| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-4/9317-1 |
| Registreeritud | 19.11.2025 |
| Sünkroonitud | 21.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-4 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 8-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikogu õiguskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu õiguskomisjon |
| Vastutaja | Juta Jõgis (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond, Justiitshalduspoliitika osakond, Vabakutsete talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Muudatusettepanekud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku
ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu – 726 SE
juurde
Riigikogu menetluses on täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 SE, mida Justiits-
ja Digiministeerium palub muuta järgmiselt.
1. Muuta eelnõu § 1 (täitemenetluse seadustiku (TMS) muutmine) punkti 3 ja sõnastada see
järgmiselt:
„3) paragrahvi 63 lõiked 4, 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: muudatusega parandatakse eelnõusse jäänud viga. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse
TMS-i § 63 lõike 12 sõnastust, seega tuleb eelnõu punktis 3 kehtetuks tunnistatavate lõigete
hulgast jätta välja TMS-i § 63 lõige 12.
2. Muuta eelnõu § 1 (TMS-i muutmine) punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„4) paragrahvi 63 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles
sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpne andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) volitatud töötlejad ja nende ülesanded;
5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
6) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud infovahetuskanali kaudu päringute
tegemise ja andmete töötlemise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded;
9) muud korralduslikud küsimused.“;“.
Selgitus: muudatusega täpsustatakse õigusselguse huvides eelnõus sisalduvat TMS-i
muudatust, milles sätestatakse selgemalt volitusnorm täitmisregistri põhimääruse
kehtestamiseks.
Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks TMS-i § 63 lõikes 4 sätestatud ministri
volitusnorm täitmisregistri volitatud töötleja nimetamiseks. See volitusnorm tuuakse lõikesse 5
(uus punkt 4).
Kuna täitmisregister võimaldab infovahetuskanalina muu hulgas teha krediidi- ja makseasutuse
valduses olevate andmete kohta päringuid seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, lisatakse
õigusselguse huvides asjakohane täpsustus ka volitusnormi (uus punkt 6).
3. Muuta eelnõu § 1 (TMS-i muutmine) punkti 5 ja jätta § 63 lisatavast lõikest 51 välja tekstiosa
„, volitatava“.
2
Selgitus: algselt oli täitmisregistris ette nähtud ka volitatava isikuandmete töötlemine, kuid
vajadust selle järele enam ei ole, sest otstarbekam on register liidestada riigis kasutusel oleva
keskse lahendusega. Täitmisregistri kasutamiseks antakse edaspidi volitusi keskses volituste
haldamise infosüsteemis Pääsuke1. Seega ei arendata täitmisregistris volituste andmise
funktsiooni ja volitatavate andmeid registris ei töödelda.
4. Täiendada eelnõu § 1 (TMS-i muutmine) punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) paragrahvi § 632 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;“.
Selgitus: TMS-i § 632 lõike 1 kohaselt peab Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (Koda)
kohtutäiturite tööks vajalikku infosüsteemi, mis võimaldab digitaalset andmevahetust teiste
andmekogudega. Sama paragrahvi lõige 3 seab andmevahetuse selle infosüsteemi kaudu
kohtutäituritele kohustuslikuks. Muudatusega kaotatakse see kohustus, sest sätte rakendamine
on osutunud mitmel põhjusel probleemiks.
Nimetatud nõude täitmiseks peab Koda üleval x-tee vahendusserverit, mis võimaldab
kohtutäiturite infosüsteemidel edastada x-tee kaudu päringuid ja mida tegelikkuses kasutab vaid
väike osa kohtutäitureid. Vahendusserver võtab vastu kohtutäituri päringu, suunab selle x-teel
vajalikule andmekogule ja tagastab saadud vastuse kohtutäiturile. Mitmed kohtutäiturid
suhtlevad endiselt teatud ulatuses riiklike andmekogudega ka otse ega kasuta selleks Koja
infosüsteemi. Koja kinnitusel on vahendusserveri rakendamine ja ülalpidamine kulukas (ca
56 500 eurot aastas) ning selle töö sedavõrd aeglane, et ei suudaks tagada kõigi kohtutäiturite
päringute korral teabe tõhusat liikumist. Kahe suurema kohtutäituri büroo statistika kohaselt
tehakse vahendusserveri kaudu päevas keskmiselt 250 000 – 270 000 x-tee päringut, mis aastas
teeb kokku ligikaudu 80–90 miljonit päringut. Selline maht tekitab märkimisväärse koormuse
Koja IT-taristule, suurendades hooldus- ja jooksevkulude riske ning tõrgete tõenäosust. Kui
tulevikus peaks vahendusserverit kasutatavate kohtutäiturite arv veelgi kasvama, kasvaks
süsteemi koormus mitu korda.
Üks muudatuse eesmärke on tagada täitmisregistri andmete kvaliteet. Kuna täitmisregistrisse
täitemenetluse andmete edastamise protsess kuulub samuti TMS-i § 632 lõike 3
kohaldamisalasse, tekib olukord, kus täitmisregistri täismahus käivitamisel ei jõua
täitemenetluste andmed kohtutäituritelt otse täitmisregistrisse, vaid peavad sinna liikuma Koja
infosüsteemi kaudu. Täitmisregistri käivitamise ettevalmistamisel on andmevahetusel
ilmnenud kitsaskohti, mis viitavad, et andmete mitmekordne edastamine ja töötlemine võivad
vähendada andmete kvaliteeti. Tehniliselt on otstarbekam, et andmed jõuavad registrisse otse,
ilma vahenduseta. Nende kohtutäiturite puhul, kelle büroo infosüsteem ei võimalda
automatiseeritud andmevahetust täitmisregistriga, pakub Koda ka edaspidi andmete edastamise
teenust, kuid selle kasutamine ei ole enam kohustuslik.
Lisaks on muudatus vajalik kohtutäituritele, kes soovivad arendada ja hallata ise oma tööks
vajalikke infosüsteeme ning luua iseseisvalt andmeliidestusi. Kohtutäiturid saavad edaspidi
uusi teenuseid kasutusele võtta oma tehniliste võimete kohaselt ja sõltumata sellest, kas ja millal
vastav teenus Koja x-tee serverisse lisatakse. Seega toetab muudatus kohtutäiturite
infosüsteemide iseseisvust ja uuendusvõimet ning seeläbi täitemenetluse tõhusust.
1 Keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke | RIA.
3
Koja infosüsteemi kui kohustusliku vahelüli kasutamise nõude tühistamise vajadusele on
viidanud nii Koda ise kui ka mitu kohtutäiturit kes on oma tööks arendanud tõhusad
infosüsteemid, mis tagavad nende töö tulemuslikkuse. Kojale ja kohtutäituritele tähendab
kehtiv nõue lisakoormust, mis ei anna otseühendustega võrreldes paremat tulemust. Koda on
olukorras, kus peab teenindama üksiku kohtutäituri tellimust ametikogu ühise ressursi arvelt,
samas oleks seda otstarbekam kasutada ühiste infosüsteemide arenduseks, et edendada paljude
või kõigi kohtutäiturite tööd.
Samas on oluline, et Koja põhiülesannete täitmiseks, sh järelevalve tegemine, täitemenetluse
toimikute üleandmise korraldamine ning riigi poolt täitemenetluses makstavate tasude ja
toetuste kontroll, oleks Koja infosüsteemis olemas minimaalne teave kõigi täitemenetluste
kohta. Selle tagamiseks tehakse vajalikud õiguslikud muudatused kohtutäituri seadusesse.
Kokkuvõtvalt mõjutab muudatus positiivselt täitmisregistri andmete kvaliteeti (ei teki
ebavajalikku samade andmete mitmekordset edastamist). Samuti avaldab muudatus mõju
kohtutäiturite arengule ja tõhusamale tööle ning Koja IT-kuludele, mis vähenevad, kuna
vahendusserveri kasutamise vajadus kaob. Süsteem muutub paindlikumaks, töökindlus
suureneb ning nüüdisaegsete tehniliste lahenduste kasutamine soodustab innovatsiooni.
Kohtutäituri seadusesse tehtav muudatus tagab, et kohtutäiturid esitavad Kojale vajalikul hulgal
täitemenetluse andmeid.
5. Täiendada eelnõu § 1 (TMS-i muutmine) punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) paragrahvi 115 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „elektrooniliselt kohtutäituritele
kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi“ sõnaga „täitmisregistri“;“.
Selgitus: TMS-i § 115 reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole. TMS-i § 115 lõike 3
esimese lause kohaselt edastatakse arestimisakt krediidi- ja makseasutusele elektrooniliselt
kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Sarnaselt eelmises punktis
esitatud muudatusettepanekule ja põhjendustele ei ole Koja peetava infosüsteemi kasutamise
kohustus asjakohane ka arestimisaktide edastamisel. Arestid tuleb täitmisregistriga liidestunud
krediidi- ja makseasutusele edastada täitmisregistri kaudu ja sellekohane säte tuuakse
õigusselguse huvides täitmisregistri põhimäärusest seadusesse.
6. Täiendada eelnõu § 1 (TMS-i muutmine) punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) paragrahvi 115 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korda kohaldatakse ka juhul, kui arest tuleb seada
viisil, mida täitmisregister ei võimalda.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil edastatud arestimisakti alusel seatud aresti
haldamisega seotud toimingute taotlused edastatakse täitemenetluse lõpuni täitmisregistri
väliselt. Krediidi- ja makseasutus kohustub aresti haldamisega seotud taotluse vastu võtma
paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama selle viivitamata täitmise.“.“.
Selgitus: kui arest tuleb seada viisil, mida täitmisregister ei võimalda, kehtib sama kord nagu
siis, kui krediidi- ja makseasutus ei kasuta täitmisregistrit: arestimisakt tuleb vastu võtta
paberkandjal või digiallkirjastatult ning korraldada arestimisakti viivitamata täitmine. Ühtlasi
on krediidi- ja makseasutusel kohustus kohtutäiturit viivitamata teavitada, kui arestitud kontol
4
puuduvad arestimise hetkel vahendid arestimisakti täitmiseks. Kohtutäiturile kaasneb kohustus
edastada võlgnikule arestimisakt viivitamata pärast seda, kui talle on teatavaks saanud
arestimisakti osaline või täielik täitmine. Selline juhtum on näiteks see, kui arest tuleb seada
muus valuutas kui eurodes. Täitmisregistris ei ole praegu tehnilist võimalust muus valuutas
areste seada.
Täitmisregistri väliselt paberkandjal või digitaalselt allkirjastatult krediidi- või makseasutusele
edastatud arestimisaktide alusel seatud arestide haldamisega seotud toimingute taotlused
(näiteks aresti muutmine või tühistamine) edastatakse täitemenetluse lõpuni täitmisregistri
väliselt. Krediidi- ja makseasutus kohustub aresti haldamisega seotud taotluse vastu võtma
paberkandjal või digitaalallkirjastatult ning korraldama selle viivitamata täitmise.
Täitmisregistri kaudu edastatud arestimisaktide täitmine ja aresti haldamine toimub ilma
viivituseta, automatiseeritult. Kuna kehtib põhimõte, et areste tuleb kohelda võrdselt, hoolimata
nende edastamise kanalist, tuleb täitmisregistri väliselt paberkandjal või digitaalselt
allkirjastatult krediidi- või makseasutusele edastatud arestimisakt vastu võtta ja täita viivitamata
(TMS § 115 lõige 4). Samuti tuleb viivitamata täita täitmisregistri väliselt edastatud
arestimisaktide haldamisega seotud taotlused.
Arestimisakt võib olla täitmisregistri väliselt paberkandjal või digitaalselt allkirjastatult
krediidi- või makseasutusele edastatud kolmel juhul:
1. arestimisakt edastati enne elektroonilise arestimissüsteemi e-arest (e-
arest)2 kasutusele võtmist (vanad täitemenetlused);
2. arestimisakt tuleb edastada krediidi- ja makseasutusele, kes ei kasuta
täitmisregistrit;
3. arest tuleb seada viisil, mida täitmisregister ei võimalda.
Registriväliselt seatud arestide ja nende haldamisega seotud andmeid ei tooda täitmisregistrisse
üle, sest tagantjärele andmete muutmine võib kahjustada andmete kvaliteeti ja tekitada
segadust, sh võib juhtuda, et arest kaotab õige järjekoha. Samuti kaasneks vanade andmete üle
toomisega suur kulu – see nõuaks nii eraldi IT-arendust kui ka mahukat käsitööd. Selline aja-
ja rahakulu ei oleks põhjendatud, sest arestid saab lõpuni menetleda praegu toimival viisil (nt
kohtutäitur edastab arestimisakti muutmise või lõpetamise dokumendi paberkandjal või e-posti
teel krediidi- ja makseasutusele, kes teeb vajalikud kanded oma infosüsteemis).
Säte ei puuduta elektroonilise arestimissüsteemi e-arest vahendusel seatud areste ja arestidega
seotud toiminguid, mis on täitmisregistrisse üle viidud, ja mille edasine haldamine toimub seal.
Täitmisregistri arestide osa asendas varasema elektroonilise arestimissüsteemi e-arest ja
mõlemal juhul on tegemist registri kaudu seatud arestidega.
Kuigi registriväliselt hallatavate arestide hulk ajas järjest väheneb – vanad menetlused
lõppevad, eelduslikult liituvad kõik krediidi- ja makseasutused täitmisregistriga ning registri
tehnilisi võimalusi arendatakse vajaduse põhjal edasi, on õigusselguse huvides vaja seaduses
sätestada ka reeglid kõnealuste erijuhtude tarbeks.
7. Muuta eelnõu § 2 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku
rakendamise seaduse (TsMSRS) muutmine) teksti ning sõnastada see järgmiselt:
2 Enne täitmisregistri arestide osa rakendamist seati ja hallati areste elektroonilises arestimissüsteemis e-arest.
5
„Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse
järgmised muudatused:
1) seaduse 1. peatükki täiendatakse paragrahviga 119 järgmises sõnastuses:
„§ 119. Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 kohaldamine
(1) Enne 2026. aasta 23. veebruari täitmisregistriga liitunud kasutajad ja täitemenetluse
seadustiku §-s 632 ette nähtud infosüsteem peavad samuti vastama täitemenetluse seadustiku §
63 lõike 2 teises lauses nimetatud tingimusele.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti infosüsteemid peavad vastama
täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 teises lauses nimetatud tingimusele hiljemalt 2026. aasta
1. oktoobril.”;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse paragrahviga 1110 järgmises sõnastuses:
„§ 1110. Täiteasja andmete kandmine täitmisregistrisse
Täiteasja, mis on lõpetatud enne selle täitmisregistris registreerimist, andmeid täitmisregistrisse
ei kanta.”.”.
Selgitus: TsMSRS-i muutmise sätet tuleb täiendada §-ga 1110. Kuna lisatavad sätted ei jõustu
samal ajal, tuleb need esitada kahe erineva muutmisvormeli all selliselt, et senine § 2 tekst
muutub punktiks 1 ja lisatav paragrahv on punkt 2. Kavandatud TsMSRS-i § 119 sisu jääb
samaks (üksnes sõna “tingimus” on lõikes 2 pandud ühtlustamise huvides ainsusesse sarnaselt
lõikega 1), kuid vajalik on eelnõu § 2 muutmisvormelites täpsustada, et uute paragrahvidega
(§-d 119 ja 1110) täiendatakse seaduse 1. peatükki, mitte 2. peatükki, kuivõrd tegemist on kahe
peatüki piiril asuvate normidega.
TMS-i § 63 lõike 6 kohaselt registreeritakse täiteasjad täitmisregistris. Sama paragrahvi lõike
8 punkt 1 näeb ette, et täitmisregistri kaudu tehakse muu hulgas kättesaadavaks andmed
menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta. Paragrahvi 1110 lisamine TsMSRS-i on
vajalik, kuna praktikas oleks kõigi lõpetatud täiteasjade andmete täitmisregistris registreerimine
ressursimahukas ja keerukas ülesanne, samuti puudub selleks vajadus. Suures mahus täiteasjade
andmete üheaegne registris registreerimine on ettevalmistamisel ja sättega täpsustakse, et
registrisse kantakse andmed registreerimise hetkel menetluses olevate täiteasjade kohta. Kui
täiteasi on selleks ajaks lõpetatud, siis sellise täiteasja andmed registri kaudu kättesaadavad ei
ole.
Varem lõpetatud täitemenetluste andmed on põhjendatud juhul kättesaadavad üldises korras
asja viimasena menetlenud kohtutäituri või Koja kaudu. Kohtutäituri dokumentide hoidmise,
üleandmise ja hävitamise kord on kehtestatud kohtutäiturimäärustiku 3. peatükis. Kõigi
täiteasjade, mis lõpetatakse pärast täiteasja täitmisregistris registreerimist, andmed on
täitmisregistris registri põhimääruses sätestatud ulatuses kättesaadavad.
8. Muuta eelnõu § 3 (seaduse jõustumine) teksti ja sõnastada see järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 punkt 1 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril.”.
6
Selgitus: muudatusega TsMSRS-i lisatava § 1110 kohta ei ole vaja jõustumise erinormi ja see
jõustub üldises korras, mistõttu tuleb jõustumisnormis eraldi välja tuua eelnõu § 2 punkti 1
jõustumisaeg.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Muudatusettepanekud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 SE juurde Lugupeetud Madis Timpson Justiits- ja Digiministeerium esitab Riigikogu õiguskomisjonile ettepanekud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 726 SE muutmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister justiits- ja digiministri ülesannetes Juta Jõgis 53337544 [email protected]
Meie 19.11.2025 nr 8-4/9317-1