Kiri

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr

32-2025 kooskõlastus riigitee nr 17181 tee piirides

ja tee kaitsevööndis Võsu alevikus Lääne-Virumaal

Ehitisregistris kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni ehitised (edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu tee km 1,27-

1,32 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Võsu alevikus Haljala vallas Lääne-Virumaal. Projekt on

koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega.

Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 17181 Võsu – Vergi – Söeaugu tee maaüksuste piires

(teemaal):

- Km 1,27 tehnovõrgud teemaal;

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning

Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Arbelos Projekt OÜ töö nr 32-2025 „Rakvere

tee 5, Võsu alevik, Vihula vald. Veevarustus ja kanalisatsioon“ põhiprojekti staadiumis.

Tehnovõrkude ehitustöödel ja Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja

nõuetega:

1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja

väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste

likvideerimise oma kuludega. Garantii hakkab kehtima tehnovõrkude ehitustööde lõpetamisel ja

riigitee teemaa üleandmise akti allkirjastamise kuupäevast Transpordiameti poolt.

2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse

saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi

(PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID

number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub:

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks

tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

3. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus-

ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected].

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud.

5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist.

8. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi.

9. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud

omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt.

10. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis.

11. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses

teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras.

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT LÄÄNE-VIRU MAAKOND, HALJALA VALD, VÕSU ALEVIK RAKVERE TEE 5

Peaprojekteerija

Vastutav arhitekt

Staadium

Töö nr

MiHo OÜ Kristina Sepp, volitatud arhitekt, tase 7

Eelprojekt 24-25

Tallinn 09.07.2025

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

1 / 25

iituTÖÖ KOOSSEIS

1. TEHNILISED NÄITAJAD ...................................................................................................... 3

1.1 ÜLDOSA ............................................................................................................................. 3 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................. 3 1.3 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 4

2. ASENDIPLAANILINE OSA .................................................................................................... 5 3. ARHITEKTUURNE OSA ........................................................................................................ 5

4.1 ÜLDLAHENDUS .................................................................................................................. 5 4.2 SISEVIIMISTLUS .................................................................................................................. 5 4. TULEOHUTUSE OSA ........................................................................................................... 6 5. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED .......................................................................... 8

6.2 JÄÄTMEKÄITLUS................................................................................................................. 9 6.3 RADOONIKAITSE .............................................................................................................. 14

6. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS .......................................................................................... 14 7.1 KASUTUSIGA .................................................................................................................... 15 7.2 VUNDAMENDID ............................................................................................................... 15 7.3 PÕRAND ........................................................................................................................... 15 7.4 KATUS .............................................................................................................................. 15 7.5 VÄLISSEIN......................................................................................................................... 15 7.6 ÜKSIKELAMU SISESEINAD ................................................................................................ 15 7.9 KOORMUSED ................................................................................................................... 16

7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ................................................................................ 17 8.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD ..................................................................................... 18 8.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD ................................................................................. 19

8. KÜTE JA VENTILATSIOON ................................................................................................. 20 9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS ............................................................................................. 21 10. ENERGIATÕHUSUS ........................................................................................................... 24

LISAD

1. Haljala Vallavalitsuse poolt koostatud projekteerimistingimused 06.06.2025, nr. 2511802/048536

2. OÜ Gem-Geo poolt koostatud geodeetiline alusplaan 28.04.2025. a

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

2 / 25

JOONISED

1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASUKOHASKEEM M1:500 AR-4-02 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100 AR-5-02 ESIMESE KORRUSE PLAAN M1:100 AR-5-03 KATUSEPLAAN M1:100 AR-6-01 LÕIGE L M1:100 AR-6-03 VAATED 1 JA 2 M1:100 AR-6-04 VAATED 3 JA 4 M1:100 AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

3 / 25

SELETUSKIRI 1. TEHNILISED NÄITAJAD 1.1 ÜLDOSA Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

Krundi pind: 2818,0 m2 Katastriüksus: 92201:002:0027 Peaprojekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998, Pae 25-33, Tallinn, phone +372 56 642 338 Kristina Sepp 1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad: PROJEKT. PT Korruselisus 1 kuni 1 Tubade arv 4 Maapealse osa alune pind 140,5 m2 Ehitisealune pind 140,5 m2 150,0 m2 Eluruumide pind 103,8 m2 Suletud netopind 110,3 m2 Brutopind 138,0 m2 Köetav pind 110,3 m2 Tehnoruumi pind 6,5 m2 Elamu maht 552 m3 Tulepüsivusklass TP-3 Hoone kõrgus 5,6 m (15,0 abs) kuni 5,6 m Hoone pikkus 17,0 m Hoone laius 10,6 m

Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Madalvundament Kandekonstruktsioon Kergplokk Välissein Kergplokk Katusekonstruktsioon Puit Katusekate Katuseplekk Välisviimistlus Puitlaudis

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

4 / 25

1.3 ÜLDOSA Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu püstitamiseks. Projekteeritav hoone asub Lääne-Viru maakonnas, Võsu alevikus, Rakvere tee 5 kinnistul, katastriüksuse tunnusega 92201:002:0027. Projekteerimise aluseks on:

− Haljala valitsuse poolt koostatud projekteerimistingimused − Geodeetiline alusplaan − Tellija poolt väljastatud lähteülesanne

Projekteeritav ehitis vastab

● Ehitusseadustik

● EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”

● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018)

● Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015)

● Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015)

● Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”

● Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016)

● Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“

● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021 nr 6)

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

5 / 25

4. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 5.Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu. 2. ASENDIPLAANILINE OSA Rakvere tee 5 kinnistu suurusega 2818,0 m², katastriüksuse sihtotstarve on kinnisturaamatu andmetel 100% Elamumaa. Kinnistul ei ole hooneid. Kinnistu piirneb elamukruntidega ning idapoolsel küljelt Rakvere teega. Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane koos pinnase langus on Võsu jõe suunas. Juurdepääs kinnistule on Rakvere teelt, kinnistu idapoolselt küljelt. Mahasõit projekteeritakse koos liiugväravad 4 m ning jälgväravad 1m . Liikluskorraldus ja parkimine on korraldatud vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette nähtud 3 parkimiskohta. Parkimiseks mõeldud ala on kaetud sillutiskivikattega. Kinnistul on olemasolev kõrghaljastus. Käesoleva projektiga kõrghaljastuse alal ehitustöid ei planeerita. Projekteeritava elamu põhikorruse põranda kõrgus +0.00=9.70 m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute kõrguseid. Vahetult hoonet ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonest eemale. Kõikide rajatavate platside servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks. Prügikonteinerite asukoht on kinnistul sissesõidu vahetusläheduses. Kinnistul puudub piirdeaed. Käesoleva projektiga planeeritakse uue aiapiiri, puit ning võrkaed kõrgusega 1.5 m. 3. ARHITEKTUURNE OSA 4.1 ÜLDLAHENDUS Projekteerimise eesmärk on püstitada üksikelamu ja abihoone, arvestades sealjuures projekteerimistingimuste ja Tellija soovidega. Hoone on klassikaliste vormielementidega ehitis. Ühekorruseline, metallkatusega hoone on oma looduslähedases lihtsuses arhitektuurselt atraktiivne ning sobitub ümbritsevasse keskkonda. Välisviimistluses on kasutatud kahes toonis puitlaudist. Lõunapoolsele küljele on planeeritud terrass. Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ja ratsionaalsuse põhimõtteid, olles kooskõlas Tellija soovidega. Elamu põhikorrusele on paigutatud esik, tehnoruum, koridor, köök/elutuba, vannituba, kaks magamistuba ja kabinet. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50. a. 4.2 SISEVIIMISTLUS Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama: Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

6 / 25

Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest. 4. TULEOHUTUSE OSA

Määratlused. a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: Tuleohutuse seadus - Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (Vastu võetud 30.03.2017) - Siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” (Vastu võetud 18.02.2021) - Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ - Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” - Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid” - Eesti standard 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ Projekti lahendus ja näitajad a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad. Eluhoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu). Eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele tulepüsivusnõuet R ei esitata. Projekteeritava üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,6 m. Elamu kandvad seinad on kegrplokk. Hoonete vahe- ja katuslagi on ette nähtud puit ja katusekatteks on profiilplekk. Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2). Hoonete siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass on D-s2, d2. Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass D,d2. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0. Tehnohruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1. Terrassipõranda pinnakihi tuletundlikkus peab vastama vähemalt Dfl-s2 tuletundlikkusele b. Eluhoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist. c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Rakvere teelt. Eluhoone paikneb naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoonete neljast küljest.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

7 / 25

d. Evakuatsioonilahendus. Evakuatsioon toimub elamus asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele. e. Pääsud katusele. Elamu katusele pääseb teisaldatava redeli abil. f. Kütteseadmete tuleohutus. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump DAKIN ERGA04DV või analoog, mis paikneb tehnoruumis. Soojuspump koos nt 180 l roostevaba boileriga (Fighter 1245-8 8 kW või analoogne). Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklass on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus. Eluhoonesse on projekteeritud õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus. Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

8 / 25

Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid. - Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud; - Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest; - Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada; - Andurit tuleb kontrollida ning puhastada. NB! Kui hoones, hoone osas või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb hoonesse, hoone osasse või korterisse paigaldada vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur, järgides tootja juhiseid. i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoone neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga Rakvere teelt. k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus. Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje hüdrandist millest lähim paikneb Spordi põigul, elamust 155 m kaugusel (ID 139588). Projekteeritav elamu paikneb hajaasustusalal. Naaberelamute kaugused on üle 8 meetri kaugusel. Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligipääsetav ning aastaringselt kasutatav. Veevõtukoht peab vastama: Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46. Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul. 5. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED Elamut varustatakse veega Pargi tn 7//Rakvere tee 7//9//11//13//15// Jaanioja kulgevast veetrassist ja reoveed juhitakse Rakvere teel kulgevasse reoveekanalisatsioonitrassi. Hoone katuselt on projekteeritud välimine sademevee äravool. Katuselt juhitakse sademevesi äravoolulehtritesse, mis juhitakse oma kinnistu piires pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud. Elamu on kavandatud õhk-vesi ka kamina küttel.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

9 / 25

Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest: -EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ -Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt keskkonnamüratasemest” toodule tuleb: -projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele; -akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; -välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; -elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks). Sisekliima parameetrid Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning tehnoloogiale: Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A) Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A) Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A) Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A) 6.2 JÄÄTMEKÄITLUS Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse kinnistule sissesõidutee kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

10 / 25

Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja elamu omanike vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Olmejäätmed Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga. Mahutite planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjast, milline sätestab jäätmemahutitele esitatavad nõuded. Vastavalt jäätmeseadusele ja jäätmehoolduseeskirjale tuleb liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures ulatuses. Planeerida kõvakattega pind vähemalt 2 jäätmemahuti jaoks: segaolmejäätmete mahuti, biojäätmete mahuti ning võimalusel ka segapakendi mahuti. Kohustuslik on eraldi koguda ka biojäätmeid (toidujäätmed) nt kinnisesse kompostrisse või anda konteineriga üle jäätmevedajale. Valides kinnise kompostri, peab see paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti. Säilitada dokumendid, kviitungid, mis tõendavad ehitus-ja lammutusjäätmete sorteeritult nõuetekohast üleandmist taaskasutamiseks või ladestamiseks ning esitada need kasutusloa taotlemisel. Ehitusjäätmed Ehitusprahi äravedu korraldatakse vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m³, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada jäätmespetsialistiga ning ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele tuleb lisada vallas kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastava jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

11 / 25

Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad -Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. -Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. -Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. -Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid valla maale või teistele kinnistustele, tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. -Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). -Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. -Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). -Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. -Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. -Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. -Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis- kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. -Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Jäätme- kood

Jäätmeliik Hinnangul ine kogus

Ühik Hinnanguline kogus

Ühik

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~1,0 t ~2,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/ ~1,0 t ~2,8 m3 Antakse üle

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

12 / 25

kiviplokid taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit ~1,0 t ~2,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 11 Kaablid ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätmed)

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkartong

~0,5 t ~1,4 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

13 / 25

pakend, jms) taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 09 04 Ehitus- ja lammutusprah t

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 06 04 Isolatsiooni- materjalid

~1,0 t ~2,8 m3 Transportida jäätmekäitluspunkt i

17 05 04 Kivid ja pinnas ~3,0 t ~8,5 m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

* Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Mullatööde mahtude bilanss Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Jäätmete edasine suunamine - Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga jäätmete käitluskohas. - Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. - Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

14 / 25

Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja jäätmehoolduseeskirjast. 6.3 RADOONIKAITSE Käesolev hoone paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas. Ehitusel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik ehituskvaliteet ja radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile jätkukohad ning kile viiakse üle vundamendiäärte, et radoon ei saaks hoonesse siseneda seinte kaudu. Hoone projekteerimisel ehitamisel ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise takistamiseks vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ Radooniohutu hoone projekteerimine. Ülaltoodud standardi kohaselt on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m3 ning hoonete elu-,puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m3. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele. 6. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Hoone kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

15 / 25

Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine 7.1 KASUTUSIGA Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. a (projekteeritud kasutusea kategooria klass 4). 7.2 VUNDAMENDID Hoonele projekteeritakse plaatvundament. Terrassi alla projekteeritakse postvundament. 7.3 PÕRAND

PP-01 U-väärtus -0,10 W(m2K) Põranda viimistlus aluskattega 200 mm Betoonist põrandaplaat küttetorudega 100 mm Radoonitõkkekile 3xEPS100 300 mm Mehhaniliseit tihendatud liiv

7.4 KATUS

KL-01 U-väärtus -0,10 W(m2K) Katusekate - Profiilplekk Klassik Roov 25x100 mm, (samm 400 mm, hari ja räästas 1 m ulatuses tihedalt) Tuulutuslatt 25x50 mm Tuuletõke Soojustus Mineraalviil 100 mm Saarikad Puit 300x100 mm Soojustus vahel Mineraalviil Aurutõke Puitllkarkass 30 mm OSB plaat 15 mm Kipsplaat 12.5 mm

7.5 VÄLISSEIN VS-01 U-väärtus -0,20 W(m2K) Vertikaalne voodrilaud 25 mm Roovitis 25 mm Bauroc Ecoterm+ - 375 mm Siseviimistlus

7.6 ÜKSIKELAMU SISESEINAD

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

16 / 25

SS-01 Siseviimistlus Kergplokk nt. Aerock 100 mm Siseviimistlus SS-02 Siseviimistlus Kergplokk nt. Aerock 150 mm Siseviimistlus SS-03 Viimistlus Kergplokk nt. Aerock 200 mm Siseviimistlus

7.9 KOORMUSED Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase passiivsurvest. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002 ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud koormus). Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused

Kasutamise liik Koormatud pinna klass

qk (kN/m2) Qk (kN)

Põrandakoormused

Elupind A 2,0 4,0

Katusekoormused

Katusepind H 0,75 1,5

Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele

Rõhtkoormused 1,0

Lumekoormus Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN 1991-1- 3:2006 nõuetele. Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

17 / 25

Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s= 2,5*0,8= 2,0 kN/m2. Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik 2 m ≤ls≤ 6 m. Tuulekoormus Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991- 1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III. Muud koormused Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2 ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2. Varutegurid: Staatilise tasakaalu kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9 Kandevõime kaotus Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2 Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju): γQ= 1,5 Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0 Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused. 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

18 / 25

Veevarustus Piirkonnas on väljaehitatud ÜVK trassid.

Kinnistule on koostatud Arbelos Projekt OÜ, töö nr. 32-202535 poolt. Põhiprojekt, mis on käesoleva projekti lisa.

Arvutuslik vooluhulk: • Arvutuslik vooluhulk 0.56 l/s • Max tunnine vooluhulk 0.3 m3/h • Max ööpäevane vooluhulk 0.4 m3/ööp

Torustik Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle põranda pinna.. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. Kanalisatsioon Hoone heitveed kanaliseeritakse kinnistu läänepoolsesse ossa perspektiivsesse biopuhastisse. Biopuhastist eralduv puhas vesi suunatakse edasi kinnistu piiril paiknevasse kraavi. Kanalisatsiooni torustik Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust nt. Pipelife PVC NAL (EN 1401) SN8 ø110 ning PP PRAGMA SN8, ø160. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,2 m toru peale tuleb soojustada pinnasesse lubatud paigaldusega koormusttaluvate polüstüreenist soojustusplaatidega (nt. Styrofoam, h=100mm). Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning paigaldatud vastavalt tootja juhistele. 8.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD Kasutatavad normid: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad sanitaarseadmed: klosetipott, valamud, dušš, köögivalamu. Veevarustuse vooluhulgad

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

19 / 25

Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava elamu arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d, 0,8 l/s. Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Terviseameti või Eesti Standardikeskuse vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid ja RYL 2002. Külma-, sooja- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32 mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ja reguleerimis armatuuriga. Kõik torustikud isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt toru tootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada valmistaja juhiste kohaselt. 8.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD Kasutatavad normid: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga Ø50, Ø75, Ø110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põranda all ja ripplae taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Ühe hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada (võimalusel) ühe tootja tooteid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põranda alla ja ripplae taha. Ripplae taga torud isoleerida müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20. Kasutatavad torud on

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

20 / 25

enamasti välisläbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutada ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. sedmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid vt. sisearhitektuurne projekt).Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada (0,8- 1,0 m põrandapinnast) puhastus-luukidega 8. KÜTE JA VENTILATSIOON Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6. Küte Elamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaatmootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnoruumis. Soojuspump koos nt 180 l roostevaba boileriga (Fighter 1245-8 8 kW või analoogne). Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklass on T600. Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

21 / 25

ulatub katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid” Ventilatsioon Eluhoonesse on projekteeritud õhk-õhk soojuspump. Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud tuleohutus. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub. Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Õhuvahetus:

- Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Garderoob -3 l/s ruum

9. ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS Elamu elektri- ja sidevarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda: EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“ EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“ Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a) Ol.Ol. Elektrikilp asub kirdenurgas krundi piiril Nõuded elektritöövõtjale

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

22 / 25

Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. Välitrassid Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Elamu elektripaigaldis Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumi. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

23 / 25

vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Valgustussüsteemid Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit. Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele. Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed:

- üldruumides - IP20 - niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44

Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja EVS-HD 60364-4-444:2010. Piksekaitse Vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (Vastu võetud 30.03.2017) ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida.

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

24 / 25

Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis. 10. ENERGIATÕHUSUS Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:

- „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63 - „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 - „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36

Projekteeritava hoone energiatõhususarv on 91 kWh/m2a. Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,15 W/m²K katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W/(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W/(m²K) Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOGI. Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised: Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Aken - 0,05 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K) Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K). Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s).

SELETUSKIRI Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 Üksikelamu

MiHo OÜ Töö nr. 24-25

09.07.2025

25 / 25

Üldised nõuded hoonete energiavarustusele Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on õhk-vesi soojuspump ja kamin. Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt, tase 7

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

4-01

Kristina Sepp

Eelprojekt

Üksikelamu

Asukohaskeem

7/8/2025

Irina Privalova

1:50024-25

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

Rakvere tee 5

Lähim TT hüdrant

ID 139588

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

4-02

Kristina Sepp

Eelprojekt

Üksikelamu

Asendiplaan

26/09/2025

Irina Privalova

1:50024-25

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

1 2 4

D C

B A

3

4 . 0

5 . 0

9.7

4 . 9 1 6 . 9

1.0 1.0

7 . 1

4 . 3

4 . 0

1, 5m

4,0 m1,0 m

1 . 0 4 . 0

2 , 5

2 . 5

C12/15, h=8cm

BETOONKIVIKATE 8cm

OL.OLEV ASFALT

KILLUSTIKALUS * 25cm, PAIGALDUSLIIV 3cm

3:1

LÕIGE 1 - 1

TIHENDATUD LIIV 20cm (k=0,98), Kf =2m/ööp. OL.OLEV PINNAS

PAIGALDUSBETOON

LAIUS VASTAVALT PLAANILE

Külmasfaldiriba (5-10cm)

1

De 6 3

D e 1 1 0

D e 7 5

X=6605750

Y= 61

13 50

Geoalus28.04.25 P.Teinbas H.ReimalMõõdistaja:

Tõestaja:

1/1 1:500

Mõõtkava Töö nr. Leht

[email protected]

OÜ Gem-Geo EG10045699-0001

Vihula vald Võsu alevik 13780

N

Rakvere tee 5

Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310

1 2

Tel ia

Ee s t i AS

28.04.25

Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000

9.09

8.84

8.12

7.977.30

7.43

7.27

8.71

8.72

8.52

8.49

8.59

8.72

9.058.828.678.50

8.50 8.64

8.63 8.65

9.22 9.06

9.03

9.30

9.41

9.35 9.41

9.22

9.30

8.67

Võsu jõg i

Rakve re t ee

A

A

A

K r

Likvideer. maakü teH K

H E

9.21

9.25

9.45

9.37

9.55

9.65

9.55

9.51 9.48

9.21

9.25

9.20

9.44

9.29 9.19

9.26

9.31

9.27

9.26

9.14 9 .10

9.06 9.04

9.12

9.48

8.71

8.60

8.70

8.79

9.17

8.96 7.62

7.80

9.16

8.918.20

8.23

8.86

8.60

7.62

7.53

7.30

7.22

7.28

8.65

8.57

8.59

8.70

8.59

8.47

8.57

8.98

8.62

8.59

8.84

8.68

9.03

9.57

9.539.18

5.20

5.16

5.21

5.17

5.11

6.71

7.39

7.59

4.95

8.73

8.77

8.85 8.85

9.06

8.99

9.01

8 .97

8.77

9.02

7.01

7.56

7.10

8.64

8.38

7.21

7.94

8.37

8.24

9.14

9.119.01 9.47

9.50

9.46

H K

8.0 0

8.00

9.50

9 .50

9.50

7.00

7.00

6.00

6.00

5.50

5.50

6.00

6 .00

8.00

8 .00

8.007.507.00 6.00

5.50

5 .50

5.50

7.5 0

7.50

8.50

8.50

8 .50

8.50

8. 50

8.50

6.50

6.50

6.50

6 .50

9.00

9.00 9.00

9 .00

9.00

6.50

7.00

7 .00

7.50

7 .50

92201:002:0027 Rakvere tee 5

19101:001:0093

19101:001:0248 Rakvere tee J1

19101:001:0460

19101:001:0574 Pargi tn 7 // Rakvere tee 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // Jaanioja

17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee L5

Jõekalda

19101:001:0092 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee L4

Ranna võ i ka lda

eh i tuskee luvöönd 50 m

Ranna võ i ka lda

eh i tuskeeluvöönd

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

KRUNDIPIIR

PT JÄRGNE HOONESTUSALA

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

TINGMÄRGID

OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKT. SISSEPÄÄS ELAMUSSE

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)

PROJEKT. PUITTERRASS

P=3 PARKIMISKOHTADE ARV

KRUNDI TEHNILISED ANDMED: Tunnus 92201:002:0027 Lähiaadress Rakvere tee 5 Asustusüksus Võsu alevik Omavalitsus Haljala vald Maakond Lääne-Viru maakond Sihtotstarve 1 Elamumaa 100% Pindala 2818.0 m² Tulepüsivusklass TP3

TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL PROJEKT.PT-JÄRGNE

EHITISEALUNE PIND 150 m2

1

MAX KÕRGUS 5,6 m 5.6 m

1

140.5 m2

KATUSE KALLE 32-45o 32o

HOONETE ARV

LIKVIDEERITAVAD PUUD

Aval ikul t kasutatava tee

ka i tsevöönd 10m

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA (PT JÄRGNE)

V OL.OL. VEETORU K OL.OL. REOVEEKANALISATSIOONITORU

OL.OL. SIDETRASS

LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK

S

OL.OL. EL.ÕHULIIN

V V

V

V V

V V

V

V

V

V

V V V V V V V V

V V

V V

V

V

V

V

V

S

S S

S S

S

K K

K

S

ol.ol. 9.41 proj. 9.45

ol.ol. 9.22 proj. 9.40

ol.ol. 9.12 proj. 9.40

ol.ol. 9.21 proj. 9.40

El. liitumiskilp

PROJEKT. ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED: EHITISEALUNE PIND 140.5 m2

NETOPIND 110.3 m2

SULETUD BRUTOPIND 138.0 m2

KORRUSELISUS 1 TUBADE ARV 4 KÖETAV PIND 110.3 m2

ELURUUMIDE PIND 103.8 m2

TEHNORUUMIDE PIND 6.5 m2

HOONE MAHT 552,0 m3

HOONE KÕRGUS 5.6 m HOONE ABS KÕRGUS 15.0 m HOONE PIKKUS 17.0 m HOONE LAIUS 10.6 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

1 2 3 4

56 78

910

Olemasolev liitumispunkt ühisveevarustuse süsteemiga Maakraan DN25

LIKVIDEERITAV OL.OL. EL.MP.KAABEL

W1

W 1

W 1

V 11

V 11

V11

K11 K 11

K 11 K 11

K 11

K 11 K 1 K 1 K 1 K 1

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKT. VEETORUSTIK

PROJEKT. SADEMEVEETORUSTIK PROJEKT. DRENAAŽI TORUSTIK

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK (kinnistuväline) V 11

K 1

K 1 1

Sademevee Imbtunnel 4x-1,2 x 0,8

V=2,4 m3, MP ca 8,80

1.TP=8,30 (Ø110) PL

K 2 1

D 1 1

PROJEKT. TEHNOVÕRKUD töö nr. 32-2025 Arbelos Projekt OÜ poolt

HK LOODUSES MITTEEKSISTEERIV HOONE

PROJ. VÕRKAED PROJ. PUITAED

+9 .4

0

+9.40

+9 .3

5

PUIT-PRUUN

JALGVÄRAV LIIUGAUTOVÄRAV

METALLPOST 40X60

Piirdeaia fragment

LIUGVÄRAVA MEHHANISM

1

+9.40 SAMAKÕRGUS JOON

PROJEKT. ÕHK-VESI SOOJUSPUMP

D 11 D 11

D11

D 11 D 11

D 11

D11 D11

K 2 1

K2 1

D 11

Imbtunnel 4x-1,2 x 0,8

V=2,4 m3, MP ca 8,80

1.TP=8,30 (Ø110) PL

D 11

+0.00=9.70

Olemasolev ühenduspunkt

reoveekanalisatsiooni süsteemiga

Kontrollkaev (KK-480) - 400/315 PL

MP ca 8,64

1.TP=6,88 (Ø160) PL

2.TP=6,88 (Ø160) PL

3.TP=6,88 (Ø160) PL (projekteeritud)

Põhi 6,88

Projekteeritud liitumispunkt

reoveekanalisatsiooni süsteemiga

Kontrollkaev K11-1 (LP)-200/160 PL

MP ca 9,10

1.TP=7,07 (Ø160) PL

2.TP=7,07 (Ø160) PL

Põhi 7,07

PROJEKT. EL.MP. KAABEL

ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST

1 Y= 611,303,091 X= 6,605,752,291 2 Y= 611,312,932 X= 6,605,753,373

6 Y= 611,314,382 X= 6,605,746,138 7 Y= 611,314,513 X= 6,605,744,945 8 Y= 611,307,306 X= 6,605,744,153 9 Y= 611,307,175 X= 6,605,745,346

3 Y= 611,312,812 X= 6,605,754,467 4 Y= 611,319,749 X= 6,605,755,230

10 Y= 611,303,895 X= 6,605,744,985

5 Y= 611,320,679 X= 6,605,746,825

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-5-01

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

VUNDAMENDIPLAAN

7/8/2025

Irina Privalova

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

1 2 4

D

C

B

A

3

80 370

150

600

37 0

83 0

37 0

6, 50

0 37

0 73

0 37

0

370 2,930 370 6,400 370 3,959 370 1,630 370

37 0

83 0

37 0

84 7

37 0

6, 38

3 37

0

370 9,530 370 6,129 370

3,300 6,400 6,330

1, 20

0 6,

50 0

1, 10

0

1, 20

0 7,

24 0

1, 10

0

9,900 6,869

1, 20

0 1,

21 7

7, 12

3

3,300 7,140 4,329 2,000

16,769

9, 54

0

200 6,129

60 0

60 0

600

600

60 0

600

60 0

600

60 0

600

146 208 146

7 0

0 2

4 6

2 0

8 2

4 6

Terrass postvundamendil

Kamina ja korstna asukoht

VAADE 1

V A

A D

E 3

V A

A D

E 2

VAADE 4

1 1

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-5-02

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

ESIMESE KORRUSE PLAAN

7/8/2025

Irina Privalova

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

ERAMU NETOPINNAD

KORRUS

1

1

1

1

1

1

1

1

NR

1

3

5

6

7

8

9

10

RUUM

Esik

Koridor

Vannituba

Tehn. ruum

Köök/elutuba

Kabinet

Magamistuba

Magamistuba

PINDALA

4.6

7.5

7.6

6.5

49.3

8.1

11.4

15.3

110.3 m²

A-1 AxB= 2.400x2.200

h= 0.000

A -5

A xB

= 2

.2 0

0 x2

.2 0

0 h

= 0

.0 0

0

A-2 AxB= 2.850x2.200

h= 0.000

A-3 AxB= 2.850x2.202

h= 2.200

A-2* AxB= 2.850x2.200

h= 0.000

A-3* AxB= 2.850x2.202

h= 2.200

A-7* AxB= 2.200x0.550

h= 0.900

A-7 AxB= 2.200x0.550

h= 0.900

0 .8

0 0

x2 .3

0 0

1.000x2.200

A-1 AxB= 2.400x2.200

h= 0.000

A-7 AxB= 0.600x2.000

h= 0.000

A -4

A xB

= 1

.2 0

0 x2

.2 0

0 h

= 0

.0 0

0

A -6

A xB

= 2

.0 0

0 x0

.5 5

0 h

= 1

.6 5

00 .8

0 0

x2 .3

0 0

0 .9

0 0

x2 .3

0 0

1 2 4

D

C

B

A

3

VAADE 1

V A

A D

E 3

V A

A D

E 2

VAADE 4

1 1

1, 20

0 6,

50 0

1, 10

0

42 5

77 5

42 5

6, 50

0 42

5 42

5 67

5

3,300 6,400 6,330

5, 69

0 2,

20 0

1, 76

0

3,100 200425 6,400 200

200 4,130

85.1 m2

425 9,475 425 6,130 425

16,955

9, 65

0

4,390 2,200 3,910 600 5,855 9,975 6,980

425 2,875 425 6,400 425 3,905 425 1,575 425 615 2,400 1, 085 2,850 100 2,850 1,550 2,400 1,600 1,000 505

2,4253,300 7,250 3,905

42 5

77 5

42 5

42 5

79 5

6, 38

0 42

5

1, 20

0 2,

92 5

1, 20

0 1,

21 7

7, 23

3

15 0

1, 07

0

VS -1

VS -1

VS-1

VS-1 VS-1

VS -1

VS -1

VS-1

VS -1

SS-3

SS-1

SS-3

SS-3

SS -3

Terrass

1

Esik 4.6 m2

3

Koridor 7.5 m2

10

Magamistuba 15.3 m2

7

Köök/elutuba 49.3 m2

9

Magamistuba 11.4 m2

8

Kabinet 8.1 m2

5

Vannituba 7.6 m2

KK

P M

SK

0.800x2.300 0.900x2.300

1 800 4, 30

5 15

0 2,

35 0

4, 90

0 15

0 2,

65 0

3, 85

0 2,

65 0

3,245 100 2,785 425

SS -2

SS -2

90 0x 22

00

700x1650

16 00 x2 00

0

18 00

x2 00

0

ÕVSP

6

Tehn. ruum 6.5 m2

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-5-03

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

KATUSE PLAAN

7/8/2025

Irina Privalova

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

1 2 4

D

C

B

A

3

VAADE 1

V A

A D

E 3

V A

A D

E 2

VAADE 4

1 1

625 9,775 125 6,979 625

12 5

1, 54

4 48

3 8,

52 3

11 8

625 2,674 626 7,250 626 5,709 619

12 5

1, 54

4 55

6 7,

35 0

24 3

85 7

11 8

1, 66

9 8,

15 0

97 5

3,299 8,502 6,328

1, 66

9 9,

12 5

10,400 7,729

18,129

10 ,7

94

VIHMAVEESÜSTEEM. Ümar, tsingitud terasplekk. PURAL-kattega vihmaveetoru 100 mm ja -renn150 mm, nt Ruukki v analoog. Toon: tumehall

K a

lle 3

2o K

a lle

3 2

o

Kalle 32oKalle 32o

vihmaveerenn

vihmaveerenn

vihmaveerennvihmaveerenn

Metall- korsten

Katusekattematerjal: Profiilplekk

toon: Tumehall RR23

Katuseharja kõrgus +5.30

K at

us eh

ar j a

k õr

gu s

+ 5.

3 0

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-6-01

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

LÕIGE 1-1

7/8/2025

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

Irina Privalova

5, 60

0

+3.72

+5.30

-0.02 ±0.00

+3.72

+1.45

+0.90

-0.30

SO-1 Sokliplaat Bet.koorik 70 mm EPS soojustus 100 mm Keramsiitplokk 200 mm

VS-1 U-väärtus 0,20 (W/m2*K) Vertikaalne voodrilaud 25 mm Roovitis 25 mm Bauroc Ecoterm+ - 375 mm Siseviimistlus

PP-1 U-väärtus 0,10 W/(m2*K) Põranda viimistlus aluskattega 200 mm Betoonist põrandaplaat küttetorudega 100 mm Radoonitõkkekile 3xEPS100 300 mm Mehhaniliseit tihendatud liiv

KL-1

VS-1

PP-1

SO-1

Katusekalle 32°

KL-1 U-väärtus 0,10 W/(m2*K) Katusekate - Profiilplekk Klassik Roov 25x100 mm, (samm 400 mm, hari ja räästas 1 m ulatuses tihedalt) Tuulutuslatt 25x50 mm Tuuletõke Soojustus Mineraalviil 50 mm Saarikad Liimpuit 400x100 mm Soojustus vahel Mineraalviil Aurutõke Puitllkarkass 30 mm OSB plaat 15 mm Kipsplaat 12.5 mm

Köök/Elutuba

SS-1 Siseviimistlus Kergplokk nt. Aerock 100 mm Siseviimistlus

SS-2 Siseviimistlus Kergplokk nt. Aerock 150 mm Siseviimistlus

SS-3 Siseviimistlus Kergplokk nt. Aerock 200 mm Siseviimistlus

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-6-02

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

VAATED 1 JA 2

7/8/2025

Irina Privalova

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5 -0.30

±0.00

+2.20

+5.30

-0.02 A-4

A-6

-0.30 ±0.00

+2.20

+4.40

+5.30

A-1 A-2

A-3

A-2*

A-3*

A-1 VS

2 45 3

7 3 6

1

145

7

1. Katuseplekk Rukki Classic- Tumehall RR23 2. Voodrilaud - Termopuit/naturaalne 3. Aknaraam - Tumehall RAL 7021 4. Soojustatud välisüks/Värav - Tumehall RAL 7021 5. Terrass - Immutatud puit/Pruun 6. Sokkliplaat -Tumehall 7. Voodrilaud horisontaalne- Hall

Vaade 1

Vaade 2

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

AR-6-03

24-25

Kristina Sepp

EP

Üksikelamu

VAATED 3 JA 4

7/8/2025

Irina Privalova

1:100

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

4 2 13

-0.30 ±0.00

+0.90

+1.45

+2.00

+5.30

A-8

A-7*A-7

D C B A

-0.30 ±0.00

+2.20

+5.30

-0.02A-5

26

7

3

36

1

1

57

Vaade 3

Vaade 4

1. Katuseplekk Rukki Classic- Tumehall RR23 2. Voodrilaud - Termopuit/naturaalne 3. Aknaraam - Tumehall RAL 7021 4. Soojustatud välisüks/Värav - Tumehall RAL 7021 5. Terrass - Immutatud puit/Pruun 6. Sokkliplaat -Tumehall 7. Voodrilaud horisontaalne- Hall

joonis: AKENDE SPETSIFIKATSIOON kuupäev: 7/9/2025 töö nr: 24-25 joonise nr: AR-8-01

Arhitekt: Irina Privalova Vastutav arhitekt: Kristina Sepp

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik,

Rakvere tee 5

AKENDE SPETSIFIKATSIOON

NR

A-1

A-2

A-2*

A-3

A-3*

Kogus

2

1

1

1

1

Mõõdud, mm

2,400×2,200

2,850×2,200

2,850×2,200

2,850×2,202

2,850×2,202

2D Sümbol

2,400

2,850

2,850

2,850

2,850

Vaade väljast

2,400

2, 20

0

2,850

2, 20

0

2,850

2, 20

0

2,850

2, 20

2

2,850

2, 20

2

Märkused

MÄRKUSED:

Esitatud joonised on vaatega väljast. Esitatud mõõdud on seina ava mõõdud. Enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist/ valmistamist on töövõtja kohustatud avade kogused, suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ja pikkused kohapeal täiendavalt üle mõõtma ja tegema vajadusel korrektuure. Kõikide akende avamiste suunad täpsustada enne tellimist/valmistamist tellijaga. Vaadetel antud mõõdud on illustratiivsed, lähtuda ava mõõtudest ja avatäite mõõdud määrata vastavalt toote paigaldamise nõuetele. Lõpliku lahenduse (profiilide sügavuse, klaasi paksused, furnituuri täpsed tüübid, kogused) annab akende tootja.

NÕUDED:

PVC Aknad. Kolmekordne klaaspakett: välimine ja sisemie selektiivklaas, keskmine

klaas kirgas klaas.

U<0,9 W/m2K.

Heliisolatsioon: 35 dB.

Avatavus: sissepoole avtavad vastavalt spetsifikatsioonile.

Avatavad osad varustatakse suluste ja fiksaatoriga.

Profiili toon seest: Tumehall

Profiili toon väljast: Tumehall

Aknad varustatakse veeplekkidega, toon: Tumehall

Leht 1/2

joonis: AKENDE SPETSIFIKATSIOON kuupäev: 7/9/2025 töö nr: 24-25 joonise nr: AR-8-01

Arhitekt: Irina Privalova Vastutav arhitekt: Kristina Sepp

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik,

Rakvere tee 5

AKENDE SPETSIFIKATSIOON

NR Kogus Mõõdud, mm 2D Sümbol Vaade väljast Märkused

A-4

A-5

A-6

A-7

A-7*

1

1

1

1

1

1,200×2,200

2,200×2,200

2,000×550

2,200×550

2,200×550

1,200

2,200

2,000

2,200

2,200

1,200

2, 20

0

2,200

2, 20

0

2,000

55 0

2,200

55 0

2,200

55 0

MÄRKUSED:

Esitatud joonised on vaatega väljast. Esitatud mõõdud on seina ava mõõdud. Enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist/ valmistamist on töövõtja kohustatud avade kogused, suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ja pikkused kohapeal täiendavalt üle mõõtma ja tegema vajadusel korrektuure. Kõikide akende avamiste suunad täpsustada enne tellimist/valmistamist tellijaga. Vaadetel antud mõõdud on illustratiivsed, lähtuda ava mõõtudest ja avatäite mõõdud määrata vastavalt toote paigaldamise nõuetele. Lõpliku lahenduse (profiilide sügavuse, klaasi paksused, furnituuri täpsed tüübid, kogused) annab akende tootja.

NÕUDED:

Puit Aknad. Kolmekordne klaaspakett: välimine ja sisemie selektiivklaas, keskmine

klaas kirgas klaas.

U<0,8 W/m2K.

Heliisolatsioon: 35 dB.

Avatavus: sissepoole avtavad vastavalt spetsifikatsioonile.

Avatavad osad varustatakse suluste ja fiksaatoriga.

Profiili toon seest: Tumehall

Profiili toon väljast: Tumehall

Aknad varustatakse veeplekkidega, toon: Tumehall Leht 2/2

joonis: AKENDE SPETSIFIKATSIOON kuupäev: 7/9/2025 töö nr: 24-25 joonise nr: AR-8-03

Arhitekt: Irina Privalova Vastutav arhitekt: Kristina Sepp

ÜKSIKELAMU EELPROJEKT Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik,

Rakvere tee 5

AKENDE SPETSIFIKATSIOON

NR Kogus Mõõdud, mm 2D Sümbol Vaade väljast Märkused

A-8 1 600×2,000 600

600

2, 00

0

MÄRKUSED:

Esitatud joonised on vaatega väljast. Esitatud mõõdud on seina ava mõõdud. Enne akende, aknalaudade ja veeplekkide tellimist/ valmistamist on töövõtja kohustatud avade kogused, suurused ning aknalaudade ja veeplekkide laiused ja pikkused kohapeal täiendavalt üle mõõtma ja tegema vajadusel korrektuure. Kõikide akende avamiste suunad täpsustada enne tellimist/valmistamist tellijaga. Vaadetel antud mõõdud on illustratiivsed, lähtuda ava mõõtudest ja avatäite mõõdud määrata vastavalt toote paigaldamise nõuetele. Lõpliku lahenduse (profiilide sügavuse, klaasi paksused, furnituuri täpsed tüübid, kogused) annab akende tootja.

NÕUDED:

Puit Aknad. Kolmekordne klaaspakett: välimine ja sisemie selektiivklaas, keskmine

klaas kirgas klaas.

U<0,8 W/m2K.

Heliisolatsioon: 35 dB.

Avatavus: sissepoole avtavad vastavalt spetsifikatsioonile.

Avatavad osad varustatakse suluste ja fiksaatoriga.

Profiili toon seest: Tumehall

Profiili toon väljast: Tumehall

Aknad varustatakse veeplekkidega, toon: Tumehall

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald, Töö nr. 32-2025 Koostatud: 03.07.2025

Arbelos Projekt OÜ, Reg. nr. 12500328 Projekteerija: Viktor Kovalenko, Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 7

Kutsetunnistus nr. 193770 (KV 7 tase), MTR reg: EEP002876, EEO003167, TGP000339 +372 55906996, [email protected]

Vastutav insener: Jekaterina Galkina, Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7

Kutsetunnistus nr. 185100 (VK 7 tase), +37256922120, [email protected]

VK-0-01

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

Veevarustus ja kanalisatsioon

Põhiprojekt – Liitumisprojekt

Arbelos Projekt OÜ

Töö nr: 32-2025

VK projekteerija: Viktor Kovalenko

VK vast. projekteerija: Jekaterina Galkina

TALLINN 2025

Töö nr 32-2025 Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt

03.07.2025

1 (1) VK-0-02

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

SISUKORD

NIMI VERSIOON DOKUMENT

VK-0-01 v01 Tiitelleht

VK-0-02 v01 Sisukord

Lähtedokumendid

VK-1-01 Tehnilised tingimused

Tekstiosa

VK-3-01 v01 Seletuskiri

Asendiplaani joonised

VK-4-01 v01 Veevarustus ja kanalisatsioon. Asendiplaan

Ehitise üldised plaanijoonised

VK-5-01 v01 Veevarustus ja kanalisatsioon. 1. korruse plaan

Sõlmed, skeemid

VK-7-01 v01 Veemõõdusõlme põhimõtteline skeem

Spetsifikatsioonid, mahtude loetelud

VK-8-01 v01 Spetsifikatsioon

RAKVERE TEE 5, VÕSU TEHNILISED TINGIMUSED ÜHISVEEVÄRGI JA -

KANALISATSIOONIGA LIITUMISEKS.

Välja antud: Kindle OÜ 28.04.2025a.

Kontakt: [email protected]; tel. 5064307

Aadress Teliku 2, Rakvere 44305

katastritunnus, kinnistunumber 92201:002:0027

Kinnistu omanik/huvitatud isik Martin Tommula

1. Üldosa. Projekteerimisel lähtuda järgnevatest tingimustest:

1.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel lähtuda:

- “Hoone veevärk” EVS 835:2014.

- “Veevarustuse välisvõrk” EVS 921:2014.

- “Väliskanalisatsioonvõrk” EVS 848:2013

- Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.

- Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

2. Veevarustus. 2.1. Liituda tuleb joonis näidatud punktis MK-522 Maakraani kordinaadid L-EST97

kordinaatsüsteemis: 6605749.4 ja 611297.6

2.2. Liitumispunktiks on DN25 maakraan koos spindli ja kapega

2.3. Kinnisel meetodil veetorustiku paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada

asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse

jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kapede alla. Lahtisel meetodil paigaldatava veetorustiku kohale, 0,4 m kõrgusele

paigaldada märkelint kirjaga “veetorustik”. 2.4. Krundi veetorustiku hargnemised liitumispunkti ja veemõõdusõlme vahel ei ole

lubatud.

2.5. Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe välispiiri taga, võimalikult peakraani

lähedal, kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4ºC ja ei tõuse üle 40ºC. või veemõõdukaevus.

2.6. Veemõõdusõlm peab sisaldama sulgarmatuuri, tagasilöögiklappi ja seinakonsooli mitmejoalise veearvesti jaoks. Konsooli paigaldus on horisontaalne.Kasutada

Kamstrup kaugloetavat arvestit Dn 20, l=110 mm

3. Kanalisatsioon.

3.1. Lähimaks liitumispunktiks on kanalisatsioonikaev mõõduga De 400.

Ühendused olemasoleva ühiskanalisatsiooniga teostada punktis KK-480,

koordinaadid L-EST 97 kordinaatsüsteemis 6605710.7 ja 611364.5

3.2. Torustiku mõõduks kahe kaevu vahel on PVC de110, SN8 isevoolse torustiku

puhul ja survekanali puhul de 50 või rohkem. Liitumispunktiks isevoolse kanali

puhul on avalikule maale paigaldatav vaatluskaev De 200, survetoru puhul on

avalikule maale paigaldatud maakraan või siiber koos spindli ja kapega.

3.3. Kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus.

Kaevust kaevu peab torustik olema sirge.

3.4. Kinnistusiseseks toru mõõduks on de 110, kanalisatsioon näha ette lahkvoolne.

Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.

4. Ehitusaegsed nõuded.

4.1. Enne torustiku ehituse algusest teavitada vee-ettevõtjat.

4.2. Enne kaevikute tagasitäidet kutsuda kohale AS Haljala Soojuse esindaja.

4.3. Kinnistu veetorustiku surveproov viiakse läbi AS Haljala Soojuse esindaja juuresolekul.

4.4. Kinnistu veeühendus avatakse pärast kinnistu torustiku teostusjooniste

esitamist ja veemõõdusõlme plommimist ning teenuslepingu sõlmimist.

5. Projekti kooskõlastamise kord.

Esitada digitaalselt tehnovõrkude projekt ja peale tööde teostamist

teostusdokumentatsioon.

Tehniliste tingimuste kehtivus on kaks aastat.

/allkirjastatud digitaalselt/

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 1

1 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

SISUKORD 1. PROJEKTI ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 2 1.1 Projekteerimistöö piiritlus............................................................................................................................ 2 1.2 Alusdokumendid ......................................................................................................................................... 2 1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................................................................. 2 1.2.2 Ehitusuuringud ........................................................................................................................................... 2 1.2.3 Normdokumendid ....................................................................................................................................... 2 2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK ................................................................................................................. 3 2.1 Olemasolev olukord .................................................................................................................................... 3 2.2 Veevarustuse üldpõhimõtted ...................................................................................................................... 3 2.3 Projekteeritud veevarustus ......................................................................................................................... 3 2.3.1 eevarustuse arvutuslikud vooluhulgad ....................................................................................................... 3 2.3.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt ................................................................................................ 3 2.3.3 Veemõõdusõlm .......................................................................................................................................... 4 2.4 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................................................. 4 2.5 Torustikud ja armatuur................................................................................................................................ 4 2.5.1 Torustike materjal ....................................................................................................................................... 4 2.6 Veetorustike paigaldus ............................................................................................................................... 4 2.6.1 Torustike soojustamine............................................................................................................................... 5 2.6.2 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ........................................................................................................... 5 2.6.3 Hüdraulilised katsetused ............................................................................................................................ 6 3. KANALISATSIOON .................................................................................................................................... 8 3.1 Olemasolev olukord .................................................................................................................................... 8 3.2 Kanalisatsiooni üldpõhimõtted .................................................................................................................... 8 3.3 Projekteeritud kanalisatsioon ...................................................................................................................... 8 3.3.1 Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk ........................................................................................................... 8 3.3.2 Eelvool ja kinnistu liitumispunkt .................................................................................................................. 8 3.4 Torustikud ja kaevud .................................................................................................................................. 9 3.4.1 Torustike materjalid .................................................................................................................................... 9 3.4.2 Kaevud ....................................................................................................................................................... 9 4. SADEMEVEEKANALISATSIOON ............................................................................................................ 10 4.1 Sademeveekanalisatsiooni üldpõhimõtted ............................................................................................... 10 4.2 PROJEKTEERITUD Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................... 10 4.3 Sademeveekanalisatsiooni ARVUTUSLIK VOOLUHULK ........................................................................ 10 4.4 EELVOOL, KINNISTU LIITUMISPUNKT JA VOOLUHULKADE REGULEERIMINE ............................... 10 4.5 TORUSTIKUD JA KAEVUD, TORUSTIKE MATERJALID ....................................................................... 10 4.6 KAEVUD ................................................................................................................................................... 11 5. KANALISATSIOONITORUSTIKE PAIGALDUS ....................................................................................... 11 5.1 Kaevik ....................................................................................................................................................... 11 5.2 Tasanduskiht ............................................................................................................................................ 12 5.3 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ......................................................................................................... 12 6. KANALISATSIOONIVÕRGU PAIGALDUS JA HOOLDUS ....................................................................... 13 7. KESKKONNAKAITSE .............................................................................................................................. 13 7.1 Ehitusjäätmed ........................................................................................................................................... 13

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 2

2 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

SELETUSKIRI

1. PROJEKTI ÜLDANDMED

1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS

Käesoleva projekti eesmärgiks on lahendada kinnistule Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald, kinnistusisene veevarustus ja reoveekanalisatsioon põhiprojekti staadiumis. Käesolevas projektis määratletakse ära veevarustuse ja kanalisatsiooni torustiku paiknemine kinnistul. Määratakse kaevude ja torude materjal, läbimõõt ja kõrgused, seadmed ja rajatised. Määratakse tehnilised nõuded ehitusmaterjalidele, -toodetele ja seadmetele. Esitatakse nõuded ehituskvaliteedile.

Peatöövõtja määramiseks teeb tellija või selleks volitatud organisatsioon projektdokumentatsiooni alusel küsitluse ehitusorganisatsioonide vahel, millele järgneb töövõtuleping sobiva ehitusorganisatsiooniga.

1.2 ALUSDOKUMENDID

1.2.1 LÄHTEANDMED

Veevarustuse- ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on tellija poolt heaks kiidetud lähteülesanne. Lisaks on kasutatud järgmisi andmeid:

• Hoone arhitektuursed plaanid;

• Territooriumi asendiplaan;

• Kindle OÜ liitumise tehnilised tingimused;

1.2.2 EHITUSUURINGUD

Projekteerimisel on kasutatud järgmist uuringut: Topo-geodeetiline uurimistöö ning aruanne;

1.2.3 NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi standardeid ja abimaterjale:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

• EVS 835:2022 Hoone veevärk;

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 843:2016 Linnatänavad;

• "Joogivee kvaliteedile- ja kontrollinõuded ning analüüsi meetodid" 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrus nr. 82;

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud;

• MaaRYL2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile";

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 3

3 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD

Piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kinnistu Rakvere tee 5 läheduses on olemas tehnovõrgud: veetorustik, kanalisatsioonitoristik, side ja elektrikaablid.

Kinnistu liitumispunkt (sulgseade) paikneb 1,5 m kaugusel väljaspool kinnistu piiri (kinnistu 19101:001:0574). Olemasolev maja ühendus likvideerida. Survetoru likvideerimisel pinnases tuleb toru otsad veetihedalt ja survekindalt sulgeda või kaevata torustik välja.

2.2 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED

Majandus-joogiveega varustatakse hoone projekteeritavad san-tehnilised seadmed. Projekteeritud tehnosüsteemide eluiga peab olema vähemalt nii pikk kui seda kehtestavad üldtunnustatud ehitusreeglid ehk hea ehitustava. Tehnosüsteemi eluiga tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste hooldustöödega ekspluatatsioonis.

Projektis kavandatavate mittevahetatavate süsteemide eluiga peab olema 50 aastat. Tehnosüsteemi eluiga tagatakse vastupidavate materjalide valikuga, kvaliteetse ehitustöö ning korraliste hooldustöödega ekspluatatsioonis.

2.3 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS

Hoone veevarustus on lahendatud tänava ühisveetorustikust kinnistule Rakvere tee 5 projekteeritud torustiku De32 mm baasil. Liitumispunkt (sulgseade) paikneb 1 m kaugusel väljaspool kinnistu piiri, tänava maa-alal.

Hoone veevarustus lahendatakse kinnistusisese veetorustiku baasil, mida ehitatakse alates ühenduspunktist kuni hoone sisese veemõõdusõlmeni. Veesisend on projekteeritud hoone esimese korruse ruumi, kuhu on esimese välisseina taha ette nähtud paigaldada veemõõdusõlm. Hoone veemõõdusõlm ehitada vastavalt Kindle OÜ nõuetele.

2.3.1 EEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD

Kinnistu vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 835:2022 Hoone veevärk“ toodud arvutuskäigule.

Kinnistu arvutuslikud majandus-joogivee vooluhulgad:

• (Qa) l/s = 0,54 l/s;

• (Qd) m³/d (ööpäevane) = 0,3 m³/d;

• Sooja vee (Qa) l/s (arvutuslik) = 0,44 l/s;

2.3.2 VEEVARUSTUSALLIKAS JA KINNISTU LIITUMISPUNKT

Kinnistu liitumispunkt (maakraan DN25) koos veeühendustoruga De32 paikneb 1 m kaugusel väljaspool kinnistu piiri, tänava maa-alal.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 4

4 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

2.3.3 VEEMÕÕDUSÕLM

Hoone olmeveetarbimise mõõtmiseks on ette nähtud veemõõdusõlm esimesel korrusel välisseina juures. Veesisend De32x3,0 PE PN16 tuuakse hoonesse hülsstorus De63. Hülss lõpetatakse ruumi põrandast 200 mm kõrgusel. Teisest otsast suletakse hülsi ja toru otsa vahe veetihedalt.

Veetorustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Kui seal malmkape all on tänavalt toodud veeühenduse vastava kaabli ots, ühendatakse kaablid kokku. Lisaks paigaldatakse maa sisse veetorudele plastist hoiatuslint.

Veemõõdusõlm on varustatud peaveemõõtjaga DN20 (liigutava hülsiga liides). Enne veemõõtjat peab olema sirge torustik vähemalt 5x veemõõtja DN. Peale veemõõtjat peab olema sirge torustik 3x veemõõtja DN.

Ruum peab olema valgustatud, kuiv ning varustatud vee äravooluga. Veemõõdusõlme ruumi temperatuur ei tohi langeda alla 5°C. Veemõõdusõlm peab olema elektriliselt sillatud ja maandatud vastavalt elektriohutusnõuetele. Veemõõdusõlme rajamisel jälgida Kindle OÜ tehnilisi nõudeid

2.4 TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Hoone tulepüsivus klass, kasutusviis ja tulekustutussüsteem on kirjeldatud arhitektuurses osas.

2.5 TORUSTIKUD JA ARMATUUR

2.5.1 TORUSTIKE MATERJAL

Veetorustikuna kasutada PE vähemalt PN16 (De110 - SDR17, < De110 – SDR11) survetoru.

Torude vastavus järgmisele standardile peab olema sertifitseeritud: PE torud: EN12201. Sulgsiibritena ISO 9001 standarditele vastavat kummikiilsiibrit. Siibrid varustada spindli pikendusega, kapega.

PE torude ühendamisel kasutada põkk- või muhvkeevisliiteid, vältida mehaanilisi liitmikke. Elekterkeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal.

Kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema valmistatud roostevabast terasest ja kinnistamiseks tuleb kasutada tootja poolt ette nähtud määret. Plasttorustike paigaldustöödel järgida materjalide tootjate ettekirjutusi.

2.6 VEETORUSTIKE PAIGALDUS

Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m maapinnast toru peale.

Torustiku kohale (30-40 cm toru laest) on ette nähtud paigaldada hoiatuslint (sinine ja tekstiga “VESI“) signaalkaabliga (ristlõikega minimaalselt 2,5 mm²). Viimane tuuakse ühe otsana veesõlme seinale karbikusse, teise otsaga liitumispunktiks oleva maakraani kape alla ühendatuna seal tänavatorustikust tuleva sarnase signaalkaabliga. Juhul kui tänavatorustikust ehitatud liitumispunkti ühendusel signaalkaablit ei ole, tuua kaabli ots lihtsalt (ühenduseta) isoleerituna kape alla. Kinnistu kahe hoone vaheline veetorustik komplekteeritakse sarnase hoiatuslindi ja kaabliga.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 5

5 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 1,0 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.

Torude vertikaalne vahekaugus peab olema selline, et kõikide vajalik ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min.100 mm.

Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks.

2.6.1 TORUSTIKE SOOJUSTAMINE

Veetorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada.

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus min 180 kN/m2, maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. See puudutab eeskätt sisendeid-väljundeid hooneisse. Antud projektis on hooneväline veetorustik külmumise eest kaitstud piisava paigaldussügavusega - (minimaalselt) 1,8 m toru peale.

2.6.2 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 1,0 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.

Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest vahekaugustest:

• külgnevate vee –ja survetorude ja isevoolse torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm;

• kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100 mm;

• isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 400 mm.

Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääks piisavalt ruumi tagasitäiteks min 200 mm. Torude vertikaalne vahekaugus peab olema selline, et kõikide vajalike ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min 100 mm.

Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks.

Torustiku peale ja kõrvale on ette nähtud 300 mm liivakiht, mis tihendada 95%. Paekivi kaevikus tuleb torustiku peale ja kõrvale 300 mm peenkillustikku. Torustike ühendused teostada torustiku valmistaja juhiste järgi. Torustiku aluskiht (liivalus /pae pinnases peenkillustikalus) teha vähemalt 200 mm.

Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150 mm (muhvi osa alla peab jääma 100 mm) isevoolsel torul ja survetorul vähemalt 200 mm.

Tasanduskihina tuleb kasutada liiva, mille tihendusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 6

6 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses.

Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all.

Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku.

Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla –15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja MaaRYL 2010 nõudeid, samuti valmistaja juhiseid.

Algtäite (sängituskihi, külgtäite) materjalina kasutada liiva, mis tuleb tihendada minimaalselt 95%. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite (k=0,98) filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5 m/s. Paekivi kaevikus tuleb torustiku peale ja kõrvale 300 mm peenkillustik.

Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada kahjustatud. Täide tuleb kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni.

Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas , eriti oluline on sealjuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnase kihi paksus on vähemalt 300 mm.

Lõpptäide (tagasitäide) peab liikluspiirkonnas olema tihendatav. Kui kaevikust väljavõetav pinnas sobib, siis kasutada olemasolevat pinnast, muudel juhtudel kasutada mujalt toodud, samade jäätumisomadustega materjali. Toru servast 1 meetri paksuse kihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäites olev kivi ei tohi asuda torule lähemal kui selle toru läbimõõt. Kaeviku tagasitäite kihi tihedusaste peab olema vähemalt 95% ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks.

Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Survetorude peamiseks kontrollmeetodiks on survekatse, mille tegemiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid ja katse eduka läbimise kriteeriumeid. Paigaldatud torustikele tuleb teha surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste komponentide (nt ankurdusplokkide) terviklikkus.

Joogiveetorustikus tuleb surveproovil kasutada joogivett. Hüdraulilise surveproovi teostamine vastavalt Kindle OÜ tehnilistele nõuetele, ning standardile SFS 3115 (Plasttorud. Survetorustiku veetiheduse katsetamine).

2.6.3 HÜDRAULILISED KATSETUSED

Survetorude peamiseks kontrollmeetodiks on survekatse, mille tegemiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid ja katse eduka läbimise kriteeriumeid. Paigaldatud torustikele tuleb teha surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste komponentide (nt ankurdusplokkide) terviklikkus.

Enne katsete alustamist tuleb kontrollida, kas mõõteseadmed on taadeldud, heas töökorras ja korralikult torustikule paigaldatud. Survestamist ei tohi alustada enne, kui ankurdamiseks kasutatav betoon (vt PVC survetorude toestamine) on kivistunud ja saavutanud nõutava tugevuse.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 7

7 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

Joogiveetorustikus tuleb surveproovil kasutada joogivett. Peatorustikele tuleb õhu eraldamiseks ette näha õhueraldusklapid. Õhueraldusklapid koos sulgeseadmetega peavad olema kõikides võrgu kõrgpunktides. Õhk tuleb eemaldada torustikust nii täielikult, kui võimalik.

Torustik täidetakse veega aeglaselt ning võimaluse korral torustiku madalamatest punktidest alates. Kõik õhutusseadmed peavad olema avatud. Vältida tuleb sifooni tekkimist. Surveproovi ajal peavad kõik õhutusseadmed olema suletud ning torustikul olevad sulgeseadmed avatud.

Survekatse lõppedes tuleb torustik rõhu alt aeglaselt vabastada. Kõik õhu sissepääsu seadmed torustikku peavad torustiku tühjendamise ajal olema avatud.

Hüdraulilise surveproovi teostamine vastavalt SFS 3115 (Plasttorud. Survetorustiku veetiheduse katsetamine):

1. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10 m.

2. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist sulgelementi.

3. Surveproovi korraldab ehitaja AS Haljala Soojuse esindaja juuresolekul.

4. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300 m.

5. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud).

6. Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga.

7. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.

8. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.

9. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Läbipesu aeg leppida eelnevalt kokku AS Haljala Soojuse dispetšeriga.

10. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolme kordse torumahuga.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 8

8 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

3. KANALISATSIOON

3.1 OLEMASOLEV OLUKORD

Piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kinnistu Rakvere tee 5 läheduses on olemas tehnovõrgud: veetorustik, kanalisatsioonitoristik, side ja elektrikaablid.

Kinnistu liitumispunkt (kontrollkaev KK-480) paikneb ~27 m kaugusel väljaspool kinnistu piiri, tänava maa- alal.

3.2 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED

Piirkonna kanalisatsioon on lahkvoolne ja osaliselt lahendatud survekanalisatsiooniga. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on kaevu luugi kõrgusarv +10 cm. Nimetatud kõrgusarvust allpool asuvate sanitaarseadmete äravoolud tuleb ette näha üle pumbata või kaitsta uputuse vältimiseks töökindla tagasilöögiklapi või siibriga.

Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist vett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

Kanalisatsioonivees ei tohi sisalduda kahjulikke aineid, mis on ohtlikud kanalisatsioonivõrgule ja rajatistele ning mis on lisaprobleemideks reovee puhastusseadmetele (kahjulikul hulgal liiva, muda, rasva, bensiini ja muid tule- ja plahvatusohtlikke aineid, õli või muid aineid, mis ei lahustu vees ja söövitavaid aineid).

3.3 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON

Hoone eelvooluks on kinnistusisene kanalisatsioonitoru De110. Hooneolmereovee allikateks on olemasolevad san.sõlmed ja vett vajavad seadmed. Projekteeritud väliskanalisatsiooni süsteem on järgmine:

• Olmereoveekanalisatsioon (K11) – olmereovee kanalisatsioon hoone sanitaarseadmetest.

Reoveetrassi on keelatud juhtida drenaaži ja sademevett.

3.3.1 KANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk:

• (Qa) l/s (arvutuslik) = 1,2 l/s

• (Qd) m³/d (ööpäevane) =0,3 m³/d;

Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ toodud arvutuskäigule.

3.3.2 EELVOOL JA KINNISTU LIITUMISPUNKT

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Hoone olmereovee kanaliseerimine on lahendatud isevoolsena kinnistusisese välisvõrgu baasil, mille eelvooluks on Rakvere tee reovee ühiskanalisatsioonisüsteem.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 9

9 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

Kinnistu reovee kanalisatsiooniga liitumiseks on ette nähtud olemasolev kanalisatsiooni kontrollkaev Ø400/315 väljaspool kinnistu piiri, tänava maa-alal.

Olmereovee kanalisatsioon juhitakse isevoolselt. Antud projektis ei ole paisutustasemest allpool san.seadmeid.

3.4 TORUSTIKUD JA KAEVUD

3.4.1 TORUSTIKE MATERJALID

Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EN1401 ja polüpropüleentorud standardile EN1852 või EN13476. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtjal on õigus hankida Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.

Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust nt. Pipelife PVC NAL (EN 1401) SN8 ø110 ning PP PRAGMA SN8, ø160. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16.

Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,4 m toru peale tuleb soojustada pinnasesse lubatud paigaldusega koormusttaluvate polüstüreenist soojustusplaatidega (nt. Styrofoam, h=100 mm). Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning paigaldatud vastavalt tootja juhistele.

3.4.2 KAEVUD

Olmekanalisatsiooni vaatlus-, kontroll- ja hoolduskaevudeks on ette nähtud projekteerida PE-kaevud või moodulkaevud nt. Pipelife Polar kaev, mida saab kasutada kuni 200 mm torude ühendamiseks.

Reovee kanalisatsiooni hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette nähtud Ø400/315. Reoveekanalisatsiooni kaevud on rennpõhjaga. Kanalisatsioonikaevude rõngjäikus peab olema SN2.

Kaevu luugid peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Haljasalal ja kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Paigaldatavate kaevude luukidel peab olema sissevalatud tekst “KANAL”. Kaevude paigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Vajadusel mõned kaevud tuleb ankudada. Ankurplaadi suurus ja paigaldus vastavalt tootja juhistele. Juhul, kui ehitaja ja omaniku järelvalve otsustab, et ankurdamist pole vaja, tuleb otsus protokollida.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 10

10 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

4. SADEMEVEEKANALISATSIOON

4.1 SADEMEVEEKANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED

Kinnistu kanalisatsioon on lahkvoolne. Kinnistu sademevesi on ette nähtud hajutada kinnistu piires ja immutada pinnasesse.

4.2 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Käesolevas projektis on ette nähtud üksikelamu sademevesi katustelt juhtida kinnistule projekteeritud imbtunnelisse.

Üksikelamu katuste sademevee kogumiseks ja ära juhtimiseks on ette nähtud rajada kinnistusisene sademeveekanalisatsiooni torustik K21 ja D11 perforeeritud torustik. Hoone ette projekteeritud platsile on ette nähtud paigaldada setteosaga restkaev.

4.3 SADEMEVEEKANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK

Vooluhulgad on arvutatud vastavalt standardis „EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon“ toodud arvutuskäigule.

Sademevee arvutuslik vooluhulk:

• (Qa) (katus) = 1,0 l/s

• (Qa) (parkimisplats) = 0,6 l/s

4.4 EELVOOL, KINNISTU LIITUMISPUNKT JA VOOLUHULKADE REGULEERIMINE

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistu sees on projekteeritud sademevee kanalisatsioonitorustik. Projekteeritud sademevee kaevud on ette nähtud ühendada torustikuga Ø110 ja sademevee süsteem suunatakse imbtunnelisse.

4.5 TORUSTIKUD JA KAEVUD, TORUSTIKE MATERJALID

Isevoolne sademeveetorustik paigaldatakse siledaseinalistest muhvtorust Pipelife PVC NAL Ø110–Ø160 või analoog ja alatest Ø200 mm topeltseinaga sademevete muhvtorudest Pipelife PP Stark või analoog. Torustik PVC peab vastama EN 1401 ja PP standardile EN 13476-3. Kõikide isevoolsete torude rõngasjäikus peab olema SN8. Liiklusaladel kui torustiku lae ning maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtjal on õigus hankida Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti.

Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. STARK PP puhul kasutada PRAGMA liitmikke, mis on varustatud EPDM kummist tihendiga. Õliste sademevete juhtimiseks kasutatavad torustikuosadel tuleb tihend vahetada õlikindlate (NBR kumm) tihendite vastu, mis vastavad standardile EN 681-1 ja 2. Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja firma ettekirjutusi.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 11

11 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

4.6 KAEVUD

Sademeveekanalisatsiooni PE hooldus- ja kontrollkaevude läbimõõdud on ette nähtud järgmised - Ø400/315. Restkaevud on ette nähud Ø400/315 settepesaga.

Kaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm.

Sademevee kanalisatsioonikaevude rõngjäikus peab olema SN2.

Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Kaevu luugid peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke.

Haljasalal ja kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Luugid vastavalt asukohale 25t (haljasala) või 40t (liiklusmaa)

5. KANALISATSIOONITORUSTIKE PAIGALDUS

5.1 KAEVIK

Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal.

Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on minimaalselt 1,0 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.

Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest vahekaugustest:

• külgnevate vee –ja survetorude ja isevoolse torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm;

• kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100 mm;

• isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 400 mm.

Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääks piisavalt ruumi tagasitäiteks min. 200 mm. Torude vertikaalne vahekaugus peab olema selline, et kõikide vajalik ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min. 100 mm.

Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks. Torustiku peale ja kõrvale 300 mm liiva, mis tihendada 98%. Torustike ühendused teostada torustiku valmistaja juhiste järgi.

Paigaldusel jälgida RIL 77-2013 nõudeid.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 12

12 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

5.2 TASANDUSKIHT

Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150 mm (muhvi osa alla peab jääma 100 mm) isevoolsel torul ja survetorul vähemalt 200 mm.

Tasanduskihina tuleb kasutada liiva, mille tihendusaste peab olema vähemalt 98% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Aluspind tuleb kuivatada pumpamise või nõelfiltrite abil.

Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu.

5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE

Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid.

Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Algtäite (sängituskihi, külgtäite) materjalina kasutada liiva, mis tuleb tihendada minimaalselt 98%. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite (k=0,98) filtratsiooni moodul peab olema vähemalt 0,5 m/s.

Algtäidet ei tohi kallata otse torustikule, sest torustik võib nihkuda paigast või saada kahjustatud. Täide tuleb kallata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru, suruda selle alla ja külgedele. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni.

Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on sealjuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Toruümbruse pinnast võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva pinnase kihi paksus on vähemalt 300 mm.

Lõpptäide (tagasitäide) peab liikluspiirkonnas olema tihendatav. Kui kaevikust väljavõetav pinnas sobib, kasutada olemasolevat pinnast, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud, samade jäätumisomadustega materjali. Toru servast 1 meetri paksuse kihis ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäites olev kivi ei tohi asuda torule lähemal kui selle toru läbimõõt. Kaeviku tagasitäite kihi tihedusaste peab olema vähemalt 98% püsikatendiga ja 95% kergkatendiga tee all ning tihendamine tuleb teha mehhanismidega.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse.

Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Peale veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike paigaldust teostada teostusmõõdistused vastavalt Kindle OÜ nõuetele.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 13

13 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

6. KANALISATSIOONIVÕRGU PAIGALDUS JA HOOLDUS

Kanalisatsioonitorustike ehitamine peab vastama EVS 848:2021 esitatud nõuetele.

Ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eeskirjadele ja nõuetele ning üldkehtivate põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud (st lubatud seisva veekihi paksus on 0*De). Siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem kui väljuva toru põhja kõrgus. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul.

Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla –15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77 ja MaaRYL 2010 nõudeid, samuti valmistaja juhiseid.

Kanalisatsioonisüsteem ja selle liitmikud tuleb teha veekindlad. Torustike ühendused teha torustiku tootjaettevõtte juhiste järgi. Torustiku ühendused kaevuga teha veetihedad. Kanalisatsioonitorustiku liide olemasoleva kanalisatsioonitorustikuga peab olema veetihe. Kanalisatsioonis ei tohi olla pinnaseveelekkeid torusse.

Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.

Kanalisatsioonitorustikku on vaja katsetada ning selle seisundit hinnata nii ehituse ajal, pärast ehitustööde lõpetamist kui ka ekspluatatsiooni kestel. Torustike katsetused tuleb vastavalt standardile EVS-EN 1610. Peale kanalisatsioonitorustike paigaldust teostada teostusmõõdistused vastavalt Kindle OÜ nõuetele.

7. KESKKONNAKAITSE

7.1 EHITUSJÄÄTMED

Väljakaevatud pinnas ladustatakse Tellija poolt ettenäidatud kohta kinnistu piires. Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine, hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine.

Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Ehitustöödel väljakaevatud ja ülejääv pinnas transportida ning ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.

Töö nr 32-2025 Üksikelamu

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

03.07.2025

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt-liitumisprojekt 14

14 (14) VK-3-01 projekteerija: Viktor Kovalenko vastutav insener: Jekaterina Galkina

Kõik koristamistööde käigus tekkinud prügi kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse koheselt. Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.

Reoveetorustike ehitamisel tuleb vältida reovee sattumist pinnasesse. Reovee sademeveekanalisatsiooni või veekogusse juhtimine on keelatud. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima puhastusseadmetesse. Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud.

Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Keskkonnaametit.

1 2 4

D C

B A

3

1.0 1.0

KK-4.22 kaev 400/315 kaas 8.64 põhi 6.88 1 6.88 160PVC 2 6.88 160PVC

De63

De110

De75

X=6605750

Y= 61

13 50

Geoalus28.04.25 P.Teinbas H.ReimalMõõdistaja:

Tõestaja:

1/1 1:500

MõõtkavaTöö nr. Leht

[email protected]

OÜ Gem-Geo EG10045699-0001

Vihula vald Võsu alevik 13780

N

Rakvere tee 5

Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310

1 2

Telia Eesti

AS

28.04.25

Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000

9.09

8.84

8.12

7.977.30

7.43

7.27

8.71

8.72

8.52

8.49

8.59

8.72

9.058.828.678.50

8.50 8.64

8.63 8.65

9.22 9.06

9.03

9.30

9.41

9.35 9.41

9.22

9.30

8.67

Võsu jõgi

Rakvere tee

A

A

A

Kr

Likvideer. maaküteHK

H E

9.21

9.25

9.45

9.37

9.55

9.65

9.55

9.51 9.48

9.21

9.25

9.20

9.44

9.29 9.19

9.26

9.31

9.27

9.26

9.14 9.10

9.06 9.04

9.12

9.48

8.71

8.60

8.70

8.79

9.17

8.96 7.62

7.80

9.16

8.918.20

8.23

8.86

8.60

7.62

7.53

7.30

7.22

7.28

8.65

8.57

8.59

8.70

8.59

8.47

8.57

8.98

8.62

8.59

8.84

8.68

9.03

9.57

9.539.18

5.20

5.16

5.21

5.17

5.11

6.71

7.39

7.59

4.95

8.73

8.77

8.85 8.85

9.06

8.99 9.01

8.97

8.77

9.02

7.01

7.56

7.10

8.64

8.38

7.21

7.94

8.37

8.24

9.14 9.119.01

9.479.50

9.46

H K

92201:002:0027 Rakvere tee 5

19101:001:0093

19101:001:0248 Rakvere tee J1

19101:001:0460

19101:001:0574 Pargi tn 7 // Rakvere tee 7 // 9 // 11 // 13 // 15 // Jaanioja

17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee L5

Jõekalda

19101:001:0092 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee L4

Ranna või kalda

ehituskeeluvöönd 50 m

Ranna või kalda

ehituskeeluvöönd

Avalikult kasutatava tee

kaitsevöönd 10m

V V

V

V V

V V

V

V

V

V

V V V V V V V V

V V

V V

V

V

V

V

V

S

S S

S S

S

K K

K

S

El. liitumiskilp

+0.00=9.70

K

11

K

1

1

K

1

1

K

1

K

1

K

1

K

1

K

1

D

1

1

K

2

1

K

1

1

K

1

1

K

1

1

K

2

1

V

1

1

V

1

1

K21-2

9.40

1)8.58 ⌀110

2)8.58 ⌀110

De400/315

K21-1

9.40

1)8.40 ⌀110

2)8.40 ⌀110

3)8.40 ⌀110

De400/315

RK21-1

9.30

1)8.50 ⌀110

De400/315

Setteosaga V=130 l

K11-3

8.60

1)7.40 ⌀110

2)7.40 ⌀110

De400/315

K11-2

8.75

1)7.20 ⌀110

2)7.20 ⌀110

De400/315

3

K21-3

9.40

1)8.68 ⌀110

2)8.68 ⌀110

De400/315

K21-3

9.40

1)8.50 ⌀110

2)8.50 ⌀110

De400/315

K11-1

9.09

1)7.10 ⌀110

2)7.10 ⌀160

De400/315

1

12,00

POS 1

Puurkaevik

Puurkaevik

Hüllstoru-∅250

L=12,0 m

Kanalisatsioonitorustik

paigaldada kinnisel meetodil

K1-∅160/i=0,007

L=30,6 m

K11-∅110/i=0,01

L=10,0 m

Imbtunnel 4x-1,2 x 0,8

V=2,4 m3, MP ca 8,80

1.TP=8,30 (∅110) PL

Olemasolev liitumispunkt

reoveekanalisatsiooni süsteemiga

Kontrollkaev (KK-480) - 400/315 PL

MP ca 8,64

1.TP=6,88 (∅160) PL

2.TP=6,88 (∅160) PL

3.TP=6,88 (∅160) PL (projekteeritud)

Põhi 6,88

K11-∅110/i=0,01

L=20,0 m

K21-∅110/i=0,01

L=8,2 m

D11-De110, i=0,01 L=10,3 m

MP-tüüpi ≤120° perforeeritud

V11-Sisend hoonesse

∅32x3,0 hülsstorus

D11-De110, i=0,01 L=18,0 m

MP-tüüpi ≤120° perforeeritud

V11-Maa-alune plasttoru

SDR 11, PE-∅32x3,0

märkekaabliga, L=25,1 m

K11-∅110/i=0,01

L=15,2 m

K21-∅110/i=0,01

L=8,8 m

K11-Sisend hoonesse

∅110 hülsstorus

D11-De110, i=0,01 L=17,5 m

MP-tüüpi ≤120° perforeeritud

D11-De110, i=0,01 L=9,2 m

MP-tüüpi ≤120° perforeeritud

Olemasolev liitumispunkt

ühisveevarustuse süsteemiga

Maakraan DN25

PROJEKT. ÜKSIKELAMU

KRUNDIPIIR

PT JÄRGNE HOONESTUSALA

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

TINGMÄRGID

OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE

PROJEKT. SISSEPÄÄS ELAMUSSE

PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel)

PROJEKT. PUITTERRASS

P=3 PARKIMISKOHTADE ARV

LIKVIDEERITAVAD PUUD

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA (PT JÄRGNE)

V OL.OL. VEETORU

OL.OL. EL.MP.KAABEL

K OL.OL. REOVEEKANALISATSIOONITORU OL.OL. SIDETRASS

LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK

S

OL.OL. EL.ÕHULIIN

PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

PROJEKT. VEETORUSTIKV11

D11

K21

K11

PROJEKT. SADEMEVEETORUSTIK PROJEKT. DRENAAŽI TORUSTIK

K1 K1 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK (kinnistuväline)

Veevarustuse ja kanalisatsiooni sisend hoonesse

Puhastuskork De110

Sisend hoonesse

∅32x3,0 (hülsstorus)

Maa-alune Plasttoru

SDR 11, PE-Ø32x3,0

Maa-alune Plasttoru

PVC-Ø110x3,4

kaitsehülsis, 1,0 m maja seinast

hülsi välimine ots sulgeda veetihedalt,

paigaldussügavus ˃1,8 m maapinnast

Hülss

Kolmik 110-110-45°

27,00

Ol. olev sõidutee katend

H=

~9.10 H=~9.07 H=~9.04 K

in ni

st u

pi ir

K in

ni st

u pi

ir

Ol. olev sidekaabel

13,60

Ol. olev TV-õhuliin

10,97

M 1:100 LÕIGE 1-1

53° 53°

3,00

9,44 7,601,618,00

Proj. kanalitoru hülsis K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

2, 04

H=~7.07 H=~7.03

53°

15,00

0,30

2,11

10 ,2

0

VK joonisel oleva kaeviku asukoht

Ol.olev maapinna joon Ol.olev maapinna joon

20cmLiivalus, Kt=0,98

Ol. olev pinnas, Kt=0,94

Kasvumuld+murukülv 15cm

~130cmLiivalus, Kt=0,95 Proj. reoveekanalitoru

Lubjakivikillustik fr. 4/8 15cm

Geotekstiil IV profiil

20cmLiivalus, Kt=0,98

Ol. olev pinnas, Kt=0,94

Kasvumuld+murukülv 15cm

~130cmLiivalus, Kt=0,95 Proj. reoveekanalitoru

Lubjakivikillustik fr. 4/8 15cm

Geotekstiil IV profiil

MÄRKUSED:

1) Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

2) Ühikute mõõdud on antud meetrites.

3) Olemasolevad/ projekteeritud maapinna kõrgusmärgid kaevude ja sõlmede kohal on leitud interpoleerimise teel ja tuleb täpsustada enne ehitustöödega

alustamist kohapeal.

4) Ehitustööde teostamise käigus tuleb täpselt järgida võrguvaldajate tehnilisi tingimusi ja ettekirjutusi ja eriti projekteeritud kommunikatsioonide ristumisel või

paralleelkulgemisel olemasolevate kommunikatsioonidega. Enne vastaval töölõigul kaevetöödega alustamist tuleb täpselt määrata võrguvaldaja järelevalve all oleva

kommunikatsiooni (gaasitorustik, soojustrass, drenaažitoru, elektri- ja sidekaablid) asukoht ja sügavus. Kui projekti joonis ei vasta tegelikule olukorrale, siis

tuleb ehituse töövõtja poolt teostada geodeetilise mõõdistuse korrektuur ja koostada vastav projekti muudatus.

5) Olemasolevate trasside ümbruses teosatada kaevetöid käsitsi.

6) Kanalisatsioonitorude peal tagada vähemalt 1 m pinnase paksust, juhul kui ei ole võimalik, soojustada torud styrofoam plaatidega 1200x600x100. Veetoru peale

tagada vähemalt 1,8 m pinnase paksust.

7) Projekteeritud torustike ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega täpsustada nende asukoht ja paiknemissügavus maapinnast kaevamistööde käigus.

8) Imbkaevu alumine ots mähkida geotekstiiliga ja ümbritseda kaev alt ja külgedelt killustikuga min. 500 mm (fraktsioon 16-32). Killustik on soovitatav enne

kaevisesse asetamist ära veega üle loputada. Vastasel korral võib killustikus sisalduv lubjakivi tolm moodustada kaevu alla tsementeerunud kihi, mis vähendab

pinnase veeimavust.

Reg.nr: TGP000339, EEP002876, EEO003167 Registrikood: 12500328

Tallinn, Sipelga 2-22 Tel: +372 55 906 996

Töö nr: 32-2025

Mõõtkava: Leht: VK-4-01

Kuupäev: 03.07.2025

Staadium:

Põhiprojekt

Arbelos Projekt

Objekt: Üksikelamu Asukoht:

Osa:

Joonis:

Tellija: Vastutav insener:

Projekteerija:

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

Veevarustus- ja kanalisatsioon

Asendiplaan

Jekaterina Galkina Viktor Kovalenko

1:500

85.1 m2

2.400x2.200 0.000

A-1 AxB=

h=

2. 20

0x 2.

20 0

0. 00

0

A -5

Ax B= h=

2.850x2.200 0.000

A-2 AxB=

h=

2.850x2.202 2.200

A-3 AxB=

h=

2.850x2.200 0.000

A-2* AxB=

h=

2.850x2.202 2.200

A-3* AxB=

h=

2.400x0.550 0.900

A-7 AxB=

h=

0. 80

0x 2.

30 0

1.000x2.200

2.400x2.200 0.000

A-1 AxB=

h=

0.600x2.200 0.000

A-6 AxB=

h=

1. 20

0x 2.

20 0

0. 00

0

A -4

Ax B= h=

0. 80

0x 2.

30 0

0. 90

0x 2.

30 0

1 2 4

D

B

A

3

Terrass

6 Tehn. ruum

6.5 m2

0.800x2.300 0.900x2.300

KK

PM

SK

90 0x

22 00

700x1650

16 00

x2 00

0

18 00

x2 00

0

7 Köök/elutuba

49.3 m2

8 Kabinet

8.1 m2

9 Magamistuba

11.4 m2 10

Magamistuba 15.3 m2

3 Koridor

7.5 m2

5 Vannituba

7.6 m2

1 Esik 4.6 m2

PROJEKTEERITAVAD TEHNOVÕRGUD

projekteeritud veevarustustoru

projekteeritud kanalisatsioonitoru

V11 K11

K 1 1

V 1 1

Veemõõdusõlm

edasi vaata joonist: VK-7-01

De32 Olmeveesüsteemi

Veevarustus: V11-De32x3,0 PEM, PN10

kaitsehülsis de63, 1,0 m maja seinast

hülsi välimine ots sulgeda veetihedalt,

paigaldussügavus min 1,8 m maapinnast

Kanalisatsioon: De110 / i=0,01

edasi vaata joonist: VK-4-01

hülsi välimine ots sulgeda veetihedalt

Reg.nr: TGP000339, EEP002876, EEO003167 Registrikood: 12500328

Tallinn, Sipelga 2-22 Tel: +372 55 906 996

Töö nr: 32-2025

Mõõtkava: 1:100

Leht: VK-5-01

Kuupäev: 03.07.2025

Staadium:

Põhiprojekt

Arbelos Projekt

Objekt: Üksikelamu Asukoht:

Osa:

Joonis:

Tellija: Vastutav insener:

Projekteerija:

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

Veevarustus- ja kanalisatsioon

1.korruse plaan

Jekaterina Galkina Viktor Kovalenko

MÄRKUSED:

Veemõõdusõlm on ette nähtud paigaldada hoone 1.korruse välisseina taga olevasse ruumi. Veearvesti kinnitada äärikute vahele koos liikuva muhv/hülsiga, kinnituskonsool maandada el. pealkilbi maanduslatile. Veemõõdusõlme väljaehitamisel tuleb kasutada enne veearvestit ainult mitte lahtivõetavaid liideseid (elektrikeevisliitmik, ISO

liitmikud); Veemõõtja paigaldada põrandast 0,7-1m kõrgusele. Veemõõtja peab olema paigaldatud horisontaalses asendis.

Veemõõdusõlme ruumi temperatuur ei tohi langeda alla 5°C. Veemõõdusõlm peab olema vabalt ligipääsetav veemõõtja monteerimiseks ja demonteerimiseks ning plommimiseks.

Reg.nr: TGP000339, EEP002876, EEO003167 Registrikood: 12500328

Tallinn, Sipelga 2-22 Tel: +372 55 906 996

Töö nr:

32-2025 Mõõtkava: Leht:

VK-7-01 Kuupäev:

03.07.2025

Staadium:

Põhiprojekt

Arbelos Projekt

Objekt: Üksikelamu

Asukoht:

Osa:

Joonis:

Tellija:

Vastutav insener:

Projekteerija:

Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

Veevarustus- ja kanalisatsioon

Veemõõdusõlme põhimõtteline skeem

Jekaterina Galkina

Viktor Kovalenko

Töö nr 32-2025 Rakvere tee 5, Võsu alevik, Vihula vald

1

Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt 03.07.2025

PÕHISEADMETE JA MATERJALIDE LOETELU

NR NIMETUS TÄHIS KOGUS MÄRKUSED

1 (1) VK-8-01 projekteerija: Viktor Kovalenko

vastutav insener: Jekaterina Galkina

VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Veemõõdusõlm

1 Kuulkraan DN20

2 tk

2 Veemõõtja DN20

1 tk

3 Konsool veemõõtjale VMS 20-110

1 tk

4 Tühjenduskraan DN15

1 tk

5 Vajadusel veepehmendaja ja armatuur 1 kmpl Valib Tellija

vastavalt veeanalüüsile

Kinnistusisene veetorustik

1 Vee välistrassi torustik PE De32x3,0 mm PN16 märkekaabliga

V11 28 m

2 Läbiviik hoone põrandast veetiheda hülsiga veetorule De32 PN10. Hülsstoru De63

V11

3 m

3 Märkekaabel V11

25 m

4 Hoiatuslint V11

28 m

Kinnistusisene olmereoveekanalisatsioon

1 Kanalisatsiooni torustik PP De110 SN8

K11 52 m

2 Põlv 90° PP De110 SN8 K11 1 tk

3 Hoiatuslint K11 50 m

4 Teleskoopne reoeekanalisatsiooni kontrollkaev 400/315 koos umbkaanega 25 t

3 tk

Kinnistuväline olmereoveekanalisatsioon

1 Kanalisatsiooni torustik PP De160 SN8

K11 31 m

2 Hoiatuslint K11 26 m

Kinnistusisene sademevetkanalisatsioon

1 Sademevetkanalisatsiooni torustik PP De110 SN8 K21 25 m

2 Drenaažitorustik PP De110, perforeeritud ≤120˚ D11 55 m

3 Vihmaveelehter De 270/110 4 tk

4 Teleskoopne sademeveekanalisatsiooni kontrollkaev 400/315 koos umbkaanega 25 t

K21-1...K21-4

4 tk

5 Teleskoopne sademeveekanalisatsiooni kontrollkaev 400/315 koos restkaanega ja setteosaga 25 t

RK21-1 1 tk

7 Imbtunnel, nt. 1,2 x 0,8 m, V=0,6 m 4 tk

Märkused: 1. Spetsifikatsioon on orienteeruv. Pakkumisel on vajalik arvestada mahtudega, millised võimaldavad rajada joonistel toodud süsteemid. 2. Projektis näidatud seadmed on toodud "näiteks". Ehitajal on õigus vahetada need tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda

kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulusid. Samuti tuleb jälgida haakumist hoone ja tema teiste tehnosüsteemidega. 3. Paigaldatavad seadmed kooskõlastada Tellija ja omaniku järelevalvega. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. 4. Kõik spetsifikatsioonis ja teistes käesoleva projekti dokumentides kajastatud seadmed ja materjalid on ette nähtud hankida ja paigaldada ning

kasutuskorda reguleerida töövõtja poolt, kui ei ole mainitud teisiti. 5. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste välja ehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt

esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes.

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

04

Kristina Sepp

Eelprojekt

Üksikelamu

IKÕ

03/11/2025

Irina Privalova

1:50024-25

Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Võsu alevik, Rakvere tee 5

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 03.11.2025 menetlus nr 500638

Meie 19.11.2025 nr 7.1-1/25/11899-8

Võsu aleviku Rakvere tee 5 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonna Haljala valla Võsu

aleviku Rakvere tee 5 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 500638).

Kinnistu (katastritunnus 92201:002:0027) asub riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 1,27-

1,33 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu, kanalisatsioonitrassi, kinnistusisese veetrassi ja

kanalisatsioonitrassi ning piirdeaia rajamiseks. Ehitusloa aluseks on üksikelamu eelprojekt

(peaprojekteerija MiHo OÜ, töö nr 24-25) ja veevarustuse ning kanalisatsiooniosa põhiprojekt

(Arbelos Projekt OÜ, töö nr 32-2025). Projektid on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud

nõuetega.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega: ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle

antud enne hoonele kasutusloa andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu. Riigitee alusel maal

ristumiskoha ehitamise alustamisel ja tööde lõpetamisest teavitamisel jälgida lepingu nr

7.1-1/25/11899-5 punkti 3. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku ehituse planeerimisel (sh IKÕ lepingu

sõlmimisel) riigitee nr 17181 tee piirides ja tee kaitsevööndis lähtuda kirja lisast 1.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr 32-2025 kooskõlastus riigitee nr 17181

tee piirides ja tee kaitsevööndis Võsu alevikus Lääne-Virumaal

2. 2425_EP_v02_AR

3. 322025_PP_v04_Rakvere5-VKLP

4. IK6 plaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]