OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn

10122, Harju maakond

70000898

19.11.2025 nr 11.3-1/25/5288

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Digitaliseerimisest kasu toomine“ raames otsuse Justiits- ja Digiministeerium1 (edaspidi toetuse

saaja) projektis „Riigiülesed kesksed teenused“ (nr 2021-2027.1.02.23-0001; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja partner Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus (registrikood 77001613; edaspidi partner või hankija) ei ole riigihanke viitenumbriga

270230 „Avalike pilveteenuste kasutuselevõtu kontseptsioon ja tegevuskava (edaspidi hange nr

270230) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses2 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu

kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

abikõlbmatuks kuluks 11 183,74 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 p 4, § 28, Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“3 (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ÜM2014) § 223 lg 1 punkt 4 ja lg 2 punkt 1, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. märtsi 2023.

a käskkirja nr 44 „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi

arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" (edaspidi TAT),

1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 muudatus, 17.06.2025 käskkiri nr 42 2 Kuni 31.12.2023 kehtiv redaktsioon. 3 Kuni 30.06.2023 kehtiv redaktsioon.

samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

TATi punkt 1.3 sätestab, et elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse ÜM2022, mille § 10

lg 2 näeb partnerile ette kohustuse täita ÜM2022 §-s 11 nimetatud kohustusi. ÜM2022 § 11 lg 1

kohustab toetuse saajat järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse

tähenduses. Nii Justiits- ja Digiministeerium kui ka Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus on riigiasutustena käsitletavad hankijana RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses ja on

kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

1. Toetuse saaja on hankele 270230 kehtestanud piirava kvalifitseerimise tingimuse.

Partner on viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 270230 (hanketeade avaldati

riigihangete registris 25.10.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga 11.12.2023. Menetluse

tulemusena sõlmis hankija edukaks tunnistatud ühispakkujatega Gofore Estonia OÜ ja Gofore

Oyj-ga 20.02.2024 teenuse osutamise lepingu nr 1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 198 700

eurot (KM-ta).

1.1 Rikkumise asjaolud

Tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks seadis hankija riigihankes teenuslepingute

puhul järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva

36 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigile avalike pilveteenuste

kasutuselevõtu strateegia, kontseptsiooni, tegevuskava või raamistiku loomise lepingu. Nimetatud

lepingu maksumus peab olema vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta. Hankija arvestab ka

täitmisel (st lõpetamata) lepingut, kui see on kvalifitseerimise tingimuses nõutud ajal ja mahus

täidetud.“

Teabevahetuses on potentsiaalne pakkuja sõnumis küsinud:

„/…/Palume ka täpsustada nõuet: “Pakkujal peab olema vähemalt 1 kogemus Euroopa Liidu

liikmesriigile avalike pilveteenuste kasutuselevõtu strateegia, kontseptsiooni, tegevuskava või

raamistiku loomisel”.

- Kas saame õigesti aru, et strateegia, kontseptsiooni, tegevuskava või raamistiku tellijaks peab

olema olnud riikliku taseme asutus (näiteks ministeerium), kes tegutseb Euroopa Liidus?

- Kas saame õigesti aru, et käesoleval juhul ei ole nõuetele vastav töö, mille sisuks on mõne

konkreetse pilvelahenduse (nt MS365) tegevuskava loomine?“,

VASTUS: „/…/Hankija hinnangul on kogemuse tingimuse mõttest õigesti aru saadud. Samas

märgime, et hankija ei teosta teabevahetuse kaudu kvalifitseerimistingimustele vastavuse ega

pakkumuse vastavuse kontrolli. Antud vastusega me ei kinnita tingimuse vastavust.“.

Eelkirjeldatud kvalifitseerimise tingimusest ja hankija poolt antud selgitusest teabevahetuses

nähtub, et hankija on seadnud pakkujatele tingimuseks, et neil peab olema täidetud varasemalt

leping EL liikmesriigi riigiasutusega. Kuivõrd riigiasutused on reeglina avaliku sektori hankijad,

siis saavad sellised lepingud olla sõlmitud üksnes riigihanke tulemusel. RHS § 98 lg 3 kohaselt ei

või jätta hankija pakkujat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud

RHS § 8 tähenduses. Sellest järeldub, et hankija ei või kehtestada pakkujatele sellist

kvalifitseerimise tingimust, mis võimaldab pakkujal hankelepingu täitmise võimekust tõendada

vaid varasemale hankelepingule tuginedes, vaid aktsepteerida tuleks ka erasektoris sõlmitud

lepinguid.

Õiguskirjanduses4 on leitud, et RHS § 98 lg 3 täpsustab kvalifitseerimise tingimuste kohasuse ja

proportsionaalsuse nõuet sellega, et keelab hankes osalejate kohustusliku kogemuse

diferentseerimise selle põhjal, kas kogemus on omandatud RHS mõttes hankelepingute täitmisest.

Nõue lähtub eeldusest, et ettevõtja sisulise kogemuse tekkimisel ei ole tähtsust lepingu sõlmimise

asjaoludel, st millise õigusliku regulatsiooni alusel toimusid selle sõlmimine ja lepingueelsed

läbirääkimised. Eelkirjeldatud nõude kehtestamine on põhjendamatult piirav, kuna on nõutud

avalike teenuste lepingut, mis on sõlmitud riigihanke tulemusena.

Tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuded peavad olema põhjendatud, asjakohased ja

proportsionaalsed hankelepingu esemega ning ei tohi piirata konkurentsi. Rakendusüksuse

hinnangul ei ole hanke kvalifitseerimistingimuses seatud nõue, mille kohaselt tuleb referentsina

esitada EL liikmesriigile täidetud leping, kooskõlas RHS § 98 lõikega 1 ja 3 ning ühtlasi RHS § 3

punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetega.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksus palus põhjalikult selgitada, miks peab tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kontrollimiseks seatud referents olema täidetud just avalikule sektorile.

Toetuse saaja selgitas 16.04.2025 saadetud kirjas, et „Arvestades, et hanke esemeks oli avalike

pilvede riigiülene kasutuselevõtt ning poliitika kujundamiseks vajaliku strateegia loomine, siis oli

oluline pakkuja varasem kogemus just sellise riigiülese strateegia loomisel ja koostamisel.

Avalikku sektorit mõjutavad kas lokaalsed või euroopa ülesed regulatsioonid, mida erasektor ei

pea arvesse võtma oma avalike pilvede tegevuskavade loomisel. Avalike pilvede strateegia

loomisel on kaks erinevat metoodilist lähenemisviisi:

a) erasektorile - erasektori puhul peetakse strateegia all silmas ajalist tegevusplaani vastu

konkreetseid infosüsteeme, mille väga suureks osaks on eelarve ja kulumudeli analüüs.

Kulumudeli analüüsis tehakse kompromisse turvalisuse ja kulutõhususe vahel.

b) avaliku sektorile - avaliku sektori puhul on oluline läbipaistvus, seadusandlusest tulenevad

piirangud, infosüsteemid ja nende omanikud on hajutatud, oluline on digitaalne sõltumatus

vendorist jne.

Oluline oli, et pakkujal oleks selles varasem kogemus vältimaks võimalikke möödavaatamisi.

Kordame eeltoodut: Hankija hinnangul tooks viidatud piirangu puudumine kaasa ebamõistlikult

suure halduskoormuse ning olukorra, kus nõuete täielikku mõistmist ja kohaldamise oskust pole

võimalik pakkuja puhul hinnata (hankija ei saaks selles veenduda). See oleks aga hankija jaoks

sedavõrd suur risk, arvestades, et hankija tegevuseks on suure osa keskvalitsuse ja selle

haldusalale teenuste pakkumine. Hankija hinnangul puudus parem alternatiiv sedavõrd olulise

riski vältimiseks.“.

Otsuse eelnõu ärakuulamisel lisas toetuse saaja 29.10.2025 kirjas, et „nõue sai seatud selle pärast,

et tegemist on keerulise ja strateegilise projektiga, mis puudutab avalike pilvede riigiülest

kasutuselevõttu. Selline töö eeldab riigitasandil tegutsemise kogemust, sealhulgas infoturbe,

andmekaitse ja seadusandlike nõuete tundmist. Riigitasandil tegutsemise kogemus oli vajalik, et

kasutada kogemusega omandatud teadmist. Hankijale teadaolevalt on Euroopa üleste

regulatsioonidega kurssi viimine keeruline, kvaliftseerimise tingimuse seadmise eesmärk oli

kasutada teenusepakkuja varasemat kogemust. Erasektoris tegutsenud väikeettevõttel ei pruugi

olla vajalikke teadmisi riigiülese õigusraamistiku, avaliku sektori praktikate ja riskide kohta.

4 M.A Simovart, M. Parind. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Vt § 98 lg 3 kohta selgitused.

Ainult erasektori kogemus ei oleks andnud hankijale sama kindlust, et pakkuja suudab lepingu

edukalt täita.

Kvalifitseerimistingimus oli seotud hanke esemega ja selle eesmärgiga tagada kvaliteetne ja pädev

teenuseosutaja. Tingimus ei välistanud kedagi põhjendamatult, iga ettevõte võis osaleda, kui tal

oli vähemalt üks avaliku sektori kogemus. Ei vähenenud konkurents ega tekkinud olukorda, kus

ainult üks pakkuja oleks saanud osaleda.

Praeguses julgeolekuolukorras on küberturbe teemad liiga olulised selleks, et katsetada

teenusepakkujaga, kes alles hakkab kogemust omandama. Me oleksime võinud tingimuse ka

teistmoodi sõnastada, kuid selle eesmärk - EL regulatsioonide rakendamise kogemus - oleks

jäänud samaks.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 kohaselt on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt,

mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi

suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3 kirjeldatud isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Antud juhul on toetuse saaja eelistanud pakkujaid, kes omavad kitsalt EL

liikmesriigi riigiasutusele teenuse osutamise kogemust, jättes kõrvale pakkujad, kes on saanud

hankelepingu edukaks täitmiseks vajaliku kogemuse erasektorile sarnast teenust osutades.

RHS § 3 punkt 2 kohustab toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Rakendusüksuse

hinnangul ei ole toetuse saaja poolt seatud kvalifitseerimise tingimus proportsionaalne

hankelepingu esemega ega ka põhjendatud, kuna hankelepingut oleks olnud suuteline sama

edukalt täitma ka pakkuja, kes hankelepingu asemel oleks saanud esitada referentsina mõne muu

erasektoriga sõlmitud lepingu hanke esemega sarnase teenuse osutamisel.

Toetuse saaja on seisukohal, et pakkujatel, kes on sarnast teenust osutanud erasektorile, ei ole

pidanud seejuures arvestama lokaalsete või euroopa üleste regulatsioonidega. Rakendusüksus ei

saa sellise väitega täielikult nõustuda. Esiteks ei saa pakkujal mõne teise liikmesriigi lokaalsete

regulatsioonide tundmine anda hankijale piisavat kindlust, et pakkuja seetõttu Eesti asjaomaste

siseriiklike reeglitega (tehnilise kirjelduse p 3.1.4.2 kohaselt Eesti Infoturbestandard ja

Küberturvalisuse seadus) kursis on. Teiseks ei saa vajalike lokaalsete ega Euroopa üleste

regulatsioonidega (tehnilise kirjelduse p 3.1.4.2 kohaselt isikuandmete kaitse üldmäärus jt) kurssi

viimine olla niivõrd keeruline, et see takistaks pakkujal hankelepingu edukat täitmist. Sealjuures

ei saa rakendusüksus jätta märkimata sedagi, et andmekaitsereegleid tuleb järgida ühtmoodi nii

avalikus kui ka erasektoris.

RHS § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Vastavalt RHS § 98 lõike 1 teisele lausele loetakse hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise

tingimus vastavaks ja proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui

sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Tingimus on vajalik, kui

pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse

abil. Rakendusüksuse hinnangul ei ole nimetatud tingimuse seadmine proportsionaalne

hankelepingu esemega, kuivõrd pakkuja võimet hankelepingut täita oleks saanud tõendada ka

kergema tingimuse abil ehk aktsepteerides ka erasektorile sõlmitud lepinguid.

RHS § 98 lg 3 seab keelu, et hankija ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad

varasemad hankelepingud RHS § 8 tähenduses. Seega on tegemist absoluutse reegliga ning selles

osas puudub seaduses võimalus sellest erand korras kõrvale kalduda. Seetõttu, isegi kui hankija

põhjused sellise piirava tingimuse kehtestamiseks on igati mõistetavad, ei muuda need RHS

rikkumist olematuks.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 98

lõikest 1 ja 3 tulenevat tingimust ja RHS § 3 punktist 1 ja punktist 2 tulenevaid üldpõhimõtteid

ning on seega rikkunud talle pandud kohustust järgida riigihangete seadust.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioonimäär 5%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust.

ÜM2022 § 35 lg 1 sätestab, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse

või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt

rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt

asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui ÜM2022 on sätestatud teisiti.

ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja

§-e 22–229.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4

nimetatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui pakkuja kvalifitseerimiseks seatud kriteerium või tingimus on

seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sama paragrahvi lõike 2 punkti

1 alusel, kui mitu ettevõtet vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui piirav tingimus esines

kvalifitseerimistingimustes, kohaldatakse nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist

finantskorrektsiooni määra. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes nr 270230

esitati kaks pakkumust ja kõik tunnistati ka vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 103

lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014-s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 5 sätestab, kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist

kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 5-protsendilisele finantskorrektsiooni

määrale erandina kohaldada 2-protsendilist määra. Seega peab rakendusüksus eelkõige hindama,

kas antud juhul esinevad sellised täiendavad rikkumist kergendavad ja finantsmõju vähendavad

asjaolud, mille puhul oleks 5%-line finantskorrektsiooni määr selgelt ebaproportsionaalne ning

võimalik oleks kohaldada 5%-st madalamat st 2%.

Olukorras, kus ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 5 toodud finantskorrektsiooni määr ei ole

proportsionaalne, peab rakendusüksus tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest täiendavalt

hindama ka seda, kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda

proportsionaalseks ka mõnda muud 2%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et

ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4

kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 5 toodud

määr ega muud 5%-st madalamad finantskorrektsiooni määrad.

Rikkumise raskust ja olulisust hinnates on proportsionaalne rakendada 5-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul lisab rikkumise raskusele kaalu asjaolu, et

pakkumuste tegemine ei olnud piiratud pelgalt läbi hankelepingute saadud kogemuse nõude, vaid

veelgi kitsamalt läbi liikmesriigi riigiasutustega sõlmitud hankelepingute, mis pidi kitsendama

võimalike potentsiaalsete pakkujate ringi veel enamgi.

Lisaks on rakendusüksus järelevalvemenetluse raames uurinud kõigilt hanke juurde registreerinud

ettevõtetelt, kas kõnealune kvalifitseerimistingimus koos teabevahetuse juurde antud hankija

vastustega võis olla põhjuseks, et nad pakkumust ei esitanud. Vastanute hulgast kahel juhul on

kinnitatud, et seatud kvalifitseerimise tingimus oli pakkumuse esitamise loobumise põhjuseks.

Välja toodi järgmised selgitused:

- Jah, nii oli. Antud hankes olevad piirangud olid niivõrd karmid, et sinna ei suutnud me

kvalifitseeruda ka koostööpartnerite abiga. Seega otsustasime pakkumust mitte esitada.

- registreerusime riigihanke dokumentide juurde eesmärgiga tutvuda hanke sisuga ning saada

täpsemat ülevaadet soovitava teenuse ulatusest ja tingimustest. Soovisime hinnata, kas tegemist

on hankega, mille täitmine vastab meie kompetentsile ja strateegilistele eesmärkidele.

Dokumentidega tutvumise ning sisemiste arutelude tulemusel jõudsime järeldusele, et me ei esita

antud hankes pakkumust. Otsuse tegemisel arvestasime mitmeid tegureid, sealhulgas

kvalifitseerimistingimusi.

Ülejäänud küsitletuist ei andnud rakendusüksusele tagasisidet või kinnitasid, et registreerusid

hanke juurde vaid teise ettevõtte allhankijana.

Sellest järeldub, et rikkumisel on tõendatult finantsmõju, kuivõrd on teada, et vähemalt üks

hankelepingu täitmisest huvitatud isik on loobunud hankes osalemisest kvalifitseerimistingimustes

sätestatud nõude tõttu. Samuti pole võimalik välistada, et hankes osalenuks veel rohkem

pakkujaid, kui kvalifitseerimise nõude täitmiseks oleksid sobinud nii riigihanke kui ka

eraettevõtetega sõlmitud lepingud. Eeltoodust tulenevalt ei ole rakendusüksuse hinnangul

põhjendatud rakendada väiksemat finantskorrektsiooni määra kui 5%-i.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5 Hanke nr 270230 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Toetuse saaja on projekti tegevuse 15 „Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja

arendamine“ raames kajastanud riigihanke nr 270230 alusel tekkinud abikõlblikku kulu KD-s nr

252, 260, 517 ja 677 summas 223 674,80 eurot (sh abikõlblik käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 loeb rakendusüksus riigihankega nr 270230 seotud kuludest

abikõlbmatuks 11 183,74 eurot (223 674,80*5%), millest toetus moodustab 11 183,74 eurot.

Juhul kui toetuse saaja esitab hiljem hüvitamiseks hankega nr 270230 seotud kulusid, siis lähtudes

otsuse punktist 1.4 ning ÜM2014 § 223 lg 1 punktis 4 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest

5% abikõlbmatuks.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui projekti

toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÜM2022 § 37 lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse

andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei

ole tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike

kulude eelarve väiksem.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 17.10.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 31.10.2025.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Riigiülesed kesksed teenused“ raames abikõlbmatuks kuluks 11 183,74 eurot,

millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada KD-des nr 252, 260, 517 ja 677 hankega 270230 seotud abikõlblikke kulusid 5%

võrra, s.o 11 183,74 eurot;

3. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 270230 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 15 „Infotehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamine ja arendamine“ eelarvet summas 11 183,74 eurot.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Raili Kadak

5699 1967

[email protected]