ITL-i tagasiside majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõule

Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN 19.11.2025 nr 2.1-1/152

ITL-i tagasiside majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

eelnõule

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on tutvunud eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamisele saadetud (05.11.2025 nr 2-2/3774-1) määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

eelnõuga (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga oma tagasiside ja ettepanekud.

ITL tunnustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit eelnõu algatamise eest. Toetame

igati eesmärke edendada ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse lahenduste

kasutuselevõttu ning andmemajanduse praktilist rakendamist. ITL-i hinnangul on määruse

eelnõu suunatud olulistele kitsaskohtadele, kuid toome välja järgmised täiendused ja

rõhuasetused, mis aitavad tagada määruse tõhusama rakendamise ning sektori vajadustega

parema kooskõla.

1. Andmeliidestuste ja EDI roll ei ole määruses ja seletuskirjas piisavalt välja toodud.

Seletuskiri räägib “tarkvaraarendusest” ja “andmemajanduse kasutusjuhtudest”, kuid ei

rõhuta andmeliidestuste ja EDI-teenuste praktilist väärtust. EDI on üks Eesti

reaalajamajanduse nurgakive, see on olemasolev ökosüsteem, mida tuleks laiendada.

Praegune rõhk uute tarkvarade loomisel võib jätta EDI-põhised arendused (nt

süsteemidevaheline integratsioon, e-arvete automatiseerimine, aruandlusliidestused)

toetusest välja.

2

2. Praeguses eelnõus on abikõlblikeks kuludeks loetletud diginõustaja teenus, tarkvara

soetamine ja arendamine ning konsultatsioonid, kuid mitte andmevahetusliidestuse loomise

ega kasutamise kulud. Ka seletuskirjas rõhutatakse personali ja konsultatsioonikulusid, kuid

mitte liidestus- ja testimiskulusid. ITL teeb ettepaneku, et abikõlblikeks kuludeks loetakse

ka süsteemidevaheliste liidestuste ja koostalitluse testimise kulud, sealhulgas

tarkvaralitsentsid ja arendusvahendid, mis on vajalikud EDI- või API-ühenduste loomiseks.

Kui toetatakse ainult diginõustamist või tarkvara ostu, jääb ettevõte sageli olukorda, kus ta

on küll nõustatud ja tarkvara olemas, kuid andmed ei liigu. Seetõttu jääb digitaliseerimise

tegelik kasu saamata. Andmevahetusliidestuste arendamine ja kasutamine on ettevõtte

digitaliseerimise ning reaalajamajanduse tegelikuks elluviimiseks hädavajalik, mistõttu tuleb

neid määruse eesmärkide saavutamiseks abikõlblikeks kuludeks lugeda.

3. Seletuskiri seob “reaalajamajanduse lahendused” X-tee või andmenõusolekuteenuse

kasutamisega. Paljud erasektori reaalse väärtusega lahendused (nt EDI operaatorite või API-

põhine tarneahela andmevahetus) ei kasuta X-tee ega andmenõusolekuteenust, kuid

toimivad turvaliselt ja standardiseeritult. ITL peab oluliseks, et reaalajamajanduse

lahenduseks loetaks ka erasektori platvormidel toimuvad standardiseeritud ja turvalised

andmevahetused (nt EDI, API), mitte ainult X-tee vahendusel toimuvad integratsioonid.

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised konkreetsed ettepanekud määruse ja seletuskirja

muutmiseks: - Lisada määrusesse (§ 3) mõisted “elektrooniline andmevahetus (EDI)”1 ja

“andmeliidestus”2, kuna need on reaalajamajanduse keskne tehniline alus. Praegu

räägitakse (§ 3) “reaalajamajanduse põhimõtetest”, kuid ei tooda välja EDI kui üht

põhilist vahendit nende rakendamiseks. Lisades EDI termini, muutub määruse

rakenduspraktika selgemaks nii ettevõtjatele kui hindajatele.

- Täiendada § 6 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: “ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine, sealhulgas

süsteemidevaheliste andmeliidestuste ja standardiseeritud andmevahetuslahenduste

väljatöötamine või täiustamine.”

- Täpsustada määruses (§ 6 lg 3 järel) koostööpartneri mõistet ja toetatavate tegevuste

ulatust: “Koostööpartneriks võib olla ka andmevahetusplatvormi või

digitaliseerimisteenuse osutaja, kes aitab tagada projektis arendatava lahenduse

1 Sõnastusettepanek: Elektrooniline andmevahetus (EDI) – standardiseeritud ja automatiseeritud andmevahetus ettevõtete infosüsteemide vahel, mis võimaldab reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud andmete vahetust, kasutades turvalisi andmevahetusplatvorme. 2 Sõnastusettepanek: Andmeliidestus – kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel (nt EDI, API, X-tee või muud andmevahetuslahendused).

3

koostalitlusvõime.” Või lisada § 6 uus lõige (7): „(7) Koostööpartneriks käesoleva

paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud tegevuste puhul võib olla ka teenuseosutaja või

platvormioperaator, kes pakub andmevahetus-, liidestus- või

automatiseerimisteenuseid (nt EDI-, e-arve- või API-platvorm). Toetatavate tegevuste

hulka loetakse ka olemasolevate süsteemide vaheliste liidestuste arendamine või

täiustamine, sealhulgas koostalitluse testimine.“

- Muuta ajatemplinõue soovituslikuks (§ 6 lg 3 p 1 ja § 6 lg 4 p 1), sest ajatemplinõue ei

ole vajalik kõikides reaalajamajanduse lahendustes – see võib muuta süsteemid jäigaks

ja lisada tehnilist keerukust. EDI-lahenduste puhul kasutatakse juba tehingute logisid ja

valideeritud andmevoogude kontrolli, mis tagavad jälgitavuse ilma kohustusliku

ajatemplita. Sõnastusettepanek: "Tarkvara arendus võimaldab turvaliselt jälgitavaid

masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või

muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; ajatemplite kasutamine on lubatud, kuid

mitte kohustuslik, kui kasutatakse muid turvalise logimise ja auditeeritavuse

meetodeid“.

- Lisada § 7 lõikesse 1 eraldi punkt: “infosüsteemide ja tarkvarade liidestamise ning

koostalitlusvõime tagamise arenduskulud”. Nende selgesõnaline lugemine abikõlblikeks

kuludeks aitaks toetada ettevõtteid, kes soovivad ühendada oma süsteeme

äripartneritega (klientide või hankijatega), nt ERP ↔ tarnijate e-saatelehed või e-arved

või ERP ↔ ostjate e-tellimused, e-vastuvõtukinnitused vms. Praegu võib selline tegevus

jääda abikõlblikkuse määratluse alt välja. Samuti lisada § 7 lõikesse 2 uus punkt: “7)

süsteemidevaheliste liidestuste, elektroonilise andmevahetuse teenuse, ja muu

koostalitluse arenduse kulud, kui need on projekti eesmärgiga otseselt seotud.”

Täpsustada seletuskirjas, et toetatavate tegevuste alla loetakse ka süsteemidevaheliste

liidestuste arendamist ja täiustamist, sealhulgas EDI- ja e-arve-

andmevahetuslahendused, mis suurendavad ettevõtete koostalitlusvõimet.

- § 14 lg 1 p 1 „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ hindamisel hinnata ka

panust reaalajamajanduse ökosüsteemi arendamisse ja koostalitlusvõime parandamisse

(nt liidestused, standardiseeritud andmevahetus). See muudab hindamismetoodika

konkreetsemaks ja soodustab selliseid projekte, mille mõju ulatub ühe ettevõtte

piiridest kaugemale.

- Muuta § 18 ja loobuda vahearuande nõudest ning piirduda lõpparuande nõudmisega,

kui toetuse summa on alla 20 000 euro (§ 18). Leiame, et väiksemad

digitaliseerimisprojektid peaksid olema administreeritavad minimaalse

halduskoormusega.

- § 3 on toodud terminid „diginõustaja“ ja „koostööpartner“ ning neid on selgitatud

seletuskirjas – ei ole aga üheselt selge, kas sama ettevõte võib täita nii diginõustaja kui

koostööpartneri rolli, kui tööde sisu ja hinnastamine on eristatavad ning huvide konflikt

puudub?

4

Teeme ettepaneku seda selgelt lubada, et tagada väiksemate digitaliseerimisprojektide

teostatavus ning lisada vastav täiendus eelnõu seletuskirja. Sellise paindlikkuse

võimaldamine on oluline eelkõige mikro- ja väikeettevõtete digitaliseerimise projektide

elluviimisel, kus diginõustamine ja arendus on tihedalt seotud ning kus turul ei ole alati

võimalik leida kahte eraldi teenusepakkujat. Samuti tagab see, et ettevõtjad saaksid

kasutada olemasolevaid kompetentse ja vältida dubleerivat halduskoormust. Sama

ettevõtte rollide lubamine selgetel tingimustel tagab läbipaistvuse ja kvaliteedi, mitte ei

vähenda seda. Euroopa ja Eesti varasem praktika (nt “Digitaliseerimise teekaardi”

toetus, EASi innovatsiooniprogrammid) on lubanud rollide kattumist, kui kulud on

eristatavad ja nõustamine on dokumenteeritult tehtud enne arenduse algust.

Loodame, et leiate võimaluse täiendada eelnõud ja selle seletuskirja vastavalt ülaltoodule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]

Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN 19.11.2025 nr 2.1-1/152

ITL-i tagasiside majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

eelnõule

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on tutvunud eelnõude infosüsteemis

kooskõlastamisele saadetud (05.11.2025 nr 2-2/3774-1) määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise,

reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“

eelnõuga (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga oma tagasiside ja ettepanekud.

ITL tunnustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit eelnõu algatamise eest. Toetame

igati eesmärke edendada ettevõtete digitaliseerimist, reaalajamajanduse lahenduste

kasutuselevõttu ning andmemajanduse praktilist rakendamist. ITL-i hinnangul on määruse

eelnõu suunatud olulistele kitsaskohtadele, kuid toome välja järgmised täiendused ja

rõhuasetused, mis aitavad tagada määruse tõhusama rakendamise ning sektori vajadustega

parema kooskõla.

1. Andmeliidestuste ja EDI roll ei ole määruses ja seletuskirjas piisavalt välja toodud.

Seletuskiri räägib “tarkvaraarendusest” ja “andmemajanduse kasutusjuhtudest”, kuid ei

rõhuta andmeliidestuste ja EDI-teenuste praktilist väärtust. EDI on üks Eesti

reaalajamajanduse nurgakive, see on olemasolev ökosüsteem, mida tuleks laiendada.

Praegune rõhk uute tarkvarade loomisel võib jätta EDI-põhised arendused (nt

süsteemidevaheline integratsioon, e-arvete automatiseerimine, aruandlusliidestused)

toetusest välja.

2

2. Praeguses eelnõus on abikõlblikeks kuludeks loetletud diginõustaja teenus, tarkvara

soetamine ja arendamine ning konsultatsioonid, kuid mitte andmevahetusliidestuse loomise

ega kasutamise kulud. Ka seletuskirjas rõhutatakse personali ja konsultatsioonikulusid, kuid

mitte liidestus- ja testimiskulusid. ITL teeb ettepaneku, et abikõlblikeks kuludeks loetakse

ka süsteemidevaheliste liidestuste ja koostalitluse testimise kulud, sealhulgas

tarkvaralitsentsid ja arendusvahendid, mis on vajalikud EDI- või API-ühenduste loomiseks.

Kui toetatakse ainult diginõustamist või tarkvara ostu, jääb ettevõte sageli olukorda, kus ta

on küll nõustatud ja tarkvara olemas, kuid andmed ei liigu. Seetõttu jääb digitaliseerimise

tegelik kasu saamata. Andmevahetusliidestuste arendamine ja kasutamine on ettevõtte

digitaliseerimise ning reaalajamajanduse tegelikuks elluviimiseks hädavajalik, mistõttu tuleb

neid määruse eesmärkide saavutamiseks abikõlblikeks kuludeks lugeda.

3. Seletuskiri seob “reaalajamajanduse lahendused” X-tee või andmenõusolekuteenuse

kasutamisega. Paljud erasektori reaalse väärtusega lahendused (nt EDI operaatorite või API-

põhine tarneahela andmevahetus) ei kasuta X-tee ega andmenõusolekuteenust, kuid

toimivad turvaliselt ja standardiseeritult. ITL peab oluliseks, et reaalajamajanduse

lahenduseks loetaks ka erasektori platvormidel toimuvad standardiseeritud ja turvalised

andmevahetused (nt EDI, API), mitte ainult X-tee vahendusel toimuvad integratsioonid.

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised konkreetsed ettepanekud määruse ja seletuskirja

muutmiseks: - Lisada määrusesse (§ 3) mõisted “elektrooniline andmevahetus (EDI)”1 ja

“andmeliidestus”2, kuna need on reaalajamajanduse keskne tehniline alus. Praegu

räägitakse (§ 3) “reaalajamajanduse põhimõtetest”, kuid ei tooda välja EDI kui üht

põhilist vahendit nende rakendamiseks. Lisades EDI termini, muutub määruse

rakenduspraktika selgemaks nii ettevõtjatele kui hindajatele.

- Täiendada § 6 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: “ettevõtja äriprotsesside

koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine, sealhulgas

süsteemidevaheliste andmeliidestuste ja standardiseeritud andmevahetuslahenduste

väljatöötamine või täiustamine.”

- Täpsustada määruses (§ 6 lg 3 järel) koostööpartneri mõistet ja toetatavate tegevuste

ulatust: “Koostööpartneriks võib olla ka andmevahetusplatvormi või

digitaliseerimisteenuse osutaja, kes aitab tagada projektis arendatava lahenduse

1 Sõnastusettepanek: Elektrooniline andmevahetus (EDI) – standardiseeritud ja automatiseeritud andmevahetus ettevõtete infosüsteemide vahel, mis võimaldab reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud andmete vahetust, kasutades turvalisi andmevahetusplatvorme. 2 Sõnastusettepanek: Andmeliidestus – kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel (nt EDI, API, X-tee või muud andmevahetuslahendused).

3

koostalitlusvõime.” Või lisada § 6 uus lõige (7): „(7) Koostööpartneriks käesoleva

paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud tegevuste puhul võib olla ka teenuseosutaja või

platvormioperaator, kes pakub andmevahetus-, liidestus- või

automatiseerimisteenuseid (nt EDI-, e-arve- või API-platvorm). Toetatavate tegevuste

hulka loetakse ka olemasolevate süsteemide vaheliste liidestuste arendamine või

täiustamine, sealhulgas koostalitluse testimine.“

- Muuta ajatemplinõue soovituslikuks (§ 6 lg 3 p 1 ja § 6 lg 4 p 1), sest ajatemplinõue ei

ole vajalik kõikides reaalajamajanduse lahendustes – see võib muuta süsteemid jäigaks

ja lisada tehnilist keerukust. EDI-lahenduste puhul kasutatakse juba tehingute logisid ja

valideeritud andmevoogude kontrolli, mis tagavad jälgitavuse ilma kohustusliku

ajatemplita. Sõnastusettepanek: "Tarkvara arendus võimaldab turvaliselt jälgitavaid

masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või

muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; ajatemplite kasutamine on lubatud, kuid

mitte kohustuslik, kui kasutatakse muid turvalise logimise ja auditeeritavuse

meetodeid“.

- Lisada § 7 lõikesse 1 eraldi punkt: “infosüsteemide ja tarkvarade liidestamise ning

koostalitlusvõime tagamise arenduskulud”. Nende selgesõnaline lugemine abikõlblikeks

kuludeks aitaks toetada ettevõtteid, kes soovivad ühendada oma süsteeme

äripartneritega (klientide või hankijatega), nt ERP ↔ tarnijate e-saatelehed või e-arved

või ERP ↔ ostjate e-tellimused, e-vastuvõtukinnitused vms. Praegu võib selline tegevus

jääda abikõlblikkuse määratluse alt välja. Samuti lisada § 7 lõikesse 2 uus punkt: “7)

süsteemidevaheliste liidestuste, elektroonilise andmevahetuse teenuse, ja muu

koostalitluse arenduse kulud, kui need on projekti eesmärgiga otseselt seotud.”

Täpsustada seletuskirjas, et toetatavate tegevuste alla loetakse ka süsteemidevaheliste

liidestuste arendamist ja täiustamist, sealhulgas EDI- ja e-arve-

andmevahetuslahendused, mis suurendavad ettevõtete koostalitlusvõimet.

- § 14 lg 1 p 1 „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ hindamisel hinnata ka

panust reaalajamajanduse ökosüsteemi arendamisse ja koostalitlusvõime parandamisse

(nt liidestused, standardiseeritud andmevahetus). See muudab hindamismetoodika

konkreetsemaks ja soodustab selliseid projekte, mille mõju ulatub ühe ettevõtte

piiridest kaugemale.

- Muuta § 18 ja loobuda vahearuande nõudest ning piirduda lõpparuande nõudmisega,

kui toetuse summa on alla 20 000 euro (§ 18). Leiame, et väiksemad

digitaliseerimisprojektid peaksid olema administreeritavad minimaalse

halduskoormusega.

- § 3 on toodud terminid „diginõustaja“ ja „koostööpartner“ ning neid on selgitatud

seletuskirjas – ei ole aga üheselt selge, kas sama ettevõte võib täita nii diginõustaja kui

koostööpartneri rolli, kui tööde sisu ja hinnastamine on eristatavad ning huvide konflikt

puudub?

4

Teeme ettepaneku seda selgelt lubada, et tagada väiksemate digitaliseerimisprojektide

teostatavus ning lisada vastav täiendus eelnõu seletuskirja. Sellise paindlikkuse

võimaldamine on oluline eelkõige mikro- ja väikeettevõtete digitaliseerimise projektide

elluviimisel, kus diginõustamine ja arendus on tihedalt seotud ning kus turul ei ole alati

võimalik leida kahte eraldi teenusepakkujat. Samuti tagab see, et ettevõtjad saaksid

kasutada olemasolevaid kompetentse ja vältida dubleerivat halduskoormust. Sama

ettevõtte rollide lubamine selgetel tingimustel tagab läbipaistvuse ja kvaliteedi, mitte ei

vähenda seda. Euroopa ja Eesti varasem praktika (nt “Digitaliseerimise teekaardi”

toetus, EASi innovatsiooniprogrammid) on lubanud rollide kattumist, kui kulud on

eristatavad ja nõustamine on dokumenteeritult tehtud enne arenduse algust.

Loodame, et leiate võimaluse täiendada eelnõud ja selle seletuskirja vastavalt ülaltoodule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht Kadri Pungas, [email protected]