| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/3779-4 |
| Registreeritud | 20.11.2025 |
| Sünkroonitud | 21.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Ingrid Erm-Eks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Tööhõive osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 05.11.2025 nr 2-2/3779-1
Meie 20.11.2025 nr 2.3-5/25/3627-2
Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Meil puuduvad märkused esitatud eelnõu osas, kuid peame vajalikuks esitada oma tähelepanekud
kehtiva töötukassa andmekogu põhimääruse osas.
1. Töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb andmekogusse kantavad füüsilise isiku
üldandmed, milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi panga korral panga
nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui töötukassa poolt
makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse
konto omaniku nimi ja pangakonto number. Samas töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §
35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu isiku üldandmetest ja muudest andmetest,
pangakonto andmete kogumist isikuga seotud andmetena ette ei näe.
Lisaks juhime tähelepanu Justiits- ja digiministeeriumi eelnõude koostamise juhisele (JDM
juhis), milles on selgitatud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete kategooriad
(nt üldandmed, haridusandmed jne), kus isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise
loeteluga, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja
emakeel. Põhimääruses aga antakse juba konkreetne loetelu, milliseid üldandmeid
andmekogusse kogutakse. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1 loetleb aga üldandmetena ka isiku
teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud juhisega.
Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel täiendada andmekogu asutamise volitusnormi
selliselt, et isiku kohta kogutavate muude andmete loetelu kajastaks ka pangakonto
andmeid.
2. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsiooni koostatud
andmekogude juhendis (lk 15) on täiendavalt selgitatud, et andmekogusse kogutavate
andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid andmekogu põhimäärus peab sisaldama
ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Samuti on JDM juhises,
märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete
täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada loetelu lisana). Lisaks on juhises
selgitatud, et „isiku üldandmed“ või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt
2 (3)
ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, milline on täpne andmekoosseis.
Kehtiva põhimääruse § 7 lõige 2 loetleb andmed, mis kantakse andmekogusse
tööturumeetmete raames osutava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmetena,
milleks punkti 8 järgi on ka muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste
osutamiseks. Samuti näeb põhimääruse § 11 lõike 1 punkt 15 ette, et andmekogusse
kogutakse muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta. Märgime, et sellised üldised
sätted ei anna ülevaadet andmekogu andmekoosseisust. Põhimääruse eesmärgiks aga
peakski olema just see, et anda inimesele ülevaade, milliseid tema andmeid andmekogus
töödeldakse. Ilmselt selliselt sõnastatud sätted seda eesmärki ei täida. Soovitame
andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate andmete koosseisu puudutavad
sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete täpne loetelu.
3. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas andmeandjad.
Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb
põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või
kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult
kindlaks, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433 lõige
2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on JDM
juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete allikad ehk
andmeandjad koos nende antavate andmetega.
Töötukassa andmekogule andmete esitajad on loetletud põhimääruse §-s 40, sh
andmekogud, kust töötukassal on õigus andmeid saada. Samas ei selgu põhimäärusest,
millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud andmed on põhimääruse 3.
peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. Näiteks näeb § 40 lõige 9 ette
tervisekassa õiguse saada andmeid ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise ning ravi,
ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, kuid andmekogu andmete loetelust ei nähtu, kas ja
millised andmed tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse kantakse. Võib üksnes
eeldada, et terviseandmed on seotud eksperdiarvamuse andmetega (põhimääruse § 31),
kuid millised konkreetsed tervise infosüsteemi andmed töötukassa andmekogusse
edastatakse ja seal säilitamisele kuuluvad, põhimäärusest ei nähtu.
Kindlasti vajab põhimääruse § 40 muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks võimalik
aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete andjaks ning milliste
põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas.
4. TKindlS § 35 lõigete 7 ja 8 järgi tuleb säilitamise tähtaja (10 aastat) möödumisel andmed
pseudonüümida ning pseudonüümitud andmete säilitamise tähtaja (65 aastat) möödumisel
andmed anonüümida. Andmekogu põhimääruses reguleerib andmete säilitamist § 41,
mille järgi andmed pseudonüümitakse ja anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja
möödumise kalendriaasta lõpus. Põhimääruse § 42 lõike 1 järgi tähendab andmete
pseudonüümimine andmekogu andmetele pseudonüümimiseks juhuslikest numbritest
koosneva kordumatu koodi andmist, millega asendatakse isikut tuvastada võimaldavad
andmed. Samas ei nähtu ei volitusnormist ega ka põhimäärusest, millised andmekogus
olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja tuvastamise vältimiseks kohustatud
koodiga asendama, mistõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas koodiga asendamine täidab
eesmärki – vältida otsest tuvastamist, mis seletuskirja järgi ongi psedonüümimise mõte.
JDM on 2022. aastal tööturumeetmete seaduse eelnõu kooskõlastamisel juhtinud
tähelepanu sellele, et on kaheldav, kas isiku nime, isikukoodi ja kontaktandete töötlemise
välistamine tagab selle, et isik ei ole tuvastatav, arvestades andmekogusse kogutavate
ülejäänud andmete koosseisu.1 Seega tuleks analüüsida, milliste andmete asendamine
tagab selle, et isikut ei ole võimalik tuvastada ning loetleda vähemalt põhimääruses
1 Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister
3 (3)
andmekoosseis, mis tuleb andmekogu vastutaval töötlejal unikaalse koodiga asendada.
Sama puudutab ka andmete anonüümseks muutmist. Põhimääruse § 41 lõike 6 järgi
tähendab anonüümimine pseudonüümitud andmete muutmist anonüümseks viisil, et
üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada, kuid puudub teave
selle kohta, kuidas andmekogu vastutav töötleja andmete täieliku anonüümsuse
andmekogus peab tagama. Seega puudub võimalus ka hinnata, kas andmete anonüümimise
järgselt on üksikisikuid võimalik tuvastada.
Andmekogu andmete säilitamist puudutavale oleme ka varasemalt juhtinud tähelepanu
oma 16.11.2023 antud arvamuses nr 1.2.-4/23/2860-2.
Nagu ka varasemalt antud arvamuses märkisime, siis on andmekogude kontekstis Andmekaitse
Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks
lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks ja kuhu mingeid andmeid kogutakse, milliseid
andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ning kellega jagatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Erkki Keldo
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 05.11.2025 nr 2-2/3779-1
Meie 20.11.2025 nr 2.3-5/25/3627-2
Arvamus andmekogu põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks majandus- ja
infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Meil puuduvad märkused esitatud eelnõu osas, kuid peame vajalikuks esitada oma tähelepanekud
kehtiva töötukassa andmekogu põhimääruse osas.
1. Töötukassa andmekogu põhimääruse § 6 loetleb andmekogusse kantavad füüsilise isiku
üldandmed, milleks muu hulgas on ka pangakonto number ja välisriigi panga korral panga
nimi ja tunnuskood. Sealjuures näeb sama paragrahvi lõige 3 ette, et kui töötukassa poolt
makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, siis kantakse andmekogusse
konto omaniku nimi ja pangakonto number. Samas töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §
35 lõike 4 punktid 1 ja 2, mis annavad loetelu isiku üldandmetest ja muudest andmetest,
pangakonto andmete kogumist isikuga seotud andmetena ette ei näe.
Lisaks juhime tähelepanu Justiits- ja digiministeeriumi eelnõude koostamise juhisele (JDM
juhis), milles on selgitatud, et üldiselt tuleb seaduses sätestada isikuandmete kategooriad
(nt üldandmed, haridusandmed jne), kus isiku üldandmete puhul on tegemist kinnise
loeteluga, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt (sh aadress) ja
emakeel. Põhimääruses aga antakse juba konkreetne loetelu, milliseid üldandmeid
andmekogusse kogutakse. TKindlS § 35 lõike 4 punkt 1 loetleb aga üldandmetena ka isiku
teovõime ja surmaaja, mis ei lähe kokku JDM antud juhisega.
Soovitame edaspidi TKindlS muutmisel täiendada andmekogu asutamise volitusnormi
selliselt, et isiku kohta kogutavate muude andmete loetelu kajastaks ka pangakonto
andmeid.
2. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas ka
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Andmekaitse Inspektsiooni koostatud
andmekogude juhendis (lk 15) on täiendavalt selgitatud, et andmekogusse kogutavate
andmete täielik loetelu ei pea olema seaduses, kuid andmekogu põhimäärus peab sisaldama
ammendavat loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest. Samuti on JDM juhises,
märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmekogusse kantavate andmete
täpne/ammendav loetelu (vajadusel saab esitada loetelu lisana). Lisaks on juhises
selgitatud, et „isiku üldandmed“ või „isiku kohta käivad andmed“ ei ole piisavalt
2 (3)
ammendavad, kuna pole võimalik aru saada, milline on täpne andmekoosseis.
Kehtiva põhimääruse § 7 lõige 2 loetleb andmed, mis kantakse andmekogusse
tööturumeetmete raames osutava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmetena,
milleks punkti 8 järgi on ka muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste
osutamiseks. Samuti näeb põhimääruse § 11 lõike 1 punkt 15 ette, et andmekogusse
kogutakse muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta. Märgime, et sellised üldised
sätted ei anna ülevaadet andmekogu andmekoosseisust. Põhimääruse eesmärgiks aga
peakski olema just see, et anda inimesele ülevaade, milliseid tema andmeid andmekogus
töödeldakse. Ilmselt selliselt sõnastatud sätted seda eesmärki ei täida. Soovitame
andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate andmete koosseisu puudutavad
sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete täpne loetelu.
3. AvTS § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu hulgas andmeandjad.
Andmekogude juhendis on andmekogu pidamise olulise küsimusena, mida tuleb
põhimääruses reguleerida, loetletud ka andmete allikad ehk millistest andmekogudest või
kelle käest (millistelt andmeandjatelt) andmeid saadakse. Seeläbi määratakse tegelikult
kindlaks, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed. Nimelt keelab AvTS § 433 lõige
2 asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Samuti on JDM
juhises märgitud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada andmete allikad ehk
andmeandjad koos nende antavate andmetega.
Töötukassa andmekogule andmete esitajad on loetletud põhimääruse §-s 40, sh
andmekogud, kust töötukassal on õigus andmeid saada. Samas ei selgu põhimäärusest,
millised põhimääruse §-s 40 loetletud andmekogudest saadud andmed on põhimääruse 3.
peatükis loetletud töötukassa andmekogu andmeteks. Näiteks näeb § 40 lõige 9 ette
tervisekassa õiguse saada andmeid ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise ning ravi,
ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, kuid andmekogu andmete loetelust ei nähtu, kas ja
millised andmed tervise infosüsteemist töötukassa andmekogusse kantakse. Võib üksnes
eeldada, et terviseandmed on seotud eksperdiarvamuse andmetega (põhimääruse § 31),
kuid millised konkreetsed tervise infosüsteemi andmed töötukassa andmekogusse
edastatakse ja seal säilitamisele kuuluvad, põhimäärusest ei nähtu.
Kindlasti vajab põhimääruse § 40 muutmist selliselt, et põhimäärust lugedes oleks võimalik
aru saada, millised andmekogud on töötukassa andmekogule andmete andjaks ning milliste
põhimääruse 3. peatükis loetletud andmete osas.
4. TKindlS § 35 lõigete 7 ja 8 järgi tuleb säilitamise tähtaja (10 aastat) möödumisel andmed
pseudonüümida ning pseudonüümitud andmete säilitamise tähtaja (65 aastat) möödumisel
andmed anonüümida. Andmekogu põhimääruses reguleerib andmete säilitamist § 41,
mille järgi andmed pseudonüümitakse ja anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja
möödumise kalendriaasta lõpus. Põhimääruse § 42 lõike 1 järgi tähendab andmete
pseudonüümimine andmekogu andmetele pseudonüümimiseks juhuslikest numbritest
koosneva kordumatu koodi andmist, millega asendatakse isikut tuvastada võimaldavad
andmed. Samas ei nähtu ei volitusnormist ega ka põhimäärusest, millised andmekogus
olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja tuvastamise vältimiseks kohustatud
koodiga asendama, mistõttu ei ole võimalik ka hinnata, kas koodiga asendamine täidab
eesmärki – vältida otsest tuvastamist, mis seletuskirja järgi ongi psedonüümimise mõte.
JDM on 2022. aastal tööturumeetmete seaduse eelnõu kooskõlastamisel juhtinud
tähelepanu sellele, et on kaheldav, kas isiku nime, isikukoodi ja kontaktandete töötlemise
välistamine tagab selle, et isik ei ole tuvastatav, arvestades andmekogusse kogutavate
ülejäänud andmete koosseisu.1 Seega tuleks analüüsida, milliste andmete asendamine
tagab selle, et isikut ei ole võimalik tuvastada ning loetleda vähemalt põhimääruses
1 Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister
3 (3)
andmekoosseis, mis tuleb andmekogu vastutaval töötlejal unikaalse koodiga asendada.
Sama puudutab ka andmete anonüümseks muutmist. Põhimääruse § 41 lõike 6 järgi
tähendab anonüümimine pseudonüümitud andmete muutmist anonüümseks viisil, et
üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada, kuid puudub teave
selle kohta, kuidas andmekogu vastutav töötleja andmete täieliku anonüümsuse
andmekogus peab tagama. Seega puudub võimalus ka hinnata, kas andmete anonüümimise
järgselt on üksikisikuid võimalik tuvastada.
Andmekogu andmete säilitamist puudutavale oleme ka varasemalt juhtinud tähelepanu
oma 16.11.2023 antud arvamuses nr 1.2.-4/23/2860-2.
Nagu ka varasemalt antud arvamuses märkisime, siis on andmekogude kontekstis Andmekaitse
Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks
lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks ja kuhu mingeid andmeid kogutakse, milliseid
andmeid kogutakse, kui kaua neid säilitatakse ning kellega jagatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
627 4144
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|