Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/8941-10 |
| Registreeritud | 19.11.2025 |
| Sünkroonitud | 20.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Margit Juhkam (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-19 07:22:43
Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1
[email protected]
[email protected] Meie 19.11.2025 nr 4/215
Arvamuse avaldamine hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud VTK kohta.
1. HÕNTE nõuete rikkumine
Kaubanduskoja hinnangul ei ole täna hea õigusloome takistuseks HÕNTE-s sisalduvad nõuded, vaid peamine probleem peitub selles, et teatud juhtudel ei peeta kinni HÕNTE-s olevatest nõuetest. Kuigi õigusloome kvaliteet on aasta-aastalt läinud paremaks, esineb siiski olukordasid, kus HÕNTE reegleid ei järgita või ei tehta seda täies ulatuses. Näiteks oleme kokku puutunud juhtumitega, kus eelnõule ei eelne VTK-d, kuigi HÕNTE kohaselt puudub mõjuv põhjus VTK koostamata jätmiseks. Samuti oleme näinud eelnõu seletuskirjasid, kus olulised mõjud on analüüsimata või on seda tehtud pealiskaudselt. Eelkõige valmistab meile HÕNTE nõuete mittejärgimine muret nende muudatuste puhul, millega kaasneb oluline mõju. Seega meie hinnangul aitaks õigusloome kvaliteeti parandada kõige paremini see, kui igapäevaselt hakatakse järgima HÕNTE põhimõtteid.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kui VTK või eelnõu puhul unustatakse HÕNTE nõudeid järgida, siis võiksid nii teised ametnikud, poliitikud, riigiasutused kui ka muud osapooled eelnõu koostajatele meelde tuletada ja vajadusel ka korduvalt meelde tuletada, et HÕNTE nõudeid tuleb järgida. Kaubanduskoda on seda teinud ja jätkab sellega ka edaspidi.
• Lisaks võiks lähtuda põhimõttest, et kui eelnõu puhul ei järgita HÕNTE nõudeid, siis jäetakse eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiitmata. Mõistame, et sellist nõuet võib-olla keeruline lisada HÕNTE-sse, kuid see põhimõte võiks vähemalt kehtida kui kirjutamata reegel õigusloome protsessis.
2. Väljatöötamiskavatsused
VTK-s (lk 2-4) on ühe võimaliku muudatusena pakutud välja kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK osas. Ettepaneku kohaselt võiks edaspidi VTK-s olla kohustusliku teabena valdkond või lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; eesmärk; probleemi võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; millised mõjud võivad muudatusega kaasneda ning kuidas kaasnevat olulist mõju analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.
Kaubanduskoda toetab lähenemist muuta tänast VTK koostamise protsessi lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Meie hinnangul peaks VTK lisaks eeltoodule sisaldama jätkuvalt ka seda, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See muudatus jõustus HÕNTE-s alles 25. mail 2025 ning me ei pea mõistlikuks seda nõuet HÕNTE-st välja jätta.
Lisaks peame oluliseks, et VTK-s oleksid ka edaspidi kirjas järgnevad tegevused ja tähtajad. Näiteks kehtiva HÕNTE kohaselt peab VTK sisaldama eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega. Leiame, et ka edaspidi peaks olema avalikkusele teada, mida plaanitakse pärast VTK koostamist teha ja milline on järgnevate tegevuste esialgne ajakava. See on oluline info ka huvigruppidele, et oma tegevusi paremini planeerida.
Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek:
• VTK koostamise kohustus peab säilima, kuid toetame kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK-s.
• Lisaks VTK-s (lk 3-4) sisalduvale kohustuslikule teabele peab VTK jätkuvalt sisaldama teavet ka selle kohta, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. VTK-s peab olema jätkuvalt teave ka järgnevate tegevuste ja ajakava kohta.
3. Mõju hindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 5) sisalduvat eesmärki, et eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs peab andma otsustajatele selge ja objektiivse ülevaate, keda ja kuidas eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad.
Üheks mõju hindamise kitsaskohaks on täna ka see, et ei hinnata kumulatiivset mõju. Näiteks üks muudatus ei pruugi avaldada olulist mõju, aga kui eelnõus on mitu väheolulist muudatust, siis nendel võib olla oluline koondmõju. Lisaks ei arvestata mõju analüüsi puhul ka seda, milliseid muudatusi tehakse samaaegselt teiste eelnõudega, plaanitakse lähiajal teha või on hiljuti tehtud. Seetõttu võib ühe eelnõuga kaasnev mõju olla väheoluline, aga kui vaadata plaanitavate või hiljuti jõustunud muudatuste kogumõju konkreetsele sihtgrupile, siis sellel võib olla väga oluline mõju.
Kaubanduskoja seisukoht:
Eelnõu seletuskirjas peab olema mõjuanalüüs. Mida olulisem on plaanitavate muudatuste mõju, seda põhjalikum peab olema mõju analüüs. Mõju analüüsis tuleb võtta arvesse ka kumulatiivset mõju.
4. Järelhindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 9) olevat seisukohta, et kõikides eelnõudes ei ole mõistlik järelhindamise kohustust sätestada. Samas leiame, et järelhindamist kasutatakse hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame VTK-s (lk 9) kirjeldatud põhimõtet, et järelhindamine tuleb teha olulise mõjuga seaduseelnõudel.
5. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale
Toetame VTK-s (lk 14) olevat eesmärki, et seletuskiri peaks otsustajatele andma ülevaatliku teabe, mis aitab vältida ülereguleerimist ning võimaldab täita EL-i nõuded ilma liigsete riiklike lisandusteta.
Kaubanduskoja seisukoht:
• Toetame VTK-s (lk 14-15) toodud lahendust, mille kohaselt EL-i õigust üle võtva eelnõu puhul tuleks seletuskirja esitada info selle kohta, kas ja milliseid EL-i õigusakte eelnõuga üle võetakse või rakendatakse, millises ulatuses ülevõtmist EL-i õigusakt ette näeb (minimaalne vs täielik harmoneerimine või midagi vahepealset), millised on liikmesriigi võimalikud valikukohad, millised valikud on eelnõu koostaja neis küsimustes teinud, samuti kas ja millised sätted EL-i õigust üle võtvas eelnõus ei ole otseselt EL-i õigusega seotud.
• Toetame ka lahendust täiendada HÕNTE-t nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade heakskiitmist muutunud.
6. Kaasatavatele võimaldatav aeg tagasiside andmiseks
HÕNTE § 1 lõike 5 kohaselt toimub väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. Kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt võimaldatakse kaasatavatele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Oleme sageli puutunud kokku praktikaga, kus kaasatavatele antakse lühike tagasiside andmise tähtaeg, näiteks mõned tööpäevad. Nii lühike vastamise tähtaeg ei võimalda huvigruppidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumitele põhjalikku tagasisidet anda. Selle tulemusena väheneb eelnõu kvaliteet ning õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavus.
Kuigi HÕNTE viitab kaasamise heale tavale, siis võiks ka HÕNTE-s olla konkreetne säte selle kohta, kui palju aega tuleks üldreeglina kaasatavatele anda tagasiside esitamiseks. Leiame, et see tähtaeg võiks olla minimaalselt 2 nädalat. Samas mahukamate teemade puhul peab see olema oluliselt pikem (vähemalt 4 nädalat). Mõistame, et teatud kiireloomuliste eelnõude puhul võib tähtaeg olla lühem kui 2 nädalat, aga need peaksid olema erandlikud juhtumid. Kaasatavatele antava tähtaja lisamine HÕNTE-sse annaks eelnõu koostajatele tugevama signaali, et kaasatavatele tuleb anda piisavalt aega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada HÕNTE-sse säte, kui palju tuleb üldreeglina anda kaasatavatele aega tagasiside esitamiseks.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1
[email protected]
[email protected] Meie 19.11.2025 nr 4/215
Arvamuse avaldamine hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud VTK kohta.
1. HÕNTE nõuete rikkumine
Kaubanduskoja hinnangul ei ole täna hea õigusloome takistuseks HÕNTE-s sisalduvad nõuded, vaid peamine probleem peitub selles, et teatud juhtudel ei peeta kinni HÕNTE-s olevatest nõuetest. Kuigi õigusloome kvaliteet on aasta-aastalt läinud paremaks, esineb siiski olukordasid, kus HÕNTE reegleid ei järgita või ei tehta seda täies ulatuses. Näiteks oleme kokku puutunud juhtumitega, kus eelnõule ei eelne VTK-d, kuigi HÕNTE kohaselt puudub mõjuv põhjus VTK koostamata jätmiseks. Samuti oleme näinud eelnõu seletuskirjasid, kus olulised mõjud on analüüsimata või on seda tehtud pealiskaudselt. Eelkõige valmistab meile HÕNTE nõuete mittejärgimine muret nende muudatuste puhul, millega kaasneb oluline mõju. Seega meie hinnangul aitaks õigusloome kvaliteeti parandada kõige paremini see, kui igapäevaselt hakatakse järgima HÕNTE põhimõtteid.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kui VTK või eelnõu puhul unustatakse HÕNTE nõudeid järgida, siis võiksid nii teised ametnikud, poliitikud, riigiasutused kui ka muud osapooled eelnõu koostajatele meelde tuletada ja vajadusel ka korduvalt meelde tuletada, et HÕNTE nõudeid tuleb järgida. Kaubanduskoda on seda teinud ja jätkab sellega ka edaspidi.
• Lisaks võiks lähtuda põhimõttest, et kui eelnõu puhul ei järgita HÕNTE nõudeid, siis jäetakse eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiitmata. Mõistame, et sellist nõuet võib-olla keeruline lisada HÕNTE-sse, kuid see põhimõte võiks vähemalt kehtida kui kirjutamata reegel õigusloome protsessis.
2. Väljatöötamiskavatsused
VTK-s (lk 2-4) on ühe võimaliku muudatusena pakutud välja kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK osas. Ettepaneku kohaselt võiks edaspidi VTK-s olla kohustusliku teabena valdkond või lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; eesmärk; probleemi võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; millised mõjud võivad muudatusega kaasneda ning kuidas kaasnevat olulist mõju analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.
Kaubanduskoda toetab lähenemist muuta tänast VTK koostamise protsessi lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Meie hinnangul peaks VTK lisaks eeltoodule sisaldama jätkuvalt ka seda, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See muudatus jõustus HÕNTE-s alles 25. mail 2025 ning me ei pea mõistlikuks seda nõuet HÕNTE-st välja jätta.
Lisaks peame oluliseks, et VTK-s oleksid ka edaspidi kirjas järgnevad tegevused ja tähtajad. Näiteks kehtiva HÕNTE kohaselt peab VTK sisaldama eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega. Leiame, et ka edaspidi peaks olema avalikkusele teada, mida plaanitakse pärast VTK koostamist teha ja milline on järgnevate tegevuste esialgne ajakava. See on oluline info ka huvigruppidele, et oma tegevusi paremini planeerida.
Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek:
• VTK koostamise kohustus peab säilima, kuid toetame kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK-s.
• Lisaks VTK-s (lk 3-4) sisalduvale kohustuslikule teabele peab VTK jätkuvalt sisaldama teavet ka selle kohta, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. VTK-s peab olema jätkuvalt teave ka järgnevate tegevuste ja ajakava kohta.
3. Mõju hindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 5) sisalduvat eesmärki, et eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs peab andma otsustajatele selge ja objektiivse ülevaate, keda ja kuidas eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad.
Üheks mõju hindamise kitsaskohaks on täna ka see, et ei hinnata kumulatiivset mõju. Näiteks üks muudatus ei pruugi avaldada olulist mõju, aga kui eelnõus on mitu väheolulist muudatust, siis nendel võib olla oluline koondmõju. Lisaks ei arvestata mõju analüüsi puhul ka seda, milliseid muudatusi tehakse samaaegselt teiste eelnõudega, plaanitakse lähiajal teha või on hiljuti tehtud. Seetõttu võib ühe eelnõuga kaasnev mõju olla väheoluline, aga kui vaadata plaanitavate või hiljuti jõustunud muudatuste kogumõju konkreetsele sihtgrupile, siis sellel võib olla väga oluline mõju.
Kaubanduskoja seisukoht:
Eelnõu seletuskirjas peab olema mõjuanalüüs. Mida olulisem on plaanitavate muudatuste mõju, seda põhjalikum peab olema mõju analüüs. Mõju analüüsis tuleb võtta arvesse ka kumulatiivset mõju.
4. Järelhindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 9) olevat seisukohta, et kõikides eelnõudes ei ole mõistlik järelhindamise kohustust sätestada. Samas leiame, et järelhindamist kasutatakse hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame VTK-s (lk 9) kirjeldatud põhimõtet, et järelhindamine tuleb teha olulise mõjuga seaduseelnõudel.
5. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale
Toetame VTK-s (lk 14) olevat eesmärki, et seletuskiri peaks otsustajatele andma ülevaatliku teabe, mis aitab vältida ülereguleerimist ning võimaldab täita EL-i nõuded ilma liigsete riiklike lisandusteta.
Kaubanduskoja seisukoht:
• Toetame VTK-s (lk 14-15) toodud lahendust, mille kohaselt EL-i õigust üle võtva eelnõu puhul tuleks seletuskirja esitada info selle kohta, kas ja milliseid EL-i õigusakte eelnõuga üle võetakse või rakendatakse, millises ulatuses ülevõtmist EL-i õigusakt ette näeb (minimaalne vs täielik harmoneerimine või midagi vahepealset), millised on liikmesriigi võimalikud valikukohad, millised valikud on eelnõu koostaja neis küsimustes teinud, samuti kas ja millised sätted EL-i õigust üle võtvas eelnõus ei ole otseselt EL-i õigusega seotud.
• Toetame ka lahendust täiendada HÕNTE-t nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade heakskiitmist muutunud.
6. Kaasatavatele võimaldatav aeg tagasiside andmiseks
HÕNTE § 1 lõike 5 kohaselt toimub väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. Kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt võimaldatakse kaasatavatele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Oleme sageli puutunud kokku praktikaga, kus kaasatavatele antakse lühike tagasiside andmise tähtaeg, näiteks mõned tööpäevad. Nii lühike vastamise tähtaeg ei võimalda huvigruppidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumitele põhjalikku tagasisidet anda. Selle tulemusena väheneb eelnõu kvaliteet ning õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavus.
Kuigi HÕNTE viitab kaasamise heale tavale, siis võiks ka HÕNTE-s olla konkreetne säte selle kohta, kui palju aega tuleks üldreeglina kaasatavatele anda tagasiside esitamiseks. Leiame, et see tähtaeg võiks olla minimaalselt 2 nädalat. Samas mahukamate teemade puhul peab see olema oluliselt pikem (vähemalt 4 nädalat). Mõistame, et teatud kiireloomuliste eelnõude puhul võib tähtaeg olla lühem kui 2 nädalat, aga need peaksid olema erandlikud juhtumid. Kaasatavatele antava tähtaja lisamine HÕNTE-sse annaks eelnõu koostajatele tugevama signaali, et kaasatavatele tuleb anda piisavalt aega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada HÕNTE-sse säte, kui palju tuleb üldreeglina anda kaasatavatele aega tagasiside esitamiseks.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Saadan Kaubandus-Tööstuskoja kommentaarid ja ettepanekud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise eelnõu VTK kohta.
Parimate soovidega
|
Marko Udras
|
|
||||||
|
|
|||||||
|
www.koda.ee www.ettevotluskonkurss.ee www.estonianexport.ee www.enterprise-europe.ee |
|||||||
|
|
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-19 07:22:43
Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1
[email protected]
[email protected] Meie 19.11.2025 nr 4/215
Arvamuse avaldamine hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud VTK kohta.
1. HÕNTE nõuete rikkumine
Kaubanduskoja hinnangul ei ole täna hea õigusloome takistuseks HÕNTE-s sisalduvad nõuded, vaid peamine probleem peitub selles, et teatud juhtudel ei peeta kinni HÕNTE-s olevatest nõuetest. Kuigi õigusloome kvaliteet on aasta-aastalt läinud paremaks, esineb siiski olukordasid, kus HÕNTE reegleid ei järgita või ei tehta seda täies ulatuses. Näiteks oleme kokku puutunud juhtumitega, kus eelnõule ei eelne VTK-d, kuigi HÕNTE kohaselt puudub mõjuv põhjus VTK koostamata jätmiseks. Samuti oleme näinud eelnõu seletuskirjasid, kus olulised mõjud on analüüsimata või on seda tehtud pealiskaudselt. Eelkõige valmistab meile HÕNTE nõuete mittejärgimine muret nende muudatuste puhul, millega kaasneb oluline mõju. Seega meie hinnangul aitaks õigusloome kvaliteeti parandada kõige paremini see, kui igapäevaselt hakatakse järgima HÕNTE põhimõtteid.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kui VTK või eelnõu puhul unustatakse HÕNTE nõudeid järgida, siis võiksid nii teised ametnikud, poliitikud, riigiasutused kui ka muud osapooled eelnõu koostajatele meelde tuletada ja vajadusel ka korduvalt meelde tuletada, et HÕNTE nõudeid tuleb järgida. Kaubanduskoda on seda teinud ja jätkab sellega ka edaspidi.
• Lisaks võiks lähtuda põhimõttest, et kui eelnõu puhul ei järgita HÕNTE nõudeid, siis jäetakse eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiitmata. Mõistame, et sellist nõuet võib-olla keeruline lisada HÕNTE-sse, kuid see põhimõte võiks vähemalt kehtida kui kirjutamata reegel õigusloome protsessis.
2. Väljatöötamiskavatsused
VTK-s (lk 2-4) on ühe võimaliku muudatusena pakutud välja kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK osas. Ettepaneku kohaselt võiks edaspidi VTK-s olla kohustusliku teabena valdkond või lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; eesmärk; probleemi võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; millised mõjud võivad muudatusega kaasneda ning kuidas kaasnevat olulist mõju analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.
Kaubanduskoda toetab lähenemist muuta tänast VTK koostamise protsessi lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Meie hinnangul peaks VTK lisaks eeltoodule sisaldama jätkuvalt ka seda, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See muudatus jõustus HÕNTE-s alles 25. mail 2025 ning me ei pea mõistlikuks seda nõuet HÕNTE-st välja jätta.
Lisaks peame oluliseks, et VTK-s oleksid ka edaspidi kirjas järgnevad tegevused ja tähtajad. Näiteks kehtiva HÕNTE kohaselt peab VTK sisaldama eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega. Leiame, et ka edaspidi peaks olema avalikkusele teada, mida plaanitakse pärast VTK koostamist teha ja milline on järgnevate tegevuste esialgne ajakava. See on oluline info ka huvigruppidele, et oma tegevusi paremini planeerida.
Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek:
• VTK koostamise kohustus peab säilima, kuid toetame kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK-s.
• Lisaks VTK-s (lk 3-4) sisalduvale kohustuslikule teabele peab VTK jätkuvalt sisaldama teavet ka selle kohta, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. VTK-s peab olema jätkuvalt teave ka järgnevate tegevuste ja ajakava kohta.
3. Mõju hindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 5) sisalduvat eesmärki, et eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs peab andma otsustajatele selge ja objektiivse ülevaate, keda ja kuidas eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad.
Üheks mõju hindamise kitsaskohaks on täna ka see, et ei hinnata kumulatiivset mõju. Näiteks üks muudatus ei pruugi avaldada olulist mõju, aga kui eelnõus on mitu väheolulist muudatust, siis nendel võib olla oluline koondmõju. Lisaks ei arvestata mõju analüüsi puhul ka seda, milliseid muudatusi tehakse samaaegselt teiste eelnõudega, plaanitakse lähiajal teha või on hiljuti tehtud. Seetõttu võib ühe eelnõuga kaasnev mõju olla väheoluline, aga kui vaadata plaanitavate või hiljuti jõustunud muudatuste kogumõju konkreetsele sihtgrupile, siis sellel võib olla väga oluline mõju.
Kaubanduskoja seisukoht:
Eelnõu seletuskirjas peab olema mõjuanalüüs. Mida olulisem on plaanitavate muudatuste mõju, seda põhjalikum peab olema mõju analüüs. Mõju analüüsis tuleb võtta arvesse ka kumulatiivset mõju.
4. Järelhindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 9) olevat seisukohta, et kõikides eelnõudes ei ole mõistlik järelhindamise kohustust sätestada. Samas leiame, et järelhindamist kasutatakse hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame VTK-s (lk 9) kirjeldatud põhimõtet, et järelhindamine tuleb teha olulise mõjuga seaduseelnõudel.
5. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale
Toetame VTK-s (lk 14) olevat eesmärki, et seletuskiri peaks otsustajatele andma ülevaatliku teabe, mis aitab vältida ülereguleerimist ning võimaldab täita EL-i nõuded ilma liigsete riiklike lisandusteta.
Kaubanduskoja seisukoht:
• Toetame VTK-s (lk 14-15) toodud lahendust, mille kohaselt EL-i õigust üle võtva eelnõu puhul tuleks seletuskirja esitada info selle kohta, kas ja milliseid EL-i õigusakte eelnõuga üle võetakse või rakendatakse, millises ulatuses ülevõtmist EL-i õigusakt ette näeb (minimaalne vs täielik harmoneerimine või midagi vahepealset), millised on liikmesriigi võimalikud valikukohad, millised valikud on eelnõu koostaja neis küsimustes teinud, samuti kas ja millised sätted EL-i õigust üle võtvas eelnõus ei ole otseselt EL-i õigusega seotud.
• Toetame ka lahendust täiendada HÕNTE-t nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade heakskiitmist muutunud.
6. Kaasatavatele võimaldatav aeg tagasiside andmiseks
HÕNTE § 1 lõike 5 kohaselt toimub väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. Kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt võimaldatakse kaasatavatele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Oleme sageli puutunud kokku praktikaga, kus kaasatavatele antakse lühike tagasiside andmise tähtaeg, näiteks mõned tööpäevad. Nii lühike vastamise tähtaeg ei võimalda huvigruppidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumitele põhjalikku tagasisidet anda. Selle tulemusena väheneb eelnõu kvaliteet ning õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavus.
Kuigi HÕNTE viitab kaasamise heale tavale, siis võiks ka HÕNTE-s olla konkreetne säte selle kohta, kui palju aega tuleks üldreeglina kaasatavatele anda tagasiside esitamiseks. Leiame, et see tähtaeg võiks olla minimaalselt 2 nädalat. Samas mahukamate teemade puhul peab see olema oluliselt pikem (vähemalt 4 nädalat). Mõistame, et teatud kiireloomuliste eelnõude puhul võib tähtaeg olla lühem kui 2 nädalat, aga need peaksid olema erandlikud juhtumid. Kaasatavatele antava tähtaja lisamine HÕNTE-sse annaks eelnõu koostajatele tugevama signaali, et kaasatavatele tuleb anda piisavalt aega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada HÕNTE-sse säte, kui palju tuleb üldreeglina anda kaasatavatele aega tagasiside esitamiseks.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1
[email protected]
[email protected] Meie 19.11.2025 nr 4/215
Arvamuse avaldamine hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi: HÕNTE) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud VTK kohta.
1. HÕNTE nõuete rikkumine
Kaubanduskoja hinnangul ei ole täna hea õigusloome takistuseks HÕNTE-s sisalduvad nõuded, vaid peamine probleem peitub selles, et teatud juhtudel ei peeta kinni HÕNTE-s olevatest nõuetest. Kuigi õigusloome kvaliteet on aasta-aastalt läinud paremaks, esineb siiski olukordasid, kus HÕNTE reegleid ei järgita või ei tehta seda täies ulatuses. Näiteks oleme kokku puutunud juhtumitega, kus eelnõule ei eelne VTK-d, kuigi HÕNTE kohaselt puudub mõjuv põhjus VTK koostamata jätmiseks. Samuti oleme näinud eelnõu seletuskirjasid, kus olulised mõjud on analüüsimata või on seda tehtud pealiskaudselt. Eelkõige valmistab meile HÕNTE nõuete mittejärgimine muret nende muudatuste puhul, millega kaasneb oluline mõju. Seega meie hinnangul aitaks õigusloome kvaliteeti parandada kõige paremini see, kui igapäevaselt hakatakse järgima HÕNTE põhimõtteid.
Kaubanduskoja ettepanekud:
• Kui VTK või eelnõu puhul unustatakse HÕNTE nõudeid järgida, siis võiksid nii teised ametnikud, poliitikud, riigiasutused kui ka muud osapooled eelnõu koostajatele meelde tuletada ja vajadusel ka korduvalt meelde tuletada, et HÕNTE nõudeid tuleb järgida. Kaubanduskoda on seda teinud ja jätkab sellega ka edaspidi.
• Lisaks võiks lähtuda põhimõttest, et kui eelnõu puhul ei järgita HÕNTE nõudeid, siis jäetakse eelnõu kooskõlastusringil kooskõlastamata ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiitmata. Mõistame, et sellist nõuet võib-olla keeruline lisada HÕNTE-sse, kuid see põhimõte võiks vähemalt kehtida kui kirjutamata reegel õigusloome protsessis.
2. Väljatöötamiskavatsused
VTK-s (lk 2-4) on ühe võimaliku muudatusena pakutud välja kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK osas. Ettepaneku kohaselt võiks edaspidi VTK-s olla kohustusliku teabena valdkond või lahendamist vajav probleem ja sihtrühm; eesmärk; probleemi võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus; millised mõjud võivad muudatusega kaasneda ning kuidas kaasnevat olulist mõju analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita.
Kaubanduskoda toetab lähenemist muuta tänast VTK koostamise protsessi lihtsamaks ja vähem koormavamaks. Meie hinnangul peaks VTK lisaks eeltoodule sisaldama jätkuvalt ka seda, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. See muudatus jõustus HÕNTE-s alles 25. mail 2025 ning me ei pea mõistlikuks seda nõuet HÕNTE-st välja jätta.
Lisaks peame oluliseks, et VTK-s oleksid ka edaspidi kirjas järgnevad tegevused ja tähtajad. Näiteks kehtiva HÕNTE kohaselt peab VTK sisaldama eelnõu eeldatavat valmimise aega ja regulatsiooni soovitavat kehtivusaega. Leiame, et ka edaspidi peaks olema avalikkusele teada, mida plaanitakse pärast VTK koostamist teha ja milline on järgnevate tegevuste esialgne ajakava. See on oluline info ka huvigruppidele, et oma tegevusi paremini planeerida.
Kaubanduskoja seisukoht ja ettepanek:
• VTK koostamise kohustus peab säilima, kuid toetame kohustusliku teabe esitamise vähendamist VTK-s.
• Lisaks VTK-s (lk 3-4) sisalduvale kohustuslikule teabele peab VTK jätkuvalt sisaldama teavet ka selle kohta, kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas olemasolevat halduskoormust vähendada. VTK-s peab olema jätkuvalt teave ka järgnevate tegevuste ja ajakava kohta.
3. Mõju hindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 5) sisalduvat eesmärki, et eelnõu seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs peab andma otsustajatele selge ja objektiivse ülevaate, keda ja kuidas eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad.
Üheks mõju hindamise kitsaskohaks on täna ka see, et ei hinnata kumulatiivset mõju. Näiteks üks muudatus ei pruugi avaldada olulist mõju, aga kui eelnõus on mitu väheolulist muudatust, siis nendel võib olla oluline koondmõju. Lisaks ei arvestata mõju analüüsi puhul ka seda, milliseid muudatusi tehakse samaaegselt teiste eelnõudega, plaanitakse lähiajal teha või on hiljuti tehtud. Seetõttu võib ühe eelnõuga kaasnev mõju olla väheoluline, aga kui vaadata plaanitavate või hiljuti jõustunud muudatuste kogumõju konkreetsele sihtgrupile, siis sellel võib olla väga oluline mõju.
Kaubanduskoja seisukoht:
Eelnõu seletuskirjas peab olema mõjuanalüüs. Mida olulisem on plaanitavate muudatuste mõju, seda põhjalikum peab olema mõju analüüs. Mõju analüüsis tuleb võtta arvesse ka kumulatiivset mõju.
4. Järelhindamise nõuded
Toetame VTK-s (lk 9) olevat seisukohta, et kõikides eelnõudes ei ole mõistlik järelhindamise kohustust sätestada. Samas leiame, et järelhindamist kasutatakse hetkel liiga vähe ning seda oleks vaja kasutada oluliselt rohkemate muudatuste osas.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame VTK-s (lk 9) kirjeldatud põhimõtet, et järelhindamine tuleb teha olulise mõjuga seaduseelnõudel.
5. EL-i õigusakte puudutavad nõuded seletuskirjale
Toetame VTK-s (lk 14) olevat eesmärki, et seletuskiri peaks otsustajatele andma ülevaatliku teabe, mis aitab vältida ülereguleerimist ning võimaldab täita EL-i nõuded ilma liigsete riiklike lisandusteta.
Kaubanduskoja seisukoht:
• Toetame VTK-s (lk 14-15) toodud lahendust, mille kohaselt EL-i õigust üle võtva eelnõu puhul tuleks seletuskirja esitada info selle kohta, kas ja milliseid EL-i õigusakte eelnõuga üle võetakse või rakendatakse, millises ulatuses ülevõtmist EL-i õigusakt ette näeb (minimaalne vs täielik harmoneerimine või midagi vahepealset), millised on liikmesriigi võimalikud valikukohad, millised valikud on eelnõu koostaja neis küsimustes teinud, samuti kas ja millised sätted EL-i õigust üle võtvas eelnõus ei ole otseselt EL-i õigusega seotud.
• Toetame ka lahendust täiendada HÕNTE-t nõudega, et seletuskirjas tuleb esitada info Eesti seisukohtade kujundamise etapis otsustatu kohta, samuti selle kohta, kas ja mil määral EL-i õigusakt vastab Eesti seisukohtadele ning kui palju EL-i õigusakt on pärast Eesti seisukohtade heakskiitmist muutunud.
6. Kaasatavatele võimaldatav aeg tagasiside andmiseks
HÕNTE § 1 lõike 5 kohaselt toimub väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni ja seaduseelnõu ettevalmistamiseks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine ning kooskõlastamine reglemendis sätestatu ja reglemendi § 4 lõike 2 alusel kehtestatud kaasamise hea tava korras. Kaasamise hea tava punkti 4.6. kohaselt võimaldatakse kaasatavatele piisavalt aega tagasiside andmiseks. Avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Oleme sageli puutunud kokku praktikaga, kus kaasatavatele antakse lühike tagasiside andmise tähtaeg, näiteks mõned tööpäevad. Nii lühike vastamise tähtaeg ei võimalda huvigruppidel plaanitavaid muudatusi oma liikmetega põhjalikult arutada, mõjusid analüüsida ning ministeeriumitele põhjalikku tagasisidet anda. Selle tulemusena väheneb eelnõu kvaliteet ning õigusloome ja regulatsioonide ettenähtavus.
Kuigi HÕNTE viitab kaasamise heale tavale, siis võiks ka HÕNTE-s olla konkreetne säte selle kohta, kui palju aega tuleks üldreeglina kaasatavatele anda tagasiside esitamiseks. Leiame, et see tähtaeg võiks olla minimaalselt 2 nädalat. Samas mahukamate teemade puhul peab see olema oluliselt pikem (vähemalt 4 nädalat). Mõistame, et teatud kiireloomuliste eelnõude puhul võib tähtaeg olla lühem kui 2 nädalat, aga need peaksid olema erandlikud juhtumid. Kaasatavatele antava tähtaja lisamine HÕNTE-sse annaks eelnõu koostajatele tugevama signaali, et kaasatavatele tuleb anda piisavalt aega.
Kaubanduskoja ettepanek:
Lisada HÕNTE-sse säte, kui palju tuleb üldreeglina anda kaasatavatele aega tagasiside esitamiseks.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|