C-575/25

Vastuvõtmise kuupäev : 19/11/2025

Tõlge C-575/25 – 1

Kohtuasi C-575/25

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

2. september 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus,

Madalmaad)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

2. september 2025

Apellant:

Van Den Bosch Transport KFT

Vastustajad apellatsioonimenetluses:

Vastustajad

GERECHTSHOF AMSTERDAM (Amsterdami apellatsioonikohus, Madalmaad,

edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus“)

Tsiviil- ja maksuõiguse kolleegium, I koosseis

kohtuasja number eelotsusetaotluse esitanud kohtus: 200.336.192/01;

kohtuasja number rechtbank Oost-Brabant,’s-Hertogenboschis (Ida-Brabandi

esimese astme kohus, ’s-Hertogenboschi kohtumaja, Madalmaad): 2912554/417;

kohtuasja number gerechtshof’s-Hertogenboschis (’s-Hertogenboschi

apellatsioonikohus, Madalmaad): 200.168.333/01;

kohtuasja number Hoge Raad der Nederlandenis (Madalmaade kõrgeim kohus):

17/03684;

kohtuasja number gerechtshof Arnhem-Leeuwardenis (Arnhem-Leeuwardeni

apellatsioonikohus, Madalmaad): 200.254.668/01;

kohtuasja number Hoge Raad der Nederlandenis (kõrgeim kohus): 21/04458

ET

EELOTSUSETAOTLUS 2.9.2025 – KOHTUASI C-575/25 – 1

2

Tsiviilkolleegiumi mitmeliikmelise koosseisu 2. septembri 2025. aasta kohtuotsus

kohtuasjas, mille pooled on

välisriigi õiguse alusel asutatud juriidiline isik

VAN DEN BOSCH TRANSPORT KFT,

varasema nimega SILO-TANK KFT,

asukoht: Székesfehérvár (Ungari),

apellant,

keda esindab advokaat O. Surquin, asukoht Arnhem (Madalmaad),

ja

1. [vastustaja 1],

elukoht: [koht 1], Ungari,

2. [vastustaja 2],

elukoht: [koht 2], Ungari,

3. [vastustaja 3],

elukoht: [koht 3], Ungari,

4. [vastustaja 4],

elukoht: [koht 4], Ungari,

5. [vastustaja 5],

elukoht: [koht 1], Ungari,

6. [vastustaja 6],

elukoht: [koht 1], Ungari,

7. [vastustaja 7],

elukoht: [koht 1], Ungari,

8. [vastustaja 8],

elukoht: [koht 5], Ungari,

9. [vastustaja 9],

VAN DEN BOSCH TRANSPORT

3

elukoht: [koht 2], Ungari,

10. [vastustaja 10],

elukoht: [koht 1], Ungari,

vastustajad,

[…].

Pooli nimetatakse edaspidi „Van den Bosch Kft“ ja „[vastustajad]“.

1. Vaidlus apellatsiooniastmes

Eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi 8. aprillil 2025 vaheotsuse. Et anda teavet,

milline oli menetluse käik kuni selle kohtuotsuseni, viitab eelotsusetaotluse

esitanud kohus eelnimetatud vaheotsuse1 punktile 2.

[…]. [Vaheotsuses teatas gerechtshof Amsterdam (Amsterdami

apellatsioonikohus), et soovib esitada eelotsuse küsimusi. Selle peale

menetluspooltelt saadud tagasiside põhjal sõnastas ta oma küsimused veidi

ümber.]

2. Apellatsioonimenetluse taust

2.1

Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust järgmiste asjaolude suhtes.

i) [Vastustajad] töötavad rahvusvaheliste maanteevedude veokijuhtidena.

ii) Van den Bosch Transporten B.V. (edaspidi „Van den Bosch Transporten“)

käitab Erpi (Madalmaad) tegevuskohast üht veoettevõtet. Van den Bosch

Transporten ja Van den Bosch Kft (Ungari õiguse alusel asutatud äriühing) on

sõsarettevõtjad.

iii) Nii Van den Bosch Transporten kui ka Van den Bosch Kft kasutasid oma

planeerimise, tellimuste käitlemise, halduse, IT-teenuste ja kvaliteedijuhtimise

jaoks Erpis (Madalmaad) asuva Van den Bosch Company Services B.V.

teenuseid.

iv) Van den Bosch Transporten on Vereniging Goederenvervoer Nederlandi

(Madalmaade kaubaveoliit) liige. See liit sõlmis Federatie Nederlandse

Vakbeweginguga (FNV) (Madalmaade ametiühingute keskliit) kaubaveo

kollektiivlepingu (collectieve arbeidsovereenkomst Goederenvervoer), mis jõustus

1 Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus), 8.4.2025, NL:GHAMS:2025:957.

EELOTSUSETAOTLUS 2.9.2025 – KOHTUASI C-575/25 – 1

4

(käesolevasse menetlusse puutuvas osas) 1. jaanuaril 2012. See kollektiivleping

kehtis kuni 31. detsembrini 2013 ja seda ei ole üldkohaldatavaks tunnistatud.

Kaupade tasulise maanteeveo ja mobiilsete kraanade rendi sektori kollektiivleping

(collectieve arbeidsovereenkomst Beroepsgoederenvervoer over de weg en

verhuur van mobiele kranen; edaspidi „kaupade tasulise maanteeveo

kollektiivleping“) tunnistati üldkohaldatavaks alates 31. jaanuarist 2013 kuni

31. detsembrini 2013.

v) [Vastustajad] sõlmisid Van den Bosch Kft-ga kirjaliku töölepingu. Neis

töölepingutes ei valinud pooled kohaldatavat õigust. [Vastustajate] suhtes ei

kohaldata ei kaupade tasulise maanteeveo kollektiivlepingus ette nähtud üldisi

töötingimusi ega Madalmaade tööõiguses ette nähtud töö tasustamist puudutavaid

töötingimusi.

vi) 2013. aasta novembris nõudsid [vastustajad], et neile makstaks töötasu

vastavalt eespool iv alapunktis viidatud kollektiivlepingutele. Varsti pärast seda

teatas Van den Bosch Kft neile, et kuni 24. veebruarini 2014 neile enam

tööülesandeid ei anta.

vii) 11. veebruari 2014. aasta kirjaga ütles Van den Bosch Kft [vastustajatega]

töösuhte üles nii, et see ülesütlemine jõustus viivitamatult.

2.2

Käesolevas menetluses on [vastustajad] – kokkuvõttes ja apellatsiooniastmes

asjassepuutuvas osas – esitanud nõuded mõista Van den Bosch Kft-lt nende

kasuks välja nende saamata jäänud töötasu, mille summa tuleb seaduse kohaselt

kindlaks määrata ja välja maksta, koos neilt summadelt Madalmaade

tsiviilseadustiku (Burgerlijk Wetboek) 7. raamatu artikli 625 kohaselt ette nähtud

viivise ja seadusjärgse intressiga, kohustada seda ettevõtjat esitama andmed, mille

põhjal oleks võimalik hõlpsalt kindlaks teha [vastustajate] töötatud aeg, ning

määrata, et vastava otsuse täitmata jätmise korral kohaldatakse trahvi. Oma

nõuetes tuginevad nad kokkuvõttes asjaolule, et Van den Bosch Kft on kohustatud

kohaldama Madalmaade töötingimusi ja maksma neile Madalmaade töötasu –

seda nii vastavalt [19. juunil 1980. aastal Roomas allakirjutamiseks avatud

1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse Rooma

konventsiooni]2 artiklile 6 kui ka [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni

2008. aasta määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava

õiguse kohta („Rooma I“) (edaspidi „Rooma I määrus“)]3 artiklile 8. Lisaks

tuginevad [vastustajad] [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri

2 [Tractatenblad] 1980, lk 156; EÜT 1980, L 266, lk 1; ELT eriväljaanne 2005, C 169, lk 10.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste

võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I“) (ELT 2008, L 177, lk 6).

VAN DEN BOSCH TRANSPORT

5

1996. aasta direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste

osutamisega (EÜT 1997, L 18, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 431)].4

2.3

Esimese astme kohus leidis oma vaheotsuses,5 et olenemata sellest, kumb õigus on

töölepingutele kohaldatav, kohaldatakse direktiivi 96/71 kohaselt neid üldisi

töötingimusi, mis kehtivad seaduse või üldkohaldatavaks tunnistatud

kollektiivlepingu alusel selles riigis, kuhu töötaja on lähetatud, kui need on

töötajale soodsamad.

2.4

Gerechtshof’s-Hertogenbosch (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus,)6 tühistas

eespool punktis 2.3 viidatud vaheotsuse ja saatis kohtuasja uue lahendi tegemiseks

tagasi esimese astme kohtule. Gerechtshof’s-Hertogenboschi (’s-Hertogenboschi

apellatsioonikohus) hinnangul on neile töölepingutele kohaldatav Ungari õigus,

mis on selle riigi õigus, kus [vastustajad] harilikult töötavad, või vähemasti selle

riigi õigus, millega töölepingud on kõige tihedamalt seotud. Lisaks leidis see

kohus, et direktiiv 96/71 ei ole kohaldatav.

2.5

Hoge Raad (Madalmaade kõrgeim kohus)7 tühistas eespool punktis 2.4 viidatud

kohtuotsuse. Ta tegi sellise lahendi põhjendusel, et gerechtshof’s-Hertogenbosch

(’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus) ei olnud oma hinnangus arvesse võtnud

kõiki asjaolusid, mida tuleb Euroopa Kohtu praktika kohaselt arvesse võtta seda

kindlaks määrates, millises riigis töötaja harilikult töötab (punkt 3.5.2). Lisaks

leidis Hoge Raad (kõrgeim kohus), et gerechtshof’s-Hertogenbosch (’s-

Hertogenboschi apellatsioonikohus) rikkus oma hinnanguga, et riik, millega

töölepingud on tihedamalt seotud, on Ungari, õigusnormi või vähemalt ei ole see

hinnang piisavalt põhjendatud (punktid 3.5.5 ja 3.5.6). Hoge Raad andis asja

uuesti läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks üle gerechtshof Arnhem-

Leeuwardenile (Arnhem-Leeuwardeni apellatsioonikohus, Madalmaad).

2.6

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate

lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT 1997, L 18, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02,

lk 431).

5 Rechtbank Oost-Brabant (Ida-Brabandi esimese astme kohus), 8.1.2015, NL:RBOBR:2015:18.

6 Gerechtshof’s-Hertogenbosch (’s-Hertogenboschi apellatsioonikohus), 2.5.2017,

NL:GHSHE:2017:1874.

7 [Hoge Raad (kõrgeim kohus),] 23.11.2018, NL:HR:2018:2165.

EELOTSUSETAOTLUS 2.9.2025 – KOHTUASI C-575/25 – 1

6

Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni apellatsioonikohus)8

jättis eespool punktis 2.3 viidatud esimese astme kohtu vaheotsuse muutmata,

kuid muutis selle teatavaid põhjendusi, ning saatis kohtuasja uue lahendi

tegemiseks tagasi rechtbank Oost-Brabantile (Ida-Brabandi esimese astme kohus).

Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni apellatsioonikohus)

jõudis järeldusele, et töölepingutele on kohaldatav Madalmaade õigus, kuna

1980. aasta Rooma konventsiooni artikli 6 lõikes 2 või Rooma I määruse artikli 8

lõikes 2 silmas peetud riigina, kus töötaja harilikult töötab, tuleb määratleda

Madalmaad. Lisaks sellele tuvastas nimetatud kohus, et ühegi asjaolu põhjal ei ole

töölepingud tihedamalt seotud mõne muu riigiga kui Madalmaad.

2.7

Hoge Raad (kõrgeim kohus)9 tühistas eespool punktis 2.6 viidatud kohtuotsuse.

Tema hinnangul oli gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni

apellatsioonikohus) sellega, kui ta otsustas määratleda Madalmaad riigina, kus

töötaja harilikult töötab, eiranud asjaolu, et ei ole oluline, kus tööandja

veoülesandeid annab või tööd korraldab, vaid määrava tähtsusega on koht, kus

veokijuhid oma ülesanded kätte saavad ja oma tööd korraldavad (punkt 3.2.2).

Ühtlasi tunnistas Hoge Raad (kõrgeim kohus) põhjendatuks teatavad väited

piisava põhjenduse puudumise kohta (punktid 3.3.2 ja 3.3.3). Lisaks leidis Hoge

Raad (kõrgeim kohus), et gerechtshof Arnhem-Leeuwardeni (Arnhem-

Leeuwardeni apellatsioonikohus) otsus ei saa jääda kehtima osas, kus viimane

sedastas, et puuduvad tõendid selle kohta, et töölepingud oleks tihedamalt seotud

mõne muu riigiga kui Madalmaad (punkt 3.8). Hoge Raad (kõrgeim kohus) saatis

asja uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks tagasi eelotsusetaotluse

esitanud kohtule.

2.8

Oma 8. aprilli 2025. aasta vaheotsuses langetas eelotsusetaotluse esitanud kohus

teatavad otsused ning teatas pooltele, et kavatseb esitada Euroopa Kohtule

eelotsuse küsimusi.10

3 Hinnang

3.1

Vastates küsimusele, millist õigust kohaldada piiriülesele individuaalsele

töölepingule, mis on sõlmitud pärast 17. detsembrit 2009, tuleb arvestada Rooma

I määrust.

8 Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni apellatsioonikohus), 27.7.2021, NL:GHARL:2021:7206.

9 Hoge Raad (kõrgeim kohus), 17.3.2023, NL:HR:2023:408.

10 Gerechtshof Amsterdam (Amsterdami apellatsioonikohus), 8.4.2025, NL:GHAMS:2025:957.

VAN DEN BOSCH TRANSPORT

7

3.2

Rooma I määruse artikkel 8 sisaldab kollisiooninorme, mille alusel saab kindlaks

määrata piiriülestele individuaalsetele töölepingutele kohaldatava õiguse. See

artikkel on sõnastatud järgmiselt:

„1. Individuaalne tööleping on reguleeritud õigusega, mille pooled on artikli 3

kohaselt valinud. Selline õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist

kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale

kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav

vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2, 3 ja 4.

2. Kui pooled on jätnud individuaalse töölepingu suhtes kohaldatava õiguse

valimata, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus või – kui seda ei ole

võimalik kindlaks teha – kust töötaja teeb harilikult oma lepingujärgset tööd.

Riiki, kus töötaja harilikult töötab, ei loeta muutunuks, kui töötaja asub ajutiselt

tööle teise riiki.

3. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 2 kohaselt, on

leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja

tegevuskoht.

4. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise,

lõikes 2 või 3 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.“

3.3

[15. märtsi 2011. aasta] kohtuotsuses Koelzsch11 koostas Euroopa Kohus

transpordisektorile kohandatud hindamisraamistiku, et määrata kindlaks riik, kus

töötaja harilikult oma tööd teeb:

„48 Pidades silmas […] töö laadi, mida tehakse rahvusvaheliste vedude sektoris,

tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul võtta arvesse kõiki töötaja tegevust

iseloomustavaid asjaolusid, […].

49 Eelkõige tuleb tal kindlaks teha, millises riigis asub koht, kust töötaja täidab

veoülesandeid, saab oma ülesanneteks juhiseid ja korraldab oma tööd,

samuti koht, kus asuvad töövahendid. Samuti tuleb tal kindlaks teha,

millistes kohtades veod peamiselt toimuvad ja millistes kohtades laaditakse

maha kaubad ning millisesse kohta pöördub töötaja tagasi pärast oma

ülesannete täitmist.“

3.4

11 15. märtsi 2011. aasta kohtuotsus Koelzsch (C-29/10, EU:C:2011:151).

EELOTSUSETAOTLUS 2.9.2025 – KOHTUASI C-575/25 – 1

8

[12. septembri 2013. aasta] kohtuotsuses Schlecker12 selgitas Euroopa Kohus,

kuidas kohus peab hindama, kas esineb ilmselgelt tihedam seotus muu riigiga kui

see, kus töötaja harilikult töötab:

„41 Olulistest seotuskriteeriumidest tuleb seevastu eelkõige arvesse võtta seda

riiki, kus töötaja maksab oma tegevusest saadud tuluga seotud makse, ning

seda riiki, mille sotsiaalkindlustussüsteemi ja erinevate pensioni-, haigus- ja

invaliidusukindlustuse süsteemidega ta liitunud on. Lisaks peab

[liikmesriigi] kohus arvestama ka juhtumi asjaolusid tervikuna, eelkõige

palga või muude töötingimuste kindlaksmääramise parameetreid.

42 Eeltoodust tuleneb, et Rooma konventsiooni artikli 6 lõiget 2 [Rooma

I määruse artikli 8, lõikeid 2, 3 ja 4 (eelotsusetaotluse esitanud kohtu

täiendus)] tuleb tõlgendada nii, et isegi juhul, kui töötaja teeb lepingujärgset

tööd põhitööna püsivalt ja katkematult ühes ja samas riigis, võib

[liikmesriigi] kohus jätta kõnealuse sätte viimase lauseosa alusel

kohaldamata selles riigis kohaldatava õiguse, kui asjaoludest tervikuna

nähtub, et kõnealune leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga.“

3.5

Põhikohtuasjas ei ole töölepingu pooled sõnaselgelt mingit kindlat õigust

kohaldatavaks õiguseks valinud. Selle riigi kindlaks määramisel, kus töötaja

harilikult töötab, on osutavad kaks põhikriteeriumi (millisest riigist töötaja täidab

oma veoülesandeid ja millises riigis asuvad töövahendid) Madalmaadele, samas

kui n-ö lisakriteerium viitab Ungarile (riigile, kuhu töötaja pärast oma

tööülesannete täitmist tagasi pöördub). Muud selles kontekstis nimetatud

kriteeriumid ei osuta riigina, kus töötaja harilikult töötab, ühelegi konkreetsele

riigile. Kaks põhikriteeriumi on märksa kaalukamad kui lisakriteerium. Seetõttu

leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigina, kus töötaja harilikult töötab,

tuleb määratleda Madalmaad. Järgmine küsimus on see, kas asjaoludest tervikuna

ilmneb, et tööleping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga. Hoge Raad (kõrgeim

kohus)13 otsustas, et gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni

apellatsioonikohus)14 ei võtnud oma otsuses arvesse seda, et vastates küsimusele,

kas esineb tihedam seotus mõne muu riigiga kui hariliku töötamiskoha riik, on

asjaolu, et teatud riigis tasutakse makse ja sotsiaalkindlustusmakseid, juba ise

oluline. See võib tähendada, et selline tihedam seotus viitab Ungarile.

3.6

12 12. septembri 2013. aasta kohtuotsus Schlecker (C-64/12, edaspidi „kohtuotsus Schlecker“,

EU:C:2013:551).

13 Hoge Raad (kõrgeim kohus), 17.3.2023, NL:HR:2023:408.

14 Gerechtshof Arnhem-Leeuwarden (Arnhem-Leeuwardeni apellatsioonikohus), 27.7.2021,

NL:GHARL:2021:7206.

VAN DEN BOSCH TRANSPORT

9

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas sotsiaalkindlustusskeemiga

liitumise kohustuse käsitamine nii, et see on absoluutselt määrav tegur, on

tihedama seotuse erandi eesmärgiga tõepoolest kooskõlas. Kohtuasjas Schlecker

käsitletud olukord ei olnud nimelt tüüpiline. Schleckeri kontserni töötaja, kelle

elukoht oli Saksamaal, oli töötanud Madalmaades üle 11 aasta. Riik, kus ta

harilikult töötas, oli seega Madalmaad. Üldjuhul oleks töötaja pidanud tasuma

oma tegevusest saadud tulult makse Madalmaades ja olema kindlustatud sealses

sotsiaalkindlustusskeemis. Ent see töötaja maksis sotsiaalkindlustusmakseid siiski

Saksamaal, mis on võimalik vaid juhul, kui tööandja ja töötaja esitavad selleks

taotluse vastavalt [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta

määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise

kohta]15 artiklile 16. Ettepanekus, mille kohtujurist Wahl kohtuasjas Schlecker

esitas,16 rõhutas ta seda eripära, märkides järgmist:

„Nagu on maininud ka Madalmaade valitsus, on sõltumata teatavatele töötajate

kategooriatele kohaldatavatest erinormidest sotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatuse

valdkonnas – välja arvatud töötaja lähetamise erijuhul – valdav lex loci laboris

põhimõte, mis tähendab, et palgatöötaja on sotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud

riigis, kus on ta põhitöökoht. Mulle näib, et hoidudes selle normi kohaldamisest –

mida võimaldavad asjakohased algmäärused –, soovisid asjaomased pooled

paigutada oma suhte raskuskeskme teise riiki. Sellest hoolimata tuleb

majanduslikult ja sotsiaalselt nõrgemaks peetava poole piisava kaitse tagamiseks

jällegi uurida, kas sotsiaalkaitsesüsteemidega liitumine on toimunud poolte

kokkuleppel või on see töötajale peale sunnitud.“

3.7

Määruses nr 883/2004 ei ole rahvusvaheliste maanteevedude veokijuhtide kohta

sätestatud ühtegi erinormi. Nad kuuluvad selle määruse artikli 13 („Tegevus kahes

või mitmes liikmesriigis“) kohaldamisalasse. Kui rahvusvaheliste maanteevedude

veokijuhi tegevuse oluline osa toimub tema elukohariigis, on

sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise kohustuse aspektist määrava tähtsusega see

elukohariik.

Kui asjaomase isiku tegevuse oluline osa ei toimu – nagu käesoleval juhul – tema

elukohariigis, on sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise kohustuse seisukohast

määrava tähtsusega tema tööandja asukoht. Käesolevas kohtuasjas on see Van den

Bosch Kft asukoht ehk Ungari.

3.8

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1, ELT

eriväljaanne 05/05, lk 72).

16 Kohtujurist Wahli ettepanek kohtuasjas Schlecker (C-64/12, EU:C:2013:241[, punkt 68]).

EELOTSUSETAOTLUS 2.9.2025 – KOHTUASI C-575/25 – 1

10

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on küsimus, kuidas suhestub Hoge Raadi

(kõrgeim kohus) seisukoht, et sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise kohustus on

absoluutselt määrav tegur, töötaja kui majanduslikult ja sotsiaalselt nõrgema poole

piisava kaitsega, eriti kui arvesse võtta, et sotsiaalkaitseskeemiga liitumine ei

toimunud poolte ühisel kokkuleppel, vaid Van den Bosch Kft ühepoolsel otsusel

või siis olid [vastustajad] selleks tema otsuse tõttu sunnitud.

4 Eelotsuse küsimused

4.1

Seetõttu palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul vastata

järgmistele eelotsuse küsimustele.

Kas ilmselgelt tihedamate seoste tuvastamiseks saab kohtuotsusest Schlecker

tulenevaid kriteeriume (eriti kriteerium, mis puudutab riiki, kus töötaja maksab

oma tegevusest saadud tuluga seotud makse ja mille sotsiaalkindlustusskeemiga ta

on liitunud) täielikult kohaldada rahvusvahelise maanteeveo puhul?

Millised tegurid võivad rahvusvahelise maanteeveo puhul olla kohtuotsusest

Schlecker tulenevatest kriteeriumidest veel tähtsamad (või lausa esmatähtsad)?

Kui tähtis on selles kontekstis asjaolu, et sotsiaalkaitseskeemiga liitumine ei

toimunud poolte ühisel kokkuleppel, vaid Van den Bosch Kft ühepoolsel otsusel

või siis olid [vastustajad] selleks tema otsuse tõttu sunnitud?

5 Otsus

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

palub Euroopa Kohtul vastata eespool punktis 4 nimetatud küsimustele;

jätab ülejäänud küsimuste arutamise edaspidiseks ja peatab menetluse, kuni

Euroopa Kohus on eelotsusetaotlusele vastanud.

[…] [lõpuvormel]