TELLIJA:
Elektrilevi OÜ
TÖÖPROJEKT
Pikk tn. 41 elektritootja tarbimistingimuste muutmine.
Pikk tn. 41, Värska alevik, Setomaa vald, Võrumaa
Vastutav spetsialist:
Enn Kraav
Tel. 53 359520
E-post:
[email protected]
Nr.
LC3911
Tartu
September 2025
1. Sisukord
1. Seletuskiri. 3
1.1. Üldandmed. 3
1.2.Tehniline lahendus
1.2.1. 10 kV kaabeliinid ja sidumine olemasoleva 10 kV võrguga. 3
1.2.2. Värska Laagri alajaama trafo vahetus 4
1.2.3.Maandamine ja maanduspaigaldis. 6
1.2.4.Tähistused. 6
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine 6
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve. 7
4. Käidujuhend. 7
2. Töömahud ja spetsifikatsioonid
2.1. Materjalide spetsifikatsioon 9
2.2. Tööde mahud 11
3. Lisad
3.1. Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr. 492223: Pikk tn. 41 Värska alevik Setomaa vald, Võru maakond. Elektritootja tarbimistingimuste muutmine..
3.2. Elektrilevi OÜ lähteülesande asendiplaan
3.2. Kooskõlastused
6. Graafiline osa.
Jrk. nr
Joonise nimetus
Mõõtkava, vorming
Joon. nr.
Faili nimetus
1
Asendiplaan
1:500/A2
1
(lehed 1-4)
LC3911Pikk_TP_EL-4-01_Asendiplaan.dwg
2
10 kV kaablite sidumise skeem
A3
2
LC3911Pikk41_TP_EL-5-01_10kV-Skeem.dwg
3
Värska Laagri alaj. skeem
A3
3
LC3911Pikk41_TP_EL-5-02_AJ skeem.dwg
4
Masti nr. 14 joonis
A4
4
LC3911Pikk41_TP_EL-5-03_M14-joons.dwg
5
Masti nr. 13 joonis
A4
5
LC3911Pikk41_TP_EL-5-04_M13-joonis.dwg
6
Ristumine Värska-Reha teega km. 0,26
A4
6
LC3911Pikk41_TP_EL-4-02_Ristumine-Värska-Reha teega.dwg
7
Ristumine gaasitrassiga Saekaatriesise kinnistul
A4
7
LC3911Pikk41_TP_EL-4-03_Ristumine gaasitrassiga.dwg
8
Ristumine gaasitrassiga Metsa tee kinnistul
A4
7
LC3911Pikk41_TP_EL-4-04_Ristumine gaasitrassiga Metsa tee.dwg
9
Värska-Saatse 10 kV liini skeem
A3
9
LC3911Pikk41_TP_EL-5-05_Värska-Saatse-skeem.dwg
1. Seletuskiri
1.1. Üldandmed
Käesolevas elektrivarustuse projektis lahendatakse Võrumaal Setomaa vallas Värska alevikus Pikk tn. 41 kinnistu elektritootja liitumisvõimsuse suurendamine ja sellega seotud 10 kV võrgu ümberehitus.
Projekti mahus sisalduvad järgmised tööd:
• Värska Laagri alajaamas trafo vahetus
• Värska 35/10 kV alajaama Saatse 10 kV õhuliini asendamine maakaabelliiniga lõigus Värska 35/10 kV alajaama 10 kV j/s - kuni mastini 14.
• Mittevajaliku 10 kV õhuliini demontaaž ja sellega kaasnevad tegevused allesjääva liiniosa fikseerimiseks
Projekteerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt väljaantud lähteülesanne nr. 492223 Pikk tn. 41 Värska alevik, Setomaa vald, Võrumaakond; elektritootja tarbimistingimuste muutmine.
Elektripaigaldise projekti koostamisel on arvestatud järgmiste eeskirjade nõudeid:
1. EVS-HD 60364-4-41:2017 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest
2. EVS-EN 61936-1:2021: Tugevvoolupaigaldised ninivahelduvpingega üle 1 kV.
3.. EVS-HD 60364-4-43:2017: Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.
4. EVS-EN 50110-1:2023: „Elektripaigaldiste käit”.
5. EVS-HD 60364-5-52:2017: Madalpingelised elekripaigaldised. Osa 5.52 Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikusüsteemid.
6. Elektrilevi OÜ (0,4-20 kV) võrgustandardid ja juhendmaterjalid
7. P393: Nõuded keskpinge mastilülituspunktide, keskpinge kaablivõrgu harukilpide, lõpumuhvide, alajaamade ja madalpingevõrgu maanduspaigaldiste ehituseks.
8. Ehitusseadus.
9. Seadme ohutuse seadus.
Tööde teostajal tuleb peale tööde lõpetamist üle anda liini pass koos vajalike dokumentidega ja joonis digitaalkujul Elektrilevi OÜ-le.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad olema uued ja omama Eestis kasutamist lubavat sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
1.2. Tehniline lahendus
1.2.1.10 kV kaabelliinid ja sidumine olemasoleva 10 kV võrguga.
Olemasolev Värska-Saatse 10 kV õhuliin kuni mastini 14 on planeeritud asendada kaabelliiniga AL 240 mm2. Uus kaabelliin on projekteeritud alates Värska 35-10 kV alajaama Saatse fiidrist kuni Ersava alajaamani (KPL244285) ja Ersava alajaamast kuni mastini 14 (KPL244286). Kaablid paigaldada kogu pikkuses kaitsetorus asendiplaanil joonis 1 näidatud trassile. Ersava alajaama juures paigaldada kaablid välisseinale, teha otsamuhvid ja ühendada 10 kV läbiviikisolaatoritele.
Alates Ersava alajaamast paigaldada kaabel piki olemasoleva õhuliini trassi paralleelselt gaasitrassiga, jättes gaasitrassiga vahekaiguseks minimaalselt 1,5 m. Gaasitrassi läheduses tööde teostamisel järgida gaasitrassi valdaja poolt kehtestatud nõudeid, vt. kooskõlastus.
Ristumisel Kalju kinnistul asuva maaparandusehitise Kõivu Mets (MS kood 20204560100501001) eesvoolukraaviga tagada kaabli kaitsetoru sügavis minimaalselt 1 m kraavi põhjast, kõrgus on märgitud joonisele. Kui ehitustööde käigus kahjustatakse kraavi põhja või nõlvu, tuleb ehitajal need taastada.
Kaabel viia masti nr. 14 ja ühendada olemasoleva 10 kV õhuliiniga masti 13 poolsel küljel. Mastile ehitada maanduspaigaldis R<10 om, paigaldada 2 tõmmitsat ja eemaldada üks tugi (vt. asendiplaan). Mast nr. 13 asendada puitmastiga (kreosoot, kl. 4, L=13 m), paigaldada lõputraaversid ja taastada ühendus Kurvi 10/0,4 kV mastalajaama haruliiniga. Samuti kinnitada mastile tagasi 0,4 kV õhukaabel (1,72 m 10 kV juhtmetest allapoole).
Projekteeritud kaablid viia Ersava alajaama väliseina mööda üles, teha otsamuhvid ja ühendada olemasolevatele 10 kV läbiviikudele. Eelnevalt ühendada õhuliiniühendus läbiviikudelt lahti. Kaablid kaitsta kuni 2 m kõrguseni kaablikaitsekatetega.
Demonteerida 10 kV õhuliin koos mastidega alates mastist nr. 1 kuni mastini 12. Visangus mast 12-13 demonteerida ainult 10 kV juhtmed, mastilt 12 demonteerida kõrgendus, mast ise koos 0,4 kV õhukaabelliiniga jätta alles. Muutunud tõmbe kompenseerimiseks paigaldada mastile tõmmits joonisel näidatud suunas. Demonteerida ka Ersava alajaama õhuliiniühendused. Mastist 1 demonteeritud kaabel lõigada lühemaks, ots sulgeda ja kaabel jätta maaase. Kaabli alajaamapoolne ots ühendada lahti ja sooned lühistada.
Kaabel paigaldada vastavalt joonisel 1 toodud asendiplaanile minimaalselt 1 m sügavusele kogu pikkuses kaitsetorus D=160 mm. Ristumisel teega on paigaldussügavuseks 1,5 m, teemaal 1,2 m ja ristumisel gaasitrassiga jätta lahtise kaeve korral püstvahekauguseks 0,5 m (puurimisel 1 m),, kusjuures elektrikaabel paigaldada altpoolt. Kaablite paigaldussügavused ja trass on näidatud asendiplaanil. Kaabli otstele teha otsamuhvid ja ühendada olemasoleva 10 kV võrguga vastavalt toodud skeemile. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga. Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Paigaldada kaablitähispostid joonisel märgitud kohtadesse. Montaažtööd teha kooskõlas kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega.
Puuritavad lõigud ja paigaldussügavused on näidatud joonisel nr. 1. Puuritavates lõikudes, ristumistel kraavidega ja nende all ning tee mulde all kasutada kaitsetoru rõngasjäikusega 1250 N, teemaal lahtise kaeve korral 750 N, mujal haljasalal 450 N.
Kaablite paigaldamisel järgida järgmisi paigalduskujasid:
Paralleelkulgemistel:
Kaugus olemasolevatest töötavatest kaablitest vähemalt 0,3-0,5m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest soovitavalt 1 m;
Kaugus sidetrassist – soovitavalt 1,0 m, minimaalne lubatav kaugus on 0,3 m
Kaugus gaasitrassist – vähemalt 1 m
Kaugus ehitistest vähemalt 1,0m.
Kaugus puudest – 2,0 m
Ristumistel:
Kaugus olemasolevatest side- ja elektrikaablitest vähemalt 0,2m;
Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest vähemalt 0,3m;
Kaugus gaasitrassist vähemalt 0,5 m, soovitavalt kaabel paigaldada gaasitrassi alt.
Kaugus sidetrassist vähemalt 0,3 m
Ristumistel sidetrasside ja gaasitrassiga paigaldada kaabel üldjuhul nende alt.
Ristuvatele allmaarajatistele lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna.
Paigaldada nõutud tähistused vastavalt kehtivale ELV standardile P346 “Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded”. Maanduspaigaldised ehitada välja vastavalt Elektrilevi normidele ja nõuetele.
1.2.2. Värska Laagri alajaamas trafo vahetus.
Värska Laagri 10/0,4 kV komplektalajaamas demonteerida olemasolev trafo 630 kVA. Vana trafo asemele paigaldada uus trafo 1000 kVA pingetega 21(10,5)/0,41 kV. Trafo ühendada pingele 105/0,41 kV ja siduda alajaama 10 kV ja 0,4 kV jaotlatega olemasoleva latistuse abil,. Kuna uus trafo on gabariitidelt suurem, siis kohandada latistust uuele trafole sobivaks. Samuti kontrollida 10 kV võimsuslüliti sätete sobivust ja vajaduse korral seadistada uue trafo võimsusele sobivaks. Alajaamas uuendada ka thised vastavalt muutunud olukorrale.
Vana trafo 630 kVA anda üle Elektrilevi OÜ-le.
1.2.3. Maandamine ja maanduspaigaldised.
Projekteeritud elektriseadmete ohutus on tagatud:
• valitud seadmete ja materjalidega ( so. põhikaitse e. otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega ).
• toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega ( so. rikkekaitse e. kaudpuutekaitse).
Maanduspaigaldised takistusega R<16 om ehitada 10 kV õhuliinide mastidele joonisel näidatud kohtadesse.
Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode või vajaduse korral ehitada süvamaandur.
Halbade maandustingimuste puhul, kui on tegemist suure eritakistusega pinnasega, mille puhul maandustakistuse R<16 om saavutamine osutub keeruliseks, tuleb maanduse ehitusel hinnata puutepinge suurust. Lubatava puutepinge väärtuseks püsiva maaühenduse korral on 80 V, mahtuvusliku maaühendusvoolu suruseks 1-faasilise maaühenduse korral on 10 A ning maanduspingeks on kahekordne puutepinge väärtus. Seega kohtades, kus on võimalik inimeste liikumine ilma jalanõudeta, (puudub inimese ja maapinna vaheline lisatakistus), samuti kariloomade liikumiskohtades, ei tohi keskpingeliini masti maandustakistus ületada 16 om. Ülejäänud kohtades, kus eespoolnimetatud liikumised on vähetõenäolised, arvestada jalanõude lisatakistusega ca 1000 om.
Standardi EVS-EN 50341 alusel arvutatud maandustakistuste väärtuse erinevate pinnase eritakistuste puhul (arvestades jalanõude takistust R=1000 om):
pinnase eritakistus ρE <200 om*m, või kui eritakistus pole teada – 25 om
ρE <200-500 om*m – 30 om
ρE <500-1000 om*m – 35 om
ρE <1000-2000 om*m – 45 om
ρE <2000-4000 om*m – 70 om
Arvestades, et Värska piirkonnas on tegemist liivase pinnasega, tuleks siin alajaama maandustakistuse ehitusel tõenäoliselt lähtuda lubatava puutepinge tagamisest.
1.2.4. Tähistused.
Projekteeritud seadmed tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ võrgustandardile P346 “ Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded.”.
• Väljuvatele 10 kV fiidritele paigaldada tähised kaabli margi, pikkuse, sihtpunkti ja kaabli numbriga. Alajaama lahtritele paigaldada uued standardile P346 vastavad tähised järgmiselt, (vt. joonis nr.2 ja nr. 3).
• Ersava alajaama 10 kV j/s lahtritele paigaldada tähised vastavalt projektis toodud skeemile.
• Värska Laagri alajaamas uuendada trafo fiidri tähised vastavalt projektis toodud skeemile.
• paigaldatud ja ühendatud kaablitel tähistada kõik sooned L1,L2,L3, faaside järjestusega vasakult paremale;
• kaablite otstele kinnitada lipikud, millele kantakse Elektrilevi 0,4-20 kV Võrgustandardi P346 punkt 9 alusel andmed kaabli alguse ja sihtkoha, numbri, margi ja ristlõike kohta.
2. Maastiku ja pinnakatete taastamine.
Taastamistööde üldised nõuded:
Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas ja pinnakate, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning taastada muru ja juurdepääsuteede katted väljaspool otsest ehitusala, mis said kahjustatud ehitus-, lammutustööde käigus; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide. Vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil.
Kaevealade katted taastada, viies need vähemalt töödele eelnevasse seisu. Kaevis tihendada tagasitäite käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud osapooltega eelnev olukord fikseerida, (fotod vmt), enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõppu.
Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud reeglitele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.
Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada, rikutud katend taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.
3. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve.
Ehitustööd korraldada hea ehitustava kohaselt. Ehitus ja kaevetööde ajaks piirata ehitusplatsid piirdelindiga ja tähistada ohutusmärkidega. Töökoht tähistada nõuetekohaselt tööde tellija ja tööde teostaja andmetega.
Kuna ehitustegevus toimub väljaspool suuri liiklusteid, siis nende teede sulgemiste vajadus puudub. Sissesõidutee ja parkimisala liikluspiirangute, samuti laadimis- ja tõstetööde puhul võimalike liikluspiirangute vajadus selgub tööde käigus.
Ehitustööd korraldada selliselt, et tarbija elektrikatkestuse aeg oleks minimaalne, tagades samal ajal tööde teostamise täieliku ohutuse ja korrektsuse.
Tööde teostamine AS Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis:
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamiseks on vajalik eelnevalt taotleda AS-ilt Gaasivõrk kaitsevööndis tegutsemise luba ning kutsuda objektile kohale AS-i Gaasivõrk järelevalve.
• Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
• Gaasipaigaldise ja/või katoodkaitsekaabli lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
• Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
• Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73
• Tööde teostamine gaasipaigaldise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS-I Gaasivõrk järelevalvega ja ainult töö- või põhiprojekti alusel.
• Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale.
• Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
• Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud seisukoha märkustega.
Tööde teostamine Telia AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis:
1.. Töid Telia Eesti AS ja ELA SA ja Elisa AS sideehitiste kaitsevööndis tohib teostada ainult kirjaliku tegutsemisloa alusel.
1. Sideehitiste ohutuse tagamiseks järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd:
2. a) sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine
3. b) käsitsi lahti kaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks
4. c) sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine
5. d) projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid
6. Kaevetööd Telia Eesti AS sideehitiste kaitsevööndis teostada käsitsi.
7. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad sideehitised, mille asukoht on ligikaudne ja vajab looduses täpsustamist, paiknevad tööde teostamise asukohas (looduses) teistel asukohtadel ja sügavustel, kui esialgselt teada, siis korrigeeritakse projekti omaniku poolt ja kulul vajadusel projektlahendust (et tagada ehitusprojekti ja ehitamise korrektsus), esitatakse täiendatud projektlahendus ka Teliale. Teostatavate ehitustööde lõppemisel peab sideehitis jääma nõuetekohasele sügavusele.
8. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind jaotuskohtade (sidekappide) ümbruses, siis tuleb jaotuskohtade (sidekappide) tõstmiseks õigele tasapinnale, tellida täiendavad tööd Telia poolt aktsepteeritud (side ehitamiseks pädevate) ettevõte käest.
9. Lahtikaevatud kaablid ja kaitsetorud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimisteks (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutada kaablikaitsetoru/-kiikri karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms,). Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsuda kohale Telia Eesti AS sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks.
10. Peale tööde teostamist peavad Telia Eesti AS sidekaablid jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73.
11. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite jms. sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
12. Töid teostav ettevõte peab esitama Telia Eesti AS järelevalve esindajale kaevetööde graafiku vähemalt 1 nädal enne kaevamistööde algust.
13. Telia Eesti AS järelevalve spetsialistide kontaktid ja väljakutsete tasud leiab Telia kodulehelt: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest” ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehitatud elektripaigaldised kanda teostusjoonisele. Teostusjoonis esitada ka kohalikule omavalitsusele.
Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega, s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.
4. Käidujuhend
Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni:
Elektripaigaldise teostusjoonised.
Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta.
Elektrimõõtmiste protokollid.
Tööde vastuvõtu-üleandmisakt.
Ehitaja deklaratsioon tööde teostamise kohta
Elektripaigaldise auditi akt.
Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja.
Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
• sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule;
• nähtavate kontaktühenduste seisukorrale;
• maandusseadmete ja seadmete potentsiaaliühtlustuse;
• lukkude ja juurdepääsuteede korrasolekule;
• kaablitrassi ja taastatud katendi seisukorrale;
• kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale;
• märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule.
Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest, elektripaigaldiste käitu korraldada käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja
funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viis ja aeg.
Koostas: Enn Kraav
12.11.2025.