Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

239-25/299050

Otsuse kuupäev 18.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Ühispakkujate Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME

TARTU AKTSIASELTS vaidlustus Riigi Tugiteenuste

Keskuse riigihankes „Sõiduautode varuosade ja

pesuvedelike ostmine Päästeametile ja Politsei- ja

Piirivalveametile“ (viitenumber 299050) hankija otsusele

jätta ühispakkujad Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME

TARTU AKTSIASELTS kvalifitseerimata

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaselts Salome Auto ja

SALOME TARTU AKTSIASELTS, esindaja

vandeadvokaat Marit Toom

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Mihkel Rääk

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Ühispakkujate Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME TARTU

AKTSIASELTS vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Sõiduautode varuosade ja

pesuvedelike ostmine Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber 299050).

2. Jätta ühispakkujate Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME TARTU AKTSIASELTS poolt

vaidlustusmenetluses kantud kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (15)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.09.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusega riigihanke „Sõiduautode varuosade ja pesuvedelike ostmine

Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber 299050) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult

RHAD).

Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks kuni kolme eduka pakkujaga.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 02.10.2025, esitasid pakkumused MEKO Baltics AS,

Aktsiaselts K.G. Knutsson ning ühispakkujad Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME TARTU

AKTSIASELTS.

2. 13.10.2025 otsusega jättis Hankija ühispakkujad Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME

TARTU AKTSIASELTS kvalifitseerimata.

3. 23.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME TARTU AKTSIASELTS (edaspidi ka

Vaidlustaja või Ühispakkujad) vaidlustus Hankija otsusele jätta Ühispakkujad kvalifitseerimata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.10.2025 kirjaga nr 12.2-10/239 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 04.11.2025 ja neile vastamiseks 07.11.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaselts Salome Auto ja SALOME TARTU

AKTSIASELTS, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija avaldas 30.04.2025 riigihanke „Sõiduautode varuosade ja pesuvedelike ostmine

Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile“ (viitenumber 293726) (edaspidi Varasem

riigihange) hanketeate.

Varasemas riigihankes esitasid pakkumuse teiste hulgas ka Ühispakkujad. Pakkumuses esitasid

Ühispakkujad ka hankepassid. Aktsiaselts Salome Auto hankepassi IV osas

„Kvalifitseerimistingimused“ oli mh info riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud

sõiduautode varuosade ja sõidukite pesuvedelike või sellega sarnaste asjade

müügilepingu/tellimuse kohta:

PPA riigihange „Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber: 195105), PPA hange “Sõidukite

varuosade ostmine” (viitenumber: 249174), PPA hange “Sõidukite hooldus- ja remonditeenuse

ostmine” (viitenumber 265874).

Kogusumma 600 000 EUR

Ajavahemik 01.05.2018 - 01.05.2023.

5.2. Hankija kontrollis eeltoodud infot ja tegi päringu Politsei- ja Piirivalveametile, et selgitada,

kui suures mahus oli Aktsiaselts Salome Auto nimetatud lepinguid viidatud ajavahemikul

täitnud. Hankija sai vastuseks, et hankelepingut „Sõidukite varuosade ostmine“ (viitenumber

195105) täideti perioodil 30.04.2022–29.04.2025 summas 13 901,33 eurot, hankelepingut

„Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber 249174) täideti perioodil 30.04.2022–29.04.2025

summas 189 364,13 eurot ja hankelepingut „Sõidukite hooldus- ja remonditeenuse ostmine”

(viitenumber 265874) täideti perioodil 30.04.2022–29.04.2025 summas 162 161,74 eurot. Kuna

3 (15)

ükski viidatud lepingutest ei olnud täidetud vähemalt summas 350 000 eurot, jättis Hankija

Ühispakkujad kvalifitseerimata. Vastava otsuse edastas Hankija Ühispakkujatele 05.08.2025.

Kuna ka kumbki ülejäänud pakkujatest – Balti Autoosad Aktsiaselts ja Aktsiaselts K.G.

Knutsson ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele, lõpetati Varasem riigihange hankelepingut

sõlmimata.

5.3. Varasemast riigihankest saadud teabe põhjal korrigeeris Hankija kvalifitseerimise tingimusi

ning avaldas 01.09.2025 Riigihanke hanketeate.

Sisult on tegemist samasuguse riigihankega nagu oli Varasem riigihange, kuid muudeti

kvalifitseerimise tingimusi. Riigihanke tingimuste kohaselt pidi pakkuja kvalifitseerumiseks

olema Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 1 sõiduautode varuosade

(võib sisaldada sõidukite pesuvedelike (sh leotusvahendite ja pigieemaldusvahendite

valmissegude)) või sellega sarnaste asjade müügilepingu/tellimuse kogumaksumusega

vähemalt 80 000 eurot käibemaksuta.

Seega oli Hankija Varasemas riigihankes esitatud pakkumustest kogunud infot, kui palju alla

poole tuleb kvalifitseerimise tingimustes lepingu kogumaksumuse summa tuua selleks, et kõik

Varasemas riigihankes pakkumuse esitanud pakkujad kvalifitseeruksid Riigihankes.

Riigihankes esitasid pakkumused samad pakkujad, kes esitasid pakkumused ka Varasemas

riigihankes.

5.4. Inimliku eksituse tõttu jäi Aktsiaselts Salome Auto hankepassi märkimata nende lepingute

täpsemad andmed, mille alusel tuvastada Ühispakkujate vastavus kvalifitseerimise

tingimustele, st hankepassi vastav osa jäi osaliselt täitmata. Hankepassi jäi lisamata teave selle

kohta, et Aktsiaselts Salome Auto on Hankija poolt nimetatud perioodil täitnud Hankija

nimetatud mahus vähemalt 2 hankelepingut – Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud

hankelepingud riigihangete viitenumbritega 249174 ja 268574 alusel (vastavalt maksumusega

216 912 eurot ja 202 577 eurot). Hankepassi IV osa oli täidetud vaid osaliselt. Hankepassis oli

märgitud, et riigihankelepingute andmed on elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete

registrist ning et info ei ole konfidentsiaalne. Seega nähtus hankepassist üheselt, et

Ühispakkujad soovivad kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks endiselt tugineda varasematele

hankelepingutele.

5.5. Hankija jättis Vaidlustaja vääralt kvalifitseerimata. Hankija oleks pidanud Ühispakkujad

kvalifitseerima või alternatiivselt juhtima Ühispakkujate tähelepanu hankepassis esinevale

puudusele ning võimaldama Vaidlustajal puudus kõrvaldada. Hankija teadis, et Ühispakkujad

tegelikult vastavad kvalifitseerimise tingimustele, seega oleks Hankija pidanud paluma

Vaidlustajal täpsustada, kas ta soovib endiselt samadele hankelepingutele tugineda. Hankija on

rikkunud RHS § 98 lg-sid 4 ja 41 ja § 104 lg-sid 6, 7, 8 ja 11. Hankija otsus ei ole

proportsionaalne ning kahjustab rahaliste vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi

tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-id 3 ja 5).

5.6. Hankijal oli olemas teave, et Ühispakkujad vastavad kvalifitseerimise tingimustele.

Ühispakkujad olid Hankijale Varasemas riigihankes esitanud hankepassis andmed Politsei- ja

Piirivalveametiga sõlmitud kolme lepingu kohta. Hankija oli neid andmeid Varasemas

riigihankes sisuliselt kontrollinud.

5.7. Hankijale oli teada ka see, et Varasemas riigihankes viidatud referentslepingud

riigihangetes viitenumbritega 249174 ja 265874 on täidetud sellises mahus, et Ühispakkujad

kvalifitseeruvad nende alusel ka Riigihankes. Kuna Varasem riigihange ebaõnnestus, siis tõi

Hankija kvalifitseerimisnõuete piiri nii palju alla poole, et Riigihankes kvalifitseeruksid kõik

kolm Varasema riigihanke pakkujat. Seega, juba Riigihanke alustamisel teadis Hankija, et

Ühispakkujad vastavad kvalifitseerimistingimustele.

4 (15)

5.8. Kohtupraktikast ja õiguskirjandusest tuleneb, et kvalifitseerimisotsus on hankija

kaalutlusotsus. Kohtupraktikas on leitud, et ehkki riigihankel osaleda soovivalt ettevõtjalt on

kohane nõuda kõrgemat hoolikust, ei ole eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide

suure hulga puhul võimalik inimlikke eksimusi täielikult välistada. Pakkuja kvalifitseerimata

jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral oleks ebaproportsionaalne. Selleks, et mitte

anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab

hankijal olema kaalukas põhjus. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui on ilmne,

et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea1. Seejuures on avaliku sektori

hankijate puhul võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks

ka kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise

selgitamiskohustusega (vrd HMS § 15 lg 2, § 36 lg 1 p 3), samuti riigihankemenetluse

spetsiifiliste põhimõtetega. Pakkujate ebamõistlik kvalifitseerimata jätmine takistaks rahaliste

vahendite säästlikku kasutamist ja konkurentsi tõhusat ärakasutamist (RHS § 3 p-id 3 ja 5).

5.9. Riigihankes jäi hankepass osaliselt täitmata inimliku vea tõttu. Viga oli formaalne. Hankijal

ei olnud kaalukaid põhjendusi, miks mitte lubada seda puudust kõrvaldada, sest täpsustus ei

puudutanud pakkumuse sisulist osa. Samuti on tegemist asjaoludega, mis olid objektiivselt

olemas juba pakkumuste esitamise ajal ning seda on võimalik kontrollida – st Ühispakkujad ei

saaks nii või teisiti puuduse kõrvaldamise kaudu tagantjärgi tekitada enda kvalifitseerimise

aluseid kui neid ei oleks esinenud juba pakkumise esitamise ajal. On ebaproportsionaalne ning

hankemenetluse põhimõtetega vastuolus, kui eeltoodu toob kaasa parima pakkumuse esitanud

Vaidlustaja jätmise hankemenetlusest.

Samuti on kohtupraktikas ja õiguskirjanduses läbivalt leitud, et kui hankijal on endal andmed

olemas, mis võimaldavad kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele või kui

hankija teab, et pakkuja tegelikult vastab kvalifitseerimise tingimustele, siis ei saa taolise

formaalse puuduse tõttu jätta pakkujat kvalifitseerimata2. Ka see viiks ebaproportsionaalse ning

hankemenetluse põhimõtetega vastuolus oleva tulemuseni.

5.10. Käesolevas asjas on oluline see, et Hankija oli Varasemas riigihankes kogunud

pakkujatelt, sh Vaidlustajalt, infot referentslepingute kohta ja seejärel muutnud Riigihankes

kvalifitseerimise tingimusi nii palju leebemaks, et kõik pakkujad kvalifitseeruksid. See

tähendab, et Hankija teadis juba Riigihanke välja kuulutamisel, et Ühispakkujatel on

kvalifitseerumiseks nõutavad referentslepingud olemas. Info oli värske – Hankija oli

kontrollinud Vaidlustaja referentslepinguid augustis 2025 ning Riigihange kuulutati välja

01.09.2025.

5.11. Vaidlustaja leiab, et nende asjaolude tõttu ei saa käesoleval juhul lähtuda sellest

kohtupraktikast, mis hankepassis puuduste kõrvaldamist ei võimalda. Hankija ei pidanud

puuduolevat infot mitte kuskilt otsima – ta oli need samad andmed kõigest kuu aega varem üle

kontrollinud ning nende alusel korrigeerinud uue Riigihanke tingimusi. Hankija 13.10.2025

otsuse põhjendustest tehtud viited vaidlustuskomisjoni otsusele nr 214-24/284814 ja Tallinna

Ringkonnakohtu otsusele 3-19-631 ei ole seetõttu asjakohased, sest kaasuste asjaolud on

erinevad. Praegusel juhul prevaleerib asjaolu, et Hankija teadis referentslepingute olemasolust

ja sellest, et Ühispakkujad vastavad sisuliselt kvalifitseerimise tingimustele, selle üle, et

hankepassis olid andmed esitatud puudulikult.

5.12. Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendustes on Hankija ignoreerinud

asjaolu, et ta tegelikult teadis, et Ühispakkujad vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja

Hankijal oli varasemast olemas andmed Ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks.

1 RKHKo 3-3-1-24-13, p 22. 2 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2025. § 104 kommentaar 35, lk 728 ja kommentaar 50,

lk 732. § 98 kommentaar 31, lk 652.

5 (15)

5.13. Arvestada tuleb ka sellega, et kuigi käesoleval juhul on Hankijaks Riigi Tugiteenuste

Keskus, siis hankelepingu sõlmivad Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet. Politsei- ja

Piirivalveamet on aga Vaidlustaja praegune lepingupartner, kellega sõlmitud lepingute kaudu

täidavad Ühispakkujad Riigihanke kvalifitseerimise tingimused. Seega kui hankijaks oleks

Politsei- ja Piirivalveamet otse, siis ei saakski tekkida küsimust sellest, kas hankija teab, et

Ühispakkujad täidavad sisuliselt kvalifitseerimise tingimusi. Politsei- ja Piirivalveameti

teadmised Ühispakkujatega sõlmitud lepingute kohta tuleb omistada Hankijale.

Hankija ei saanud lähtuda pelgalt hankepassis esitatud teabest seetõttu, et Hankija kasutas

pöördmenetlust ning seega pidi kvalifitseerimise tingimuste täitmist kontrollima sisuliselt.

5.14. Eeltoodust tulenevalt on Hankija otsus Ühispakkujate kvalifitseerimata jätmise kohta

vastuolus RHS-iga ning tuleb kehtetuks tunnistada.

5.15. 04.11.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.15.1. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Varasem riigihange viidi läbi üksnes informatsiooni

kogumise eesmärgil.

5.15.2. Hankija teadis, et Vaidlustaja kvalifitseerub Riigihankes ning Hankijal olid olemas väga

täpsed andmed nende lepingute kohta, mille alusel Ühispakkujad kvalifitseeruvad. Seda fakti

ei ole Hankija käsitlenud ei kvalifitseerimata jätmise otsuse põhjendustes ega ka vastuses

vaidlustusele.

5.15.3. Kohtupraktika kohaselt on pakkuja kvalifitseerimata jätmine välistatud, kui pakkuja

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed või dokumendid on

hankijale kättesaadavad. Kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise eelduseks on asjaolu, et

pakkuja poolt teatavate andmete või dokumentide esitamata jätmine ka tegelikult takistab

pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist3. Pakkuja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike

täiendavate dokumentide või andmete tähtaegne esitamata jätmine ei too vääramatult kaasa

pakkuja kvalifitseerimata jätmist, kui asjaomased dokumendid või andmed on hankijal selle

pakkuja kvalifitseerimist või kvalifitseerimata jätmist käsitleva otsuse tegemisel siiski olemas.

5.15.4. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega nagu oleksid Ühispakkujad taotluslikult esitanud

sellised hankepassid, kuhu on referentslepingud jäetud märkimata. Miski vaidlusaluse

hankemenetluse asjaoludes ei anna alust selliseks järelduseks. Puudub loogiline põhjus,

mispärast oleks Ühispakkujad pidanud taotluslikult esitama hankepassid ilma viideteta

referentslepingutele olukorras, kus neil olid kvalifitseerimiseks vajalikud referentslepingud

olemas. Puudub loogiline selgitus, miks Ühispakkujad esitasid andmed referentslepingute kohta

Varasemas riigihankes aga jätsid selle tegemata Riigihankes. Ükski pakkuja ei jäta taotluslikult

esitamata andmeid, mis on vajalikud tema kvalifitseerimiseks, kui need andmed on tegelikult

olemas. Kohtupraktikas on leitud, et kui pakkuja on pakkumuse esitanud, siis pidi hankijale

olema selge, et pakkuja soovis kinnitada enda vastavust kvalifitseerimistingimustele ning et

pakkumuse ebatäpsus tekkis tahtmatult4.

5.15.5. Ühispakkujate soov Riigihankes osaleda nähtub asjaolust, et Ühispakkujad esitasid

pakkumuse nii Varasemas riigihankes kui Riigihankes. Puudub alus väita, et Ühispakkujate

eesmärk oli midagi muud, kui Riigihankes edukaks osutumine ja lepinguni jõudmine. Asjaolu,

et tegemist oli eksimusega, oli ka Hankijale äratuntav, sest Hankija teadis, et Ühispakkujad

tegelikult vastavad kvalifitseerimise tingimusele.

Eeltoodut arvestades ei saa referentslepingutele viitamata jätmist hankepassis selgitada muuga

3 TlnRnKO 3-24-2428, p 23. 4 RKHKo 3-19-1501, p 17.

6 (15)

kui inimliku eksimusega. Järelikult on peamine kaalutlus, millele tuginedes on Hankija jätnud

Ühispakkujad kvalifitseerimata, väär.

5.15.6. Vaidlustaja ei nõustu Hankija väitega, et hankepassis esinenud puuduste kõrvaldamise

võimaldamine ohustaks hankemenetluse läbipaistvust või paneks ülejäänud pakkujad

ebavõrdsesse olukorda. Hankepassis puuduste kõrvaldamise võimaldamine ei anna

Ühispakkujatele mingit sisulist eelisseisundit.

Esiteks on puudus vormiline, ja Hankija teadis juba Riigihanke väljakuulutamisel, et

Ühispakkujad kvalifitseeruvad.

Teiseks ei hakkaks Ühispakkujad tagantjärgi looma aluseid kvalifitseerumiseks vaid üksnes

lisaksid hankepassi andmed asjaolude kohta, mis olid olemas juba Riigihanke väljakuulutamise

ajal. Nende asjaolude varasemat esinemist on võimalik objektiivselt kontrollida.

Kolmandaks ei ole Hankija põhjendanud, milles seisneb hankemenetluse läbipaistvuse

ohustamine või teiste pakkujate ebavõrdne kohtlemine.

Neljandaks ei saa pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankemenetluse läbipaistvuse

nõuet sisustada nii, et see välistaks igasuguste inimlike eksimuste parandamise ning tooks kaasa

teiste riigihanke aluspõhimõtete rikkumise.

5.15.7. Hankija formalistlik lähenemine viib tulemuseni, mis on vastuolus teiste riigihanke

läbiviimise üldpõhimõtetega – proportsionaalsuse põhimõttega, rahaliste vahendite säästliku

kasutamise põhimõttega ja konkurentsi tõhusa ärakasutamise põhimõttega. Hankija ei ole

otsuse tegemisel eeltoodut arvestanud ega vastavate põhimõtete järgmise vajadust üldse

kaalunud. Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk ei ole kontrollida ettevõtja vormide täitmise

või dokumentide esitamise oskust, vaid sisulist võimekust hankelepingut täita5. Aga selle üle,

et Vaidlustajal on sisuline võimekus hankelepingut täita, vaidlust ei ole.

5.15.8. Kohtupraktika põhimõtteliselt lubab möönduseid hankemenetluse formaalsetest

nõuetest. Üheks selliseks möönduseks ongi olukord, kus viga on tekkinud tulenevalt inimlikust

eksimusest. Sellise inimliku vea puhul on kohtupraktika kohaselt lähenemine teistpidine –

eelistada tuleb parandamiseks võimaluse andmist.

5.15.9. Hankija on jätnud arvestamata selle, et Riigihankes kasutati pöördmenetlust (RHS § 52

lg 3). Pöördmenetluse kasutamise korral kontrollib hankija pakkuja vastavust

kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt, st RHS § 104 lg-s 8 sätestatud tõendite alusel. Seega pidi

Hankija lisaks lähtuma ka RHS § 104 lg-st 11 ning ei saanud jätta arvestamata asjaolu, et tal

olid olemas kõik andmed Vaidlustaja asjakohaste referentslepingute kohta. Kuna Hankija

teadis, et Ühispakkujad sisuliselt vastavad kvalifitseerimise tingimustele ning teadis ka neid

konkreetseid lepinguid, siis ei saanud Hankija lähtuda üksnes vormilisest puudusest

hankepassis. Hankija ei pidanud käesoleval juhul hakkama midagi otsima või oletama – tal oli

kogu kvalifitseerimiseks vajalik info varasemast olemas.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta vaidlustus

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Vaidlustaja vaidlustab Hankija otsuse Riigihankes. Varasem riigihange lõppes RHS § 73 lg

3 p-i 4 mõttes kõikide pakkujate kvalifitseerimata jätmisega, kuna pakkujad ei vastanud

kvalifitseerimistingimusele. Riigihange ja Varasem riigihange on erinevad hankemenetlused.

Kuna Varasema riigihanke tulemusel ei õnnestunud Hankijal jõuda lepingu sõlmimiseni,

korraldas Hankija sõiduautode varuosade ja pesuvedeliku ostmiseks Riigihanke. Varasem

riigihange korraldati sõiduautodele varuosade ja pesuvedelike ostmiseks, mitte info kogumise

eesmärgil. Hankija on seadnud Riigihankes üheselt arusaadava kvalifitseerimise tingimuse.

5 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2025. § 98 kommentaar 40, lk 654.

7 (15)

6.2. Hankija jääb kõikide oma 13.10.2025 otsuse lisas toodud põhjenduste juurde, millega

Hankija jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata. Vaidlustajal ei jäänud lepingute täitmise andmed

hankepassis märkimata inimliku eksituse tõttu. Vaidlustaja mõlemast hankepassist nähtub, et

Vaidlustaja on soovinud taotluslikult esitada hankepasside p-ides 14 ja 16 samasuguse korduva

info, viidates üksnes väga üldiselt riigihankelepingute andmete kättesaadavusele RHR-is.

Vaidlustaja on hankepassides märkinud viite RHR-i veebiaadressile https://riigihanked.riik.ee

ning kirjutanud, et Riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist.

Vaidlustaja hankepassidest ei nähtu, et Vaidlustaja soovib kvalifitseerimise tingimuste

täitmiseks endiselt tugineda varasematele hankelepingutele, kuna kvalifitseerimise tingimuses

nõutud andmed lepingute kohta on Vaidlustajal mõlemas hankepassis esitamata. Vaidlustaja ei

ole Riigihanke pakkumuses esitatud hankepassides näidanud täidetud lepingute nimekirja koos

nõutud andmetega lepingupartneri nime ja kontaktandmete (lepingulise kontaktisiku e-post,

telefon) kohta ega ka mitte lepingute sõlmimise ja täitmise kuupäevasid. Samuti pole

Vaidlustaja hankepassides märkinud referentsperioodil täidetud lepingu summat, lepingueseme

lühikirjeldust ega riigihankelepingu korral riigihanke viitenumbrit. Vaidlustaja on mõlemas

hankepassis jätnud esitamata kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmed ning Vaidlustaja

tunnistab seda korduvalt ka ise. Hankija ei saanud asuda eeldama Vaidlustaja hankepassides

toodud väga üldise info pinnalt (viide RHR-le), milliseid referentslepinguid soovis Vaidlustaja

kasutada enda vastavuse tõendamiseks kvalifitseerimise tingimusele.

6.3. Hankija ei ole rikkunud RHS-is ega kvalifitseerimise tingimuses sätestatud nõudeid ja on

teinud õige otsuse. Hankija ei oleks tohtinud asuda selgituste küsimise kaudu hankepassides

esinevaid puuduseid kõrvaldama, kuna kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmed olid

Vaidlustajal esitamata ning sellises olukorras võimaldada Vaidlustajal esitada esitamata andmed

pärast pakkumuste esitamise aega ei kohtleks ülejäänud pakkujaid võrdselt ega tagaks

hankemenetluse läbipaistvust.

6.4. Hankija ei ole rikkunud RHS § 104 lg-tes 6, 7, 8 ja 11 sätestatud nõudeid ega RHS § 98

lg-tes 4 ja 41 sätestatud reegleid. Riigihanke läbiviimisel on Hankija järginud RHS §-is 3

sätestatud üldpõhimõtteid ning taganud konkurentsi efektiivse ärakasutamise.

6.5. RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse hankepassis esitatud teabe alusel. RHS § 104

lg 7 aluselt teeb hankija hankemenetluse kestel otsuse kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni

sisulise kontrollimise tulemusena. Kui Vaidlustaja hankepassides on puudu andmed

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, on Vaidlustaja jätnud Hankijale esitamata

andmed Hankija nõutud tähtaja jooksul. Vaidlustaja ei ole esitanud kvalifitseerimise tingimuses

nõutud andmeid Hankijale hankepassides ehk hiljemalt pakkumuste esitamise ajaks. Vaidlustaja

pole hankepassides esitanud andmeid referentslepingute kohta.

Kohtupraktikas on leitud, et kui hankepassis esitatust nähtuvalt on hankija poolt nõutud andmed

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata, on pakkuja jätnud hankijale esitamata

hankija antud tähtajaks ehk pakkumuste esitamise ajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks

vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses ja seeläbi esineb alus pakkuja kvalifitseerimata

jätmiseks hankepassi alusel. Kui pakkuja on jätnud andmed esitamata referentslepingute ära

näitamise nõude osas, siis ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist ega

asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos täiendavate selgituste või dokumentide

küsimisega6.

6.6. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist pole Hankijal lubatud võimaldada

Vaidlustajal täiendada Hankijale esitatud hankepasse andmetega, mida Vaidlustaja ei ole

Hankijale tähtaegselt esitanud. Vaidlustaja oleks pidanud olema hoolas ja esitama Hankijale

tähtaegselt nõutud andmed referentslepingute kohta hankepassis. Vaidlustaja aga ei ole esitanud

6 TlnRnKo 3-19-631, p 15.

8 (15)

sisuliselt üldse nõutud andmeid referentslepingute kohta. Vaidlustaja on üksnes viidanud RHR-

ile täpsustamata, millistele referentslepingutele Vaidlustaja soovib enda kvalifikatsiooni

tõendamiseks tugineda. Hankijal polnud tekkinud olukorras võimalik küsida Vaidlustajalt

täiendavaid andmeid (s.o esitamata andmete esitamist pärast pakkumuste esitamise aja

möödumist), kuna see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ja seab Vaidlustaja võrreldes teiste

pakkujatega eelisseisundisse. Vaidlustaja esitatud hankepassides puudus teave Vaidlustaja

vastavuse kohta kvalifitseerimise tingimusele.

6.7. Kui hankija kontrollib tulenevalt RHS § 104 lg-st 7 pakkujate kvalifikatsiooni sisuliselt,

võib hankija selleks nõuda hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist,

hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist või hankepassis

esitatud kinnitustele vastavate dokumentide sisu selgitamist võimaldavate dokumentide

esitamist või täiendamist. RHS § 104 lg-d 7, 8 ja 11 ei võimalda pakkujal esitada hankijale

hiljem andmeid, mida pakkuja pidi esitama hankepassis. Vaidlustaja ei ole esitanud hankepassis

nõutud andmeid referentslepingu kohta.

Õiguskirjanduses on leitud, et RHS § 104 lg 11 kohaldamise eelduseks on, et vaidlustaja oleks

RHR-st saadava info (nt referentslepingu) hankepassis nimetanud7.

Vaidlustaja on esitanud kaks hankepassi, milles mõlemas on märkinud üldise viite RHR-i

veebilehele. Tegemist ei ole inimliku eksitusega olukorras, kus Vaidlustaja on ise taotluslikult

mõlemas hankepassis märkinud üldise viite RHR-ile ning seejuures pole Hankija nõutud

andmete maht suur. Tähtaegselt Hankijale esitamata andmete puhul pole tegemist pisiveaga,

vaid veaga, mille tagasiulatuvalt parandamine seab teised pakkujad ebavõrdsesse olukorda.

Pakkumus peab vastama sätestatud hanketingimustele. Pakkuja peab tegema kõik selleks, et

ükski nõutud dokument pakkumuse komplekteerimisel ei ununeks, et formularide täitmisel ei

jääks ükski lahter täitmata ning et andmed poleks vastuolulised. Riigihankes osaleda soovivalt

ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust8.

6.8. RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud

dokumentide esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need

on talle andmekogust tasuta kättesaadavad. Viidatud sätte kohaselt saab hankija üksnes

arvestada neid hankijal olemasolevaid või andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid,

mis on hankepassis esitatud kinnitustele vastavad dokumendid või nendes dokumentides

sisalduvad andmed, aga mitte andmeid, mida vaidlustaja pidi tulenevalt hanketingimusest

esitama hankepassis.

RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente

andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on

olemas, aga mitte see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust

otsima. RHS § 104 lg 11 kohaldamise eeldus on see, et pakkuja on lepingu hankepassis

nimetanud.

Vaidlustajal pole võimalik tähtaegselt hankepassis esitamata sisulisi andmeid hiljem esitada,

kuna tulenevalt kvalifitseerimise tingimusest pidid pakkujad nõutud andmed esitama

hankepassis.

6.9. Pakkujate võrdse kohtlemise ja hankemenetluse läbipaistvuse põhimõtetega oleks

vastuolus, kui Hankija võimaldanuks Vaidlustajal esitada hanketingimustes nõutud andmeid,

mida Vaidlustaja pole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul Hankijale esitanud.

Ka Euroopa Kohus on leidnud, et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis

seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises ning hankija

peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud hanketingimustest9.

7 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2025. § 104 kommentaar 50, lk 732. 8 RKHKo 3-3-1-24-13, p 17. 9 EKo C-131/16 Archus ja Gama, 33.

9 (15)

6.10. 07.11.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.10.1. Vaidlustaja on hankepassides viidanud RHR-i veebiaadressile https://riigihanked.riik.ee

ning kirjutanud, et riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist.

Vaidlust ei saa olla asjaolus, et Vaidlustaja pole esitatud hankepassides näidanud täidetud

lepingute nimekirja koos nõutud andmetega. Vaidlustaja on mõlemas hankepassis jätnud

Hankijale tähtaegselt esitamata kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmed.

6.10.2. Riigihanget viiakse läbi avatud hankemenetlusena. RHS § 52 lg 4 kohaselt on hankijal

avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi. Hankija ei saa asuda avatud

hankemenetlusena korraldatavas riigihankes eeldama ega läbirääkimisi pidama Vaidlustaja

toodud väga üldise info pinnalt (viide RHR-ile), milliseid referentslepinguid soovis Vaidlustaja

täpselt kasutada enda vastavuse tõendamiseks kvalifitseerimise tingimusele, kui Vaidlustaja on

jätnud nõutud andmed esitamata. Vaidlustaja rõhutab läbivalt, et nõutud andmed on RHR-ist

leitavad. Küllap on Ühispakkujatel RHR-is erinevaid lepinguid, mis võivad vastata sõltuvalt

erinevate hankijate seatud kvalifitseerimise tingimustest ja ka mitte vastata. Kui Hankija peaks

ise hakkama RHR-i andmete põhjal otsustama, milliseid varasemaid lepinguid pakkuja soovib

oma kvalifikatsiooni tõendamiseks näidata, võiks juhtuda, ka et esmase juhuvaliku alusel

tuvastatakse Vaidlustajaga seotud lepingud, mis juhtumisi ei vasta Hankija seatud

kvalifitseerimise tingimusele. Hankija ei pea ise otsima lõputult andmeid, kuni ühel hetkel

suudab tuvastada pakkuja kvalifikatsiooni. Kui Vaidlustaja soovinuks tõendada vastavust

kvalifitseerimise tingimusele vaidlustuses viidatud lepingutega, siis tulnuks Vaidlustajal

vähemalt ühes hankepassis välja tuua kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmed lepingute

kohta. Vaidlust ei saa ka olla selles, et hankija ja ka kõik hankest huvitatud isikud on seotud

kvalifitseerimise tingimuses seatud nõuetega ning neid nõudeid tuleb mh lähtuvalt riigihanke

menetluse ja pakkujate võrdse kohtlemise seisukohast järgida.

6.10.3. Vastuvõetamatu on Vaidlustaja korduv väide, et Hankija justkui teadis, et kõik

Riigihankes osalevad pakkujad vastavad seatud kvalifitseerimise tingimustele. Selline väide ja

selle absoluutne järgimine riigihangetes on väga ohtlik, kuna looks olukorra, milles pole tagatud

hankemenetluse läbipaistvus ega pakkujate võrdne kohtlemine. Nt sellisest väitest juhindumine

võiks luua olukorra, kus riigihankes esitavad pakkumuse ehitusettevõtted X, Y ja Z ning

juhtumisi kõige suuremal ja ehitusvaldkonnas teada-tuntud ehituskontsernil Z jääb hankepassis

nõutud info ehitustööde lepingute kohta esitamata, kuid vaidlustaja vaatest ei näe vaidlustaja

selles probleemi, sest kõik ju teavad, kes on ehituskontsern Z ning ilmselgelt on ehitusettevõtte

lepinguportfellis ka ehitustöö, mida hankija kvalifitseerimise tingimuses nõudis, kuid mille

kohta Z hankepassis infot ei esitanud. Selline lähenemine ei ole õiguspärane paneb ühelt poolt

hankijale ebamõistlikult suure koormuse ja teiselt poolt kaotab hankemenetluse mõtte. Sel juhul

võiks hankija juba otse pöörduda kõigi pakkujate poole, kelle puhul teab, et küll nad vastavad

tingimustele.

6.10.4. Vale on Vaidlustaja väide, et Hankija ei vaidle vastu sellele, et Ühispakkujad sisuliselt

vastavad Riigihanke kvalifitseerimise tingimustele. Hankija on korduvalt põhjendanud, mis

asjaoludel Vaidlustaja kvalifitseerimise tingimustele ei vasta. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja

väide, et Hankija kasutab Riigihanke läbiviimisel pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 mõttes ning

justkui pöördmenetluse kohaldamine annaks Hankijale õiguse aktsepteerida hanketingimuses

nõutud tähtajal Vaidlustaja esitamata andmete esitamist tagasiulatuvalt pärast pakkumuste

esitamise aega. Hankija sellise käsitlusega ei nõustu, kuna Ühispakkujate hankepassides olid

tähtaegselt esitamata kvalifitseerimise tingimuses nõutud andmed. Isegi, kui Hankija kohaldab

Riigihanke läbiviimisel pöördmenetlust, siis Vaidlustaja vastavuse kontrollimisel

kvalifitseerimise tingimustele pidi Hankija juhinduma enda kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustest.

10 (15)

6.10.5. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse Riigihankes, kuid tõmbab asjasse puutumatuid

paralleele Varasema riigihankega. Riigihange ja Varasem riigihange on erinevad menetlused

ning Varasem riigihange on lõppenud. Vaidlustaja kirjutab oma täiendavates seisukohtades, et

[---] teises hankemenetluses oli referentslepingute maksumus 4 korda madalam (80 000) nii et

sisuliselt kvalifitseerusid kõik esimese hankemenetluse pakkujad teises hankemenetluses. [---]

Asjakohatu on eeldada, et iga hankemenetlus peab lõppema hankelepingu sõlmimise või

kõikide pakkujate kvalifitseerimisega ning õigusvastane on Vaidlustaja väide justkui oleks igati

tava- ja õiguspärane, et kunagi minevikus läbi viidud hankemenetluses toimunud

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll (milles pakkujad koguni ei vastanud

kvalifitseerimise tingimustele) on üle kantav tulevikus toimuvale uues hankemenetluses

toimuvale pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollina selle arvestusega, et

tulevikus asetleidvas uues hankemenetluses toimuv pakkujate kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kontroll on sisuliselt juba ette ära toimunud kunagi minevikus korraldatud riigihanke

menetluses, ja seda veel olukorras, kus Vaidlustaja ise jätab kvalifitseerimise tingimuses nõutud

andmed tähtaegselt hankepassides esitamata.

6.10.6. Vaidlustaja ei vasta Riigihanke kvalifitseerimise tingimustele.

Vaidlustaja esitatud hankepassides ei nähtu, millistele lepingureferentsidele Vaidlustaja soovib

tugineda tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimise tingimustele, kuna Vaidlustaja ei ole

tähtaegselt hankepassides nõutud andmeid esitanud. RHS § 104 lg 11 kohaldamise eelduseks

on, et Vaidlustaja oleks RHR-ist saadava referentslepingu hankepassis nimetanud. RHS § 104

lg 11 eesmärk pole see, et hankija asuks pakkuja hankepassis esitamata andmeid andmekogust

otsima.

6.10.7. Hankija ei nõustu Vaidlustaja etteheitega, et Hankija ei ole Vaidlustaja kvalifitseerimata

jätmist piisavalt põhjendanud. Vaidlustaja ise on jätnud etteheited justkui Hankija oleks

rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet täiesti põhjendamata.

6.10.8. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetest tulenevalt peab hankija olema hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud

kuni hankelepingu täitmise lõpuni.

Olukorras, kus Hankija viib läbi avatud hankemenetlusega Riigihanget on läbipaistvus ja

kontrollitavus ohus, kui Hankija lubaks Vaidlustajal esitada pärast pakkumuste esitamise aega

tähtaegselt esitamata andmed, mille pakkuja pidi enda kvalifitseerimise tingimusele vastavuse

tõendamiseks esitama hankepassis, või teeks Hankija mõne pakkuja kasuks otsuseid mingi

varasema teadmise pinnalt, ilma et pakkuja esitaks nõutud andmeid. Selline tagasiulatuvalt

andmete küsimine oleks väär ning tegemist oleks veaga Riigihanke menetluse läbiviimisel, mis

mõjutab hankemenetluse läbiviimist.

6.10.9. Kvalifitseerimistingimuse sõnastusest nähtub üheselt, millistele tingimustele pidi

Vaidlustaja vastama ja mis andmed tuli Vaidlustajal hankepassis esitada. Hankija ei ole

kvalifitseerimistingimust tõlgendanud Vaidlustajat kahjustaval moel. Ühispakkujate

hankepassides tähtaegselt lepingute kohta esitamata andme tagasiulatuv esitamine pärast

pakkumuse esitamise aega pole ilmse tehnilise vea parandamine või täpsustamine, kuna nõutud

andmed on esitamata.

Võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega on vastuolus see, kui avatud

hankemenetlusega riigihankes toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja mõne pakkuja

vahel. See tähendab seda, et pakkumust ei tohi pärast selle esitamist muuta ei hankija ega

pakkuja algatusel. Lähtuvalt sellest ei või hankija nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust

hankija peab ebatäpseks. Hankijate range seotus riigihanke alusdokumentidega seondub võrdse

kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuskohustusega. Ükskõik millistest ajenditest lähtuvate

möönduste tegemine, mida riigihanke alusdokumendid ette ei näe, viib riigihankes

läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.

11 (15)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hankija on kehtestanud Riigihankes pakkujate Tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele RHS

§ 101 lg 1 p-i 2 alusel järgmise kvalifitseerimise tingimuse10:

[---]

Tingimuse selgitus

Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 1 (ühe)

sõiduautode varuosade (võib sisaldada sõidukite pesuvedelike (sh leotusvahendite ja

pigieemaldusvahendite valmissegude)) või sellega sarnaste asjade müügilepingu/tellimuste

kogumaksumusega vähemalt 80 000 eurot käibemaksuta. Sarnaseks lepinguks/tellimuseks

loetakse sõiduautode varuosade ( ja sõidukite pesuvedelike) müümise lepingut ärikliendile.

Müügilepingud /tellimused loetakse täidetuks referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele

eelnevad 36 kuud) üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut

täidetakse ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni

tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles asjad on pakkumuste esitamise

tähtpäevaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb

osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes

selle osa ja väärtusega lepingust, millises need on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt

vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui müük toimub raamlepingu alusel, saab pakkuja

oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega

(tellimustega). Pakkuja esitab esialgse tõendina hankepassis kinnituse, et on riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõutud arvu müügilepingut/tellimust. Pakkuja näitab

hankepassi vormil täidetud lepingute nimekirja koos nõutud andmetega (lepingupartneri nimi

ja kontaktandmed (lepingulise kontaktisiku e-post, telefon), lepingute sõlmimise ja täitmise

kuupäev, referentsperioodil täidetud lepingu summa, lepingueseme lühikirjeldus,

riigihankelepingu korral viitenumber). Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise

lepingupoole poole. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes

kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike

andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama

täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul päringu

saamisest arvates.

Tingimuse kirjeldus:

Minimaalne teostatud tööde arv: 1

Kirjeldus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt

1 (ühe) sõiduautode varuosade ( võib sisaldada sõidukite pesuvedelike (sh leotusvahendite ja

pigieemaldusvahendite valmissegude)) või sellega sarnaste asjade müügilepingu/tellimuste

kogumaksumusega vähemalt 80 000 eurot käibemaksuta. Sarnaseks lepinguks/tellimuseks

loetakse sõiduautode varuosade ( ja sõidukite pesuvedelike) müümise lepingut ärikliendile.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

2. Kogusumma (Summa)

3. Valuuta (Vääring)

4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

5. Summa (Summa)

6. Valuuta (Vääring)

7. Ajavahemik (Periood)

8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

10 Vt hankepass täiendavate selgitustega IV OSA:KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED, C: Tehniline ja

kutsealane suutlikkus.

12 (15)

12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

14. URL (Url)

15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki).

8. Puudub vaidlus, et Ühispakkujad esitasid oma pakkumuses nii Aktsiaselts Salome Auto kui

ka SALOME TARTU AKTSIASELTSI hankepassid, milles puudus igasugune sisuline teave

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, sh lepingute nimekiri ja muud Hankija poolt

konkreetselt nõutud andmed (vt käesoleva otsuse p 7).

Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta esitasid Ühispakkujad hankepassides täpselt

ühesugused andmed:

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

3. Valuuta (Vääring)

Vastus: EUR

6. Valuuta (Vääring)

Vastus: EUR

8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Ei

13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

Vastus: Jah

14. URL (Url)

Vastus: https://riigihanked.riik.ee

16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Vastus: Riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist.

9. Vaidlustaja on oma menetlusdokumentides korduvalt rõhutanud, et kvalifitseerimise

tingimusele vastavuse kohta andmete esitamata jätmise puhul on tegemist inimliku eksimusega,

kuid ei ole kuidagi selgitanud, millest see eksimus tingitud oli ja kuidas tekkis. Seega on väide

Vaidlustaja inimliku eksimuse kohta täiesti tõendamata. Olukorras, kus Vaidlustaja on jätnud

esitamata kõik andmed Ühispakkujate vastavuse kohta Riigihankes kehtestatud ainsale

kvalifitseerimise tingimusele ei ole vaidlustuskomisjoni arvates ka kohane viidata

kohtupraktikale, milles on leitud, et pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus

pisimagi vea puhul oleks ebaproportsionaalne11. Käesoleval juhul ei ole tegemist kindlasti

pisiveaga.

10. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja hinnangutega, nagu oleks kvalifitseerimiseks

nõutavate andmete esitamata jätmine hankepassis vormiline puudus ning Hankija lähenemine

formalistlik. Vaidlustaja näib olevat seisukohal, et hankijal tuleb igal juhul küsida pakkujatelt

tagantjärele kõiki pakkumuses esitamata dokumente või andmeid. Seejuures viitab Vaidlustaja

kohtupraktikale, milles on välja toodud hankija õigus või kohustus küsida pakkujatelt teatud

juhtudel täiendavaid dokumente. Samas eksisteerib ka laialdane kohtupraktika, milles

rõhutatakse, et hankija ei pea küsima ega tohigi küsida pakkujatelt tagantjärele kõiki

pakkumuses esitamata dokumente või andmeid (nt EKo C-131/16 p 33; RKHKo 3-3-1-24-13,

p 22; TlnRnKo 3-19-631, p 15). Nii on Euroopa Kohus kohtuasjas nr C-131/16, p 33, märkinud,

et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist

puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.

Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui

hankija palub hankemenetluses pakkujal esitada hankedokumentides nõutud avaldusi või

dokumente, mida ei ole pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul esitatud.

11 RKHKo 3-3-1-24-13, p 17.

13 (15)

11. RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija nõuda [---] kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis

esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist

või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. [---].

Käesoleval juhul ei saa rääkida hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide

esitamisest, kuna kvalifitseerimise tingimusele vastavust ei pidanud pakkujad kinnitama viisil

vastan kvalifitseerimise tingimustele - jah/ei vaid algusest peale tuli hankepassis esitada

andmed kvalifitseerimise tingimusele vastavuse tõendamiseks. Vaidlustuskomisjon leiab, et

igal juhul peab RHS § 104 lg-s 7 kirjeldatud hankija nõue olema seotud hankepassis juba

esitatud andmetega (kinnitustega) ja dokumentide esitamist või selgitusi ei saa üldjuhul nõuda

hankepassis esitamata andmete kohta.

12. Vaidlust ei saa olla faktis, et Ühispakkujate hankepassides on andmetena Vaidlustaja

vastavuse kohta viidatud üksnes kõige üldisemalt riigihankelepingute kättesaadavusele

riigihangete registris (vt käesoleva otsuse p 8).

RHS § 104 lg 11 kohaselt ei nõua hankija sama paragrahvi lg-tes 7 ja 8 nimetatud dokumentide

esitamist, kui tal on need dokumendid või vastavad andmed endal olemas või need on talle

andmekogust tasuta kättesaadavad. Seega saab hankija arvestada olemasolevaid või

andmekogust kättesaadavaid dokumente ja andmeid.

Vaidlustuskomisjon jääb oma varasemale seisukohale, et RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on, et

hankija ei nõuaks pakkujatelt täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on

võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas, aga mitte see, et hankija peaks

asuma pakkuja hankepassis esitamata andmeid lepingute kohta andmekogust ise otsima ja

Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimustega sobitama. Hankija ei saa pakkuja eest

valida riigihangete registrist välja kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendavaid lepinguid.

Riigikohus on selgitanud, et [---] Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud

dokumentidele veel dokumente ja andmeid.[---]12

Kuna Vaidlustaja ei esitanud hankepassides mingeid andmeid ühegi kvalifitseerimise

tingimusele vastavust tõendava lepingu kohta, ei saanud Hankija hakata selgituste küsimise

kaudu uurima, kas Vaidlustajal ikka äkki on lepinguid, millega ta sooviks oma kvalifikatsiooni

vastavust tõendada, samuti ei saanud Hankija asuda selgitusi küsima lepingute kohta, millele

tuginemisele pole Ühispakkujate esitatud hankepassides isegi viidatud.

13. Vaidlustaja rõhutab vaidlustuses, et: kohtupraktikas ja õiguskirjanduses on läbivalt leitud,

et kui hankijal on endal andmed olemas mis võimaldavad kontrollida pakkuja vastavust

kvalifitseerimistingimustele või kui hankija teab, et pakkuja tegelikult vastab

kvalifitseerimistingimustele, siis ei saa taolise formaalse puuduse tõttu jätta pakkujat

kvalifitseerimata.

Asjakohasele kohtupraktikale Vaidlustaja viidanud ei ole. Õiguskirjandusena on viidatud

Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kolmele kommentaarile13. Vaidlustaja välja

toodud kommentaar (35) RHS § 104 lg 7 kohta märgib üldsõnaliselt, et ettevõtja

kvalifitseerimise tingimustele vastavust on võimalik kontrollida juba olemasolevale infole või

avalikest andmebaasidest kättesaadavale infole tuginedes. Kommentaar (50) § 104 lg 11 kohta

märgib, et kui hankijal on puuduliku või puuduva kinnituse osas ettevõtja kvalifikatsioonile

vastavust tõendav dokument tegelikult olemas või ta saab selle olulise vaevata avalikest

andmebaasidest ise kätte, saab hankija selle pakkujaga hankemenetlust jätkata. Seejuures on

RHS § 104 lg 11 kohaldamise eelduseks, et ettevõtja on RHR-ist saadava info (nt

referentslepingu) hankepassis nimetanud. Kommentaar (31) RHS § § 98 lg 41 kohta märgib:

[---] säte on analoogne hankepassiga hankemenetluses kohalduva § 104 lg-ga 11 ning sisuliselt

on tegemist erinormiga RHS § 46 lg 4 suhtes. Näiteks võib selline olukord esineda, kui hankijal

12 RKHKo 3-3-1-24-13, p 20. 13 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2025. § 104 kommentaar 35, lk 728 ja kommentaar 50,

lk 732. § 98 kommentaar 31, lk 652.

14 (15)

on vastav teave olemas tulenevalt varasemast lepingulisest suhtest või hankemenetlusest.

Vaidlustuskomisjon leiab, et eeltoodud kommentaarid ei sisalda ei üksikult võttes ega kogumis

järeldust, mida Vaidlustaja nende alusel teeb – need ei räägi, et hankepassis andmete esitamata

jätmine on formaalne puudus ega keelust jätta pakkujat kvalifitseerimata, kui hankija teab, et

pakkuja tegelikult vastab kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja jätab täiesti tähelepanuta, et

kommentaar (50) § 104 lg 11 kohta märgib otsesõnu, et RHS § 104 lg 11 kohaldamise eelduseks

on [---] et ettevõtja on RHR-ist saadava info (nt referentslepingu) hankepassis nimetanud.

Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et mingeid referentslepinguid Vaidlustaja esitatud

hankepassides nimetatud pole ja Vaidlustaja väidete õigsust jaatades võiks igas riigihankes

tõstatada küsimuse sellest, kas pakkujad, keda hankija mingil põhjusel tegelikult teab, peaksid

üldse mingeid andmeid hankijale kvalifitseerumiseks esitama.

14. Seoses Vaidlustaja viitega kommentaarile (35) RHS § 104 lg 7 peab vaidlustuskomisjon

vajalikuks juhtida tähelepanu kommentaarile 35 eelnevatele kommentaaridele (33 ja 34)

RHS § 104 lg 7 kohta14, mis käsitlevad põhjalikult RHS § 107 lg 7 kohaldamist koos viidetega

vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikale, sh olukorras, kus pakkuja ei ole hankepassi üldse

esitanud või ei ole seda korralikult täitnud [---] nt olukorras, kus hankija on jätnud mõne

kinnituse andmata või esitamata andmed kvalifikatsiooninõuetele vastavuse kohta.

Kohtupraktikas on leitud, et RHS § 104 lg 7 kohaldamisel peab hankija nõue üldjuhul olema

seotud hankepassis juba esitatud andmetega (kinnitustega) ja dokumentide esitamist või

selgitamist ei saa tavaliselt nõuda hankepassis esitama andmete kohta15. Seega, kui

hankepassis nõutakse varasema kogemuse loetlemist ja ettevõtja ei ole nt mõnda

referentsobjekti nimetanud, ei ole hankijal üldjuhul lubatud asuma teostama kvalifikatsiooni

sisulist kontrolli ning anda ettevõtjale võimalust puuduolevate andmete või dokumentide

esitamiseks või täiendamiseks. [---]

Seega on kommentaaris (34) sõnaselgelt öeldud, et RHS § 104 lg 7 kohaldamisel peab hankija

nõue üldjuhul olema seotud hankepassis juba esitatud andmetega.

15. Vaidlust ei saa olla selles, et seoses Ühispakkujate poolt Varasemas riigihankes esitatud

pakkumusega, esitas Hankija Politsei- ja Piirivalveametile päringu Aktsiaseltsi Salome Auto

poolt täidetud hankelepingute kohta ning sai vastuse, et hanke „Sõidukite varuosade ostmine”

(viitenumber 195105) täitmine 30.04.2022–29.04.2025, lepingumaht oli summa

13 901,33 eurot. Hanke „Sõidukite varuosade ostmine” (viitenumber 249174) täitmine

30.04.2022–29.04.2025, lepingumaht oli 189 364,13 eurot. Hanke „Sõidukite hooldus- ja

remonditeenuse ostmine” (viitenumber 265874) täitmine 30.04.2022–29.04.2025 lepingumaht

oli 162 161,74 eurot. Seega olid Riigi Tugiteenuste Keskusel Varasemas riigihankes saadud

andmed selle kohta, milline oli Aktsiaseltsi Salome Auto lepingute rahaline maht perioodil

30.04.2022–29.04.2025. Samas ei näita see periood, milline on lepingute täitmise maht

Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimusest tuleneval perioodil – 31.08.2022-

31.08.2025. Seega ei olnud Hankijal andmeid Vaidlustaja vastavuse kohta Riigihankes

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta. Ka parimal juhul oleks Hankija

saanud Varasema riigihanke andmete alusel üksnes oletada, et Vaidlustaja Riigihankes

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele vastab. Samas ei saanud aga Hankija olla veendunud

isegi selles, et Vaidlustaja soovib tugineda samadele lepingutele, millele nad tuginesid

Varasemas riigihankes.

08.07.2018 otsuses 3-19-631, p 16 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud [---] RHS § 104 lg-le

11 tuginemine seal viidatud „hankijal olemasolevate andmete“ osas oleks olnud mõeldav, kui

pakkuja oleks hankepassis viidanud sellele, et ta soovib tugineda tegevusloal kirjas olevale

veokorraldajale ning hankijaga varem sõlmitud lepingutele. Praegusel juhul see aga nii ei

olnud. Hankija on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti osutanud, et hankija ei saa pakkuja

14 Samas, lk 728. 15 Kommenteerija viide: TlnRnKo 3-19-631, p 15.

15 (15)

eest kujundada pakkumuse sisu ega pakkuja eest valida kvalifitseerimistingimuste täitmiseks

vajalikke ressursse ja näitajaid.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesolevas asjas on olukord eelviidatuga sarnane. Hankija

ei saanud hakata Vaidlustaja asemel määrama kindlaks seda, kas ning millistele andmetele

tuginedes soovib Vaidlustaja oma vastavust kvalifitseerimise tingimustele kujundada.

16. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et asjas omaks määravat tähtsust see, et

Riigihankes on Hankija, lähtudes RHS § 52 lg-st 3 (nn pöördmenetlus), kõigepealt kontrollinud

pakkumuste vastavust, siis selgitanud välja edukad pakkumused ning seejärel kontrollinud

edukad pakkumused esitanud pakkujate kvalifikatsiooni ja hankemenetlusest kõrvaldamise

aluste puudumist.

Vaidlustaja hankepassides olid tähtaegselt esitamata kvalifitseerimise tingimuses nõutud

andmed ning ka pöördmenetluse kasutamisel pidi Hankija pakkujate vastavuse kontrollimisel

kvalifitseerimise tingimustele juhinduma RHS-is ja RHAD-is kehtestatud korrast.

17. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmiseks on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 1 ja RHS § 104 lg-ga 11 ning alus

selle kehtetuks tunnistamiseks puudub.

18. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

18.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

18.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik