Selgitustaotlus

Tere!

Tekkisid küsimused riigihangete seaduse (RHS) kohaldamise kohta.

Kas hankemenetluse raames tehtavad otsused on klassikalised haldusaktid HMS-i mõistes või on need käsitletavad haldusorgani põhitegevust toetava tegevusena?

Samuti sellest tulenevalt: kas töölepingulised töötajad võivad allkirjastada hankemenetluste raames tehtavaid otsuseid? 

HMS § 51 defineerib haldusakti:

§ 51.   Haldusakti mõiste

1. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. 

Avaliku teenistuse seadus (ATS) sätestab ametnike ja töötajate funktsioonid:

§ 7.  Ametnik ja töötaja

  (1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

 (2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

  (3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:
  1) ametiasutuse juhtimine;
  2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine;
  2¹) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine;
  3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;
  4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
  5) süütegude menetlemine;
  6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
  7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse. 

  (4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.

  (5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige:
  1) raamatupidamine;
  2) personalitöö;
  3) asjaajamistöö;
  4) hankespetsialistide tegevus;
  5) haldustöötajate tegevus;
  6) infotehnoloogide tegevus;
  7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.

HMS § 8 lõige 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Ka kohtupraktika ja õiguskirjandus toetavad käsitlust, et haldusorgani juht saab haldusorgani siseselt delegeerida juhul, kui õigusaktis ei ole välistust.

Üldine avaliku õiguse printsiip on, et haldusakti andmine on avaliku võimu teostamine ja selleks on pädev ATS-i mõistes ametnik. Kas hankemenetlustes on erisusi? HMS § 2 lõige 2 sätestab, et hankemenetlusele ei kohaldata HMS-is sätteid. See tähendab, et hankemenetlus toimub RHS-i kui eriseaduse alusel, kuna on niivõrd spetsiifiline menetlus, aga selgusetuks jääb, kas hankemenetluse käigus tehtud otsus on käsitletav klassikalise haldusaktina.  Või siiski on hankemenetlus haldusorgani põhitegevusest eraldiseisev, st põhitegevust toetav tegevus, mille raames tehtav otsus ei ole haldusakt? Esimesel juhul peaks eelduslikult olema hankemenetluse raames tehtava otsuse allkirjastaks kindlasti ametnik (mitte aga töölepinguline hankespetsialist), teisel juhul võiks allkirjastada nii ametnik kui ka töölepinguline. Kas RTK (kui riigi põhifunktsioonide tegemist toetav tugifunktsiooniga asutus) ja muude valitsusasutuste puhul on erisusi, nt et RTK töölepingulised võivad otsuseid allkirjastada, kuid muude asutuste puhul ei ole lubatud?

Palun Rahandusministeeriumi seisukohta.

Palun edastage vastus ka meie juristile Ulvi Jürgensonile, kuna ma olen eemal 24.11-07.12.2025.

Ette tänades ja lugupidamisega