Ulla Saar Meie 18.11.2025 nr.1-342
Asekantsler Teie 01.10.2025, e-kiri D.Kadanik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
töösuhete ja töökeskkonna osakond
[email protected]
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ettepanek meretöö seaduse muutmiseks
Praegune olukord ja probleem
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 22 sätestab, tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Meretöö seadus (MTööS) § 4 lg 1 sätestab, et laevapere liige käesoleva seaduse tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid.
MTööS § 4 lg 1 ja § 16 lg 1 sätete kohaselt on laevapere liikme töökohaks laev.
Kui laevapere liikmel on laeval töötades puhkeaeg ja viibib sellel ajal laeval, siis see ei ole tavapärane vaba aeg, mida ta saaks täielikult enda äranägemise kohaselt kasutada. Laevapere liige ei muutu oma tööst vabal ajal (puhkeajal) laeval viibides reisijaks. Ta on jätkuvalt kohustatud alluma töökorralduse reeglitele, konkreetses laevas laevaperele kehtestatud korrale ning alluma meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja MTööS alusel laevapere liikmele ette nähtud piirangutele ja kapteni korraldustele. Seega on laevapere liige laeval viibides seotud töökeskkonnaga ja tööga. Laevapere liige saaks seotusest töökeskkonnaga või tööga lahti juhul, kui laevapere liige muutuks oma puhkeajal reisijaks ning tema töösuhtest tulenevad kohustused peatuksid tema puhkeajal. Kahjuks pole see aga merel viibides võimalik. Seoses teenistusega laeval viibides on laevapere liige kogu aeg tööandja vastutusalas.
Kui laevapere liikmega juhtub laeval olles õnnetus, mis toob kaasa tervisekahjustuse või surma, siis kehtiv seadusandlus lähtub sellise õnnetuse tööõnnetuseks kvalifitseerimisel TTOS §-st 22. See tähendab seda, et kui laevapere liikmega juhtus õnnetus sel ajal kui tal on puhkeaeg (nt tormi ajal kajutis kukub või laevatekil libiseb) ja ta saab vigastada, siis see ei ole tööõnnetus. Sellisel seisukohal, et laevapere liikme puhkeajal juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus, on nii Tööinspektsioon kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. EMSA leiab, et käesoleval juhul ei ole arvestatud meretöö eripära. Laevas viibiv laevapere liige ei saa ka puhkeajal tööandja kontrollialast lahkuda ega valida keskkonda, kus ta puhkab. See erineb oluliselt maismaa töötajate olukorrast.
Õiguskantsler on soovitanud EMSA-le probleemi lahendamiseks teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile MTööS ja TTOS sätete täiendamiseks, mida käesolevaga teeme.
Ettepanek
Ettepaneku eesmärk on laiendada tööõnnetuse mõistet meretöö kontekstis nii, et see hõlmaks ka juhtumeid, mis toimuvad laevapere liikme laevas viibimise ajal, sõltumata sellest, kas tegemist oli töö- või puhkeajaga.
Ettepanek on lisada meretöö seadusesse säte, mis sätestab:
Tööõnnetus on laevapere liikme tervisekahjustus või surm, mis on toimunud laeval viibimise ajal, kui ta töötab laeval vastavalt meretöölepingule, sõltumata sellest, kas laevapere liige täitis tööülesandeid või viibis laeval puhkeajal.
See sõnastus on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (MLC 2006) põhimõtetega, mille järgi laevapere liige on tööandja kontrolli all kogu laevas viibimise aja jooksul.
Eesti Vabariik on ratifitseerinud meretöö konventsiooni 2016.a. Meretöö konventsiooni eeskiri 4.2. punkt 1 kohaselt tagab iga konventsiooniga ühinenud riik, et tema lipu all sõitvatel laevadel kehtivad meretöö konventsioonile vastavad meetmed, mis annavad laeval töötavatele meremeestele õiguse saada reederilt materiaalset abi ja toetust seoses finantstagajärgedega, mis tekivad haiguse, vigastuse või surma korral tema teenistuse ajal meretöölepingu alusel või tulenevad tema tööst sellise lepingu alusel.
Meretöö konventsiooni eeskirja 4.2. standard A4.2 punkt 1 (a) täpsustab, et tööandja vastutus katab kõik meremehe haigused või vigastused ajavahemikul „teenistuse alustamise kuupäevast kuni kuupäevani, mil meremees loetakse nõuetekohaselt kojusõitnuks, või mis tulenevad meremehe töötamisest nimetatud ajavahemikul“. See tähendab, et meremehe kaitse hõlmab isegi mitte ainult laeval viibitud aega, vaid ka tööle minemise ja koju tagasi pöördumisega seotud perioodi.
Seda kummastavam on olukord, et Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt ei ole tagatud piisavas ulatuses kaitset laevapere liikmetele isegi mitte sellel ajal, kui vigastus või surm tekib laeva pardal viibimise ajal. Praegune olukord on meretöö konventsiooni põhimõtetega tugevas vastuolus.
Lugupidamisega
Jüri Lember