Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2025–2029 kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

Teie 20.10.2025 nr 7-2/25-01911-1;

RK/25-1150/-1K

Meie 20.11.2025 nr 2-3/3615-2

Eesti avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava 2025–2029 kooskõlastamine

Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on oluline algatus, mis toetab head riigivalitsemist, ning

täname Riigikantseleid selle edendamise eest. Kooskõlastame tegevuskava eeldusel, et AVP

tegevustes on teadmispõhisus ja selle olulisus selgemalt välja toodud. Ühtlasi oleme välja toonud

veel mõningad teemapüstitused, mida peame käesoleva tegevuskava mõistes oluliseks.

Riigi pikaajalise katusstrateegia „Eesti 2035“ rõhutab läbi aluspõhimõtete ja sihtide, et Eestis

tehakse teadmiste põhiseid otsuseid, ollakse uuendusmeelsed ning teadmiste loomist ja kasutamist

väärtustav riik. Seetõttu peame oluliseks, et AVP tegevustes oleks tugevamalt esile toodud nii

andme- kui teadmispõhisus, mis on eelduseks teadmispõhiste otsuste tegemisel. Andmete

killustatus ja ristkasutuse vähesus küll piiravad andmekasutuse võimalusi, kuid samas ei saa

vähetähtsustada teadmistel baseeruvaid otsuseid. Näiteks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) iga-aastane teadus-arendusvoor, tugevdamaks

põhivaldkondade poliitikakujunduse strateegilisust ja pikaajalisust ning täiendavalt arendame

kiirkonsultatsiooni mudelit teadlastega, et suurendada nende osalust poliitikakujundamises ja

toetada teadmispõhiste otsuste osakaalu.

Toetame plaani suurendada avatud riigivalitsemise arengukomisjoni rolli avatud valitsemise

edendamiseks ning selle tegevuse laiendamist innovatsiooni- ja katsetusplatvormina, kus

valideeritakse ning levitatakse avaliku sektori uuenduslikke lahendusi. MKM-i valitsemisalas

tegutseb Accelerate Estonia, mis on keskendunud just ettevõtjatele, et nendega koos eemaldada

seadusandlikke barjääre, mis takistavad läbimurdeliste lahenduste turule jõudmist. Üks suurimaid

väljakutseid avalikus sektoris on meie hinnangul innovatsiooni toetav õigusloome keskkond ja

reeglistikud põimituna IT-võimalustega.

Peame oluliseks andmepõhisuse tugevdamist. Lisaks üleriiklikele väljakutsetele andmete

killustatuse ja kättesaadavuse osas, rõhutame valitsemisalade enda avatust ja valmisolekut

lihtsustada andmetööriistade kasutamist. MKM-i strateegias on üheks eesmärgiks andmepõhise

otsustustoe arendamine ja tööriistade väljatöötamine. Andmetöölaudade ja muude tööriistade

loomine on oluline ka avalikkusega suhtlemisel, et kommunikeerida otsuseid ja poliitikate

elluviimise seisu. Seejuures on väga heaks näiteks Seireportaal1. Lisaks näeme, et bürokraatia

vähendamise suuna all on võimalik tugevdada veelgi riigieelarve planeerimise protsessi, et

1 https://eegovg01.sharepoint.com/sites/strateegilineplaneerimine_RK

2 (2)

vähendada killustatust ja käsitööd.

Tervitame ka tööriistakasti (nn koosloome ranits) koostamist, mis kirjeldab häid kaasamis- ja

koosloomepraktikaid. Väärtustame reaalse elu näidetel kaasuseid, mis võimaldavad jagada

parimaid praktikaid valitsemisalade üleselt.

Järgnevalt täpsustame mõningaid tegevuskavas toodud sõnastusi ja selgitusi:

 Ühe rõhuasetusena on välja toodud vähene kaasamine või kaasamismeetodite nappus.

Kuigi kaasamine võib valitsemisalade lõikes erineda, on peamiste huvigruppide kaasamine

uute algatuste või eelnõude väljatöötamisel (VTK) tavapraktika. Väljakutseks on pigem

kaasamise kurnatus – huvigruppidelt küsitakse tagasisidet erinevates formaatides ja mahus,

mis võib vähendada nende poolt antava tagasiside kvaliteeti. Oluline on

kaasamismeetodite kujundamisel keskenduda sellele, kuidas vältida huvigruppide

liigset koormamist ja tagada nendepoolne kvaliteetne ja sisuline tagasiside. Sellega seotult

rõhutame kaasamisel ka koordinatsiooni olulisust, mille eelduseks on organisatsioonide

ja asutuste koostöö juba kaasamisele eelnevas faasis. Samuti peame oluliseks luua ja

arendada valitsemisalade võimekust kasutada tehisaru kaasamismetoodikates.

Seejuures on kaasamine kahepoolne protsess ja kaasamise praktikatest tulenevalt ei pruugi

täna näiteks ametnikud piisava efektiivsusega sünteesida mahukat huvigruppide tagasisidet

ja märgata olulisi detaile. Tehisaru praktikate juurutamine võimaldab tõsta kaasamise

kvaliteeti ja muudatuste/algatuste elluviimise kiirust.

 Tegevuskavas on planeeritud tekstiotsingu prototüübi loomine, mis võimaldab riigi

andmekogudest minutitega vastuseid leida, luues aluse andmepõhisele tehisarule ja

tõenduspõhisele poliitikakujundamisele. Juhime tähelepanu, et andmete killustatus ja

puudulikkus võivad takistada prototüübi toimimist. Seetõttu on oluline tagada kvaliteetne

alusandmestik ja ühtne andmehalduse praktika valitsemisalade üleselt.

Seejuures toome välja, et tehisaru kasutamise osas, mille potentsiaal on täna peamiselt seotud

andme- ja tõenduspõhisusega, tuleks välja tuua potentsiaal ka teatud rutiine ja otsuseid

automatiseerida. Automatiseerimine võimaldab süstematiseerida ka ennetustegevust (mõjude

hindamist) elik võimalikke probleeme ja nendest tulenevat otsustamise vajadust on võimalik üldse

vältida.

Lõpetuseks, tervitame avatud valitsemiseks vajaliku taristu loomise suunda, sh avalike

digiteenuste kvaliteedi tõstmist ja GovTech ökosüsteemi arendamist. Näeme, et sellel on suur

potentsiaal toetada tõhusat riigivalitsemise suunda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Raiko Puustusmaa

+372 5669 9816 [email protected]