Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

EELNÕU

17.11.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 4 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

§ 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) ühisel ehitusplatsil määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori nimi ja isikukood

või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg, tema tööandja, kui see on erinev

peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed;“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Ehitusplatsil tööd tegevatele isikutele peab nähtavale kohale olema paigutatud järgmine

teave:

1) ehitise aadress;

2) peatöövõtja nimi ja aadress;

3) ehitustööde tellija nimi ja aadress;

4) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;

5) ühisel ehitusplatsil määratud koordinaatori nimi ja kontaktandmed;

6) ehitustööde liik;

7) ehitustööde alustamise kuupäev ja eeldatav lõpetamise kuupäev;

8) ühisel ehitusplatsil töötavate peatöövõtja ja alltöövõtja nimed ja vastutavate isikute

kontaktandmed.

(14) Lõikes 13 nimetatud teave peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a

määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 531 alusel töövõtuahela ja

töötamise kestuse andmekogusse esitatud teabega.“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „§ 2 lõikes 1 nimetatud eelteate

esitamist“ sõnadega „maksukorralduse seaduse alusel andmete esitamist töövõtuahela ja

töötamise kestuse andmekogusse“;

4) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) koordineerima, korraldama ja tagama töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmise

ehitusplatsil;

2) tutvustama tööohutuse plaani ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende

tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele isikutele;“;

5) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „elule“ sõnadega „või tervisele“;

6) paragrahvi 36 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

7) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

17.11.2025

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a

määrust nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ (edaspidi ehitustööde määrus).

Kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtjad, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning

ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva,

kohustatud vähemalt kolm päeva enne ehitustööde alustamist esitama eelteate

Tööinspektsioonile (edaspidi TI) ning lisaks andmed töövõtuahela ja töötamise kestuse

andmekogusse (edaspidi TTKI). Esitatavad andmed TI-le kui ka TTKI-sse suuresti kattuvad.

Kuivõrd 2025. aastal on loodud andmevahetus TI töökeskkonna andmekogu ja Maksu- ja

Tolliameti TTKI andmekogu vahel andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu avaliku teabe

seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel, on TI-l võimalik praegu saada ehituse eelteatisega nõutud

andmed otse Maksu- ja Tolliametilt. Seetõttu ei ole enam põhjendatud samade andmete eraldi

esitamise nõudmine (s.o mh ehituse eelteatisena) ettevõtjalt, mis on TI-le kättesaadavad TTKI

kaudu. Muudatusega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja suurendatakse andmete

kasutamise tõhusust riigiasutuste vahel.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga näiteks koordinaatori kohustusi, et tagada töötervishoiu- ja

tööohutusalaste nõuete täitmine ehitusplatsil, ning tehakse muid õigusselgust parandavaid

muudatusi.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Marilin Lutsoja ([email protected]; 5883 6479),

Eneken Sepa (teenistussuhe peatatud) ja Kristina Toomsalu (teenistussuhe peatatud) ning sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476; [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226; [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ (RT I, 12.08.2025, 5);

2) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ehituses“ (RT I, 26.02.2021, 21).

Eelnõuga on seotud tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses sätestatakse maksukohustuslaste registri

põhimääruse muudatus, teises ehitustööde määruse muudatused ning kolmanda paragrahviga

kehtestatakse määruse jõustumise aeg.

Eelnõu § 1 ja § 2 punktidega 1–3 ja 7 tehtavad muudatused on seotud TI-le esitatava

ehitustööde alustamise eelteate kehtetuks tunnistamisega.

2023. aasta 1. oktoobril jõustus maksukorralduse seaduses muudatus (1. peatükk, 33. jagu),

milles sätetati ehitussektorile kohustus määrata kindlaks ehitusplatsil viibitud aeg ning

töövõtuahel. Selle muudatuse tulemusel on tööandjad kohustatud esitama andmeid TTKI-sse,

mida kasutavad Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning TI. Andmeid kasutatakse

eelkõige:

 välismaalaste üle tehtavaks järelevalveks;

 tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustuse täitmise ning käibemaksu tasumise

kohustuste täitmise kontrolliks;

 töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid puudutavate kohustuste täitmise kontrolliks

töökeskkonnas.

Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu

seletuskirjas toodi seejuures välja, et järgmises etapis oleks riigi andmekogude ja

infosüsteemide automaatse andmevahetuse tagamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks

ehk andmete ühekordseks esitamiseks riigile tarvis muuta ehitustööde määrust, kuna tekib

tehniline võimalus asendada eelteade MTA-le esitatava aruandega.1

Seega kui enne 1. oktoobrit 2023 tuli ehitustööde alustamise eelteade esitada üksnes TI-le, siis

kehtiva õiguse kohaselt on ehitusettevõtjad kohustatud:

1) esitama TI-le ehitustööde alustamise eelteate kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist;

2) esitama TTKI-sse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate

alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.

Kriteeriumid, mille alusel tuleb andmed TTKI-sse ja TI-le esitada, on samad: andmed tuleb

esitada, kui ehitustööde kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20

isikut või tööde eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva. Samuti kattub enamik TTKI-sse ja TI-

le esitavaid andmeid.

Selleks, et vältida samasisuliste andmete korduvat esitamist, on TTKI ja TI andmekogu vahel

loodud andmevahetus X-tee kaudu. Alates 2025. aasta sügisest saab TI ehitustööde alustamise

kohta vajaliku teabe otse TTKI andmekogust ning lisaandmeid tööandjalt pole enam vaja

küsida.

Ehitustööde määruses tehtavad muudatused

1 Maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu seletuskiri. Lk 20.

https://www.riigikogu.ee/download/47af8b7c-5c36-43ba-80db-f6d5863353ec.

Eelnõukohase määrusega tehtavate muudatustega kaotatakse ära kohustus esitada TI-le

eelteade, kuivõrd samasisulised andmed juba esitatakse TTKI kaudu ning 2025. aastal on

loodud andmevahetus TI töökeskkonna andmekogu ja TTKI vahel X-tee kaudu (eelnõu § 2

punktid 1 ja 7). Andmevahetus võimaldab TI-l saada vajalikud andmed otse TTKI-st, ilma et

ehitusettevõtja peaks neid eraldi neile esitama.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 3 lõikega 13, mille kohaselt peab olema

maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punktide 1–3 ja 5–71 ja lõike 4 alusel

esitatud teave paigutatud ehitusplatsil tööd tegevatele isikutele nähtavale kohale.2

Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on säilitada kehtivas ehitustööde määruse

§ 2 lõikes 3 sätestatud nõue, mis tuleb nõukogu direktiivist 92/57/EMÜ, mille kohaselt peab

eelteates esitatud info olema paigutatud ehitusplatsil tööd tegevatele isikutele nähtavale kohale.

Lisaks on täienduse eesmärk viia nõue kooskõlla eelnõus tehtavate teiste muudatusega, kuivõrd

ehitustööde määruse § 2 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus ei too ehitusettevõtjale kaasa uusi

kohustusi, kuid tagab, et oluline teave, mis on seotud ehitusplatsil tehtavate tööde ja seal

viibivate isikutega, oleks jätkuvalt kättesaadav ja nähtav kõigile ehitusplatsil viibivatele

töötajatele.

Ehitustööde määruse § 2 lõike 3 ja nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ kohaselt tuleb ehitusplatsil

nähtavale kohale paigutada teave planeeritud maksimaalse töötajate arvu kohta. Edaspidi ei

esita ehitusettevõtja TTKI-sse otseselt seda konkreetset näitajat, vaid edastab üks kord päevas

iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas

isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise

kellaaja (§ 531 lõige 8 punktid 1 ja 2). Selle teabe põhjal saab TI märksa täpsema ülevaate

objektil viibivate töötajate tegelikust arvust, mis on järelevalve seisukohalt olulisem. Seetõttu

ei ole nimetatud andmeid vaja ehitusplatsil töötajatele nähtavale kohale riputada, kuna

nimetatud andmete peamine eesmärk on toetada järelevalvet, mitte töötajate teavitamist. Lisaks

eelnevale tuleb ehitustööde määruse § 2 lõike 3 ja nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ kohaselt

ehitusplatsil nähtavale kohale paigutada ka teave andmete edastamise kuupäeva kohta. Edaspidi

ei sisesta ehitusettevõtja kuupäeva eraldi TTKI-sse ega riputa seda ehitusplatsil nähtavale

kohale, sest andmete sisestamise logid on TTKI süsteemis nähtavad ja kuupäeva on võimalik

sealt hõlpsasti tuvastada, kui objekt on läinud registreeritud staatusesse. Kuupäeva eraldi

sisestamine ei ole eesmärgipärane ja selle kuvamine ehitusplatsil ei ole samuti esmatähtis,

kuivõrd info andmete esitamise kuupäeva kohta, mis on eelduslikult ka tõesem, on juba TTKI

süsteemis.

Lisaks tehakse tehniline muudatus ehitustööde määruse § 4 lõikes 1, asendades viite ehitustööde

määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eelteatele viitega TTKI-sse esitatavatele andmetele (eelnõu § 2

punkt 3). Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et eelnõukohase määrusega tunnistatakse

ehitustööde määruse § 2 kehtetuks. Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi ehitusettevõtjatele

õigusaktidest tulenevates kohustustes, vaid tagab normitehnilise selguse ja kooskõla eelnõus

tehtavate muudatustega.

Maksukohustuslase registri põhimääruse muutmine

2 Nähtavale kohale peab olema paigaldatud järgmine teave: ehitise aadress, peatöövõtja nimi ja aadress, ehitise

omaniku nimi ja aadress, ehitusplatsi eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed, ühisel ehitusplatsil määratud

koordinaatori nimi ja kontaktandmed, ehitustööde liik, ehitustööde alustamise kuupäev ja eeldatav lõpetamise

kuupäev, ühisel ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate nimed ja vastutavate isikute kontaktandmed (eelkõige

telefon ja e-posti aadress).

Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõiget 3 täiendatakse punktiga 71, mille kohaselt

peab peatöövõtja esitama vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega hõlmatud

ehitustööde alustamist andmed ühisel ehitusplatsil määratud töötervishoiu ja tööohutuse

koordinaatori kohta. Esitada tuleb koordinaatori nimi ja isikukood või selle puudumise korral

mitteresidendi kood või sünniaeg, isiku roll (tööohutuse koordinaator), tema tööandja, kui see

on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed (eelnõu

§ 1).

Kuivõrd nõue töötervishoiu ja tööohutuse koorinaatori andmete esitamise kohta tuleb nõukogu

direktiivi 92/57/EMÜ tööohutuse ja - tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel

või liikuvatel ehitustööplatsidel III lisast, mis kehtiva õiguse kohaselt on üle võetud ehitustööde

määrusesse, lisatakse vastavasisuline säte maksukohustuslase registri põhimäärusesse.

Täiendus on vajalik, kuna eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ehitustööde määruse

§ 2, mis reguleerib ehitustööde alustamise eelteate, sh koordinaatori andmete esitamist.

Andmete esitamine eelnõu määrusena jõustumise järel

Alljärgnevalt on välja toodud, milliseid andmeid on kehtiva ehitustööde määruse lisa kohaselt

ehitusettevõtjad kohustatud TI-le esitama ning milliseid andmeid ja millise määruse alusel

nõutakse pärast eelnõukohase määruse jõustumist. Lisaks tuuakse välja, milliseid andmeid ja

miks edaspidi ei nõuta.

Ehitustööde

määruse kehtiv lisa

Muudatuste jõustumise järel nõutavad andmed

Andmed ehitusettevõtja kohta

Nimi TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 1

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

peatöövõtja nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise

korral mitteresidendi koodi, samuti residendiriigi, aadressi ning

KMKR-i numbri või VAT numbri.

Aadress

Kontaktisik, telefon TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 7

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

ehitusobjekti eest vastutava isiku nime ja isikukoodi või selle

puudumise korral mitteresidendi koodi või sünniaja, isiku rolli

(objektijuht, projektijuht või muu), tema tööandja, kui see on erinev

peatöövõtjast, samuti tema residendiriigi, kodakondsuse ja

kontaktandmed.

Ehitusplatsi nimi ja

täpne aadress

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 2

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ehitise

nimetuse, aadressi ja tunnuse.

Tööohutuse plaan

koostatud (jah, ei

vastusevariant)

Muudatuste kohaselt ei küsita enam teavet tööohutuse plaani

koostamise ja asbesti olemasolu kohta ehitises kolm tööpäeva enne

ehitustööde alustamist. TI-l on edaspidi võimalik tööohutuse plaani

Asbesti olemasolu

ehitises (lammutustöö

korral) (jah, ei

vastusevariant)

koostamist ja selle sisu ning asbesti olemasolu ehitises kontrollida

järelevalvemenetluses. Tööohutuse plaani ega asbesti olemasolu

kohta käivat infot ei nõua eelteates ka nõukogu direktiiv

92/57/EMÜ.

Ühisel ehitusplatsil

töötervishoiu ja

tööohutuse

koordinaator

määratud (jah/ei

vastusevariant)

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõikes 3 tehtavate

muudatusega lisatakse määruse lõikesse 3 punkt 71, mille kohaselt

peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm tööpäeva

enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist ühisel

ehitusplatsil määratud töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori

nime ja isikukoodi või selle puudumise korral mitteresidendi koodi

või sünniaja, isiku rolli (tööohutuse koordinaator), tema tööandja,

kui see on erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriigi,

kodakondsuse ja kontaktandmed.

Töötervishoiu ja

tööohutuse

koordinaatori nimi ja

telefon

Andmed ehitise omaniku kohta:

Nimi TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 6

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

ehitustööde tellija nime ja registri- või isikukoodi või selle

puudumise korral mitteresidendi koodi, samuti tema residendiriigi,

aadressi, kontaktandmed ja KMKR-i numbri või VAT numbri.

Aadress, telefon

Andmed ehitustööde kohta

Kaevamis- või

pinnasetööd,

uusehitustööd,

rekonstrueerimistööd,

remondi- või

hooldustööd,

valmisdetailide

monteerimine-

demonteerimine,

lammutustööd,

teedeehitus, vee- ja

kanalisatsioonitööd

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 3

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

ehitustööde liigi3.

Tööde planeeritud

kestus ehitusplatsil

tööpäevades või

eeldatav maht

inimtööpäevades

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Seda saab järeldada TTKI-sse esitatavate andmete – ehitustööde

alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev –

alusel.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 5

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

ehitustööde alustamise kuupäeva ja ehitustööde eeldatava

lõpetamise kuupäeva ning ehitustööde lõppemisel tööde tegeliku

lõpetamise kuupäeva.

3 Kaevamis- või pinnasetööd, uusehitustööd, rekonstrueerimistööd, remondi- või hooldustööd, valmisdetailide

monteerimine-demonteerimine, lammutustööd, teedeehitus, vee- ja kanalisatsioonitööd.

Planeeritud

maksimaalne

ehitusplatsil töötavate

isikute arv

Kuigi ehitusettevõtja ei pea ehitusplatsil töötavate isikute

planeeritud maksimaalset arvu TTKI-sse esitama, on TI-l võimalik

saada TTKI-st andmed tegelikult objektil viibivate töötajate arvu

kohta. TTKI-s kuvatavad andmed ehitustöid tegeva füüsilise isiku

kohta on eelduslikult tõesemad ning järelevalve aspektist

kasulikumad, kui on andmed, mis ehitusettevõtja esitab kolm

tööpäeva enne ehitustööde algust, kui ta pole ise ka veel kindel, kui

palju töötajaid lõpuks tegelikult objektil viibib.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 8 punktide 1 ja

2 kohaselt esitab peatöövõtja ehitusplatsil viibimise aja kohta

järgmised andmed:

1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise

summeeritud aeg;

2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval

perioodil ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg.

Alltöövõtjate (sh FIE-

d) planeeritud arv

ehitusplatsil

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Andmed alltöövõtjate kohta lisatakse TTKI-sse enne ehitustööde

alustamist ning tegemist ei ole planeeritud alltöövõtjatega, vaid

tegelikult ehitusplatsil tööd tegevate alltöövõtjatega. TTKI-s

kuvatavad andmed tegelike alltöövõtjate kohta on eelduslikult

tõesemad ja järelevalve aspektist kasulikumad.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 4 kohaselt

esitab ehitusettevõtja ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised

andmed:

1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise

korral mitteresidendi kood või sünniaeg;

2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti

KMKR-i number või VAT number, kui need on olemas.

Tööde kavandatav

alguskuupäev

TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 3 punkti 5

kohaselt peab peatöövõtja esitama või kinnitama vähemalt kolm

tööpäeva enne aruandluskohustusega ehitustööde alustamist

ehitustööde alustamise kuupäeva ja ehitustööde eeldatava

lõpetamise kuupäeva ning ehitustööde lõppemisel tööde tegeliku

lõpetamise kuupäeva.

Tööde kavandatav

lõppkuupäev

Teate edastaja ees- ja

perekonnanimi ning

amet

TI näeb andmeid teate edastaja kohta vajaduse korral TTKI-st,

andmed TI-sse automaatselt ei liigu.

Nõukogu direktiivi 92/57/EMÜ eelteate sisu kohaselt ei ole teate

edastaja andmete kajastamine oluline.

Allkiri Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel ei nõuta enam eraldi

allkirja andmist, kuna TTKI-sse sisenemiseks tuleb läbida

isikusamasuse tuvastamine (nt ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID

abil). Selline autentimine tagab piisava usaldusväärsuse andmete

esitaja tuvastamiseks ning puudub vajadus täiendava allkirjastamise

järele.

Kuupäev TI saab edaspidi andmed TTKI-st X-tee kaudu.

Kuigi ehitusettevõtja ei pea kuupäeva eraldi TTKI-sse esitama, on

TI-l võimalik saada TTKI-st info tegeliku andmete esitamise

kuupäeva (objekti registreerimise) kohta. TTKI-s kuvatav info

objekti registreerimise kohta on eelduslikult tõesem. TI saab

kuupäeva kätte TTKI logist, kui objekt on liikunud registreeritud

staatusesse, andmed kuupäeva kohta TI-sse automaatselt ei liigu.

Andmed ehitusplatsil töötavate ehitusettevõtjate (sh FIE-d) kohta

Ettevõte/FIE TI saab edaspidi andmed ettevõtte/FIE ja kontaktandmete kohta

TTKI-st X-tee kaudu.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei küsita enam teavet

tööülesande kohta ehitises kolm tööpäeva enne ehitustööde

alustamist. Selle kohta käivat infot ei nõua eelteatele ka nõukogu

direktiiv 92/57/EMÜ.

Maksukohustuslase registri põhimääruse § 531 lõike 4 kohaselt

esitab ehitusettevõtja ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised

andmed:

1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise

korral mitteresidendi kood või sünniaeg;

2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti

KMKR-i number või VAT number, kui need on olemas.

Tööülesanne

Kontaktisik ja telefon

Enne eelnõukohase määruse jõustumist alustatud ehitustööde andmete esitamine

Ehitusettevõtjad, kes enne eelnõukohase määruse jõustumist esitasid eelteate TI-le (nt

detsembris 2025), ei pea pärast eelnõu jõustumist (1. jaanuar 2026. a.) sama ehitustöö kohta

andmeid TTKI-sse tagasiulatuvalt uuesti esitama. Isegi kui sellisel juhul töötervishoiu ja

tööohutuse koordinaatori andmed TTKI-st puuduvad, kuna varasema määruse kohaselt neid

andmeid veel sinna esitada ei saanud ja need lisatakse alles alates eelnõukohase määruse

jõustumisest, saab TI vajalikud andmed nende ehitustööde kohta varasema määruse alusel

esitatud eelteate kaudu.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täpsustatakse töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori ülesandeid

ehitusplatsil. Muudatuse eesmärk on selgemalt sõnastada koordinaatori roll töötervishoiu ja

tööohutuse tagamisel ning tööohutuse plaani tutvustamisel.

Kuigi kehtiva ehitustööde määruse § 6 lõike 3 punktid 1 ja 2 sätestavad, et koordinaator on

kohustatud korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil ning tagama

tööohutuse plaani tutvustamise, täpsustatakse koordinaatori ülesandeid, et tuua selgemalt välja

tema kohustused ja vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamisel.

Muudatuse kohaselt peab koordinaator:

 koordineerima, korraldama ja tagama töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmise

ehitusplatsil;

 tutvustama tööohutuse plaani ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende

tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele isikutele.

Koordinaatoril, kui ta on määratud, on oluline roll ehitusplatsil ohutuse tagamisel. Näiteks teeb

ta ühisel ehitusplatsil üldkontrolli vähemalt kord nädalas, mille käigus kontrollib ehitusplatsi

korrasolekut ja vastavust ehitustööde määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse sätet, mille kohaselt tuleb ohtliku töö tegemine või

eluohtliku töövahendi kasutamine viivitamata peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni, kui

ilmneb oht ehitusplatsil töötavate või teiste isikute tervisele.

Kui kehtiv õigus käsitleb üksnes ohtu elule, siis muudatuse eesmärk on laiendada kehtivat

korda, hõlmates ka olukorrad, kus esineb oht isikute tervisele. Muudatus tagab parema kaitse

ehitusplatsil viibivate isikute tervisele ning võimaldab isikul, kes teeb ehitustööde määruse § 7

lõikes 1 nimetatud üldkontrolli, reageerida juhtumitele, kus oht elule ei ole otsene, kuid esineb

selge oht töötaja tervisele.

Eelnõu § 2 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt tuleb katuse serva külge

paigaldada kaitsepiire heade ilmastikutingimuste korral ja libisemiskindla katusepinnal korral

vaid juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 meetrit.

Kehtiva ehitustööde määruse kohaselt tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada katuse serva

külge kolme põikpuuga varustatud kaitsepiire, kui katuse kalle on alla 15° ning katuseräästas

kõrgem kui 3,5 meetrit maapinnast. Erandina on kehtivas ehitustööde määruses sätestatud, et

kui tööd tehakse heades ilmastikutingimustes ning katusepind on libisemiskindel, tuleb

kaitsepiire paigaldada juhul, kui räästa kõrgus ületab 5 meetrit.

Ettepaneku sätte muutmiseks tegi TI, viidates asjaolule, et kukkumine võib põhjustada

eluohtlikke vigastusi ka madalamatelt kõrgustelt, näiteks 3,5 meetrit ning 5 meetri kõrguselt

suurenevad vigastuste raskusastmed märkimisväärselt. Seega ei ole põhjendatud erandi

säilitamine ilmastiku ja katusepinna seisundi tõttu, kuivõrd kukkumine võib olla tingitud

teistest asjaoludest kui vaid libe katus.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse muudatuste jõustumisaeg, 1. jaanuar 2026. a. Selleks ajaks on

valminud TTKI arendustööd, mis võimaldavad ehitusettevõtjal edaspidi TTKI-sse esitatavate

andmete kõrval esitada ka andmed töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja

-tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel.

4. Määruse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju, (2)

mõju majandusele ja (3) mõju riigiasutuste töökorraldusele. Eelnõu mõjusid hinnati nimetatud

valdkondades nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud

sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määrusega tehtavad muudatused

ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti;

riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda.

4.1. Majanduslikud mõjud

4.1.1. Sihtrühm: ehitusettevõtted

Statistikaameti andmetel tegutses 2023. aastal Eestis 17 391 ehitusettevõtet, mis moodustasid

ligikaudu 11% kõigist ettevõtetest4, seega muudatusest mõjutatud sihtrühm on keskmise

suurusega.

Määruse peamine muudatus puudutab ehitusettevõtteid, mis tegelevad mahukamate

ehitustöödega, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja kus töötab samal ajal vähemalt 20

inimest või mille eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. Seni tuli sellistel ettevõtetel tööde

4 Statistikaameti andmebaas, tabel EM001: „Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute

arvu järgi“.

alustamisel esitada eelteade nii TI-le kui ka andmed TTKI-sse. Muudatuse järel jääb alles

üksnes kohustus esitada andmed TTKI-sse, seejuures väheneb ka esitatavate andmete maht.

Muudatuse tulemusena kaob dubleeriv teavitamiskohustus ning väheneb ettevõtete

halduskoormus. TI-le saabus 2024. aastal 478 eelteadet ning 2025. aastal (oktoobri lõpu

seisuga) 363 eelteadet. Need moodustavad väikese osa (ca 5%) kõigist ehitusobjektidest,

arvestades, et 2024. aastal väljastati hoonete ja rajatiste ehituslubasid ligi 90005. 2024. a esitas

TI-le eelteate 152 ettevõtet, 2025. a oktoobri lõpu seisuga 154 ettevõtet. Seega on ka puudutatud

peatöövõtjate arv on võrreldes kogu ehitussektori ettevõtetega väike, moodustades alla 1%

kõigist aktiivselt tegutsevatest ehitusettevõtetest.

Lisaks tehakse määrusega kolm muudatust, mille eesmärk on suurendada tööohutust ehitusel.

Ehitussektor on üks kõige suurema tööõnnetuste riskiga valdkondi. Ehitussektoris registreeriti

2024. aastal 286 tööõnnetust (sh 4 surmaga lõppenud), moodustades 8,4% kõikidest

registreeritud tööõnnetustest (3394, sh 14 surmaga lõppenud) ning pannes sektori neljandale

kohale tööõnnetuste arvu poolest6. Seejuures võib tegelik tööõnnetuste arv olla oluliselt suurem,

kuna Statistikaameti andmetel on enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud

tööõnnetuste hinnanguline arv sekundaarsektoris kaks korda suurem kui registreeritud

tööõnnetuste arv7.

Esiteks täpsustatakse määruses ehitusplatsil tegutseva koordinaatori ülesandeid, rõhutades tema

olulist rolli töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamisel. Muudatusega ei kaasne

ettevõtetele lisakulusid ega halduskoormust, kuna koordinaatori sisuline tegevus otseselt ei

muutu, vaid seda on täpsustatud.

Teiseks laiendatakse tingimusi, mil ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine

tuleb viivitamata peatada: edaspidi hõlmatakse ka olukorrad, kus esineb oht isikute tervisele,

mitte ainult elule. Seetõttu võib ehitusplatsidel edaspidi esineda sagedamini ajutisi

tööseisakuid, millega kaasneb ka lisakulu ettevõttele. Teisalt aitab see ennetada tööõnnetusi ja

nendega kaasnevat kulu. Samuti on ettevõttel võimalik tööseisakuid teatud ulatuses vältida,

tagades töökorras ja ohutud töövahendid, piisava kontrolli ning töötajate juhendamise ja

väljaõppe.

Kolmandaks kaotatakse senine leevendus kaitsepiirde paigaldamise nõudes alla 15-kraadise

kaldega katustel. Edaspidi tuleb sellistele katustele piire paigaldada alati, kui katuseräästas on

vähemalt 3,5 meetri kõrgusel maapinnast, sõltumata ilmastikutingimustest või katuse

libisemiskindlusest. See võib ettevõttele kaasa tuua mõningase lisakulu ja töökorralduse

kohandamise vajaduse, kuid vähendab töötajate kukkumisriski ning sellest põhjustatud

kahjusid ja kulusid tööandjale.

Kokkuvõttes väheneb muudatuste tulemusena mahukamaid ehitustöid tegevate ettevõtete

halduskoormus, kuid mõningatel juhtudel võib veidi pikeneda tööaeg või suureneda rahakulu,

mida tasakaalustab tööõnnetuste riski vähenemine. Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna

muudatustega ei kaasne ettevõtetele märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus

oleneb ettevõtte profiilist ja tehtavatest töödest. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.2. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

4.2.1. Sihtrühm: ehitusvaldkonna töötajad

5 e-ehitus, menetletud load ja teatised, kättesaadav: e-ehituse platvorm. 6 Tööinspektsiooni tööõnnetuste statistika, kättesaadav: Statistika | Tööinspektsioon. 7 Statistikaameti andmebaas, tabel TKA06: „Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused

majandussektori järgi“.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal ehitussektoris hõivatud 60 400 inimest, kes

moodustasid 8,6% kõikidest hõivatutest8, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

TI-le ehitustöödega alustamise eelteate esitamise kohustuse kaotamine ei avalda töötajatele

mõju, kuna TI saab kõik vajalikud andmed edaspidi TTKI kaudu. Teised muudatused avaldavad

töötajatele tööohutust suurendavat ja seega positiivset mõju. Koordinaatori rolli täpsustamine

aitab tagada tööohutuse järjepidevat ja süsteemset korraldamist ehitusplatsidel. Ohtliku töö

tegemise peatamise laiendamine olukordadele, kus esineb oht töötaja tervisele, panustab

tööõnnetuste ja tervisekahjude ennetusse. Kaitsepiirde paigaldamise nõude erandi kaotamine

vähendab töötajate kukkumisohtu.

Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna muudatustega paraneb töötajate tööohutus, kuid

sellega ei kaasne märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus oleneb sellest, milliste

tööde ja ehitusobjektidega töötajad on seotud. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.3. Mõju riigiasutuste töökorraldusele

4.3.1. Sihtrühm: Tööinspektsioon

Ehitusteate esitamise kohustuse kaotamine vähendab TI töökoormust eelteadete haldamisest.

Edaspidi saab TI vajaliku info automaatselt TTKI kaudu. Vabanenud ressursid saab TI suunata

sisulistesse ennetus- ja järelevalvetegevustesse. Teised määrusega tehtavad muudatused võivad

esialgu nõuda TI-lt mõningast ettevõtjate selgitus- ja juhendamistööd, kuid eelduslikult ei ole

see märkimisväärne ressursikulu ning muudatused toetavad tööohutuse taseme paranemist.

Mõju ulatus on väike, kuna TI jaoks ei too muudatused kaasa koormavaid kohanemistegevusi.

Sagedus on keskmine, kuna ehitustööde eelteadete ja ehitusvaldkonna nõustamise ja

järelevalvega puutub TI kokku korrapäraselt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõu eesmärk on suurendada andmete kasutamise tõhusust riigiasutuste vahel. Muudatuse

tulemusel saab TI ehitusettevõtjate esitatud vajalikud andmed kätte TTKI-st, kuna

andmevahetus TTKI ja TI andmekogude vahel võimaldab seda teha. TTKI-sse esitatavad

andmed kattuvad juba praegu suures osas TI-le esitatavate andmetega. Lisaks täiendatakse

TTKI andmestikku puuduoleva väljaga töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori kohta, mille

saab TI edaspidi niisamuti TTKI-st. Muudatuste eesmärk on laiendada andmete

kasutusvõimalusi järelevalve tõhustamiseks ning vähendada tööandjate halduskoormust,

järgides samas andmekaitse põhimõtteid.

Määrusega tehtavate muudatustega:

 Täiendatakse andmesaajate ringi. TTKI hakkab koguma töötervishoiu ja tööohutuse

koordinaatori andmeid koos muude juba kogutavate andmetega. TI saab selle info

edaspidi TTKI-st. Andmevahetus toimub turvaliselt riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu või muul kokkulepitud viisil. Kõik andmevahetused põhinevad

seadusest tuleneval alusel ning on kooskõlas IKÜM-i artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e.

 TTKI ja TI töötlevad isikuandmeid IKÜM-i artikli 5 lõike 1 kohaselt (sh seaduslikkus,

eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piirang, konfidentsiaalsus) ning

täidavad artikli 5 lõike 2 vastutuskohustust. Juurdepääs isikuandmetele on piiratud ning

andmeid töödeldakse üksnes tööülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

8 Statistikaameti andmebaas, tabel TT0200: „Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi“.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse järgi tuleb muuta rahandusministri 14.11.2023. a määruse nr 41 „Ehitusplatsil

viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja

erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi

taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 1 lõiget 39, kuna määrusega tunnistatakse

kehtetuks ehitustööde määruse § 2, millele nimetatud lõikes on viidatud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse Liidule,

Tööinspektsioonile, Maksu- ja Tolliametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele ning Politsei- ja Piirivalveametile.

9 § 1. (3) Töövõtuahelast teavitatakse ja ehitusplatsil viibimise andmeid kogutakse ehitustöö kohta, mille kohta

tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

ehituses“ § 2 lõikes 1 nimetatud ehitustööde alustamise eelteade.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Kliimaministeerium

20.11.2025 nr 2-2/3950-1

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse

nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse

8. detsembri 1999. a määruse nr 377

“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”

muutmise määruse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded ehituses“ muutmise määruse eelnõu.

Seoses eelnõu jõustumisega 1. jaanuaril 2026, palume võimalusel tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Tööinspektsioon

2 (2)

Maksu- ja Tolliamet

Andmekaitse Inspektsioon

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Politsei- ja Piirivalveamet

Marilin Lutsoja

+372 5883 6479 [email protected]