uut regulatsiooni kohaldada, pigem väiksemapoolne.

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna muudatused avaldavad tegutsevatele

gümnaasiumitele alalist mõju. Ebasoovitava mõju risk on sarnane juba õpilaste juures väljatooduga – kui konkreetses

gümnaasiumis õppival õpilasel on 12. klassis õppimise ajaks kogunenud palju „puuduliku“ hindega kursuseid ning kooliastmehinde saamiseks peavad need olema parandatud vähemalt

„rahuldavaks“, siis peab gümnaasium leidma õpilastele võimaluse kursuste järelevastamiseks. See tähendab konkreetse õppeaine õpetajatele lisatööd, mida võib olla keeruline korraldada, kui õpetajate töökoormus on juba suur (töötavad täiskoormusega).

6.3. Mõjutusmeetmete regulatsiooni muutmine

Käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 58 lõike 3 punkt 3 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 4.

Mõjutatud sihtrühmad on õpilased ja nende seaduslikud esindajad, üldhariduskoolid (nii

põhikoolid kui ka gümnaasiumid). Mõju sihtrühm: õpilased ja nende seaduslikud esindajad

Muudatusest on mõjutatud kõik üldhariduskoolides (põhikool, gümnaasium) õppivad õpilased

ja nende seaduslikud esindajad. 2025/2026. õppeaastal õppis kõikides üldhariduskoolides kokku 169 516 õpilast.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Mõjutusmeetmete loetelust jäetakse välja üks senine meede - õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Seega ei saa õpilaste mõjutamiseks enam õpilasega tema käitumist

õppenõukogus arutada. Teiste mõjutusmeetmete rakendamine on aga edaspidi võimalik. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus on väike. Eelkõige põhjusel, et ülejäänuid seaduses nimetatud (kokku 11)

meetmeid on endiselt õpilaste mõjutamiseks võimalik kasutada, sealhulgas kehtetuks tunnistatava meetmega küllaltki sarnast meedet – õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures (§ 58 lõike 3 punkt 2).

Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna seadusest välja jäetavat mõjutusmeedet ei saa

edaspidi enam rakendada. Ebasoovitava mõju risk puudub, kuna 12 mõjutusmeetme asemel 11 mõjutusmeedet on

edaspidigi võimalik rakendada. Seega ei jää mõjutamist vajavad õpilased ka edaspidi mõjutamata. Arvestades, et eelnevalt nimetatud küllaltki sarnane mõjutusmeede (õpilasega

tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures) jääb seadusesse alles, siis saa

16

tekkida ka ohtu, et mõjutusmeetmete loetelus ei ole sellist meedet, mis võiks just konkreetset inimest mõjutada (olukorras kus teised meetmed ei pruugi olla tõhusad).

Mõju sihtrühm: üldhariduskoolid (põhikool, gümnaasium)

Muudatusest on mõjutatud kõik üldhariduskoolid ning täpsemalt koolide õppenõukogud (kui haldusorganid). Õppenõukogu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud koolitöötajatest (kooli direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori

nimetatud isikud) koosnev kogu, mille ülesanne on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustööd analüüsida ja hinnata ning teha õppe- ja kasvatusalaseid otsuseid.

2025/2026. õppeaastal tegutseb Eestis kokku 477 üldhariduskooli, kus on moodustatud õppenõukogud.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus

Muudatuse tõttu koolide õppenõukogud edaspidi õpilastega nende käitumist õppenõukogu koosolekutel enam ei aruta. Seega vähenevad mõnevõrra õppenõukogu ülesanded ja ühtlasi ka

töökoormus, mis võimaldab rohkem ressurssi panustada muudele arutatavatele teemadele. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju risk

Mõju ulatus mõjutatud sihtrühmale on pigem väike, kuna seda mõjutusmeedet olulisel määral

koolides ei kasutata. Mõju avaldumise sagedus on pidev, kuna seadusest välja jäetavat mõjutusmeedet ei saa

edaspidi enam rakendada.

Ebasoovitava mõju risk on mõjutatud sihtrühmale väike, kuna seadus sisaldab rohkel määral erinevaid mõjutusmeetmeid, mida kool saab mõjutamist vajava õpilase suhtes rakendada. Seega ei teki ohtu, et õpilased, kelle käitumist jne kool peaks mõjutama, jääksid mõjutamata.

7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuse tulemusel peavad need koolid, kes soovivad õpilaskandidaatide koolieelistuste pingerida arvestada, oma vastuvõtu tingimustes ja korras sätestama, et õpilaskandidaadi valikut

vastuvõtuprotsessis arvestatakse. Selleks, et kehtestatav regulatsioon saaks juba kohalduda 2026. aasta gümnaasiumi vastuvõtule peavad vastavad korrad olema koolidel muudetud

hiljemalt 1. märtsiks 2026. a. Põhjuseks asjaolu, et haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 2 lõikest 3 tuleneb, et - Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta

teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra

seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks. Lisaks sedastab haridus- ja teadusministri 21. augusti 2024. a määruse nr 23 „Õpilase kutseõppeasutusse vastuvõtu ja kutseõppeasutusest väljaarvamise kord“ § 3 lõige 4, et ka kutseõppeasutused ei tohi

vastuvõtukonkursi väljakuulutamisest kuni õppetöö alguseni muuta vastuvõtu korda, vastuvõtutingimusi, hindamiskriteeriume, vastuvõtukonkursi ajakava ega vähendada

vastuvõetavate õpilaste arvu, välja arvatud vääramatu jõu põhjustatud olukorras või juhul, kui

17

vastuvõtukonkurss tuleb kehtetuks tunnistada käesolevas määruses sätestatud alustel. Kuna uue regulatsiooni näol on tegemist koolide vaatest võimalusega, mitte kohustusega, siis ei saa tugineda ka sellele, et koolisisene regulatsioon viiakse seaduses tooduga kooskõlla.

Muudatuste jõustumisel peavad tegutsevad gümnaasiumid muudatused sisse viima ka oma

kooli kodukordadesse, juhul kui nad on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikest 2 tulenevalt sätestanud (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lõikes 1 sätestatule lisaks) täiendavad alused õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks.

Muudatused aitavad olulisel määral vähendada koolide halduskoormust. See väheneb nii

seeläbi, et gümnaasiumid peavad vastuvõtmisprotsessis kutsuma vastuvõtukatsetele senisest vähem õpilaskandidaate, kui ka seeläbi, et õppenõukogu kui üsna kohmakas haldusorgan ei pea enam õpilase käitumist õppenõukogu koosolekul arutama.

Eelnõu jõustumine ei too koolide ega nende pidajate jaoks kaasa täiendavat kulu. Samuti ei

kaasne eelnõuga otsest rahalist tulu. 8. Rakendusaktid

Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine eeldab haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a

määruse nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“ §-i 3 kehtetuks tunnistamist. 9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna seaduse eelnõu § 1 ja § 2 esimest punkti on soov rakendada

juba 2026. aasta gümnaasiumite vastuvõtu korraldamisel. § 2 punktid 2 ja 3 jõustuvad järgmise õppeaasta algusest ehk 1. septembrist 2026. a, et anda gümnaasiumitele aega muudatuste tegemiseks oma kodukordades.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -

lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate

Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule. Eelnõus olevad kutseõppeasutuse seaduse muudatused on läbi räägitud Eesti Kutseõppe Edendamise Ühinguga.

Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiits- ja

Digiministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega ning Siseministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitasid kirjaliku arvamuse Eesti Koolijuhtide Ühendus ning Eesti Õpilasesinduste Liit.

Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a