Välisministri määruse
„Välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Välisministri määrus „Välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) reguleerib Välisministeeriumi eelarvelistest vahenditest teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise korda ning toetuse tagasinõudmise tingimusi.
Sihttoetuse andmise eesmärk on toetada neid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevusi ja projekte, mis on seotud Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja välispoliitika arenguga ning Eesti välispoliitika arengukavas 2030 püstitatud riigi strateegiliste eesmärkide elluviimise ja saavutamisega.
Riigi Teatajas avaldatava kõigile hõlpsasti kättesaadava õigusaktiga korra kehtestamine loob selged tingimused, mille kohaselt rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, ja tagab kõigile võrdsed võimalused, õigusselguse ning läbipaistvuse sihttoetuste andmisel. Võimalikud toetuse soovijad saavad teada, keda ja mis eesmärkidel ning tegevustes Välisministeerium peab vajalikuks toetada ning mis ajal ja mil viisil ning tingimustel on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuse saamiseks võimalik Välisministeeriumi poole pöörduda. Määrus ei tekita ega ka vähenda isikute halduskoormust, sest korra kehtestamise nõude sätestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus1 (edaspidi TAIKS) ning ka praegu tuleb ministeeriumilt sihttoetuse saamiseks koostada ja esitada taotlus, sõlmida leping ning esitada toetuse kasutamise kohta aruanne.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna teadusnõunik Imar Yacine Koutchoukali (
[email protected]) ja nõunik Mare Tropp ning juriidilise osakonna 3. büroo jurist Merike Alep (
[email protected]). Riigiabi analüüsi on hinnanud Välisministeeriumi majandusdiplomaatia osakonna 2. büroo hankespetsialist-jurist Magnus Lomp.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. oktoobril 2025 jõustunud TAIKSi kohaselt kavandab ministeerium ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas teadmistepõhise poliitika kujundamise põhimõtteid ning arvestades riigi ja valitsemisala strateegilisi sihte ning terviklikku toimimist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel korraldab ministeerium oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Seadus näeb ette võimaluse anda ministeeriumi eelarvelistest vahenditest riigi eesmärkide täitmiseks valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetust.
Määrus kehtestatakse TAIKSi § 23 lõikes 2 sätestatud volitusnormi alusel, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister sihttoetuse eraldamise ja toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ning korra määrusega.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega.
Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 20 paragrahvist:
1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–3)
2. peatükk. Taotlusvoor ning nõuded taotlejale ja taotlusele (§-d 4–7)
3. peatükk. Hindamiskomisjon (§-d 8–9)
4. peatükk. Toetuse andmine (§-d 10–13)
5. peatükk. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine (§-d 14–18)
6. peatükk. Rakendussätted (§ 19)
Eelnõu 1. peatükis (üldsätted) sätestatakse määruse reguleerimisala, sihttoetuse andmise eesmärk ja viisid.
Eelnõu § 1 kohaselt reguleerib määrus Välisministeeriumi tegevus- ja välispoliitika valdkonnas riigieelarvest antavate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetuste taotlemise, andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Määruses reguleerimata küsimustes juhindutakse TAIKSis sätestatud üldpõhimõtetest ja terminitest. Näiteks näevad TAIKSi §-d 5 ja 20 ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvest rahastamise üldpõhimõtted ja eesmärgid ning § 2 sisustab kasutatavad terminid. Taotluste menetlemine on haldusmenetlus ja sellele kohaldatakse lisaks määrusele haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS).
Eelnõu §-s 2 määratakse sihttoetuste andmise eesmärgid ja nähakse ette tulemus.
TAIKSi § 20 lõige 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk on tagada avaliku hüvena pakutava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kvaliteet ja maandada ettevõtjatele teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked. TAIKSi § 2 kohaselt on teadus- ja arendustegevus uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks. Innovatsioon on seaduse § 2 lõike 5 kohaselt teadus- ja arendustegevusel põhinev uus või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toode, teenus või protsess, mis on kättesaadavaks tehtud või kasutusele võetud ning mille eesmärk on luua väärtust või saavutada konkurentsieelis ning aidata kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendada tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu. Innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on aidata luua ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ning protsesse, mis soodustavad majanduse ja ühiskonna arengut (§ 20 lg 2). Ühe rahastusvahendina nimetab seadus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetust. Sihttoetusi võivad anda kõik ministeeriumid.
TAIKSi § 23 lõige 1 sätestab, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetus on isikule või asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni toetus. Toetusena üldiselt käsitatakse avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid, mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.2 TAIKSi eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sihttoetuste eesmärk on rahuldada teadus- ja arendustegevuse vajadusi, mis tulenevad ühiskonna, sealhulgas ettevõtluse nõudlusest. Tegemist on nn ülalt alla rahastamisega, kus nõudlus teadus- ja arendustegevuse järele tekib teadlastele ja uurimisrühmadele esitatava tellimusena väljastpoolt, kas ettevõtlus- või avalikust sektorist.3 Ministeeriumil valitsusasutusena on ülesanne kavandada ja ellu viia valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ministeeriumi seisukohalt prioriteetsetes valdkondades ning õigus seda tegevust suunata rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Kui rahastatavad tegevused lähtuvad riigi jaoks prioriteetsetest eesmärkidest ja vajadustest, on need sihtotstarbelise suunitlusega.
Välisministeeriumi antava sihttoetuse eesmärk on toetada sihtrühmaks olevate füüsiliste isikute (teadlaste), teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide ning juriidiliste isikute teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni edendamist ja sellega avaliku hüve loomist. Samuti on eesmärk teha sihtrühmaga teadus- ja arendusalast koostööd Välisministeeriumi tegevus- ja välispoliitika valdkonnas riigi eesmärkide täitmiseks. Avalik hüve on defineeritud TAIKSi § 19 lõikes 2 kui hüve, mille tarbimine on avatud kõigile ühiskonna liikmetele ning mille tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust. Ministeeriumi antava toetuse kasutamise tulemusena saadakse uusi teadmisi, toimub nende teadmiste uuenduslik rakendamine, valmida võib teadmisi edasi andev ja avav uurimistööl põhinev teos kirjaliku analüüsina. Samuti võivad tulemuseks olla täiustatud või uute toodete, protsesside ja teenuste lahendused.
TAIKSi eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et sihttoetus võib olla nii tegevustoetus kui ka projektipõhine toetus, sõltuvalt selle andmise eesmärgist ja otstarbest. Projektipõhised toetused on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Projektipõhised toetused planeeritakse tekkepõhiselt, see tähendab perioodi, millal planeeritakse teha sellest projektist kulutusi. Tegevustoetuste puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamisel tehtud kulutuste kohta.4
Välisministeerium jätkab senist praktikat, mille kohaselt antakse sihttoetust projektitoetusena, aidates toetuse saajal ellu viia mittemajandustegevust või -tegevuste kogumit, millel on kindlaks määratud eesmärk ning mis on ajas ja ruumis piiritletud.
TAIKSi § 20 lõige 4 sätestab, et riigieelarvest antav toetus ei ole suunatud teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide majanduslike tegevuste toetamiseks. Määruses nähakse ette, et toetus on mõeldud mittemajandustegevuseks. Euroopa Komisjoni teatises nr 2022/C 414/0115 (edaspidi ELi teatis) on selgitatud, mida teadus- ja arendustegevuse puhul loetakse üldiselt mittemajandustegevuseks. ELi teatises leiab komisjon, et mittemajanduslikud on järgmised tegevusalad: 1) teadusasutuste ja -taristute esmane tegevus, sealhulgas a) koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks; b) sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamiseks ja arusaamise parandamiseks, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö, kui teadusasutus või teadustaristu on kaasatud tõhusasse koostöösse; c) uurimistulemuste laialdane levitamine mitteeksklusiivsel ja mittediskrimineerival alusel, näiteks õpetamise, avatud juurdepääsuga andmebaaside ja publikatsioonide või avatud lähtekoodiga tarkvara abil; 2) teadmussiirdealane tegevus, kui sellega tegeleb teadusasutus või -taristu (sealhulgas nende osakonnad või tütarettevõtjad) või seda tehakse koos teiste selliste üksustega või nende nimel ning kui kogu sellest tegevusest saadav kasum investeeritakse taas teadusasutuse või -taristu esmasesse tegevusse.
Toetuse kasutamisel saadakse teadus- ja arendustegevuse tulemusena uusi teadmisi. TAIKSi § 5 näeb üldpõhimõttena ette, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed peavad olema kättesaadavad avalikkusele, välja arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Seega peab üldsusele võimaldama teadusandmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamist. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lõige 82 näeb ette, et teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi (edaspidi teadusandmed), antakse taaskasutamisse, kui teadusandmete loomist on rahastatud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarve vahenditest ning teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud on need digitaalselt institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks teinud. Teaduslikke publikatsioone ei käsitata AvTSis nimetatud teadusandmetena. Kohustus teha teadusandmed taaskasutamiseks kättesaadavaks ei kehti teadusandmete suhtes, mida ei ole eelnevalt avalikult kättesaadavaks tehtud. Oma valitsemisalas rahastatud teadusuuringute kohta teabe esitamise Eesti Teadusinfosüsteemi tagab ministeerium (TAIKSi § 9 lg 2 p 5). Seega on toetuse kasutamise tulemusel valminud tööd, teosed jm avalikkusele vabalt kättesaadavad ja teave nende kohta tuleb esitada Eesti Teadusinfosüsteemi, kui teabe suhtes ei ole avaldamispiiranguid.
Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetus antakse üldjuhul avatud taotlusvooru korras. Eelarveraha läbipaistvaks kasutamiseks on oluline, et toetusi jagataks kõigile arusaadavalt vaba konkurentsi tingimustes. Avatud taotlusvoor tagab projektipõhiste toetuste andmise selguse ja taotlejate võrdse kohtlemise samadel tingimustel.
Eesti väiksuse tõttu võib siiski ette tulla olukordi, kus mingis kindlas välispoliitika valdkonnas on võimalikke soovitava eesmärgi või tegevuse elluviijaid vaid üks ja konkurents puudub. Sellisel juhul tekitab taotlusvooru läbiviimine põhjendamatut töö- ja halduskoormust ning kulu. Taotlusvooru korraldamine võitjat ette teades oleks avaliku ressursi raiskamine. Taotlusvooru korraldamine ei täida oma eesmärki ka juhul, kui ministeerium soovib teha taotlejaga koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks, kui see ühine eesmärk on taotlejaspetsiifiline. Koostöö on ELi teatise kohaselt vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste vahetamine, et saavutada ühine eesmärk omavahelise tööjaotuse kaudu. Koostöö tegemiseks määratlevad pooled ühiselt projekti valdkonna või eesmärgi, aitavad seda ellu viia ning jagavad koos riske ja tulemusi. Üks pool või mitu poolt võivad kanda kõik projekti kulud.
Ministeerium on alates aastast 2023 toetanud ülikoolide pikemaajalist teadus- ja arendustegevust Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud välispoliitiliselt olulistes suundades. Selleks nähti sihtotstarbelised vahendid 2023–2026. aasta riigi eelarvestrateegia kohaselt ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist (riiklikult oluliste valdkondliku TAI algatuste toetamine) välis- ja julgeolekupoliitika teadus- ja arendustegevusele Venemaa, Aasia ja Arktika suunal. Arvestades varasemate toetuse saajate omandatud teadmisi ja kogemusi, nende tõhusust ning planeeritud tegevusi, võib olla põhjendatud seniste projektide jätkamine samade partneritega.
Lõike 2 punktis 1 nähakse selleks puhuks ette, et ministeeriumi kantsler võib taotlusvooru korraldamata anda toetust otsustuskorras, juhindudes avaliku huviga seotud kaalutlustest. Sellisel viisil võib toetust anda riigi teadusasutusele, sihtasutusele või mittetulundusühingule tema põhimääruses või -kirjas märgitud teadus- või arendustegevuse ülesannete täitmiseks, et saavutada koostöös ministeeriumiga ühine eesmärk. Oma valdkonnas tarviliku rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alase koostöö korraldamine ja rahastamine on ministeeriumi vastutusel (TAIKSi § 9 lg 2 p 3). Kuna Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks taotlusvooru korraldamine välisriikide isikutele on tehniliselt keeruline, töömahukas ja kulukas, võib lõike 2 punkti 2 kohaselt anda otsustuskorras toetust välisriigi teadus- või arendusasutusele või sõltumatule eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle põhitegevus on teadus- või arendustegevus. Koostöö eesmärk on eelkõige luua uusi teadmisi Eestile olulistes välispoliitilistes küsimustes.
Otsustuskorras määratakse sihttoetus samuti taotluse alusel. Selle põhjal hinnatakse, kas toetuse andmine on vajalik määruses nimetatud eesmärkide saavutamiseks ning kas avatud taotlusvooru korraldamata jätmine ei too kaasa põhjendamatut ebavõrset kohtlemist.
Otsustuskorras toetuse andmise otsustab kantsler ja see vormistatakse käskkirjaga, mis on haldusakt ja peab olema seega põhjendatud ning põhjendus hiljem kontrollitav. Avalikkusel on õigus teada kriteeriume, millest tulenevalt on toetus antud avaliku konkursita just sellele ühele taotlejale.
Määruse 2. peatükis reguleeritakse taotlusvooru väljakuulutamist ning nõudeid taotlejale ja taotlusele.
Paragrahvis 4 nähakse ette, et taotlusvoor kuulutatakse välja ministeeriumi veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamise aja valib ministeeriumi struktuuriüksus (osakond), kes taotlusvooru korraldab. Toetuste andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru, kui ministeeriumi eelarve seda võimaldab.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse, et taotlusvooru tingimused kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist. Tingimused seatakse eelkõige konkreetse sihttoetuse andmise eesmärgist ja sisust lähtudes. Olenevalt taotlusvoorust võidakse vajaduse korral koos selle tingimustega kinnitada kantsleri käskkirja lisana ka taotluse vorm.
Lõikes 2 on loetletud kõigi sihttoetuse taotlusvoorude üldtingimused, milleks on taotlusvoorus toetuse andmise eesmärk, toetuse suurus ja kasutamise periood, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluste hindamiskriteeriumid, hindamise skaala, hindepunktide ja koondhinde kujunemise metoodika, taotluse esitamise tähtpäev ja koht, aruandele esitatavad nõuded. Taotlusvooru väljakuulutamisel nähakse ette ka taotluste hindamise komisjoni koosseis ja ministeeriumi kontaktisik. Taotlusvooru tingimustes võidakse näha ette ka muid tingimusi, nagu valdkonna eripärast tulenevaid lisanõudeid taotlejale, taotlusele või projektile.
Välisministeeriumi antav toetus võib olla kuni 100 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest, kui taotlusvooru tingimustes või otsustuskorras toetuse andmisel ei ole märgitud teisiti. Näiteks võib olla põhjendatud toetuse saaja kõigi kulude katmine, kui toetust antakse tegevuseks, mille elluviimine on ka Välisministeeriumi huvides ja ilma ministeeriumi antava sihttoetuseta seda ei tehtaks. Välisministeerium võib taotlusvooru tingimustes põhjendatud juhul olenevalt konkreetsest toetusest näha ette teistsuguse projekti eelarves esitatud kulude kandmise proportsiooni.
Põhjendatud asjaoludel võib taotlusvooru tingimusi muuta või taotlusvoorust loobuda. Selline olukord peaks olema erandlik, sest taotlejad võivad olla juba taotluse esitanud või selle koostamist alustanud ja panustanud sellesse oma vahendeid. Muudatused taotlusvooru tingimustes tähendaksid taotlejatele lisatööd. Muudatuste kohaldamiseks peab andma mõistliku, piisava pikkusega tähtaja. Ka taotlusvoorust loobumise otsustamisel tuleb arvestada taotlejate juba kulutatud aega ja vahendeid taotlusvoorus osalemiseks. Loobumine võib kõne alla tulla üksnes väga mõjuvatel põhjustel või vahetult pärast taotlusvooru väljakuulutamist, kui tagatakse kõigi võimalike osalejate teavitamine, et vältida asjatut taotlejate ressursside kulutamist taotluste koostamisel. Taotlusvoorust loobumise teade avaldatakse ministeeriumi veebilehel.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõuded toetuse taotlejatele. Toetus on üldjuhul mõeldud juriidilistele isikutele ja asutustele. Taotluse võib esitada teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool. Eraõiguslik juriidiline isik (äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus) võib olla toetuse taotleja, kui põhikirja järgi on tema põhiülesanne ja -tegevus teadus- ja arendustegevus ning selle edendamine. Teadus- ja arendustegevus võib olla ka põhitegevusi toetav kõrvaltegevus. Olenevalt taotlusvooru eesmärgist võib taotluse esitada ka füüsiline isik, kellel on side ülikooli, teadus- ja arendusasutusega. Füüsiline isik planeerib tegevused, kavandab projekti, esitab taotlusvoorus taotluse ja viib tegevused toetuse määramisel ellu, kuid projekti elluviimise tagab toetuse määramise korral teadusasutus, ülikool.
Taotlejale ja toetuse saajale esitatavate nõuete abil tuvastatakse ning tagatakse toetuse saaja usaldusväärsus, pädevus, tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning läbipaistvus ja avalikkus.
Eraõiguslik juriidiline isik võib toetust taotleda ja saada, kui ta vastab järgmistele nõuetele:
• tal ei ole riiklike maksude võlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt. Nõude eesmärk on toetada üksnes neid isikuid, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta;
• tal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega maksudeklaratsioone. Kui nimetatud dokumendid on esitamata, võib tal olla probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega. Majandusaasta aruanded avalikustatakse e-äriregistri veebilehel https://www.rik.ee/et/e-ariregister;
• ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Selle tingimusega tagatakse, et toetuse saajal on projekti tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti tegutsemiseks vajalik suutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded;
• kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, ELi või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
• tal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees. Selle ja eelmise tingimuse mõte on ajendada nii taotlejat kui toetuse saajat korrektselt täitma oma kohustusi riigi ja teiste avalik-õiguslike institutsioonide ees.
Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada asjakohaseid lisanõudeid näiteks varasema kogemuse, personali, koostööpartnerite või muu kohta.
Toetuse saaja ei või olla isik, kellele on Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte.
Määruse kohaselt võib taotlusvooru tingimustes ette näha vastutava täitja nõude. Vastutava täitja teadmised ja kogemused peaksid tagama projekti tegevuste elluviimise. Taotlusvooru tingimustes võib näha ette vastutava täitja teadmiste ja kogemuste hindamise objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid. Nende kriteeriumide alusel peab saama hinnata vastutava täitja suutlikkust töötada välja lahendusi ja neid rakendada teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonnas. Näiteks võib vastutavaks täitjaks olenevalt taotlusvooru tingimustest olla nõutud teaduskraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja. Vastutaval täitjal peab olema projekti tegevuste elluviimiseks side toetuse saajaga. Kui toetust taotleb füüsiline isik vastutava täitjana, siis peab ta tagama, et ta viib esitatud projekti toetuse saamise korral ellu taotluses nimetatud asutuses (juriidiline isik), kellele määratakse sihttoetus ja kes sõlmib toetuse kasutamiseks ministeeriumiga lepingu.
Määruse § 6 lõikes 2 loetletud nõudeid taotlejale ei kohaldata juhul, kui taotluse esitab riigiasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Paragrahvis 7 sätestatakse üldnõuded taotlusele. Kõigil määruses ja taotlusvoorus taotlejale esitatud tingimustele vastavatel huvitatud isikutel ning asutustel on võimalik esitada teiste osalejatega konkureerimiseks taotlus, mis sisaldab taotlusvooru tingimustes nõutud teavet. Taotlus peab vastama taotlusvooru tingimustes esitatud vormile, kui selline vorm on vooru väljakuulutamisel kinnitatud. Taotlus peab sisaldama taotleja üldandmeid, projekti eesmärke ning nende elluviimiseks kavandatavate tegevuste loetelu ja kirjeldust, samuti tegevuse ajakava ja eeldatavaid tulemusi ning tegevuste eelarvet kululiikide kaupa, mis võimaldab mõista, milleks taotleja kavatseb toetust kasutada. Projekti kohta tuleb esitada projekti nimetus, selle lühikokkuvõte ja vajalik toetuse summa.
Taotleja peab esitama selgituse lisanduva kaas- või omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta, kui nii on ette nähtud taotlusvooru tingimustes. Samuti tuleb taotlejal esitada omal valikul tõendid nõutava omafinantseeringu katmise võimekuse kohta. Ministeeriumil on oluline teada, kas, kellelt ja millises mahus on samal eesmärgil toetust küsitud või kas plaanitakse seda teha.
Teadus- ja arendustegevuses sõltub projekti edukus pädevatest isikutest, kes projekti ellu viivad. Seetõttu tuleb taotluses esitada andmed projekti vastutatava täitja ja projekti elluviimisel osalevate isikute kohta koos selgitusega, milline on nende pädevus, roll, vastutus ja töökoormus projektis.
Kuna taotlusvoorus toetuse saanud projekti elluviimise tulemused on kõigile ühiskonna liikmetele mõeldud hüve, on asjakohane ette näha, et taotluses esitatakse töö tulemuste avalikkusele tutvustamise plaan. Samuti on projekti tulemuste kui autoriõigustega kaitstud teoste kasutamiseks ja avalikustamiseks vajalik juba eelnevalt saada autoriõiguste omaja nõusolek projekti tulemusi avalikustada ning tasuta tutvustada ja levitada. Seega peab taotleja tagama, et projekti käigus saadud teadustulemusi ja loodud teoseid on võimalik avalikustada.
Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisanõudeid.
Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et tal vastab taotlejale esitatud tingimustele. Taotleja peab taotluse kõigi esitatud andmete kinnitamiseks allkirjastama.
Eelnõu 3. peatüki kahes paragrahvis sätestatakse taotlusi hindava komisjoni ülesanded ja töökorraldus.
Eelnõu §-s 8 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist ja selle ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi Välisministeeriumi põhimäärus) § 48 lõike 2 kohaselt võib ministeeriumi kantsler käskkirjaga moodustada ülesannete täitmiseks komisjoni. Komisjoni koosseis nähakse ette taotlusvooru väljakuulutamisel koos taotlusvooru tingimustega ning see peab olema vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni liikmed nimetab kantsler toetuse andmise eesmärgi ja valdkonna põhjal. Üldjuhul juhib komisjoni ministeeriumi valdkonna eelarvejuht.
Komisjon valmistab ette taotlusvooru, avalikustab taotlusvooru tingimused ja korraldab taotluste vastuvõtmise. Komisjoni põhiülesanne on vaadata esitatud taotlused läbi ja neid hinnata. Taotlusi hindab iga komisjoni liige ja liikmete individuaalse hindamise alusel koostatakse kokkuvõttena taotluste paremusjärjestus. Komisjon teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta.
Pärast taotlusvooru tulemuste kinnitamist võib komisjon teha kantslerile ettepaneku toetuse määramise otsuse muutmise või muutmata jätmise, otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Paragrahv 9 reguleerib komisjoni töökorraldust. Komisjoni tööd juhib ja koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kolm liiget. Kui isik, kes on komisjoni liikmeks kinnitatud ametikoha alusel, ei saa koosolekul osaleda, asendab teda asendav teenistuja. Kontaktisik korraldab komisjoni teavitamise ja vajalike materjalide saatmise komisjoni liikmetele ning valmistab ette komisjoni otsuste kavandid. Komisjoni koosoleku võib pidada ka elektrooniliselt.
Selleks et lisaks komisjoni liikmete teadmistele saaks vajaduse korral kasutada ka eksperdihinnangut, on komisjoni esimehel õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis asjaomase valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse teenistujaid, kellel ei ole komisjoni töös osalemisel hääleõigust.
Komisjoni otsus protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus jääda otsuse langetamisel eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ja märgitakse protokollis või lisatakse protokollile.
Komisjoni liige on kohustatud ennast taandama ja mitte osalema otsuse tegemises, sealhulgas selle ettevalmistamises, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse § 11 tähenduses. HMSi § 10 keelab menetlusest osa võtta, kui isik on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses, ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Seotuse olemasolul tuleb komisjoni liikmel end taandada HMSi §-s 10 sätestatud korras. Taandamise korral tehakse asjaomane märge hindamiskomisjoni protokolli.
4. peatükis reguleeritakse toetuse andmise menetlemise küsimusi.
Paragrahvi 10 kohaselt menetletakse taotlust üldjuhul 30 kalendripäeva, kui taotlusvooru tingimustes ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kõiki ühes taotlusvoorus esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtaeg hakkab kulgema taotlusvooru tingimustes esitatud taotluse esitamise tähtajast. Esmalt kontrollib taotlusvooru komisjoni kontaktisik, kas taotleja ja taotlus vastavad määruse ja taotlusvooru tingimustele ning kas taotlus vastab kõigile nõuetele, näiteks kas see on esitatud tähtajaks. Kui taotleja ei vasta määruse ja taotlusvooru tingimustes ette nähtud nõuetele, siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse. Kui taotluses on puudusi, mille taotleja saab kõrvaldada, siis antakse talle selleks viis tööpäeva aega ja selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selle aja võrra. Kui puudusi ei kõrvaldata, siis taotlust läbi ei vaadata. Samuti võib komisjon teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra.
Toetuse andmiseks tuleb taotluste menetlemisel Välisministeeriumil koguda ja töödelda järgmisi isikuandmeid: isiku üldandmed (taotleja või projekti tegevuste elluviija nimi ja isikukood ning kontaktandmed); isiku hariduse ja töökogemuse andmed, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste täitmise tuvastamiseks. Kuna isikuandmed esitatakse taotluse dokumentides, siis säilitatakse neid koos esitatud taotlustega. Säte on kooskõlas isikuandmete kaitse regulatsioonide ja andmete säilitamise piiramise põhimõttega. Andmeid tohib säilitada ainult nii kaua, kui see on vajalik eesmärgi (taotlusvooru ja toetuste haldamine, kontrollimine, auditeerimine) saavutamiseks.
Eelnõu § 11 kohaselt hindab komisjon taotlusi, arvestades taotlusvooru tingimustes ettenähtud sisulisi hindamiskriteeriume ja andes hindepunkte ettenähtud hindamise skaalal. Koondhinne kujuneb üldjuhul komisjoni liikmete individuaalse hindamise alusel. Komisjon koostab hinnete järgi taotluste paremusjärjestuse.
Komisjon teeb hindamise tulemuste põhjal kantslerile ettepaneku toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise kohta. Taotluse rahuldamata jätmist peab komisjon HMSi põhimõtteid arvestades põhjendama. Kuna komisjoni töövorm on koosolek, siis esitatakse ettepanek ja põhjendused koosoleku protokollis. Taotluse osalise rahuldamise kohta võib teha ettepaneku, kui sihttoetuse rahastamise vahendeid jätkub vaid osaliselt ja taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus. Taotluse osalise rahuldamise korral on kohustus taotleja ära kuulata, mistõttu enne sellekohast otsust suheldakse taotlejaga ja selgitatakse, mis osas on kavandatud taotletud toetust vähendada. Taotlejale pakutakse võimalust kaaluda, kas ta on nõus viima projekti ellu ka väiksema toetussummaga või projektis kavandatud toetatavaid tegevusi muutma. Osalise rahuldamise korral ei toetata näiteks projekti taotluse kogusummat, projekti tegevusi või tulemusi algses taotluses nimetatud ulatuses või kujul. Otsuses taotluse osalise rahuldamise kohta tuleb märkida, millises ulatuses taotlus rahuldatakse.
Ministeerium säilitab taotlusvooruga seotud dokumente ministeeriumis kehtestatud teabehalduse korra kohaselt kümme aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest. Rahuldamata jäetud taotlusega seotud andmeid sisaldavaid dokumente säilitatakse kaks aastat vaidlustustähtaja möödumisest. Nimetatud säilitustähtajad on mõistlikud ja piisavad toetuste haldamisega seotud vajaduste katmiseks, arvestades kontrolli ja võimalike tagasinõuete perioode.
Eelnõu § 12 kohaselt loetakse taotlusvoor luhtunuks, kui ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele. Need asjaolud märgitakse komisjoni koosoleku protokollis. Sel juhul võib komisjon, hinnates uue taotlusvooru perspektiivi, teha kantslerile ettepaneku korraldada uus taotlusvoor.
Eelnõu § 13 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt teeb kantsler otsuse taotlusvooru tulemuste kohta komisjoni ettepaneku alusel. Toetuse määramise kohta tehtav otsus on haldusakt. Taotluse rahuldamata jätmist peab haldusmenetluse põhimõtteid arvestades põhjendama.
Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, võib ta saata selle komisjonile tagasi uuesti otsustamiseks. Komisjonil tuleb küsimust uuesti arutada ja esitada kantslerile uus ettepanek.
Taotlejat teavitab tehtud otsusest taotlusvooru kontaktisik taotluses märgitud e-posti aadressil.
Ministeerium avalikustab oma veebilehel dokumendiregistri avalikus vaates taotlusvooru tulemustes toetuse andmise käskkirjaga toetuse saaja nime, toetatud tegevuste üldise kirjelduse ja toetuse summa.
Eelnõu 5. peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist, lepingu sõlmimist ja täitmist.
Paragrahvi 14 kohaselt sõlmitakse toetuse saajaga toetuse andmiseks ja kasutamiseks leping. Välisministeeriumi põhimääruse § 24 punkti 1 kohaselt võib kantsler volitada ministeeriumi teenistujaid ministeeriumi esindama. Praktikas on seni üldjuhul sõlminud riigieelarvest antava sihttoetuse lepingu ministeeriumi nimel valdkonna eelarvejuht, keda kantsler on selleks volitanud, või muu ministeeriumi õigusaktides selleks volitatud isik. Leping sõlmitakse toetuse määramise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemisest. Kui lepingut määruses sätestatud tähtaja jooksul ei sõlmita, võib see olla toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise alus.
AvTSi § 36 lõike 1 punktide 9 ja 10 kohaselt on keelatud salastada eelarvevahendite kasutamist, eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi ning asutuse varalisi kohustusi. Seega AvTSi kohaselt ei saa toetuse andmise lepingu kogu sisu olla täieliku juurdepääsupiiranguga ja lepingupartneriga ei saa kokku leppida, et teabe avaldamise piiranguid rakendatakse suuremas mahus, kui seaduses on ette nähtud. Järelikult on lepingu see osa, mis käsitleb eelarvest raha andmist, igal juhul avalik.
Toetuse väljamaksmise tingimused lepitakse poolte vahel kokku lepingus ja toetus makstakse välja 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kui taotlusvooru tingimustes ei ole ette nähtud teistsuguseid väljamakse tingimusi. Seega võib taotlusvooru tingimustes või lepingus ette näha toetuse väljamaksmise ka teisiti: toetuse võib välja maksta ühes osas või mitmes osas lähtuvalt toetuse andmise eesmärgist.
Paragrahv 15 reguleerib toetuse saaja kohustusi.
Toetuse saaja peamine kohustus on saavutada projekti tulemused, kasutades toetust taotluses, taotluse määramise otsuses ja määruses sätestatu järgi. Projektile antav toetus on piiratud kasutusega, st toetuse saaja tohib toetust kasutada vaid taotluse tegevuskavas ja eelarves esitatud kulude katteks toetuse andja ettenähtud perioodil.
Toetuse saaja peab esitama ministeeriumile toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning muud teavet, samuti projekti lõppemise järel tähtajaks aruande. Viivitamata peab ta teatama asjaoludest, mille tõttu ei ole enam tagatud projekti tegevused taotluses esitatud tegevuskavas näidatud mahus või mille tõttu ei ole ta võimeline täitma kõiki tegevuskavas ettenähtud tingimusi, ning esitama toetuse andjale kirjaliku taotluse tingimuste muutmiseks.
Toetuse saaja peab toetuse kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama Välisministeeriumile kui toetuse andjale.
Kui toetuse saajale ülekantud vahendeid jääb projekti lõppemisel üle, peab toetuse saaja allesjäänud raha, olenemata summast, ministeeriumile 14 päeva jooksul alates aruande kinnitamisest tagasi maksma.
Toetuse saaja peab säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat toetuse kasutamise perioodi aasta lõpust kooskõlas raamatupidamise seadusega.
Juriidilisest isikust toetuse saaja on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest.
Paragrahv 16 näeb ette, millised toetatava projekti kulud on põhjendatud ja asjakohased. Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus projekti tulemuste saavutamiseks, selle tasub toetuse saaja, see on tõendatud algdokumendiga ja selgelt kirjendatud raamatupidamises.
Projekti kulu jaguneb projekti tegevustega seotud otseseks kuluks ja üldkuluks. Otsene kulu on töötasud, seadusest tulenevad riiklikud maksud, maksed ja hüvitised ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, teadustöö kulud, lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud vara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavate teadus- ja arendustegevuste ning uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamise kulud. Üldkulu on toetuse saaja asutuse kulu, mis on seotud projekti haldamisega ja projekti täitmiseks vajaliku keskkonna tagamisega. Üldkulu määr võib olla kuni 15% toetuse summast, mis on praktikas kasutatav mõistlik keskmine määr.
Toetuse saajal on § 17 kohaselt toetuse kasutamise kohta aruandluse kohustus. Taotlusvooru tingimustes võib ette näha täiendavad aruandluse nõuded olenevalt toetatava tegevuse eripärast (näiteks vahearuannete esitamise kohustus). Toetusi antakse riigieelarvest ja seega on tegemist avaliku rahaga, mida tuleb kasutada õiguspäraselt, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Aruandluskohustus on vajalik, et kontrollida, kas toetust on kasutatud otstarbekohaselt. See võib küll riivata toetuse saajate tegevusvabadust, kuid kuna taotlus toetuse (rahalise hüve) saamiseks esitatakse vabatahtlikult, siis peab taotleja arvestama, et tema tegevus raha kasutamisel peab olema läbipaistev ja on aruandluskohustusega. Alati on võimalus toetust mitte taotleda.
Toetuse saaja saadab pärast toetuse kasutamise perioodi lõppu ministeeriumile toetuse kasutamise kohta aruande ja teadustöö või tegevuse ülevaate kooskõlas lepinguga. Toetuse saaja esitab tegevuste sisuaruande ja toob välja kulud tegevuste kaupa. Sisuaruanne peab sisaldama elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega.
Kontaktisik kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet ning küsib vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta ning toetuse saajal on kohustus toetuse kasutamise kohta selgitusi anda. Kui tegevused on ellu viidud kõigi tingimuste kohaselt ning aruanne kajastab nõutud teavet ja andmeid, teavitab kontaktisik toetuse saajat aruande kinnitamisest. Aruande kinnitamisega loetakse projekt lõppenuks.
Kuna tegemist on riigieelarvest makstavate vahenditega, siis on toetuse saajal kohustus võimaldada ministeeriumi järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust, samuti tagada juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Nimetatud kohustus kehtib kuni toetuse kasutamisega seotud dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni ehk seitse aastat alates asjaomase aasta lõpust.
Eelnõu § 18 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetuse tagasinõudmise võimalus kaitseb avaliku raha läbipaistvat ja eesmärgipärast kasutust. Toetuse tagasinõudmisel on tegemist alusetult saadud soodustuse (hüve) tagastamisega. Riigikohus on selgitanud, et oma olemuselt on toetuse tagasinõudmine sanktsioon ja selliseid norme ei tohi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõike 1 kohaselt tõlgendada laiendavalt.6 Kõik toetuse saaja kohustused ei ole ühtviisi olulised toetuse eesmärkide saavutamiseks ega ole seega toetuse tagasinõudmise aluseks.
Toetuse tagasinõudmise otsus on HMSi tähenduses haldusakt. Toetuse tagasinõudmisel tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks toetuse määramise otsus, millega anti toetuse saajale õigus otsuses nimetatud summas toetust saada. Tegemist on andmise ajal õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks (HMSi § 66 lg-d 2, 3 ja 4).
Toetuse võib tagasi nõuda nelja aasta jooksul alates toetuse andmise otsuse tegemise päevast.
Ministeeriumil on õigus nõuda, et toetus tagastataks osaliselt või täies mahus, kui toetuse saaja on esitanud toetuse taotlemisel või kasutamisel teadvalt valeandmeid või varjanud andmeid või muud teavet. Karistusseadustiku § 280 sätestab süüteona haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise, mistõttu tuleb tagasinõudmise otsus igal juhul teha valeandmete esitamise korral. Toetus tuleb tagasi nõuda ka juhul, kui toetuse kasutamisel on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud ja toetust määratud. Samuti on tagasinõudmiseks alus, kui toetust ei ole kasutatud sihipäraselt toetuse andmisel ettenähtud otstarbel või tingimustel, sealhulgas juhul, kui toetust on kasutatud toetuse saaja majandustegevuseks või ei ole täidetud toetuse saamisega seotud kohustust osaliselt või täielikult või ei ole esitatud toetuse kasutamise aruannet.
Toetus nõutakse tagasi, kui toetuse saaja ise ei ole tagastanud toetuse kasutamise perioodi lõppemise järel kasutamata jäänud toetusvahendeid.
Toetuse võib tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist, on see samuti põhjus toetus tagasi küsida.
Toetuse täieliku või osalise tagasinõude ettepaneku teeb komisjon kantslerile. Toetuse tagasinõudmise otsustab kantsler. Toetuse saaja peab tagasinõude täitma 60 kalendripäeva jooksul alates tagasinõude otsuse tegemisest. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. TAIKSi § 20 lõige 7 näeb ette, et sihttoetuse tagasinõudmise korral on õigus toetuse saajalt nõuda viivist kuni 0,05 protsenti päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
6. peatükis sätestatakse määruse rakendamise sätted.
Paragrahvis 19 nähakse ette uuele korrale ülemineku sätted. Kõik enne määruse jõustumist sõlmitud lepingutes ette nähtud toetuse andmise tingimused kehtivad kuni lepingute lõppemiseni ja neile käesolevat korda ei rakendata.
3. Riigiabi analüüs
ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. ELi teatises määratletakse teadusasutusena üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi.
Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, tuleb seda hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust ELi riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumidele, on tegemist riigiabiga.
1) Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest
Toetust antakse Välisministeeriumile riigi eelarves ettenähtud vahenditest.
2) Abi antakse ettevõtjale
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega, mis seisneb toodete ja teenuste pakkumises teataval turul. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirdealane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ja ettevõtja ning ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Määruse kohaselt antakse sihttoetust üksnes mittemajandustegevuseks ja projekti tulemusel saadud teadmisi võib laialdaselt levitada, seega ei ole antava toetuse puhul tegemist riigiabiga.
3) Abimeetmel on valikuline iseloom
Kuna määrus näeb ette nõuded sihttoetuse taotlejatele ja taotlusvoorudes võidakse seada täiendavalt tingimusi, mis piiravad taotlejate ringi, siis on meetmel valikuline iseloom. Samuti võidakse anda sihttoetust otsustuskorras, mis on juba olemuslikult valikuline.
4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Välisministeeriumi antav sihttoetus on mõeldud teadmiste leviku suurendamiseks. Toetus võib anda toetuse saajale selle kasutamisel teatava majandusliku eelise omandatavate teadmiste kaudu, kuid toetuse saajal on kohustus hoida toetuse kasutamisel majandustegevus ja mittemajandustegevus raamatupidamises lahus ning toetuse tulemid avalikustada. Määruses on sätestatud ministeeriumi õigus toetus tagasi nõuda, kui seda on kasutatud majandustegevuseks või ei ole kasutatud sihipäraselt toetuse andmise otstarbel.
5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust ELi riikide vahel
Lähtudes toetuse eesmärgist – edendada Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja Eesti välispoliitika arengut teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu –, ei mõjuta Välisministeeriumi antav riigispetsiifiline sihttoetus ELi riikide vahel konkurentsi või kaubandust.
Riigiabi raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Käesoleva korra aluseks olev TAIKSi § 20 lõige 4 sätestab, et toetuse saaja majanduslik ja mittemajanduslik tegevus peab olema eristatud. Samuti näeb TAIKSi § 5 punkt 3 ette põhimõtte, et avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemused ja andmed on kättesaadavad avalikkusele. Määruse eelnõu kohaselt peab toetuse andmisel tegevuste tulem olema avalikkusele vabalt kättesaadav. Need nõuded tagavad, et tegemist ei ole riigiabiga, sest riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseerita teadus- ja arendustegevuses osalevate asutuste ega isikute majandustegevust ja kellelgi ei teki konkurentsieelist, kuna toetuse kasutamise tulemused on avalikud. Kuna sihttoetust antakse üksnes mittemajandustegevusteks, ei ole tegemist riigiabiga.
4. Määruse mõjud
4.1 Mõju teadusele
Määruse eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning see aitab kaasa ühiskonna teadmistepõhisele arengule.
Määruses kehtestatud tingimused on läbipaistvad ning seega on Eestis teadus- ja arendustegevusega tegelevatel asutustel ja isikutel võimalik ette näha, millistel tingimustel on neil võimalik oma tegevusteks Välisministeeriumilt sihttoetust taotleda ja saada.
Kuna sihttoetuse tulemid tuleb avalikustada, siis on sihttoetuse andmisel laiem positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile kui üksnes toetuse saaja kasu. Sihttoetuste andmine edendab välispoliitikaga seotud teadus- ja arendustegevusi ning teadmisi ja avaldab sellega mõju ühiskonnale. Koostöö välispoliitika valdkonnas tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ning isikutega sihttoetuste kaudu aitab kaasa teaduse arengule välispoliitika valdkonnas.
4.2 Mõju teadus- ja arendusasutustele
Määruse peamine sihtrühm on Eesti ülikoolid, teadus- ja arendusasutused ning teadusega tegelevad eraõiguslikud juriidilised isikud. Määrusel on mõningane mõju nende tegevusele.
Ministeeriumil on rahalised vahendid, et ellu viia ministeeriumi tegevusvaldkondade ja välispoliitika eesmärkide saavutamiseks teadus- ja arendustegevusi. Määrus näeb selleks ette menetluse, mille abil on võimalik vajalikke tegevusi ellu viia soovivaid isikuid leida ja nende tegevust toetada.
Määruse sihtrühm on väike, sest välispoliitika valdkonnaga kokkupuudet omavaid teadus- ja arendusasutusi ei ole Eestis kuigi palju. Eestis on Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel üldse kokku seitse ülikooli, kaheksa riigi ja avalik-õiguslikku teadus- ja arendusasutust, seitse eraõiguslikku teadus- ja arendusasutust ning üks evalveeritud rakenduskõrgkool. Neist tegelevad välispoliitika valdkonnas teadus- ja arendustegevusega ning innovatsiooniga vaid mõned.
Määrus loob ministeeriumis uue sihttoetuste andmise praktika ja annab võrdsed võimalused kõigile toetusele konkureerivatele ülikoolidele, teadus- ja arendusasutustele ning muudele teadus- ja arendustegevusega tegelevatele isikutele. Taotlusvoorus osalemiseks on vajalik taotlejal projekt läbi mõelda, kavandada tegevused, arutada projekti meeskonna ja partneritega ning arvestada kulud. Selle põhjal tuleb vormistada ja esitada ministeeriumile taotlus ning sihttoetuse saamise korral toetuse kasutamise aruanne. See tähendab taotlejatele ajamahukat tööd ja mõningast halduskoormust. Ka kehtestatava korra ja taotlusvoorude tingimustega tutvumine võib võtta aega. Ent taotlejate halduskoormus ei suurene võrreldes olemasoleva praktikaga, sest ka seni on ministeerium andnud sihttoetust vaid taotluse alusel. Ministeeriumilt sihttoetuse saamiseks tuleb koostada ja esitada taotlus, sõlmida leping ning esitada toetuse kasutamise kohta aruanne.
Eelnõu on kooskõlas teadusasutuste autonoomia põhimõttega, mille kohaselt on teadus- ja arendusasutusel avar enesekorraldusõigus ning seega õigus otsustada oma teadus- ja arendustegevuse ning ministeeriumi taotlusvoorudes osalemise üle.
Määruse avaldamine Riigi Teatajas tagab Välisministeeriumi ning teadus- ja arendusasutuste vahel järjepideva ja jätkusuutliku ehk senisest selgema teabevahetuse ja ühtsema korralduse sihttoetuste andmisel.
4.3 Mõju Välisministeeriumi töökorraldusele
Määrus muudab Välisministeeriumi täidetavad avalikud ülesanded, tegevuse ja menetlusprotsessid läbipaistvamaks, kuna sihttoetuste andmiseks kehtestatakse selged avalikustatud tingimused.
Määruse kehtestamisega luuakse tingimused, mis aitavad järgida riigieelarve kasutamise üldpõhimõtteid, nagu vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine ning võimalike toetuse taotlejate võrdne kohtlemine.
Määrusega kehtestatavad toetuste andmise regulatsioonid mõjutavad Välisministeeriumi antavate sihttoetuste menetlust ja hõlbustavad taotlejatega seotud teabevahetust. Määruses sätestatud kõigile teadaolevad selged reeglid ja tingimused parandavad sihttoetuste andmise menetluse kvaliteeti ja tagavad taotlusvoorude kaudu sihttoetuse andmise otsuste ja menetluse läbipaistvuse, maandades sellega korruptsiooniriske.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad lisategevused Välisministeeriumi asjaomaste teenistujate, eelkõige ministeeriumi teadusnõuniku töökohustustes. Määruse regulatsiooni on vaja tutvustada nii ministeeriumi teenistujatele, kes seda rakendavad ja asjakohaseid otsuseid ette valmistavad, kui ka sihttoetuse taotlejatele, kelle jaoks kehtestatav regulatsioon on uus.
Riigieelarve vahendite läbipaistva jagamise ja kasutamise halduskulud on siiski kulutõhusad, st raha jagamine ja kasutamine ei tekita toetuste mahuga võrreldes ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust.
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid, selle rakendamine ei too ka riigieelarvesse tulu.
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni sihttoetusteks vajalikud vahendid otsustatakse iga-aastases riigieelarves.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s. o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt esitatakse määruse eelnõu eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Teaduste Akadeemiale, Mittetulundusühingule Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Sihtasutusele Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur.