Pöördumine

Lisa 1

Tehniline kirjeldus
1. Mõisted ja lühendid
Mõiste/Lühend
Kirjeldus
SKA
Sotsiaalkindlustusamet
TEHIK
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
MTA
Maksu- ja Tolliamet
RMIT
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
FIE
Füüsilisest isikust ettevõtja
MKR
Maksukohustuslaste register
TSD
Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon
SKAIS1
Sotsiaalkaitse infosüsteem
SKAIS2
Sotsiaalkaitse infosüsteem (hõlmab Ametnikurakendust ja Iseteenindust)
ISM andmed
Isikustatud sotsiaalmaks - sotsiaalmaksu andmed, mis on seotud konkreetse inimesega, kelle eest sotsiaalmaksu deklareeriti ja tasuti. Lisaks kuuluvad ISM andmekomplekti tulu andmed, mille pealt sotsiaalmaksu deklareeriti
ISM andmete töötlemine
Iga andmetega tehtav toiming sh nende kogumine, salvestamine, muutmine, kasutamine, edastamine, säilitamine, kustutamine jne
Operatiivsed ISM andmed
ISM andmed, millesse MTA teeb parandusi
Ajaloolised ISM andmed
ISM andmed, millesse MTA enam parandusi ei tee
ISM andmestik
Operatiivsed ja ajaloolised ISM andmed
2. Äriline taust - sotsiaalmaksu andmete kogumine ja kasutamine
Sotsiaalmaksuga maksustatakse inimese töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust ning osaliselt ka kogumispensioni II sammast. Sotsiaalmaksu määr on üldjuhul 33% maksustatavatelt summadelt, millest 20% suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13% suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi – sotsiaalkindlustushüvede saamiseks peab iga töövõimelise isiku eest olema makstud sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksu tasumist korraldab alates 1999. aastast Maksu- ja Tolliamet (MTA). Täpsemalt saab sotsiaalmaksu kogumisest lugeda MTA kodulehel https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/sotsiaalmaks. MTA peab tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ning riigieelarvesse laekunud üle arvestust MKRi erinevates alamregistrites.
ISM andmeteks on sotsiaalmaksuga seonduvad andmed, mida konkreetse inimese eest deklareeriti, määrati või tasuti.
MTA-l on plaanis 2026. a II pooles üle minna tehingupõhisele andmete kogumisele ja maksustamisele, loomisel on „Füüsilisele isikule tehtud väljamaksete ja saadud tulude alusandmete andmekogu (FIVTA)“. Koos uue põhimõtte rakendamisega maksukogumisel, hakatakse maksuandmeid haldama uuel äriloogikal ja säilitama uuel tehnoloogilisel platvormil. Koos muudatustega tekib vajadus ja võimalus muuta ka andmevahetusteenuseid, millega praegu andmeid SKA-le edastatakse.
Kaasaegse andmevahetusteenuse loomise vajadusele MTA ja SKA vahel osundas ka 2024.-2025. aastal läbi viidud ISM andmetöötluse eelanalüüs, mille tulemitega saab tutvuda TEHIK Confluence keskkonnas:
https://wiki.sm.ee/spaces/ITA/pages/280179793/Projekti+tulemid
Praegune ISM andmete andmevahetusteenus sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAISi) ja MKRi vahel toimib alates 1999. aastast. MTA edastab kuu jooksul laekunud andmed Sotsiaalkindlustusametile (SKA) järgmisel kuul peale 10.ndat kuupäeva. Andmed liiguvad massandmevahetusega SKAIS1. SKAIS1 toimub ka nende andmete töötlus ning pensioni arvestuseks ettevalmistamine.
Alates 2022. aastast teeb SKAIS2 MKRi ka vajaduspõhiseid ISM andmepäringuid, mida kasutatakse perehüvitiste teenuses hüvitissumma leidmiseks.
3. SKA ootused ISM andmete töötlemise muudatuseks
Tuginedes ISM andmetöötluse eelanalüüsile ning maksuandmete kogumise ja andmevahetuse muudatusele MTAs, on vaja uuendada ISM andmete töötlemise äriloogikat ja arendada uued tehnilised lahendused andmevahetuseks. Oluline aspekt on, et uus ISM andmevahetuse ja andmete töötlemise lahendus tuleb luua SKAIS2 infosüsteemi.
Ärilised ootused funktsionaalsusele on kirjeldatud punktides 3.1. ja 3.2. Detailanalüüsi käigus võib selguda, et uuendamist vajavad ka teised SKAIS2 funktsionaalsused. Lõplik arendustööde nimekiri selgub detailanalüüsi kinnitamise järgselt.
3.1 ISM andmete töötlemise rakendus
Funktsionaalsus peab võimaldama:
3.1.1. Töödelda operatiivseid ja ajaloolisi ISM andmeid terviklikult sõltumata nende algallikast ja/või saamise viisist;
3.1.2. Seostada sama isiku ISM andmeid, kui need on saadud erinevate isikut tuvastavate tunnustega (isiku isikukood on muutunud, MTA kood jms);
3.1.3. Liidestusi erinevate ISM andmestikku kasutavate SKA teenuste ja lahendustega;
3.1.4. Ametnikurakenduses ISM andmeid vaadata ja muuta;
3.1.5. Monitoorida rakenduse toimimist ja andmete töötlemisel tekkinud vigu;
3.1.6. Liidestusi x-tee andmevahetusteenustega;
3.1.7. Teha ajaloolistes ISM andmetes isikupõhiselt manuaalseid maksuandmete parandusi. Parandused peavad olema selgelt eristatavad p 3.2. kirjeldatud andmevahetusega saadud andmetest.
3.1.8. Määrata andmestikule erinevaid säilitustähtaegasid sõltuvalt sellest, mis eesmärgil andmed päriti või milline oli andmete kasutusvajadus (nt kalkulaator, hüvitise määramine, hüvitise maksmise ja kontrollimise periood sai läbi, isiku surm jms);
3.1.9. Hävitada säilitustähtaja möödumisel andmeid. Andmete hävitamise protsess peab olema turvaline, kontrollitav ja tõendatav.
3.2 ISM andmevahetusteenus
Vajaduspõhine andmevahetusteenus (edaspidi teenus) on mõeldud nii operatiivsete kui ajalooliste ISM andmete saamiseks MTA-st.
3.2.1 Teenusega peab saama küsida ISM andmeid ühe isiku, grupi või kõikide isikute (masspäring) kohta;
3.2.2 Teenus peab olema seadistatav soovitud ajaperioodi andmete küsimiseks;
3.2.3 Päringute algatamisel peavad olema täidetud andmekaitse nõuded;
3.2.4 Teenuse lahendus ja andmekoosseis lepitakse kokku detailanalüüsi käigus;
3.2.5 Massandmepäringuga saadavate andmete hulk on suur, kuna see sisaldab kõikide isikute ISM andmeid küsitud perioodi kohta (nt ühes aastas on ISM-i deklareeritud/tasutud ca 1 000 000 isiku osas, kellel on kandeid mitmes kalendrikuus ja erinevate sotsiaalmaksu liikide lõikes - andmevahetusega on vajalik liigutada miljoneid andmekirjeid).
4. Töö eesmärk
Töö eesmärgiks on luua SKAIS2 infosüsteemi lahendus, mis töötleb MTAst saadud või SKA ametniku poolt sisestatud ISM andmeid.
5. Tellitavad tööd
Lepinguga tellitakse punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatud ISM andmete töötlemise lahenduse ja ISM andmevahetusteenuse tehnilised- ja detailanalüüsid ning arendustööd järgmises ulatuses:
5.1. Äriline ja tehniline detailanalüüs punktides 3.1. ja 3.2. kirjeldatud lahenduste loomiseks SKAIS2-te;
5.2. Punktis 3.1. kirjeldatud ISM andmete töötlemise lahenduse arendus;
5.3. Punktis 3.2. kirjeldatud vajaduspõhise andmevahetusteenuse arendus;
5.4. Täiendavad arendustööd, mis selguvad analüüside käigus ja on olulised realiseerida punktide 3.1. ja 3.2. arendustööde teostamisel;
5.5. Arendustööde testimine, sh automaattestide loomine uuele funktsionaalsusele, koormustestide läbiviimine jne;
5.6. Tootestamise järgne tugi.
6. Tööprotsess ja tulemid
Järgnevalt täpsustatakse Täitjaga sõlmitud raamlepingus nr 3-9/4283-1 kirjeldatud tingimusi tööprotsessi, dokumenteerimise, töökorralduse, testimise ja mittefunktsionaalsete nõuete osas.
6.1 Tööprotsess
6.1.1. Tööraamistik peab tuginema etapiviisilisele planeerimisele, võimaldades arendusmeeskonna prioriteete jooksvalt muuta;
6.1.2. Tööraamistik peab võimaldama süsteemset ülevaadet iga kokkulepitud töö saavutustest;
6.1.3. Tööraamistik peab võimaldama arendusmeeskonna tulemuslikkuse (kasvu) jälgimist ajas;
6.1.4. Tööraamistik peab tagama, et arendusmeeskond tegeleb omal initsiatiivil enda tulemuslikkuse parandamisega ja parendusettepanekute esitamisega.
6.1.5. Täpsem töökorraldus lepitakse kokku pärast lepingu sõlmimist
6.1.6. Tööde loetelu tekib eelnevalt kokkulepitud backlogi alusel ja hallatakse jiras:
6.2 Dokumentatsioon
Vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 5 (Tellitavad tööd) kirjeldatud skoobile tuleb töö käigus luua ja täiendada SKAIS2 dokumentatsiooni, milleks on minimaalselt:
6.2.1 Funktsionaalsuse ja äriprotsesside kirjeldused kokkulepitud kujul (nt BPMN standard, diagrammid ja kirjeldused Confluence’is) koos ärireeglitega, mida peab hiljem olema võimalik täiendada järgnevates etappides lisanduva funktsionaalsuse alusel ning siduda tervikliku protsessi- ja ärireeglite kirjeldusega.
6.2.2 Tehniline dokumentatsioon (nt paigaldusjuhendid, Confluence keskkonnas).
6.2.3 Andmemudel.
6.2.4 Dokumentatsiooni täpsed liigid ja sisu formaat lepitakse kokku tööde käigus, kuid see peab vastama minimaalselt järgnevatele SKAIS2 Confluence keskkonnas kirjeldatud nõuetele: Nõuded arendusprojektide dokumentatsioonile. 
6.3 Töökorraldus
Projekti töökorraldus toetub raamlepingu nr 3-9/4283-1 kodukorrale (lisa 5) ja töökorralduslikele kokkulepetele (p. 6.1.5.), Täitja peab tagama piisava kaasamise ja ülevaadete andmise Tellijale.
Arendusse on kaastatud järgmiste asutuste ja koostööpartnerite esindajad:
• Sotsiaalkindlustusamet
• TEHIK
• Maksu- ja Tolliamet
• RMIT
Vajadusel saab tellida konsultatsioone SKAIS1 arenduspartnerilt.
6.4 Tööde üleandmine
Arendustööde lähtekoodi tarne toimub pideva integreerimise (continuous integration) teel. Tööde järjekord, üleandmise aeg ja UAT tagasiside andmise aeg lepitakse kokku tööde käigus taasesitamist võimaldavas vormis (Tellija ja Täitja poolt).
Töö üleandmisel kontrollib tellija üle töö nõuetekohasuse ning annab vajadusel tähtaja töö parandamiseks.
Täitja teab, et tellija võib igat üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada (feature flags). Funktsioonide sisse-välja lülitamise võimekus lepitakse tellija ja täitja vahel kokku tööde käigus.

6.5 Nõuded automaattestimisele
Automaattestimise nõuete täitmisel tuleb lähtuda nõuetest, mis on leitavad TEHIK arendusjuhendid veebilehelt menüüpunktist Automaattestide nõuded. 
Testidega kaetakse serveripoolne ja kasutajaliidese kood. Kaetavuse kontrolliks ja raporteerimiseks seatakse Tellija koodihoidla keskkonnas (Gitlab) üles pideva integratsiooni töövoog, mis seadistatakse koos toimima SonarQube koodi ja testide kaetavuse analüsaatoriga.  
Automaattestid peavad üle antavas lähtekoodis continuous-integration’i töövoo edukalt läbima. Samuti peab Täitja hoolt kandma, et varasemalt loodud testid jäävad töö lõpetamisel edukalt läbitavateks. Nõuete muutumisel peab Täitja viima testid vastavusse uute nõuetega või need eemaldama, kui selliseid nõudeid enam ei eksisteeri.  

6.6 Mittefunktsionaalsed nõuded
Mittefunktsionaalsete nõuete täitmisel tuleb lähtuda järgnevast: 
6.6.1 Uue funktsionaalsuse loomisel tuleb lähtuda raamlepingus nr 3-9/4283-1 ja selle lisades kirjeldatud nõuetest ning SKAISi Arhitektuurimanifestist;
6.6.2 Täpsemad mittefunktsionaalsed nõuded, millest lähtuda on leitavad TEHIK arendusjuhendid veebilehelt menüüpunktist Mittefunktsionaalsed nõuded
6.7 Tulemid
Valminud tööde tulemid antakse üle hiljemalt tööde teostamise tähtajaks tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, tööde tulemid peavad sisaldama: 
6.7.1 Viiteid dokumentatsioonile Tellija Confluence’is;
6.7.2 Viited tehtud töödele (Jira piletitena);
6.7.3 Viiteid koodile GitLabis.
7. Tööde teostamise tähtaeg
Antud lepingu skoobis olevate arenduste lõpliku testimise ja kasutuselevõtmise eelduseks on koostöö MTA’ga, seega projektiplaan ja tööde toodangukeskkonnas kasutusele võtmine lepitakse detailsemalt kokku koostöös Tellija, Täitja, SKA ja MTA’ga planeeritud tööde käigus. Tootestamisele eelneb ja järgneb tellija poolne tööde testimine ning vajadusel täitja poolne paranduste tegemine üle antud töödes. Tööde tootestamine on lepingu sõlmimise hetkel planeeritud toimuma hiljemalt oktoobris 2026. Tulenevalt testimise tulemustest või muudest tellija poolt sõltumatutest asjaoludest on võimalik tootestamise tähtaega pooltevahelisel kokkuleppel muuta.
Pärast tööde tootestamist algab tootestamise järgse toe periood. mille jooksul teostatud funktsionaalsuse täiendused ja parandused antakse tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle hiljemalt 12.12.2026. Tööd loetakse teostatuks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tellija poolse allkirjastamise hetkest.

Hankeleping nr ...

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja
­­­_____ (edaspidi täitja), registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____,
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid raamlepingu nr 3-9/4283-1 alusel käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on riigihanke „Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise lahendus ja vajaduspõhine andmevahetusteenus“ alusdokumentides olevas tehnilises kirjelduses nimetatud tööd (edaspidi tööd).
1.2. Lepingu tööde maht on kuni 586 000 (viissada kaheksakümmend kuus tuhat) eurot ilma käibemaksuta.
1.3. Lepingut rahastatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 käskkirja nr 135 „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ (Sotsiaalministeeriumi valdkondlik digipööre: SFOS: 2021- 2027.1.02.23-0007) vahenditest.
2. Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused
2.1. Täitja annab töö üle hiljemalt 12.12.2026.
2.2. Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga.
2.3. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele.
2.4. Tellija vaatab töö üle vastavalt raamlepingu tingimustele.
2.5. Koos üle antava tööga annab täitja tellijale üle kõik tööde intellektuaalse omandi õigused vastavalt raamlepingus kirjeldatule.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest.
3.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on ____ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta.
4. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud
4.1. Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist.
4.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on Ott Mihailov, tel +372 5257813, e-post [email protected] või tema asendaja.
4.3. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema asendaja.
5. Lõppsätted
5.1. Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni.
5.2. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest.
5.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid, mida ei allkirjastata koos lepinguga:
5.3.1. Lisa 1 - Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus;
5.3.2. Lisa 2 – Pakkumus;
6. Poolte allkirjad

Tellija:


Täitja:

HANKIJA NIMI: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Pakkumusettepaneku nimetus: „Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise lahendus ja vajaduspõhine andmevahetusteenus“

Käesolevaga teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (Hankija) Teile ettepaneku esitada pakkumus „Isikustatud sotsiaalmaksu andmete töötlemise lahendus ja vajaduspõhine andmevahetusteenus“ teostamiseks raamlepingu nr 3-9/4283-1 alusel.

Hankija soovib hankelepingu sõlmida ühe partneriga.  Pakkumuse esitamise tähtaeg on järjekorras esimesel partneril 21.11.2025 kell 16:00. Pakkumus saata e-posti aadressile [email protected].

Hankija selgitab, et ootab esimesena pakkumiskutsele reageerimist järgmises järjekorras: 1) RingIT OÜ, 2) AS Helmes, 3) Askend Estonia OÜ. Hankija annab teada kõikidele, kui keegi on pakkumuskutsele vastanud või oodatakse vastust järjekorras järgmiselt partnerilt.
Järjekorras järgmistelt partneritelt ootame vastust esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2 tööpäeva jooksul alates pakkumuskutsele vastamise palvest.

Pakkumus tuleb esitada eesti keeles ja digitaalselt allkirjastatult.
Pakkumus esitatakse Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tööde teostamiseks. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav.
Pakkumusena tuleb esitada:
• Tööde teostamiseks planeeritud meeskonnaliikmed isikuliselt, tuues välja ka meeskonnaliikmete rollid (vajadusel võib hankelepingu käigus Poolte kokkuleppel meeskonnaliikmeid lisada). Kui täitja lisab või asendab meeskonnaliikmeid, tuleb nende uute meeskonnaliimete kohta, kelle osas ei ole andmeid varem esitatud, lisada andmed riigihankes avaldatud vormil. Täitja saab tööde teostamisel kasutada üksnes selliseid meeskonnaliikmeid, kes vastavad riigihankes seatud tingimustele;
• Töödega alustamiseks tuleb planeerida meeskonnaliikmetena vähemalt projektijuht, analüütik ja arhitekt, kes peavad olema valmis täistööajaga projektis alustama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist;
• Tööde teostamise ühe töötunni hind (ilma käibemaksuta).

Töid teostatakse jooksva tunnihinna arvestuse põhiselt. Tööde ajaaruandes tuuakse välja tööde teostamiseks kulunud töötunnid isikute lõikes, seostades nimetatud isikud Jiras logitud tööülesannete ja kirjeldatud tegevustega.
Töid tellitakse mahus kuni 586 000 eurot (ilma km-ta). Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et lepingu tähtaja saabumiseks on teostatud Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduse (lisas 1) punktis 5 kirjeldatud tööd. Pakkujal ei ole õigust tööde teostamiseks nõuda ajapikendust, täiendavat tasu või väljamakseid.
Küsimuste tekkimise korral palun võtke ühendust enne pakkumuse esitamise tähtaega aadressil [email protected].



Pakkumusettepanekuga koos edastatavad dokumendid:

Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus;
Lisa 2. Hankelepingu projekt.