Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muutmise väljatöötamiskavatsusest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 05.11.2025 nr 8-1/8941-1, JDM/25-

1228/-1K

Meie 20.11.2025 nr 2-3/3789-2

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

muutmise väljatöötamiskavatsusest

Austatud Liisa-Ly Pakosta

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) muutmise väljatöötamiskavatsuse

(edaspidi VTK).

1. Kooskõlastame VTK järgmiste märkustega.

1.1. Väljatöötamiskavatsus

VTK-s on välja pakutud, et edaspidi koostatavates väljatöötamiskavatsustes võiks vähendada

kohustusliku teabe esitamist. Toetame antud eesmärki, kuid VTK-s on sisuliselt märgitud nende

praegu kehtivate kohustuslike nõuete kohta, mis Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM)

hinnangul edaspidi ei oleks kohustuslikud, et need võib esitada teiste kohustuslike nõuete juures.

Oleme seisukohal, et nõuded kas on või neid ei ole, ehk ei saa jääda umbmäärane „võib esitada“

juurde. Ehk sisu nõude ühest kohast teise tõstmine ja lisandus, et võib midagi esitada, ei tee

väljatöötamiskavatsuse vormi lihtsamaks ega selgemaks. Palume HÕNTE-sse jätta ainult

kohustuslikud nõuded.

Ühtlasi toetame eesmärki muuta väljatöötamiskavatsuse sisunõuded arutelukeskseks ja vähendada

formaalsust, kuid mitte mõjude hindamise sisunõuete arvelt. Väljatöötamiskavatsuse roll on

tagada, et poliitikavalikute tegemine põhineks andmepõhistel kaalutletud alternatiividel, seega on

mõjuanalüüsi roll osa arutelust, mitte üksnes eelistatud lahenduse põhjendus. Kui mõjuhinnang

koostatakse ainult eelistatud lahenduse ja mitte teiste alternatiivide kohta, siis on ohustatud

väljatöötamiskavatsuse läbipaistvus ja põhjendatus. Valitud sobivaim lahendus peaks tuginema

teiste variantide mõjude (sh riskide) võrdlusele ja see eeldab väljatöötamiskavatsuses mõjude

analüüsimist kõikide pakutud alternatiivide puhul.

Me ei toeta seaduseelnõu edasise väljatöötamise tegevuskava nõude kaotamist. Tegevuskavad on

oluline osa õigusloome demokraatlikust ja läbipaistvast protsessist, võimaldades avalikkusel ja

huvirühmadel jälgida ja kaasa rääkida poliitikamuudatuste elluviimisel. Tegevuskava loob

2 (5)

vastutuse ja ajalise raamistiku poliitikameetmete rakendamisel ja kaasamisprotsessi jaoks, sh

toetades kaasatavate võimalust oma osalemiseks vajalikku aega ette planeerida.

1.2. Mõju hindamise nõuded seletuskirjas

Toetame eesmärki ajakohastada mõju hindamise nõudeid ja muuta neid sisulisemaks

juhendmaterjalide tasandil. Peame oluliseks, et HÕNTE-s oleks selgelt sätestatud mõjude

hindamise põhimõtted, samas eelistame, et konkreetse mõjude hindamise korraldus ja struktuur

(nt valdkondade või sihtrühmade kaupa) jääks paindlikuks, et seda saaks kohandada vastavalt

eelnõule, mille kohta mõjuanalüüs kirjutatakse. Detailsemad nõuded ja metoodilised juhised on

otstarbekas jätta juhendmaterjalidesse.

Seejuures rõhutame, et ükskõik millised mõjuanalüüsi põhimõtted HÕNTE-sse lõplikult valitakse

– olgu see üldiste mõjukategooriate (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju) või üldiste

põhimõtete nimetamine või hoopis sihtrühmade põhise lähenemise määratlemine, siis peab

selgesõnaliselt sõnastama kohustuse hinnata ka eelnõu ruumilist mõju ning mõju inimeste

põhiõigustele soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vaatest.

Nõue analüüsida õigusakti ruumilist mõju on vaja lisada, sest see ei sisaldu nõuetes praegu üldse,

aga sellega arvestamine muutub ajas üha olulisemaks. Seejuures saab MKM aidata kaasa, et

nendesse abimaterjalidesse lisatakse juhised ja kontrollküsimused ruumilise arengu eesmärkidele

vastavuse analüüsimiseks. HÕNTE § 46 elluviimise abimaterjal „Mõjude määratlemise

kontrollküsimustik“ ei hõlma ruumilise arengu eesmärke, mis sisalduvad üleriigilises

planeeringus. Samuti ei leidu viidet ruumilise arengu eesmärkidele Vabariigi Valitsuse reglemendi

§ 5 lõike 2 alusel kinnitatud mõjude hindamise metoodikas. HÕNTE § 46 lõikes 3 sätestatud

mõjude analüüsi aruande kohustus on otstarbekas kaotada, kuna neid praktikas ei koostata.

Mis puudutab mõju inimeste põhiõigustele soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise vaatest, siis see

soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõikest 2 tulenev kohustus riigiasutustele on mõju hindamise

vaatest oma olemuselt horisontaalne, puudutades potentsiaalselt kõiki mõjuvaldkondi ja sihtrühmi

samaaegselt. Kui seda ei ole HÕNTE tasandil selgelt väljatoodud, on oht, et mõjuhindamine

soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise osas jääb praktikas tagaplaanile – eriti juhul, kui

mõjuanalüüsi raamistik muutub üldisemaks või vabamalt tõlgendatavaks.

Samuti on vajalik mõjude hindamise põhimõtetes teadmis- ja andmepõhisuse printsiibi eraldi

rõhutamine ning arvesse võtta nii makro- kui ka mikrotasandit, st et mõjude hindamine on oluline

mitte ainult nende algatuste puhul, millel on kaugeleulatuv mõju ühiskonnale või majandusele

tervikuna, vaid ka nende puhul, kus mõjutatud on üks sektor, ühiskonna grupp (nt eakad) või

regioon. Samuti hinnates mõjutatud sihtrühma suurust, tuleb arvestada, et mõni mõju, mis võib

olla väike absoluutterminites, võib olla eriti oluline mõnele ühiskonnagrupile (nt eakad,

üksikvanemad vms). Näiteks Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on märgitud, et see,

mida loetakse oluliseks mõjuks, peab selguma eksperthinnangutest ja huvigruppide tagasisidest

(mitte tehnilistest arvutustest). Sotsiaalsete mõjude hindamise juhendis rõhutatakse nende mõjude

olulisuse hindamisel just kvalitatiivsete meetodite kasutamise vajadust.

Eraldi peame oluliseks rõhutada, et kuna puudub selgus, kuidas kavandatavad juhendmaterjalid

suhestuvad HÕNTE nõuetega, siis on ka keeruline hinnata, millises sõnastuses HÕNTE peaks

olema ja millised aspektid/küsimused jäävad juhendmaterjalidesse. Peame väga oluliseks, et

juhendmaterjalid oleksid sisukad, praktilised ja selgitavad, mitte pelgalt kontrollküsimuste loetelu.

Praegu kasutatav kontrollküsimustik võimaldab enamasti vastata „jah/ei“, mis ei toeta mõjude

sisukat analüüsi ega kvalitatiivset hinnangut. Juhendmaterjalid peavad aitama ametnikel mõista

mitte ainult mida hinnata, vaid ka kuidas. Soovitame, et HÕNTE ja juhendmaterjalid töötatakse

3 (5)

välja paralleelselt ning testitakse tervikuna praktikas enne lõplike muudatuste kinnitamist. See

tagaks, et normatiivne raamistik ja metoodiline tugi moodustavad ühtse ja toimiva süsteemi.

Toetame mõju hindamise nõuete laiema arutelu korraldamist ministeeriumide vahel, mis oleks

ühtlasi sisukam kui JDM 12.11.2025 korraldatud käesoleva VTK arutelu, et tekiks praktiliselt

töötav mõjude hindamise raamistik, mis toetaks kvaliteetseid mõjuanalüüse ja seega ka otsustajate

teadlikke valikuid. Oluline on, et tekkiv raamistik toetaks senisest paremini seaduseelnõudes ka

sisukat soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste analüüsi ja edendamist ning välistaks riski,

et sooaspekt ja vähemusrühmad jäävad mõjuanalüüsidest välja.

Mõjude hindamise metoodika osas on kirjale lisatud eraldi failina ettepanekud, mis on esitatud

Riigikantseleile arengukavade koostamise vaatest.

1.3. Järelhindamise nõuded HÕNTE-s

Järelhindamisest tuleks meie hinnangul loobuda ning vastav regulatsioon HÕNTE-st välja jätta,

kuna regulatsioonide täitmist jälgitakse regulaarselt ja vajadusel seadusi muudetakse.

Järelehindamine omaks sisulist väärtust siis, kui vastu võetakse uus regulatsioon ning seda ei

muudeta enne, kui on toimunud soovitatud kolme kuni viie aasta möödudes järelhindamine.

Vastasel korral ei anna järelhindamine mingit väärtust, kui nähakse uuele regulatsioonile ette

järelhindamine, kuid seda enne järelhindamist muudetakse. Sellisel juhul ei hinnata ju enam ka

algset regulatsiooni, vaid juba muudetud regulatsiooni. Ühtlasi, kas siis oleks võimalik ka

järelhindamist edasi lükata, et periood algab uuesti, kuna regulatsioon on muutunud? Seega ei loo

järelhindamise nõue meie hinnangul eraldi väärtust.

Kui järelhindamise nõudest ei plaanita täielikult loobuda, siis alternatiivselt toetame mõtet muuta

see õigusselgemaks ja siduda nõue eelnõudega, millel kaasnevad olulised mõjud või ilmnevad

võimalikud ebasoovitavad riskid. Oluline on, et järelhindamise vajalikkuse hindamisel võetakse

arvesse ka mõjusid inimeste põhiõigustele, sh haavatavatele sihtrühmadele.

Samuti märgime, et kuigi VTK-s on märgitud, et järelhindamise puhul lisatakse eelnõusse aasta

täpsusega tähtaeg, millal järelhindamine hiljemalt kavandatakse, siis järelhindamise tähtaega ei

ole alati võimalik aasta täpsusega määrata ning teatud olukordades peab tähtaeg olema võimalikult

paindlik. Vastasel juhul muutub järelhindamine ikkagi lihtsalt formaalseks kohustuseks, mis ei

täida tegelikku eesmärki. Näiteks ei olnud võimalik määrata aasta täpsusega järelhindamise

tähtaega töötuskindlustuse seadus muudatuste puhul (vt 01.01.2026. a jõustuva redaktsiooni

§ 5210). Muudatusega seati töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuvusse tööturu

olukorraga. Enne hüvitise maksmise baasperioodi lõppemist võrdleb Eesti Töötukassa töötute arvu

varasemate aastate keskmisega. Seaduses on ette nähtud hüvitise maksmise perioodi osas kolm

võimalikku stsenaariumi, mis kõik sõltuvad varasemate aastate töötute arvust. Käesolevaks

hetkeks ei ole veel rakendunud kõrge tööpuuduse stsenaarium, s.t registreeritud töötuid on

vähemalt 20% rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt. Mõju saab hinnata üksnes pärast

muudatuste rakendumist ning rakendamise periood peab olema sedavõrd pikk, et mõju jõuaks

avalduda, et selle pinnalt saaks järeldusi teha.

1.4. Seaduseelnõude ja nende seletuskirjade keeletoimetamine

VTK-s käsitletud seaduseelnõude ja seletuskirjade keeletoimetamine on oluline teema. Soovitame

täiendavalt kaaluda, kas keeletoimetajate omavaheliste seisukohtade parema kattuvuse osas oleks

võimalik leida täiendavaid lahendusi. Seejuures ei toeta me VTK-s palutud keeletoimetuse

probleemi alternatiivse lahendusena seletuskirjale mahupiirangu seadmist, sest eelnõud on väga

erineva mahu ja sisuga ning seletuskiri peab avama kavandatavaid muudatusi piisavalt.

4 (5)

Keeletoimetajate puudus ei ole meie arvates piisavalt kaalukas põhjus heast õigusloomest

loobumiseks.

1.5. HÕNTE muutmise mõju

VTK-s on muudatuste mõju hinnatud väheoluliseks, kuid meie hinnangul on plaanitavate

muudatuste mõju demokraatliku riigi ja läbipaistva poliitikakujundamise seisukohalt siiski oluline.

Peame vajalikuks, et HÕNTE muudatuste mõju hinnataks ka demokraatia vaatest, mitte tehnilise

menetluse aspektina. HÕNTE muutmine võiks olla eeldus läbipaistvaks, kaasavaks ja

tõenduspõhiseks õigusloomeks, mistõttu saab muudatuste mõju hinnata ühiskonna vaatest

oluliseks.

Kui peate vajalikuks HÕNTE muudatustele mõjusust lisada, siis soovitame analüüsida

ministeeriumide ettepanekuid, mis esitati Teile aasta tagasi sama algatuse raames. Kiirkorras

väheolulise mõjuga dokumenti menetledes saame küll VTK-s toodud HÕNTE ajakohastamine

ajendi formaalselt täidetud, kuid eesmärgid võiksid JDM-l kui õigusloome koordineerijal olla

ambitsioonikamad.

2. Lisaks VTK-s esitatud teemadele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) 26.11.2024. a kirjaga nr 1-9/2090-2 esitatud HÕNTE muutmise ettepanekutele teeme

HÕNTE kohta järgmised täiendavad ettepanekud.

2.1. Loobuda HÕNTE § 1 lõikes 3 kajastatud nõudest, et pärast väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamist ja enne seaduseelnõu normide kujundamist koostab asjaomane ministeerium

eelnõu õiguslikke valikuid kajastava kontseptsiooni.

Sisuliselt on tegemist väljatöötamiskavatsuse kordamisega, kuna ka väljatöötamiskavatsuses tuleb

esitada küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus.

Seega ei loo kontseptsioon eraldi mingit lisaväärtust.

2.2. Ühtlustada seaduse ja määruse muutmise eelnõudes kasutatavad muutmiskäsud. Selgusetuks

jääb, et miks on vaja kasutada erinevaid muutmiskäske (seadustes: muudetakse ja sõnastatakse;

määrustes: sõnastatakse; sõna „käesolev“ erinev kasutus seadustes ja määrustes jne) ning mis

lisaväärtust see loob peale nn normitehnikute (sõna tehnilisemas mõistes) võimaluse esitada

eelnõule sisutühje märkusi.

2.3. Ühtlustada seaduse ja määruse terviktekstides ning muutmise eelnõudes kasutatavad otsesed

viited (HÕNTE § 29 lõige 2 koosmõjus §-ga 51). Selgusetuks jääb, et miks on vaja otseseid viiteid

kasutada erinevalt ning mis lisaväärtust see loob.

2.4. Ühtlustada seaduse ja määruste jõustumisnormide sõnastused. Selgusetuks jääb, et miks on

vaja seadustes ja määrustes jõustumisnormid esitada erinevalt (seadustes: käesolev seadus jõustub

2026. aasta 1. jaanuaril; määrustes: määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.) ning mis lisaväärtust see

loob peale käesoleva kirja punktis 2.2 märgitu.

3. Lisaks eelnevale peame vajalikuks välja tuua, et eelnõu kooskõlastamisele esitades ei järgitud

Vabariigi Valitsuse 13.01.2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõiget 1.

4. Samuti peame vajalikuks välja tuua, et meie hinnangul on suuresti tegemist näiliku kaasamisega,

mida kinnitas ka 12.11.2025 toimunud HÕNTE võimalike muudatuste arutelu.

5 (5)

VTK-s on välja toodud, et „HÕNTE ajakohastamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis. HÕNTE muutmise vajaduse täpsustamiseks saatis justiits- ja digiminister

8. augustil 2024 ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikontrollile ja õiguskantslerile vastava

üleskutse.“.

Vastasime nimetatud üleskutsele 26.11.2024. a kirjaga nr 1-9/2090-2. Nimetatud kirjas toodud

HÕNTE muutmise ettepanekutest ei ole VTK-s kajastatud mitte ühtegi. Samuti ei ole MKM siiani

saanud JDM-lt antud ettepanekutele tagasisidet.

Seega jääme oma 26.11.2024. a kirjaga nr 1-9/2090-2 esitatud HÕNTE muutmise ettepanekute

juurde, ehk arvata need VTK-sse ning palume need arvesse võtta ka tulevase eelnõu koostamisel.

Juhul, kui neid arvesse ei võeta, siis palume MKM ettepanekutega mittearvestamist kajastada

tulevase eelnõu seletuskirjas, kui allesjäänud ajaraam seda veel võimaldab.

Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et JDM, õigusloome kvaliteedi tagaja ja koordineerijana,

võiks olla vähemalt antud VTK ja tulevase eelnõu, mis puudutab riigis kõiki õigusloojaid,

kooskõlastamise raames heaks eeskujuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: mõjude hindamise metoodika tagasiside Riigikantseleile.

Ragnar Kass

+372 5382 7706, [email protected]

Mõjude hindamise metoodika tagasiside Riigikantseleile

Riigikantselei pakub võimalust esitada ettepanekuid mõjude hindamise metoodika muudatusteks arengukavade koostamise vaatest. Nende soov on saada konkreetseid ettepanekud selle kohta, mida ja kuidas metoodikas muutma peaks, et see arengukavade mõjude hindamist toetaks.

Täpsemalt mõjude hindamise informatsioon on leitav Riigikantselei kodulehelt (vt ka abimaterjale). Tagasiside esitamise tähtaeg: [21.10.2025]

1. Üldine hinnang metoodikale

Kas metoodika on arusaadav ja loogiliselt üles ehitatud? Kas metoodika toetab sisulist ja tõenduspõhist mõjude hindamist?

✎ Ettepanekud:

 Mõjude valdkonnad ja ministeeriumid dokument on vananenud ning ei ole kooskõlas tänaste valitsemisalades toimunud muutustega – vajab uuendamist. Ettepanek on järgida, et arengukava koostajale on kättesaadav hetkel kehtiva olukorra kirjeldus.

 SoVS-i § 9 lõike 2 kohaselt peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas (soolise mõju hindamine). Seega tuleb soolist mõju ehk mõju naiste ja meeste olukorrale hinnata läbivalt kõikides poliitikavaldkondades ja kõikide poliitikavalikute tegemisel.

Mõjude hindamisel eesmärkide seadmisel vajalik arvestada ka SoVS § 9 lõikes 1 esitatud riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste kohustusega soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendada ning muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Kohustus hinnata kavandatavate meetmete mõju erinevatele vähemusrühmadele tuleneb aga võrdse kohtlemise seaduse §-s 14 ministeeriumidele esitatud nõudest jälgida oma valitsemisala piires VõrdKS nõuete täitmist. Laused, mis on mõjude hindamise juhistes soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise teemade käsitlemise osas, peaksid kindlasti sinna ka jääma. Need on küll kasulikud, kuid need üksi ei toimi piisavalt tõhusalt, kui teemasid ei ole jooksvalt ka ülejäänud metoodikas käsitletud. Senine praktika näitab, et kui asjakohaseid viiteid üldmetoodikates, -juhendites jms ei esitata, ei pööra poliitikakujundajad neile kohustustele vajalikku tähelepanu.

 Mõjude hindamise metoodika lk 27 on kirjas „Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski juures tuleb positiivse (kergendav, vabastav jne) toimega mõjudega.“ – on arusaamatu, kuidas ebasoovitavad mõjud peaksid olema positiivse toimega. Ettepanek keskenduda siin ikkagi ainult negatiivsetele mõjudele. Kui ebasoovitavate mõjude all on silmas peetud kavandamata mõjusid, tuleks muuta terminikasutust. Ebasoovitavate mõjude riski all peaks olema rõhutatud, et peaks analüüsima ka soovimatut otsest ja kaudset mõju ebavõrdsuse vaatest. Varajane märkamine annab võimaluse astuda teadlikke samme soovimatute tagajärgede kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Kahjulike kõrvalmõjude hindamise juures on oluline silmas pidada mõju naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele, samuti mõju

erinevatele vähemusgruppidele (nt puudega inimestele, rahvusvähemustele, eakatele ja noortele). Samuti tuleb tuvastada mõju soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisele.

 Riigikantselei/JUMi lehel võiks olla ka häid näiteid eri tüüpi/eri valdkonna mõjude hindamistest – alustaval ametnikul/mõjude hindajal oleks siis head näited käest võtta ning eeldatavasti võiks praktika eri asutuste vahel ühtlustuda

 Juhendis võiks olla selgemalt välja toodud, et kas negatiivseid mõjusid tuleb hinnata mõju ulatuse või ebasoovitavate mõjude all. Olukordades, kus mõju on selgelt negatiivne ja seda on juba mõju ulatuse all hinnatud, ei ole enam ebasoovitavate mõjude all midagi uut lisada, samas on ka kohatu kirjutada, et ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Teisalt jällegi kui mõju on sihtrühmale selgelt negatiivne, ei saa ka mõju ulatuse kohta tühjaks jätta ja kirjutada ebasoovitavate mõjude all mõjusid.

 Mõju sageduse avaldumine on teinekord keeruline hinnata, tuleks selgemalt läbi mõelda – näiteks kui sihtrühm on töötud, siis potentsiaalselt on muudatustest mõjutatud kogu tööjõud kuivõrd iga inimene võib mingil tööelu etapil olla töötu ja vajada töötukassa teenuseid/hüvitisi. Teisalt sageduse kontekstist kogu tööjõule korraga mõju ei avaldu, küll aga töötuse perioodil on mõju regulaarne. On see mõju siis väike, keskmine või suur?

 OECD aruanne "Kohapõhise regionaalarengu poliitika tugevdamine Eestis" toob välja, et Eesti

harupoliitikad on valdavalt "ruumipimedad" ja killustunud. Ruumilise mõjuga mittearvestamine sektori-

või valdkonnapoliitikates suurendab ebavõrdsust ja tugevdab kesksete piirkondade dominantsust, jättes

maapiirkonnad silmitsi edasise mahajäämisega. Samuti võib selline „ruumipime“ lähenemine viia

killustunud haldussüsteemini, kus poliitikad ei haaku kohalike eripärade ja toimeregioonide reaalsusega,

mis omakorda vähendab riigi suutlikkust tõhusalt jaotada ressursse ja tagada jätkusuutlikku arengut.

Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et „ruumiline mõju“ ei ole sama, mis „mõju regionaalarengule“.

Üleriigilisel tasandil on need kaks mõjuvaldkonda tihedalt seotud, kuid ruumiline mõju ulatub inimesele

palju lähedamale, mh väljendub vahetult tajutavas ruumilises keskkonnas. Seega ei ole tegu

dubleerivate mõjuvaldkondadega.

2. Metoodika struktuur ja etapid

Kas etapid on piisavalt detailsed, loogilises järjestuses ja praktiliselt rakendatavad? Kas mõjude liigid on adekvaatselt kaetud (sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju; mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; mõju majandusele; mõju elu- ja looduskeskkonnale; mõju regionaalarengule; mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele)?

✎ Ettepanekud:

 täiendada mõjude hindamise metoodikat nii, et majanduslike või julgeoleku mõjude all hinnataks ka mõju majandusjulgeolekule. Seda selleks, et lisaks tavapärasele majanduslike mõjude hinnangule (kulud- tulud, konkurents, halduskoormus) kõrval saaks hinnatud ka mõju strateegilisele vastupidavusele ja sõltuvustele. Nõnda võiks kontrollküsmustik viidata nt strateegilistele sõltuvustele ja tarneraskuste riskedele (sh kriitilised toorained, meditsiini- ja energiavarustatus); taristu toimepidavusele (sh pilv, andmeside, logistika); omandi- ja kontrollistruktuuri riskidele (nt strateegiliste ettevõtete/varade omandamine, FDI-riskid); tehnoloogia- ja andmelekkele (strateegilised tehnoloogiad, teaduskoostöö, ekspordikontroll). See oleks vajalik mh “Eesti julgeolekupoliitika aluste” rakendamise tagamiseks.

 HÕNTEs ja mõjude hindamise metoodikas nimetatud peamised mõjuvaldkonnad tuleks kooskõlasse viia kontrollküsimustikuga ja nende vahel selged viited luua. Oleme veendunud, et küsimustiku mittekasutamine vähendab märkimisväärselt mõju hindamise eesmärkide tõhusat saavutamist.

 Mõjude kategooriates ja liikides pole kohta, kuhu paigutada planeeritavate tegevuste ja muudatuste mõju andmete kättesaadavusele ja kvaliteedile.

 Praktikas ei ole mõju alati nii mustvalgelt seostatav ühe ja ainsa mõju valdkonnaga. Kuidas või mille järgi sellisel juhul valik teostada? Kuidas vältida dubleerimist?

 Mõju valdkonnad ning ulatus/sagedus/sihtrühma suurus annavad kokku juba väga palju ristlõikeid, millest tulenevalt tekib palju alapealkirju, mis tekitavad mahtu. Uus metoodika võiks kuidagi struktuuriliselt lihtsam olla või anda selgemaid juhiseid/näiteid/ettepanekuid, et kuidas sellistel puhkudel luua selget ja hoomatavat struktuuri.

3. Andmete kasutamine

Kas metoodika annab selged juhised andmete kogumiseks ja analüüsimiseks? Kas on piisavalt suuniseid kvantitatiivsete vs kvalitatiivsete andmete kasutamiseks?

✎ Ettepanekud:

 Suuniseid andmete kasutamiseks ei ole, aga samas ei peagi olema. Mõjude hindamine peaks ikkagi lähtuma algeesmärgist ning kasutada tuleb neid andmeid, mis on asjakohased ja mis on kätte saadavad. Antud juhistest olulisem oleks rõhutada hindamiste objektiivsuse olulisust. Samuti on tähtis, et hindamiseks vajalike andmete kogumine ei põhjustaks liigset halduskoormust ning hindamise enda hind oleks tasakaalus saadava tulemiga.

 Kui vajalike andmete kogumine on võimatu või liigne töö-ja ajakulu, tuleks lähtuda kaudsetest andmetest. Andmepiirangud tuleks mõjuanalüüsis selgelt esitada, et oleks selge, milliste andmete põhjal riigis otsuseid teeme ning milline on andmevajadus nt järelhindamiseksl.

 Mõju sihtrühmadele (lk 18 mõjude hindamise metoodika) – Sihtrühma suuruse hindamise puhul, kui on mõju inimestele, siis tuleks sihtrühma suurust kirjeldada ja hinnata ka soo lõikes. Sihtrühmades eristada mõju vähemusrühmadele ja nende suurust mõjude olemasolul võimalusel ka andmete kaudu kirjeldada. Mõjutatud sihtrühmade kirjeldamisel on oluline arvestada ka inimrühmi, kellele mõjud avalduvad kaudselt (sh muudatuste rakendamisega seotud sihtrühmi). Tuvastada tuleb ka, kas on mõju, sealhulgas kaudne mõju, erinevate tunnuste alusel ühiskonnagruppide sees moodustunud rühmadele (sh soo, vanuse, rahvuse või emakeele, erivajaduste olemasolu, seksuaalse sättumuse vm tunnuse alusel), samuti soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele ning ka puudega inimeste ligipääsetavuse võimalustele.

 Suunistes võiks siiski täpsustada, et kui täpseid andmeid ei ole kättesaadavad, tuleks mõju hindamisel kasutada põhjendatud hinnangulisi andmeid või varasematele uuringutele tuginevaid oletusi. Oluline on, et andmete puudumine ei takistaks mõju sisulist analüüsi, vaid et hinnangud oleksid läbipaistvalt põhjendatud ja vajadusel täiendatavad hilisemate andmetega.

4. Sidusus teiste protsessidega

Kas metoodika on kooskõlas teiste strateegia- ja poliitikakujundamise protsessidega? Kas on selge, kuidas mõjude hindamine seostub eelnõude koostamisega?

✎ Ettepanekud:

 Mõjude hindamise metoodika dokumendis lk 15 on kirjas „Igale mõju alavaldkonnale vastab konkreetne ministeerium või ministeeriumid, kelle pädevuses on vastava valdkonna korraldamine ja areng.“ Horisontaalsed teemad nagu soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise edendamine ei kuulu ainult ühe konkreetse riigiasutuse pädevusse, vaid on valdkondadeülesed, mistõttu nende eest vastutavad mitu ministeeriumi ühiselt: vastutus jaguneb ministeeriumide vahel vastavalt teema valdkondadele. Nende teemade käsitlemine eeldab ministeeriumidevahelist koostööd ja koordineeritud vastutust, mistõttu on oluline, et metoodika juhiks sellele selgesõnaliselt tähelepanu. Võiks panna juurde viited juhistele, mis horisontaalseid teemasid käsitlevad, nt EIGE1

5. Parendusettepanekud ja muud tähelepanekud

Milliseid muudatusi või täiendusi soovitate metoodikas teha? Kas on näiteid või praktikaid, mida võiks lisada?

✎ Ettepanekud:

 Mõjude hindamises lähtumine kohustuslikus korras ja alati väike-keskmine-suur mõjuhinnangust ei anna alati sisulist väärtust. Metoodikas võiks võimaldada paindlikumat lähenemist mõju suuruse (väike– keskmine–suur) hindamisel, et hinnang oleks sisuliselt põhjendatud, mitte formaalne.

 Olulisuse hindamisel on vajalik võtta arvesse nii makro- kui ka mikrotasandit, st et mõjude hindamine on oluline mitte ainult nende algatuste puhul, millel on kaugeleulatuv mõju ühiskonnale või majandusele tervikuna vaid ka nende puhul, kus mõjutatud on üks sektor, ühiskonna grupp (nt eakad) või regioon. Samuti hinnates mõjutatud sihtrühma suurust, tuleb arvestada, et mõni mõju, mis võib olla väike absoluutterminites, võib olla eriti oluline mõnele ühiskonnagrupile (nt eakad, üksikvanemad vms). Näiteks Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhendis on öeldud, et see, mida loetakse oluliseks mõjuks, peab selguma eksperthinnangutest ja huvigruppide tagasisidest (mitte tehnilistest arvutustest), sotsiaalsete mõjude hindamise juhendis rõhutatakse nende mõjude olulisuse hindamisel just kvalitatiivsete meetodite kasutamise vajadust.

 Tundes vajadust valdkonnapoliitikate ruumilise mõju ühtse hindamise raamistiku järgi, koostas MKM-i planeeringute valdkond 2025. aastal juhendmaterjali ruumilise arengu trendidega paremaks arvestamiseks (vt Lisa 1). Dokument on abimaterjal, mis aitab arengukavade ja EL-toetuste vahehindajatel hinnata ruumipoliitilise mõõtme arvestamist poliitikate kujundamisel. See toetub strateegiale „Eesti 2035“ ja planeeringule „Eesti 2050“ ning pakub praktilisi kontrollküsimusi, et tagada piirkondlike erisuste, maa kasutuse, taristu tõhususe, ruumikvaliteedi ja kriisivalmiduse arvestamine. Materjal aitab suunata ressursse tõhusamalt ja vältida killustatust, soodustades integreeritud ja andmetel põhinevat poliitikakujundust. Abimaterjal on kasulik tööriist valdkondlike poliitikate mõjususe hindamisel, pakkudes selgeid põhimõtteid ja kriteeriume ruumilise mõju analüüsimiseks. Materjali on juba tutvustatud strateegiajuhtidele ja aktiivselt kasutatud mh üleriigilise planeeringu (ÜRP) koostamisel ja valdkondlike poliitikatega sünergeerimisel. Ettepanek on integreerida MKM-i juhiseid ruumilise mõju hindamiseks mõjude hindamise metoodikasse.

1 eige_gender_impact_assessment_gender_mainstreaming_toolkit.pdf

Lisa 1 Ruumilise arengu trendidega arvestamine

arengukavade ja EL vahenditest jagatud toetuste vahehindamisel Abimaterjal

Abimaterjali eesmärk on toetada arengukavade ja toetuste andmise tingimuste vahehindajaid ruumipoliitilise mõõtme hindamisel. Abimaterjal tugineb strateegiale „Eesti 2035“ ning viimaste aastate analüüside põhjal üleriigilises planeeringus „Eesti 2050“püstitatud Eesti ruumilise arengu strateegilistele eesmärkidele. Ruumilise arengu trendide arvestamine aitab:

 suunata ressursse tõhusamalt,  vähendada killustumist infrastruktuuri arendamisel,  tugevdada piirkondlikku sidusust ja kriisivalmidust,  toetada valdkondadena üksteise mõju.

Järgmised küsimused ja põhimõtted aitavad hinnata, kas ja kuidas arvestab arengukava või toetusmeede Eesti ruumilise arengu väljakutsetega. I. PIIRKONDLIKE ERISUSTE ARVESTAMINE Kontrollküsimused:

 Kuidas arengukava või toetuse tingimused arvestavad, millised piirkonnad kasvavad ja millised kahanevad?

 Kuidas meetmed on kohandatud erineva asustustihedusega aladele (keskused, tagamaad)? Miks see on oluline? Ühtne lähenemine ei sobi kõigile piirkondadele. Kasvavad keskused vajavad tihendamist; kahanemispiirkonnad vajavad kontrollitud taandumist ja olemasoleva kasutuse optimeerimist. Kui senised trendid ei pöördu, siis väheneb 25 aasta jooksul rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa. Vt ka:

 Rahvastikuprognoos ja toimepiirkondade analüüs

 Rändekalkulaator

 Asustuse arengustsenaariumide koonduuring

II. MAAHÕIVE PIIRAMINE JA ASUSTUSE TIHENDAMINE Kontrollküsimused:

 Kuidas meede toetab juba inimkasutuses olnud alade (nn pruunalade) kasutust uue maa asemel?

 Kuidas meede väldib loodusliku maa kasutuselevõttu?  Kuidas toetatakse linnasüdamete ja keskuste tihendamist?

Miks see on oluline? Uue tehisala rajamine vähendab maaressurssi. Tihendatud asustus on kulutõhusam ja toetab kliimaeesmärke. Vt ka:

 Tühjenevate eluruumide uuring  Eesti 2050 visioon ja ruumilise arengu eesmärgid

III. RUUMILINE KOOSTOIME JA INFRASTRUKTUURI TAASKASUTUS Kontrollküsimused:

 Kuidas toetuse tingimused või arengukava soodustavad eri valdkondade ruumilist koospaiknemist?

 Kas olemasolevat taristut kasutatakse maksimaalselt (nt elekter, teed, hooned) või on võimalusi efektiivistamiseks?

 Kuidas toetatakse hoonete taaskasutust ja multifunktsionaalset kasutust? Miks see on oluline? Funktsioonide koondamine vähendab kulusid ja suurendab kasutusmugavust. Tõhus taristu kasutus vähendab investeeringuvajadust. Vt ka: Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted IV. KVALITEETSE RUUMI PÕHIMÕTTED Kontrollküsimused:

 Kuidas sekkumised arvestavad ruumi mitmekesisust, esteetikat ja funktsionaalsust?  Kuidas pärand, kohaväärtus ja looduslik mitmekesisus on hoitud?  Kuidas ruumiline arendus lisab majanduslikku väärtust ja tugevdab kohalikku identiteeti?

Miks see on oluline? Kvaliteetne ruum toetab elanike heaolu, investeeringute atraktiivsust ning aitab hoida kohalikku kultuuripärandit. Vt ka:

 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted  Kontrollküsimused planeeringute hindamiseks

V. KRIISIDEKS VALMISOLEK Kontrollküsimused:

 Kuidas arendus toetab kriiside ajal vastupidavat hajutatud infrastruktuuri?  Kuidas asukoht võimaldab turvalist ja pidevat teenuste osutamist?

Miks see on oluline? Muutunud julgeolekuolukord nõuab ruumilisi otsuseid, mis tagavad teenuste järjepidevuse ja turvalisuse eriolukordades. Vt ka: Eesti 2035 strateegia ruumiline tugi – Eesti 2050 Kokkuvõttes, soovitused hindajale ja sekkumiste kavandajale

 Tee vahet piirkondadel – hinnates erista linnalisi ja maalähedasi, kasvavaid ja kahanevaid piirkondi, keskuseid ja nende tagamaid.

 Kaalutle ruumilisi koosmõjusid – kas üks sekkumine omab ka laiemat ruumilist mõju teistes valdkondades? Nt ühe (ajaloolise) avaliku hoone sulgemine linnasüdames võib olla küll kulutõhus ühekordne otsus, kuid vähendab keskuse funktsionaalsust, elukeskkonna mitmekesisust, teenuste kättesaadavust ja võib põhjustada sundliikumist.

 Kasuta andmeid ruumilise mõju tuvastamiseks – toetu usaldusväärsetele uuringutele ja prognoosidele.

 Ole kriitiline ruumikasutuse suhtes – uus ehitus ei ole alati iseenesest positiivne või põhjendatud, võib põhjustada kaudseid kulusid ühiskonnale.

 Tee ettepanekuid ruumilise mõõtme tugevdamiseks – kui praegune arengukava või toetuse andmise tingimused ei arvesta ruumilist mõju, soovita täiendusi!

Juuni 2025 Märkamised ja küsimused [email protected], [email protected]