Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 "Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" muutmine

KÄSKKIRI

18.11.2025 nr 1-3/77

Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja

nr 1-3/16 "Seadmete soetamise kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine" muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning koosõlas siseministri 27. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ punktiga 11.1

Muudan siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu

siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete

soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise

ja kasutamise tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.2.4. ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.12.2022 – 01.07.2027“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3. „Võrguskänneri uuendamine“ punkte 2.3.1-2.3.3. ja

sõnastan need järgmiselt:

„2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu

Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inimelude

päästmiseks ning raskete peitkuritegude (sh organiseeritud kuritegevuse ja

terrorismiohtude) avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka

partnerasutusi. Lisaks seadmete soetamisele hõlmab projekt nende ülalpidamist.

Sealhulgas vajalikke tarkvara-arendusi ja regulaarseid uuendusi, et tagada süsteemide

töökindlus ja ajakohasus projekti elluviimise aja jooksul.

2 (3)

2.3.2. Projekti sihtrühm

Seadmed (võrguskännerid ja nende käitamiseks vajalikud lisaseadmed) soetatakse

Politsei- ja Piirivalveametile, kuid projekti tulemusena paraneb laiemalt Eesti Vabariigi

territooriumil viibivate isikute turvalisus ning suureneb kriitiliste olukordade avastamise

ja ennetamise tehniline võimekus.

2.3.3. Projekti tulemus

Politsei- ja Piirivalveametis on kasutusel uuendatud võrguskännerid koos vajalike

lisaseadmete ning tarkvaraliste arenduste ja uuendustega. Suureneb Politsei- ja

Piirivalveameti tehniline võimekus nii igapäevases tööprotsessis kui ka kriitiliste

sündmuste puhul, paraneb reageerimiskiirus ning andmete kogumise ja analüüsi

täpsus.“.

4. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt: Projekt ISF toetus

(75% ) EUR

Riiklik

kaasfinantseering

(25%) EUR

Kokku

EUR Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest) Pommiülikondade hankimine

522 691 174 231 696 922

0%

Pommirobotite hankimine

2 137 500 712 500 2 850 000

0%

Võrguskänneri uuendamine 1 875 000 625 000 2 500 000

0,1%

Professionaalse lähimaa

seirevõimekuse loomine 1 425 000 475 000 1 900 000

1,2%

Kohtuekspertiisi laboriseadmete

soetamine 525 000 175 000 700 000

0%

Kiirgusohust varajase hoiatamise

süsteemi ajakohastamine 300 000 100 000 400 000

0%

Kokku 6 785 191 2 261 731 9 046 922

5. Täiendan käskkirja punkti 8.5. lausega: „Kui makse tõendamise aluseks olevates

dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja

lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

6. Täiendan käskkirja punkti 8.6 lausega: „SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste

maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh

aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse

kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata.“.

7. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse

§-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“.

3 (3)

8. Täiendan käskkirja punkti 10.4. lausega „Lõpparuandes kirjeldab elluviija „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

9. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

peale puuduste kõrvaldamist.“.

10. Muudan käskkirja punkti 11.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda

võimaldab.“.

11. Asendan käskkirja punktides 7.6.5., 8.4., 9.3.5., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt

sõnad „e-toetuste keskkond“ sõnadega „e-toetuse keskkond“ .

12. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad: Seletuskiri

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/16 kinnitatud

Sisejulgeolekufondi meetme "Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse

suurendamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga muudetakse TAT ühe tegevuse abikõlblikkuse perioodi ja täpsustatakse tegevusi,

kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected])

koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Sisejulgeolekufondi projekti „Pommirobotite hankimine“ elluviija Päästeameti palvel1

pikendame projekti elluviimise aega 1,5 aasta võrra. Projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendamine võimaldab Päästeametil eraldatud toetust kasutada pikema ajaperioodi vältel ja

läbi viia uus hange, kuna esimese hanke tulemusel tarniti mittesobivad seadmed.

Politsei- ja Piirivalveameti palvel2 täpsustatakse projekti „Võrguskänneri uuendamine“.

Projekti algses kavandis oli ette nähtud võrguskänneri soetamine. Projekti elluviimise käigus

on aga selgunud, et turvalisuse ja operatiivse reageerimisvõime tagamiseks on vajalik soetada

mitu seadet, et katta erinevad geograafilised piirkonnad ning tagada töökindel varuvõimekus

kriitilistes olukordades. Samuti vajab täpsustamist, et võrguskänneri mõiste tähendab käitlemist

õhust. Projekti esialgsel koostamisel eeldati, et see on kõigile arusaadav ning et droonide

kasutus on mõistesse juba sisse arvestatud. Kuna algses dokumendis ei olnud seda eraldi välja

toodud, jäi aga droonide osa ametlikult kajastamata. Muudatusega lisatakse võrguskänner koos

käitamiseks vajalike lisaseadmetega, et tagada seadmete tegelik rakendatavus ja töökindlus.

Lisaks on projekti kestuse jooksul oluline tagada seadmete ühtlane töövõime, mis eeldab

regulaarseid tarkvarauuendusi ja hooldustöid. Seetõttu on vajalik lisada projekti ka

ülalpidamiskulud, mis hõlmavad nii tarkvara arendusi kui ka vajalikke uuendusi kogu projekti

perioodi jooksul.

Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks

paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalisuse

tagamisel.

Muudetakse juba lõppenud projekti "Pommiülikondade hankimine" eelarvet vastavalt

kasutatud eelarvele.

Toome eraldi välja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

1 Päästeameti 25. augusti 2025. a kiri nr 6.3-1/79 Siseministeeriumile 2 Politsei- ja Piirivalveameti 1. oktoobri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/683-1 Siseministeeriumile

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-is 33 võimaluse makse menetlemise peatamiseks

kulude osas, mille abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10603 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid, lisatakse elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes „Eesti 2035“

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja

punkti 9.2. kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline

kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu,

sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas.

Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule.

Struktuuritoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt on Struktuuritoetuse registri

osa õige nimetus e-toetuse keskkond.

Kuna ühtekuuluvusfondide huvigrupid palusid täiendada „Põhiõiguste hartaga ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehte“ ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni ja keskkonnakaitse osas ning võttes arvesse, et eeltingimustega seonduv peab

olema riigis kontrollitud ühtemoodi, on kontroll-lehte täiendatud.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149.

IV Käskkirja mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Kliimaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastasid eelnõu

eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

vaikimisi.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.