| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-2/3947-1 |
| Registreeritud | 20.11.2025 |
| Sünkroonitud | 21.11.2025 |
| Liik | Õigusakti eelnõu |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
| Toimik | 2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Mikk Vahtrus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Innovatsiooni ja tehnoloogia osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 19.11.2025
Kaitsetööstuse tootearenduse toetus
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „Tööstussuutlikkuse
suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“
meetme 21.1.1.5.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse
suurendamine“ sekkumise „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ elluviimiseks toetuse andmist.
(2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(3) Toetust antakse riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 tähenduses; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses.
(4) Üldise grupierandi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse üldist grupierandi
määrust ja konkurentsiseaduse § 342. Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antavale abile
kohaldatakse vähese tähtsusega abi määrust ja konkurentsiseaduse § 33.
(5) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli
3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese
tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse
2
arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike
2 kohaselt omavahel seotud.
(6) Määrust ei kohaldata:
1) vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale, kellele Euroopa
Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes
2–6 sätestatud juhtudel;
4) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja
arvatud iduettevõtja, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates
registreerimisest ja kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole
moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõtja, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on
taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel
oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat ning kelle puhul ei arvata aktsia- või
osakapitali hulka ülekurssi; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel.
§ 2. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
2) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi
tööpakettide kaupa ning nende selgelt mõõdetavaid tulemusi, tegevuste uudsuse kirjeldust,
turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle
kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja
majandusnäitajate prognoosi;
3) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring
uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes
kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;
4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele;
5) teadus- ja arendusasutus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt teadmisi
levitav organisatsioon;
6) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille
eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende
vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada;
7) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti potentsiaali
hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja
ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja
projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
8) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;
9) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a tähenduses;
10) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses;
11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele.
3
3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja
innovatsioonivõimekuse suurendamist kaitsevaldkonnaga seotud projektide elluviimisel.
(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või
oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või teenus.
(3) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava väljundnäitajaid:
1) toetatavad ettevõtjad;
2) toetustega toetatavad ettevõtjad;
3) toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime
edendamisega.
(4) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava tulemusnäitajaid:
1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.
(5) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad aitama saavutada Vabariigi Valitsuse
15. juuli 2021. a protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärke ning Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)
sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti
majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ ning arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid
(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.
(6) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud
regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning
keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel
järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel
avaldatud selgitavast juhisest:
1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest;
2) ressursitootlikkus.
§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 5. Koostööprojektide tingimused
(1) Toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste
jagamine, tulemuste levitamine, partnerile makstava tasu tingimused ning koostööprojekti
tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku
koostöölepingus. Partnerile makstav tasu peab vastama vähemalt partneri tegevuse tulemusena
tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustele.
4
(2) Koostööprojektis ei saa toetuse saaja koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse
kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a
teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi
raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) punktis 29 nimetatud tingimus.
(3) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste
eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui see tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel
kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud
vähemalt üks lõikes 2 nimetatud teatise punktis 30 nimetatud tingimus.
(4) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole teadustöö tulemusel tekkivad intellektuaalomandi
õigused või nende turutingimustele vastav hind selged, tagab toetuse saaja, et lõikes 3 sätestatud
tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt vaatavad
pooled teadustöö järel üle tasu suuruse ning vajaduse korral muudavad seda, lähtudes teadustöö
tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turutingimustele vastavast hinnast.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused
(1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke, tulemusi ning tulemus- ja väljundnäitajaid
saavutada aitava projekti tegevusi:
1) rakendusuuring;
2) tootearendus;
3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse teostatavusuuring;
4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.
(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse, kui neid tehakse koos rakendusuuringu
või tootearendusega.
(3) Toetatakse ka rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist tõhusas koostöös, kui
tõhusat koostööd tehakse:
1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väike- ja keskmise suurusega
ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu
liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna
üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või
2) ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vahel, kes kannab vähemalt kümme
protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.
(4) Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei
tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse
määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks vajalik kulu:
1) projektiga seotud personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1–6, lõikele 4
ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a;
5
2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja
patendi kulu ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulu;
3) projekti abikõlblikkuse perioodil ostetud või renditud vahendite ja seadmete soetamise kulu
proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;
4) materjali ja tarvikute kulu.
(2) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse
vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.
(3) Abikõlblik on üksnes projektiga otseselt seotud pangaülekandega tasutud kulu.
(4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele projekti partnerite vaheliste
tehingute kulud.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast, kuid hiljemalt
neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, ning lõppeb taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029.
(3) Toetuse taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste
elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 36 kuud.
(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kuue kuu võrra mõjuval
põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on endiselt seotud käesoleva määruse eesmärkide ja
projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks. Pikendamise
korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
(6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale
lõppmakse.
§ 9. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimumsumma 3 000 000
eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuse puhul on:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on:
1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja;
2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja.
6
(4) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on:
1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse
artikliga 28;
2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi
määrusega.
(5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antava toetuse maksimaalne osakaal
on 15 protsenti suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi
määruse artikli 25 lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus, kuid toetuse osakaal ei ületa
80 protsenti abikõlblikest kuludest.
(6) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu
institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest antud tagastamatut toetust.
3. peatükk
Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on Eesti äriregistris registreeritud äriühing;
2) partner on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Euroopa
Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud
riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi Konföderatsioonis (edaspidi
koos välisriik) registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus;
3) taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,
likvideerimis- või pankrotimenetlust.
(2) Kui partneriks on välisriigi juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus, kohaldatakse lõike 1
punktis 3 ja ühendmääruse § 3 lõike 2 nõudeid lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner on
registreeritud.
§ 11. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:
1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamise korral partneri nimi ja registrikood;
2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja;
3) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
4) projekti nimetus, taotletava toetuse suurus, projekti eelarve, rakendamise algus- ja lõppkuupäev
ning eesmärgid ja oodatavad tulemused;
5) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud vorm partneri
andmetega;
6) strateegia „Eesti 2035“kinnitatud strateegilisi sihte ja aluspõhimõtteid ning näitajaid saavutada
aitavad tegevused § 3 lõikes 6 nimetatud asjaomaste horisontaalsete põhimõtete kaupa;
7) toetuse taotleja ja ettevõtjast partneri kavandatava teadus- ja arendustegevusse tehtava
investeeringu suurus, uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav
müügitulu ning ettevõtja teadus- ja arendustöötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud
majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu;
8) taotleja ja ettevõtjast partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali
seisuga;
9) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;
7
10) teave projektile või projekti tegevusele ühest või mitmest teisest meetmest või muudest
kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest varem
eraldatud toetuse ja välisabi kohta;
11) taotleja ja partneri kinnitus omafinantseeringu kohta;
12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud
põhiõiguseid ja projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;
13) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse
taotlemise perioodi lõppemiseni.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse eelarvest annab
rakendusüksus teada oma veebilehel kooskõlastatult rakendusasutusega.
(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsust, taotletava toetuse summa võrdsustub toetuse eelarve vaba jäägiga,
peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende
esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemise või
rahaliste vahendite lisandumise korral toetuse eelarvesse.
§ 13. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise.
(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil
projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise käigus selgitab
rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele
tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste
kõrvaldamiseks.
(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui
projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.
(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.
Taotluse esitamise aeg on kuupäev, millal taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas.
(2) Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2
nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra.
(3) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:
8
1) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
2) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning
mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist.
§ 15. Valikukomisjoni moodustamine
(1) Taotluste hindamiseks kasutatakse eksperte ja valikukomisjoni. Taotluse esmase hindamise
viivad läbi vähemalt kaks eksperti.
(2) Valikukomisjoni koosseisu avaldab rakendusüksus enne taotluste vastuvõtmist rakendusüksuse
veebilehel, kooskõlastades selle koosseisu enne rakendusasutusega.
(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Kui valikukomisjoni liige või ekspert on seotud taotluse
ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta teavitama rakendusüksust huvide
konfliktist ning ennast hindamiselt viivitamatult taandama.
§ 16. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses
kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste ühendmääruse § 7 lõikes nimetatud valikukriteeriumite
alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti koondhindest;
2) projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti ellu viia – 35 protsenti
koondhindest;
3) projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus projekti ellu viia ja
projekti kuluefektiivsus – 30 protsenti koondhindest;
4) projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega – kümme protsenti
koondhindest;
5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – viis protsenti
koondhindest.
(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, millest 0 punkti on mitterahuldav ja 4 punkti
suurepärane. Taotlusele antav koondhinne kujuneb valikukriteeriumide alusel antud punktide
kaalutud keskmisest.
(3) Kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1 punktides 1−3 sätestatud
lävenditest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud
keskmisi punkte muuta.
(4) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika
koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika
kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega ja ühendmääruse § 48 lõikes 1 nimetatud
asutustega.
(5) Rakendusüksus avaldab hindamismetoodika enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva
rakendusüksuse veebilehel.
9
§ 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja
järgmistele tingimustele:
1) on § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
2) on § 16 lõikes 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumides saanud hinde vähemalt 2,50;
3) on § 16 lõikes 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähemalt 2,00;
4) taotletava toetuse summa ei ületa toetuse eelarvet.
(2) Taotlus jäetakse rahuldamata vähemalt ühe järgmise asjaolu esinemise korral:
1) taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele;
2) eksperdid või valikukomisjon on taotlust hinnanud lõike 1 punktides 1−3 sätestatud hinnetest
madalama hindega;
3) taotlust ei ole võimalik rahuldada toetusteks ettenähtud eelarvevahendite ammendumise tõttu
ega osaliselt rahuldada;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse projekti elluviimise tingimused ning aruannete
esitamise tähtajad ja kord.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3
nimetatud asjaolude muutmises, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja
vajalikkust ning vajaduse korral ka § 16 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel,
kaasates vajaduse korral eksperte või valikukomisjoni.
(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus ei aita saavutada projekti eesmärke või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti
abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse
puuduseid või vajatakse lisateavet, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisateabe
esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti
tulemusi ja muudatus on põhjendatud.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses
ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
10
§ 20. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses
kindlaks määratud tingimustel ja tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline
aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Aruannete
vormid kehtestab rakendusüksus.
(2) Projekti vahearuandes kajastatakse projektiplaanis seatud tulemuste saavutamist ja antakse
hinnang projekti edenemise kohta, kirjeldatakse tehtud tööd ja esitatakse järgmise
aruandlusperioodi tegevuskava.
(3) Projekti lõpparuanne peab sisaldama projekti elluviimise kirjeldust ja teavet projekti tulemuste
saavutamise kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete järgimise ja
näitajate saavutamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.
(4) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab need tagasi 30 tööpäeva
jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande
täiendamist määratud tähtaja jooksul.
(5) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamisse eksperte. Eksperdi
kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi
kasutamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata.
(6) Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel ja kehtestatud vormil kuni kolme
aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse
müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.
§ 21. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tasutud kulude alusel.
(2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes kuludokumentide
alusel tasutud kulusid. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta
vähemalt 100 eurot.
(3) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse kõige tihedamini üks kord
kvartalis.
(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning
lõpparuande kinnitamist.
(5) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kulu ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,
abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile;
2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata;
3) rakendusüksus on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või toetuse rahuldamise otsuses määratust;
6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
tegevuste elluviimine on ohustatud;
11
7) toetuse saaja ei täida § 22 lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustust.
(6) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja
rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha
riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ning milles on kinnitatud, et partneri kulud on kooskõlas
üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning
asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.
8. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud käesolevas
määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi
kohustusi:
1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele;
2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
4) esitab rakendusüksusele § 5 lõikes 1 sätestatud koostöölepingu;
5) täidab riiklike maksude ja maksete tasumise kohustuse nii, et maksu- ja maksevõlg ei tohi olla
suurem kui 100 eurot, või järgib selle tasumise ajatamisel ajatamiskava.
§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses kirjeldatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse
saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul
viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti
maksumuse vähenemisega.
(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;
2) kontrollib projekti elluviimist;
3) seirab eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate;
4) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike
lisadokumentidega kümme aastat alates viimase abi andmisest;
5) koostab seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning
edastab aruande rakendusasutusele;
6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
7) koostab ja avaldab ülevaateid toetuse andmisest ja kasutamisest;
8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.
12
9. peatükk
Vaided
§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
19.11.2025
Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase määruse (edaspidi määrus) alusel viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027)1 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava)
poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti erieesmärgi „Tööstussuutlikkuse suurendamine
kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ meetme
21.1.1.5.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“
eesmärke.
Toetusmeetmega aidatakse saavutada Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning
ettevõtluse arengukava 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava) eesmärke ning
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärki nr 1
„Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine“.
Toetusmeede aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 (edaspidi
strateegia „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja
selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud
toetusmeetmete panust strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus)4 artikliga 9 on kirjeldatud
seletuskirja lisas 1, põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ arvestamise analüüs on esitatud lisas 2.
Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on
esitatud seletuskirja lisas 3, riskide hindamise tabel lisas 4.
Euroopa Komisjon avaldas 22. aprillil 2025 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697,
(EL) 2021/1153, (EL) 2023/1525 ja (EL) 2024/795, et stimuleerida kava „ReArm Europe“
rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest5. Muudatusega
võimaldatakse liikmesriikidel lisada rakenduskavasse uus erieesmärk ning eraldada
ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitseotstarbeliste investeeringute toetamiseks. Kava
„ReArm Europe“ keskmes on Euroopa kaitsetööstuse ja -tehnoloogiate arendamine. Seetõttu
otsustas Vabariigi Valitsus 5. juuni 2025. aasta Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel
(valitsuskabineti nõupidamine) eraldada ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest 23,8
miljonit eurot kaitsetööstuse tootearenduse toetuseks.
Toetusmeetme eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada
uuenduslike ja suure lisandväärtusega toodete väljatöötamist, kaasfinantseerides ettevõtjate
1 RT I, 11.03.2022, 1 2 TAIE arengukava 3 Strateegia „Eesti 2035“ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM/2025/188
rakendusuuringute ja tootearenduse projekte. Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust
iseloomustavad kiired tootearendustsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja
konkurentsivõime. Väga konkreetse turuväljundiga toetuse abil saavad ettevõtjad arendada
välja kaitsevaldkonnaga seotud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt
muudetud toote (sh kahesuguse kasutusega tehnoloogia) või teenuse. Projektide tegevus seisneb
rakendusuuringute tegemises ja tootearenduses, mis tähendab et projekti lõpuks valmib toote
või teenuse laboratoorne või tööstuslik prototüüp. Toetust ei anta seega masstootmiseks ega
tootmisvõime loomiseks, taristusse investeeringuteks või muuks tegevuseks, millel oleks otsene
keskkonnamõju.
Eesti kaitsetööstusettevõtjad on lühikese ajaga saavutanud edu mitmes valdkonnas:
küberturvalisus, autonoomsed maismaa- ja meresüsteemid ning side- ja juhtimistehnoloogiad.
Kui 2020. aastal oli Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht 46 miljonit eurot, siis 2024. a juba 350
miljonit koos üle 400 miljoni euro suuruse müügituluga. Määruse alusel antav toetus aitab
saavutada sektori seatud 2030. a eesmärki jõuda 1,4 miljardi euro suuruse ekspordimahuni ning
2 miljardi euro suuruse müügituluni, keskendudes innovaatiliste kaitsetehnoloogiate
arendamisele ja müügile.
Toetust antakse ettevõtjate projektide selliste arenguetappide elluviimiseks, mis üldjuhul veel
tulu ei too ning seetõttu ei ole nende elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust
tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstusettevõtjad on uued, kiiresti arenevad ettevõtjad.
Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks.
Toetust on kavas anda üle kogu Eesti. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite
ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meedet „Kaitseettevõtete TAI-
mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahenditest kokku 23,8 miljoni euroga, millele lisandub taotlejate omafinantseering.
Riiklikku kaasfinantseeringut toetusmeetme elluviimiseks pole ette nähtud.
Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -
maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. Määrus
kehtestatakse ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(edaspidi rakendusasutus) innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk
Vahtrus (e-post [email protected], telefon 625 6389) ja strateegiaosakonna välisvahendite
valdkonna juht Rando Härginen (e-post [email protected], telefon 625 6446). Määruse
juriidilise ekspertiisi on teinud rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-
post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike
Koppel (e-post [email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine
5. Taotluse menetlemine
6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
8. Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused
9. Vaided
1. peatükk
Üldsätted
Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi ja vähese tähtsusega abi,
kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, näitajad ning määratakse
rakendusasutus ja -üksus ning koostööprojektide tingimused.
Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose
ÜSS2021_2027 rakenduskava eesmärkidega.
Lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse
kinnitatud määrusega „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“, mida nimetatakse lühidalt ühendmääruseks.
Ühendmääruse § 1 lõige 2 näeb ette järgmist: „Toetuse andmise tingimustes võib määruses
sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära
tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud
tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole
sätestatud teisiti.“. Ühendmäärus ei näe ette, et kõnesolevas määruses tuleks ühendmäärust üle
korrata. Seetõttu on kõnesolevast määrusest välja jäetud kõik ebavajalikud viited
ühendmäärusele. Vastavad viited esitatakse selguse huvides seletuskirjas.
Lõike 4 kohaselt võib määrusega toetust anda kas riigiabina komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi
tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine
grupierandi määrus), artikli 25 või artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abina komisjoni
määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi
vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. Toetuse andmine on kooskõlas konkurentsiseaduse
§-dega 30 (riigiabi), 33 (vähese tähtsusega abi) ja 342 (riigiabi andmise luba, sh grupierandiga
hõlmatud riigiabi).
Toetus on üldise grupierandi määruse alusel teadus- ja arendusprojektidele (edaspidi TA-
projektid) antav riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi
määruses TA-projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud
tegevused ja abikõlblikud kulud. Nimetatud määruse alusel antakse toetust artikli 25 lõike 2
punktides b–d nimetatud tegevusteks.
Lõige 5 sätestab, et vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda,
et taotlejale ja partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab
vastama kumuleerimisreeglitele. Seejuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni
kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete
korral. Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2
sätestatud piirmäära 300 000 eurot. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse
vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega
abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega
abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.
Lõikes 6 sätestatakse riigiabi reguleerivatest sätetest lähtuvad tingimused, millal määrust ei
kohaldata ja mis tulenevad üldise grupirendi määruse või vähese tähtsusega abi määruse
nõuetest. Punktis 4 kehtestatakse muu hulgas, et määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes vastab
üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 sätestatud raskustes oleva ettevõtja tunnustele.
Ühtlasi selgitatakse, et raskustes olevaks ettevõtjaks ei peeta börsil noteerimata väikeettevõtjat
viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit
jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel (iduettevõtja), või ettevõtjat, kelle keskmine
aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20
protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat (kasvuettevõtja)
ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, võimaldades seega teha idu-
ja kasvuettevõtjatele erandi raskustes oleva ettevõtja kindlaksmääramisel. Idu- ja
kasvuettevõtja staatust hinnatakse kõigi taotlejaga seotud ettevõtjate tasandil.
Idu- ja kasvuettevõtjate raskustes olevaks ettevõtjaks mittepidamine on põhjendatud asjaoluga,
et enamik alustavaid teadus- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtjaid ei teeni esimestel
tegutsemisaastatel müügitulu (ei tooda isegi konkreetset toodet/teenust), mistõttu on nad
esimestel aastatel märkimisväärses kahjumis ning nende rahavood sõltuvad investoritest ja
mujalt saadud (tagastamatust) abist. Selliste ettevõtjate eesmärk on ennekõike investeerida
teadus- ja arendustegevusse, selleks et oma esimene toode või teenus välja töötada ja turule
tuua. Sellistest tegevustest tekib selgelt turutõrge, mille korral on riigi sekkumine ja tugi
põhjendatud.
Punkti 5 alusel ei kohaldata kõnesolevat määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231,
30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Artikli 7 kohaselt ei saa toetada muu hulgas
investeeringuid, mis tehakse seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse,
ladustamise või põlemisega.
Määruse §-s 2 selgitatakse 11 määruse rakendamiseks vajalikku terminit. Riigiabi andmisel
lähtutakse üldise grupierandi määrusest ja seetõttu on enamiku terminite määratlemisel
kasutatud grupierandi määruse määratlusi. Lisaks on selgitatud kahte terminit:
1) projektiplaan – tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi,
tegevuste uudsuse kirjeldust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi
strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust,
projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi. Projektiplaani põhjal
peab olema võimalik hinnata, kas: a) projekt vastab toetusmeetme eesmärkidele; b) seda on
võimalik eesmärgipäraselt ja kuluefektiivselt ellu viia; c) taotleja on võimeline projekti ellu
viima.
2) teadus- ja arendustegevus – isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille
eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende
vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada. Termini määratlus on tuletatud Frascati
käsiraamatust, mis on rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise ja
teatamise juhend.
Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.
Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata ettevõtjal viia ellu kaitsevaldkonnaga
seotud teadus- ja arendustegevusega projekte, mille tulemusel arendatakse välja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või
teenus. Eesmärk on ka suurendada uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest saadavat
rahvusvahelist müügitulu.
Lõigete 3 ja 4 kohaselt aitab toetus saavutada järgmisi rakenduskava tulemus- ja
väljundnäitajaid.
Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad
Näitaja Ühik Vahetase
(2024)
Sihttase
(2029)
Andmeallikas Mõõtmissagedus
Toetatavad
ettevõtjad*
Ettevõtjad – 25 SFOS,
projektiaruanded
Üks kord projekti
jooksul
Toetustega
toetatavad
ettevõtjad
Ettevõtjad – 25 SFOS,
projektiaruanded
Üks kord projekti
jooksul
Toetatavad
ettevõtjad, kes
on peamiselt
seotud
kahesuguse
kasutuse ja
kaitsevõime
edendamisega
Ettevõtjad – 25 SFOS,
projektiaruanded
Üks kord projekti
jooksul
* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate arvu üle.
Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad
Näitaja Ühik Baastase
(2025)
Sihttase
(2029)
Andmeallikas Mõõtmis-
sagedus
1. Erasektori
investeeringud,
mis täiendavad
avaliku sektori
toetust
Euro 0 19 674
667
SFOS, projekti
taotlus,
projekti-
aruanded
Projekti
rahastamise
otsuse
tegemise ajal
või selle
muutmisel
2. VKE-d, kellel
on suurem
lisandväärtus
töötaja kohta
Ettevõtjad 0 20 SFOS,
projektiaruand
ed, äriregister
Peale projekti
lõppemist
(ülejärgmisel
aastal)
Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud
poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis
on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui üht näitajat püütakse saavutada
mitme sekkumise abil, siis on iga sekkumise kohta esitatud eraldi arvutuskäik.
Lõike 5 järgi seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihiga
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse
projektidega aidatakse ennekõike saavutada alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja
teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning
innovatsiooni ning teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa
1).
Ühtlasi sätestatakse, et toetusega aidatakse saavutada TAIE arengukava eesmärke. Määrusega
on otseselt sesotud TAIE arengukava üldeesmärgiga „Eesti teadus, arendustegevus,
innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse
tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma
arenguvajadustele“ ja TAIE arengukava alaeesmärgiga „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele
ja innovaatilistele lahendustele“.
Lisaks sätestatakse, et toetusega tuleb edendada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.
Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andmise üle otsustamisel hinnatakse strateegia „Eesti 2035“
aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist
võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval
moel järgmiste näitajatega:
1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest;
2) ressursitootlikkus.
Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt aitab otseselt või kaudselt saavutada
eespool nimetatud näitajaid ja järgida strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ning kirjeldama oma
taotluses, millist (milliseid) näitajat (näitajaid) ja milliste tegevustega projekt aitab saavutada.
Projekti lõpparuandes tuleb kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud tegevused on aidanud
saavutada vastavat (vastavaid) näitajat (näitajaid) ja eesmärki (eesmärke). Toetusmeetme, riigi
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9
nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahelist seost on täpsemalt selgitatud seletuskirja lisas 1.
Määruse §-s 4 nimetatakse toetusmeetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse
rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Eelnõu §-s 5 on sätestatud koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide
tingimused lähtuvad komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022,
lk 1-38)6 (edaspidi riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi.
Lõikes 1 nähakse ette, et toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused,
kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena
loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku nendevahelises
koostöölepingus.
Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis
vastavad partnerite panusele projektis, jagavad nad ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on
oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste tõttu teadus- ja
arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneril
ning teadus- ja arendusasutusel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:
a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, mille puhul
järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.1, või
b) koostöö kaudu, mille puhul järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja
arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Lõikes 2 sätestatakse, et koostööprojektis ei saa toetuse saaja soodsate koostöötingimuste tõttu
teadus-ja arendusasutuse (edaspidi TA-asutus) kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt
üks järgmistest tingimustest:
1) toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;
2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt
levitada, või kui TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused
antakse TA-asutusele täielikult üle;
3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud
kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi,
sissemakseid ja huve;
4) TA-asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste
eest turuhinnale vastavat tasu, kui TA-asutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle
või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõtjast partnerile neile juurdepääsu.
TA-asutusele makstavast tasust võib maha arvata projektis osaleva toetuse saaja või ettevõtjast
partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis ellu viidud tegevuse kulude katteks tehtud
rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.
Lõikes 3 ja 4 sätestatakse intellektuaalomandi õiguse eest makstava tasu vastavus
turutingimustele ja kulupõhine arvestus. TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud
intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab
TA-asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on
täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;
2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne
turuhinnaga;
3) TA-asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu
sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma
põhikirjalisi eesmärke;
6 Komisjoni Teatis 2022/C 414/01
4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile
koostööprojektis osaleva TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi
õiguste suhtes eesõiguse, on TA-asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja
koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise
saamise korral makstavat tasu vastavalt suurendama.
Kuna teadus- ja arendustegevus on oma olemuselt esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole
võimalik enne teadus- ja arendustegevuse algust lõplikult määrata selle tulemusel tekkivaid
intellektuaalomandi õigusi või nende turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne
teadus- ja arendustegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama tingimusi, mille kohaselt
on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb
lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turuhinnast.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
Peatükk sätestab määruse alusel toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti
abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud
tingimused.
Määruse §-s 6 nimetatakse määruse alusel toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjatele toetust rakendusuuringu või tootearenduse tegemiseks.
Lisaks toetatakse teostatavusuuringu tegemist või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist,
juhul kui need tegevused on seotud konkreetse rakendusuuringu või tootearendusega. Ühtlasi
peab toetatav projekt aitama ka saavutada toetusmeetme tulemus- ja väljundnäitajaid.
Eelnõus kasutatakse rakendusuuringute termineid „rakendusuuring“ ja „tootearendus“ riigiabi
raamistiku tähenduses. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks
kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalat. Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes nii
valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi
tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme valdkondlik ekspertiis.
Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutuvad tehnoloogilise valmiduse tasemete
skaalal vahemikku 3–8. Kuigi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava
riigiabi raamistiku allmärkuse 60 kohaselt võib rakendusuuring olla tasemete skaalal
vahemikus 2–4, siis tehnoloogilise valmiduse tase 2 on liiga varajane tehnoloogiaarenduse faas,
et eelnõukohase toetusmeetme raames jõutaks tehnoloogiat või toodet arendada piisavalt
kõrgele tasemele nii, et oleks võimalik saavutada ka toetusmeetme üldiseid eesmärke.
Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav teadus- ja arendustegevus on
tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus
tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, sellega
kaasnevad võimalused ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid
ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallid
tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad projektid oleksid tehnoloogiliselt hästi ette
valmistatud. Lisaks peab ettevõtja enne projekti algust teadma, kas ja mil määral on arendustöö
käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul
konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal otsustada, kas rakendusuuringu või
tootearendusprojekti elluviimine on põhjendatud või mitte. Teisisõnu, kui eeluuringu tulemusel
selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projektil puudub äriline väljund, saab selle
teadmise alusel otsustada, et projekt ja sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata.
Lõikes 2 sätestatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid
juhul, kui projekt hõlmab ka kas rakendusuuringut või tootearendust. Väike- ja keskmise
suurusega ettevõtjate puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda
toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel.
Suurettevõtjate puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese
tähtsusega abina.
Lõige 3 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusas
koostöös, nimetades tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on üks
koostööprojektide elluviimise võimalusi ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel
järgida sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö puhul, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste
rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ja
tehakse võrdväärsete partneritena kas rahvusvahelist või teadusasutustega koostööd, on projekti
mõju selle tulemusi rakendavate eri partnerite puhul suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa
koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldisest grupierandi määrusest.
Lõikega 4 seatakse nõue, et toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas põhimõttega „ei
kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–
43), artikli 17 tähenduses. Seletuskirja lisas 2 on esitatud kõnesoleva määruse alusel toetatavate
tegevuste suhtes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise analüüs, mille käigus ei
tuvastatud, et määrusega hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele. Samuti tuvastati, et toetatavad tegevused arvestavad kliima- ja
keskkonnaeesmärke ning aitavad neid saavutada. Seetõttu ei ole vaja kehtestada täiendavaid
leevendusmeetmeid. Samas jääb taotlejale kohustus mõelda puutumus kõnealuse põhimõttega
läbi ning taotluses kinnitada, et konkreetse projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei
kahjusta oluliselt“. Puutumust hindab ka rakendusüksus.
Määruse §-s 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused.
Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud kulud on järgmised rakendusuuringu- ja/või
tootearenduseprojekti ning sellega seotud teostatavusuuringu elluviimiseks ning
intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalikud kulud:
1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadusjärgsed maksud ja maksed. See
hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud abikoosseisu niivõrd,
kui nad tegelevad konkreetse tootearendusprojektiga. Lisaks on abikõlblikud seadusest tulenev
lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ning koolituskulu. Abikõlblikud ei
ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte
lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt töötasuga;
2) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste
teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja
intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste
väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsetega seotud kulud;
3) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse
projekti jaoks;
4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks
prototüübi valmistamiseks vajalike tarvikute ja toormaterjali kulu, uue toote vastavuse
katsetamisega seotud materjali kulu.
Lõikega 2 täpsustatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on abikõlblik patendi ja
muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise
kulu.
Lõikega 3 nähakse ette, et läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli
lihtsustamiseks, peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega.
Lõikes 4 sätestatakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele
projekti partnerite vaheliste tehingute kulud.
Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.
Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses määratud
ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud
kulud tekivad.
Lõikes 2 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele
esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning
lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt
31. oktoobril 2029. Lisaks täpsustakse, et projekt peab algama hiljemalt neli kuud pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, tagades nii projekti õigeaegse elluviimise ja
toetusmeetme väljamaksete edenemise soovitud rütmis.
Lõige 3 sätestatakse, et taotleja ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi
nende tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.
Lõike 4 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud.
Lõikes 5 nähakse ette toetuse saaja õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist
kuni kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud
ja tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt toetusmeetme eesmärkidega ning projekti
tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks.
Lõike 6 kohaselt projekt lõppeb siis, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande
kinnitanud ning teinud selle alusel toetuse saajale lõppmakse.
Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal projekti abikõlblike kulude
kogumaksumusest.
Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta kolm miljonit eurot ja
minimaalne summa 250 000 eurot.
Lõigetes 2–5 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad, lähtudes toetuse saaja ja
partneri tüübist ja suurusest, projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud
riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö projektile, kus
väikeettevõtja toetuse osakaal on 80 protsenti.
Lõikega 6 seatakse piirang, et omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku
omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetust.
Ühendmäärusest tulenevalt on omafinantseering toetuse saaja panus nii projekti abikõlblike kui
ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle
osa, mida toetus ei kata.
3. peatükk
Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peab vastama taotleja, partner ja taotlus.
Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Määruse kohaselt saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Lisaks
ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ei tohi taotleja ja partneri üle valitsevat mõju
omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.
Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, nagu äriühingud, muud
eraõiguslikud juriidilised isikud või TA-asutused. Partner peab vastama ühendmääruse § 3
lõikes 2 sätestatud nõuetele.
Välisriigi partneriks võib olla Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigis, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa
horisont“ assotsieerunud riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi
Konföderatsioonis registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. Välisriigi
partnerile kohaldatakse selle riigi õigusaktide nõudeid, kus partner on registreeritud.
Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele.
Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning
sisaldama nõutavaid kinnitusi. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja
kinnitust, sh taotleja ja projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10
sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti
tegevuste elluviimiseks ning positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani. Juhul kui projekti
elluviimisse on kaasatud partner, siis peab taotlus sisaldama määruses sätestatud andmeid,
dokumente ja kinnitusi. Projekti elluviimise koht tuleb määrata kohaliku omavalitsuse üksuse
täpsusega, selleks et hiljem oleks võimalik hinnata, kas projekt panustab näitajasse „väljaspool
Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;“
Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3 lõikes 6 nimetatud näitajatega ning kirjeldama
oma taotluses tegevusi, mis aitavad saavutada määratud näitajaid ja strateegias „Eesti 2035“
kinnitatud strateegilisi sihte ning järgida seal sätestatud aluspõhimõtteid. Oluline on, et kõik
taotlejad mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ning riigi pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete, sihtide ja ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud
horisontaalsete põhimõtete, sh regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused ja võimalused
negatiivseid mõjusid vähendada või positiivseid mõjusid võimendada, luues seeläbi vahetute
tulemuste kõrval lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlikke lõhesid.
Projekti taotleja peab kinnitama et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste
hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, et saavutada seatud
keskkonnaeesmärgid.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
Peatükis määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja eelnõustamise kord.
Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või
toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni.
Lõike 2 järgi annab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja
peatamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel.
Lõikes 3 kohaselt lõpetatakse taotluste vastuvõtmine, kui registreeritud taotlustega taotletav
summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, võrdsustub
toetusmeetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid
taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite
vabanemise või toetusmeetmesse lisamise korral.
Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja
dokumente edastatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu.
Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku
digitaalselt allkirjastatuna.
Määruse §-s 13 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist.
Lõikega 1 sätestatakse toetuse taotluse esitamisele eelneva kohustusliku etapina
rakendusüksuse eelnõustamine.
Lõikes 2 nähakse ette, et eelnõustamise käigus esitab taotleja rakendusüksuse ettenähtud vormil
projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise eesmärk
on aidata taotlejal projekti taotluse esitamiseks valmistuda. Eelnõustamise käigus tutvustab
rakendusüksus taotlejale toetuse saamise aluseid, juhib tähelepanu projekti võimalikele
tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste
kõrvaldamiseks. Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette
valmistada ning tagab seeläbi sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide
saavutamise.
Lõike 3 kohaselt annab rakendusüksus eelnõustamise tulemusel projektiplaanile positiivse või
negatiivse eelhinnangu.
Lõike 4 kohaselt ei taga eelhinnang taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse
saamist. Kui eelnõustamise tulemusel pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka
alustada toetuse taotlemist.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja
hindamise korda. Peatükk sätestab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise tingimused ja
korra.
Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord.
Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette taotluse menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemiseks on ette
nähtud kuni 40 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib
pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või
taotluse täiendamiseks ja muutmiseks.
Lõike 3 sätestab tingimused, mille korral on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata
jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.
Määruse §-s 15 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.
Taotlust hinnatakse kahes etapis.
Lõike 1 kohaselt hindavad taotlusi esmalt vähemalt kaks valdkonnaeksperti ning taotluste
lõpliku hindamise teeb valikukomisjon.
Lõike 2 kohaselt moodustab valikukomisjoni rakendusüksus ning kooskõlastab selle koosseisu
rakendusasutusega ja avaldab koosseisu oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmist.
Lõike 3 järgi peavad valikomisjoni liikmed ja eksperdid hindamisel kinnitama oma erapooletust
ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavate taotlust ja taotlejate suhtes. Juhul
kui valikukomisjoni liikmel või eksperdil on konkreetse taotluse või taotleja suhtes huvide
konflikt, peab ta teavitama sellest rakendusüksust ning end konkreetse taotluse hindamisest
viivitamata taandama.
Määruse §-s 16 kehtestatakse taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika. Projektide valimisel
lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (eespool ja edaspidi
ühissätete määrus) artikli 73 lõigetest 1 ja 2, võttes arvesse perioodi 2021–2027 seirekomisjoni
kinnitatud ajavahemiku 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldisi valikukriteeriume ja -
metoodikat7.
Lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud on järgmised:
Valikukriteerium Osakaal
koondhindest
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava
erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele – hinnatakse
projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute
20%
7 https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021-
2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf
suurusele, projekti mõju taotlejale (mh konkurentsivõime kasv) ja Eesti
kaitsetööstuse arengule rahvusvahelises võrdluses ning projektiga seotud
väärtusahelatele, projekti mõju valdkondadeülesele koostööle, projekti
mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE
fookusvaldkondade eesmärkide saavutamisele.
Projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti
ellu viia – hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule,
projekti majanduslikku vajalikkust taotlejale ja partneritele ning selle
põhjendatust, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli
muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani
asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti
tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti
tulemuste rakendamist.
35%
Projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus
projekti ellu viia ja projekti kuluefektiivsus – hinnatakse toote, teenuse,
tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid
võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos
tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja
teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute- ja
tootearendusalaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi,
intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja kaalutletust, projekti
elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve
põhjendatust.
30%
Projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega –
hinnatakse, kuivõrd projekt on seotud kaitsetööstuse fookusvaldkondade
ja Eesti Kaitseväe võimevajadustega
10%
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja
sihtidega – hinnatakse kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete
ja sihtidega ning panust § 4 lõikes 5 nimetatud näitajate saavutamisse.
5%
Valikukriteeriumid on kooskõlas seirekomisjoni üldiste valikukriteeriumitega järgmiselt:
projekti 1. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 1. üldise valikukriteeriumiga
(projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide saavutamisele);
projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 2. üldise
valikukriteeriumiga (projekti põhjendatus);
projekti 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 3. üldise valikukriteeriumiga
(projekti kuluefektiivsus);
projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 4. üldise
valikukriteeriumiga (toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia);
projekti 5. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 5. üldise valikukriteeriumiga
(projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega).
Lõikes 2 sätestatakse, et taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, taotluse koondhinne kujuneb
valikukriteeriumite alusel antud punktide kaalutud keskmisest.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1
punktides 1–3 sätestatud punktidest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus
ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta.
Lõike 4 järgi töötab rakendusüksus välja täpsema hindamismetoodika, lähtudes
valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Hindamismetoodika kooskõlastatakse rakendusasutuse,
korraldusasutuse ja rakendusasutustega, kes nõustavad oma vastutusvaldkonnas Riigikogu
poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide ja
põhimõtete saavutamist. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne
taotluste vastuvõtmise algust.
Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate
seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja
arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust.
Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse
kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja valikukriteeriumite rakendamise tingimused. See
õigus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades kohandada
hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seaduspärasuse ja läbipaistvuse.
Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad
mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on hindamismetoodika rakendamiseks
seaduslik ja kooskõlastatud alus.
Lõige 5 näeb ette hindamismetoodika avaldamise rakendusüksuse veebilehel enne taotluste
vastuvõtmise algust.
Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse
rahuldamise ja rahuldamata jätmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse § 8-s.
Lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus, mis vastab kõikidele määruses sätestatud nõuetele ja kui
see on saanud § 16 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50
või kui see on saanud § 16 lõikes 1 punktis 1–4 loetletud valikukriteeriumite alusel hindeks
vähemalt 2,50 või punktis 5 nimetatud valikukriteeriumi alusel hindeks vähemalt 2,00. Need
lävendid tagavad, et rahastatakse vaid kvaliteetseid projekte.
Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. On tähtis rõhutada, et taotlus
jäetakse rahuldamata ka siis, kui menetluses oleva taotlusega taotletav summa ületab toetuste
rahastamise eelarve vaba jäägi ja seda taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9-s
sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse §
9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud
toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Taotluse rahuldamise
otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2. Taotluse tingimusliku
rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud
maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Taotleja peab taotluse osalise
rahuldamisega nõustuma. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projektid eesmärgid ei ole
saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 3 kohaselt määratakse otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule kindlaks
projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused.
Määruse §-s 18 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda.
Lõike 1 kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise algatama kas rakendusüksus või
toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise
grupierandi määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud abikõlblikkuse perioodi
kestel taotlema rakendusüksuselt viivitamata taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui
toetuse saaja soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib
pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12
sätestatud juhtudele võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei
muuda. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks projekti meeskonna, kulude jaotuse,
aruannete esitamise tähtaja muutmine.
Toetuse saaja võib muudatusi teha ka teistel juhtudel, juhul kui see on kooskõlas üldise
grupierandi määruse tingimustega ja sellest on rakendusüksust teavitatud vähemalt ühe kuu
jooksul enne muudatuste tegemist.
Lõige 2 sätestab, et juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste
saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas
riigiabi reeglitega, on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda.
Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva
jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
Lõige 4 näeb ette, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab
saavutada projekti tulemusi ja muudatus on põhjendatud.
Määruse §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult
kehtetuks lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 nimetatud tingimustel ja
juhtudel, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses
ettenähtud tingimustel;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Määruse 7. peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist ning
sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.
Lõikega 1 nähakse ette toetuse saaja kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja
järelaruanded. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse
saajale kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas.
Lõige 2 sätestab, et vahe- ja lõpparuanded sisaldavad peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet
projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele.
Lõige 3 sätestab, et lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti tulemustele,
millega aidati saavutada strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ja näitajaid.
Lõike 4 kohaselt kinnitab rakendusüksus vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30
tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Seejuures on rakendusüksusel
õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul, et aruanne kajastaks määruses
nimetatud aspekte adekvaatselt.
Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus aruannete sisuliseks hindamiseks kaasata eksperte, kes
hindavad projekti edenemist ja seatud eesmärkide saavutamist. Eksperdi kasutamise korral
pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest
teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata. Rakendusüksus arvestab aruannete
tähtaegade seadmisel Euroopa Komisjonile seireandmete korralise esitamise üldise
ajagraafikuga.
Lõige 6 näeb ette projekti järelaruande esitamise rakendusüksuse nõudmisel. Projekti
järelaruande eesmärk on hinnata, kas projekt on saavutanud toetusmeetme eesmärgid ning
kuidas on projektiga saavutatud tulemusnäitajad või toetuse eesmärk, mida ei olnud võimalik
määrata projekti lõppemisel. Sellised näitajad on lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote
või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus
katab vaid arendusega seotud kulud ning tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule
sobivaks tegemisega ja kommertsialiseerimisega, ei ole selle projekti raames abikõlblikud.
Seega on projekti mõju võimalik hinnata vähemalt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu.
Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ehk toetust
makstakse tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26.
Lõike 2 kohaselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud
ehk tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on tasutud ning kulusid tõendavad dokumendid on
rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud.
Lõige 3 sätestab, et dokumentide ja tõendite esitamist saab teha kord kvartalis.
Rakendusüksusel on üldiselt kohustus menetleda esitatud kuludokumente 30 tööpäeva jooksul.
Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures.
Puuduste korral on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentides esinevate
puuduste eemaldamist ja määrata selleks tähtaja. Rakendusüksusel on õigus maksete
menetlemine osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul.
Lõike 4 kohaselt tehakse lõppmakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste
saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.
Lõige 5 sätestab toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse tegemise
tingimused.
Lõike 6 kohaselt esitab toetuse saaja välisriigi registris registreeritud partneri kulude
tõendamiseks rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud
partneri asukohariigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ja milles on märgitud, et partneri
kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega,
käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga.
8. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused
Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.
Määruse §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõige 1 sätestab, et toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on
seotud kõnesolevas määruses, ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Muu hulgas peab toetuse saaja täitma Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid
tingimusi ja nõudeid, mis kehtivad projektidest avalikkusele teatamisel.
Lõige 2 näeb ette, et toetuse saaja peab lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele
kasutama toetust taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning tagama projekti juhtimise ja eduka
elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Juhul kui projekt
viiakse ellu koostöös partneriga, peab toetuse saaja esitama §-s 5 sätestatud koostöölepingu.
Toetuse saajal on kohustus on säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud
andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aastat alates viimase üksikabi andmisest.
Määruse §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Lõige 1 näeb ette rakendusüksuse õigused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida
projekti elluviimist ning nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada
toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja
rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või eelnõukohases määruses sätestatud
tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust.
Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse
rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega.
Lõige 2 seab lisakohustused. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama
toetuse saajat vastuvõetud otsusest, üldiselt tehakse seda kohe pärast otsuse vastuvõtmist, st kas
samal päeval või järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada riigiabi ja
vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10
aastat alates viimase üksikabi andmisest.
9. peatükk
Vaided
Peatüki ainsas, määruse §-s 24, sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise alused.
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud
korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kohustuslik vaidemenetlus teenib
õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitse, halduse enesekontroll ning halduskohtute
töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020
vaiete statistika alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud haldusorganil nii tehtud vigu
parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis
omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste
lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega kui ka kohtuvaidlustele kuluvaid
rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib kohtuvaidlus vahel kujuneda.
Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud
teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
Peale selle juhindutakse finantskorrektsiooni otsuste tegemisel ÜSS2021_2027-s ja
ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud
abikõlbmatuid kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse
saaja ei ole saavutanud projektis lubatud tulemusi ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust.
Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi.
3. Määruse vastavus ELi õigusele
Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrused.
Käesolev määrus on kooskõlas ka järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu
määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021,
lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);
komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78));
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,
parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74);
komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,
15.12.2023)8.
4. Määruse mõjud
Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi kaitsevaldkonnaga seotud tehnoloogiaid,
tooteid ja teenuseid ning seeläbi tõusta väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi.
Otseselt aitab eelnõukohane määrus kaitsetööstusettevõtjatel suurendada uutelt toodetelt ja
8 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831
teenustelt teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda suurendab maksulaekumisi ja
seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat arvesse võttes on määrusel otsene
mõju majandusele.
Eelnõukohase määruse sihtrühm on Eesti ettevõtjad, kes arendavad kaitsevaldkonnaga seotud
tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Ettevõtjate tegevusega võib alati kaasneda mõningane mõju
keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Tehnoloogiliselt uute toodete ja teenuste
väljaarendamisega kaasneb ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja -seadmeid. Uued
tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed koormavad keskkonda üldjuhul vähem kui
eelmiste põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste arendamisel vajaduse korral
rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja nende materjalide
korduskasutus ja ringlussevõtt. Lisaks avaldab määrus positiivset mõju ka ressursside parema
väärindamise kaudu. Seega on eelnõukohasel määrusel otsene positiivne mõju
looduskeskkonnale.
Määrusel on kõige suurem puutumus Kaitseministeeriumi arendusprojekti konkursiga
(kaitseministri 09.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/63 kinnitatud „Kaitsetööstuse
arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“), mille raames on ettevõtjatel samuti võimalik
taotleda toetust tootearenduseks ja VKEdel innovatsiooniabi. Kõnesoleva toetusmeetme
väljatöötamisel on Kaitseministeeriumiga tehtud tihedat koostööd vältimaks sekkumiste
dubleerimist. Peamised erinevused seisnevad toetatavate tegevuste eesmärgis, sihtrühmas ning
toetuse suuruses.
Kaitseministeeriumi konkursi peamine eesmärk on leida, arendada ja katsetada uudseid
lahendusi valdkondades, mida Kaitsevägi on oma väevõime puhul puudusena tuvastanud.
Sihtrühm on a) alustavad ettevõtjad, kes pole varem tootearendust teinud; b) juba tegutsevad
ettevõtjad, kellel on ennekõike vaja teha hilisema etapi tootearendust ning Kaitseväega
lahenduste koos katsetamiseks. Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot, mis võimaldab
teha lühiajalisi ja vähemas mahus teadus- ja arendustegevust nõudvaid arendusprojekte.
Kõnesoleva määruse sihtrühm on ennekõike eri arenguetapis olevad teadus- ja
tehnoloogiamahukad kaitsetööstusettevõtjad. Toetatavad tegevused on ulatuslikumad ning
suurem rõhk on rakendusuuringutel, mis on aja- ja rahamahukamad. Sellest tulenevalt on ka
toetuse maksimaalne summa ca 15 korda suurem kui Kaitseministeeriumi sekkumisel.
Seos teiste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetmetega on pigem toetav
kui dubleeriv. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a määruse nr 8
„Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“
alusel aidatakse ka kaitsetööstusettevõtjatel teha esmaseid (eel)uuringuid enne toetuse
taotlemist.
SmartCapi kaitsefond võimaldab kaasata investeeringuid, mille tulemusel on ettevõtja
võimeline kõnesoleva toetusmeetme raames välja töötatud lahenduse turule viima. Ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 6. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Ettevõtja tootearenduse toetuse
andmise tingimused ja kord“ alusel toetatakse vaid tootearenduse projektide elluviimist ning
selle toetusmeetme vahendid on ammendumas.
Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse
toetus“ alusel jooksvalt avatud taotlusvoorust saadav maksimumtoetus on ligi 10 korda väiksem
ning vooruline taotlemine konkurentsipõhine. Kolme nimetatud toetusmeetme puhul ei ole
kaitsetööstusele eraldi vahendeid eraldatud või teda mingil muul moel eelistatud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse alusel antava toetuse eelarve, mis eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest, on 23 800 000 eurot. Toetuse keskmine osakaal on eeldatavalt 60%. Kohustusliku
omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele
lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Riigi
Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.
Määrus esitatakse arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Eesti
Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule.
Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning
ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs
Lisa 2. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs
Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise
kontroll-leht
Lisa 4. Riskide hindamise tabel
Lisa 5. Märkustega arvestamise tabel (ametliku kooskõlastamise järel)
Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse
tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning
ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste
analüüs
„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted
Eesti majandus on
uuendusmeelne ja
teaduspõhine
Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)
Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Meede toetab
ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste
eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda
ettevõtluse ja innovatsiooniga. Toetusmeetme tulemusena loob
ettevõtja uue toote või teenuse, mis aitab suurendada ettevõtja
konkurentsivõimet. Toetusmeetme tasemel on võimalik vaid tagada, et
teavitustöö käigus kaasatakse kõik huvigrupid ning kõiki taotlejaid
koheldakse võrdselt.
Toetusmeetmest toetatud projektid võivad kaudselt edendada erinevate
ühiskonnagruppide võimalusi osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning
tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute
tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid
võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti
taotluses.
Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „hoolivuse ja
koostöömeelsuse mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel)
Sooline võrdõiguslikkus
Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos soolise võrdõiguslikkusega
puudub. Ettevõtlusvaldkonna suurim katsumus on laiemalt naiste
loodud ja juhitud ettevõtete vähesus. Samuti tegutsevad naisettevõtjad
valdkondades, mis ei ole nii tehnoloogiapõhised ja veel vähem
kaitsevaldkonnas, kus tegutsevad militaartaustaga ettevõtjad.
Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali
hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem
riskialtimad ning nende ettevõtted tegelevad vähem arenduse ja
innovatsiooniga. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu
ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole.
Kõnealust toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud
äriühingud, mis on seotud kaitsetööstuse valdkonnaga, olenemata
äriühingu töötajate soost, sama põhimõte kehtib ka partnerite kohta.
Toetus on mõeldud neile ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi
tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning
kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab see meede lahendada
mõnda eelpool nimetatud probleemi. Kuna toetusmeetmega ei toetata
uute ettevõtete loomist, vaid juba tegutsevates ettevõtetes
tootearenduse elluviimist, ei ole sellega võimalik kahjuks lahendada
probleemi, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid.
Toetusmeetme teavitustegevuste abil on aga võimalik tõsta
naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ning
julgustada naisettevõtjaid toetust taotlema. Kõnealuse toetusmeetme
eelarves pole ette nähtud vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik
neid rahastada rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest.
Toetusmeetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise
võrdõiguslikkuse teemaga, vastav hinnang antakse projekti taotluses.
Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „soolise
võrdõiguslikkuse indeks“ (ei hõlmata rakendamisel)
Ligipääsetavus
Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Toetusmeetmega
tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või
liikumispuue) inimeste füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu
toetusmeetme tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii toetusmeetmega
seotud tegevuste info ja selle edastamise puhul kui ka tegevuste
rakendamise korral võtma arvesse ligipääsetavuse nõudeid ning
tagama nende arvessevõtmise alates tegevuse ettevalmistamisest kuni
selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks toetusmeetme tegevustes
osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus loodud tehnoloogiate
puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid seal, kus see on
asjakohane.
Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ligipääsetavuse
mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel)
Regionaalne tasakaalustatus
Eelnõukohase määruse tasemel on mõju neutraalne või positiivne.
Ettevõtlusvaldkonna peamine probleem on ettevõtjate
konkurentsivõime ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuse
suured piirkondadevahelised erinevused. Oluline on, et ettevõtjate
võimalused tegutseda ja areneda ning inimeste võimalus saada tasuvat
tööd oleks eri piirkondades ühtlasemalt tagatud. Toetusmeetme panust
regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „väljaspool
Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.
Tööjõu tootlikkus (SKP väärtus ühe hõivatu kohta ostujõu alusel) on
selgelt suurem suuremate linnadega piirkondades, ulatudes 2022. a
seisuga Harjumaal 88%-ni ja Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) 76 %-ni ELi
keskmisest, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis seevastu kõigest 66%-ni ning
Lääne-Eestis vaid 58%-ni. Vaatamata suurtele piirkondlike
erinevustele tuntakse vajadust toetuse abil tehtavate tegevuste järele
kogu Eestis, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa
Liidu keskmise.
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu 186 aktiivsest liikmest 79%
tegutsevad Harjumaal, 8% Tartumaal ja 13% ülejäänud Eestis.
Arvestades, et tegu on teadus- ja arendustegevuse meetmega, mis
eeldab juba loodud ja piisavate võimetega ettevõtjaid, siis ei ole
realistlik eeldada, et toetuse taotlemise proportsioonid erineksid
märgatavalt ettevõtjate asukohast. Toetusmeetme tingimused ei takista
vähem arenenud piirkondade ettevõtjatel toetust taotlemast, toetuse
taotlemine on pidevalt avatud ning toetust ei anta mitte pingerea, vaid
lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel. Tõenäoliselt ei ole enamiku
regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste puhul ette näha
otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja
Tartumaad.
Vaatamata eelnevale soovitakse soodustada ka vähem arenenud
regioonide ettevõtjate aktiivset osalemist toetuse taotlemisel.
Väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondade taotlejate suuremas
teavitamises ja nõustamises nähakse selget potentsiaalset mõju
regionaalsete erinevuste vähendamisele. Selleks on planeeritud
järgmised tegevused:
– rakendusüksus korraldab toetusmeetmete teemalisi veebipõhiseid
infoseminare ning tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele
võrdse ligipääsu, sh järelevaatamise võimaluse. Veebipõhised
infoseminarid võimaldavad osaleda füüsilisest asupaigast sõltumatult
ning aitavad hoida kokku ka taotlejate ressurssi;
– tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada
parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus
teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse maakondlikke
arenduskeskusi toetuste küsimuses eraldi;
– koos Eesti Kaitse- ja Kosmostööstuse Liiduga jagatakse infot ja ning
nõustatakse väljaspool Harjumaad asuvaid ettevõtjaid;
– rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet vastavatel
maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni
asjakohaste uudiskirjade kaudu;
– ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja
tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud
regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste
puhul regionaalse tasakaalustamatuse, siis võtab elluviija selle
leevendamiseks ette asjakohaseid lisategevusi.
Toetusmeetme seire käigus jälgitakse muu hulgas toetuse jagunemist
erinevate piirkondade vahel ja vajaduse korral sihistatakse teavitus- ja
nõustamistegevusi.
Samas, arvestades Vabariigi Valitsuse seatud eesmärki suunata
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid kaitsetööstuse
arendamisse ning Vabariigi Valitsuse otsust kiirendada vahendite
väljamakseid, siis ei ole võimalik seada eritingimusi projektidele, mis
viiakse ellu väljaspool Harjumaad. Selliste tingimuste seadmine
tähendaks kohustuste täitmise ja väljamaksete tegemise
edasilükkumist ning osa vahendite kasutamata jäämise riski.
Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „väljaspool
Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“
Keskkond/Kliima
Toetusmeetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele. Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusel ja sellega
seotud projektidel ei ole otsest mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide
saavutamisele. Üldjuhul on teadus- ja arendustegevuse käigus loodud
uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, tekitavad vähem kasvuhoonegaaside heidet
ja jäätmeid ning ettevõtjad kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid,
selleks et nad oleks maailmaturul konkurentsivõimelised.
Kaitsetööstuse puhul tuleb siiski arvestada, et tulenevalt valdkonna
eripärast on selle põhiliseks kliendiks riigid (nende julgeoleku- ja
kaitsestruktuurid), kelle esmane ülesanne on tagada riigi julgeoleku ja
kaitse eesmärkide saavutamine. Samas on enamik NATO riike (kes on
Eesti kaitsetööstuse peamised kliendid) seadnud endale kliima- ja
keskkonnaeesmärke, mistõttu tuleb riigihangetes lähtuda ka
vastavatest kriteeriumitest. Lisaks tuleb arvestada, et
kaitsetööstusettevõtjad loovad kahesuguse kasutusega tooteid ja
tehnoloogiaid, mille kliendibaas on palju laiem ning kliima- ja
keskkonnateadlikum.
Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ressursitootlikkus“
Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse
tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs
Määruse alusel toetatavad tegevused ja selle sihtrühm sarnaneb enim rakenduskava meetmele
21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“.
Rakenduskava DNSH-analüüsi (lk 15–16)9 tulemusel järeldati, et rakenduskava meetmel
21.1.1.1 ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.
Kõnesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on esitatud järgmises tabelis.
Kas meede võib
potentsiaalselt oluliselt
kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke
Jah Ei Põhjendus
Kliimamuutuste
leevendamine
X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute
teenuste ja toodete arendamine võib tuua
kaasa kasvuhoonegaaside heite mõningase
suurenemise, mis tuleneb kohapeal
lisatoodete (kõnesoleva eelnõu puhul
prototüübid ja katselahendused, mitte nt
saritootmine) tootmisest või teenuse
kasutamisest. Samas, nagu on märgitud lisas
1, on uued tehnoloogiad, tooted ja teenused
pigem kliima- ja keskkonnasõbralikud ning
klient eelistab üldjuhul neid tooteid ja
teenuseid, mis aitavad kliimaeesmärke
saavutada
Kliimamuutustega
kohanemine
X Otsene negatiivne mõju puudub.
Kaitsetööstuse tootearenduse toetuse
eesmärk on aidata ettevõtjatel luua uusi
kaitse- ja kahesuguse otstarbega lahendusi,
projektid ei käsitle tehnoloogiate arendamist,
mis on seotud kliimamuutustega
kohanemisega. Toetusmeetme raames ei anta
investeeringutoetust
Vee- ja mereressursside
säästev kasutamine ja
kaitse
X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid
ei arenda eelnõukohase määruse alusel
lahendusi, mis on seotud vee- või
mereressursside säästva kasutamisega.
Arendatakse lahendusi, mis kaitsevad riiki,
sh selle vee- ja merepiiri
Ringmajandus, sh
jäätmetekke vältimine ja
kaitse
X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid
ei arenda eelnõukohase määruse alusel
ringmajanduse lahendusi. Arusaadavalt on
iga ettevõtja eesmärk tegutseda võimalikult
kuluefektiivselt, seega jälgivad ka
9 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z
eelnõukohase määruse sihtrühma ettevõtjad
uute lahenduste loomisel, et füüsiliste toodete
tootmisel tekiks minimaalselt jäätmeid ja
võimaluse korral saaks neid tooteid
korduskasutada. Samas tuleb mõista, et
kaitsetööstuses arendatakse eeskätt selliseid
tooteid, mille kasutusiga ei pea olema pikk
ning mille eesmärk on vastase rünnakute
tõrjumine või tema võitlusvõime
vähendamine. Selle käigus füüsilised tooted
üldjuhul hävinevad ja neid pole võimalik
korduskasutada
Reostuse vältimine ja
kontroll (õhk, vesi ja
maapind)
X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid
ei arenda eelnõukohase määruse alusel
tehnoloogiad ja tooteid, mis aitavad reostust
vältida või kontrollida. Füüsilistele toodetele
ja nende tootmisele kehtivad üldlevinud
nõuded, mis peavad tagama, et tooted, mis
sisaldavad keskkonnale kahjulikke aineid, ei
lekiks
Bioloogilise
mitmekesisuse ja
ökosüsteemide kaitse ning
taastamine
X Otsene negatiivne mõju puudub. Negatiivsed
mõjud tulenevad väljaarendatud
tehnoloogiate, toodete ja teenuste
kasutamisest, aga kõnesoleva määruse alusel
investeeringutoetust ei anta
Kokkuvõttes ei tekita kõnealuse toetusmeetme rakendamine olulist kahju keskkonnale. Pigem
on toetusmeetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna see aitab
kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja
keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning nende
puhul kasutatakse tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.
Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et lõplik mõju sõltub nagu iga toote ja teenuse puhul selle
kasutajast. Osa kaitsetööstuse toodangu kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonna ja
ökosüsteemi hävingu, samas seni, kuni sõjaline konflikt püsib, on parim negatiivse mõju
ärahoidmise viis heidutamine, mis tähendab ka tugeva kaitsetööstuse olemasolu, mis suudab
neid tooteid ja teenuseid arendada ning toota.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Rahandusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
Kliimaministeerium
Kaitseministeerium
Riigi Tugiteenuste Keskus
20.11.2025 nr 2-2/3947-1
Kaitsetööstuse tootearenduse toetus
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri määruse
„Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu.
Palume kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumilt palume kooskõlastust pärast
EL 2021–2027 perioodi rakenduskava muutmisprotsessis Euroopa Komisjoni vastava nõusoleku
saamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) seletuskiri koos lisadega 1 ja 2;
3) seletuskirja eraldi lisa 3;
4) seletuskirja eraldi lisa 4.
Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit,
Euroopa Komisjon, Perioodi 2021–2027 seirekomisjon, Ühtekuuluvuspoliitika fondide
võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.
Mikk Vahtrus
+372 625 6389, [email protected]