Arvamus Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta



Madis Timpson Teie: 21.10.2025 nr 1-1/15-682/1
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Meie: 19.11.2025 nr 12.1/25/111-1
[email protected]


Lp Madis Timpson

Arvamus Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi
vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe
ratifitseerimise seaduse eelnõu kohta

Tartu Halduskohus on saanud 21. oktoobril 2025 kirjaga nr 1-1/15-682/1 Riigikogu õiguskomisjoni ettepaneku avaldada arvamust välislepingu eelnõule, mis puudutab Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE). Tartu Halduskohtu seisukoht eelviidatud eelnõu osas on järgmine.

Tartu Halduskohus nõustub Tallinna Halduskohtuga, kes on sama eelnõu kohta juba arvamuse andnud (Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2025. a kiri nr 10-3/116 ning selle lisana esitatud Tallinna Halduskohtu 11. juuni 2025. a arvamus nr 10-3/58 ), et eelnõul on märkimisväärne mõju Eesti kohtusüsteemile ning sealjuures iseäranis halduskohtutele. Käesolevale kirjale on lisatud ka Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a arvamus nr 10-3/25/62-2 Justiits-ja digiministeeriumile samas küsimuses). Kahjuks ei ole neid mõjusid kõikides puudutavates aspektides ega neist tulenevat rahalist koormust kohtusüsteemile piisavalt analüüsitud.

Vanglas kinni peetavad isikud kasutavad senise statistika kohaselt oma kaebeõigust laialdaselt. Halduskohtuid puudutava statistika1 kohaselt esitati 2024. aastal halduskohtutele vanglate vastu 826 kaebust. Kinni peetavate isikute arv jäi 2024. a vahemikku 1835 kuni 16352. Seega saab väita, et keskmiselt iga teine kinni peetav isik esitas aastas vähemalt ühe kaebuse halduskohtule. Kinnipeetavate kaebuste arv Tartu Halduskohtusse Tartu ja Viru Vangla kinnipeetavatelt on jäänud viimastel aastatel stabiilseks – 2023. a 10 kuuga 421, 2024. a 10 kuuga 496 ning 2025. a samuti 496. Neile lisanduvad veel erinevad iseseisvas menetluses esitatud taotlused (nt sagedased esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused), mida statistika vanglas kinni peetavate isikute osas ei erista.

Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused ning sotsiaalne keskkond üldisemalt teise riiki karistust kandma saates muutuvad. Ka olukorras, kus isikud alles alustavad karistuse kandmist, on usutav, et teises riigis ja õigusruumis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses tekivad probleemsituatsioonid kergemini.

Eelnõu kohaselt on plaanis Eestisse tuua karistust kandma 600 süüdimõistetud isikut, mis võimaldab prognoosida, et kohtusüsteemil tuleb lahendada täiendavalt ligi 300 lisanduvat kaebust aastas. Sellel on kohtusüsteemile, arvestades olemasolevat ressurssi, väga oluline mõju, sest ühe aasta jooksul ligi 300 kaebuse menetlemine viib sisuliselt mitme täiendava kohtunikukoha loomise vajaduseni. Kohtute töökoormusmetoodika järgi on ühe kohtuniku aastane töömaht kohtuasjade lahendamiseks arvestuslikult 1600 tundi ning ühe vangistusõiguse kategoorias menetletava kaebuse hinnanguline töömaht on 9,66 kohtuniku töötundi. Sellele lisandub kohtujuristide ning tugipersonali (istungisekretärid, referendid, tõlgid töömaht) ning võimalikud ekspertiisikulud (nt tervishoiuteenuse üle peetavates vaidlustes). Arvestada tuleb ka sellega, et hetkel Tartu Vanglas kinni peetavad ning eelduslikult ümber paigutatavad isikud võivad samaaegselt hakata vaidlustama enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Isegi kui Eestis süüdi mõistetud isikute arv vanglates väheneb, ei saa tähelepanuta jätta vaidluste sisuliselt keerukamaks muutumist (näiteks lahendatakse halduskohtutes alates 2021. a tulenevalt muutunud Riigikohtu praktikast kõiki kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi; kinnipeetavad on teadvustanud vangistuse täideviimisel andmekaitsenõuete järgmise ning kaitsevad oma vastavaid õigusi kohtus jmt).

Lisaks kinnipeetavate kaebuste arvu eelduslikule kasvule ning sisuliselt keerukamaks muutumisele tuleb arvestada, et välisriigist karistust kandma tulevate kinnipeetavate kaebuste lahendamine kujuneb suure tõenäosusega aja- ja töömahukamaks võrreldes seniste vangistusõiguse asjadega. Kuna tegemist on välismaalastega, kaasneb nende kaebuste menetlemisega vaieldamatult tõlkevajadus. Kuna isikud on sattunud neile võõrasse õigus-ja kultuuriruumi, suureneb paratamatult ka kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus, et tagada kaebajatele nende menetluslikud garantiid. Kui seni Eesti vanglates viibinud kinnipeetavad (eriti korduvkaebajad) omavad juba enamusel juhtudel mingilgi määral ettekujutust kohtumenetlusest ja kohtusse pöördumise nõuetest, siis välisriigist saabuvate kinnipeetavate jaoks on kohtusse pöördumisel tegemist neile võõra olukorraga, mis eeldab suuremat panust kohtu poolt menetluskäigu ja õiguste selgitamisel ning tõendite kogumisel. Eeltooduga kaasneb suurem töömaht nii kohtunikele kui ka kohtuametnikele.

Kui ühe aasta jooksul peaks lisanduma esialgsel hinnangul ligi 300 täiendavat kaebust välisriigist karistust kandma saabuvatelt kinnipeetavatelt, tähendab see töökoormuse olulist tõusu, millega peab ka kaasnema ressursi eraldamine halduskohtutele nii täiendavate kohtunikukohtade loomiseks kui ka muu personali tööjõukulude kandmiseks.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe
Tartu Halduskohtu esimees

Lisa: Tartu Halduskohtu 11. juuni 2025. a arvamus nr 10-3/25/62-2