Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ ja konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ ja konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni (edaspidi kahjunõuete komisjon) asutamise konventsiooniga (edaspidi konventsioon) luuakse komisjon, mis hindab Venemaa Föderatsiooni agressiooniga Ukrainale põhjustatud kahjusid ning määrab nende kahjude osas hüvitamisele kuuluvad summad. Komisjon lähtub põhimõttest, et Venemaa peab rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitama agressiooni tulemusena Ukrainale (riigile, ettevõtetele ja üksikisikutele) põhjustatud kahjud. Selleks tuleb luua terviklik hüvitusmehhanism, millel on kolm sammast: 1) kahjude register registreerib nõuded; 2) kahjunõuete komisjon kontrollib nõuete õiguspärasust; 3) hüvitusfond hüvitab kinnitatud nõuded.

ÜRO Peaassamblee võttis 2022. aasta novembris vastu resolutsiooni, milles öeldakse, et Venemaa on vastutav rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Ukrainas ja peab hüvitama kahjud. Resolutsioon räägib vajadusest luua rahvusvaheline hüvitusmehhanism ja soovitas esimese sammuna asutada kahjude register. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis 16. aprillil 2024 vastu resolutsiooni, milles kordas, et Venemaa peab hüvitama põhjustatud kahju, ning kutsus riike üles asutama rahvusvahelise hüvitusmehhanismi. Mehhanism luuakse Euroopa Nõukogu (EN) raamistikus.

Kahjude register asutati 2023. aasta mais ja see on tänaseks registreerinud juba üle 73 000 kahjunõude 13 erinevas kategoorias (seisuga november 2025). Kokku on plaanitud 43 kategooriat. Kahjude registri peakorter paikneb Haagis, harukontor Kiievis. Kahjunõuete esitamine toimub läbi elektroonilise portaali. Eesti on kahjude registri asutajaliige.

Kahjunõudeid hindava komisjoni asutamiseks sõlmitava konventsiooni läbirääkimised kulmineerusid 2025. aasta septembris, mil lepiti kokku konventsiooni tekstis. Eesti oli ettevalmistuste ja läbirääkimiste protsessis aktiivne osaleja. Konventsioon võetakse vastu ja avatakse allakirjutamiseks 2025. aasta detsembris toimuval diplomaatilisel konverentsil. Eesti kavatseb detsembris konventsioonile alla kirjutada. Eesti poolt kirjutab konventsioonile alla Välisministeeriumi kantsler. Seejärel tuleb pingutused suunata sellele, et luua hüvitusfond, mis hüvitab kinnitatud nõudeid, ja leida vahendid, mille arvelt hüvitada nõuded.

Konventsioon on avatud kõigile EN liikmesriikidele, konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil osalevatele riikidele ja Euroopa Liidule (EL) ning kõikidele teistele riikidele, kes hääletasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt. Venemaa võib komisjoniga ühineda tingimusel, et ta aktsepteerib vastutust oma Ukraina-vastase agressiooniga toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest ja nõustub hüvitama sellega tekitatud kahjud. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud 25 allkirjastanut, kelle rahalised sissemaksed katavad kokku vähemalt 50% registri 2025. aasta eelarvest.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Korralduse eelnõu ning seletuskirja koostas Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Maarja Naagel (tel: 637 7436; [email protected]). Konventsiooni eelnõu tõlkis inglise keelest eesti keelde vandetõlk Minni Kumm (tel 5560 3007; [email protected]). Tõlget toimetas Maarja Naagel.

1.3 Märkused

Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2025. aasta kabinetinõupidamisel kinnitatud tegevuskava ja põhimõtetega Venemaa poolt Ukrainale tekitatud kahjude hüvitamise tagamise osas. Selle kohaselt toetab Eesti hüvitusmehhanismi loomist Euroopa Nõukogu raamistikus ning kahjunõuete komisjoni asutamise konventsiooni võimalikult kiiret jõustumist, et komisjon saaks tööle hakata.

Konventsioon kuulub ratifitseerimisele Riigikogus. Põhiseaduse § 121 punkt 3 kohaselt ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega. Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 20 punktis 3 täpsustatakse, et välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui välislepingu kohaselt ühineb Eesti Vabariik rahvusvahelise organisatsiooni või liiduga.

Konventsiooniga asutatakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon EN institutsioonilises raamistikus sõltumatu organina. Kuigi komisjon kuulub EN ehk juba olemasoleva rahvusvahelise organisatsiooni institutsioonilisse raamistikku, on komisjon iseseisev rahvusvaheline juriidiline isik koos vastava õigusvõimega (eelkõige võime sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid ja eraõiguslikke lepinguid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning algatada menetlusi). Kõigis sisulistes küsimustes on komisjon iseseisev ja EN-st sõltumatu. Samuti on komisjonil oma juhtimisstruktuur (assamblee, nõukogu, finantskomitee, sekretariaat) ja EN-st eraldiseisev eelarve. EN institutsiooniline raamistik annab komisjonile ühest küljest suurema poliitilise kaalukuse ja rahvusvahelise legitiimsuse ning teisalt võimaldab rakendada EN personalieeskirju, finantseeskirju ning privileegide ja immuniteetide üldkokkulepet. Komisjoni tegevuse sisu ja tulem on rahvusvaheliselt suure poliitilise kaaluga ning omab rahvusvahelise õiguse normide jõustamise kaudu suurt mõju reeglitepõhise maailmakorra püsimisele ja tugevdamisele. Neid kaalutlusi silmas pidades tuleb kahjunõuete komisjoni asutamise konventsiooni osalisriigiks saamist käsitleda põhiseaduse § 121 ja VäSS § 20 punkti 3 mõttes rahvusvahelise organisatsiooniga liitumisena. Seetõttu tuleb konventsioon Riigikogus ratifitseerida.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud konventsiooni eelnõu väljatöötamiskavatsust.

Konventsiooni ratifitseerimise seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 7 võib välislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal. Seetõttu saadab Välisministeerium kooskõlastamiseks samal ajal kokkulepet käsitleva korralduse ja seaduse eelnõud ja seletuskiri on koostatud seaduse eelnõu seletuskirja nõuetele vastavalt. Sellest tulenevalt ei esitata seaduse eelnõu hiljem enam eraldi kooskõlastamisele.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.


2. Korralduse ja seadus eesmärk

Korralduse eesmärk on kiita heaks konventsiooni eelnõu ja anda Välisministeeriumi kantslerile volitus konventsioonile alla kirjutada. Ratifitseerimise seaduse eesmärk ratifitseerida konventsioon ning sätestada seaduse jõustumise aeg.

Konventsiooni eesmärk on Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamine.

Selleks, et Eesti oleks valmis konventsiooni jõustama, peab selle ratifitseerima ka Riigikogu.


3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist, millega Vabariigi Valitsus kiidab VäSS § 16 alusel konventsiooni eelnõu heaks ja volitab VäSS § 17 lõike 2 alusel Välisministeeriumi kantslerit kirjutama Eesti Vabariigi nimel konventsioonile alla.

Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 kohaselt ratifitseeritakse Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsioon. § 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.


Konventsiooni eelnõu sisu

Konventsiooni eelnõu koosneb preambulist ja 37 artiklist.

Preambul koosneb 16 lõigust. Selles viidatakse kõigepealt ÜRO põhikirjas sätestatud jõu kasutamise keelule ning väljendatakse sügavat muret selle üle, et Venemaa on oma Ukraina-vastase agressiooniga seda rikkunud ja põhjustanud sellega tohutu ulatusega kahju hukkunute, vigastatute, tsiviilelanike ümberasustamise, taristu ja loodusvarade katastroofilise hävitamise, avaliku ja eraomandisse kuuluva vara hävitamise ning majandusliku katastroofi näol. Osundatakse ÜRO peaassamblee resolutsioonidele, millega mõistetakse hukka Venemaa agressioon Ukrainas, sedastatakse Venemaa kohustus rikkumine lõpetada ja kahju hüvitada ning kutsutakse üles looma kahjude hüvitamiseks vajalik mehhanism. Tervitatakse asjaolu, et hüvitusmehhanismi esimene sammas ehk kahjude register on juba loodud ja toimib, ning märgitakse, et konventsiooniga loodav komisjon on kõnealuse mehhanismi teine sammas. Samuti osutatakse võimalusele luua tulevikus mehhanismi kolmanda sambana hüvitusfond.

Olulise elemendina märgitakse preambulis, et kuigi konventsioon katab praegusel kujul nõudeid kahjudele, mis on tekkinud alates 24. veebruarist 2022 ehk Venemaa täiemahulise sissetungi algusest, siis ei vabasta see Venemaad vastutuse eest ka varem, alates 20. veebruarist 2014 ehk Krimmi hõivamisest rahvusvahelise õiguse rikkumistega Ukrainas põhjustatud kahjude osas. Samas lõigus osundatakse, et konventsiooni ajalist kohaldamisala on edaspidi võimalik konventsiooni muutmise teel laiendada ka nimetatud varasematele kahjudele.

Preambuli viimases lõigus sedastatakse, et tegemist on Euroopa Nõukogu avatud konventsiooniga. See tähendab, et kahjunõuete komisjon asutatakse Euroopa Nõukogu raamistikus, kuid konventsioon on ühinemiseks avatud ka muudele riikidele, kes ei ole EN liikmed. Sellega antakse komisjonile rahvusvaheline legitiimsus ja EN institutsiooniline tugi. Muuhulgas võimaldab olemasolevate EN finants- ja personalieeskirjade ning privileegide ja immuniteetide kokkuleppe rakendamine kiirendada organisatsiooni ülesehitamist ja tööle hakkamist. Samal ajal on kahjunõuete komisjon oma töös ja igapäevases toimimises iseseisev ja sõltumatu ning EN selle töö sisusse ei sekku. Avatud konventsiooni formaat võimaldab komisjoniga liituda ka riikidel üle kogu maailma, kes soovivad anda oma panuse, et jõustada Venemaa vastutust Ukraina-vastase agressiooniga toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest ning edendada õigluse jalule seadmist Ukraina riigi ja inimeste jaoks.

I osa – mõistete kasutamine

Artiklis 1 määratletakse konventsioonis kasutatavad mõisted. Need puudutavad peamiselt kahjunõuete komisjoni elemente (assamblee, nõukogu, volinik, paneel, sekretariaat, tegevdirektor jne) ning määratletakse ka kahjunõuded, mida komisjon käsitleb.

II osa – kahjunõuete komisjoni asutamine, volitused ja ülesanded

Artikkel 2 on konventsiooni tuum – sellega asutatakse kahjunõuete komisjon ja märgitakse, et see luuakse Euroopa Nõukogu raamistikus.

Artiklis 3 määratletakse komisjoni volitused ja ülesanded.

Lõike 1 kohaselt on komisjon haldusorgan. See tähendab, et tegu ei ole õigust mõistva organiga, vaid komisjoni töö lähtub asjaolust, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas kujutab endast rahvusvahelise õiguse rikkumist, ning selle sõja käigus on Venemaa toime pannud ka rahvusvahelise humanitaarõiguse ehk relvakonfliktiõiguse rikkumisi ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumisi. Ehk kahjunõuete komisjon ei hinda kahjunõuete menetlemisel seda, kas iga konkreetse kahju põhjustanud tegu oli õigusvastane või mitte, vaid see on juba eelnevalt tuvastatud. Komisjon hindab seda, kas kahju tekkis Venemaa agressiooni tõttu ja kas kahjunõude esitanud isik on õigustatud isik kahjuhüvitise saamiseks.

Lõike 1 punktis a määratletakse konventsiooni ajaline kohaldamisala – see on alates 24. veebruarist 2022. Läbirääkimiste käigus kaaluti ka võimalust, et konventsioon võiks katta Venemaa Ukraina-vastaseid rahvusvahelise õiguse rikkumisi alates 20. veebruarist 2014 ehk Krimmi hõivamisest, millest faktiliselt algas Venemaa agressioon Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu. Kahjude registri asutamisel lepiti kokku, et praeguses etapis tegeldakse hüvitusmehhanismi raames nende kahjudega, mis on tekkinud alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse. Hüvitusmehhanismi ajalise kohaldamisala praegune piiramine alates 24. veebruarist 2022 tekitatud kahjudega on kompromiss, mille eesmärk on võimaldada kahjude registril ja kahjunõuete komisjonil alustada tööd nende kahjunõuete osas, mis on lihtsamini tõendatavad ja puudutavad aega, mil Venemaa agressioon Ukrainas on rahvusvahelise kogukonna poolt selgelt ja ühemõtteliselt hukka mõistetud.

Lõike 1 punktis b määratletakse konventsiooni territoriaalne kohaldamisala, milleks on Ukraina territoorium selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides (maismaa, õhuruum, siseveed ja territoriaalmeri) ning Ukraina majandusvöönd ja mandrilaval, kus riikidel on vastavalt rahvusvahelisele õigusele piiratud jurisdiktsioon, mille rakendamine võib olla riigisiseses õiguses täpsustatud. Lisaks sellele on konventsiooniga hõlmatud kahju Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele, mis on eraldi nimetatud seetõttu, et need oleksid hõlmatud ka juhul, kui kahju põhjustamise juhtumid on aset leidnud väljaspool Ukraina territooriumi.

Lõike 1 punktis c nimetatakse õigustatud isikud ehk kui kahju on põhjustatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele, siis võivad need isikud esitada kahjunõude ning komisjon saab seda konventsiooni kohaselt hinnata ja otsuse teha.

Lõike 2 kohaselt komisjon vaatab läbi, hindab ja teeb kahjunõuete osas otsused ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse. Register kontrollib esitatud kahjunõude osas seda, kas kahju on tekkinud (nt kas hoone on hävinenud) ja kas nõude esitanud isik on õigustatud isik (nt kas isik oli hoone omanik) ning registreerib seejärel nõude. Komisjon hindab muuhulgas seda, kas kahju tekkimine oli seotud Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga, hindab tekkinud kahju suurust ning teeb lõpuks otsuse, millises summas kahjuhüvitis maksmisele kuulub. Hüvitise väljamaksmist konventsiooniga praeguses etapis ei reguleerita.

Lõike 3 kohaselt käsitleb komisjon kõiki haldus-, finants-, menetlus-, faktilisi, õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, mis on vajalikud kahjunõuete osas otsuste tegemiseks ja iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks.

Lõikes 4 on sõnastatud Venemaa-poolse vastutuse eeldus (vt eespool lõikes 1).

Lõikes 5 sätestatakse, et komisjoni otsused, sealhulgas väljaselgitatud ja määratud hüvitise suuruse kohta, on lõplikud. Otsuste peale ei ole võimalik esitada vaiet ega neid edasi kaevata muusse institutsiooni. Hüvitise suuruse üle otsustamisel peab komisjon kahjunõude väärtust õiglaselt ja ausalt hindama ning kindlaks määrama.

Lõike 6 kohaselt peavad kõik komisjoni liikmed (ehk riigid ja EL) pidama komisjoni otsuseid komisjoni tegevuse osas lõplikuks lahenduseks kõikidele kahjunõudega seotud faktilistele ja õiguslikele küsimustele. Sellega öeldakse, et komisjoni liikmesriigid ei tohiks oma riigisisestes kohtutes ega muudes asutustes samu kahjunõudeid menetleda. Kuigi riikide kohtud on sõltumatud ja täitevvõim ega seadusandlik võim (konventsiooni sõlmivad valitsused ja/või kiidavad heaks parlamendid) ei saa välislepinguga kohtute sõltumatust piirata, siis teevad liikmesriigid oma pädevuse piires kõik võimaliku, et topelt menetlemisi ära hoida. Selleks on abiks eelkõige infovahetus.

III osa – õiguslik seisund ja asukoht

Artikli 4 kohaselt on komisjon rahvusvaheline juriidiline isik ehk tal on rahvusvaheline õigusvõime. Kuigi komisjon asutatakse EN raamistikus, tagab rahvusvahelise juriidilise isiku staatus talle suurema iseseisvuse ja sõltumatuse, mis on komisjoni töö iseloomu arvestades oluline. Täpsemalt tähendab see, et komisjonil on oma ülesannete täitmiseks, volituste täitmiseks ja huvide kaitsmiseks vajalik õigusvõime, eelkõige võime sõlmida kokkuleppeid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning algatada menetlusi (institute legal proceedings). Siinjuures peetakse menetluste all silmas nt kohtumenetlusi, aga ka muid menetlusi, mille osapooleks komisjoni võib ise olla. Mõeldud ei ole kahjunõuete menetlusi, mida komisjon ise menetleb.

Artiklis 5 käsitletakse komisjoni asukohta. Lõike 1 kohaselt on komisjoni asukoht ühe konventsiooniosalise territooriumil. Suure tõenäosusega saab komisjoni asukohamaaks Madalmaad nii nagu ka registril. Samuti saab komisjonil sarnaselt registriga olema esindus Ukrainas, mis on komisjoni töö sisu arvestades praktiline lahendus. Komisjoni ja selle asukohariigi vahel sõlmitakse vastav leping, millega reguleeritakse komisjoni staatust ja tegevust asukohariigis. Sarnane leping sõlmitakse komisjoni ja Ukraina vahel komisjoni Ukrainas asuva esinduse tarvis. Assamblee võib otsustada asutada komisjoni esindusi ka muudes riikides, kui seda peetakse vajalikuks ja kui kõnealune riik sellega nõustub. Viimane võib osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui komisjoni esindusel Ukrainas ei ole mingil põhjusel võimalik teatud Ukraina osades tegutseda või kui peaks osutuma vajalikuks luua esindus mõnes sellises riigis, kus on väga suur hulk Ukraina põgenikke. Täiendava esinduse avamist ei peeta siiski väga tõenäoliseks, kuna kahjunõuete esitamine toimub läbi elektroonilise portaali, kuid paindlikkus selleks on konventsioonis olemas.

Artiklis 6 käsitletakse privileege ja immuniteete.

Lõike 1 kohaselt on komisjonil kui asutusel iga liikmesriigi territooriumil oma ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid. See kehtib ka komisjoni Ukraina esinduse kohta ja kui tulevikus asutatakse esindusi ka muudes riikides, siis ka nende kohta.

Lõige 2 on praktiline näide EN institutsioonilise raamistiku toest komisjonile. Selle lõike kohaselt kohaldavad komisjoni liikmesriigid oma territooriumil komisjoni, selle esinduste, tegevdirektori, teiste sekretariaadi liikmete ja komisjoni kaasatud ekspertide suhtes Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppes (edaspidi üldkokkulepe) sätestatud eeskirju. Sellega kinnitavad EN liikmesriikidest komisjoni liikmed, et kohaldavad nimetatud üldkokkulepet ka komisjoni suhtes. Samuti võtavad need komisjoni liikmesriigid, kes ei ole EN liikmed, selle sättega kohustuse tagada oma territooriumil tegutsemise korral komisjonile ja selle isikkoosseisule samasugused privileegid ja immuniteedid.

Lõike 2 punkti a kohaselt kohaldatakse komisjoni suhtes (sealhulgas selle esinduste, omandi ja vara suhtes) üldkokkuleppe artikleid 3 kuni 7. Üldkokkuleppe artikkel 3 puudutab vara immuniteeti kohtumenetluse suhtes, artikkel 4 hoonete ja territooriumi puutumatust, artikkel 5 arhiivi ja dokumentide puutumatust, artikkel 6 valuutat ja arveldamist ning artikkel 7 maksuvabastusi vara pealt.

Punkti b kohaselt kohaldatakse tegevdirektori ja teiste sekretariaadi liikmete suhtes üldkokkuleppe artiklit 18. Viimane käsitleb EN ametiisikute isikupuutumatust.

Punkti c kohaselt kohaldatakse komisjoni poolt kaasatud ekspertide suhtes üldkokkuleppe artikli 18 punkte a ja e. Punkt a käsitleb isikupuutumatust kohtumenetluse suhtes ja punkt e repatrieerumisvõimalusi rahvusvaheliste kriiside ajal. Kuna kõnealused eksperdid ei ole komisjoni isikkoosseisu liikmed ja nende kaasumine on ajutise iseloomuga ega eelda kolimist teise riiki, siis kogu artiklit 18 neile ei kohaldata. Küll aga on nende ülesannete täitmiseks vajalik nimetatud punktides a ja e sätestatu.

Lõike 3 kohaselt kohaldavad komisjoni liikmesriigid oma territooriumil komisjoni volinike suhtes samu privileege ja immuniteete, mis on sätestatud üldkokkuleppe artiklis 16, kui volinikud tegelevad komisjoni asjadega. Üldkokkuleppe artikli 16 kohaselt tagatakse EN peasekretärile ja peasekretäri asetäitjale, nende abikaasadele ning alaealistele lastele rahvusvahelise õigusega diplomaatilistele esindajatele (diplomatic envoy) tagatud privileegid ja immuniteedid, vabastused ja soodustused. Need on lisaks üldkokkuleppe artikliga 18 antavatele puutumatustele ning need kehtivad üksnes seoses komisjoni ametiülesannete täitmisega.

Lõike 4 kohaselt on komisjoni organite liikmete esindajatel (s.t isikutel, kes esindavad komisjoni liikmesriiki või EL-i komisjoni assambleel, nõukogus või finantskomitees), volinikel, tegevdirektoril, teistel sekretariaadi liikmetel ja komisjoni kaasatud ekspertidel iga liikmesriigi territooriumil puutumatus igasuguse menetluse (legal process) suhtes seoses nende ametialases tegevuses öeldud või kirjutatud sõnade ja sooritatud tegudega ning nende puutumatus jääb kehtima ka pärast nende ametiaja lõppemist.

Lõike 5 kohaselt võib liikmesriik EN peasekretärile adresseeritud teatega deklareerida, et konventsiooni lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud puutumatust menetluse suhtes ei kohaldata juhul, kui isik on rikkunud mootorsõidukite liikluseeskirju või kui isikule kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga on tekitatud kahju.

Lõikes 6 käsitletakse isikutelt privileegide ja immuniteetide ära võtmise õigusi. Volinikelt võib privileegid ja immuniteedid ära võtta assamblee; tegevdirektorilt, teistelt sekretariaadi liikmetelt ja komisjoni kaasatud ekspertidelt Euroopa Nõukogu peasekretär.

Lõike 7 kohaselt võib assamblee võtta ära komisjoni (sealhulgas selle esinduste, omandi ja vara) suhtes konventsiooni lõike 2 punktis a sätestatud immuniteedi. Selline üldine immuniteedi äravõtmise otsus ei hõlma komisjoni vara konfiskeerimist ega muu vara puudutava otsuse täitmisele pööramist. Eraldi rõhutatakse komisjoni digiplatvormi ning andmeid kahjunõuete ja tõendite kohta, mis vajavad tavapärasest veelgi tugevamat kaitset. Assambleel on küll võimalik ka vara, sh digiplatvormi ja andmete suhtes immuniteet ära võtta, kuid selleks tuleb teha eraldi otsus, mis käsitleb sõnaselgelt just neid.

Lõikes 8 sätestatakse, et juhul, kui mõni liige denonsseerib konventsiooni või konventsioon lõpetatakse, jätkavad liikmed konventsiooni artiklis 6 nimetatud immuniteetide tagamist. Komisjoni töö sisu tundlikkuse tõttu vajavad sellega seotud isikud ja vara osas eelkõige andmed kaitset ka pärast komisjoni tegevuse lõpetamist.

IV osa – organisatsiooniline struktuur

Artiklis 7 käsitletakse komisjoni kõrgeima juhtimisorganit – assambleed.

Lõike 1 kohaselt kuuluvad assambleesse kõik komisjoni liikmed (riigid ja EL).

Lõike 2 kohaselt toimuvad assamblee istungid komisjoni asukohas, milleks eelduslikult on Haagi linn Madalmaade Kuningriigis. Assamblee võib otsustada ka mujal kohtuda. Assamblee esimese istungi kutsub kokku konventsiooni hoiulevõtja, kelleks on EN peasekretär. Esimene istung peab toimuma ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist.

Lõike 3 kohaselt valib assamblee endale kolmeks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest. Assamblee esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest juhib assamblee tööd ja täidab muid ülesandeid, mis on täpsustatud assamblee poolt vastu võetud töökorras.

Lõikes 4 on loetletud assamblee ülesanded. Assamblee kannab üldist vastutust komisjoni volituste täitmise eest ja teostab komisjoni organite tööd üle järelevalvet. Assamblee annab ka soovitusi komisjoni eesmärkide edendamiseks. Soovitusi saab ta anda komisjoni liikmetele, organitele ja assamblee enda poolt tegevdirektori ja/või nõukogu soovitusel loodud allorganitele. Lisaks kinnitab assamblee komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille nõukogu on konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt vastu võtnud. Assamblee valib komisjoni nõukogu liikmed. Kuigi siin artiklis kasutatakse mõistet „valib“ (elect), siis tegelikult määratleb assamblee vastavalt konventsiooni artikli 10 lõikele 1 nõukogu koosseisu riikide komisjoni liikmeks saamise järjekorra põhjal ja need vahetuvad rotatsiooni korras (vt lähemalt artikli 10 lõike selgitus). Assamblee kinnitab sekretariaadi poolt koostatud nimekirja volinike kandidaatidest ja uuendab seda nimekirja vähemalt kord aastas. Kinnitatud nimekirjast valib nõukogu paneelidesse sobivad volinikud vastavalt paneelide kaetavatele teemadele. Paneelide loomiseks ja volinike ametisse nimetamiseks annab assamblee nõukogule vastava volituse, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele sissemaksetele. Viimase osas peetakse silmas seda, et paneelide arvu kasvuga kasvavad märkimisväärselt ka komisjoni kulud, kuna lisaks otsestele paneelide toimimisega seotud kuludele tuleb täiendavate paneelide juurde loomise korral võtta sekretariaati tööle ka rohkem sisulist ja administratiivset tuge pakkuvaid ametnikke (juristid, kohtuekspertiisi eksperdid, kahjunõuete eksperdid jne). Need kaks aspekti koos kasvatavad komisjoni eelarvet märgatavalt.

Assamblee ülesandeks on ka valida oma esimesel istungil ja hiljem vastavalt vajadusele komisjoni tegevdirektori. Kuna kahjunõuete komisjon kuulub EN raamistikku, siis on formaalne tegevdirektori ametisse nimetamise õigus EN peasekretäril. Assamblee teeb oma otsusega tegevdirektorile ülesandeks viia kahjude register üle komisjoni koosseisu, kui komisjon on oma ülesehituse ja toimimisega selleks piisavalt kaugele jõudnud. Samuti peab assamblee seejuures arvesse võtma selle üleviimise rahalist mõju liikmete komisjoni eelarvele ja seeläbi liikmete sissemaksetele. Pärast üleviimist jätkab register oma tööd komisjoni koosseisus.

Assamblee võtab iga aasta kohta vastu komisjoni eelarve, finantsaruande ja tegevusaruande, ning samuti liikmete iga-aastase sissemaksete jaotuse (scale of contributions), mis põhineb EN sissemaksete jaotuse arvutamise kriteeriumitel (vt EN Ministrite Komitee 4. novembri 1994. aasta resolutsioon (94)31 EN eelarvetesse liikmesriikide maksete jaotuse arvutamise meetodi kohta). Lisaks täidab assamblee kõiki muid ülesandeid, mis on talle konventsiooniga antud, ning kõiki muid komisjoni volituste täitmiseks vajalikke ülesandeid, mida konventsiooniga ei ole antud nõukogule, volinike paneelidele, tegevdirektorile või sekretariaadile. Assamblee võib mõned või kõik need muud ülesanded delegeerida nõukogule.

Lõike 5 kohaselt tuleb assamblee kokku vähemalt kord aastas ja vajadusel sagedamini. Istungi aja otsustab assamblee ise. Assamblee võib kokku tulla ka nõukogu palvel, samuti võib kokkutulemist paluda mõni komisjoni liige, kui seda toetab vähemalt üks kolmandik kõigist komisjoni liikmetest. Esimehel on õigus kutsuda kokku assamblee erakorralised istungid, kui selleks on tungiv vajadus. Assamblee otsuste tegemiseks vajalik kvoorum on koos, kui kohal on enamus kõigist liikmetest.

Lõike 6 kohaselt võib kohaloleku kvoorumi nõudest erandina teha assamblee otsuseid ka kirjalikus menetluses elektrooniliste kanalite kaudu.

Lõike 7 kohaselt võib assamblee luua nõuandekomiteesid, et aidata kaasa assamblee või komisjoni kui terviku jaoks oluliste konkreetsete valdkondade töös.

Lõike 8 kohaselt võtab assamblee vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad või korraldused.

Vastavalt lõikele 9 toetab administratiivselt assamblee tööd komisjoni sekretariaat.

Artiklis 8 käsitletakse komisjoni finantskomiteed.

Lõike 1 kohaselt loob assamblee oma allorganina finantskomitee. Finantskomitee määrab kindlaks liikmete iga-aastased sissemaksed vastavalt assamblee poolt kinnitatud sissemaksete jaotusele (vt artikli 23 lõiget 3 ja selle selgitust). Komisjoni eelarve koostamisel nõustab finantskomitee sekretariaati, kes koostab järgmise aasta eelarveprojekti. Seejärel vaatab komisjon eelarveprojekti läbi ja esitab assambleele selle kohta oma hinnangu. Kui komisjoni soovivad rahaliselt toetada muud riigid või organisatsioonid peale komisjoni liikmete või vaatlejate, siis peab finantskomitee nende maksete soovi läbi vaatama ja tegema otsuse nende vastuvõtmiseks loa andmise üle (vt artikli 23 lõige 4). Lisaks annab finantskomitee annab assambleele soovitusi muudes asjakohastes finantsküsimustes ja täidab muid finantsküsimustega seotud ülesandeid, mille assamblee talle on andnud.

Lõikes 2 sätestatakse finantskomitee koosseisu. Finantskomitees on majandusaastal koht komisjoni suurrahastajatest liikmetel, suurrahastajatega samaväärse vabatahtliku sissemakse teinud vaatlejaliikmetel ja muudel assamblee poolt valitud liikmetel. Täpsema korra finantskomitee koosseisu moodustamiseks kehtestab assamblee. Suurrahastajad (major contributor, grand payeur) on need liikmed, kelle kohustuslik sissemakse komisjoni eelarvesse on vastavalt sissemaksete jaotusele maksimaalse suurusega. EN sissemaksete jaotuse arvutamise meetodi põhjal määratletakse liikmete maksimaalse sissemakse protsent ja kõik liikmed, kelle valemijärgne sissemakse ületab selle protsendi, maksavad võrdse suurusega sissemakse. EN üldeelarve puhul on maksimaalne sissemakse 17% eelarvest (EN Ministrite Komitee resolutsioon (94)31). Komisjoni assamblee võib seda protsenti komisjoni eelarve osas vajadusel kohandada. Suurrahastajatel on oma panuse kaalukuse tõttu kõrgendatud huvi komisjoni rahaasjades kaasa rääkida ja seetõttu kaasneb suurrahastaja staatusega koht finantskomitees. Samal kaalutlusel saavad finantskomitees koha need vaatlejad, kes teevad komisjoni eelarvesse suurrahastajatega samaväärse sissemakse. Lisaks neile saab assamblee valida veel täiendavaid liikmeid.

Lõike 3 kohaselt määratleb assamblee finantskomiteesse kuuluvate vaatlejate arvu ja valitavate liikmete arvu. Seejuures tuleb arvestada, et finantskomitee koosseisu kuuluvate vaatlejate arv ei tohi olla suurem, kui komisjoni liikmete arv.

Lõikes 4 öeldakse, et juhul kui komisjon saab oma eelarvevajaduste rahuldamiseks piisavalt vahendeid täielikult muudest allikatest kui sissemaksed, koosneb finantskomisjon ainult assamblee valitud liikmete esindajatest. Sellega peetakse silmas olukorda, kus Venemaa rahastab komisjoni tegevust täies ulatuses ja komisjoni (ülejäänud) liikmetel ja vaatlejatel ei ole vaja komisjoni oma sissemaksetega rahastada. Sellisel juhul valib assamblee kõik finantskomitee liikmed.

Lõike 5 kohaselt püüab finantskomitee võtta otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensuse saavutamine ei ole võimalik, tehakse otsused kahekolmandikulise häälteenamusega. Igal finantskomitee liikmel on üks hääl. Otsuste tegemiseks vajalik kvoorum on finantskomitee liikmete enamus.

Kahekolmandikulise enamuse nõudest erandina tehakse lõike 6 kohaselt menetluslikke küsimusi puudutavad otsused antud häälte enamusega. Kui on kahtlusi selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega või mitte, siis tehakse otsus kahekolmandikulise häälteenamusega.
Lõikes 7 nähakse ette, et finantskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja annab aru assambleele. Finantskomitee võib kutsuda oma istungitele osalema liikmeid, vaatlejaid ning teisi riike ja üksusi, kes on komisjoni asjaomase aruandeperioodi jooksul rahaliselt toetanud.

Lõike 8 kohaselt pakub komisjoni sekretariaat finantskomiteele vajalikku haldustuge.

Artikli 9 on sätestatud assamblees hääletamise reeglid.

Lõikes 1 on hääletamise üldreegel, mille kohaselt võetakse assamblee otsused vastu kahekolmandikulise enamusega kõigist antud häältest. Lõike 4 kohaselt on igal liikmel assamblees üks hääl.

Nimetatud üldreeglist on mitu erandit. Artikli 9 lõikes 2 nimetatud kahe erandi puhul peavad täiendava kriteeriumina olema kahekolmandikulise häälteenamuse hulgas ka kõigi suurrahastajate poolthääled. Need kaks erandit on otsused, mis puudutavad kahjude registri üleviimist kahjunõuete komisjoni koosseisu (artikli 7 lõike 4 punkt g) ja paneelide loomist (artikli 7 lõike 4 punkt h). Selline täiendav kriteerium nähti ette selletõttu, et kõnealused otsused toovad kaasa komisjoni kulude suure kasvu ning proportsionaalselt kannavad suurimat osa neist kuludest suurrahastajad.

Lisaks artikli 9 lõikele 2 on erandina vaja assamblee otsuse tegemiseks konsensust juhul, kui assamblee kinnitab täiendavad reeglid (s.t. lisaks neile reeglitele, mis on konventsioonis juba sätestatud), mis käsitlevad Venemaa osalemist komisjoni töös (artikli 28 lõige 3). Samuti on konsensuse nõue assamblee otsuse osas, mis puudutab konventsiooni jõusse jäämist ja komisjoni tegevuse jätkamist olukorras, kus komisjoni liikmete arv on langenud alla 25 (artikli 36 lõige 5). Kõigi komisjoni liikmete kolmeneljandikuline häälteenamus on vajalik siis, kui assamblee otsustab konventsiooni kehtivusaega pikendada (artikli 36 lõige 2) või komisjoni tegevuse assamblee poolt valitud ajal pärast esimese 10-aastase perioodi lõppu lõpetada (artikli 36 lõige 3).

Lõike 3 kohaselt võetakse menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, tehakse otsus kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artiklis 10 käsitletakse kahjunõuete komisjoni nõukogu.

Lõikes 1 on nõukogu koosseisu ja selle moodustamist käsitlevad reeglid. Assamblee võtab vastu täpsema korra. Nõukogu koosneb 9‑15 komisjoni liikmest vastavalt sellele, kuidas kahjunõuete komisjoni liikmete arv kasvab. Klassikalises mõttes valimisi ei toimu, vaid nõukogu liikmed roteeruvad. Nõukogu liikmeks saadakse kahjunõuete komisjoni liikmeks saamise järjekorras. Komisjoni liikmed peavad nõukogu liikmeks saamiseks ise soovi avaldama. Soovi avaldanud liikmete hulgast määrab assamblee nõukogu esialgsed üheksa liiget oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda. Kui konventsiooni jõustumisel on komisjonil vähemalt 25 liiget, siis üheksa esimest neist, kes seda soovivad, saavad nõukogu liikmeteks. Kolm järgmist nõukogu liiget määrab assamblee siis, kui komisjonil on 30 liiget ning veel kolm järgmist pärast neljakümnendat liitumist. Nii kasvab nõukogu suurus vastavalt komisjoni liikmete arvu kasvule ning erineval ajal toimuvad rotatsioonid tagavad nõukogu töö järjepidevuse. Nõukogu liikmete ametiaeg on üldjuhul kolm aastat, kuid assamblee saab seda vajadusel muuta, et kujuneks välja sujuva rütmiga rotatsioon (igal aastal vahetuks 1/3 nõukogu liikmetest).

Ka Ukraina ja Venemaa võivad eespool kirjeldatud korra kohaselt nõukogu liikmeks saada. Venemaa peab eelnevalt täitma komisjoni liikmeks saamise tingimused, mis Venemaa kui agressiooni eest vastutava riigi jaoks on spetsiifilised ja need on sätestatud konventsiooni artiklis 28. Kui Ukraina ja/või Venemaa on nõukogu liikmed, on nende hääleõigus nõukogu piiratud – neil on nõukogus küll sõnaõigus, kui hääletada saavad nad vaid selliste küsimuste üle, mis ei ole seotud kahjunõuetega. S.t nad ei saa hääletada volinike määramise ja paneelide moodustamise üle, nõuete menetlemise korra vastuvõtmisel, tõendite osas standardite ja nõuete kehtestamise üle, kahjude hindamise üle, hüvitise määramise standardite ja lähenemiste üle ning kahjunõuete osas tehtavate otsuste üle. Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on komisjoni liikmed, kuid parajasti mitte nõukogu liikmed, kutsutakse neid osalema nõukogu istungil, kus neil on õigus esitada oma seisukoht, kuid puudub hääleõigus. Sellise piiratud osalemise eesmärk on anda võimalus nõukogus oma seisukohti väljendada, tagades samas nõuetega seotud otsuste tegemisel komisjoni neutraalsuse ja erapooletuse. Tõenäoliselt liitub Ukraina komisjoniga esimeste riikide seas ja saab seega ka nõukogu liikmeks. Venemaa komisjoniga liitumise võimalikkus sõltub Venemaa valmisolekust oma vastutust tunnistada ja agressiooniga tekitatud kahjud hüvitada.

Lõikes 2 käsitletakse nõukogu ülesandeid. Nõukogu vastutab komisjoni volituste täitmise eest, võttes arvesse tööjaotust assambleega. Nõukogu moodustab komisjoni paneelid (vt artikkel 12) ja nimetab neisse volinikud. Volinikud valib nõukogu eelnevalt assamblee poolt kinnitatud kandidaatide nimekirjast (vt artikli 7 lõike 4 punkt e).

Nõukogu võtab vastu komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille assamblee peab seejärel kinnitama. Neis reguleeritakse muuhulgas järgmiste küsimuste üle otsustamist:
▪ volinike paneelidesse nimetamise ja paneelidest tagandamise tingimused ja kord;
▪ kahjunõuete esitamise, läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise ning iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise tingimused ja kord;
▪ tõendite standardid ja nõuded;
▪ eeskirjad kahju, kaotuste või vigastuste hindamiseks;
▪ hüvitamise standardid ja lähenemisviisid;
▪ vaidlusaluste küsimuste lahendamise kord;
▪ kahjunõuete läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise prioriteetsuse järjekord;
▪ komisjoni koosseisus registri töö jätkamiseks vajalikud tingimused ja kord ning
▪ muud nõukogu pädevusse kuuluvad küsimused.

Nõukogul on peamine otsustuspädevus komisjonile esitatud kahjunõuete üle otsuste tegemisel. Paneelid vaatavad nõuded läbi ja esitavad nõukogule soovituse iga nõude kohta otsuse tegemiseks selles osas, kas nõue rahuldada, mis on selle õiguslikud ja faktilised alused ja kui suur on määratav kahjuhüvitis. Erandjuhtudel saab nõukogu paneeli soovituse uueks hindamiseks tagasi saata või veelgi erandlikumatel juhtudel lõppastmes assambleele otsustamiseks suunata.

Lisaks täidab nõukogu mis tahes muid ülesandeid, mille assamblee on talle delegeerinud.

Lõike 3 kohaselt peab nõukogu tuleb regulaarselt kokku tulema, et kaaluda paneelide soovitusi läbivaadatud kahjunõudeid käsitlevate otsuste tegemiseks ja teha muid otsuseid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Sekretariaat võib osaleda nõukogu istungitel nõuandva pädevusega.

Lõikes 4 on sätestatud nõukogu otsuste tegemise reeglid, mis on assambleega sarnased. Üldreeglina püüab nõukogu võtta oma otsused vastu konsensuse alusel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab nõukogu konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu istungil on nõukogu otsuste tegemiseks vajalik nõukogu liikmete enamuse kohalolek.

Lõike 5 kohaselt võib nõukogu teha otsuseid ka kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt. Seda võimalust reguleeritakse täpsemalt nõukogu töökorras.

Lõike 6 kohaselt võetakse menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu eespool kirjeldatud korras (konsensus või 2/3 häälteenamus).

Lõikes 7 sätestatakse, et nõukogu võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud korraldused. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja ühe või kaks aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta ja keda on võimalik tagasi valida.

Lõikes 8 käsitletakse nõukogu aruandekohustusi assamblee ees. Selleks, et assamblee saaks nõukogu tegevuse üle järelevalvet teostada, esitab nõukogu assambleele kaks korda aastas aruande. Sellised aruanded sisaldavad nõukogu poolt läbi vaadatud kahjunõuete arvu ja igas kategoorias määratud hüvitise kogusummat ning kokkuvõtet kõigist muudest olulistest faktilistest või õiguslikest küsimustest, mis on komisjoni töö seisukohast olulised.

Artiklis 11 reguleeritakse volinikega seonduvat.

Volinikel (commissioners) lasub komisjoni töö raskuskese. Nemad vaatavad kahjunõuded sisuliselt läbi ja teevad nõukogule iga kahjunõude osas soovituse otsuseks koos kõigi põhjendustega. Seetõttu on volinikele kõrged erialased nõudmised ning nende värbamise protsess väga põhjalik. Volinikud ei ole komisjoni ega EN ametnikud ega töötajad, kuid neile makstakse nende tegevuse eest tasu ja neile kehtivad konventsiooni artiklis 6 määratletud privileegid ja puutumatused.

Lõike 1 kohaselt toimub volinike ametisse nimetamine toimub kaasaval põhimõttel, pidades silmas vajadust sõltumatuse, erapooletuse, usaldusväärsuse, kõrgete kõlbeliste omaduste, kogemuste, erialaste valdkondadevaheliste teadmiste, laia geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu järele. Volinikud on eksperdid sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline õigus, vaidluste lahendamine, rahandus, raamatupidamine, kindlustus või kahjude hindamine. Nõukogu võib kehtestada lisanõudeid volinike nimetamiseks, et rahuldada paneelide konkreetseid vajadusi.

Lõike 2 kohaselt võivad volinikukandidaate esitada komisjoni liikmed, aga volinikuks saada soovivad isikud võivad ka ise otse kandideerida. Sekretariaat korraldab kandidaatide nimetamise ja kandideerimise protsessi, kontrollib kandidaate ja koostab volinikeks sobivate kandidaatide nimekirja (roster).

Lõike 3 kohaselt esitatakse see nimekiri assambleele kinnitamiseks. Nimekirja ajakohastatakse kord aastas või siis, kui assamblee või nõukogu palub.

Lõikes 4 sätestatakse, et voliniku kandidaate ei saa diskvalifitseerida üksnes nende kodakondsuse alusel. Siin peetaks silmas näiteks olukorda, kus voliniku kandidaadil on Venemaa või mõne muu agressiooni toetava riigi kodakondsus. Samuti võib see puudutada olukorda, kus kandidaadil on Ukraina kodakondsus ja selle tõttu võib tema erapooletus ja sõltumatus kahtluse alla sattuda. Kodakondsuse asjaolu üksi ei saa olla kandidaadi välistamise aluseks, vaid tuleb hinnata tema vastavust kõigile artikli 11 lõikes 1 kirjeldatud kriteeriumitele.
Lõike 5 kohaselt määrab nõukogu volinike värbamise (engagement) tingimused, sealhulgas nende tasustamise.

Lõikes 6 märgitakse, et volinikud tegutsevad enda nimel ja nad peavad olema valmis (available) oma kohustusi tõhusalt täitma. Volinikeks on isikud, kes on väga kõrge erialase kvalifikatsiooniga ning nad ei tarvitse oma muudest ametialastest tegevustest loobuda (nt akadeemiline töö, amet mõne riigi avalikus või erasektoris vmt). Samas on voliniku rolli täitmine väga töömahukas. Seetõttu on oluline konventsioonis rõhutada, et volinikul peab olema aega ja võimalust oma kohustusi tõhusalt täita.

Artiklis 12 käsitletakse paneele.

Lõike 1 kohaselt moodustab paneelid komisjoni nõukogu. Paneelide ülesanne on vaadata läbi ja hinnata kahjunõudeid ning määrata kindlaks iga juhtumi puhul maksmisele kuuluva hüvitise suurus. Selle tulemusena esitavad nad nõukogule soovitused otsuste vastuvõtmiseks.

Lõike 2 kohaselt määrab nõukogu sekretariaadi soovituse alusel ning võttes arvesse tõhusust, paindlikkust ja töökoormust, loodavate paneelide arvu ja iga paneeli volitused. See tähendab, et nõukogu hindab, mitut paneeli on komisjonil vaja, et kõik esitatud kahjunõuded ära menetleda. Seejuures tuleb arvestada kahjunõuete kategooriate hulka ning igas kategoorias esitatud kahjunõuete hulka. Samuti määrab nõukogu selle, milliste kategooriatega iga paneel tegeleb. Konkreetsete paneelide reaalseks loomiseks peab nõukogu saama eelnevalt assambleelt loa (vt artikli 7 lõike 4 punkt h ja artikli 10 lõike 2 punkt b).

Lõike 3 kohaselt koosneb iga paneel kolmest volinikust. Nõukogu nimetab iga voliniku konkreetsesse paneeli.

Lõikes 4 sätestatakse, et iga paneeli volinikud määravad konsensuse alusel enda hulgast paneeli esimehe. Kui nad konsensust ei saavuta, määrab esimehe nõukogu.

Artiklis 13 käsitletakse sekretariaati.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjonil on sekretariaat ja seda juhib tegevdirektor.

Lõike 2 kohaselt pakub sekretariaat komisjonile selle töös hoidmiseks ja toimimiseks vajalikku sisulist, tehnilist ja haldustuge.

Lõike 3 kohaselt peavad sekretariaadi personalil olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud eriteadmised, sealhulgas piisavad teadmised asjakohasest riigisisesest õigusest ja asjakohaste keelte oskus. Kui mingid eriteadmised või oskused ei ole sekretariaadi koosseisus piisavad, siis ostab sekretariaat need hanke kaudu sisse. Silmas peetakse eelkõige ukraina (aga vajadusel ka vene) keele oskust ja Ukraina riigisisese õiguse teadmisi nii palju, kui neid kahjunõuete menetlemisel võib vaja minna. Peamine rõhk on neis menetlustes siiski rahvusvahelisel õigusel.
Lõike 4 kohaselt kohaldatakse sekretariaadi suhtes EN personalieeskirju ja -reegleid. Komisjoni töötajateks võib määrata kõikide EN liikmesriikide kodanikke ja kõikide komisjoni liikmete kodanikke. Assamblee võib teha erandeid kohaldatavatest EN eeskirjadest ja korrast, sealhulgas seoses töötajate kodakondsusega, kui see aitab kaasa komisjoni ülesannete täitmisele. Sellistest kinnitatud eranditest teavitatakse EN ministrite komiteed ja peasekretäri. Selles lõikes sätestatu puudutab ainult sekretariaadi personali, mitte volinikke.

Artiklis 14 käsitletakse tegevdirektori ametit.

Tegevdirektor tegeleb komisjoni töö igapäevase juhtimisega. Lõike 1 kohaselt esindab ta komisjoni ja tal on õigus tegutseda komisjoni nimel. Lõike 2 kohaselt võib tegevdirektor sõlmida komisjoni nimel lepinguid ja kokkuleppeid. Teabevahetust kahjunõuete või tõendite Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks peab tegevdirektor saama assambleelt eelneva heakskiidu. Kahjunõuete ja tõenditega seotud teabevahetust käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks riiklike või rahvusvaheliste asutustega peab tegevdirektor saama nõukogult eelneva heakskiidu.

Kuna tegevdirektor ja sekretariaat alluvad formaalselt EN peasekretärile, siis delegeerib peasekretär lõike 3 kohaselt tegevdirektorile volitused, mis on vajalikud tegevdirektori ülesannete täitmiseks seoses sekretariaadiga. See puudutab eelkõige personalialaseid volitusi.

Lõikes 4 sätestatakse tegevdirektori ülesanded. Selle kohaselt teeb tegevdirektor järgmist:
◦ vastutab igapäevaselt sekretariaadi töö üle järelevalve teostamise ja haldamise eest;
◦ tagab assamblee, nõukogu ja paneelide töö sisulise, tehnilise, haldusliku ja korraldusliku toetamise, sealhulgas korrapärase suhtluse ja nende istungite ettevalmistamise;
◦ vastutab kahjunõuete edastamise eest paneelidele läbivaatamiseks ja paneelide soovituste edastamise eest nõukogule;
◦ suhtleb asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega komisjoni tööga seotud erinevates küsimustes, sealhulgas kahjunõuete ja tõenditega seotud küsimustes, ning
◦ täidab muid ülesandeid, mis on tegevdirektorile konventsiooniga antud või delegeeritud assamblee ja/või nõukogu poolt.

Lõike 5 kohaselt valib tegevdirektori assamblee. Pärast assamblee poolt valimist nimetab EN peasekretär tegevdirektori ametisse ja tema ametiaeg on eeldatavasti 4 aastat ning seda ametiaega saab pikendada.

Lõikes 6 kutsutakse kahjunõuete komisjoni liikmeid esitama sellele ametikohale kandidaate, pidades seejuures silmas komisjoni ees olevate kahjunõuete laadi. Kahjunõuete laadiga peetakse muuhulgas silmas seda, et tegevdirektori kandidaadil peaksid olema piisavad teadmised Ukrainast. Registri praegu ametisolev tegevdirektor on ukrainlane. Komisjoni puhul võib see ka nii olla, kuid ei tarvitse. Kandidaatide sobivust hindab assamblee oma valikut tehes.

Lõike 7 kohaselt peaksid kandidaadid peaksid olema usaldusväärsed, kõrgete kõlbeliste omadustega isikud, kellel on ametikohale vastav kogemus ja erialane kvalifikatsioon.

Artiklis 15 käsitletakse sõltumatust.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni volinikud on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Sama kehtib tegevdirektori ja teiste sekretariaadi liikmete kohta.

Lõikes 2 sisustatakse nimetatud isikute sõltumatus täpsemalt. Selle kohaselt ei tohi volinikud, tegevdirektor ega sekretariaadi teised liikmed oma ülesannete täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult komisjoniväliselt asutuselt või üksuselt. Nad peavad hoiduma igasugustest tegudest, mis võiksid kahjustada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes on aruandekohustuslikud üksnes komisjoni ees. Rahvusvahelise ametniku üldmõiste alla hõlmatakse siin sättes ka volinikud, kuigi nad ei ole personalistaatuse mõttes EN ametnikud.

Lõike 3 kohaselt kohustuvad komisjoni liikmed, samuti EN ja selle organid austama volinike, tegevdirektori ja sekretariaadi teiste liikmete ametiülesannete täielikku sõltumatust ning mitte püüdma mõjutada neid nende ülesannete täitmisel.

Lõikes 4 sätestatakse, et volinikud, samuti tegevdirektor ja sekretariaadi teised liikmed ei tohi olla isiklikult ega rahaliselt seotud ühegi komisjoni menetluses oleva küsimusega. Igasugune huvide konflikt avalikustatakse ja sellega tegutsetakse vastavalt komisjoni eeskirjadele. Need eeskirjad võtab vastu nõukogu (lõige 5).

V osa – Kahjunõuded ja menetlus

Artikliga 16 reguleeritakse kahjunõuete läbivaatamist paneelides.

Lõikes 1 sätestatakse, et paneelid vaatavad kahjunõuded läbi, teevad kindlaks, kas kahjunõuded on põhjendatud, määravad kindlaks iga kahjunõude puhul makstava hüvitise summa ja esitavad nõukogule otsuste soovitused, mis võetakse vastu vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja korrale. Seega toimub kahjunõude kõige põhjalikum sisuline hindamine just paneelis, kuid paneel ei tee nõude osas otsust, vaid otsuse soovituse. Soovituses esitab paneel oma nägemuse sellest, milline peaks otsus ja selle põhjendused olema. Seda, kas soovitusest saab otsus või tuleb seda veel täiendada, otsustab nõukogu.

Lõike 2 kohaselt võivad paneelid taotleda sekretariaadilt ekspertide kaasamist, kui on vaja eriteadmisi, ekspertteadmisi või kogemusi.

Lõikes 3 sätestatakse, et kahjunõuete läbivaatamine toimub eeskirjade ja korra kohaselt. Silmas peetakse konventsiooni artikli 1 punktis n nimetatud eeskirju ja korda (rules and regulations) mille on vastu võtnud nõukogu ja seejärel kinnitanud assamblee. Oma töömeetodid määravad paneelid ise.

Lõike 4 kohaselt pakub sekretariaat paneelidele nende ülesannete täitmisel haldus-, tehnilist, õiguslikku ja muud abi, kuid ei osale paneelide lõplikus otsustusprotsessis.

Artiklis 17 kirjeldatakse seda, kuidas paneelides soovituste andmise otsustusprotsess käib.

Lõike 1 kohaselt püüavad paneelid oma soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendunud, võetakse otsuste soovitused vastu paneeli volinike häälteenamusega. Arvestades, et paneelis on kolm volinikku, peab otsuse vastu võtmiseks olema kaks neist selle poolt. Sekretariaat registreerib, kas paneelide otsused võeti vastu konsensuse või häälteenamusega, ning mis tahes hääletuse tulemused. Paneelide otsuste soovitused peavad olema põhjendatud (lõige 2).

Artiklis 18 käsitletakse paneelide soovituste kohta otsuste tegemist nõukogus ja erandlikel juhtudel assamblees.

Lõikes 1 sätestatakse, et nõukogu vaatab paneelide soovitused kahjunõuete kohta läbi niipea kui võimalik pärast nende soovituste edastamist nõukogule. Nõukogu järgib soovituste hindamisel paneelide poolt kasutatud kahjunõuete rühmitamist, kui see on olemas. Kuna kahjunõuete hulk on väga suur, siis võidakse sarnaseid nõudeid teatud tunnuste alusel rühmitada ja koos menetleda. Paneelid otsustavad ise, milliseid kahjunõudeid on asjakohane koos menetleda.

Lõikes 2 kirjeldatakse nõukogu otsustusmehhanismi: kui nõukogu on soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab eeskirjades ja korras sätestatud põhjustel saata soovituse tagasi paneelile, esitades oma otsuse põhjendused koos täiendavate suunistega, mis moodustavad nõukogu otsuse lahutamatu osa. Teisi sõnu on tegu n-ö tagurpidi otsustusmehhanismiga – juhul, kui nõukogu ei otsusta mitte nõustuda, loetakse paneeli soovituse põhjal otsus vastuvõetuks. Mitte nõustuda saab nõukogu ainult juhul, kui esinevad komisjoni toimimise eeskirjades ja korras toodud alused paneeli soovituse paneelile tagasi saatmiseks. Põhjendustega koos peab nõukogu andma paneelile ka juhised oma nägemusega, millises suunas tuleks otsuse soovitust ümber teha.

Lõike 2 kohaselt kaalub paneel nõukogu suuniseid ja esitab vastavalt vajadusele uue soovituse. Kui paneel on oma nägemuses jätkuvalt kindel, ei tarvitse ta nõukogu suunistega nõustuda ja võib esitada sama soovituse nõukogule uuesti.

Lõikega 3 võimaldatakse komisjoni eeskirjades ja korras sätestatud erandjuhtudel nõukogul suunata paneeli soovituse ajutisele läbivaatamispaneelile (ad hoc review panel). Selle paneeli moodustab nõukogu ning see koosneb kolmest paneelide esimehest. Soovituse andmiseks otsuse tegemine ajutises läbivaatamispaneelis käib samas korras, kui alalistes paneelides (lõige 4).

Lõikes 6 sätestatakse, et kui nõukogu on ajutise läbivaatamispaneeli soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu suunab küsimuse edasi assambleele, kes teeb lõpliku otsuse nõukogu asemel. See võimalus on ettenähtud väga erandlikeks juhtudeks ja sellisel juhul saavad lõpliku otsuse tegemises assamblee kaudu osaleda kõik kahjunõuete komisjoni liikmed.

Lõike 7 kohaselt on eespool toodud korra kohaselt kinnitatud soovitus komisjoni lõplik otsus mis tahes asjaomase kahjunõude kohta ning seda ei saa edasi kaevata ega uuesti läbi vaadata. Edasikaebamise ega uuesti läbivaatamise võimalust ei ole ei komisjoni sees ega sellest väljaspool.

Lõike 8 kohaselt koostab sekretariaat assamblee, nõukogu ja mis tahes ajutise läbivaatamispaneeli otsuste tegemise kohta protokollid.

Artiklis 19 käsitletakse kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsuste või lahendite tähendust komisjoni jaoks.

Lõike 1 kohaselt võtavad paneelid ja nõukogu niivõrd, kui on sobilik (as appropriate), oma otsuste tegemisel arvesse asjakohaseid kohtuotsuseid või lahendeid, mis on tehtud rahvusvahelise õiguse alusel asutatud kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite poolt. Paneelid ja nõukogu ise hindavad, mis on sobilik ja asjakohane ja milline on arvesse võtmise mõju nende otsusele.

Lõike 2 kohaselt võivad paneelid ja nõukogu arvesse võtta ka riikide kohtute ja tribunalide asjakohaseid otsuseid või lahendeid. Riigisiseste kohtute ja tribunalide osas on paneelidel ja nõukogul suurem vabadus otsustada, kas ja milliste kohtute ja tribunalide praktikat arvesse võtta.

Lõikega 3 tehakse komisjonile ülesandeks võtta oma organite kaudu asjakohaseid meetmed selleks, et ükski kahjunõude esitaja ei saaks sama kahju, kaotuse või vigastuse eest kahekordset hüvitist. Liikmed püüavad komisjoni selles osas toetada, eelkõige teabevahetuse kaudu komisjoniga, kui see on asjakohane. Sellega peaksid liikmed teavitama komisjoni riigisisestes või ka neile teada olevates rahvusvahelistes menetlustes mõistetud kahjuhüvitiste kohta, mis puudutavad Venemaa agressiooniga Ukrainas põhjustatud kahjusid. Kõige enam puudutab see Ukrainat.

Artiklis 20 sätestatakse standardid ja kaitsemeetmed.

Lõike 1 kohaselt tegutseb komisjon vastavalt kõrgeimatele sõltumatuse, erapooletuse, õigluse ja objektiivsuse standarditele. See puudutab nii nõukogu, paneelide kui sekretariaadi tegevust, aga ka assambleed juhul, kui mõne kahjunõude osas otsuse tegemine assambleesse suunatakse.

Lõike 2 kohaselt tegutseb komisjon läbipaistvalt, teavitab avalikkust korrapäraselt oma tegevusest ja kaitseb nõuetekohaselt isikuandmeid. Läbipaistvuse eeskirjad, sealhulgas komisjoni otsuste avaldamise eeskirjad, võtab vastu nõukogu. Läbipaistvus on komisjoni legitiimsuse, usaldusväärsuse ja sellele rahvusvahelise toetuse säilitamise seisukohalt väga oluline.

Lõike 3 kohaselt võtab nõukogu vastu isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse eeskirjad.

Lõike 4 kohaselt tagatakse kõigi komisjoni menetluste läbiviimisel asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed (appropriate procedural safeguards).

Artiklis 21 käsitletakse määratud hüvitiste väljamaksmise rahastamise võimalike allikatega seonduvat.

Lõikes 1 tunnistavad (recognise) komisjoni liikmed, et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama igasuguse kahju, mille ta on selliste tegudega põhjustanud. Seetõttu eeldatakse, et Venemaa Föderatsioon rahastab komisjoni poolt konventsiooni alusel otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi. See sõnastus peegeldab asjaolu, et Venemaa vastutus ei tulene mitte kõnealusest konventsioonist (kolmandatele riikidele ei saakski lepinguga kohustusi panna), vaid selle õiguslikuks aluseks on rahvusvahelise tavaõiguse normid, mis puudutavad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest. Need normid on kirja pandud ÜRO rahvusvahelise õiguse komisjoni artiklites, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest1.

Lõikes 2 sedastatakse, et komisjoni liikmed peale Venemaa, ei ole kohustatud rahastama komisjoni poolt otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi. Venemaal lasub see kohustus olenemata sellest, kas ta ühineb komisjoniga või mitte. Hüvitiste rahastamiseks võidakse kasutada ka muid allikaid (nt Venemaa külmutatud varad, vabatahtlikud sissemaksed kompensatsioonifondi vmt), kuid selguse mõttes öeldakse konventsioonis sõnaselgelt, et komisjoni liikmetel sellist kohustust ei ole.
Lõike 3 kohaselt ei saa komisjoni otsuseid täitmisele pöörata liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate kohtute või muude kohtulike või kohtulaadsete institutsioonide kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane liige on seda oma riigisisese õigusega selgesõnaliselt lubanud. See tähendab, et komisjonilt positiivse otsuse saanud isik ei saa üldjuhul pöörduda riigisisesesse kohtusse, et kohustada kedagi määratud hüvitist välja maksma. Selline võimalus on olemas ainult sellisel juhul, kui liige on oma riigisiseses õiguse sellise võimaluse otsesõnu sätestanud.

Artiklis 22 käsitletakse määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanisme või mehhaanikat, kui lähtuda algsest ingliskeelsest terminist (mechanics). Komisjoni asutamise konventsiooni vastuvõtmise ajaks ei ole veel selge, kuidas rahastatakse hüvitiste väljamaksmist. Kui rahastamise allikad on selgunud (või vähemasti osaliselt selgunud), või assamblee hakata tegelema küsimusega, kuidas toimub kahjuhüvitiste väljamaksmise praktiline pool ehk millised oleksid selle võimalikud mehhanismid. Väljamakseid võidakse teha kompensatsioonifondist, mis selleks tarbeks luuakse või määratakse. Assamblee hindab, mis on nende küsimuste arutamiseks ja kompensatsioonifondi loomiseks või määramiseks sobiv aeg.

VI osa – komisjoni rahastamine

Artiklis 23 käsitletakse komisjoni rahastamist ja eelarvet. See ei puuduta eelmises artiklis käsitletud hüvitiste väljamaksmise rahastamist, vaid üksnes komisjoni toimimiseks vajalikku rahastust.

Lõikes 1 märgitakse, et Venemaa vastutus Ukraina-vastase agressiooniga põhjustatud kahjude eest hõlmab muuhulgas ka kohustust kanda kahjunõuete komisjoni kulud. Komisjoni loomine on vajalik üksnes selle tõttu, et Venemaa on kahju põhjustanud ja nende kahjude täpseks tuvastamiseks ja hüvitamiseks on vaja toimivat kompensatsioonimehhanismi, mille kekskeks osaks komisjon on. Lõige 1 on sõnastatud selliselt, et Venemaale oleks üheselt selge, et komisjoniga ühinedes tunnistab ta oma vastutuse osana ka kohustust komisjoni kulud kanda, sealhulgas need kulud, mis komisjon on kandnud enne Venemaa ühinemist.

Lõike 2 kohaselt rahastatakse kuni Venemaa-poolse kulude kandmiseni komisjoni selle liikmete kohustuslike sissemaksete (annual assessed contributions) ja vabatahtlike sissemaksetega. Komisjoni rahaliselt panustanutel on õigus sissemakseteks tehtud kulud hiljem Venemaalt välja nõuda.

Lõike 3 kohaselt määrab liikmete iga-aastased sissemaksed kindlaks finantskomitee. Jõustumiseks peab sissemaksete jaotuse kinnitama ka assamblee (artikli 7 lõike 4 punkt j). Sissemaksete kindlaksmääramiseks kasutatakse EN üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase jaotuse kindlaksmääramise kriteeriumeid (vt EN Ministrite Komitee 4. novembri 1994. aasta resolutsioon (94)31 EN eelarvetesse liikmesriikide maksete jaotuse arvutamise meetodi kohta) ning assamblee võib neid kriteeriumeid vajadusel kohandada. Kohandamine peab siiski vastama samadele põhimõtetele, mille põhjal EN kriteeriumid on koostatud. Sissemaksete arvutamisel võetakse arvesse riigi rahvaarvu ja sisemajanduse kogutoodangut (SKT), kusjuures SKT osatähtsus arvutamise valemis on viis korda suurem, kui elanikkonna arvu oma. Arvutamise käigus määratakse muuhulgas minimaalne ja maksimaalne sissemakse suurus, mis on väljendatud protsendina komisjoni aastaeelarvest.

Lõike 4 kohaselt võib komisjon vastu võtta ja kasutada oma tööga seotud vabatahtlikke sissemakseid, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas komisjoni volituste ja ülesannetega. Muudelt üksustelt peale komisjoni liikmete ja vaatlejate (nt mõni riik või rahvusvaheline organisatsioon) sissemakse vastuvõtmine on võimalik üksnes juhul, kui finantskomitee on selle eelnevalt heaks kiitnud.

Lõike 5 kohaselt on komisjonil EN raamistikus oma eelarve. Assamblee võtab igal aastal vastu komisjoni järgmise aasta eelarve, mille on koostanud sekretariaat ja mille on läbi vaadanud finantskomitee.

Eelarve kuulumine EN raamistikku tähendab siinkohal eelkõige seda, et eelarve koostamisel, selle täitmisel ja aruandluses kohaldatakse EN finantseeskirju (lõige 6).

Lõikes 7 on sätestatud, et assamblee võib peatada komisjoni liikme õigused, kui ta leiab, et liige ei ole täitnud oma rahalisi kohustusi.

VII osa – Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register

Artikliga 24 reguleeritakse kahjude registri töö üleviimist komisjoni koosseisu.

Lõike 1 kohaselt alustatakse pärast komisjoni asutamist ja tegevdirektori ametisse nimetamist esimesel võimalusel ettevalmistusi kahjude registri üleviimiseks komisjoni koosseisu. Üleviimine on vajalik selleks, et komisjon saaks alustada sisulist tööd registris registreeritud kahjunõuete läbivaatamiseks ja hindamiseks. Kui registri üleviimine on lõpule viidud, saab registrist komisjoni osa. Register on loodud EN laiendatud osalise kokkuleppega (EN Ministrite Nõukogu 12. mai 2023, aasta resolutsioon CM/Res(2023)3) ja see toimib EN raamistikus iseseisva üksusena kuni see viiakse kahjunõuete komisjoni koosseisu üle ja jätkab oma tööd komisjoni koosseisus.

Üleviimise ettevalmistamiseks teeb tegevdirektor koostööd registri ja/või EN-ga eesmärgiga anda registri töö sobival ajal üle komisjonile nii, et on tagatud registri katkematu töö kuni selle lõpetamiseni, ning teave registri valduses olevate kahjunõuete ja tõendite kohta on antud komisjoni käsutusse. Selline üleandmine hõlmab registri digiplatvormi, sealhulgas kogu sellel sisalduvat teavet kahjunõuete ja tõendite kohta, muid dokumente, registri arhiive, registri vallas- ja kinnisvara, sealhulgas pangakontosid, IT-seadmeid, tarkvara ja nende mis tahes litsentse, registri lepinguid ja kokkuleppeid, samuti kõiki seonduvaid andmeid, nii et komisjon saab registri õigusjärglaseks.

Lõike 2 kohaselt abistavad assamblee, nõukogu ja liikmed tegevdirektorit vastavalt vajadusele ja asjakohasusele registri töö komisjoni koosseisu üleviimise ettevalmistamisel.

Lõike 3 ja artikli 7 lõike 4 punkti g kohaselt on üleviimise teostamiseks vaja assamblee otsust, mille tegemisel võtab assamblee arvesse üleviimise tagajärgi liikmete sissemaksetele. Üleviimise tagajärjel suurenevad liikmete sissemaksed komisjoni eelarvesse, kuid samal ajal lõpevad sissemaksed registri eelarvesse. Juhul, kui üleviimise hetkel on komisjoni liikmete ring sarnane registri liikmeskonnale, siis kokkuvõttes kulu liikmete jaoks oluliselt ei muutu. Oma otsuse tegemisel hindab assamblee, millal on komisjoni liikmete hulk piisav, et registri üleviimine teoks teha. Selle otsuse tegemiseks on vaja assamblees kahekolmandikulist häälteenamust, kusjuures kõik komisjoni suurrahastajad peavad olema otsuse poolt (artikli 9 lõige 2). Pärast assamblee otsust viib tegevdirektor läbi registri töö üleviimise komisjoni koosseisu ja annab assambleele kinnituse, kui üleandmine on lõpetatud ja komisjon võib alustada tööd kahjunõuetega.

Artiklis 25 käsitletakse registri töö jätkamist komisjoni raames

Lõike 1 kohaselt jätkuvad registri ülesanded, sealhulgas kahjunõuete esitamise korraldamine, komisjoni osana.

Lõike 2 kohaselt võtab nõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased eeskirjad ja korra. Need põhinevad suures osas registri praegustel eeskirjadel ja korral.

VIII osa – lõppsätted

Artiklis 26 käsitletakse vaidluste lahendamist.

Kui liikmete vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad need liikmed vaidluse lahendada läbirääkimiste või muude nende valitud rahumeelsete vahendite abil, sealhulgas assamblee kaudu, mis hõlbustab selliste vaidluste rahumeelset lahendamist.

Artikli 27 käsitletakse komisjoni liikmesust ja vaatlejate staatust.

Lõikes 1 sätestatakse, et arvestades konventsiooni artiklis 28 sätestatud erisusi võib iga riik, Euroopa Liit ja mis tahes muu piirkondliku integratsiooni organisatsioon saada komisjoni liikmeks, kui temast saab konventsiooniosaline konventsioonis sätestatud korras. Artiklis 28 on sätestatud tingimused Venemaa komisjoniga ühinemiseks. Konventsiooniosaliseks saamise tingimused ja kord on sätestatud artiklites 30 ja 31.

Lõike 2 kohaselt võib assamblee võib kutsuda mis tahes riiki, piirkondliku integratsiooni organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni saama komisjoni vaatlejaks vastavalt assamblee kehtestatud tingimustele. Iga riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon võib taotleda vaatlejaks saamist. Assamblee kehtestab tingimused, mille täitmine on vaatlejaks saamise eelduseks, ning hindab iga taotluse puhul, kas need tingimused on täidetud ja taotlejast võib saada komisjoni vaatleja.

Lõike 3 kohaselt võivad vaatlejad üldreeglina osaleda assamblee istungitel ilma hääleõiguseta ning teha assamblee istungitel suulisi või kirjalikke avaldusi.

Lõikes 4 sätestatakse erandlikud täiendavad õigused teatud suuruses rahalise panuse teinud vaatlejatele. Kui vaatleja teeb komisjoni eelarvesse vabatahtliku sissemakse sellises summas, mida ta peaks kohustusliku sissemaksena maksma juhul, kui ta oleks komisjoni liige, siis saab ta selleks eelarveaastaks õiguse osaleda assamblees komisjoni eelarve, finantsaruande ja tegevusaruande vastuvõtmisel koos õigusega nimetatud otsuste tegemisel hääletada. Selle õiguse saab ta ainult selle eelarveaasta jooksul, mille eest ta sellise sissemakse tegi.

Lõikes 5 sätestatakse, et sellise liikme, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist, õigused võidakse peatada ja assamblee võib paluda tal konventsioonist taganeda. Taganemine toimub artiklis 35 sätestatud denonsseerimise teel. Kui selline liige taganemise nõuet ei täida, võib assamblee otsustada, et selline liige ei ole enam liige alates assamblee määratud kuupäevast.

Lõikes 6 sätestatakse, et assamblee võib peatada või tühistada vaatleja staatuse sellisel vaatlejal, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist. Assamblee kehtestab sellise otsuse tegemiseks vajaliku korra.

Artiklis 28 käsitletakse Venemaa võimalikku liikmesust komisjonis ja osalemist komisjoni organite töös. Kuna komisjoni asutamise vajadus ja kogu selle töö on tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist, on Venemaa komisjoniga ühinemisele seatud täiendavad tingimused ning liikmeks saamise korral on Venemaa tegevusele komisjonis seatud piirangud. Artikliga 28 antakse Venemaale selge võimalus tunnistada vastutust oma rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest ning heastada komisjonis osalemise kaudu oma rikkumistega põhjustatud kahju, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju.

Lõike 1 kohaselt võib Venemaa komisjoni liikmeks saada igal ajal, väljendades oma nõusolekut olla seotud konventsiooniga selle artikli 31 kohaselt ja tingimusel, et ta esitab konventsiooniga ühinemise kirjale lisatava deklaratsiooni, milles tunnistab täielikult oma vastutust, nõustub täitma komisjoni otsuseid kahjuhüvitiste kohta ja andma selleks vahendid ning nõustub hüvitama liikmete ja vaatlejate sissemaksed komisjoni kulude katmiseks. Vastutuse tunnistamise osas on ette antud väga detailne sõnastus. Venemaa peab tunnistama oma vastutust rahvusvahelise õiguse alusel kahju, kaotuste ja vigastuste eest, mille ta on põhjustanud oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas tema agressioon, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga, ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumised. Vastutus hõlmab kahju, mille Venemaa on põhjustanud:
▪ Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd;
▪ Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina riigisisestele õigusaktidele, kui viimased kuuluvad kohaldamisele;
▪ Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele;
▪ kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele.

Lõike 2 kohaselt peab assamblee veenduma, et Venemaa ühinemise kirjale lisatud deklaratsioon vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Lõikes 3 sätestatakse, et niipea kui Venemaa avaldab huvi komisjoni liikmeks saamise vastu, võtab nõukogu vastu edasised eeskirjad, mis reguleerivad Venemaa osalemist komisjoni töös. Need eeskirjad kinnitab assamblee konsensuse alusel.

Lõike 4 kohaselt võib Venemaa igal ajal taotleda, et teda kutsutaks komisjoni vaatlejaks konventsiooni artikli 27 kohaselt. Artikli 27 lõike 2 kohaselt kehtestab assamblee tingimused, mille täitmisel võib keegi vaatlejaks saada. Ka Venemaa puhul otsustab assamblee, kas Venemaa vastab neile tingimustele, mille täitmine on eelduseks vaatlejaks saamise kutse andmisele.

Artiklis 29 nimetatakse, et konventsiooni hoiulevõtja on EN peasekretär. See tuleneb asjaolust, et tegu on EN avatud konventsiooniga.

Artiklis 30 käsitletakse konventsiooni allakirjutamist, ratifitseerimist, heakskiitmist ja jõustumist.

Lõike 1 kohaselt on konventsioon allakirjutamiseks avatud kolme gruppi kuuluvatele riikidele ja lisaks EL-le. Nendeks on:
• kõik EN liikmesriigid;
• kõik teised riigid ja samuti Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil;
• ning kõik teised riigid, kes hääletasid ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt.

Nimetatud gruppidesse kuuluvad riigid saavad konventsioonile alla kirjutada igal ajal alates selle allakirjutamiseks avamisest diplomaatilisel konverentsil, mis on plaanitud toimuma 16. detsembril 2025 Haagis.

Lõike 2 kohaselt tuleb konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. See, kas konkreetne riik peab konventsiooni ratifitseerima või heaks kiitma ja kas seda tuleb teha parlamendis või valitsuses, sõltub iga riigi riigisisesest õigusest. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule EN peasekretärile.

Lõike 3 kohaselt jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
◦ kakskümmend viis allakirjutanut on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud lõike 2 kohaselt (ehk andnud hoiulevõtjale üle ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja) ja
◦ nende allakirjutanute individuaalsed sissemaksed registri 2025. aasta eelarvesse moodustavad kokku vähemalt 50% registri 2025. aasta kogu eelarvest.

Vastavalt kohandatud 2025. aasta eelarvele (dokument RD4U-COP(2024)16, lk 6, tabel 7), mille registris osalejate konverents võttis vastu 11. oktoobril 2024 (dokument RD4U-COP(2024)18, lk 3), moodustab 50% registri 2025. aasta kogueelarvest 3 692 150 eurot. Nende allakirjutanute puhul, kes ei ole teinud sissemakset registri eelarvesse 2025. aastaks, kasutatakse käesoleva punkti b kohaste individuaalsete sissemaksete arvutamiseks summat, mis oleks olnud nende arvestuslik sissemakse registri eelarvesse, kui nad oleksid olnud registris osalejad.

Kahe kriteeriumi kombineerimine on vajalik selleks, et konventsiooni jõustumise ajal oleks tagatud piisav rahvusvaheline toetus komisjoni asutamisele (ratifitseerimiste arv) ja ühtlasi oleks tagatud ka piisav rahastus, et komisjon saaks tegevust alustada.

Lõikes 4 sätestatakse, et arvestades konventsiooni artiklis 28 sätestatud erisustega (puudutavad Venemaa ühinemist), jõustub konventsioon iga lõikes 1 nimetatud allakirjutanud riigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud, järgmise kuu esimesel päeval pärast kolme kuu möödumist ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise kuupäevast.

Artiklis 31 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.

Lõike 1 kohaselt võivad konventsiooniosalised pärast konventsiooni jõustumist kutsuda assamblee kaudu konventsiooniga ühinema kõiki riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes ei osalenud konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil ega hääletanud ÜRO Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt. Pärast konventsiooni jõustumist võivad sellega ühineda kõik riigid, kes seda soovivad, kuid see käib esmalt läbi assamblee kutse.

Lõikes 2 sätestatakse, et olenemata lõikest 1 ja kooskõlas konventsiooni artikliga 28 võib Venemaa Föderatsioon ühineda konventsiooniga igal ajal. Seega võib Venemaa konventsiooniga ühineda ka enne selle jõustumist, kui ta täidab kõik artiklis 28 sätestatud tingimused.

Lõikes 3 sätestatakse, et iga ühineva riigi ja piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiuleandmise päevast.

Artiklis 32 käsitletakse konventsiooni territoriaalse kohaldamise erisusi.

Lõike 1 kohaselt võib iga riik konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada selle riigi territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. See puudutab eelkõige riike, kelle koosseisus on erineva staatusega territooriume, näiteks autonoomsed piirkonnad.

Lõike 2 kohaselt võib iga riik mis tahes hilisemal kuupäeval EN peasekretärile adresseeritud deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist selle riigi mis tahes muule territooriumile, mis on nimetatud deklaratsioonis ja mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil EN peasekretär on kõnealuse deklaratsiooni kätte saanud.

Lõike 3 kohaselt võib lõigete 1 ja 2 alusel tehtud deklaratsiooni mis tahes sellises deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, saates sellekohase teate EN peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil EN peasekretär on teate kätte saanud.

Artiklis 33 käsitletakse konventsiooni muutmist.

Lõike 1 kohaselt võib iga liige esitada konventsiooni muudatusettepanekuid.

Lõike 2 kohaselt võivad konventsiooni muudatusettepanekud sisaldada ettepanekut laiendada konventsiooni ajalist kohaldamisala nii, et see hõlmaks kahju hüvitamise nõudeid kahjude, kaotuste või vigastuste osas, mis on põhjustatud Venemaa poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega. Seda teemat on avatud eespool preambuli ja artikli 3 lõike 1 selgitustes.

Lõike 3 kohaselt edastab EN peasekretär edastab muudatusettepanekud liikmetele. Samuti teavitab ta sellest assambleed.

Lõikes 4 sätestatakse, et assamblee vaatab muudatusettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta. Vastuvõtmine võib toimuda ka hääletamise teel, kui konsensust ei saavutata. Sel juhul on vastuvõtmiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. Kuid selline muudatusettepanek saab jõustuda üksnes siis, kui kõik konventsiooniosalised on selle ratifitseerinud või heaks kiitnud.

Lõike 5 kohaselt edastab EN peasekretär edastab assamblee vastuvõetud muudatusettepaneku teksti liikmetele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.

Lõike 6 kohaselt jõustuvad vastu võetud muudatusettepanekud kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kõik liikmed on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud, et nad on need ratifitseerinud või heaks kiitnud.

Artikli 34 kohaselt ei saa konventsiooni sätete suhtes reservatsioone teha.

Artiklis 35 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.

Lõike 1 kohaselt võib iga liige igal ajal pärast seda, kui konventsioon on jõustunud, selle denonsseerida. Denonsseerimiseks tuleb läbida vastava riigisisene menetlus, mida reguleeritakse iga riigi riigisisese õigusega, ning saata seejärel sellekohane teade EN peasekretärile.

Lõike 2 kohaselt jõustub denonsseerimine selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele kuupäevast, mil EN peasekretär on teate kätte saanud. Venemaa poolt denonsseerimise korral on denonsseerimise jõustumise tähtaeg kümme aastat või kuni konventsiooni lõpetamiseni konventsiooni artikli 36 kohaselt, olenevalt sellest, kumb sündmus saabub varem.

Lõike 3 kohaselt ei ole denonsseerimisel tagasiulatuvat mõju denonsseerivale liikmele tema liikmesuse ajal talle konventsioonist tulenenud kohustustele. Seega ei saa denonsseerinud riik jätta talle liikmeksoleku ajal kehtinud konventsioonijärgseid kohustusi täitmata põhjendusega, et ta on konventsiooni denonsseerinud.

Artiklis 36 käsitletakse konventsiooni kestust ja lõpetamist.

Lõike 1 kohaselt kehtib konventsioon vähemalt kümme aastat alates selle jõustumisest. Sellest ainus erand on sätestatud lõikes 4.

Lõike 2 kohaselt jääb konventsioon pärast esialgset kümneaastast perioodi kehtima veel kuni viieaastasteks järjestikusteks perioodideks, kui assamblee otsustab vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega aasta jooksul enne jooksva perioodi lõppu, et see peaks jääma kehtima. Seega on iga pikendamise jaoks vaja assamblee aktiivset positiivset otsust ja selle otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus on assamblee üldreeglist kõrgem (2/3 häälteenamuse asemel 3/4 kõigist liikmetest).

Lõike 3 kohaselt võib assamblee igal ajal pärast konventsiooni jõustumise kümnendat aastapäeva vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega konventsiooni lõpetada ja komisjoni tegevuse lõpetada.

Lõikes 4 on sätestatud kaks olukorda, mille korral konventsioon lõpetatakse. Esimene on juhul, kui konventsiooni denonsseerimiste tulemusel langeb konventsiooni osaliste arv alla konventsiooni jõustumiseks vajaliku ratifitseerimiste arvu ehk alla 25. Sellisel juhul jõustub konventsiooni lõpetamine kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil EN peasekretär on saanud kõnealuse sündmuse tinginud denonsseerimisteate, välja arvatud juhul, kui kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil konventsiooniosaliste arv langeb all 25, otsustab assamblee konsensuse alusel, et konventsioon peaks jääma jõusse ja et komisjon peaks jätkama teatava ajavahemiku jooksul (lõige 5).

Samuti tuleb konventsioon lõpetada juhul, kui komisjonil ei ole piisavalt vahendeid, et rahastada oma järgmise kaheteistkümne kuu eeldatavaid kulusid ja komisjon ei suuda leida alternatiivseid vahendeid komisjoni rahastamiseks. Sellisel juhul jõustub võimalikult kiiresti pärast assamblee otsust see lõpetada (lõige 6).

Lõike 7 kohaselt tagab assamblee konventsiooni lõpetamise ja komisjoni tegevuse lõpetamise korral kogu teabe komisjonile laekunud kahjunõuete ja tõendite kohta, tema otsuste ja muude dokumentide, sealhulgas arhiivide edasise säilitamise.

Lõikes 8 sätestatakse, et enne konventsiooni lõpetamist ja komisjoni tegevuse lõpetamist vastavalt kõnesolevale artiklile võtab assamblee vastu vajaliku üleminekukorra.

Artiklis 37 käsitletakse teavitusi. Selle kohaselt teavitab EN peasekretär EN liikmesriike, teisi riike ja EL-i, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, kõiki allakirjutanuid, kõiki konventsiooniosalisi ja kõiki teisi riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema, järgmistest sündmustest:
• konventsiooni allakirjutamistest;
• ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmistest;
• konventsiooni jõustumise kuupäevast konventsiooni artikli 30 kohaselt;
• igast muudatusest, mis on assamblees artikli 33 kohaselt vastu võetud, ning selle jõustumise kuupäevast;
• igast konventsiooni artikli 6 lõike 5 kohaselt esitatud deklaratsioonist (immuniteedi kohaldamata jätmisest liiklusrikkumiste puhul);
• igast konventsiooni artikli 35 kohaselt esitatud denonsseerimisest;
• mis tahes muust konventsiooniga seotud aktist, deklaratsioonist, teatisest või teatest.

Konventsioon kirjutatakse alla inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.


4. Eelnõu terminoloogia

Korralduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

Konventsiooni eelnõu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud varasemate asjakohaste välislepingute tõlgetes kasutatud terminitest. Konventsioon on tõlgitud eesti keelde inglise keelest ja tõlge on informatiivne.


5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist konventsioonis.


6. Korralduse ja seaduse mõjud

Konventsioon ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ega ka riigi regionaalarengule või riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Konventsioon mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ja julgeolekut.

Välispoliitiliselt ja pidades silma riigi julgeolekut on Eesti olnud väga aktiivne Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seonduvatel teemadel ning aktiivselt toetanud nii agressioonikuriteo eritribunali loomist, sõjakahjude hüvitamist kui muid Ukraina vastu toime pandud agressiooniga seonduvaid teemasid, on edendab konventsiooni vastuvõtmine, jõustumine ja Eesti selles osalemine meie välispoliitiliste eesmärkide saavutamist. Aktiivsus nimetatud teemadel on välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse, aspektist, kuid kaugemale vaatavalt tagab meie riigi julgeoleku. Väga oluline on näidata, et agressioon ei jää karistamata, agressor peab hüvitama agressiooniga tekitatud kahjud ning et rahvusvaheline üldsus ei jäta agressioonile reageerimata.

7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Konventsiooni rakendamiseks vajalikud lisakulud riigi eelarvele tekivad pärast seda, kui konventsioon on jõustunud. Konventsioonis osalemine toob endaga kaasa iga-aastase sissemakse tasumise, mis sõltub kokkuleppe osaliste arvust. Kui kahjude registri üleviimine kahjunõuete komisjoni koosseisu on lõpule viidud, suunatakse ka praegu registri eelarvesse tehtavad sissemaksed ümber komisjoni eelarvesse.

Hinnanguliste arvutuste kohaselt on komisjoni esialgne eelarve pärast konventsiooni jõustumist samas suurusjärgus, nagu praegu registri eelarve. Registri 2026. aasta eelarve on 7 778 100 EUR. Pärast seda kui register on komisjoni koosseisu üle viidud ning komisjon alustab tööd esimese kolme paneeliga, on selle esimese reaalse tegevusaasta eelarve 7 672 150 EUR. Seejärel kasvab eelarve vastavalt sellele, kui palju paneele juurde luuakse. Hinnanguliselt on täisvõimsuses tegutsemiseks vaja 10 paneeli korraga ja selle saavutamisel on eelarve prognoosi kohaselt 15 754 150 EUR. Selleni võiks jõuda neljandal täistegevusaastal.

Eesti sissemakse kahjude registri 2026. aasta eelarvesse on 27 437 EUR. Kahjude registril on hetkel 45 liiget. Lisaks liikmete sissemaksetel on registri eelarvesse vabatahtlike sissemaksetega panustanud ka toetajaliikmed (nt USA, Kanada). Eesti sissemakse suurus kahjunõuete komisjoni eelarvesse sõltub sellest, mitu liiget komisjonil konventsiooni jõustumisel on ja milline on nende riikide SKP ja rahvaarvu põhjal arvutatud sissemaksete jaotus. Arvestades, et konventsioon jõustub siis, kui selle on ratifitseerinud või heaks kiitnud vähemalt 25 konventsioonile allakirjutanut ja nende sissemaksed peavad katma vähemalt 50% registri 2025. aasta eelarvest, siis on võimalik, et Eesti esimese täistegevusaasta sissemakse on mõnevõrra suurem, kui praegune registri sissemakse. Kuid täpset suurust saab arvutada siis, kui on teada, millised riigid on selleks ajaks komisjoni liikmed.

Eesti sissemaksete kulud kaetakse Välisministeeriumi valitsemisala eelarvest.


8. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldkorras.

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ning see jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
a) kakskümmend viis allakirjutanut on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud (s.t esitanud EN peasekretärile konventsiooni ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja) ja
b) nende allakirjutanute individuaalsed sissemaksed kahjude registri, mis on tervikliku kompensatsioonimehhanismi esimene sammas, 2025. aasta eelarvesse moodustavad kokku vähemalt 50% registri 2025. aasta kogu eelarvest.

Eesti soovib välispoliitilistel eesmärkidel olla riikide seas, kes kirjutavad esimestena konventsioonile alla selle pidulikul allkirjastamiseks avamise tseremoonial.


9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse andmiseks EIS-i kaudu.

EELNÕU
17.11.2025

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni
ratifitseerimise seadus

§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsioon.

§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.



Lauri Hussar 
Riigikogu esimees 
 
Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a 
 
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025  
 
(allkirjastatud digitaalselt)


















Convention Establishing
an International Claims Commission
for Ukraine

Approved by CAHEC on 12 September 2025

Table of Contents
Preamble 2
PART I – USE OF TERMS 4
Article 1. Definitions 4
Part II – ESTABLISHMENT, MANDATE, AND FUNCTIONS OF THE INTERNATIONAL CLAIMS COMMISSION FOR UKRAINE 5
Article 2. Establishment of the International Claims Commission for Ukraine 5
Article 3. Mandate and Functions of the Commission 5
PART III – LEGAL STATUS AND SEAT 6
Article 4. Legal Personality 6
Article 5. Seat 6
Article 6. Privileges and Immunities 7
PART IV – ORGANISATIONAL STRUCTURE 8
Article 7. Assembly 8
Article 8. Financial Committee 9
Article 9. Voting in the Assembly 10
Article 10. Council 10
Article 11. Commissioners 12
Article 12. Panels 13
Article 13. Secretariat 13
Article 14. Executive Director 13
Article 15. Independence 14
PART V – CLAIMS AND PROCEDURE 15
Article 16. Examination of Claims by Panels 15
Article 17. Decision-making of the Panels 15
Article 18. Decision-making on Recommendations of Panels 15
Article 19. Judgments or Awards by Courts or Tribunals and Other Adjudicative Bodies 16
Article 20. Standards and Safeguards 16
Article 21. Funding of Compensation Awarded and Enforcement 17
Article 22. Mechanics for Payment of Compensation Awarded 17
PART VI – FINANCING Of THE COMMISSION 17
Article 23. Financing and Budget 17
PART VII – REGISTER OF DAMAGE CAUSED BY THE AGGRESSION OF THE RUSSIAN FEDERATION AGAINST UKRAINE 18
Article 24. Transfer of the Work of the Register 18
Article 25. Continuation of the Work of the Register Within the Framework of the Commission 18
PART VIII – FINAL CLAUSES 18
Article 26. Dispute Settlement 18
Article 27. Membership and Observer Status 18
Article 28. Membership of the Russian Federation and Participation in the Work of the Bodies of the Commission 19
Article 29. Depositary 20
Article 30. Signature, Ratification, Acceptance, Approval, and Entry into Force 20
Article 31. Accession 21
Article 32. Territorial Application 21
Article 33. Amendments 22
Article 34. Reservations 22
Article 35. Denunciation 22
Article 36. Duration and Termination 22
Article 37. Notifications 23

Preamble
[List of States and the European Union],
Recalling the obligations of all States under Article 2 of the Charter of the United Nations, including the obligation to refrain in their international relations from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any State, or in any other manner inconsistent with the purposes of the United Nations, and to settle their international disputes by peaceful means;
Expressing grave concern at the loss of life, civilian displacement, catastrophic destruction of infrastructure and natural resources, loss of public and private property, and economic calamity caused by the Russian Federation’s aggression against Ukraine;
Bearing in mind the importance of maintaining and strengthening international peace founded upon freedom, equality, justice, and respect for human rights, and of developing friendly relations among nations irrespective of their political, economic, and social systems or the levels of their development;
Recalling United Nations General Assembly resolution ES-11/1 of 2 March 2022, entitled “Aggression against Ukraine”, in which the General Assembly deplored in the strongest terms the aggression by the Russian Federation against Ukraine in violation of Article 2(4) of the Charter of the United Nations;
Recalling the International Law Commission’s Articles on the Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts and the obligation of the responsible State to make full reparation for the injury caused by the internationally wrongful act;
Recalling United Nations General Assembly resolution 60/147 of 16 December 2005, in which the General Assembly adopted the Basic Principles and Guidelines on the Right to a Remedy and Reparation for Victims of Gross Violations of International Human Rights Law and Serious Violations of International Humanitarian Law;
Recalling United Nations General Assembly resolution ES-11/5 of 14 November 2022, entitled “Furtherance of remedy and reparation for aggression against Ukraine”, in which the General Assembly recognised that the Russian Federation must be held to account for any violations of international law in or against Ukraine, including its aggression in violation of the Charter of the United Nations, as well as any violations of international humanitarian law and international human rights law;
Recalling that in resolution ES-11/5, the General Assembly further recognised that the Russian Federation must bear the legal consequences of all of its internationally wrongful acts, including making reparation for the injury, including any damage, caused by such acts;
Recalling that the General Assembly further recognised the need for the establishment, in cooperation with Ukraine, of an international mechanism for reparation for damage, loss, or injury, and arising from the internationally wrongful acts of the Russian Federation in or against Ukraine;
Recalling that the General Assembly recommended the creation by Member States, in cooperation with Ukraine, of an international register of damage to serve as a record, in documentary form, of evidence and claims information on damage, loss, or injury to all natural and legal persons concerned, as well as the State of Ukraine, caused by internationally wrongful acts of the Russian Federation in or against Ukraine, as well as to promote and coordinate evidence-gathering;
Welcoming the creation of the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine through Resolution CM/Res(2023)3 of the Committee of Ministers of the Council of Europe of 12 May 2023 establishing the Enlarged Partial Agreement on the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine as confirmed by Resolution CM/Res(2025)3 of the Committee of Ministers of the Council of Europe of 9 July 2025;
Noting also that the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine is operational and receives, processes, and records claims in accordance with its Statute;
Recalling the Statute of the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine, which stipulates that the work of the Register, including its digital platform with all data about claims and evidence recorded therein, is intended to constitute the first component of a future international compensation mechanism to be established by a separate international instrument in cooperation with Ukraine;
Noting that this Convention is such an international instrument and that it establishes the International Claims Commission for Ukraine, which constitutes the second component of the international compensation mechanism that may also include, as the third component, a future compensation fund mandated to pay compensation for damage, loss, or injury caused by the Russian Federation’s internationally wrongful acts in or against Ukraine;
Noting that whilst this Convention addresses internationally wrongful acts committed by the Russian Federation in or against Ukraine on or after 24 February 2022, this does not absolve the Russian Federation of any responsibility for its internationally wrongful acts committed in or against Ukraine on or after 20 February 2014, nor does it preclude the possibility of a future amendment to this Convention to allow its temporal scope to be extended to 20 February 2014;
Committing to implement the provisions of this Convention in conformity with international law;
Have agreed this Council of Europe Open Convention as follows:
PART I – USE OF TERMS
Article 1. Definitions
For the purposes of this Convention:
(a) “Assembly” shall mean the Assembly of the Members of the Commission established in accordance with Article 7 of this Convention;
(b) “Claims” within the meaning of Article 3 of this Convention shall mean claims submitted to the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine in accordance with its rules and, after the transfer of the work of the Register to the Commission under Part VII of this Convention, the claims submitted in accordance with the rules and procedures referred to in Article 25 of this Convention;
(c) “Commission” shall mean the International Claims Commission for Ukraine established by this Convention;
(d) “Commissioner” shall mean an individual elected as a member of a Panel in accordance with Article 11 of this Convention;
(e) “Council” shall mean the Council of the Commission established in accordance with Article 10 of this Convention;
(f) “Executive Director” shall mean the Executive Director of the Commission appointed in accordance with Article 14 of this Convention;
(g) “Financial Committee” shall mean the Financial Committee of the Commission established in accordance with Article 8 of this Convention;
(h) “Major Contributor” shall mean any Member which, in any financial year, contributes the highest level of obligatory contributions to the budget of the Commission based on the criteria set out in Resolution (94)31 of the Committee of Ministers of the Council of Europe of 4 November 1994;
(i) “Member” shall mean any State or Regional Integration Organisation that has become a Member of the Commission by becoming a Party to this Convention in accordance with Articles 28, 30, or 31 of this Convention;
(j) “Observer” shall mean any State, Regional Integration Organisation, or international organisation that has become an Observer of the Commission in accordance with Article 27(2) of this Convention;
(k) “Panel” shall mean a Panel of Commissioners established in accordance with Article 12 of this Convention;
(l) “Regional Integration Organisation" shall mean an organisation constituted by sovereign States of a given region, to which its member States have transferred competence in respect of matters governed by this Convention;
(m) “Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine” or “Register” shall mean the Register of Damage Caused by the Aggression of the Russian Federation against Ukraine established through Resolution CM/Res(2023)3 of the Committee of Ministers of the Council of Europe of 12 May 2023 as confirmed by Resolution CM/Res(2025)3 of the Committee of Ministers of the Council of Europe of 9 July 2025;
(n) “Rules and Regulations” shall mean the rules and regulations governing the work of the Commission adopted by the Council in accordance with subparagraph 2(c) of Article 10 of this Convention and approved by the Assembly in accordance with subparagraph 4(cf) of Article 7 of this Convention;
(o) “Secretariat” shall mean the Secretariat of the Commission established in accordance with Article 13 of this Convention.
Part II – ESTABLISHMENT, MANDATE, AND FUNCTIONS OF THE INTERNATIONAL CLAIMS COMMISSION FOR UKRAINE
Article 2. Establishment of the International Claims Commission for Ukraine
The International Claims Commission for Ukraine is hereby established as an independent body within the institutional framework of the Council of Europe.
Article 3. Mandate and Functions of the Commission
1. The Commission shall be an administrative body that decides Claims for compensation of damage, loss, or injury caused by internationally wrongful acts committed by the Russian Federation in or against Ukraine, including its aggression in violation of the Charter of the United Nations, as well as any violations by the Russian Federation of international humanitarian law and international human rights law:
(a) on or after 24 February 2022;
(b) (i) in the territory of Ukraine within its internationally recognised borders, which includes its land, airspace, internal waters, and territorial sea;
(ii) in the exclusive economic zone of Ukraine and on its continental shelf, in accordance with international law and, as applicable, national legislation of Ukraine; or
(iii) to any aircraft or vessel under the jurisdiction of Ukraine; and
(c) to all natural and legal persons concerned, as well as the State of Ukraine, including its regional and local authorities and state-owned or controlled entities.
2. For the purposes of this Convention, the mandate of the Commission under paragraph 1 above shall mean that the Commission shall review, assess, and decide Claims and determine any reg of compensation due in each case.
3. The Commission shall address all administrative, financial, procedural, factual, legal, and policy issues as required to decide Claims and determine any amount of compensation due in each case.
4. The Commission shall work on the basis that the Russian Federation, under international law, is responsible for all damage, loss, or injury caused by its internationally wrongful acts in or against Ukraine in accordance with paragraph 1 above.
5. The decisions of the Commission, including on amounts of compensation determined and awarded in accordance with this Convention, shall be final. Decisions on amounts of compensation shall be reflective of a fair and just assessment and determination of the value of a Claim.
6. Decisions of the Commission shall, so far as the operation of the Commission is concerned, be considered by all Members of the Commission as finally resolving all factual and legal questions with respect to a Claim.
PART III – LEGAL STATUS AND SEAT
Article 4. Legal Personality
1. The Commission shall possess international legal personality.
2. Accordingly, the Commission shall enjoy such legal capacity as is necessary for the exercise of its functions, fulfilment of its mandate, and the protection of its interests, in particular the capacity to enter into agreements, to acquire and dispose of movable and immovable property, and to institute legal proceedings.
Article 5. Seat
1. The Commission shall have its seat in the territory of one of the Parties to this Convention.
2. The status and operation of the Commission in the host State shall be regulated by a host State agreement concluded between the host State and the Commission.
3. The Commission shall have an office in Ukraine for the purpose of assisting the Assembly, the Council, and the Panels in their functions.
4. The Commission shall enter into arrangements and/or agreements with Ukraine that shall regulate the status and operation of the office of the Commission in Ukraine.
5. The Assembly may decide to establish offices of the Commission in any other State subject to the consent of such State.
Article 6. Privileges and Immunities
1. The Commission, including its office in Ukraine and any offices in other States, shall enjoy in the territory of each State that is a Member such privileges and immunities as are necessary for the exercise of its functions and the fulfilment of its mandate.
2. States that are Members shall, in their territory, apply the rules set out in the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe with respect to the Commission, its offices, the Executive Director, other members of the Secretariat, and experts engaged by the Commission, in particular:
(a) Articles 3 to 7 of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe, with respect to the Commission, including its offices, property, and assets;
(b) Article 18 of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe, with respect to the Executive Director and other members of the Secretariat;
(c) Article 18(a) and (e) of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe with respect to the experts engaged by the Commission.
3. States that are Members shall, in their territory, apply the same privileges and immunities as provided for under Article 16 of the General Agreement on Privileges and Immunities of the Council of Europe with respect to the Commissioners when engaged on the business of the Commission.
4. Representatives of Members in the organs of the Commission, the Commissioners, the Executive Director, other members of the Secretariat, and experts engaged by the Commission shall, in the territory of each State that is a Member, be accorded immunity from legal process of every kind in respect of words spoken or written and acts performed by them in their official capacity, and shall, after the expiry of their terms of office, continue to be accorded such immunity.
5. Any State that is a Member may, by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe, declare that no immunity from legal process conferred on a person by means of paragraphs 2, 3, and 4 above shall apply in the case of an offence against the regulations on motor-vehicle traffic committed by such a person, or in a case of damage caused by a motor-vehicle belonging to or driven by such a person.
6. The privileges and immunities of:
(a) the Commissioners may be waived by the Assembly;
(b) the Executive Director, other members of the Secretariat, and experts engaged by the Commission may be waived by the Secretary General of the Council of Europe.
7. The immunity under subparagraph 2(a) above may be waived by the Assembly. Such waiver of immunity shall not extend to any measure of execution in, or confiscation of, property of the Commission, including its digital platform and all data about Claims and evidence, for which a separate waiver by the Assembly shall be necessary.
8. In the event of denunciation by any Member or termination of this Convention, Members shall continue to grant the immunities referred to in this Article.
PART IV – ORGANISATIONAL STRUCTURE
Article 7. Assembly
1. The Assembly shall be composed of all Members of the Commission.
2. The Assembly shall meet at the seat of the Commission unless the Assembly decides otherwise. The first meeting of the Assembly shall be convened by the depositary of this Convention within one year after its entry into force.
3. The Assembly shall elect a Chair and two Vice Chairs for a period of three years. The Chair of the Assembly, or, in the absence of the Chair, one of the Vice Chairs, shall conduct the proceedings of the Assembly and perform other duties in accordance with the rules of procedure adopted by the Assembly.
4. The Assembly shall:
(a) have overall responsibility for the fulfilment of the mandate of the Commission and oversee the work of the bodies of the Commission;
(b) recommend to Members, the bodies of the Commission, as well as subsidiary organs as referred to in subparagraph (i) below, measures to advance the aims of the Commission;
(c) approve rules and regulations governing the work of the Commission adopted by the Council in accordance with subparagraph 2(c) of Article 10 of this Convention;
(d) elect members of the Council in accordance with Article 10 of this Convention;
(e) approve the roster of candidates to serve as Commissioners and updates to such a roster at least annually;
(f) at its first meeting, and subsequently as needed, elect the Executive Director of the Commission for appointment by the Secretary General of the Council of Europe;
(g) authorise the Executive Director to execute the transfer of the Register to the Commission pursuant to Articles 24 and 25 of this Convention at a time the Assembly deems appropriate, taking into consideration the consequences for the annual assessed contributions of Members;
(h) upon the recommendation of the Council, authorise the Council to establish Panels and appoint the required Commissioners at a time the Assembly deems appropriate, taking into consideration the consequences for the annual assessed contributions of Members;
(i) upon the recommendation of the Council and/or the Executive Director, establish any subsidiary organs necessary for the exercise of the functions of the Commission;
(j) adopt the annual scale of contributions;
(k) adopt the annual budget of the Commission;
(l) adopt the annual financial report of the Commission;
(m) adopt the annual activity report of the Commission; and
(n) perform any other function vested in it by this Convention and any other function necessary for the fulfilment of the mandate of the Commission that is not vested by this Convention in the Council, the Panels of Commissioners, the Executive Director, or the Secretariat. The Assembly may delegate some or all of these other functions to the Council.
5. The Assembly shall meet as often as is necessary, but at least once a year. The Assembly shall convene when it so decides, when requested by the Council, or when requested by any Member if such a request is supported by one-third of the Members. The Chair shall have the right to convene extraordinary meetings of the Assembly in the event of an urgent need. Subject to paragraph 6 below, the presence of a majority of all Members is required for any decision-making of the Assembly.
6. The Assembly may exercise its decision-making through written procedure and by electronic means as determined in the rules of procedure of the Assembly.
7. The Assembly may establish advisory committees to assist with its work in specific areas of relevance to the Assembly or the Commission as a whole.
8. The Assembly shall adopt its own rules of procedure and any other rules or arrangements required for the implementation of its functions.
9. The Secretariat shall serve as the secretariat of the Assembly.
Article 8. Financial Committee
1. The Assembly shall establish the Financial Committee as a subsidiary organ of the Assembly. The Financial Committee shall:
(a) determine the annual assessed contributions of Members in accordance with Article 23(3) of this Convention;
(b) provide advice to the Secretariat in the preparation of the budget of the Commission;
(c) review the draft budget of the Commission for the following year, as prepared by the Secretariat, and report to the Assembly;
(d) review and authorise the acceptance of contributions from entities other than Members and Observers in accordance with Article 23(4) of this Convention;
(e) provide recommendations to the Assembly relating to other relevant financial matters; and
(f) perform any other tasks related to financial matters assigned to it by the Assembly.
2. The Financial Committee shall be comprised of representatives of:
(a) all Members that are the Major Contributors to the budget of the Commission;
(b) other Members and Observers that contribute to the budget of the Commission an amount at least equal to the obligatory contributions of the Major Contributors during the financial year for which they made such a contribution;
(c) other Members elected by the Assembly.
3. The Assembly shall determine the number of Members under subparagraph 2(b) above and the number of Observers under subparagraph 2(c) above. The Assembly shall review such numbers annually. The number of Observers shall not be higher than the number of Members.
4. In the event that the Commission receives sufficient funds wholly from sources other than assessed contributions to meet its budgetary needs, the Financial Committee shall only be comprised of representatives of Members elected by the Assembly.
5. The Financial Committee shall endeavour to adopt its decisions by consensus. Unless otherwise provided in this Convention, where efforts to achieve consensus have been exhausted, the Financial Committee shall adopt decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member of the Financial Committee having one vote. The presence of a majority of members of the Financial Committee is required for any decision-making of the Financial Committee.
6. Decisions on procedural matters shall be adopted by a majority of the votes cast. If there is a doubt or uncertainty as to whether the matter is procedural, the decision shall be adopted in accordance with paragraph 5 above.
7. The Financial Committee shall meet as necessary and report to the Assembly. The Financial Committee may invite Members, Observers, and other States and entities who have supported the Commission financially over the relevant reporting period to be present during the meetings of the Financial Committee.
8. The Secretariat shall provide the necessary administrative support to the Financial Committee.
Article 9. Voting in the Assembly
1. Unless a different threshold is specifically required by this Convention, the Assembly shall adopt its decisions by a two-thirds majority of the votes cast.
2. Decisions under subparagraphs 4(g) and 4(h) of Article 7 of this Convention shall be adopted by a two-thirds majority of the votes cast, including the affirmative votes of all Major Contributors.
3. Decisions on procedural matters shall be adopted by a majority of the votes cast. If there is a doubt or uncertainty as to whether the matter is procedural, the decision shall be adopted in accordance with paragraph 1 above.
4. Each Member shall have one vote in the Assembly.
Article 10. Council
1. The composition of the Council shall be determined as follows:
(a) The Council shall be composed of a minimum of nine and a maximum of fifteen Members. Unless the Assembly decides otherwise, members of the Council shall serve for a period of three years on a rotational basis. The Assembly shall determine the composition of the Council from a list of Members that have expressed an interest in serving on the Council, in the order in which they became a Member.
(b) The Assembly shall determine the initial nine Members that comprise the Council at its first meeting or as soon as possible thereafter.
(c) The Assembly shall determine three additional members of the Council at the meeting following the deposit of the thirtieth instrument of ratification, acceptance, or approval of this Convention or accession to this Convention, and three additional members following the deposit of the fortieth such instrument.
(d) When Ukraine and/or the Russian Federation are members of the Council in accordance with the rules of subparagraph (a) above, they shall abstain from voting under subparagraphs 2(b), 2(c)(ii) to (v), and 2(d) below. When Ukraine and/or the Russian Federation are Members, but not members of the Council, they shall be invited to participate in the meetings of the Council with the right to present their position, but without the right to vote.
(e) The Assembly shall adopt the rules governing the rotation of membership in the Council in accordance with the provisions of this Article, including ensuring continuity when the membership rotates.
2. The Council shall, without prejudice to Article 7 of this Convention:
(a) have responsibility for the exercise of the mandate of the Commission;
(b) appoint the Commissioners from the roster of candidates approved by the Assembly in accordance with subparagraph 4(e) of Article 7 of this Convention and establish Panels in accordance with Article 12 of this Convention;
(c) adopt the rules and regulations governing the work of the Commission, to be subsequently approved by the Assembly, including as regards the determination of:
i. rules and procedures for appointment of Commissioners to and their removal from Panels;
ii. rules and procedures for the submission, review, assessment, and decision of Claims, and for the determination of the amount of compensation due in each case;
iii. standards and requirements for evidence;
iv. rules for evaluation of damage, loss, or injury;
v. standards and approaches to compensation;
vi. procedures for resolving disputed issues;
vii. the order of priority for the review, assessment, and decision of Claims;
viii. the rules and procedures required for continuation of the work of the Register within the framework of the Commission; and
ix. other matters within the competence of the Council;
(d) have the authority to adopt or remit the recommendations of Panels for decisions with respect to amounts of compensation due for Claims considered by Panels, as well as with respect to the legal and factual basis of the recommendations, subject to Articles 17 and 18 of this Convention; and
(e) perform any other function delegated to it by the Assembly.
3. The Council shall meet regularly in order to consider the recommendations of Panels for decisions with respect to considered Claims and to make any other decisions necessary to perform its functions. The Secretariat may participate in the meetings of the Council in an advisory capacity.
4. The Council shall endeavour to adopt its decisions by consensus. Unless otherwise provided in this Convention, where efforts to achieve consensus have been exhausted, the Council shall adopt decisions by a two-thirds majority of the votes cast, with each member of the Council having one vote. Subject to paragraph 5 below, the presence of a majority of members of the Council is required for any decision-making of the Council.
5. The Council may exercise its decision-making through written procedure and by electronic means as determined in its rules of procedure.
6. Decisions on procedural matters shall be adopted by a majority of the votes cast. If there is a doubt or uncertainty as to whether the matter is procedural, the decision shall be adopted in accordance with paragraph 4 above.
7. The Council shall adopt its own rules of procedure and any other arrangements required for the implementation of its functions. The Council shall elect a Chair and one or two Vice Chairs from among its members for terms of office of one year with the possibility of re-election.
8. The Council shall provide reports to the Assembly twice a year. Such reports shall include the number of Claims considered by the Council and the total amount of compensation awarded in each category, as well as a summary of any other significant factual or legal matters relevant to the work of the Commission.
Article 11. Commissioners
1. The appointment of Commissioners shall take place on an inclusive basis, bearing in mind the need for independence, impartiality, integrity, high moral character, experience, professional multidisciplinary expertise, broad geographical representation, and gender balance. The Commissioners shall be experts in fields such as international law, dispute resolution, finance, accountancy, insurance, or damage assessment. The Council may establish additional requirements for the appointment of Commissioners to address specific needs of the Panels.
2. Candidates for Commissioners may be nominated by Members. Candidates can also apply directly to serve as Commissioners. The Secretariat shall organise the process of nomination and application, screen the candidates, and create the roster of eligible candidates to serve as Commissioners.
3. The Secretariat shall submit the roster of candidates to the Assembly for approval.The Secretariat shall submit an updated roster to the Assembly for its approval annually, or as requested by the Assembly or the Council.
4. Candidates cannot be disqualified solely on the basis of their nationality.
5. The terms of engagement of Commissioners, including their remuneration, shall be determined by the Council.
6. Commissioners shall sit in their individual capacity and be available to carry out their duties in an effective manner.
Article 12. Panels
1. Panels shall be established by the Council to review and assess Claims and to determine any amount of compensation due in each case. They shall make recommendations for decisions to the Council for adoption.
2. The Council, upon recommendation of the Secretariat, and bearing in mind considerations of efficiency, flexibility, and workload, shall determine the number of Panels to be established as well as the mandate of each Panel.
3. Each Panel shall be composed of three Commissioners appointed to that Panel by the Council.
4. The Commissioners of each Panel shall, by consensus, designate from among themselves the Chair of that Panel. Should they be unable to reach consensus, the Council shall designate the Chair.
Article 13. Secretariat
1. The Commission shall have a Secretariat headed by an Executive Director.
2. The Secretariat shall, under the authority of the Executive Director, provide substantive, technical, and administrative support for the maintenance and functioning of the Commission.
3. The Secretariat shall possess or procure the necessary expertise for the performance of its functions, including sufficient expertise in relevant domestic law and proficiency in relevant languages.
4. The Council of Europe Staff Regulations and Staff Rules shall apply to the Secretariat. Nationals of all member States of the Council of Europe and nationals of all Members shall be eligible for appointment as staff members of the Commission. The Assembly may further derogate from applicable Council of Europe rules and regulations, including regarding the nationality of staff, if doing so advances the exercise of the functions of the Commission. Such approved derogations shall be communicated to the Committee of Ministers and the Secretary General of the Council of Europe.
Article 14. Executive Director
1. The Executive Director shall represent the Commission and is entitled to act on its behalf.
2. The Executive Director shall be entitled to conclude contracts, agreements, and arrangements on behalf of the Commission. Any international agreements shall be concluded by the Executive Director on behalf of the Commission following prior approval by the Assembly. Any arrangements with national or international bodies providing for any exchange of information on Claims or evidence shall be concluded by the Executive Director on behalf of the Commission following prior approval by the Council.
3. The Secretary General of the Council of Europe shall delegate to the Executive Director such powers as are necessary for the exercise of the duties of the Executive Director with respect to the Secretariat.
4. The Executive Director shall:
(a) have day-to-day responsibility for overseeing and administering the work of the Secretariat;
(b) ensure substantive, technical, administrative, and organisational support for the work of the Assembly, the Council, and the Panels, including regular liaison and preparation of their meetings;
(c) be responsible for forwarding Claims to the Panels for consideration and forwarding recommendations of the Panels to the Council;
(d) liaise with relevant national and international bodies on various issues related to the work of the Commission, including on issues concerning Claims and evidence; and
(e) perform any other function vested in the Executive Director by this Convention or delegated by the Assembly and/or the Council.
5. The Executive Director shall be elected by the Assembly. Upon election by the Assembly, the Executive Director shall be appointed by the Secretary General of the Council of Europe and shall be expected to serve a renewable term of 4 years.
6. Members are invited to nominate candidates for the position, bearing in mind the nature of Claims before the Commission.
7. Candidates should be individuals of integrity, high moral character, appropriate experience, and professional qualifications for the role.
Article 15. Independence
1. The Commissioners, as well as the Executive Director and the other members of the Secretariat, shall be independent in the performance of their duties.
2. In the performance of their duties, the Commissioners, as well as the Executive Director and the other members of the Secretariat, shall not seek or accept instructions from any government or from any other authority or entity external to the Commission. They shall refrain from any action which might reflect negatively on their position as international officials responsible only to the Commission.
3. Each Member, as well as the Council of Europe and its bodies, undertakes to respect the exclusively independent character of the responsibilities of the Commissioners, as well as of the Executive Director and the other members of the Secretariat, and not to seek to influence them in the discharge of their duties.
4. The Commissioners, as well as the Executive Director and the other members of the Secretariat, shall have no personal or financial interest in any matter before the Commission. Any conflict of interest shall be disclosed and dealt with in accordance with the rules of the Commission.
5. Rules on conflicts of interest and disclosure for the Commissioners, as well as, as appropriate, for the Executive Director and the other members of the Secretariat, shall be adopted by the Council.
PART V – CLAIMS AND PROCEDURE
Article 16. Examination of Claims by Panels
1. The Panels shall examine Claims, establish whether the Claims are substantiated, determine any amount of compensation due with respect to each Claim, and make recommendations for decisions to the Council for adoption in accordance with the applicable Rules and Regulations.
2. Panels may request the Secretariat to engage experts to assist them where specialised knowledge, expertise, or experience is required.
3. The examination of Claims shall take place on the basis of the Rules and Regulations. Panels shall determine their own working methods.
4. The Secretariat shall provide administrative, technical, legal, and other assistance to the Panels in the performance of their functions but shall not be involved in the ultimate decision-making of the Panels.
Article 17. Decision-making of the Panels
1. The Panels shall endeavour to adopt their recommendations by consensus. Where efforts to achieve consensus have been exhausted, recommendations for decisions shall be adopted by a majority of the Commissioners on the Panel. The Secretariat shall record whether decisions of the Panels were taken by consensus or by a majority and the outcome of any voting.
2. The recommendations for decisions of the Panels shall be reasoned.
Article 18. Decision-making on Recommendations of Panels
1. The Council shall consider the recommendations of the Panels with respect to Claims as soon as possible after such recommendations are forwarded to the Council. In its assessment of the recommendations, the Council shall follow the grouping of Claims, if any, used by the Panels.
2. Upon full consideration by the Council, a recommendation shall be deemed approved by the Council unless the Council decides, on grounds stipulated by the Rules and Regulations, to remit the recommendation to the Panel, providing the reasons for its decision together with any further guidance, which shall form an integral part of the decision of the Council.
3. The Panel shall consider the guidance of the Council and make a new recommendation as appropriate.
4. In the exceptional situations provided for in the Rules and Regulations, the Council may refer a recommendation of a Panel to an ad hoc review panel established by the Council for that purpose.
5. The ad hoc review panel shall be comprised of three Chairs of Panels. Articles 16 and 17 of this Convention shall apply to ad hoc review panels and their work.
6. Upon full consideration by the Council, the recommendation of the ad hoc review panel shall be deemed approved by the Council unless the Council refers the matter to the Assembly, which shall finally decide the matter in the Council’s stead.
7. A recommendation approved in accordance with this Article shall become the final decision of the Commission with respect to any Claim in question, and shall not be subject to further appeal or review.
8. A record of decision-making of the Assembly, the Council, and any ad hoc review panel shall be maintained by the Secretariat.
Article 19. Judgments or Awards by Courts or Tribunals and Other Adjudicative Bodies
1. In their decision-making, the Panels and the Council shall take into account, as appropriate, relevant judgments or awards by courts or tribunals and other adjudicative bodies established under international law.
2. The Panels and the Council may also take into account relevant judgments or awards by any national courts and tribunals.
3. The Commission, through its bodies, shall take appropriate measures to ensure that no claimant receives double compensation for the same damage, loss, or injury. Members shall endeavour to support the Commission in this regard, in particular through the exchange of information with the Commission, as appropriate.
Article 20. Standards and Safeguards
1. The Commission, including its Council, Panels, and Secretariat, shall operate according to the highest standards of independence, impartiality, fairness, and objectivity.
2. The Commission shall operate in a transparent manner, regularly inform the public about its activities, and duly protect personal data. The rules on transparency, including the rules for the publication of the decisions of the Commission, shall be adopted by the Council.
3. The Council shall adopt rules on the protection of personal data and confidentiality.
4. All proceedings of the Commission shall be conducted ensuring appropriate procedural safeguards.
Article 21. Funding of Compensation Awarded and Enforcement
1. Members recognise that the Russian Federation must bear the legal consequences of all of its internationally wrongful acts, including making reparation for the injury, including any damage, caused by such acts. It is therefore expected that the Russian Federation shall fund the compensation determined and awarded by the Commission under this Convention.
2. Members, with the exception of the Russian Federation, shall not be required to fund the compensation determined and awarded by the Commission.
3. Decisions of the Commission cannot be enforced through courts or other judicial or quasi-judicial institutions within the national jurisdictions of the Members unless expressly permitted by a relevant Member under the national law of that Member.
Article 22. Mechanics for Payment of Compensation Awarded
The Assembly may consider the mechanics for the payment of compensation awarded after funding has become available, including payment from any compensation fund that may be established or designated for this purpose at a point the Assembly agrees appropriate.
PART VI – FINANCING Of THE COMMISSION
Article 23. Financing and Budget
1. Upon the Russian Federation becoming a Member, it shall bear the costs of the Commission from the entry into force of this Convention.
2. Until the Russian Federation bears the costs of the Commission, the Commission shall be financed through the annual assessed contributions of Members and voluntary contributions. Such contributions shall be made without prejudice to the possibility of recovery from the Russian Federation.
3. The annual assessed contributions of Members shall be determined by the Financial Committee, based on the criteria for the determination of the annual scale of contributions for the general budget of the Council of Europe and can be adjusted by the Assembly in accordance with the principles on which that scale is based.
4. The Commission may receive and utilise voluntary contributions connected to its work, including contributions in kind. These contributions shall be consistent with the mandate and functions of the Commission. Contributions from entities other than Members and Observers are subject to the prior authorisation of the Financial Committee.
5. The Commission shall have its own budget within the framework of the Council of Europe. The Assembly shall adopt every year the budget of the Commission for the following year, prepared by the Secretariat and reviewed by the Financial Committee.
6. Subject to the provisions of this Convention, the Financial Regulations of the Council of Europe shall apply.
7. The Assembly may suspend the rights of a Member where it considers that the Member has failed to fulfil its financial obligations under this Convention.
PART VII – REGISTER OF DAMAGE CAUSED BY THE AGGRESSION OF THE RUSSIAN FEDERATION AGAINST UKRAINE
Article 24. Transfer of the Work of the Register
1. As soon as possible after the establishment of the Commission and the appointment of its Executive Director, the Executive Director shall engage with the Register and/or the Council of Europe to make preparations for the transfer of the work of the Register, as appropriate, to the Commission in a way that will ensure the uninterrupted operation of the Register until its termination, and that will place information on Claims and evidence held by the Register at the disposal of the Commission. Such transfer shall include the digital platform of the Register, including all information about Claims and evidence contained therein, other documentation, its archives, its movable and immovable property, including, but not limited to, bank accounts, IT equipment, software and any licences thereto, contracts, and arrangements of the Register, as well as any associated data, in such a way that the Commission becomes the legal successor of the Register.
2. The Assembly, the Council, and the Members shall assist the Executive Director as necessary and appropriate in preparation for the transfer of the work of the Register to the Commission.
3. Following the decision of the Assembly under subparagraph 4(g) of Article 7 of this Convention, the Executive Director shall execute the transfer of the work of the Register to the Commission, and shall certify to the Assembly when such transfer is completed and the Commission can commence its work on the Claims.
Article 25. Continuation of the Work of the Register Within the Framework of the Commission
1. The functions of the Register, including the organisation of the submission of Claims, shall continue as part of the Commission.
2. The Council, upon the proposal of the Executive Director, shall adopt relevant rules and procedures to that effect.
PART VIII – FINAL CLAUSES
Article 26. Dispute Settlement
In the event of a dispute between Members as to the interpretation or application of this Convention, these Members shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any other peaceful means of their choice, including through the Assembly, which shall facilitate the friendly settlement of such disputes.
Article 27. Membership and Observer Status
1. Subject to Article 28 of this Convention, any State, the European Union, and any other Regional Integration Organisation may become a Member of the Commission by becoming a Party to this Convention in accordance with the procedures set out in this Convention.
2. The Assembly may invite any State, Regional Integration Organisation, or international organisation to become an Observer of the Commission in accordance with the terms established by the Assembly. Any State, Regional Integration Organisation, or international organisation may request to be invited to become an Observer.
3. Without prejudice to Article 7 of this Convention, Observers may participate in the meetings of the Assembly without the right to vote and make oral or written statements in the meetings of the Assembly.
4. Observers having made voluntary contributions to the budget of the Commission of an amount at least equal to the amount determined by the Assembly in accordance with subparagraph 4(j) of Article 7 of this Convention, shall have the right to participate in the adoption of the annual budget of the Commission, the annual financial report of the Commission, and the annual activity report of the Commission in accordance with subparagraphs 4(k) to (m) of Article 7 of this Convention with the right to vote in the Assembly during the financial year for which they made such a contribution.
5. Any Member acting in a manner inconsistent with the mandate of the Commission or impeding its functions may be suspended from its rights and requested by the Assembly to withdraw in accordance with Article 35 of this Convention. If such Member does not comply with this request, the Assembly may decide that such Member has ceased to be a Member as from such date as the Assembly may determine.
6. Any Observer acting in a manner inconsistent with the mandate of the Commission or impeding its functions may have its observer status suspended or revoked by the Assembly, in accordance with procedures established by the Assembly.
Article 28. Membership of the Russian Federation and Participation in the Work of the Bodies of the Commission
1. The Russian Federation may become a Member of the Commission at any time by expression of its consent to be bound by this Convention in accordance with Article 31 of this Convention, and on the condition of making a declaration to be attached to an instrument of accession to this Convention that:
(a) it accepts its responsibility under international law for damage, loss, and injury caused by its internationally wrongful acts in or against Ukraine, including its aggression in violation of the Charter of the United Nations, as well as its violations of international humanitarian law and international human rights law:
i. in the territory of Ukraine within its internationally recognised borders, which includes its land, airspace, internal waters, and territorial sea;
ii. in the exclusive economic zone of Ukraine and on its continental shelf, in accordance with international law and, as applicable, national legislation of Ukraine;
iii. to any aircraft or vessel under the jurisdiction of Ukraine;
iv. to all natural and legal persons concerned, as well as the State of Ukraine, including its regional and local authorities and state-owned or controlled entities;
(b) it agrees to honour the decisions of the Commission on compensation and to provide the necessary means for the payment of compensation awarded or some other amount agreed to by Ukraine; and
(c) it agrees to reimburse Members and, where applicable, Observers for their contributions to the costs of the Commission.
2. The Assembly shall satisfy itself that the declaration by the Russian Federation attached to its instrument of accession meets the conditions in paragraph 1 above.
3. The Council shall, as soon as the Russian Federation expresses an interest in becoming a Member of the Commission, adopt further rules governing the participation of the Russian Federation in the work of the Commission. These rules shall be approved by the Assembly by consensus.
4. The Russian Federation may request to be invited to become an Observer of the Commission at any time in accordance with Article 27 of this Convention.
Article 29. Depositary
The Secretary General of the Council of Europe shall be the depositary of this Convention.
Article 30. Signature, Ratification, Acceptance, Approval, and Entry into Force
1. This Convention shall be open for signature by all member States of the Council of Europe, any other States and the European Union that participated in the Diplomatic Conference for the adoption of this Convention, and any other States that voted in favour of United Nations General Assembly resolution ES-11/5 of 14 November 2022, entitled “Furtherance of remedy and reparation for aggression against Ukraine”.
2. This Convention is subject to ratification, acceptance, or approval. Instruments of ratification, acceptance, or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
3. This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which both of the following conditions are met:
(a) twenty-five signatories have expressed their consent to be bound by this Convention in accordance with the provisions of paragraph 2 above; and
(b) the aggregate individual contributions of these signatories to the budget of the Register for 20251 constitute at least 50% of the total of the budget of the Register for 2025.
4. Subject to Article 28 of this Convention, in respect of any signatory referred to in paragraph 1 above that subsequently expresses its consent to be bound by it, this Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the deposit of its instrument of ratification, acceptance, or approval.
Article 31. Accession
1. After the entry into force of this Convention, the Parties to this Convention, through the Assembly, may invite to accede to this Convention any State or Regional Integration Organisation that did not participate in the Diplomatic Conference for the adoption of this Convention and did not vote in favour of United Nations General Assembly resolution ES-11/5 of 14 November 2022, entitled “Furtherance of remedy and reparation for aggression against Ukraine”.
2. Notwithstanding paragraph 1 above, and in accordance with Article 28 of this Convention, the Russian Federation may accede to this Convention at any time.
3. In respect of any acceding State or Regional Integration Organisation, this Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 32. Territorial Application
1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval, or accession, specify the territory or territories of that State to which this Convention shall apply.
2. Any State may, at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory of that State specified in the declaration and for whose international relations it is responsible or on whose behalf it is authorised to give undertakings. In respect of such territory, this Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General of the Council of Europe.
3. Any declaration made under paragraphs 1 and 2 above may, in respect of any territory specified in any such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General of the Council of Europe.
Article 33. Amendments
1. Amendments to this Convention may be proposed by any Member.
2. Proposals for the amendment of this Convention may include a proposal to expand the temporal scope of this Convention to include Claims for compensation for damage, loss, or injury caused by the internationally wrongful acts committed by the Russian Federation in or against Ukraine on or after 20 February 2014.
3. Any proposal for amendment shall be communicated by the Secretary General of the Council of Europe to the Members. The Secretary General of the Council of Europe shall inform the Assembly thereof.
4. The Assembly shall consider and may adopt the proposed amendment.
5. The text of any amendment adopted by the Assembly shall be forwarded by the Secretary General of the Council of Europe to the Members for ratification, acceptance, or approval.
6. Any amendment adopted in accordance with this Article shall enter into force on the thirtieth day following the date on which all Members have informed the Secretary General of the Council of Europe that they have ratified, accepted, or approved it.
Article 34. Reservations
No reservation may be made in respect of the provisions of this Convention.
Article 35. Denunciation
1. At any time after the date on which this Convention has entered into force in accordance with Article 30 of this Convention, any Member may denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.
2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of twelve months after the date of receipt of the notification by the Secretary General of the Council of Europe. In case of a denunciation by the Russian Federation, the expiration period shall be ten years or until the termination of this Convention in accordance with Article 36 of this Convention.
3. No denunciation under this Article shall have any retroactive effect on the commitments and obligations under this Convention during the time of the membership of the denouncing Member.
Article 36. Duration and Termination
1. Without prejudice to paragraph 4 below, this Convention shall remain in force for a minimum period of ten years from its entry into force.
2. It shall remain in force thereafter for successive periods of up to five years if the Assembly, by a majority of at least three-quarters of all Members, by a decision taken within a year before the end of the then-current period, decides that it should remain in force.
3. At any time after the tenth anniversary of this Convention coming into force, the Assembly may, by a majority of at least three-quarters of all Members, terminate this Convention and dissolve the Commission.
4. This Convention shall be terminated by the Assembly if:
(a) as a result of denunciations made in accordance with Article 35 of this Convention, the number of Parties to this Convention falls below the threshold specified in subparagraph 3(a) of Article 30 of this Convention; or
(b) there are insufficient funds to finance the anticipated expenses of the following twelve months of the operations of the Commission operations and the Commission is unable to secure alternative means of financing the Commission.
5. Termination under subparagraph 4(a) above shall be effective twelve months from the date of receipt by the Secretary General of the Council of Europe of the notification of denunciation which triggers this event, unless within three months of the date when the number of Parties to this Convention falls below the threshold specified in subparagraph 3(a) of Article 30 of this Convention, the Assembly by consensus decides that this Convention should remain in force and that the Commission should continue for a specified period.
6. Termination under subparagraph 4(b) above shall be effective as soon as possible after the date of the decision of the Assembly to terminate it.
7. In the event of the termination of this Convention and the dissolution of the Commission, the Assembly shall ensure the subsequent preservation of all information about the Claims and evidence received by the Commission, its decisions, and other documentation, including its archives.
8. Prior to the termination of this Convention and the dissolution of the Commission pursuant to this Article, the Assembly shall adopt any necessary transitional arrangements.
Article 37. Notifications
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council of Europe, other States and the European Union that participated in the Diplomatic Conference for the adoption of this Convention, any signatory, any Party, and any other State or Regional Integration Organisation that has been invited to accede to this Convention, of:
(a) any signature;
(b) the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval, or accession;
(c) the date of entry into force of this Convention in accordance with Article 30 of this Convention;
(d) any amendment adopted in accordance with Article 33 of this Convention and the date on which such amendment enters into force;
(e) any declaration made in accordance with Article 6(5) of this Convention;
(f) any denunciation made in accordance with Article 35 of this Convention;
(g) any other act, declaration, notification, or communication relating to this Convention.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention.
Done at xxx, this xxx day of xxx, in English, French, and Spanish, all texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, any other States and the European Union that participated in the Diplomatic Conference for the adoption of this Convention, and to any State or Regional Integration Organisation invited to accede to this Convention.


Tõlge inglise keelest
Tõlge on informatiivne














Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsioon



CAHECi poolt kinnitatud 12. septembril 2025

Sisukord
Preambul 2
I OSA – MÕISTETE KASUTAMINE 4
Artikkel 1. Mõisted 4
II osa – UKRAINA KAHJUNÕUETE RAHVUSVAHELISE KOMISJONI aSUTAMINE, VOLITUSED JA ÜLESANDED 5
Artikkel 2. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamine 5
Artikkel 3. Komisjoni volitused ja ülesanded 5
III OSA - ÕIGUSLIK SEISUND JA ASUKOHT 6
Artikkel 4. Õigussubjektsus 6
Artikkel 5. Asukoht 6
Artikkel 6. Privileegid ja immuniteedid 7
IV OSA – ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR 8
Artikkel 7. Assamblee 8
Artikkel 8. Finantskomitee 9
Artikkel 9. Hääletamine assamblees 10
Artikkel 10. Nõukogu 11
Artikkel 11. Volinikud 12
Artikkel 12. Paneelid 13
Artikkel 13. Sekretariaat 13
Artikkel 14. Tegevdirektor 14
Artikkel 15. Sõltumatus 14
V OSA – KAHJUNÕUDED JA MENETLUS 15
Artikkel 16. Kahjunõuete läbivaatamine paneelides 15
Artikkel 17. Otsuste tegemine paneelides 15
Artikkel 18. Paneelide soovituste kohta otsuste tegemine 15
Artikkel 19. Kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsused või lahendid 16
Artikkel 20. Standardid ja kaitsemeetmed 16
Artikkel 21. Määratud hüvitiste rahastamine ja täitmisele pööramine 17
Artikkel 22. Määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanismid 17
VI OSA – KOMISJONI RAHASTAMINE 17
Artikkel 23. Rahastamine ja eelarve 17
VII OSA – VENEMAA FÖDERATSIOONI UKRAINA-VASTASE AGRESSIOONIGA TEKITATUD KAHJUDE REGISTER 18
Artikkel 24. Registri töö üleviimine 18
Artikkel 25. Registri töö jätkamine komisjoni raames 18
VIII OSA – LÕPPSÄTTED 18
Artikkel 26. Vaidluste lahendamine 18
Artikkel 27. Liikmesus ja vaatleja staatus 19
Artikkel 28. Venemaa Föderatsiooni liikmesus ja osalemine komisjoni organite töös 19
Artikkel 29. Hoiulevõtja 20
Artikkel 30. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja jõustumine 20
Artikkel 31. Ühinemine 21
Artikkel 32. Territoriaalne kohaldamine 21
Artikkel 33. Muudatused 22
Artikkel 34. Reservatsioonid 22
Artikkel 35. Denonsseerimine 22
Artikkel 36. Kehtivusaeg ja lõpetamine 22
Artikkel 37. Teavitamine 23

Preambul
[Riikide ja Euroopa Liidu loetelu],
meenutades kõigi riikide kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 alusel, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest nii iga riigi territoriaalse terviklikkuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete vahenditega;
väljendades sügavat muret inimelude kaotuse, tsiviilelanike ümberasustamise, taristu ja loodusvarade katastroofilise hävitamise, avaliku ja eraomandisse kuuluva vara kaotuse ning majandusliku katastroofi pärast, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu;
pidades meeles vabadusel, võrdsusel, õiglusel ja inimõiguste austamisel põhineva rahvusvahelise rahu säilitamise ja tugevdamise tähtsust ning sõbralike suhete arendamise tähtsust riikide vahel, sõltumata nende poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest süsteemist või arengutasemest;
meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES-11/1 pealkirjaga „Agressioon Ukraina vastu“, milles Peaassamblee mõistis teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikega 4;
meenutades rahvusvahelise õiguse komisjoni artikleid, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ja vastutava riigi kohustust täielikult hüvitada rahvusvaheliselt õigusvastase teoga tekitatud kahju;
meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 16. detsembri 2005. aasta resolutsiooni 60/147, millega Peaassamblee võttis vastu aluspõhimõtted ja suunised seoses õigusega õiguskaitsevahenditele ja rahvusvaheliste inimõiguste jõhkrate rikkumiste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste ohvritele valuraha maksmise kohta;
meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 pealkirjaga „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“, milles Peaassamblee tunnistas, et Venemaa Föderatsioon peab vastutama kõikide rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni eest, ning samuti kõikide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumiste eest;
meenutades, et resolutsioonis ES-11/5 tunnistas Peaassamblee ka, et Venemaa Föderatsioon peab kandma õiguslikke tagajärgi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega põhjustatud kahju;
meenutades, et Peaassamblee tunnistas lisaks vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahjude, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks;
meenutades, et Peaassamblee soovitas liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvahelise kahjude registri, mida kasutatakse selleks, et registreerida dokumentaalses vormis tõendid ja kahjunõuded, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele põhjustatud kahjusid, kaotusi või vigastusi ning selleks, et edendada ja koordineerida tõendite kogumist;
tervitades Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri loomist Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrit, mis kinnitati Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3;
nentides samuti, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register toimib ning võtab vastu, menetleb ja registreerib kahjunõudeid vastavalt oma põhikirjale;
meenutades Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri põhikirja, milles sätestatakse, et registri töö, sealhulgas selle digiplatvorm koos kõigi sellel registreeritud andmetega kahjunõuete ja tõendite kohta, on kavakohaselt tulevase rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi, mis luuakse koostöös Ukrainaga eraldi rahvusvahelise õigusaktiga, esimene komponent;
nentides, et käesolev konventsioon on selline rahvusvaheline õigusakt ja et sellega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mis on teine komponent rahvusvahelises kompensatsioonimehhanismis, mis võib hõlmata kolmanda komponendina ka tulevast kompensatsioonifondi, mille ülesandeks on maksta hüvitist kahjude, kaotuste või vigastuste eest, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu;
nentides, et kuigi konventsioonis käsitletakse Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaseid tegusid, ei vabasta see Venemaa Föderatsiooni vastutusest tema poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ega välista võimalust, et konventsiooni muudetakse tulevikus nii, et selle ajaline kohaldamisala laieneks kuni 20. veebruarini 2014;
kohustudes rakendama konventsiooni sätteid kooskõlas rahvusvahelise õigusega;
on kokku leppinud käesolevas Euroopa Nõukogu avatud konventsioonis järgmiselt.
I OSA – MÕISTETE KASUTAMINE
Artikkel 1. Mõisted
Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „assamblee“ – komisjoni liikmete assamblee, mis on loodud konventsiooni artikli 7 kohaselt;
b) „kahjunõuded“ – konventsiooni artikli 3 tähenduses kahjunõuded, mis on esitatud Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrile vastavalt selle eeskirjadele, ning pärast registri töö üleviimist komisjoni koosseisu käesoleva konventsiooni VII osa alusel kahjunõuded, mis on esitatud vastavalt konventsiooni artiklis 25 osutatud eeskirjadele ja korrale;
c) „komisjon“ – konventsiooniga loodud Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon;
d) „volinik“ – isik, kes on valitud paneeli liikmeks konventsiooni artikli 11 kohaselt;
e) „nõukogu“ – komisjoni nõukogu, mis on loodud konventsiooni artikli 10 kohaselt;
f) „tegevdirektor“ – komisjoni tegevdirektor, kes on ametisse nimetatud konventsiooni artikli 14 kohaselt;
g) „finantskomitee“ – komisjoni finantskomitee, mis on loodud konventsiooni artikli 8 kohaselt;
h) „suurrahastaja” – liige, kes mis tahes majandusaastal teeb komisjoni eelarvesse kõrgeima taseme kohustusliku sissemakse vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 4. novembri 1994. aasta resolutsioonis (94)31 sätestatud kriteeriumidele;
i) „liige“ – riik või piirkondliku integratsiooni organisatsioon, mis on saanud komisjoni liikmeks käesoleva konventsiooni osaliseks saamise teel konventsiooni artiklite 28, 30 või 31 kohaselt;
j) „vaatleja“ – riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon, mis on saanud komisjoni vaatlejaks konventsiooni artikli 27 lõike 2 kohaselt;
k) „paneel“ – volinike paneel, mis on loodud konventsiooni artikli 12 kohaselt;
l) „piirkondliku integratsiooni organisatsioon” – organisatsioon, mille moodustavad teatava piirkonna suveräänsed riigid ja millele selle liikmesriigid on üle andnud teatud pädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes;
m) „Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register“ või „register“ – Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register, mis on loodud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3 ja kinnitatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3;
n) „eeskirjad ja kord” – komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja kord, mille nõukogu on vastu võtnud konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt ja mille assamblee on kinnitanud konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti c kohaselt;
o) „sekretariaat“ – komisjoni sekretariaat, mis on loodud konventsiooni artikli 13 kohaselt.
II osa – UKRAINA KAHJUNÕUETE RAHVUSVAHELISE KOMISJONI aSUTAMINE, VOLITUSED JA ÜLESANDED
Artikkel 2. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamine
Käesolevaga asutatakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus sõltumatu organina.
Artikkel 3. Komisjoni volitused ja ülesanded
1. Komisjon on haldusorgan, mis otsustab kahjuhüvitise nõuete üle kahjude, kaotuste või vigastuste osas, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas agressiooniga, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga, ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumistega Venemaa Föderatsiooni poolt:
a) 24. veebruaril 2022 või pärast seda;
b) i) Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd;
ii) Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina riigisisestele õigusaktidele, kui viimased kuuluvad kohaldamisele; või
iii) Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele, ja
c) kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele.
2. Konventsioonis tähendavad komisjoni lõike 1 kohased volitused, et komisjon vaatab läbi, hindab ja teeb kahjunõuete osas otsused ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse.
3. Komisjon käsitleb kõiki haldus-, finants-, menetlus-, faktilisi, õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, mis on vajalikud kahjunõuete osas otsuste tegemiseks ja iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks.
4. Komisjon lähtub oma töös sellest, et Venemaa Föderatsioon vastutab rahvusvahelise õiguse kohaselt kõigi kahjude, kaotuste või vigastuste eest, mille ta on oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu põhjustanud eespool lõikes 1 nimetatu kohaselt.
5. Komisjoni otsused, sealhulgas konventsiooni kohaselt väljaselgitatud ja määratud hüvitise suuruse kohta, on lõplikud. Hüvitise suuruse üle otsustamisel peab lähtuma kahjunõude väärtuse õiglasest ja ausast hindamisest ning kindlaksmääramisest.
6. Komisjoni otsuseid peavad kõik komisjoni liikmed pidama komisjoni tegevuse osas lõplikuks lahenduseks kõikidele kahjunõudega seotud faktilistele ja õiguslikele küsimustele.
III OSA - ÕIGUSLIK SEISUND JA ASUKOHT
Artikkel 4. Õigussubjektsus
1. Komisjon on rahvusvaheline juriidiline isik.
2. Seega on komisjonil oma ülesannete täitmiseks, volituste täitmiseks ja huvide kaitsmiseks vajalik õigusvõime, eelkõige võime sõlmida kokkuleppeid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning algatada menetlusi.
Artikkel 5. Asukoht
1. Komisjoni asukoht on ühe konventsiooniosalise territooriumil.
2. Komisjoni staatust ja tegevust asukohariigis reguleeritakse asukohariigi ja komisjoni vahelise asukohariigi lepinguga.
3. Komisjonil on Ukrainas esindus, et abistada assambleed, nõukogu ja paneele nende ülesannete täitmisel.
4. Komisjon sõlmib Ukrainaga kokkuleppeid ja/või lepinguid, millega reguleeritakse komisjoni esinduse staatust ja tegevust Ukrainas.
5. Assamblee võib otsustada komisjoni esinduste asutamise mis tahes teises riigis, kui see riik sellega nõustub.
Artikkel 6. Privileegid ja immuniteedid
1. Komisjonil, sealhulgas selle Ukraina esindusel ja muudes riikides asuvatel esindustel, on iga liikmesriigi territooriumil oma ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.
2. Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil komisjoni, selle esinduste, tegevdirektori, teiste sekretariaadi liikmete ja komisjoni kaasatud ekspertide suhtes Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppes sätestatud eeskirju, eelkõige:
a) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikleid 3 kuni 7, komisjoni suhtes, sealhulgas selle esinduste, omandi ja vara suhtes;
b) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklit 18 tegevdirektori ja teiste sekretariaadi liikmete suhtes;
c) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikli 18 punkte a ja e komisjoni poolt kaasatud ekspertide suhtes.
3. Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil volinike suhtes samu privileege ja immuniteete, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklis 16, kui volinikud tegelevad komisjoni asjadega.
4. Komisjoni organite liikmete esindajatel, volinikel, tegevdirektoril, teistel sekretariaadi liikmetel ja komisjoni kaasatud ekspertidel on iga liikmesriigi territooriumil puutumatus igasuguse menetluse suhtes seoses nende ametialases tegevuses öeldud või kirjutatud sõnade ja sooritatud tegudega ning nende puutumatus jääb kehtima ka pärast nende ametiaja lõppemist.
5. Iga liikmesriik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teatega deklareerida, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud puutumatust menetluse suhtes ei kohaldata juhul, kui isik on rikkunud mootorsõidukite liikluseeskirju või kui isikule kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga on tekitatud kahju.
6. Privileegid ja immuniteedid võib ära võtta:
a) volinikelt assamblee poolt;
b) tegevdirektorilt, teistelt sekretariaadi liikmetelt ja komisjoni kaasatud ekspertidelt Euroopa Nõukogu peasekretäri poolt.
7. Assamblee võib ära võtta lõike 2 punktis a sätestatud immuniteedi. Selline immuniteedi äravõtmine ei hõlma komisjoni vara, sealhulgas selle digiplatvormi ja kõigi kahjunõuete ja tõendite kohta käivate andmete suhtes täitmisele pööramist või konfiskeerimist, milleks on vaja assamblee eraldi nõusolekut.
8. Kui mõni liige denonsseerib konventsiooni või see lõpetatakse, jätkavad liikmed käesolevas artiklis nimetatud immuniteetide tagamist.
IV OSA – ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
Artikkel 7. Assamblee
1. Assamblee koosneb kõigist komisjoni liikmetest.
2. Assamblee koguneb komisjoni asukohas, kui assamblee ei otsusta teisiti. Konventsiooni hoiulevõtja kutsub assamblee esimese istungi kokku ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist.
3. Assamblee valib kolmeks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest. Assamblee esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest juhib assamblee tööd ja täidab muid ülesandeid vastavalt assamblee poolt vastu võetud töökorrale.
4. Assamblee:
a) vastutab üldiselt komisjoni volituste täitmise eest ja teostab järelevalvet komisjoni organite töö üle;
b) soovitab liikmetele, komisjoni organitele ning punktis i osutatud allorganitele meetmeid komisjoni eesmärkide edendamiseks;
c) kinnitab komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille nõukogu on vastu võtnud konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt;
d) valib nõukogu liikmed konventsiooni artikli 10 kohaselt;
e) kinnitab volinike kandidaatide nimekirja ja uuendab seda vähemalt kord aastas;
f) valib oma esimesel istungil ja seejärel vastavalt vajadusele komisjoni tegevdirektori, kelle nimetab ametisse Euroopa Nõukogu peasekretär;
g) volitab tegevdirektorit viima läbi registri üleviimise komisjoni koosseisu käesoleva konventsiooni artiklite 24 ja 25 kohaselt ajal, mida assamblee peab sobivaks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele sissemaksetele;
h) volitab nõukogu soovituse alusel nõukogu looma paneelid ja nimetama nõutavad volinikud ajal, mida assamblee peab sobivaks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele sissemaksetele;
i) loob nõukogu ja/või tegevdirektori soovitusel komisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud allorganid;
j) võtab vastu iga-aastase sissemaksete jaotuse;
k) võtab vastu komisjoni aastaeelarve;
l) võtab vastu komisjoni iga-aastase finantsaruande;
m) võtab vastu komisjoni iga-aastase tegevusaruande ja
n) täidab kõiki muid ülesandeid, mis on talle konventsiooniga antud, ning kõiki muid komisjoni volituste täitmiseks vajalikke ülesandeid, mida konventsiooniga ei ole antud nõukogule, volinike paneelidele, tegevdirektorile või sekretariaadile. Assamblee võib mõned või kõik need muud ülesanded delegeerida nõukogule.
5. Assamblee tuleb kokku nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Assamblee tuleb kokku, kui ta seda otsustab, kui nõukogu seda palub või kui mõni liige seda palub, kui seda palvet toetab üks kolmandik liikmetest. Esimehel on õigus kutsuda kokku assamblee erakorralised istungid, kui selleks on tungiv vajadus. Arvestades lõikes 6 sätestatud erisusega, on assamblee otsuste tegemiseks vajalik kõigi liikmete enamuse kohalolek.
6. Assamblee võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on sätestatud assamblee töökorras.
7. Assamblee võib luua nõuandekomiteesid, et aidata kaasa assamblee või komisjoni kui terviku jaoks oluliste konkreetsete valdkondade töös.
8. Assamblee võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad või korraldused.
9. Sekretariaat täidab assamblee sekretariaadi ülesandeid.
Artikkel 8. Finantskomitee
1. Assamblee loob finantskomitee, mis on assamblee allorgani. Finantskomitee:
a) määrab kindlaks liikmete iga-aastased sissemaksed konventsiooni artikli 23 lõike 3 kohaselt;
b) nõustab sekretariaati komisjoni eelarve koostamisel;
c) vaatab läbi komisjoni järgmise aasta eelarveprojekti, mille on koostanud sekretariaat, ja esitab selle kohta aruande assambleele;
d) vaatab läbi ja annab loa muude üksuste peale liikmete ja vaatlejate sissemaksete vastuvõtmiseks konventsiooni artikli 23 lõike 4 kohaselt;
e) annab assambleele soovitusi muudes asjakohastes finantsküsimustes ja
f) täidab muid finantsküsimustega seotud ülesandeid, mille assamblee talle on andnud.
2. Finantskomitee koosneb järgmiste liikmete ja/või vaatlejate esindajatest:
a) kõik liikmed, kes on komisjoni eelarve suurrahastajad;
b) muud liikmed ja vaatlejad, kes teevad komisjoni eelarvesse sissemakseid vähemalt summas, mis on võrdne suurrahastajate kohustusliku sissemaksega sellel majandusaastal, mille eest nad on teinud sellise sissemakse;
c) muud assamblee valitud liikmed.
3. Assamblee selgitab välja lõike 2 punktis b nimetatud liikmete arvu ja lõike 2 punktis c nimetatud vaatlejate arvu. Assamblee vaatab need arvud igal aastal üle. Vaatlejate arv ei tohi olla suurem kui liikmete arv.
4. Juhul kui komisjon saab oma eelarvevajaduste rahuldamiseks piisavalt vahendeid täielikult muudest allikatest kui sissemaksed, koosneb finantskomisjon ainult assamblee valitud liikmete esindajatest.
5. Finantskomitee püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab finantskomitee konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal finantskomitee liikmel on üks hääl. Finantskomitee otsuste tegemiseks on vajalik finantskomitee liikmete enamuse kohalolek.
6. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 5 kohaselt.
7. Finantskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja annab aru assambleele. Finantskomitee võib kutsuda liikmeid, vaatlejaid ning teisi riike ja üksusi, kes on komisjoni asjaomase aruandeperioodi jooksul rahaliselt toetanud, osalema finantskomitee istungitel.
8. Sekretariaat pakub finantskomiteele vajalikku haldustuge.
Artikkel 9. Hääletamine assamblees
1. Kui konventsioonis ei ole sätestatud konkreetselt teistsugust künnist, võtab assamblee oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega.
2. Konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide g ja h kohased otsused võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, mille hulgas on kõigi suurrahastajate poolthääled.
3. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 1 kohaselt.
4. Igal assamblee liikmel on üks hääl.
Artikkel 10. Nõukogu
1. Nõukogu koosseis määratakse kindlaks järgmiselt:
a) nõukogu koosneb vähemalt üheksast ja maksimaalselt viieteistkümnest liikmest. Kui assamblee ei otsusta teisiti, on nõukogu liikmete ametiaeg kolm aastat rotatsiooni korras. Assamblee määrab nõukogu koosseisu nende liikmete nimekirja alusel, kes on avaldanud huvi nõukogus osalemise vastu, liikmeks saamise järjekorras.
b) Assamblee määrab nõukogu esialgsed üheksa liiget oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda.
c) Assamblee määrab nõukogusse kolm täiendavat liiget pärast konventsiooni kolmekümnenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja või konventsiooniga ühinemise kirja hoiuleandmist toimuval istungil ning veel kolm täiendavat liiget pärast neljakümnenda sellise kirja hoiuleandmist.
d) Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on nõukogu liikmed punktis a sätestatu korra kohaselt, hoiduvad nad hääletamisest lõike 2 punkti b, lõike 2 punkti c alapunktide ii kuni v ja lõike 2 punkti d küsimustes. Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on liikmed, kuid mitte nõukogu liikmed, kutsutakse neid osalema nõukogu istungitel, kus neil on õigus esitada oma seisukoht, kuid puudub hääleõigus.
e) Assamblee võtab vastu eeskirjad, mis reguleerivad nõukogu liikmete rotatsiooni käesoleva artikli kohaselt, tagades sealhulgas järjepidevuse liikmete rotatsiooni korral.
2. Nõukogu, ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 kohaldamist:
a) vastutab komisjoni volituste täitmise eest;
b) nimetab volinikud assamblee poolt konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti e kohaselt kinnitatud kandidaatide nimekirjast ja moodustab paneelid konventsiooni artikli 12 kohaselt;
c) võtab vastu komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille kinnitab hiljem assamblee, sealhulgas seoses järgmiste küsimuste üle otsustamisega:
i) volinike paneelidesse nimetamise ja paneelidest tagandamise tingimused ja kord;
ii) kahjunõuete esitamise, läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise ning iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise tingimused ja kord;
iii) tõendite standardid ja nõuded;
iv) eeskirjad kahju, kaotuste või vigastuste hindamiseks;
v) hüvitamise standardid ja lähenemisviisid;
vi) vaidlusalusküsimuste lahendamise kord;
vii) kahjunõuete läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise prioriteetsuse järjekord;
viii) komisjoni koosseisus registri töö jätkamiseks vajalikud tingimused ja kord ning
ix) muud nõukogu pädevusse kuuluvad küsimused;
d) on pädev vastu võtma või tagasi saatma paneelide soovitused otsuste tegemiseks paneelide poolt käsitletud kahjunõuete eest makstavate hüvitiste suuruse osas ning otsuste õigusliku ja faktilise aluse osas, võttes arvesse konventsiooni artiklites 17 ja 18 sätestatud erisusi, ning
e) täidab mis tahes muid ülesandeid, mille assamblee on talle delegeerinud.
3. Nõukogu tuleb korrapäraselt kokku, et kaaluda paneelide soovitusi läbivaadatud kahjunõudeid käsitlevate otsuste tegemiseks ja teha muid otsuseid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Sekretariaat võib osaleda nõukogu istungitel nõuandva pädevusega.
4. Nõukogu püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab nõukogu konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on nõukogu otsuste tegemiseks vajalik nõukogu liikmete enamuse kohalolek.
5. Nõukogu võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on sätestatud tema töökorras.
6. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 4 kohaselt.
7. Nõukogu võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud korraldused. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja ühe või kaks aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta ja keda on võimalik tagasi valida.
8. Nõukogu esitab assambleele aruandeid kaks korda aastas. Sellised aruanded sisaldavad nõukogu poolt läbi vaadatud kahjunõuete arvu ja igas kategoorias määratud hüvitise kogusummat ning kokkuvõtet kõigist muudest olulistest faktilistest või õiguslikest küsimustest, mis on komisjoni töö seisukohast olulised.
Artikkel 11. Volinikud
1. Volinike ametisse nimetamine toimub kaasaval põhimõttel, pidades silmas vajadust sõltumatuse, erapooletuse, usaldusväärsuse, kõrgete kõlbeliste omaduste, kogemuste, erialaste valdkondadevaheliste teadmiste, laia geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu järele. Volinikud on eksperdid sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline õigus, vaidluste lahendamine, rahandus, raamatupidamine, kindlustus või kahjude hindamine. Nõukogu võib kehtestada lisanõudeid volinike nimetamiseks, et rahuldada paneelide konkreetseid vajadusi.
2. Volinikukandidaate võivad esitada liikmed. Kandidaadid võivad volinike ametikohale ka otse kandideerida. Sekretariaat korraldab kandidaatide nimetamise ja kandideerimise protsessi, kontrollib kandidaate ja koostab volinikeks sobivate kandidaatide nimekirja.
3. Sekretariaat esitab kandidaatide nimekirja assambleele kinnitamiseks. Sekretariaat esitab ajakohastatud nimekirja assambleele kinnitamiseks kord aastas või assamblee või nõukogu nõudmisel.
4. Kandidaate ei saa diskvalifitseerida üksnes nende kodakondsuse alusel.
5. Volinike värbamise tingimused, sealhulgas nende tasustamise, määrab nõukogu.
6. Volinikud tegutsevad enda nimel ja nad peavad olema valmis oma kohustusi tõhusalt täitma.
Artikkel 12. Paneelid
1. Nõukogu moodustab paneelid, mis vaatavad läbi ja hindavad kahjunõudeid ning määravad kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse. Nad esitavad soovitused nõukogule otsuste vastuvõtmiseks.
2. Nõukogu määrab sekretariaadi soovituse alusel ning võttes arvesse tõhusust, paindlikkust ja töökoormust, loodavate paneelide arvu ja iga paneeli volitused.
3. Iga paneel koosneb kolmest volinikust, kelle nõukogu nimetab konkreetsesse paneeli.
4. Iga paneeli volinikud määravad konsensuse alusel enda hulgast paneeli esimehe. Kui nad konsensust ei saavuta, määrab esimehe nõukogu.
Artikkel 13. Sekretariaat
1. Komisjonil on sekretariaat, mida juhib tegevdirektor.
2. Sekretariaat pakub tegevdirektori alluvuses sisulist, tehnilist ja haldustuge komisjoni tööshoidmiseks ja toimimiseks.
3. Sekretariaat omab või hangib oma ülesannete täitmiseks vajalikud eriteadmised, sealhulgas piisavad teadmised asjakohasest riigisisesest õigusest ja asjakohaste keelte oskuse.
4. Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju ja -reegleid. Komisjoni töötajateks võib määrata kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikke ja kõikide liikmete kodanikke. Assamblee võib teha erandeid kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest ja korrast, sealhulgas seoses töötajate kodakondsusega, kui see aitab kaasa komisjoni ülesannete täitmisele. Sellistest kinnitatud eranditest teavitatakse Euroopa Nõukogu ministrite komiteed ja peasekretäri.
Artikkel 14. Tegevdirektor
1. Tegevdirektor esindab komisjoni ja tal on õigus tegutseda komisjoni nimel.
2. Tegevdirektoril on õigus sõlmida komisjoni nimel lepinguid ja kokkuleppeid. Kõik rahvusvahelised kokkulepped sõlmib tegevdirektor komisjoni nimel pärast eelnevat heakskiitu assamblee poolt. Kõik kokkulepped riiklike või rahvusvaheliste asutustega, mis näevad ette mis tahes teabevahetust kahjunõuete või tõendite kohta, sõlmib tegevdirektor komisjoni nimel pärast nõukogu heakskiitu.
3. Euroopa Nõukogu peasekretär delegeerib tegevdirektorile volitused, mis on vajalikud tegevdirektori ülesannete täitmiseks seoses sekretariaadiga.
4. Tegevdirektor:
a) vastutab igapäevaselt sekretariaadi töö järelevalve ja haldamise eest;
b) tagab assamblee, nõukogu ja paneelide töö sisulise, tehnilise, haldusliku ja korraldusliku toetamise, sealhulgas korrapärase suhtluse ja nende istungite ettevalmistamise;
c) vastutab kahjunõuete edastamise eest paneelidele läbivaatamiseks ja paneelide soovituste edastamise eest nõukogule;
d) suhtleb asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega komisjoni tööga seotud erinevates küsimustes, sealhulgas kahjunõuete ja tõenditega seotud küsimustes, ning
e) täidab muid ülesandeid, mis on tegevdirektorile käesoleva konventsiooniga antud või assamblee ja/või nõukogu poolt delegeeritud.
5. Tegevdirektori valib assamblee. Euroopa Nõukogu peasekretär nimetab tegevdirektori pärast assamblee poolt valimist ametisse ja tema ametiaeg on eeldatavasti 4 aastat ning seda ametiaega saab pikendada.
6. Liikmeid kutsutakse üles esitama sellele ametikohale kandidaate, pidades seejuures silmas komisjoni ees olevate kahjunõuete laadi.
7. Kandidaadid peaksid olema usaldusväärsed, kõrgete kõlbeliste omadustega isikud, kellel on ametikohale vastav kogemus ja erialane kvalifikatsioon.
Artikkel 15. Sõltumatus
1. Volinikud, samuti tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud.
2. Oma ülesannete täitmisel ei tohi volinikud, tegevdirektor ega sekretariaadi teised liikmed küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult komisjoniväliselt asutuselt või üksuselt. Nad hoiduvad igasugustest tegudest, mis võiksid kahjustada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes on aruandekohustuslikud üksnes komisjoni ees.
3. Iga liige, samuti Euroopa Nõukogu ja selle organid kohustuvad austama volinike, tegevdirektori ja sekretariaadi teiste liikmete täielikku sõltumatust ametiülesannete täitmisel ning mitte püüdma mõjutada neid nende ametiülesannete täitmisel.
4. Volinikud, samuti tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed ei tohi olla isiklikult ega rahaliselt seotud ühegi komisjoni menetluses oleva küsimusega. Igasugune huvide konflikt avalikustatakse ja seda käsitletakse vastavalt komisjoni eeskirjadele.
5. Nõukogu võtab vastu volinikke, tegevdirektorit ja sekretariaadi teisi liikmeid puudutavad huvide konflikti ja selle avalikustamist käsitlevad eeskirjad.
V OSA – KAHJUNÕUDED JA MENETLUS
Artikkel 16. Kahjunõuete läbivaatamine paneelides
1. Paneelid vaatavad kahjunõuded läbi, teevad kindlaks, kas kahjunõuded on põhjendatud, määravad kindlaks iga kahjunõude puhul makstava hüvitise summa ja esitavad nõukogule otsuste soovitused, mis võetakse vastu vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja korrale.
2. Paneelid võivad taotleda sekretariaadilt ekspertide kaasamist, kui on vaja eriteadmisi, ekspertteadmisi või kogemusi.
3. Kahjunõuete läbivaatamine toimub eeskirjade ja korra kohaselt. Paneelid määravad ise oma töömeetodid.
4. Sekretariaat pakub paneelidele nende ülesannete täitmisel haldus-, tehnilist, õiguslikku ja muud abi, kuid ei osale paneelide lõplikus otsustusprotsessis.
Artikkel 17. Otsuste tegemine paneelides
1. Paneelid püüavad oma soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendunud, võetakse otsuste soovitused vastu paneeli volinike häälteenamusega. Sekretariaat registreerib, kas paneelide otsused võeti vastu konsensuse või häälteenamusega ning mis tahes hääletuse tulemused.
2. Paneelide otsuste soovitused peavad olema põhjendatud.
Artikkel 18. Paneelide soovituste kohta otsuste tegemine
1. Nõukogu vaatab paneelide soovitused kahjunõuete kohta läbi niipea kui võimalik pärast nende soovituste edastamist nõukogule. Nõukogu järgib soovituste hindamisel paneelide poolt kasutatud kahjunõuete rühmitamist, kui see on olemas.
2. Kui nõukogu on soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab eeskirjades ja korras sätestatud põhjustel saata soovituse tagasi paneelile, esitades oma otsuse põhjendused koos täiendavate suunistega, mis moodustavad nõukogu otsuse lahutamatu osa.
3. Paneel kaalub nõukogu suuniseid ja esitab vastavalt vajadusele uue soovituse.
4. Eeskirjades ja korras sätestatud erandjuhtudel võib nõukogu suunata paneeli soovituse nõukogu poolt selleks otstarbeks loodud ajutisele läbivaatamispaneelile.
5. Ajutine läbivaatamispaneel koosneb kolmest paneelide esimehest. Ajutiste läbivaatamispaneelide ja nende töö suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 16 ja 17.
6. Kui nõukogu on ajutise läbivaatamispaneeli soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu suunab küsimuse edasi assambleele, kes teeb lõpliku otsuse nõukogu asemel.
7. Käesoleva artikli kohaselt kinnitatud soovitus on komisjoni lõplik otsus mis tahes asjaomase kahjunõude kohta ning seda ei saa edasi kaevata ega uuesti läbi vaadata.
8. Sekretariaat protokollib assamblee, nõukogu ja mis tahes ajutise läbivaatamispaneeli otsuste tegemist.
Artikkel 19. Kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsused või lahendid
1. Oma otsuste tegemisel võtavad paneelid ja nõukogu niivõrd, kui on sobilik, arvesse asjakohaseid kohtuotsuseid või lahendeid, mis on tehtud rahvusvahelise õiguse alusel asutatud kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite poolt.
2. Paneelid ja nõukogu võivad arvesse võtta ka riikide kohtute ja tribunalide asjakohaseid otsuseid või lahendeid.
3. Komisjon võtab oma organite kaudu asjakohased meetmed tagamaks, et ükski kahjunõude esitaja ei saaks sama kahju, kaotuse või vigastuse eest kahekordset hüvitist. Liikmed püüavad komisjoni selles osas toetada, eelkõige teabevahetuse kaudu komisjoniga, kui see on asjakohane.
Artikkel 20. Standardid ja kaitsemeetmed
1. Komisjon, sealhulgas selle nõukogu, paneelid ja sekretariaat, tegutseb vastavalt kõrgeimatele sõltumatuse, erapooletuse, õigluse ja objektiivsuse standarditele.
2. Komisjon tegutseb läbipaistvalt, teavitab avalikkust korrapäraselt oma tegevusest ja kaitseb nõuetekohaselt isikuandmeid. Läbipaistvuse eeskirjad, sealhulgas komisjoni otsuste avaldamise eeskirjad, võtab vastu nõukogu.
3. Nõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse eeskirjad.
4. Kõik komisjoni menetlused viiakse läbi, tagades asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed.
Artikkel 21. Määratud hüvitiste rahastamine ja täitmisele pööramine
1. Liikmed tunnistavad, et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama igasuguse kahju, mille ta on selliste tegudega põhjustanud. Seetõttu eeldatakse, et Venemaa Föderatsioon rahastab komisjoni poolt konventsiooni alusel otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi.
2. Liikmed, välja arvatud Venemaa Föderatsioon, ei ole kohustatud rahastama komisjoni poolt otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi.
3. Komisjoni otsuseid ei saa täitmisele pöörata liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate kohtute või muude kohtulike või kohtulaadsete institutsioonide kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane liige on seda oma riigisisese õigusega selgesõnaliselt lubanud.
Artikkel 22. Määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanismid
Assamblee võib pärast rahastuse kättesaadavaks muutumist kaaluda määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanisme, sealhulgas maksmist mis tahes kompensatsioonifondist, mis võidakse luua või määrata selleks otstarbeks assamblee poolt sobivaks peetaval hetkel.
VI OSA – KOMISJONI RAHASTAMINE
Artikkel 23. Rahastamine ja eelarve
1. Kui Venemaa Föderatsioonist saab liige, kannab ta komisjoni kulud alates konventsiooni jõustumisest.
2. Kuni Venemaa Föderatsioon ei kanna komisjoni kulusid, rahastatakse komisjoni liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja vabatahtlikest sissemaksetest. Sellised sissemaksed tehakse, ilma et see piiraks võimalust nõuda Venemaa Föderatsioonilt raha tagasi.
3. Liikmete iga-aastased sissemaksed määrab kindlaks finantskomitee, lähtudes Euroopa Nõukogu üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase jaotuse kindlaksmääramise kriteeriumidest, ning assamblee võib neid kohandada vastavalt selle jaotuse aluseks olevatele põhimõtetele.
4. Komisjon võib vastu võtta ja kasutada oma tööga seotud vabatahtlikke sissemakseid, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas komisjoni volituste ja ülesannetega. Muude üksuste kui liikmete ja vaatlejate sissemaksed peavad olema eelnevalt heaks kiidetud finantskomitee poolt.
5. Komisjonil on Euroopa Nõukogu raamistikus oma eelarve. Assamblee võtab igal aastal vastu komisjoni järgmise aasta eelarve, mille on koostanud sekretariaat ja mille on läbi vaadanud finantskomitee.
6. Kui konventsiooni sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse Euroopa Nõukogu finantseeskirju.
7. Assamblee võib peatada liikme õigused, kui ta leiab, et liige ei ole täitnud oma käesolevast konventsioonist tulenevaid rahalisi kohustusi.
VII OSA – VENEMAA FÖDERATSIOONI UKRAINA-VASTASE AGRESSIOONIGA TEKITATUD KAHJUDE REGISTER
Artikkel 24. Registri töö üleviimine
1. Niipea kui võimalik pärast komisjoni asutamist ja tegevdirektori ametisse nimetamist, teeb tegevdirektor koostööd registri ja/või Euroopa Nõukoguga, et teha ettevalmistusi registri töö sobival ajal üleviimiseks komisjoni nii, et on tagatud registri katkematu töö kuni selle lõpetamiseni, ning teave registri valduses olevate kahjunõuete ja tõendite kohta on antud komisjoni käsutusse. Selline üleviimine hõlmab registri digiplatvormi, sealhulgas kogu sellel sisalduvat teavet kahjunõuete ja tõendite kohta, muid dokumente, registri arhiive, registri vallas- ja kinnisvara, sealhulgas pangakontosid, IT-seadmeid, tarkvara ja nende mis tahes litsentse, registri lepinguid ja kokkuleppeid, samuti kõiki seonduvaid andmeid, nii et komisjon saab registri õigusjärglaseks.
2. Assamblee, nõukogu ja liikmed abistavad tegevdirektorit vastavalt vajadusele ja asjakohasusele registri töö komisjoni koosseisu üleviimise ettevalmistamisel.
3. Pärast konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti g alusel tehtud assamblee otsust viib tegevdirektor läbi registri töö üleviimise komisjoni koosseisu ja annab assambleele kinnituse, kui üleandmine on lõpetatud ja komisjon võib alustada tööd kahjunõuetega.
Artikkel 25. Registri töö jätkamine komisjoni raames
1. Registri ülesanded, sealhulgas kahjunõuete esitamise korraldamine, jätkuvad komisjoni osana.
2. Nõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased eeskirjad ja korra.
VIII OSA – LÕPPSÄTTED
Artikkel 26. Vaidluste lahendamine
Kui liikmete vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad need liikmed vaidluse lahendada läbirääkimiste või muude nende valitud rahumeelsete vahendite abil, sealhulgas assamblee kaudu, mis hõlbustab selliste vaidluste rahumeelset lahendamist.
Artikkel 27. Liikmesus ja vaatleja staatus
1. Arvestades konventsiooni artiklis 28 sätestatud erisusi võib iga riik, Euroopa Liit ja mis tahes muu piirkondliku integratsiooni organisatsioon saada komisjoni liikmeks, kui ta temast saab konventsiooniosaline konventsioonis sätestatud korras.
2. Assamblee võib kutsuda mis tahes riiki, piirkondliku integratsiooni organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni komisjoni vaatlejaks vastavalt assamblee kehtestatud tingimustele. Iga riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon võib taotleda vaatlejaks saamist.
3. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 kohaldamist, võivad vaatlejad osaleda assamblee istungitel ilma hääleõiguseta ning teha assamblee istungitel suulisi või kirjalikke avaldusi.
4. Vaatlejatel, kes on teinud komisjoni eelarvesse vabatahtlikke sissemakseid summas, mis on vähemalt võrdne assamblee poolt konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti j kohaselt määratud summaga, on õigus osaleda komisjoni aastaeelarve, komisjoni iga-aastase finantsaruande ja komisjoni iga-aastase tegevusaruande vastuvõtmisel konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide k kuni m kohaselt, koos õigusega osaleda assamblees hääletamisel selle majandusaasta jooksul, mille eest nad sellise sissemakse tegid.
5. Iga liikme, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist, õigused võidakse peatada ja assamblee võib paluda tal konventsioonist artikli 35 kohaselt taganeda. Kui selline liige seda nõuet ei täida, võib assamblee otsustada, et selline liige ei ole enam liige alates assamblee määratud kuupäevast.
6. Assamblee võib vastavalt assamblee poolt kehtestatud korrale peatada või tühistada vaatleja staatuse vaatlejal, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist.
Artikkel 28. Venemaa Föderatsiooni liikmesus ja osalemine komisjoni organite töös
1. Venemaa Föderatsioon võib komisjoni liikmeks saada igal ajal, väljendades oma nõusolekut olla seotud käesoleva konventsiooniga selle artikli 31 kohaselt ja tingimusel, et ta esitab konventsiooniga ühinemise kirjale lisatava deklaratsiooni, milles:
a) ta tunnistab oma vastutust rahvusvahelise õiguse alusel kahju, kaotuste ja vigastuste eest, mille ta on põhjustanud oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas tema agressioon, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga, ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumised:
i) Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd;
ii) Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina riigisisestele õigusaktidele, kui viimased kuuluvad kohaldamisele;
iii) Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele;
iv) kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele;
b) ta nõustub täitma komisjoni otsuseid kahjuhüvitiste kohta ja andma vajalikud vahendid määratud kahjuhüvitiste või mõne muu summa maksmiseks, millega Ukraina on nõustunud, ja
c) ta nõustub hüvitama liikmete ja vajaduse korral vaatlejate sissemaksed komisjoni kulude katmiseks.
2. Assamblee peab veenduma, et Venemaa Föderatsiooni ühinemise kirjale lisatud deklaratsioon vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele.
3. Niipea kui Venemaa Föderatsioon avaldab huvi komisjoni liikmeks saamise vastu, võtab nõukogu vastu edasised eeskirjad, mis reguleerivad Venemaa Föderatsiooni osalemist komisjoni töös. Need eeskirjad kinnitab assamblee konsensuse alusel.
4. Venemaa Föderatsioon võib igal ajal taotleda, et teda kutsutaks komisjoni vaatlejaks käesoleva konventsiooni artikli 27 kohaselt.
Artikkel 29. Hoiulevõtja
Konventsiooni hoiulevõtja on Euroopa Nõukogu peasekretär.
Artikkel 30. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja jõustumine
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele, kes hääletasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt.
2. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil mõlemad järgmised tingimused on täidetud:
a) kakskümmend viis allakirjutanut on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud lõike 2 kohaselt ja
b) nende allakirjutanute individuaalsed sissemaksed registri 2025. aasta eelarvesse1 moodustavad kokku vähemalt 50% registri 2025. aasta kogu eelarvest.
4. Arvestades konventsiooni artiklis 28 sätestatud erisustega, jõustub konventsioon iga lõikes 1 nimetatud allakirjutanud riigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud, järgmise kuu esimesel päeval pärast kolme kuu möödumist ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise kuupäevast.
Artikkel 31. Ühinemine
1. Pärast konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised kutsuda assamblee kaudu konventsiooniga ühinema kõiki riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes ei osalenud konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil ega hääletanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt.
2. Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas konventsiooni artikliga 28 võib Venemaa Föderatsioon ühineda konventsiooniga igal ajal.
3. Iga ühineva riigi ja piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiuleandmise päevast.
Artikkel 32. Territoriaalne kohaldamine
1. Iga riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada selle riigi territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
2. Iga riik võib mis tahes hilisemal kuupäeval Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist selle riigi mis tahes muule territooriumile, mis on nimetatud deklaratsioonis ja mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kõnealuse deklaratsiooni kätte saanud.
3. Lõigete 1 ja 2 alusel tehtud deklaratsiooni võib mis tahes sellises deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud.
Artikkel 33. Muudatused
1. Konventsiooni muudatusettepanekuid võib esitada iga liige.
2. Konventsiooni muudatusettepanekud võivad sisaldada ettepanekut laiendada konventsiooni ajalist kohaldamisala nii, et see hõlmaks kahju hüvitamise nõudeid kahjude, kaotuste või vigastuste osas, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega.
3. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepanekud liikmetele. Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab sellest assambleed.
4. Assamblee vaatab muudatusettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta.
5. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab assamblee vastuvõetud muudatusettepaneku teksti liikmetele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks.
6. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud muudatusettepanekud jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kõik liikmed on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud, et nad on need ratifitseerinud või heaks kiitnud.
Artikkel 34. Reservatsioonid
Konventsiooni sätete suhtes ei saa reservatsioone teha.
Artikkel 35. Denonsseerimine
1. Igal ajal pärast seda, kui konventsioon on selle artikli 30 kohaselt jõustunud, võib iga liige konventsiooni denonsseerida, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud. Venemaa Föderatsiooni poolt denonsseerimise korral on denonsseerimise jõustumise tähtaeg kümme aastat või kuni konventsiooni lõpetamiseni konventsiooni artikli 36 kohaselt.
3. Käesoleva artikli kohasel denonsseerimisel ei ole tagasiulatuvat mõju denonsseerivale liikmele tema liikmesuse ajal talle konventsioonist tulenenud kohustustele.
Artikkel 36. Kehtivusaeg ja lõpetamine
1. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kehtib konventsioon vähemalt kümme aastat alates selle jõustumisest.
2. Seejärel jääb see kehtima kuni viieaastasteks järjestikusteks perioodideks, kui assamblee otsustab vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega aasta jooksul enne jooksva perioodi lõppu, et see peaks jääma kehtima.
3. Igal ajal pärast konventsiooni jõustumise kümnendat aastapäeva võib assamblee vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega konventsiooni lõpetada ja komisjoni tegevuse lõpetada.
4. Assamblee lõpetab käesoleva konventsiooni, kui:
a) konventsiooni artikli 35 kohaselt tehtud denonsseerimiste tulemusel langeb konventsiooni osaliste arv alla konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnise või
b) ei ole piisavalt vahendeid, et rahastada komisjoni järgmise kaheteistkümne kuu eeldatavaid kulusid ja komisjon ei suuda leida alternatiivseid vahendeid komisjoni rahastamiseks.
5. Lõike 4 punkti a kohane lõpetamine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kätte saanud kõnealuse sündmuse tinginud denonsseerimisteate, välja arvatud juhul, kui kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil konventsiooniosaliste arv langeb allapoole konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnist, otsustab assamblee konsensuse alusel, et konventsioon peaks jääma jõusse ja et komisjon peaks jätkama teatava ajavahemiku jooksul.
6. Lõike 4 punkti b kohane lõpetamine jõustub võimalikult kiiresti pärast assamblee otsust see lõpetada.
7. Konventsiooni lõpetamise ja komisjoni tegevuse lõpetamise korral tagab assamblee kogu teabe komisjonile laekunud kahjunõuete ja tõendite kohta, tema otsuste ja muude dokumentide, sealhulgas arhiivide edasise säilitamise.
8. Enne konventsiooni lõpetamist ja komisjoni tegevuse lõpetamist vastavalt käesolevale artiklile võtab assamblee vastu vajaliku üleminekukorra.
Artikkel 37. Teavitamine
Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, teisi riike ja Euroopa Liitu, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, kõiki allakirjutanuid, kõiki konventsiooniosalisi ja kõiki teisi riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema:
a) igast allakirjutamisest;
b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest;
c) konventsiooni jõustumise kuupäevast konventsiooni artikli 30 kohaselt;
d) igast muudatusest, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 33 kohaselt, ning selle jõustumise kuupäevast;
e) igast konventsiooni artikli 6 lõike 5 kohaselt esitatud deklaratsioonist;
f) igast konventsiooni artikli 35 kohaselt esitatud denonsseerimisest;
g) mis tahes muust konventsiooniga seotud aktist, deklaratsioonist, teatisest või teatest.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud konventsioonile alla.
Koostatud xxx, xxx. päeval xxx. aastal, inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele või piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele, kes on kutsutud konventsiooniga ühinema.

EELNÕU
.11.2025



VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS



Tallinn november 2025 nr



Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel:
1. Kiita heaks Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu.
2. Volitada Välisministeeriumi kantslerit kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud konventsioonile.



Kristen Michal
Peaminister


Keit Kasemets
Riigisekretär

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: VÄM/25-1287 - Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ ja konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: 
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 24.11.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bad6d70-80a2-46eb-8251-6ec9f2eea27b 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bad6d70-80a2-46eb-8251-6ec9f2eea27b?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main