Protokolli edastamine

30.10.2025

Kvaliteetsed teenused noortele: kuidas me

sinna jõuame? Noortevaldkonna kvaliteedinõukoda

II kohtumine

Noortevaldkonna kvaliteedinõukoda

Nõukoda on kokku kutsutud eesmärgiga toetada ekspertteadmiste ning huvipoolte vajadusi esindades kvaliteedijuhtimise edendamist noortevaldkonnas.

Nõukoja tegevus panustab paindliku ja ligipääsetava haridussüsteemi loomisesse, kus iga noore terviklik areng on väärtustatud ja toetatud.

Päevakord

14.00 Sissejuhatus 14.15 I päevakorrateema: Koolitusprogrammis “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused” raames standarditeni jõudmise protsess ja edasised sammud

15.15 II päevakorrateema: Huvikooli kvaliteedihindamise mudeli hetkeseis ja edasised sammud

16.00 III päevakorrateema: noorsootöö kvaliteedipõhimõtted seaduses

16.20 Kokkuvõte

Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem

SÜSTEEMNE ANDMEHALDUS

▪ Andmete kättesaadavus ja kvaliteet

▪ Andmeteadlikkus ja -kirjaoskus

▪ Kirjeldatud ja hõlpsasti taaskasutatavad andmed

▪ Süsteemne ja koordineeritud andmekogumine

KVALITEEDI- JA MÕJUHINDAMINE

▪ Teenuste kvaliteedi ja mõju kontseptualiseerimine ja kirjeldamine

▪ Tulemuste dokumenteerimine

▪ Hindamis- ja analüüsi- instrumendid ja metoodika

▪ Muutuste ja trendide seire

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

▪ Valdkonna jaoks tähenduslikud originaaluuringud

▪ Teaduspõhised rakendus- mudelid ja innovatsioon

▪ Andmealased uuendused

▪ Valdkondliku kõrghariduse ja teadustöö areng

• Arusaam noortevalkonnas pakutavate tegevuse kvaliteedist on piirkonniti erinev (Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuring 2023)

• Tegevuste/teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti tuleb ühtlustada kohalike omavalitsuste lõikes (Noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uuring 2022)

• Kvaliteedijuhtimise põhimõtteid rakendatakse valdkonna juhtimisel juhuslikult (Meetme disain: sihtrühma vajaduste kaardistus 2023)

• Noortevaldkonna teenustele on vaja seada ühtsed nõuded (Meetme disain: sihtrühma

vajaduste kaardistus 2023)

Mis vaatab vastu uuringutest ?

Valdkonna kvaliteedisüsteemi kujundamine: alt üles protsess

Kokkulepped teenuste kvaliteedi osas (kvaliteedikriteeriumid) Teenuste kvaliteedi töörühmad, HTM tugi, välised eksperdid

ANK teenuse kvaliteet

Laagriteenuse kvaliteet

Kokkulepped valdkonna juhtimise (korraldamise) kvaliteedi osas 2024 aastast kasutusel uuendatud KOV tasandi hindamismudel. Muutuse sisend: kasutajauuring, riikide võrdlus, analüütikud, ekspertrühm. ESF tegevustega loome rolliselgust, katsetame nõudeid KOV tasandil.

Noorteinfo teenuse kvaliteet

Huvihariduse kvaliteet

Noortevolikogu kvaliteet

Noortevaldkonna korraldamise kvaliteet

Kvaliteedikokkulepetel põhinevad teenuste hindamismudelid Tehnoloogia tugi, disainitud koos kasutajatega, süsteemne sisendikorje kasutajatelt

parendustegevusteks, kasutajatugi, andmete liikumine mudelite vahel.

Haridussilm

Hindamis- mudel

Hindamis- mudel

Hindamis- mudelHindamis-

mudel

Hindamismudel on Haridussilmas

Hindamismudel on Haridussilma sisestamisel

Hindamismudelit on piloteeritud

Hindamismudel on väljatöötamisel

Kvaliteedikriteeriumid on väljatöötamisel

Kvaliteedi- kriteeriumid

2021-2028 tegevus: Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

• Tegevuste eesmärk muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.

• Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate, teenusepakkujate ja teiste osapoolte võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes.

• Elluviija: Harno. Elluviija partnerid: HTM, Tallinna ülikool koostöös Tartu ülikooliga

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks”

• Tegemist on HTM-i ja Harno eestveetava mitteregulatiivse iseloomuga tegevusega.

• Eesmärk on arendus- ja koolitustegevuste kaudu tõsta kohalikul tasandil noortel pakutavate teenuste kvaliteeti.

• Arendaja roll on omavalitsusel. • Omavalitsus töötab välja kvaliteedinõuded, mis kirjeldatakse

teenusstandardis. • Riik toetab teenusepakkujad (nii munitsipaal kui ka eraõiguslikke)

kvaliteedinõuete täitmisega kaasnevate arendustegevuste elluviimisel. • KOV otsustada on täna ning ka edaspidi, milliseid noorsootöö ning

huvihariduse teenuseid ja tegevusi KOV oma noortele võimaldab.

„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks”

Konkreetsed tegevused kvaliteedi tõstmiseks valdkonnas • Koolitusprogramm ja teenuse pakkujate hange standardite

piloteerimiseks

• Hindamismudelite väljatöötamine, sh HaridusSilma arendused

• Tugitegevused hindamismudelite rakendamiseks

• Noortevaldkonnas tegutsevatele teenusepakkujatele tugisüsteemi kujundamine teenuste kvaliteedi tagamiseks

• Kvalifikatsiooninõuete seadmine seadusloomes

• Riikliku noorsootöö ja huvihariduse standardi loomine

Noortevaldkonna seadusloome, 1

Noortevaldkonnaregulatsioonid koondatakse kahe seaduse asemel uude ühendseadusesse ning muudetakse sidusamaks.

VTK-s nähakse ette järgnevad muudatused:

• Defineeritakse valdkonna põhimõisted.

• Seadusesse lisatakse noortepoliitika dimensioon.

• Täpsustatakse KOVide, ministeeriumide, Harno jt osapoolte roll ja ülesanded, sh noorte kaasamisel.

• Määratletakse noorte otsustusprotsessides osaluse ja kaasamise eesmärgid ning põhimõtted.

Noortevaldkonna seadusloome, 2

VTK-s nähakse ette järgnevad muudatused:

• Sätestatakse noortele avalduvate mõjude hindamine seadusloomeprotsessis.

• Kehtestatakse ühtsed baasnõuded noorsootöö, noorte huvihariduse ja huvitegevuse elluviimisele ning kvaliteedile, mis sätestatakse ministri määrusena kinnitatavas standardis.

• Kaotatakse senine noorte püsi- ja projektlaagri regulatsioon - luuakse riskitasemetel põhinev ühetaoline regulatsioon alaealiste osalejatega noortele suunatud tegevuste (sh laagrite) läbiviimiseks.

Noortevaldkonna seadusloome, 3 VTK-s nähakse ette järgnevad muudatused:

• Noorsootöötajatele, huvihariduse õpetajatele ja noortetreeneritele seatakse kvalifikatsiooninõuded.

• EHISesse hakatakse koguma andmeid lisaks huviharidusele ka noorsootöö tegevuste läbiviijate ja töötajate kohta.

• Luuakse terviklik järelevalve regulatsioon.

• Täpsustatakse avalike vahendite kasutamise põhimõtteid ning riigieelarvest rahastamist.

I päevakorrateema: Koolitusprogrammis “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused” raames standarditeni jõudmise protsess ja edasised sammud

Ilona-Evelyn Rannala

Noorsootöö korralduse dotsent

Noorsootöö korralduse magistriõppe kuraator

Tallinna Ülikool

Koolitusprogramm

"Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused"

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames. ​

Teekond noortevaldkonna paremasse tulevikku

ILONA-EVELYN RANNALA

Mõistetud ja tunnustatud noorsootööni liikumine

Joonise autor: Kelement, 2024

Spence (2008). What Do Youth

Workers Do…?” Noorsootöötajad on üldiselt väga osavad suhtlejad erinevates olukordades

ja kontekstides. Ometi tajuvad nad, et nende töö olemust ja potentsiaali ei

mõisteta täielikult väljaspool nende enda elukutset. See avaldub poliitilistes

otsustes, mis arvestavad vaid osaliselt noorsootöö tegelikkusega.

Empiiriliste uuringute põhjal väidab artikkel, et noorsootöö teoreetiline

arutelu (sh kirjalik) on jäänud vähearenenuks, eriti see, mis puudutab tööd

informaalse õppimise vaates. Ainult siis, kui teooria ja poliitika diskursuseid

kujundatakse praktikaga seostades, on võimalik üles ehitada diskursiivne

väli, mis suudab palju terviklikumalt ja põhjalikumalt edasi anda, mida

noorsootöötajad tegelikult teevad.

KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI OLULISUS

Koolitusprogrammi eesmärk on anda osalejatele teadmised ja oskused kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja nende rakendamisest noortevaldkonna teenuste kvaliteedi parendamisel.

Koolitusprogrammi läbimine aitab noorsootöö ja huvihariduse ja -tegevuse korraldamise ja teenuste pakkumise läbi mõelda nii, et noortele pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed, arvestaksid sihtrühma vajadusi ning toetaksid noorte agentsuse kasvu.

1

Õpiväljundid: Koolitusprogrammi läbinud spetsialist ja juht

⎯ teab kvaliteedijuhtimise põhialuseid;

⎯ seostab noortevaldkonna põhimõtteid oma töö kontekstiga ja kvaliteedijuhtimisega;

⎯ mõtestab oma rolli noortevaldkonna kvaliteedijuhtimise protsessis;

⎯ oskab kasutada kvaliteedijuhtimise tööriistu;

⎯ kavandab parenduse samme noortevaldkonna teenuste arendamises (ühe teenuse standard).

2

⎯ Sissejuhatav veebiloeng

⎯ I moodul “Kvaliteedijuhtimise põhimõtted noortevaldkonna kontekstis”

⎯ Kogemusseminar veebis

⎯ II moodul “Protsessi juhtimine ja väärtuspakkumine”

⎯ Kogemusseminar veebis

⎯ III moodul “Muutuste juhtimine ja kommunikatsioon”

⎯ Kogemusseminar veebis

⎯ Lõpuseminar

Kolm omavalitsuse konkreetsetest vajadustest lähtuvat kodutööd noortevaldkonna ühe teenuse arendamiseks.

3

Koolitusprogrammi maht on 156 h, mis

jaguneb 56 h kontaktõpet ja 100 h

iseseisvat tööd. Kõik iseseisvad tööd viivad

loogiliselt lõpptulemuse ehk ühe teenuse

standardi valmimiseni.

Sammud standardini liikumisel - Arendamist vajava teenuse väljaselgitamine (aluseks KOV

noortevaldkonna kvaliteedihindamise tulemused ning lisaks kasutatakse kas EFQM lihtsamat küsitlust v prioriteetide maatriksit)

- Praeguse ja soovitud teenuse kirjeldus kasutades as is ja to be meetodit. To be integreerimine standardi näidisvormi

- Standardi valmimine ja muutuste protsessi kavandamine muutuste lõuendi meetodil

- Valminud standardite tagasisidestamine ja vajadusel täiendamine

Standardi näidisvorm

⎯ Teenuse eesmärk ((konkreetse teenuse eesmärk, mis väärtust pakub, MIKS?)

⎯ Vastutus ((kes vastutab konkreetse teenuse eest - põhivastutaja ja vastutuse jaotus protsessi vaates - ametinimetused, KES? )

⎯ Teenuse kirjeldus (teenuse kättesaadavus, sihtrühm ja selle kaasamine, teenuse osutajate kvalifikatsioon, keskkonna kvaliteet, protsessi kirjeldus, sh metoodikad ja tegevused)

- Tulemuste hindamine

- Viited dokumentidele

- Dokumendi muutmise ajalugu

Plusse ja miinuseid teekonnalt

⎯ Kogemuste jagamine ja teenuste ühtlustamine

⎯ Võimalus ühtlustada/luua riiklikult noorsootöö ja huvitegevuse standardid selle protsessi abil

⎯ KOV tasandi võimalus mõista oma rolli noortevaldkonna kvaliteedijuhtimisel ja õppida seda tegema

⎯ Hea mentorluse ja KOV-idele mõeldud eesmärgipärase, kureeritudja järjepideva koostööplatvormi olulisus

⎯ Kitsas ajaraam ja sellest tulenevad

väljakutsed

⎯ Ebaühtlane KOV-ide tase ja arusaam

(teekond keerulisem)

⎯ Palju erinevaid standardeid

⎯ Teenuste osutajate kõrvalejäämine

mõnel juhul

TÄNAN KUULAMAST! [email protected]

Koolitusprogrammi järgsed sammud

• Koolitusprogrammi raames koostatud standardite testimiseks hange teenusepakkujatele. o 1. aasta teenuse arendamine standardile vastavaks ning

o 2. aasta rakendamine

• Noortevaldkonnas tegutsevatele teenusepakkujatele tugisüsteemi kujundamine teenuste kvaliteedi tagamiseks.

• Standardite analüüsimine ja sisendi koondamine loodavasse noortevaldkonna seadusesse ning riiklikku noorsootöö ja huvihariduse standardisse.

Veebipõhine kursus ja hange ilma koolituseta

• Plaan luuaveebipõhine koolitusprogramm, mille läbimise käigus koostatakse enamjaolt iseseisvalt teenusstandardid. o Standardite piloteerimiseks hange teenusepakkujatele.

• Omavalitsustele, kes ei ole läbinud koolitusprogrammi, pakkuda võimalust võtta aluseks mõni juba koostatud standard, kohandavad seda oma vajadustele vastavaks. o Teenusepakkujatel võimalik osaleda hankes ning standardit testida.

Mis on avatud hankega lähenemise riskid ja potentsiaalsed võidud?

II päevakorrateema: Huvikooli kvaliteedihindamise mudeli hetkeseis ja edasised sammud

Tormi Kotkas

huvihariduse ja noorsootöö juht

Noorte- ja andepoliitika osakond

Haridus- ja Teadusministeerium

Strateegiline eesmärk: ISE - Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

Mis on kvaliteetne huviharidus? Millised tunnused iseloomustavad huvihariduse kvaliteeti? Milliste kriteeriumite järgi saab huvihariduse kvaliteeti hinnata?

Ajatelg seniste tegevustega

Kevad 2024

• Esmased kvaliteedikriteeriumid

• Sarnasus üldhariduse KK- tega

• ÜH kvaliteedikriteeriumite kohandamine huvikoolile sobivaks

Sügis 2024

• Kvaliteedikärajad

• Tagasiside analüüs

Kevad 2025

• Kvaliteedimõõdikute ja potentsiaalsete andmete tuvastamine

Suvi 2025

• Kvaliteedimõõdikute ja andmete esmane tutvustus huvihariduse katusorganisatsioonidele Pärnus

Kvaliteedivaldkond ja kriteeriumid

KVALITEEDIVALDKOND KRITEERIUM

1. Õppija arengut toetav

õppimine ja õpetamine

1. Õppekavaarendus on kaasav, süsteemne ja tõenduspõhine

2. Õppimise ja õpetamise protsessis arvestatakse iga õppija huvi ja eripära ning

toetatakse tema terviklikku arengut.

3. Õppija arengu seire ja hindamine toetab kavandatud õpiväljundite saavutamist.

2. Koostööle ja arengule

suunatud koolikultuur

4. Kooli väärtused ja toimimise põhimõtted on kokku lepitud ja järgitud

5. Kooli juhtimine on tulemuslik, koostöine, arengule suunatud ning kogukonnaga

arvestav

6. Koolis on tagatud õppijate, õpetajate ja teiste koolitöötajate vaimne, sotsiaalne

ning füüsiline heaolu

7. Koolis on väärtustatud ja tagatud õpetajate ning teiste koolitöötajate

professionaalne areng

Kriteeriumid vs huvihariduse põhimõtted KRITEERIUM PÕHIMÕTTED 1. Õppekavaarendus on kaasav, süsteemne ja tõenduspõhine 1) põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;

2. Õppimise ja õpetamise protsessis arvestatakse iga õppija

huvi ja eripära ning toetatakse tema terviklikku arengut.

2) põhineb huvialade ja noorte võrdsel kohtlemisel;

3. Õppija arengu seire ja hindamine toetab kavandatud

õpiväljundite saavutamist.

3) toetab noorte arengut, iseseisvust, omaalgatust, initsiatiivi, aktiivsust;

4. Kooli väärtused ja toimimise põhimõtted on kokku lepitud

ja järgitud

4) pakub noortele eduelamusi ja tunnustust;

5. Kooli juhtimine on tulemuslik, koostöine, arengule

suunatud ning kogukonnaga arvestav

5) pakub noortele huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;

6. Koolis on tagatud õppijate, õpetajate ja teiste

koolitöötajate vaimne, sotsiaalne ning füüsiline heaolu

6) arendab loovust ja sotsiaalseid oskusi;

7. Koolis on väärtustatud ja tagatud õpetajate ning teiste

koolitöötajate professionaalne areng

7) on avatud, positiivne ja noori julgustav.

• Kuidas suhestuvad omavahel teie arvates senised huvihariduse põhimõtted ning huvikooli kvaliteedi kriteeriumid?

• Kuidas peaksid huvihariduse kvaliteedikriteeriumid kajastuma uues noortevaldkonna seaduses?

Praegu huvikooli seaduses

• 3. pt Õppekorralduse alused, 4. pt Huvikooli juhtimine

• Sisaldavad pigem tehnilisi nõudeid mitte väärtuste tasandi nõudeid nagu meie kvaliteedikriteeriumid tunduvad olevat

• Õppekava kohta selle koostamise osas ettekirjutusi pole

• Huviharidusstandardis täpsustusi lisaks HH põhimõtetele ei ole.

III päevakorrateema: noorsootöö kvaliteedipõhimõtted seaduses

Kehtivas noorsootöö seaduses noorsootöö korraldamise põhimõtted

Noorsootöö korraldamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;

2) tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;

3) noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;

4) noorsootöö toetab noorte omaalgatust;

5) noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

Partnerite sisend

Lühiarutelu tulemusena tuleks partnerite hinnangul seaduses või määruses esile tuua järgnevat:

o noorest (sihtrühmast) lähtumine ja nende kaasamine otsustusprotsessidesse, sh individuaalne lähenemine;

o tõenduspõhine lähenemine; o töötingimused, sh suhtarv noorte ja töötajate vahel; o noort arendav ja turvaline õpikeskkond; o koostöö/võrgustikutöö olulisus; o kvalifitseeritud töötajad; o eesmärgistatud ja eakohane tegevus; o kvaliteedi mõõtmine ja hindamine; o tegevuse eesmärk on noore areng; o piirkondlik haridussüsteemi strateegia/tegevuskava; o ...

Kuidas peaksid noorsootöö kvaliteedikriteeriumid kajastuma uues noortevaldkonna seaduses?

• Osalejatele saadetakse koosoleku materjalid ja protokoll

• Järgmine kohtumine 22. aprillil

• Võimalikud aruteluteemad aprillis: • Huvikooli kvaliteedihindamise mudeli piloteerimise hetkeseis • Koolinoorsootöö kvaliteedihindamise mudeli koostamise plaan ja hetkeseis • Noortevaldkonna seaduse VTK

• Ettepanekud teemade, koosoleku sisendi osas

Kokkuvõte

NOORTEVALDKONNA KVALITEEDINÕUKOJA KOOSOLEKU PROTOKOLL

19.11.2025 nr 11-2/25/58

Koosoleku toimumise aeg: 30.10.2025 nr 2 Algus kell 14.00, lõpp kell 16.30

Juhatas: Airi Park Protokollis: Tormi Kotkas

Kutsutud: noortevaldkonna kvaliteedinõukoja liikmed ning HTMi teemakohased kolleegid

PÄEVAKORD

1. Koolitusprogrammis “Kvaliteetsed noortevaldkonna teenused” raames standarditeni jõudmise protsess ja edasised sammud

2. Huvikooli kvaliteedi hindamismudeli hetkeseis ja järgmised sammud; huvihariduse ja noorsootöö kvaliteedikriteeriumid noortevaldkonna seaduses

1. KUULATI

A. Park andis meeldetuletavalt ülevaate, miks kvaliteedinõukogu on kokku kutsutud, milline noortevaldkonna andme- ja analüüsisüsteem, uuringutest tulenev sisend kvaliteedi taseme ja ka

kvaliteedijuhtimise kohta. Ühtlasi selgitas A. Park valdkonna kvaliteedisüsteemi kujundamist ning selle seoseid Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel tehtavate tegevustega kvaliteedisüsteemi arendamiseks. Kolmanda sissejuhatava punktina tutvustas A. Park põgusalt uue

noortevaldkonna seaduse väljatöötamiskavatsuses (VTKs) kajastatavaid muudatusi.

KÜSIMUS 1: Mis etapis ollakse ja mis laiem ajaraam on? Millal saab valdkond VTK-d lugeda?

VASTUS: Plaanis saada VTK majast välja 2026. aasta esimeses kvartalis. Tõenäoliselt jääb uue riigikogu koosseisu jaoks menetlemiseks, mis kindlasti on riske tõstev.

ETTEPANEK: Protsesside planeerimisel arvestada tagasisidestamiseks kuu ajalise tagasiside

andmise võimalusega.

KÜSIMUS 2: Kas on plaanis huvitegevuse andmete kogumine registris?

VASTUS: Osaliselt kindlasti, aga täpne andmekoosseis on selgumisel.

KÜSIMUS 3: Kesk-, kutse- ja põhihariduse seaduste loomise kontekstis, kas on teadlik kokkupuude järelevalve ja kvaliteedikriteeriumite osas üldharidusega?

VASTUS: Jah, kuid saab veel paremini.

KÜSIMUS 4: Mis kriteeriumite alusel andmeid noorsootöö kohta sisestatakse? Valdkondlikke

töötajaid võib olla mitmes asutuses. Kuidas võrrelda ja vähendada käsitöö vajadust? Kas mõtestatakse ka erinevate osapoolte kasutajavajadustest lähtuvalt EHISt?

2 (5)

VASTUS: EHIS on pidevas arendamises ja luuakse lihtsamaid seostamise võimalusi. Kasutajad on kaasatud arendustesse.

ETTEPANEK: Unistades luua uus seadus, et ka EHISe arendusvajadused oleksid ette sisse

kirjutatud.

OTSUSTATI: VTK tagasisidestamiseks vähemalt 1 kuu ja võimalusel kooskõlastada VTKde

majast välja saatmine HTM-i erinevate osakondade vahel.

2. KUULATI

I. Rannala andis ülevaate Tallinna Ülikoolis läbi viidavast kvaliteedikoolitusest kohalikele

omavalitsustele. Oluline on rõhutada, et KOV tasandi töötajal tekib teadmine oma rollist kvaliteedijuhtimise süsteemis ja kvaliteedi kujundamisel. L. Metsamart täiendas, et oluline on

ka mõõtmise ja hindamise osa, mida koolitusel õpitakse. Koolituse pilootetapist on esile tulnud nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte.

KÜSIMUS 1: Kas ja kuidas on seotud tasemeõpe ja kvaliteedikoolitus?

VASTUS: Koolitusprogrammi saab arvestada magistriõppes ühe õppeainena.

A. Park tutvustas koolitusejärgseid samme.

KÜSIMUS 2: Kuidas lahenevad autoriõigused tehtud standarditele?

VAJADUS: Autoriõiguste osas tuleb vastus leida.

ARUTELU:

Olemas on Teenusedisaini standard 2.0, Leitav siit: Teenuse standard 2.0.pdf. Seaduse loomise kontekstis võiks teenuseid kujundades seda arvestada.

KÜSIMUS 4: Kas KOV-il tekib vajadus mingeid nõudeid eraldi kehtestada, arvestades, et kehtib reegel 1 sisse 1 välja?

VASTUS: Üks nõue sisse, üks nõue välja reegel kehtib tõesti, kuid see on haldusala keskne.

See tähendab, et ei pea olema noortevaldkonna seadustega seotud mõne nõude kadumine ja uue nõude seadmine. Noortevaldkonna seaduse puhul pole midagi välja võtta, sest olemasolevaid

nõudeid on vähe. Siiski on mõned kohad tuvastatud, mis võimaldavad bürokraatiat vähendada. Näiteks huvikoolide regulatsioonide puhul on ettepanek asendada hoolekogu ja õppenõukogu omamine funktsiooni täitmise kirjeldamisega, nt õppekorralduseeskirjades või põhikirjas.

ETTEPANEK: Koostada seaduse juurde juhend koos abistavate näidetega.

ETTEPANEK: Seoses veebipõhine koolituse loomisega, siis selle läbinuna saad teiste loodud

standardeid kasutada. Lisaks panna kohustuseks teenusepakkujate tugiprogrammis osalemine, et hankes osaleda.

KÜSIMUS 5: Mis kasu on koolitusprogrammis osalemisest KOVile? Paljude tegevuste osas

sihistame oma tegevusi justkui motiveeritud KOVidele, aga kuidas jõuda mittemotiveerituteni?

VASTUS: Koolitust, ehk teadmist kvaliteedijuhtimisest annab üle kanda teistesse

valdkondadesse. Mittemmitiveeritud KOVide kaasamiseks tuleb rohkem kommunikeerida ja kirjeldada, miks seda protsessi noortevaldkonnas on vaja, et noortevaldkond on oma arengus maha jäänud ja vajab riigipoolset tuge sh seaduste tasandil toetamist.

3 (5)

ETTEPANEK: Arvestada Minuomavalitsus.ee välja kuvatavat infot.

ETTEPANEK: Kasutada teenusedisaini kõneisikuid, ehk neid, kes on läbinud koolitusprogrammi.

TÄHELEPANEK: Eelmise ESF perioodi KOV koostöögruppide negatiivne kuvand hirmutab KOVe osalema selles programmis.

OTSUSTATI: Rakendatakse teenusedisaini juhist senisest enam. Pööratakse rohkem tähelepanu kommunikatsioonile läbi potentsiaalse kasu.

3. KUULATI

T. Kotkas andis ülevaate huvikooli hindamiskriteeriumite hetkeseisust ja siiani jõudmise protsessist.

KÜSIMUS1: Vaadates kõrvuti hariduse kvaliteedikriteeriume, siis kas ei võiks kriteeriumeid ühtlustada, et algus on sama, aga lõpp läheb vastavalt vajadusele teiseks. Seotud eelkõige 1. kriteeriumiga - õppimine ja juhtimine.

VASTUS: Need huvikoolide kriteeriumid on väga sarnased hariduse kriteeriumite esimesele versioonile. Arvestades, et hariduse kriteeriumid on vahepeal muutunud, peaks huvikoolide

hindamiskriteeriumite osas neile uuesti peale vaatama. Suurimad muudatused on seotud hariduses väikekoolidega ja neile mudeli lihtsustamisega, nt on 4. ja 5. kriteerium kokku tõstetud.

ARUTELU:

Üldhariduses saab olulisi andmeid rahulolu-uuringust ning sellele saab tugineda hindamise

läbiviimisel. Oluline on kasutada hindamismudelit, mis on teaduslikult välja töötatud.

Noortevaldkonna rahulolu-uuringu metoodika on välja töötamisel.

Huvihariduse katusorganisatsioonide sisend kajastub käesolevates huvikoolide

hindamiskriteeriumites, sh teadmine, kus me oleme tasemega praegu jakuhu tahame jõuda.

Loodavasse valdkonna seadusesse peab sisse kirjutama huvitegevuse. Huvitegevuse osa peab

läbi mõtlema ka hindamiskriteeriumite osas, et see kaotsi ei läheks, muidu oleme järgmised 10- 15 aastat jälle samas kohas.

T. Kotkas: Kriteeriumeid välja töötades tekkis küsimus, kas need kehtivad ka huvitegevusele.

Kuna need kriteeriumid on asutusele, siis seal asutuses toimuvale tegevusele peavad need kriteeriumitele vastama.

KÜSIMUS 2: Kas põhimõtted ja kriteeriumid on kooskõlas?

VASTUS: Sõnastust peaks täpsustama punktis seitse, kuid vastuolusid ei ole. Seadusesse kirjutada selged lähtekohad ning täpsemalt riiklikku standardisse.

ETTEPANEK: Koolikultuuri ja kaasatuse väärtustamine hetkel puudu. Huvikooli tegevus toetab noorte mitmekesisuse ja sotsiaalse kaasatuse väärtustamist ning tagab võrdse ligipääsu

ja osalemisvõimalused kõigile noortele. Kuidas jõuab mitmekesisuse printsiip põhimõtetesse.

KÜSIMUS 3: Mida lapsevanem näeb sellistest kriteeriumitest?

4 (5)

VASTUS: Sellega võib nõus olla, et sooviks läbivat ühtlast kvaliteeti, aga regionaalsed võimalused on sellised, et need soovid ei tohiks ära lõigata võimalust teenust pakkuda, kui neile kriteeriumitele ei vasta.

ARUTELU:

Ka huvikoolide hindamiskriteeriumites võib olla vajadus väikekoolide diferentseerimiseks.

Mudeli sees peab tungivalt säilima oma nägu ja kohalikele vajadustele vastamine. Seepärast ei mindud hariduses ka jäikade standardiseeritud mõõdikute seadmise teed.

KÜSIMUS 4: Kas me oleme osanud kusagile sisse kirjutada MFÕ ja FÕ lõimingu ja üksteise

toetamise, sh kvaliteedikriteeriumites? Vaadata ka seda ühe kvaliteedimõõtmena, kas lõiming on väärtustatud süsteemselt

VASTUS: Meil on kriteeriumites justkui kaks valdkonda: õppimine ja kultuuri kujundamine. Huvikooli seaduses on rohkem tehnilised punktid välja toodud ja neid on lihtne täita ja mõõta. Oleme liikumas rohkem väärtuspõhiste kriteeriumite poole, seega nt lisaks õppekavade

esitamisele on oluline, et need oleks kaasavalt kujundatud. Väärtuspõhised suuniseid ja nõudeid on raskem seadusesse või määrusesse kirja pannes mõõta.

ARUTELU:

Riiklikusse standardisse tuleb kirja panna kvaliteedipõhimõtted ning põhimõte, et neid seiratakse, tuleb kirja panna seadusesse.

Peab teadvustama riske, et nt väikekoole üle ei reguleeriks. Peab tekkima arusaam, mida on tarvis kvaliteedihindamise süsteemis reguleerida ja mis jääb ka omavalitsusele vabaks seada.

Paika peab saama, kuhu ja kuna riik sekkub. Täiskasvanute koolituses on ühed teemad ühe lati järgi ja teised teise lati järgi.

Turg ka selekteerib, et kui keegi maksab, siis mingi kvaliteet peaks seal olema. Aga tõesti tasub

teha erisusi kooli suurusest lähtuvalt.

ETTEPANEK: Seada üldine raam seaduste abil, andes volitusnormi kvaliteedimääruse

loomiseks, kus on kirjas täpsemad kriteeriumid, küsitluse läbiviimise vajadus jms.

T. Kotkas: vaatame üle uued üldhariduse kriteeriumid, et loodavad süsteemid ühilduksid omavahel.

LISA – e-kirjade teel saadetud mõtted

Kiri 1

Täiendavad aspektid, mida võiks kaaluda kvaliteedikriteeriumidesse lisamisel: • Innovatsioon ja kaasaegsus – digilahenduste ja metoodikate kasutamine. • Seos kogukonnaga – kogukondlik mõõde ja koostöö.

• Seos kultuuriruumiga – professionaalne kultuuriline kontekst. • Haridustasemete sidusus – üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus.

• Formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimine. Mõtted kriteeriumide sisulisuse kohta:

• Punkt „arengule suunatud“ ei kata piisavalt eelmainitud teemasid.

• Soov, et kriteeriume täiendaks seletuskiri, mis avaks sisulisi tähendusi ja eesmärke. Kriitiline tähelepanek:

• Oht, et huvihariduse pakkujad hindavad end üle, kuigi sisuline kvaliteet võib puududa.

5 (5)

Soovituslik suund: • Kriteeriumid peaksid suunama väärtuskesksemale ja arengule orienteeritud

lähenemisele.

• Kvaliteet peaks avama uusi võimalusi, toetama lõimumist ja innovatsiooni. Võrdlus teiste valdkondadega:

• Kultuuriasutused ja üldharidus tegelevad aktiivselt kogukondliku mõõtme, erivajadustega, lõimumise, digipädevuste ja AI rakendamisega.

• Noortevaldkonnas võiks samuti neid teemasid rohkem käsitleda.

Kiri 2

Seaduses võiks kehtestada üldise nõude enesehindamise läbiviimiseks kindla ajaperioodi jooksul (nt iga 3 aasta järel), ilma et praegu määrataks täpseid kvaliteeditasemeid. Peamised ettepanekud:

• Seadusesse kirjutada ainult enesehindamise kohustus. • Kvaliteeditasemed kujuneksid praktika kaudu järk-järgult.

• Toetusmeetmed võiksid aidata kujundada baastaset, kus üheks tingimuseks oleks enesehindamise läbiviimine.

• Huvihariduse liidud ja teised osapooled saaksid toetuste jagamisel kehtestada oma

nõudeid, lähtudes enesehindamise olemasolust. Tehniline soovitus:

• EHISesse võiks lisada märke enesehindamise kohta – kas ja millal kool on kvaliteedihindamise läbi teinud.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) juhataja protokollija