Arvamus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

Teie: 21.10.2025 nr 1-1/15-682/1 Meie: 19.11.2025 nr RP-1-6/25/11128

Prokuratuuri arvamus Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis

Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse

eelnõu 682 SE kohta

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise

Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe (edaspidi

kokkulepe) ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta. Prokuratuur peab vajalikuks esitada

omapoolsed märkused.

I Kriminaalmenetluse alustamine ja üleandmine välisriigile ning kohalduv õigus

Eelnõu seletuskirjas on kokkuleppe artikkel 9 kohta selgitatud, et kui Rootsi kinnipeetav või

töötaja paneb Eestis toime kuriteo, mis kuulub mõlema riigi jurisdiktsiooni alla, teevad

ametiasutused koostööd, et määrata kindlaks kriminaalmenetlust toimetav riik. Sätte eesmärk

on vältida sama isiku suhtes topeltmenetlusi erinevates riikides. Antud säte ei haaku Eestis

kehtiva kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS), mille § 6 kohustab kuriteo asjaolude

ilmnemisel uurimisasutust ja prokuratuuri kriminaalmenetlust toimetama. Menetleja ei saa

loobuda kriminaalmenetluse alustamisest. Välislepinguga ei ole planeeritud muudatusi KrMS-

s, mis võimaldaks jätta kriminaalmenetluse alustamata olukorras, kus Rootsi on nõus menetlust

läbi viima.

Eeltoodud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et KrMS § 199 lg 1 p 8 näeb ette kriminaalmenetluse

alustamata jätmise KrMS § 4361 alusel. KrMS § 4361 lg 1 sisuks on samuti topeltmenetluste

vältimine. Lõige 2 sätestab, et kui prokuratuur või kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse

läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, tuleb teise riigiga läbi

rääkides korraldada menetluse läbiviimine ühes riigis. Antud säte ei võimalda jätta

kriminaalmenetlust alustama olukorras, kus menetlust ei ole teises riigis alustatud. Kuivõrd

Eestis viibivate Rootsi vangide või personali kuritegude puhul leiab sündmus aset Eesti

territooriumil, on paratamatu, et Eesti saab kuriteost esimesena teada. Kirjeldatud juhul ei viida

isiku suhtes veel üheski riigis kriminaalmenetlust läbi. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus

Eesti saab teada, et teine riik juba menetleb sama asja. Seetõttu on kehtiva seaduse kohaselt

Eestis igal juhul kohustus kriminaalmenetlus alustada.

Samuti tuleb eristada kriminaalmenetluse alustamata jätmist ja kriminaalmenetluse üleandmist.

Kriminaalmenetluse saab teisele riigile üle anda vaid juhul, kui see on juba alustatud. Järelikult

ei ole võimalik kriminaalmenetluse üleandmine eelnõus kirjeldatud viisil ehk olukorras, kus

menetlust ei ole alustatud, vaid toimub informatsiooni vahetamine Eesti ja Rootsi vahel, mille

tulemusel alustab hoopis Rootsi kriminaalmenetluse. Tegemist ei ole kriminaalmenetluse

2 (3)

üleandmisega, sest üleantavat menetlus veel ei eksisteerigi. Samas sellise lähenemise korral

eirab uurimisasutus ja prokuratuur seadusest tulenevat kohustust kriminaalmenetlus alustada.

KrMS § 473 alusel on võimalik küll teatud kuritegude toimepanemisel omaalgatuslik

teabeedastus välisriigile. Siiski ei väära see põhimõtet, et kuriteo tunnuste ilmnemisel tuleb

kriminaalmenetlus alustada.

Täiendavalt tuleks üle vaadata, kas Rootsi jurisdiktsioonis on tehtud erandeid mittekodanike

süütegude puhul, kuna eelduslikult paigutatakse Tartu Vanglasse ka inimesi, kes ei ole Rootsi

kodanikud. Nende kuritegude puhul leiab tegu aset Eesti territooriumil ja tõenäoliselt on

kannatanu Eesti kodanik. Kui Rootsi jurisdiktsioonis esinevad erandid mittekodanike

kuritegude puhul, võib ka see mõjutada kriminaalmenetluse läbiviimist.

Artikkel 6 sätestab kokkuleppele kohalduva õiguse. Seletuskirjas selgitatakse, et õigusanalüüsi

tulemusel ilmnes, et Rootsi õiguse kohaldamine vanglarendi osutamise korral ei ole võimalik,

mistõttu kohaldatakse vanglarendi teenuse osutamisel Eesti õigust. Samuti leiti õigusanalüüsis,

et kuna välisriigi kinnipeetavad on allutatud Eesti õigusele, menetlevad Eesti õigusega seotud

küsimusi Eesti kohtud. Artikkel 6 lõige 4 kohaselt lahendavad Eesti ametiasutused kaebusi ja

õigusküsimusi, mis on seotud Rootsi karistuste täideviimisega, v.a erandid. Eesti õiguse

kohaldumisel on selge, et kriminaalmenetlus tuleb kuriteo toimepanemisel tingimata alustada.

Osadel juhtudel saab alustatud menetluse ilmselt Rootsile üle anda, kuid menetlust alustamata

ei saa jätta. Siinkohal juhib prokuratuur etteruttavalt tähelepanu asjaolule, et

kriminaalmenetluste alustamine ja toimetamine on ressursikulu prokuratuurile. Samamoodi

kulutab riigi, sh osalt prokuratuuri, ressurssi Eesti õiguse kohaldamisega ja karistuste

täideviimisega seotud küsimuste ning kaebuste lahendamine.

Kokkuvõttes ei saa Eestis kuriteo tunnuste ilmnemisel jätta kriminaalmenetlust alustamata,

kuna kehtiv seadus ei võimalda seda. Kriminaalmenetluse saab teisele riigile üle anda

menetluse alustamise järgselt. Kuna kohaldatakse Eesti õigust ja õiguse kohaldamisega,

karistuse täideviimisega seotud küsimuste ja kaebuste lahendamisega tegelevad Eesti asutused,

kulub selleks täiendavat ressurssi.

II Prokuratuuri ressursikulu

Prokuratuur ei nõustu eelnõu seletuskirjas toodud hinnangutega ressursikulu kohta.

Prokuratuuri varem esitatud arvamusega ressursikulu kohta ei ole arvestatud, mistõttu on

seletuskirjas toodud analüüs selles osas puudulik. Seletuskirjas on peetud võimalikuks kuluks

üksnes tõlkimisega seonduvat, mille osas leiti, et neid kulusid saab katta vanglarendist

saadavast rahast.

Eeltoodud analüüsist ilmneb, et prokuratuuri ressursikulu võib kasvada. Kindlasti ei vähene

ressursikulu selle tulemusel, et Rootsi vangide ja personali kuritegude korral saaks jätta Eesti

kriminaalmenetluse alustamata. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole selline tegevus õiguspärane.

Kriminaalmenetluse alustamise järgselt ei saa kriminaalmenetlust Rootsile üle anda ilma

prokuratuuri osavõtuta. Vanglateenistus ei saa otsustada või kokku leppida kriminaalmenetluse

üleandmist. Kriminaalmenetluse alustamine, menetluse toimetamine ning osadel juhtudel selle

üleandmine kulutab prokuratuuri ressurssi.

Kriminaalmenetluse üleandmine eeldab, et kriminaalmenetlust juhtiv prokurör esitab vastavad

materjalid Riigiprokuratuurile, kus kontrollitakse menetluse üleandmise põhjendatust. Seejärel

saadab Riigiprokuratuur materjalid Justiits- ja Digiministeeriumile, kes edastab need

välisriigile. Lisanduvad võimalikud üleandmisega seotud kaebused. Antud protsess ja kaebuste

lahendamine kulutab samuti ressurssi, kuid nende kuludega ei ole seletuskirjas arvestatud.

3 (3)

Seletuskirjas leitakse, et prokuratuuri töökoormus ei suurene olulisel määral Rootsi

kinnipeetavate paigutamisel Tartu Vanglasse. Nimelt viibis 01.01.2024 seisuga Tartu Vanglas

544 kinnipeetavat ning kokkuleppega võidakse vanglasse paigutada kuni 600 Rootsi

kinnipeetavat. Järelikult ei kasva prokuratuuri töökoormus ulatuslikult võttes arvesse

kinnipeetavate arvu enne Tartu Vangla osalist sulgemist. Prokuratuur ei nõustu antud

järeldusega. Tartu Vanglas viibinud kinnipeetavad paigutatakse ümber teistesse Eesti

vanglatesse ning nendega seotud töökoormus prokuratuuri jaoks jääb alles. See tähendab, et

Rootsi vangidega seonduvad tegevused on prokuratuuri jaoks täiendav töökoormus, mille jaoks

ei ole aga eraldatud täiendavat ressurssi.

Järeldus, mille kohaselt toovad kuni 600 Rootsi kinnipeetavat kaasa sama palju menetlusi kui

544 Eesti kinnipeetavat, ei pruugi vastata tegelikkusele. Rootsi vangide retsidiivsus võib olla

erinev Eesti vangide retsidiivsusest, mistõttu ei saa eelviidatud järeldust teha selle alusel, et

Tartu Vanglasse paigutatakse umbes sama arv kinnipeetavaid. Tegelikkuses võib Rootsi

kinnipeetavate Tartu Vanglasse paigutamisega kaasneda ka rohkem kriminaalmenetlusi, kuid

selle võimalusega ei ole käesolevalt arvestanud.

Kokkuvõttes on prokuratuur seisukohal, et vanglarent kulutab prokuratuuri ressurssi ning tingib

tõenäoliselt täiendavate ametikohtade loomise vajaduse. Sellest lähtudes tuleb lepingu

ratifitseerimisel selgelt paika panna, kuidas kaetakse prokuratuuri täiendav ressursikulu.

III Kriminaalmenetluses teabe avaldamine

Kokkuleppe artikkel 11 kohaselt esitab Eesti teavet käimasolevate uurimiste ja

kriminaalmenetluste tulemuste kohta Rootsi või Rootsi ametiasutuste taotlusel. KrMS § 214

sätestab kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused. Välisriigi ametiasutustele

kriminaalmenetlusega seotud teabe tingimusteta avaldamise kohustus ei ole kooskõlas KrMS-

s sätestatuga, mille kohaselt väljastatakse teavet üksnes prokuratuuri loal. Järelikult ei saa

kohtueelse menetluse andmeid avaldada iga Eesti ametiasutus, vaid antud õigus on ainult

prokuratuuril.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Pern

juhtiv riigiprokurör riigi peaprokuröri ülesannetes