Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Edastatud: [email protected]

20.11.2025

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE MTÜ annab tagasisidet töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Üldjoontes oleme tehtud muudatustega nõus ning toetame algatusi, mis vähendavad

halduskoormust ja bürokraatiat. Samas leiame, et mitmes küsimuses oleks võimalik

bürokraatiat veelgi mõistlikult vähendada ning praktikat selgemaks ja ökonoomsemaks

muuta. Toome välja teemad, kus palume kaaluda täiendusi.

1. Töötervishoiuarsti teenuse korraldus ja kättesaadavus

a. Näeme, et töötervishoiu teenus on küll hädavajalik, kuid praktikas

kohmakas, ressursikulukas ja ebatõhus, mis tihti ei täida oma tegelikku

eesmärki, milleks on töötajate tervis ja ohutus. Tihti jääb küsimus, kas niigi

väikese arstide arvuga riigis on otstarbekas ülal pidada kahte arstide

süsteemi. Enamasti kontrollitakse töötervishoiuarsti otsuseid sageli

perearsti juures uuesti ning töötervishoiuarsti suunamine perearstile

tõsisema mure korral tekitab dubleerimist ja lisakoormust nii töötajale kui

tööandjale. Soovime rõhutada, et me kindlasti peame töötajate tervise

kontrollimist vajalikuks ning ka teatav teenuse eest tasumine on mõistlik.

Ettepanek: kujundada selgem ja ökonoomsem mudel, kus kohustuslik

tervisekontroll on tihedamalt integreeritud perearstisüsteemiga (nt

perearsti või tema lepingupartneri kaudu), säilitades selged ja

kontrollitavad nõuded tööandjale ja töötajale ning vältides ülearust

bürokraatiat kontrolliprotsessides.

b. Ühtlasi peaks teenusepakkujatel olema kindel juhend, mida

töötervisekontroll sisaldab, sest täna on turul väga erineva kvaliteedi, sisu

ja hinnaga pakkujaid (al 5 minutit kuni 1 h ning puudub korrelatsioon

hinnaga). Tööandjatel on keeruline ja tihti võimatu seda kvaliteeti ilma

erialaste teadmisteta kontrollida, eriti olukorras, kui piirkonnas on vaid

üks teenusepakkuja.

c. Sarnane ebaühtlus hindades on ka toidukäitleja tervisetõendi

väljastamisel. Lisaks tekitab tervisetõendi esitamine vaid ühel korral tööle

tulles küsimusi selle mõistlikkuses ja on praegu pigem formaalsus, sest

nakkuse võib saada järgmisel päeval pärast tööle tulemist (praegu

kohustus esitada enne tööle asumist). See mõjutab ka noorte tööhõivet,

2

sest vähesed tööandjad on nõus tervisetõendi kulusid kinni maksma, kuid

noore inimese jaoks on 100 eurot liiga suur kulu, kui tal puudub sissetulek.

d. Mitmes Eesti piirkonnas puudub töötervishoiuarsti vastuvõtu võimalus,

mis sunnib tööandjaid suunama töötajaid tervisekontrolli märkimisväärse

vahemaa taha ning kasvatab sellega veelgi kulusid. Esmase

tervisekontrolli tähtaegade paindlikumaks muutmine on samm õiges

suunas, kuid ei lahenda teenuse üle-eestilist kättesaadavuse probleemi.

Ettepanek: kaaluda lisameetmeid, mis parandaksid teenuse geograafilist

kättesaadavust (sh telemeditsiin, regionaalsed hankelahendused,

paindlikum lepingumudel, perearstidele antud rolli andmine/kaasamine),

et tööandja saaks seadusest tulenevaid kohustusi mõistliku ajakuluga

täita.

2. Kodukontori riskihindamine

Kaugtöö ja kodukontori puhul on tööandja ja töötaja vastutuse ja kohustuste piirid praegu

osaliselt ebaselged, mis tekitab ebakindlust nii ohutuse tagamisel kui

dokumenteerimisel.

Ettepanek: kehtestada täpsem regulatsioon ja juhendmaterjal, mis määratleb

kodukontori riskihindamise põhimõtted, poolte kohustused, dokumenteerimisnõuded

ning praktilised miinimumnõuded töökoha ergonoomikale ja ohutusele; ühtlasi tagada,

et halduskoormus jääks proportsionaalseks ja tööandja vastutus oleks mõistlik

arvestades, et kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel.

3. Joobe kontrollimise õigus

Eelnõu seob joobe kontrollimise õiguse üksnes otsese ohuga, mis piirab tööandja

võimalusi olukordades, kus joove kahjustab tööandja mainet, sisekordade järgimist või

töökorraldust ka ilma otsese ohuta. Näiteks suurema ohu valdaja (tõstukijuht) on

joobeseisundis loomulikult ohtlik, kuid endale ja teistele on ohtlik ka töötaja, kes töötab

suurema ohu valdajaga ühes ruumis (tõstukita kolleeg, nt komplekteerija). Lisaks ei ole

eetiline ka olukord, kus klientidega või teiste töötajatega kokku puutuv sekretär on

joobes, kuid samal ajal ei ole seotud otseselt ohuga tööandjale. Sellisel juhul on tegemist

kindlasti mainekahjuga tööandja/äriühingu suhtes. Ka see ei ole üldisi käitumisnorme

arvestades aktsepteeritud.

Ettepanek: sätestada selgesõnaliselt tööandja õigus kehtestada nulltolerants joobe

suhtes ning teostada joobekontrolli sisekorraeeskirjade alusel proportsionaalsuse ja

andmekaitse põhimõtteid järgides, sh määratleda kontrolli alused, viisid ja

tõendamisnõuded nii, et töötaja õigused oleksid kaitstud ja tööandja saaks ohutust ning

töökorraldust järjekindlalt tagada ka teiste töötajate elu ja tervist silmas pidades.

Kuna oleme Eestis tegutsevaid ettevõtteid koondav organisatsioon, siis omame

igapäevast praktikat, mida oleme valmis veel rohkem jagama ja mis aitaksid kaasa

õigusloome kujundamisele. Samuti oleme valmis oma ettepanekuid täpsustama ning

osalema eelnõu edasisel arutelul. Palume teavitada edasisest menetluskavast ja

võimalusest esitada lisaselgitusi töögrupi või avaliku arutelu raames.

Lugupidamisega

Kai Saard, PARE tegevjuht

PARE tööelu töörühm

Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Edastatud: [email protected]

20.11.2025

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE MTÜ annab tagasisidet töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse

seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Üldjoontes oleme tehtud muudatustega nõus ning toetame algatusi, mis vähendavad

halduskoormust ja bürokraatiat. Samas leiame, et mitmes küsimuses oleks võimalik

bürokraatiat veelgi mõistlikult vähendada ning praktikat selgemaks ja ökonoomsemaks

muuta. Toome välja teemad, kus palume kaaluda täiendusi.

1. Töötervishoiuarsti teenuse korraldus ja kättesaadavus

a. Näeme, et töötervishoiu teenus on küll hädavajalik, kuid praktikas

kohmakas, ressursikulukas ja ebatõhus, mis tihti ei täida oma tegelikku

eesmärki, milleks on töötajate tervis ja ohutus. Tihti jääb küsimus, kas niigi

väikese arstide arvuga riigis on otstarbekas ülal pidada kahte arstide

süsteemi. Enamasti kontrollitakse töötervishoiuarsti otsuseid sageli

perearsti juures uuesti ning töötervishoiuarsti suunamine perearstile

tõsisema mure korral tekitab dubleerimist ja lisakoormust nii töötajale kui

tööandjale. Soovime rõhutada, et me kindlasti peame töötajate tervise

kontrollimist vajalikuks ning ka teatav teenuse eest tasumine on mõistlik.

Ettepanek: kujundada selgem ja ökonoomsem mudel, kus kohustuslik

tervisekontroll on tihedamalt integreeritud perearstisüsteemiga (nt

perearsti või tema lepingupartneri kaudu), säilitades selged ja

kontrollitavad nõuded tööandjale ja töötajale ning vältides ülearust

bürokraatiat kontrolliprotsessides.

b. Ühtlasi peaks teenusepakkujatel olema kindel juhend, mida

töötervisekontroll sisaldab, sest täna on turul väga erineva kvaliteedi, sisu

ja hinnaga pakkujaid (al 5 minutit kuni 1 h ning puudub korrelatsioon

hinnaga). Tööandjatel on keeruline ja tihti võimatu seda kvaliteeti ilma

erialaste teadmisteta kontrollida, eriti olukorras, kui piirkonnas on vaid

üks teenusepakkuja.

c. Sarnane ebaühtlus hindades on ka toidukäitleja tervisetõendi

väljastamisel. Lisaks tekitab tervisetõendi esitamine vaid ühel korral tööle

tulles küsimusi selle mõistlikkuses ja on praegu pigem formaalsus, sest

nakkuse võib saada järgmisel päeval pärast tööle tulemist (praegu

kohustus esitada enne tööle asumist). See mõjutab ka noorte tööhõivet,

2

sest vähesed tööandjad on nõus tervisetõendi kulusid kinni maksma, kuid

noore inimese jaoks on 100 eurot liiga suur kulu, kui tal puudub sissetulek.

d. Mitmes Eesti piirkonnas puudub töötervishoiuarsti vastuvõtu võimalus,

mis sunnib tööandjaid suunama töötajaid tervisekontrolli märkimisväärse

vahemaa taha ning kasvatab sellega veelgi kulusid. Esmase

tervisekontrolli tähtaegade paindlikumaks muutmine on samm õiges

suunas, kuid ei lahenda teenuse üle-eestilist kättesaadavuse probleemi.

Ettepanek: kaaluda lisameetmeid, mis parandaksid teenuse geograafilist

kättesaadavust (sh telemeditsiin, regionaalsed hankelahendused,

paindlikum lepingumudel, perearstidele antud rolli andmine/kaasamine),

et tööandja saaks seadusest tulenevaid kohustusi mõistliku ajakuluga

täita.

2. Kodukontori riskihindamine

Kaugtöö ja kodukontori puhul on tööandja ja töötaja vastutuse ja kohustuste piirid praegu

osaliselt ebaselged, mis tekitab ebakindlust nii ohutuse tagamisel kui

dokumenteerimisel.

Ettepanek: kehtestada täpsem regulatsioon ja juhendmaterjal, mis määratleb

kodukontori riskihindamise põhimõtted, poolte kohustused, dokumenteerimisnõuded

ning praktilised miinimumnõuded töökoha ergonoomikale ja ohutusele; ühtlasi tagada,

et halduskoormus jääks proportsionaalseks ja tööandja vastutus oleks mõistlik

arvestades, et kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel.

3. Joobe kontrollimise õigus

Eelnõu seob joobe kontrollimise õiguse üksnes otsese ohuga, mis piirab tööandja

võimalusi olukordades, kus joove kahjustab tööandja mainet, sisekordade järgimist või

töökorraldust ka ilma otsese ohuta. Näiteks suurema ohu valdaja (tõstukijuht) on

joobeseisundis loomulikult ohtlik, kuid endale ja teistele on ohtlik ka töötaja, kes töötab

suurema ohu valdajaga ühes ruumis (tõstukita kolleeg, nt komplekteerija). Lisaks ei ole

eetiline ka olukord, kus klientidega või teiste töötajatega kokku puutuv sekretär on

joobes, kuid samal ajal ei ole seotud otseselt ohuga tööandjale. Sellisel juhul on tegemist

kindlasti mainekahjuga tööandja/äriühingu suhtes. Ka see ei ole üldisi käitumisnorme

arvestades aktsepteeritud.

Ettepanek: sätestada selgesõnaliselt tööandja õigus kehtestada nulltolerants joobe

suhtes ning teostada joobekontrolli sisekorraeeskirjade alusel proportsionaalsuse ja

andmekaitse põhimõtteid järgides, sh määratleda kontrolli alused, viisid ja

tõendamisnõuded nii, et töötaja õigused oleksid kaitstud ja tööandja saaks ohutust ning

töökorraldust järjekindlalt tagada ka teiste töötajate elu ja tervist silmas pidades.

Kuna oleme Eestis tegutsevaid ettevõtteid koondav organisatsioon, siis omame

igapäevast praktikat, mida oleme valmis veel rohkem jagama ja mis aitaksid kaasa

õigusloome kujundamisele. Samuti oleme valmis oma ettepanekuid täpsustama ning

osalema eelnõu edasisel arutelul. Palume teavitada edasisest menetluskavast ja

võimalusest esitada lisaselgitusi töögrupi või avaliku arutelu raames.

Lugupidamisega

Kai Saard, PARE tegevjuht

PARE tööelu töörühm