Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud, nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Eelnõude edastamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõud, millega rakendatakse

maksukorralduse seadusest tulenev ehitustöid puudutav töövõtuahela ja töötamise kestuse

aruandlus.

Palume võimaluse korral tagasisidet eelnõude kohta viie tööpäeva jooksul eelnõude saamisest

arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise eelnõu (4 lk);

2. Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise eelnõu seletuskiri (12 lk);

3. Ministri määruse eelnõu (4 lk);

4. Ministri määruse eelnõu seletuskiri (25 lk).

Lisaadressaadid:

Tööinspektsioon

Politsei- ja Piirivalveamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Kaitseliit

Andmekaitseinspektsioon

Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Eesti Taristuehituse Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Maksumaksjate Liit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Anneli Valgma 58851315

Meie 25.09.2023 nr 1.1-10.1/6024-1

2

[email protected]

EELNÕU

15.09.2023

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lisaks lõikes 1 nimetatule kantakse registrisse vastavalt maksukorralduse seaduse § 2510

lõikele 2 andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate

ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:

„§ 531. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu

(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu ametlik lühend on TTKI.

(2) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantakse lõigetes 3–8 nimetatud andmed,

võttes arvesse lõikes 9 sätestatud erandeid.

(3) Peatöövõtja esitab või kinnitab vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega

hõlmatud ehitustööde alustamist ehitise ja ehitustööde kohta järgmised andmed:

1) peatöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood,

samuti residendiriik, aadress ning KMKR number või VAT number;

2) ehitise nimetus, aadress ja tunnus;

3) ehitustööde liik;

4) ehitustööde ehitisregistri kood ja vastava dokumendi number, teede ehitamise puhul

Transpordiameti TarkTee rakenduse kood;

5) ehitustööde alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev ning ehitustööde

lõppemisel tööde tegelik lõpetamise kuupäev;

6) ehitustööde tellija nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi

kood, samuti tema residendiriik, aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number;

7) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi

kood või sünniaeg, isiku roll (objektijuht, projektijuht või muu), tema tööandja, kui see on

erinev peatöövõtjast, samuti tema residendiriik, kodakondsus ja kontaktandmed;

8) kui ehitise üle teostatakse omanikujärelevalvet, omanikujärelevalve tegija nimi ja registri-

või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood, residendiriik, aadress,

kontaktandmed ja KMKR number või VAT number;

9) riigihanke objekti korral riigihanke viitenumber;

10) kokkuleppe korral ehitustööde tellijaga märge selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on

tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega;

11) elektroonilise registreerimissüsteemi tüüp, kirjeldus ja identifitseerimistähis;

12) märge mitmel lähestikku asuval ehitusobjektil ühtse registreerimissüsteemi rakendamise

kohta;

13) soovi korral andmed ehitustööde eeldatava maksumuse kohta, kui tegemist ei ole riigihanke

objektiga.

(4) Ehitusettevõtja esitab ehitustöid tegeva alltöövõtja kohta järgmised andmed:

1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või

sünniaeg;

2) alltöövõtja residendiriik, aadress ja kontaktandmed, samuti KMKR number või VAT

number, kui need on olemas.

(5) Ehitusettevõtja esitab enne aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde alustamist andmed

tema tellimisel tehtavate ehitustööde liigi kohta.

(6) Ehitusettevõtja, ehitustööde tellija ja omanikujärelevalve tegija esitavad soovi korral oma

esindaja või kontaktisiku nime ja registri- või isikukoodi või selle puudumise korral

mitteresidendi koodi.

(7) Ehitusettevõtja esitab ehitustöid tegeva füüsilise isiku kohta järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või

sünniaeg;

2) isikuga seotud muude tuvastusvahendite numbrid;

3) välisriigi residendi puhul lisaks tema ametinimetus ja töökoormus, residendiriik ja

kodakondsus, isikut tõendava dokumendi number ning märge selle kohta kas isik on lähetatud

töötaja või renditöötaja;

4) ehitustöid tegeva renditöötaja puhul lisaks renditööandja nimi, residendiriik ja registri- või

isikukood või selle puudumise korral mitteresidendi kood või sünniaeg.

(8) Peatöövõtja esitab ehitusplatsil viibimise aja kohta järgmised andmed:

1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aeg;

2) kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile

sisenemise ja sealt väljumise kellaaeg;

3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes

viibisid ehitusplatsil seoses muude tööülesannetega või külastajana ja kes ehitustöid ei teinud.

(9) Riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil kehtivad riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse

ehitise ehitustöödega seotud andmete koosseisu ja esitamise kohta järgmised erandid:

1) kui ehitustööde tellija on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus või hallatav

riigiasutus, kantakse ehitustööde tellijana andmekogusse nimetatud ministeerium;

2) ehitusplatsil viibinud isiku kohta andmeid maksukorralduse seaduse § 2511 lõike 1 punktides

2 ja 3 sätestatud korras ei koguta ning andmekogusse ei kanta;

3) lõikes 3 nimetatud andmete esitamisel lähtutakse nende andmete ehitisregistris avaldamise

piirangutest;

4) ehitusplatsile lubatud tööd tegevaid isikuid ära ei märgita;

5) tellija tagab teabe esitamise Maksu- ja Tolliametile selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on

tegemist riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega.

(10) Maksu- ja Tolliamet täidab käesolevas paragrahvis nimetatud andmestiku võimalikult

suures ulatuses tema käsutuses olevate andmete alusel.“;

3) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“;

4) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „50–53“ tekstiosaga „50–531“;

5) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast arvu „53“ tekstiosaga „, 531“;

6) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmeid §-s 711 sätestatud alustel.";

7) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast arvu „53“ tekstiosaga „, 531“;

8) määruse 3. peatükki täiendatakse 4. jaoga järgmises sõnastuses:

"4. jagu

Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmete töötlemine

§ 711. Juurdepääs töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele

(1) Peatöövõtjal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, tellija ning omanikujärelevalve

tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada kõiki

ehitusplatsile lubatud isikuid.

(2) Tellijal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning omanikujärelevalve

tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema poolt

ehitusplatsile lubatud isikuid.

(3) Omanikujärelevalve tegijal on õigus tutvuda andmekogusse kantud enda, peatöövõtja ning

tellija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis võimaldavad tuvastada tema ja tema

alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid.

(4) Ehitustöid tegeval alltöövõtjal on õigus tutvuda järgmiste andmekogusse kantud andmetega:

1) tema kuulumise kohta peatöövõtja, tellija või omanikujärelevalve tegija töövõtuahelasse;

2) teda töövõtuahelasse kandnud isiku nimi;

3) enda alltöövõtuahela andmed;

4) tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid tuvastada võimaldavad

andmed.“;

9) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „48–53“ tekstiosaga „48–531“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 1. oktoobrist 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse MTA poolt peetava MKR-i koosseisu üks uus alamregister – töövõtuahela ja

töötamise kestuse andmekogu (edaspidi TTKI). Seejuures:

 kehtestatakse TTKI-sse kantavate andmete loetelu (s.o andmekoosseis), andmeallikad,

andmete säilitamise tähtaeg ja infosüsteemi turvaklass;

 riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil kehtestatakse erandid andmete koosseisu ja

nende TTKI-sse kandmise, samuti riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise

ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul;

 kehtestatakse TTKI-sse kantud andmetega tutvumise alused.

Valdav osa aruandluseks vajaminevatest andmetest tuleb MTA andmekogus vaid kinnitada,

kuna need on MTA jaoks kättesaadavad riigi teistest andmekogudest. Ehitusplatsil viibitud aja

aruandlus on elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel automatiseeritud.

TTKI-sse kantavate andmete esitamise üksikasjad, sh aruandluseks vajamineva elektroonilise

registreerimissüsteemi ja tuvastusvahendiks oleva kaardi tehnilised nõuded kehtestatakse

rahandusministri määrusega.

Ühtegi senist MKR-i alamregistrit ei kaotata1. Samuti ei tehta muudatusi mõne muu

alamregistri andmekoosseisus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna nõunik Anneli Valgma (e-post [email protected]) koostöös MTA juriidilise

osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (e-post [email protected]).

Ühtlasi osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA teenuste osakonna avalike teenuste

valdkonna teenusejuht Tiina Lindroos (e-post [email protected]), samuti MTA

maksuauditi osakonna arendusspetsialistid Siim Tamm (e-post [email protected]) ja Marek

Põllu (e-post [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]).

1 Eelnõu vastu võtmisel kuulub MKR-i kokku 57 alamregistrit (hetkel – 55; koos 01.oktoobrist 2023.a lisanduva

Automaatse ekspordisüsteemiga – 56).

2

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ 1. oktoobri 2023.a redaktsioonis RT I, 01.06.2023, 3.

Eelnõu on seotud menetluses oleva eelnõuga, millega kehtestatakse rahandusministri määrus

„Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse nõuded“2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

Punktiga 1 muudetakse MKR põhimääruse § 3, täiendades seda lõikega 11. Sellega

täiendatakse õigusliku korrektsuse huvides MKR-i subjektide3 paragrahvi (§ 3), sätestades, et

MKR-i kantakse samuti andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid

tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta vastavalt MKS § 2510 lõikele 2,

arvestades sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimust. Vt siinjuures:

„§ 2510. Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu

(1) Töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (edaspidi käesolevas jaos andmekogu) on

maksukohustuslaste registri alamregister. Andmekogu peetakse Maksu- ja Tolliametile ja

Tööinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks ning et tagada Politsei-

ja Piirivalveameti poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle riikliku

järelevalve teostamine.

(2) Andmekogusse esitatakse andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid

tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil viibivate isikute kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ehitustöid, mille eeldatav kestus

ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht

ületab 500 inimtööpäeva.

(4) Andmekogusse kantavate andmete loetelu sätestatakse maksukohustuslaste registri

põhimääruses.“.

Punktiga 2 täiendatakse MKR §-ga 531, mille kohaselt sätestatakse MKR-i uue alamregistrina

TTKI, nähes ette sinna kantavate andmete loetelu (s.o andmekoosseis) ning riigisaladuse kaitse

eesmärgil tehtavad erandid. Vt siinjuures MKS § 2510 lg 4 (ülal), samuti MKS § 17 lg 5:

„(5) Maksukohustuslaste registri põhimääruses sätestatakse andmete koosseisu ja nende

registrisse kandmise erandid riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitselise

ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud aruandekohustuse puhul.“.

Määruse §-s 531 (töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu) sätestatut rakendatakse

koostoimes MKS § 2513 lõigete 1, 2 ja 4 alusel kehtestatava rahandusministri määrusega

„Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse nõuded“, millega kehtestatakse ehitustöödest ja

ehitustööde töövõtuahelast teavitamise ning ehitusplatsil viibimise andmete esitamise

2 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus). 3 Vt MKR põhimääruse § 3 lg 2: Registri subjektina käsitatakse füüsilisi isikuid, juriidilisi isikuid, riigi-, valla- ja

linnaasutusi ning maksukorralduse seaduse § 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud institutsioone, kelle kohta andmed käivad.

3

tehnilised nõuded, samuti elektroonilisele registreerimissüsteemi ja tuvastusvahendiks oleva

kaardi tehnilised nõuded.

Määruse § 531 lõikes 2 on sätestatud, millistest andmetest TTKI andmekoosseis moodustatakse

ning milliseid andmeid andmekogus töödeldakse. Töövõtuahela ja töötamise kestuse

andmekogu andmekoosseisu moodustavad lõigetes 3–8 nimetatud andmed, arvestades lõikes 9

sätestatud erandeid. Esitamiskohustusega andmete nimekiri paistab oluliselt pikem, kui

tegelikult esitatavate andmete hulk, kuna suurem osa andmetest on võimalik tuua TTKI-sse

teistest andmekogudest. Teiste asutuste andmekogud ja nende liidestused on arendamise järgus,

mistõttu fikseeritud nimekirja eeltäidetavatest andmetest ei ole otstarbekas kehtestada.

Lõikes 3 on sätestatud ehitise ja ehitustööde kohta esitatavad andmed, mille esitamise kohustus

lasub peatöövõtjal. Ehitisregister on jätkuvas arenduses ning tööde käigus arvestatakse

vajadusega saada TTKI täitmiseks vajalikke andmeid otse ehitisregistrist ning vähendada

vajadust samu andmeid mitu korda riigile esitada.

Peatöövõtja esitab või kinnitab vähemalt kolm tööpäeva enne aruandluskohustusega hõlmatud

ehitustööde alustamist ehitise ja ehitustööde kohta järgmised andmed:

1) peatöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood, samuti

residendiriik, aadress ning KMKR number või VAT number;

2) ehitise nimetus, aadress, tunnus;

3) ehitustööde liik;

4) ehitustööde ehitisregistri kood ja vastava dokumendi number, teede ehitamise puhul

Transpordiameti TarkTee rakenduse kood;

5) ehitustööde alustamise kuupäev ja ehitustööde eeldatav lõpetamise kuupäev ning

ehitustööde lõppemisel tööde tegelik lõpetamise kuupäev;

6) ehitustööde tellija nimi ja registri- või isikukood, selle puudumisel mitteresidendi kood,

samuti tema residendiriik, aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number;

7) ehitusobjekti eest vastutava isiku nimi ja isikukood (selle puudumisel mitteresidendi kood

või sünniaeg), isiku roll (objektijuht, projektijuht või muu), ehitusobjekti eest vastutava isiku

tööandja (kui on erinev peatöövõtjast), ehitusobjekti eest vastutava isiku residendiriik,

kodakondsus ja kontaktandmed;

8) kui ehitise üle teostatakse omanikujärelevalvet, omanikujärelevalve tegija nimi ja registri-

või isikukood (selle puudumisel mitteresidendi kood), omanikujärelevalve tegija residendiriik,

aadress, kontaktandmed ja KMKR number või VAT number;

9) riigihanke objekti korral riigihanke viitenumber;

10) kokkuleppel ehitustööde tellijaga märge selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist

riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega;

11) elektroonilise registreerimissüsteemi tüüp, kirjeldus ja identifitseerimistähis;

12) märge mitmel lähestikku asuval ehitusobjektil ühtse registreerimissüsteemi rakendamise

kohta.

13) soovi korral andmed ehitustööde eeldatava maksumuse kohta, kui tegemist ei ole riigihanke

objektiga. Riigihanke objekti maksumuse andmed saab tuua TTKI-sse riigihangete registrist.

Objektijuhist teavitamine. Maksuhaldurile tuleks teada anda ka isikust, kes vastutab objekti

eest. Olgu selleks siis objektijuht või muu ametinimetusega isik. See teeb võimalikuks sujuva

suhtlemise maksuhalduri ja peatöövõtja vahel, sh võimaliku kohapealse kontrolli korral. Tema

on isik, kellel on õigus teha ka TTKIs vajalikke kandeid selle konkreetse objektiga seonduvalt.

See ei ole kohustus määrata maksualase aruandluse jaoks täiesti erinev vastutav isik, vaid anda

teada isikust, kes tavaliselt on märgitud nt ehitusplatsi juurde püstitatud

4

infotahvlil. Objektijuhiks märgitud isik saab TTKIs objektipõhise esindusõiguse. See tähendab,

et tal on õigus peatöövõtja nimel selle ühe konkreetse objekti osas andmeid esitada ja muuta.

See õigus on piiratud üksnes TTKIga ja konkreetse ehitusobjektiga, mille juhiks isik on

märgitud. Väga spetsiilise ehituse puhul võib tegemist olla ka välismaalasega, mistõttu sellisel

juhul tuleb esitada isiku kohta täiendavaid andmeid.

Alltöövõtja ehk töövõtuahela kohta esitatavad andmed on sätestatud lõikes 4.

Peatöövõtja märgib TTKIs enda alltöövõtja nime ja aadressi. Iga alltöövõtja omakorda märgib

enda alltöövõtja nime ja aadressi. Lisaks tuleb märkida, mis liiki ehitustöid alltöövõtja teeb.

Andmed tuleb esitada enne ehitustöödega alustamist. Ehituslepinguid ega lepingulist muud

infot TTKIsse ei kanta. TTKIs on ehitise eeldatav maksumuse väli vabatahtlik.

TTKIsse kantakse:

1) alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või

sünniaeg;

2) alltöövõtja residendiriik, aadress, kontaktandmed, samuti KMKR number või VAT number,

kui need on olemas.

Ehitusettevõtjaid puudutavad andmed on registriandmed, alltöövõtu kohta ehitustöö liik. Need

andmed esitab iga ehitusettevõtja oma alltöövõtja kohta. Sarnaselt ehitusobjektist teavitamisel

tuleb ka töövõtuahelast teavitamisel käsitsi sisestada andmeid minimaalselt. Kui

lepingupartneriks on Eesti isik, siis piisab registrikoodist või isikukoodist ning kõik ülejäänud

andmed liiguvad TTKIsse vastavatest andmebaasidest (äriregister, rahvastikuregister). MTA

juures registreeritud töötajate andmed täidetakse automaatselt kõik TÖRi kannete pinnalt.

Lõike 5 kohaselt esitavad enda tehtavate ehitustööde liigi kohta andmed ka alltöövõtjad, kuid

nemad võivad teavituse esitada mistahes ajal enne ehitustööde alustamist.

Lõikes 6 on sätestatud võimalus esitada oma esindaja või kontaktisiku andmed alltöövõtjatel,

tellijal ja omanikujärelevalve tegijal. Märgitud isikud saavad TTKI-s sarnase objektipõhise

esindusõiguse kui on tellijal, omanikujärelevalve tegijal ja alltöövõtjal. Ühingu juhatuse

liikmetel on üldine esindusõigus ning õigus volitada kolmandat isikut ühingu nimel TTKIs

toiminguid tegema. TTKI võimaldab anda kolmandale isikule ka ainult andmete vaatamise

õiguse. Sellisel juhul isik näeb samu andmeid, mida vastutav isik, kuid ei saa ise midagi muuta

ega esitada ühingu nimel andmeid.

Ehitustöid tegeva füüsilise isiku kohta tuleb igal ehitusettevõtjal (ehk isiku tööandjal) esitada

lõike 7 kohaselt järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või

sünniaeg;

2) isikuga seotud muude tuvastusvahendite numbrid;

3) välisriigi residendi puhul lisaks tema ametinimetus ja töökoormus, residendiriik ja

kodakondsus, isikut tõendava dokumendi number ning märge selle kohta kas isik on lähetatud

töötaja või renditöötaja;

4) ehitustöid tegeva renditöötaja puhul lisaks renditööandja nimi, residendiriik, registri- või

isikukood või selle puudumisel mitteresidendi kood või sünniaeg.

Kui tegemist on Eesti isikutega või renditöötajatega, kes on kantud töötamise registrisse, saab

MTA kõik isiku andmed (sh töökoormuse kohta) TTKI-sse üle tuua automaatselt, ka ilma

5

isikukoodi märkimata. Ka TI infosüsteemid on arendamisel, et tulevikus oleks võimalik

asutuste vaheline automatiseeritum andmevahetus ka välismaalaste kohta.

Isikuga seotud tuvastusvahendiks oleva kaardi numbri saab MTA kaartide väljastajalt, seda ei

pea ehitusettevõtjad MTA-le täiendavalt esitama. Ehitusettevõtjatel tuleb MTA-ga jagada

andmeid isikule võimaldatud muude ehitusplatsile sisenemiseks ja väljumiseks kasutatavate

tuvastusvahendite kohta, nt kaardi asemel kasutatava mobiilirakenduse korral.

Lõikes 8 on loetletud üles ehitusplatsil viibimise aja kohta esitatavad andmed.

Terminoloogiliselt on oluline vahet teha ehitusplatsil viibimise ajal ja ning tööandjaga

kokkulepitud tööajal. MTA-le tuleb esitada andmed ehitusplatsil viibimise aja kohta. See aeg

ei pruugi ilmsetel asjaoludel kattuda isiku kokkulepitud ja tegeliku (ehitus)töö tegemise ajaga.

Andmed annavad sellegipoolest piisava indikatsiooni, millise töökoormusega ehitustöid

tehakse ning võimaldab tuvastada võimalikud osalise ümbrikupalga riskid. Seetõttu tuleb

ehitusplatsil viibimine fikseerida kõigi isikute puhul, kes ehitusplatsil liiguvad, v.a. ehitusplatsi

juhuslikult läbivad isikud ning rakendusaktidega ette nähtud erandid (kaupu transportivad

isikud, riigikaitselisi ehitustöid tegevad isikud). Isikute puhul, kes ehitusplatsil ei viibi

ehitustööde tegemiseks, kogutakse ja esitatakse MTA-le isikustamata andmeid. Ehitustöid

tegevate töötajate ehitusplatsil viibimise aja kohta peab edastama MTA-le andmed viisil, mis

võimaldab analüüsida konkreetsete isikute ehitusplatsil viibimise ja eelduslikku töö tegemise

kestust.

Nende andmete esitamise kohustus on õiguslikult peatöövõtjal, kuid praktiliselt toimub

andmete edastus elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel automaatselt:

1) andmed üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja

kohta;

2) andmed kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga isiku eelneval perioodil ehitusplatsile

sisenemise ja sealt väljumise kellaaegade kohta;

3) ehitusplatsil viibimise aeg vastavalt punktidele 1 ja 2 isikustamata kujul isikute kohta, kes

viibisid ehitusplatsil seoses tööülesannetega või külastajana, kuid kes ehitustöid ei teinud.

Andmed ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta,

kes ehitustöid ei tee, esitab peatöövõtja isikustamata kujul. Oluline on, et ehitusplatsil viibivad

isikud on fikseerinud oma ehitusplatsil viibimise, kuid üksikasjalikumad teavet on

maksukontrolli eesmärgil vaja vaid isikute kohta, kes tegid ehitustöid. See, kas tegemist on

ehitustööga sõltub konkreetetest töödest ja teenustest, mida osutatakse. Näiteks valminud

ehituslõigu lühiajaline ja/või ühekordne koristusteenus ei pruugi kvalifitseeruda ehitustööna.

Lõikes 9 on riigisaladuse kaitse tagamise eesmärgil sätestatud riigikaitselise ehitise ja

julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödega seotud andmete koosseisu ja esitamise kohta erandid:

1) Kui ehitustööde tellija on Siseministeeriumi valitsemisalavalitsusasutus ja hallatav

riigiasutus, kantakse ehitustööde tellijana andmekogusse vastav ministeerium. Juhul, kui

tellijaks on Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus, märgitakse tellijaks sama asutus. Selleks

võib olla näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Kaitseliit.

2) Ehitusplatsil viibinud isiku kohta andmeid maksukorralduse seaduse § 2511 lõike 1 punktides

2 ja 3 sätestatud korras ei koguta ning andmekogusse ei kanta.

3) Lõikes 3 nimetatud andmete esitamisel lähtutakse nende andmete ehitisregistris avaldamise

piirangutest.

4) Ehitusplatsile lubatud tööd tegevaid isikuid ära ei märgita;

6

5) Tellija tagab teabe esitamise MTA-le selle koha, kas ehitusobjekti puhul on tegemist

riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega.

Tulenevalt ehitustööde korraldamise eripäradest, ei ole võimalik siin rakendada samaväärselt

teistele ehitusettevõtjatele kohalduvat ehitusplatsil viibimise aruandlust. Samas ei vabasta

erisus riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitustöid tavapärasest maksukontrollist.

Sellest tulenevalt on TTKI arendustes arvestatud võimalusega tellijal (ministeeriumil,

valitsusasutusel) ehitusplatsil viibimise andmeid jagada maksuhalduriga vajaduse korral

tavalise aruandluse väliselt.

Lõige 10 sätestab MTA kohustuse täita määruse §-is 531 nimetatud andmestik võimalikult

suures ulatuses tema käsutuses olevate andmete alusel.

Mitu töövõtuahelat ja mitu ehitusobjekti.

Ühel ehitusplatsil võib olla mitu töövõtuahelat, kui nt lisaks peatöövõtjast lähtuvale

töövõtuahelale on tellijast lähtuv töövõtuahel ja omanikujärelevalve töövõtuahel.

MTA loob võimaluse registris erinevad ehitusobjektid vajadusel aruandluses liita. Näiteks kui

üks peatöövõtja ehitab ühe arenduse raames kolme lähestikku asuvat elamut, mis on, nt ühe

ühise piirdeaiaga eraldatud. Töövõtuahel tuleb märkida endiselt eraldi iga ehitusobjekti kohta,

kuid ehitusplatsil viibimist saab fikseerida kolme hoone kohta ühiselt, sh ühes elektroonilises

registreerimissüsteemis. Tehniliselt on võimalik andmed kopeerida või üle kanda teisele

objektile.

Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja aruandluse analüüsi käigus hinnatakse, kas

jätkuarendustega saaks muuta mitut ehitusobjekti hõlmavat aruandlust teatud juhtudel

peatöövõtjale mugavamaks ning luua ühtne töövõtuahel kogu mitmest objektist koosneva

töömaa kohta, kui ei ole otstarbekas pidada seda objektide kaupa eraldi.

Punktides 3–5 täiendatakse MKR § 58 lõikeid 3–5 viidetega, millega määratakse TTKI

andmeallikad. TTKI saab andmeid:

1) registri subjekti enda käest – eeskätt peatöövõtjalt;

2) kolmandatelt isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui

kolmandad isikud ja asutused esitavad andmeid vabatahtlikult või registri subjekti nõusolekul

– näiteks info väljastatud kaartide, sh nende tellijate kohta kaartide väljastamise riigihanke

võitnud MTA lepingupartnerilt;

3) teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest – näiteks ehitisregister,

Transpordiameti liiklusinfo rakendus Tark Tee; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu, elamislubade ja töölubade register, töötamise register,

töökeskkonna andmekogu, riigihangete register, rahvastikuregister, äriregister, mitteresidentide

register.

Punktis 6 sätestatakse õiguslik alus TTKI nende andmete avaldamiseks, mis on isikutele

vajalikud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandlusega seotud kohustuse täitmiseks. Nende

andmete loetelu sätestatakse määruse §-s 711.

Punktis 7 sätestatakse TTKI-is sisalduvate andmete säilitamise tähtaeg, milleks on seitse

kalendriaastat andmete registrisse kandmisest arvates.

7

Punkti 8 kohaselt täiendatakse määruse 3. peatükki 4. jaoga „Töövõtuahela ja töötamise

kestuse andmekogu andmete töötlemine“, milles sätestatavas §-is 711. (Juurdepääs

töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu andmetele) kirjeldatakse TTKI andmete asjasse

puutuvatele isikutele kuvamise alused.

TTKI sihipärane kasutamine, st aruandluskohustuste kohane täitmine eeldab õigust tutvuda

TTKI-sse kantud andmetega.

Peatöövõtjal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud enda,

tellija ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis

võimaldavad tuvastada kõiki ehitusplatside lubatud isikuid (määruse § 711 lg 1).

Tellijal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse kantud enda,

peatöövõtja ning omanikujärelevalve tegija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis

võimaldavad tuvastada tema poolt ehitusplatside lubatud isikuid (määruse § 711 lg 2). Tellija ei

näe ühegi töövõtuahela töötajate andmeid.

Omanikujärelevalve tegijal on õigus tutvuda töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse

kantud enda, peatöövõtja ning tellija töövõtuahela andmetega, samuti andmetega, mis

võimaldavad tuvastada tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatside lubatud isikuid (määruse

§ 711 lg 3).

Lõike 4 kohaselt on ehitustöid tegeval alltöövõtjal õigus tutvuda järgmiste töövõtuahela ja

töötamise kestuse andmekogusse kantud andmetega:

1) tema kuulumise kohta peatöövõtja, tellija või omanikujärelevalve tegija töövõtuahelasse;

2) teda töövõtuahelasse kandud isiku nimi;

3) enda alltöövõtuahela andmed;

4) tema ja tema alltöövõtjate poolt ehitusplatsile lubatud isikuid tuvastada võimaldavad

andmed.

Aruandluskohustust kandavatele osapooltele saadetakse andmekogusse andmete esitamise või

esitamata jätmise kohta teavitusi.

Teavitused saadetakse ettevõtjale, keda info puudutab. Kui info puudutab peatöövõtjat, siis

saadetakse teavitus tema poolt TTKI suhtluseks määratud kontaktisikule. Juhul, kui peatöövõtja

ei ole eraldi kontaktisikut määranud, siis saadetakse teavitus ettevõtja üldisele meiliaadressile,

mis on MTA-le teada antud. Teavitus selle kohta, et ettevõtja kinnitaks oma alltöövõtjaks oleku

jmt, saadetakse samuti ettevõtja üldisele meiliaadressile, mis on maksuhaldurile teada antud.

Teavitus kutsub sisenema MTA e-teeninduse keskkonda, et sealt teavituse sisu kohta rohkem

teavet saada. Maksusaladuse kaitse tagamiseks ei sisalda teavitus üksikasjalikumat infot.

Reeglina igaüks näeb andmeid, mida ta on registrisse kandnud või seal kinnitanud ning

andmeid, mis tema kohta on TTKIsse kantud (sh töötajad ise)4. Oluline, et igaüks näeks neid

andmeid, mis teda puudutavad või tema tööd/kohustusi mõjutavad. Töötamise andmeid ehk

ehitusplatsile lubatud töötajate andmeid näeb enda kohta ja ahelas endast allapoole. Peatöövõtja

näeb nt kogu ahelat ja kõigi töötamiste ehk ehitusplatsile lubatud töötajate andmeid. Tellija

näeb kogu töövõtuahelat, aga mitte töötajate infot. Erandina näeb peatöövõtja suurema hulga

4 MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud

andmetega: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023043.

8

isikute andmeid oma rollist lähtuvalt. Ta peab tagama (tööohutusreeglitest jmt lähtuvalt)

ohutuse ehitusplatsil ning peab teadma, kellel seal on õigus viibida.

Punktis 9 määratakse TTKI-ile infosüsteemi turvaklass5, milleks on K2T2S2.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, milleks on 1. oktoober 2023. a.

Tegemist on kuupäevaga, millal jõustub MKS muudatus, milles nähakse ette töövõtuahelast ja

töötamise kestusest teatamise kohustus ning sellekohane andmekogu.

Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka ehitustööd, millega

on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit ja mille eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta

1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.

Viimati nimetatud paragrahvis on märgitud, et seadusest tulenevaid aruandluskohustusi

kohaldatakse selliste ehitustööde osas, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril või hiljem.

Selleks, et välistada väga suurte ehitustööde jäämist aruandluskohustuse jõustumisel vajaliku

tähelepanuta, hõlmatakse aruandlusega ka seaduse rakendumise hetkel veel pooleli olevad väga

mahukad ehitustööd. Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega on seaduse

kohaselt seega hõlmatud ka ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit,

tingimusel, et nende ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest

hilisem kuupäev.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluskohustuse rakendumisel ning järelevalve teostamisel

arvestatakse tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamisega alustamise võimalikku viivitust

ning viivitust MKR põhimääruse muudatuste jõustumisel. Määruse jõustumiseks ei ole

võimalik määrata seaduse muudatustest hilisemat tähtaega.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Ehitustöödega seotud terminite puhul on lähtutud

täna kasutusel olevatest terminitest, eelkõige Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a

määrusest nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“6, aga ka ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seadusest ning ehitusseadustikus kasutusel olevatest

terminitest.

Täiendavaid selgitusi vt rahandusministri määruse „Töövõtuahela ja töötamise kestuse

aruandluse nõuded“7 eelnõust.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduval ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5 Seejuures lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.detsembri 2022.a määrusest nr 121 Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. 6 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/105122018010 7 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus).

9

5. Määruse mõjud

Töövõtuahelast ja tööaja kestusest teavitamise kohustusega kaasnevad mõjud on hinnatud MKS

muudatuste väljatöötamise raames, toodud ära rahandusministri määruse „Töövõtuahela ja

töötamise kestuse aruandluse nõuded“8 eelnõu seletuskirjas ega korrata seetõttu siin täiendavalt.

5.1. Eelnõu on koostatud 23. märtsil 2022. a vastu võetud „Maksukorralduse seaduse muutmise

(ehitustööde andmete esitamine) ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse“ rakendamiseks,

millise seadusega loodi õiguslik alus töövõtuahela ning töökohal viibitud aja kindlaks

määramiseks.

5.2. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse MTA e-teenuste keskkonda rakendus, kus

töövõtuahela iga lüli peab märkima ära enda alltöövõtjad. Töökohal viibimise andmete

esitamisel võetakse eesmärgiks vältida käsitsi aruandlust ning andmevahetust automatiseerida.

Igapäevase intervalliga tuleb edastada teavet iga isiku ehitusplatsil viibitud summeeritud aja

kohta. Mõnepäevase intervalliga tuleb edastada kellaajalist isikustamata teavet ehitusplatsil

viibimise kohta.

MKS ja selle rakendusaktide kaudu viiakse ehitussektoris ellu kohustuslik töövõtuahela ning

ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja,

kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA

veebikeskkonnas enamasti eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud

ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed. Ka ehitusplatsi elektrooniline

registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleb hankida

peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA

süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks

nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm. Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner

vastavalt sellekohasele riigihankele9. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse

säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil

ka muid keskse registreerimissüsteemiga ühildatavaid tuvastusvahendeid (sh

mobiilirakendust).

Ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja kindlaksmääramise vajaduse on tinginud

keskmisest kõrgem maksurisk ehituses. Suurteks murekohtadeks on osalise ümbrikupalga

maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe

varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise10 ja laekumata käibemaksu

tõttu on jätkuvalt kokku üle 20 miljonit euro aastas.

Maksueelise saamine moonutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Peatöövõtja teadlik või

hooletusest tingitud leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusplatsil või

ehitusplatsil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga

maksmist kogu töövõtuahela ulatuses ning soodustab ebaausat turueelist. Täiendav

aruandluskohustus suurendaks ehitussektoris kohustuste täitmise läbipaistvust.

8 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus). 9 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5399180/general-info 10 Puudutab sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni makset.

10

Ehituses on ka väga kõrge välismaalastest töötajate osakaal, mis toob kaasa vajaduse teostada

riiklikku järelevalvet Eestis töötamise õiguse üle. Paljude isikute puhul rikutakse Eestis

töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja

kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu,

välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis

selleks antud õigusliku aluse järgi vms. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusplatsil

viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus.

Ehitussektoris esineb probleeme ka töökeskkonna nõuete tagamisel, näiteks töötajate

juhendamata jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, ebasobivad tööriided ning puudulik

turvavarustus. Töökeskkonna nõuete täitmata jätmisega kaasnevad raskete vigastustega või

isegi surmaga lõppevad tööõnnetused. Tööinspektsiooni (edaspidi TI) andmetel juhtus 2020. a

ehitusplatsidel 121 rasket tööõnnetust ning kaks surmaga lõppenud tööõnnetust. 2019. aastal

juhtus ehitusplatsidel 129 rasket tööõnnetust ja kaheksa surmaga lõppenud tööõnnetust. 2018.

aastal olid need arvud vastavalt 121 ja kolm.

Töövõtuahelate ja ehitusplatsil viibitud aja kohta saadav teave võimaldaks Politsei- ja

Piirivalveametil (edaspidi PPA) teostada järelevalvet nii välismaalase Eestis ajutise viibimise,

Eestis elamise kui Eestis töötamisega seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle. TI-l

võimaldaks teave järelevalve teostamist töötervishoiu ja tööohutusalaste nõuete täitmise üle.

Ehitusplatsidel registreerimise andmeid saavad ettevõtjad kasutada ehitustööde planeerimisel,

näiteks projektide hinnakujundusel tööjõuressursi kulukuse osas. Paljudel suurtel

ehitusplatsidel on analoogsed registreerimissüsteemid juba kasutuses. Ehitustöödega seotud

aruandluse sisseviimine looks tehnilise võimaluse loobuda eraldi ehitamise alustamise eelteate

nõudmisest, mille esitamine on täna kohustuslik mahukamate ehitustööde korral.

5.3. Detailsemalt (mõju liikide ja sihtrühmade kaupa) on siinselt kavandatava mõjusid

analüüsitud punktis 5.1. nimetatud seaduse eelnõu seletuskirjas Seletuskiri, lk 33 – 40, millest

tulenevalt puudub vajadus neid aspekte siinkohal korrata.

5.4. Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas

vaates on Rahandusministeerium ja MTA kohustunud hindama siinselt kavandatava mõjusid

ning aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt 3 aasta möödumisel

muudatuste rakendumisest. Mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös

puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

6.1. Riigi tegevused Pädevad asutused hakkavad saama TTKI-st oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni

üksik- või masspäringutena üle X-tee. Seni, kuni X-tee liidesed valmivad, on võimalik andmeid

pärida MTA vastava ametnikurakenduse kaudu üle veebi. Andmevahetuse detailsemad

üksikasjad määratakse asutuste vajadustest ja võimalustest lähtuvalt kindlaks asutuste vahelises

andmevahetuskokkuleppes.

Siinselt kavandatavaga kaasneb MTA-le rahaline kulu andmekogu loomiseks ja selle

haldamiseks ning vähene mõju töökorralduse ümberkujundamiseks. Kogutavate andmete mahu

11

suurenemise ja andmete kvaliteedi paranemisega väheneb ja muutub tõhusamaks MTA

ametnike töö (näiteks maksukontrollide läbiviimisel). Põhimõttelisi muudatusi MTA

töökorralduses teha ei tule. Kulud on seotud andmekogu arendamisega, mis koondab endas

peatöövõtjate edastatud andmed.

Väärib ka märkimist, et PPA planeeritava Rändeinfosüsteemi (edaspidi RIS) raames hakkab

samuti andmeedastus toimuma automaatselt. RIS-projekti raames lihtsustatakse andmeedastuse

ahelat, et tekiks ühtne loogiline andmejada. Näiteks kriitilistest andmebaasidest käib RIS

regulaarselt staatust mõjutavaid andmeid pärimas (sh TÖR töösuhete lõppemise andmed). See

lihtsustab andmeedastust ka TTKI jaoks.

TI-l on vajalikke liidestusi võimaldav infosüsteem olemas, kuid andmete vastuvõtmiseks ja

järelevalves kasutamiseks on vaja arendada välja TI tööelu infosüsteemi (TEIS) ehitustööde

ohutuse moodul. TI on (sõltumatult ehitusplatside aruandluse projektist) loomas uut kaasaegset

infosüsteemi, mille juurde oleks võimalik ehitada MTA andmekogudega liidestatud moodul,

mis võimaldaks andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

(TEHIK) hindas ehitusplatsidel registreerimise TI-poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000

eurot. Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse TEIS-i luuakse järelevalve

teostamiseks ehitusplatside üle sarnase ühesehitusega protsess, nagu ettevõtete puhul. Lisaks

võeti arvesse, et iga ehitusplatsiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada ehituse

erinevates etappides panustavad ettevõtted; nendega omakorda – nende töötajad. Puuduste

korral peab olema võimalik need siduda ehitusplatsil töötavate ettevõtetega. Selleks, et

kontrollida, kas töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal

olema võimalik vajaduspõhiselt saada töötajate andmeid ehitusplatsil viibimise kohta. TEHIK

hinnangul peab analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid

ehitusplatside tüüpide ja piirkondade kaupa.

Ka ehitisregistriga ei ole tarvis täiendavaid liidestusi TTKI-ga kaasnevate arenduste raames.

Andmevahetus ehitisregistriga on planeeritud arendada eraldiseisvalt MTA teiste

arendusprojektide käigus. Koostööd ehitisregistriga on alustatud. Ehitusplatside aruandluse

projekti jaoks on eelkõige tarvis selekteerida ja siduda ehitusplatside registreerimisel vajalikud

andmed.

6.2. Riigi eeldatavad kulud ja tulud

6.2.1. MTA kulud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse teostamiseks ja esitatud

andmete töötlemiseks vajalikule arendusele on ühes kõrvalkuludega nelja aasta peale jaotatuna

kokku 2,54 miljonit eurot. Arendus, selle aluseks olev analüüs, testimine, turvatestimine ning

tootetugi maksavad kokku 1,9 miljonit eurot. Püsikulud on nelja aasta arvestuses kokku 638 000

eurot, millest MTA tööjõukulu on 220 000 eurot ning majandamiskulud 418 000 eurot.

Majandamiskulud koosnevad Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse teenuse kulust

93 000 eurot ja teenuse parendamise/täiendamise kulust 125 000 eurot ning töötaja (s.o

ehitusplatsil viibivate isikute) kaartide väljastamise teenuse ostmise kulust 200 000 eurot.

Kulud kaetakse riigieelarvest. Rahalised vahendid on olemas.

TI jaoks tekib tõhus andmevahetuse võimekus peale täiendavaid investeeringuid IT arendusse,

mis on planeeritud eraldiseisvalt. Kuni TEIS mooduli valmimiseni jätkub andmevahetus senisel

kujul. TEHIK hindas ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu

500 000 eurot.

12

PPA jaoks ei too andmevahetus ETR-i (elamislubade ja töölubade register) ja LTR-ga

(lühiajalise töötamise register) kaasa täiendavaid investeeringuid, kuna MTA jaoks on piisav

PPA-s käesolevalt kasutuses olev süsteem andmete saamiseks. Andmevahetust ei hakka olema

sissesõidukeeldude riikliku registri ja ebaseaduslikult riigis viibivate ja viibinud välismaalaste

andmekoguga. Hilisemas faasis on võimalik saata täna jagatavad andmed automaatedastuse

kaudu planeeritavalt RIS-i platvormilt.

6.2.2. MKS muudatuste väljatöötamisel hindas MTA, et elektroonilise registreerimise

tulemusel oodatav maksutulu suurenemine võib olla ligikaudu 7,8 miljonit eurot aastas.

Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning

suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele

makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.

MTA hinnangul võib tänu muudatustele kontrollide põhjal tuvastatud registreerimata tööjõu

osakaal ehituses võrreldes 2020. aasta tasemega väheneda 50%.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. a.

Tegemist on kuupäevaga, millal jõustub maksukorralduse seaduse regulatsioon. Määrust

kohaldatakse MKS § § 16818 kohaselt ehitustöödele, millega alustatakse 2023. aasta 1. oktoobril

või hiljem.

Erandina on töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka

suuremahulisemad ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, kuid mille

eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluskohustuse rakendumisel ning järelevalve teostamisel

arvestatakse tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamisega alustamise võimalikku viivitust

ning viivitust MKR põhimääruse muudatuste jõustumisel. Määruse jõustumiseks ei ole

võimalik määrata seaduse muudatustest hilisemat tähtaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

ministeeriumidele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Kaitseliidule, Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse

Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Maksumaksjate

Liidule.

EELNÕU

15.09.2023

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised nõuded

elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud,

nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning

tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 2513 lõigete 1, 2 ja 4 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse ehitustöödest ja ehitustööde töövõtuahelatest teavitamise ning

ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja nende Maksu- ja Tolliametile esitamise tehnilised

nõuded ja erijuhud, samuti elektroonilise registreerimissüsteemi tehnilised nõuded ja

tuvastusvahendile esitatavad nõuded.

(2) Määruse alusel kogutakse andmeid maksukorralduse seaduse § 2510 lõikes 1 sätestatud

eesmärkide täitmiseks. Andmed kantakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse.

(3) Töövõtuahelast teavitatakse ja ehitusplatsil viibimise andmeid kogutakse ehitustöö kohta,

mille kohta tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2 lõikes 1 nimetatud ehitustööde alustamise

eelteade.

§ 2. Andmete esitamise kord

(1) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ (edaspidi maksukohustuslaste registri põhimäärus) § 531 lõigetes 3–7 sätestatud

andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate kohta

esitatakse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas või kinnitatakse seal kuvatud andmete

õigsust.

(2) Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõikes 8 nimetatud andmed ehitusplatsil

viibimise aja kohta esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektroonilise registreerimissüsteemi abil

X-tee kaudu:

1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja kohta ning

2) Maksu- ja Tolliameti määratud sagedusega kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga

isiku eelnevatel päevadel ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaegade kohta.

§ 3. Töövõtuahelast teavitamine

(1) Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks esitab peatöövõtja andmed oma

alltöövõtjate kohta, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud töid või teenuseid.

(2) Kui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija ostab või on ostnud ehituse

ehitamisega seotud töid või teenuseid ehitusettevõtjalt, kes ei ole peatöövõtja, rakenduvad

tellijale maksukorralduse seaduse §-s 2512 sätestatud ehitusettevõtja kohustused.

Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks aktiveerib peatöövõtja tellija alltöövõtuahela.

Poolte kokkuleppel võib andmed tellija alltöövõtjate kohta esitada peatöövõtja.

(3) Iga töövõtuahelas registreeritud alltöövõtja esitab andmed oma alltöövõtjate kohta, kes

teevad samal ehitusplatsil ehitamisega seotud töid või osutavad teenuseid.

(4) Maksu- ja Tolliametile teavitatud alltöövõtjal on kohustus sellekohase teavituse saamisel

andmed asjaomase ehitise ehitamisega seotud tööde tegemise ja teenuste osutamise kohta

kinnitada või tagasi lükata.

§ 4. Ehitusplatsil viibimise aja aruandlus ja selle erijuhud

(1) Peatöövõtja tagab kõigi ehitusplatsile lubatud järgmiste isikute ehitusplatsile sisenemise ja

sealt väljumise fikseerimise elektroonilises registreerimissüsteemis:

1) ehitustöid tegevad isikud;

2) ehitusplatsi külastajad, kes ehitustöid ei tee;

3) ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibivad isikud, kes ehitustöid ei tee.

(2) Ehitusplatsile sisenemine ja sealt väljumine fikseeritakse tuvastusvahendiks oleva

kaugloetava kaardiga, mis võimaldab elektroonsel registreerimissüsteemil tuvastada kaardi

kasutaja isiku, või muu samaväärse tuvastusvahendiga, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise

fikseerida samaväärselt.

(3) Ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibivale isikule ja ehitusplatsi külastajale, kes

ehitustöid ei tee ja kellel ei ole tuvastusvahendiks olevat kaarti, annab peatöövõtja ehitusplatsil

viibimise aja fikseerimiseks isikustamata külastajakaardi või võimaldab ehitusplatsil viibimise

fikseerida muud samaväärset vahendit kasutades.

(4) Isikule, kes ehitusplatsil ehitustööde tegemisel vahetult ei osale, kuid toimetab ehitusplatsile

ehitustööde tegemiseks vajalikke kaupu või materjale, tuvastusvahendiks olevat kaarti andma

ega tema ehitusplatsil viibimise aega fikseerima ei pea.

(5) Riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitusplatsile §-s 5 nimetatud

elektroonilist registreerimissüsteemi ei paigaldata ning Maksu- ja Tolliametile

maksukohustuslaste registri põhimääruse § 531 lõikes 8 nimetatud ehitusplatsil viibimise

andmeid ei esitata.

(6) Maksu- ja Tolliametile esitab teabe selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist

riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega, tellija või tellijaga kokkuleppel

peatöövõtja.

(7) Peatöövõtja on kohustatud teavitama Maksu- ja Tolliametit, kui ehitusplatsi asukohas ei ole

objektiivsetel tehnilistel põhjustel võimalik elektroonilist registreerimissüsteemi ehitusplatsil

viibimise aja fikseerimiseks jooksvalt füüsilisel kujul ega telefoni või mobiilse rakenduse abil

kasutada. Maksu- ja Tolliametiga lepitakse kokku seda ehitusplatsi puudutava teabe esitamine

määruses sätestatust erinevate intervallidega või erineval viisil.

§ 5. Nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile

Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab võimaldama:

1) ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärset kindlaksmääramist sekundi

täpsusega kas tuvastusvahendiks oleva kaardi abil või muud samaväärset tuvastusvahendit,

sealhulgas mobiilset lahendust kasutades;

2) kasutatava tuvastusvahendi andmete salvestamist;

3) eristada, kas ehitusplatsil viibimise kestus on fikseeritud tuvastusvahendit kasutades või

süsteemis automaatselt või on see käsitsi sisse kantud;

4) andmevahetust Maksu- ja Tolliameti andmekoguga;

5) väljavõtte tegemist ehitusplatsil tuvastusvahendite kasutamise andmetest kogu ehitustsükli

jooksul ja vähemalt nelja kuu jooksul pärast ehitustööde lõppu;

6) üldisel tööajal või ettevõtte tööajal peatöövõtja määratud isikul digitaalse ja paberkandjal

väljavõtte tegemist ehitusplatsil viibinud või viibivate isikute kohta ning nende ehitusplatsil

viibimise kestuse kohta, samuti nende andmete edastamist X-tee kaudu;

7) registreerimissüsteemi sidumist spetsiaalse identifitseerimiskoodi kaudu iga asjaomase

ehitusplatsiga;

8) registreerimissüsteemis kogu andmetöötluse logimist ning logiandmete salvestamist selle

muutmist mittevõimaldaval kujul;

9) ehitusplatsil viibimise andmete edastamist Maksu- ja Tolliametile X-tee kaudu Maksu- ja

Tolliameti määratud formaadis;

10) paragrahvis 6 nimetatud tuvastusvahendi kasutamist ehitusplatsile sisenemise ja sellelt

lahkumise aja kindlaksmääramiseks.

§ 6. Tuvastusvahendiks olevale kaardile esitatavad nõuded

(1) Iga ehitusettevõtja hangib enda poolt ehitusplatsile lubatud töötajale tuvastusvahendiks

oleva kaardi, mis võimaldab elektroonsel registreerimissüsteemil tuvastada kaardi kasutaja

isiku.

(2) Tuvastusvahendiks oleva kaardi ja selle kasutaja vahelise seose tuvastamiseks peab kaart

suutma edastada kõrgsagedusel unikaalset identifitseerimiskoodi.

(3) Ehitusplatsil töötava isiku tuvastusvahendiks olevale kaardile peab olema kantud selle

kasutaja pilt, nimi, isikukood või sünniaeg ning kaardi kood.

(4) Ehitusplatsil töötavale isikule väljastatud tuvastusvahendiks olev kaart tuleb siduda tema

igakordse tööandjaga. Tuvastusvahendiks oleva kaardi seob uue tööandjaga isiku uus tööandja.

(5) Kui isikul on kehtiv tuvastusvahendiks olev kaart, võib ehitusettevõtja lubada isikul

kasutada tuvastusvahendina ka kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti, mobiilset rakendust või

muud samaväärset tuvastusvahendit, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise fikseerida

samaväärselt. Muu tuvastusvahend peab olema seotud isikule registreerimissüsteemis antud

tuvastuskoodiga.

(6) Peatöövõtja hangib korduvkasutatavad isikustamata kaardid või vajadusel muud

samaväärsed kaardid, mis võimaldavad elektroonilises registreerimissüsteemis fikseerida

isikud, kes viibivad ehitusplatsil seoses muude tööülesannetega, ja ehitusplatsi külastajad, kes

ehitustöid ei tee. Nende isikute ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks muu samaväärse

tuvastusvahendiga lõikes 5 sätestatud eelduseid ei kohaldata.

§ 7. Tuvastusvahendiks oleva kaardi väljastamise korraldamine

Tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamise korraldamise tagab Maksu- ja Tolliamet

järgmistel tingimustel:

1) kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna kaudu;

2) kaarte peab saama tellida töötaja jaoks ükshaaval või mitme töötaja jaoks korraga

koondandmefaili üles laadides;

3) kaart väljastatakse kolme tööpäeva jooksul selle tellimisest arvates;

4) kaart väljastatakse Eesti isikukoodi omavale isikule kehtivusajaga vähemalt viis aastat ja

Eesti isikukoodita isikule kehtivusajaga vähemalt kuus kuud ning külaliskaart väljastatakse

tähtajatuna;

6) kaarte väljastav isik kontrollib kaarte visuaalselt enne trükkimist ning tööandjale

väljastamist;

7) kaardi väljastamise eest ehitusettevõtjalt võetav tasu peab vastama selle valmistamisega

seotud kuludele ega tohi olla suurem kui kaheksa eurot.

§ 8. Tuvastusvahendiks oleva kaardi tellimine

(1) Ehitustööd tegevale isikule tuvastusvahendiks oleva kaardi tellimiseks esitab isiku tööandja

kaardi väljastajale töötaja foto ja järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) Eesti isikukood või selle puudumise korral tema sünniaeg ja isikut tõendava dokumendi

number.

(2) Tööandja annab tuvastusvahendiks oleva kaardi töötajale üle enne tema tööle asumist.

(3) Kaardi kadumisest või hävimisest teavitab kaardi väljastajat töötaja, kellele kaart oli

väljastatud.

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2023. aasta 1. oktoobril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

1

Rahandusministri määruse „Ehitusplatsil viibimise andmete kogumise tehnilised

nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile ja erijuhud,

nõuded ehitusplatsil viibimise registreerimissüsteemile ning

tuvastusvahendi taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Rahandusministri kehtestatava määrusega täpsustatakse ehitusettevõtjate maksukorralduse

seadusest (edaspidi MKS) tulenevaid aruandlusnõudeid ning kehtestatakse ehitusplatsil viibitud

aja fikseerimiseks vajalike registreerimissüsteemide ja ehitusplatsil viibivatele isikutele

väljastatavate tuvastuskaartide tehnilised nõuded.

MKS 23.03.2023 muudatusega1 loodi õiguslik alus ehitustööde töövõtuahela ning ehitusplatsil

viibitud aja kindlaks määramiseks. Töövõtuahela fikseerimiseks luuakse Maksu- ja Tolliameti

(edaspidi MTA) e-teenuste keskkonda rakendus, kus töövõtuahela iga lüli saab märkida ära enda

alltöövõtjad ning kus registreeritakse aruandluse lävendile vastavad ehitustööd. Ehitusplatsil

viibitud aja kindlaks määramiseks ja andmevahetuseks tuleb ehitustööde peatöövõtjal hankida

sobilik registreerimissüsteem. Ehitusettevõtjatel tuleb hankida oma töötajatele

standardiseeritud tuvastuskaardid, mille abil on võimalik fikseerida mistahes ehitusplatsile

sisenemine ja väljumine. Ehitusplatsi olemusest lähtuvalt (nt teede ehituses) võib olla vajalik

kaardi asemel mõne mobiilse lahenduse kasutamine ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise

fikseerimiseks.

Valdava osa aruandluseks vajaminevatest andmetest tuleb MTA andmekogus vaid kinnitada,

kuna need on MTA jaoks kättesaadavad riigi teistest andmekogudest. Ehitusplatsil viibitud aja

aruandlus on elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel automatiseeritud.

Aruandluse kohustuslikkuse määratlemisel lähtutakse samast lävendist ja praktikast, mille järgi

esitatakse täna Tööinspektsioonile2 (edaspidi TI) ehitustööde alustamise eelteade.

Ehitustööde kogu töövõtuahela tuvastamine ja registreerimine, samuti ehitusplatsil viibimise

aja aruandlus võimaldavad tagada ausamad konkurentsitingimused ehitusturul ning vähendada

ehituse valdkonna maksuriske, sh osalise ümbrikupalga maksmine. Ehituse valdkonna

maksuriske ei ole mõistlikult võimalik vähendada ainult maksukontrollidega.

Töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandlus võimaldab oluliselt parandada lisaks

välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse järelevalvet ning järelevalvet töötervishoiu ja

tööohutusalaste nõuete täitmise üle. Asjakohaseid andmeid on plaanis jagada Politsei- ja

Piirivalveametiga (edaspidi PPA) ning TIga.

1 Muudatus on vastu võetud 23.03.3022 ning jõustub 1.10.2023. Muudatuste tekst leitav Riigi Teataja veebis

aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/105042022001 2 Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2.

2

Ehitusplatsidel registreerimise andmeid saavad ettevõtjad kasutada ehitustööde planeerimisel,

nt projektide hinnakujundusel tööjõuressursi kulukuse osas. Paljudel suurtel ehitusplatsidel on

analoogsed registreerimissüsteemid juba ka kasutuses.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna

nõunik Anneli Valgma ([email protected]) koostöös Maksu- ja Tolliameti maksuauditi

osakonna arendusspetsialist Siim Tamme ([email protected]) ja juriidilise osakonna jurist

Maarja Silberiga ([email protected]),

Eelnõu osas on õiguslikke ettepanekuid teinud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Keeleliselt

toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud menetluses oleva eelnõuga, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi

2019. a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (edaspidi MKR määruse

eelnõu)3. Viidatud eelnõuga kehtestatakse MKS § 2510 alusel MTA andmekogusse kantavate

andmete loetelu ehitise, ehitustööde, tellija, ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning ehitusplatsil

viibivate isikute kohta. MKR määruse eelnõuga sätestatakse ka MTA e-teenuste keskkonnas

aruandluskohustuse täitmiseks vajalike andmetega tutvumise reeglid.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aruandluse eesmärk

Ehituse töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja kindlaksmääramise vajaduse on tinginud

keskmisest kõrgem maksurisk ehituses. Suurteks murekohtadeks on osalise ümbrikupalga

maksmine ja valeandmete esitamine käibemaksukohustuse vähendamiseks (valdavalt käibe

varjamine). Arvutuslik maksukahju suurus ümbrikupalga maksmise4 ja laekumata käibemaksu

tõttu on jätkuvalt kokku üle 20 miljonit euro aastas.

Maksueelise saamine moonutab tugevalt ettevõtluskeskkonda. Peatöövõtja teadlik või

hooletusest tingitud leppimine registreerimata tööjõu kasutamisega ehitusplatsil või

ehitusplatsil ehitusteenust pakkuvate ettevõtete fikseerimata jätmine soodustab ümbrikupalga

maksmist kogu töövõtuahela ulatuses ja soodustab ebaausat turueelist. Täiendav

aruandluskohustus suurendaks ehitussektoris kohustuste täitmise läbipaistvust.

Ehituses on ka väga kõrge välismaalastest töötajate osakaal, mis toob kaasa Eestis töötamise

õiguse üle riikliku järelevalve teostamise vajaduse. Paljude isikute puhul rikutakse Eestis

töötamise tingimusi või väärkasutatakse Eestis töötamise võimalusi. Näiteks ei pea tööandja

kinni nõudest maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmise brutokuupalga suurust töötasu,

välismaalasel ei ole Eestis töötamiseks seaduslikku alust, ta ei tööta nõuetekohaselt Eestis

3 Hetkel EIS-i kaudu ametlikul kooskõlastusringil (asub siinse eelnõuga samas EIS-i toimikus). 4 Puudutab sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensioni makset.

3

selleks antud õigusliku aluse järgi vms. Oluline on veenduda, et välismaalastel, kes ehitusplatsil

viibivad, on Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks seaduslik alus.

Ehitussektoris esineb probleeme ka töökeskkonna nõuete tagamisel, nt töötajate juhendamata

jätmine, puudulik tööohutuse süsteem, ebasobivad tööriided ning puudulik turvavarustus.

Töökeskkonna nõuete täitmata jätmisega kaasnevad raskete vigastustega või isegi surmaga

lõppevad tööõnnetused.

Töövõtuahelate ja ehitusplatsil viibitud aja kohta saadav teave võimaldaks PPA-l teostada

järelevalvet nii välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise kui Eestis töötamisega

seotud asjaolude ja tingimuste täitmise üle.

TI-l võimaldaksid saadavad andmed tõhusama järelevalve teostamist töötervishoiu ja

tööohutusalaste nõuete täitmise üle. Ehitustöödega seotud aruandluse sisseviimine looks

tehnilise võimaluse loobuda eraldi ehitamise alustamise eelteate nõudmisest, mille esitamine

on täna kohustuslik mahukamate ehitustööde korral.

Eelnõus ja seletuskirjas kasutatavatest terminitest

Ehitustööde töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja aruandluse lühendina kasutatakse

seletuskirjas teksti loetavuse huvides terminit ehitusplatside aruandlus ning vastava andmekogu

lühendina kasutatakse akronüümi TTKI.

Maksustamist puudutavates seadustes ei ole mõistlik ega vajalik sätestada valdkondade

mõisteaparaadiga konkureerivaid regulatsioone. Ehitamist puudutavates üksikasjades on

maksukorralduse seaduse ja selle rakendusaktide kavandamisel tuginetud ehitusseadustikule

ning Tööinspektsiooniga võrreldes täiesti erineva aruandluse vältimiseks töötervishoiu ja

tööohutuse seadusele.

Peatöövõtja mõiste sisustamisel saab lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Selle

seaduse § 11 punkti 6 kohaselt on peatöövõtja – ehitusettevõtja, keda ehitise omanik on

määranud juhtima ja korraldama ehitustöid ehitusplatsil.

Ehitusettevõtja (MKS § 2512) mõiste sisustamisel saab lähtuda viidatud ehitusseadustikus

kasutatavast määratlusest ilma seda MKSis või selle rakendusaktides üle kordamata.

Alltöövõtja mõiste on ehitusplatside aruandlusele mõnevõrra eriomasem, kuna puudutab

töövõtuahela registreerimist, milles iga järgmine ehitusettevõtja on eelmise ehitusettevõtja

suhtes alltöövõtja. Seega alltöövõtjana ei käsitleta üksnes ehitusettevõtjat, kellel on vahetult

leping peatöövõtjaga. Igal ehitusettevõtjal, kes ehitusplatsil ehitustöid teeb, on täpselt samad

õigused ja kohustused ning seega puudub vajadus sätestada ehitusplatside aruandluse tarvis

eraldi sellise alltöövõtja määratlust, kes on vahetult sõlminud lepingu peatöövõtjaga.

Alltöövõtja mõiste sisu avaneb MKS § 2512 punktis 1, mis kohustab esitama maksuhaldurile

andmed alltöövõtja tehtavate ehitustööde kohta ning selle alltöövõtja nime ja isiku- või

registrikoodi, kellelt ta ostab või on ostnud ehitise ehitamisega seotud teenuseid, või kinnitama

andmekogus kuvatud andmed enne ehitustööde alustamist.

4

Alltöövõtjana tuleb seega töövõtuahela registreerimise kontekstis käsitleda ehitusettevõtjat,

kellelt ostetakse ehitise ehitamisega seotud teenuseid. Ehitamisega seotud teenuste all peetakse

silmas eelkõige ehitustöid.

MKS § 2510 lõike 2 kohaselt esitatakse töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse

andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid tegevate alltöövõtjate ning

ehitusplatsil viibivate isikute kohta.

Ehitiseks on kõikvõimalikud ehitatavad objektid. Ehitusseadustik ei tee vahet ehitusobjektidel

sõltuvalt sellest, kas see on ehitustööde ajaks aiaga piiratud. Ka tööohutuse reeglid ei sõltu

ehitusobjekti aiaga piiramisest. Samuti ei ole MTA tuvastanud maksuriskide ja nende esinemise

erinevust sõltuvalt sellest, kas tegemist on aiaga piiratud või piiramata ehitusplatsiga.

MKS § 2513 lõige 4 ei anna alust välistada joonehitised aruandlusest, küll aga on antud võimalus

täita kohustusi viisil ja korras, mis konkreetse ehitusobjekti jaoks võimalik. Eelnõus on

joonehitisega seonduvat käsitletud järgmiselt:

1) määruse § 4 lõike 8 kohaselt on peatöövõtja kohustatud teavitama MTA-t, kui ehitusplatsi

asukohas ei ole objektiivsetel tehnilistel põhjustel võimalik elektroonilist

registreerimissüsteemi ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks jooksvalt kasutada füüsilisel

kujul ega telefoni või mobiilse rakenduse abil. Näiteks asub ehitusplats piirkonnas, kus puudub

püsiv internetiühendus. MTA-ga lepitakse sellisel juhul kokku seda ehitusplatsi puudutava

aruandluse esitamine määruses sätestatust erinevate intervallidega või erineval viisil. Norm

jätab avatuks, kuidas täpselt aruandluskohustuse täitmises kokku lepitakse. Oluline on, et

maksuhaldurini jõuaks seadusega ettenähtud info.

2) määruse § 6 lõike 5 kohaselt võib tuvastusvahendiks oleva kaardi olemasolul ehitusettevõtja

lubada isikul kasutada tuvastusvahendina ka kehtivat kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti,

mobiilset rakendust või muud samaväärset tuvastusvahendit, nt ka telefonikõnega kasutatavat

lahendust. Muu tuvastusvahend peab olema seotud isikule väljastatud tuvastuskoodiga ning

võimaldama ehitusplatsil viibimise fikseerida samaväärselt tuvastusvahendiks oleva kaardiga.

Ehitusobjektidel, kuhu ei paigaldata piirdeaedu ega turnikeesid, saab võtta kasutusele

paindlikumad mobiilsed lahendused, mis võimaldavad ehitusplatsil töötamise aega fikseerida

samaväärselt.

Ehitusplatsil viibimise aja fikseerimine ei puuduta ehitusplatsilt üle liikuvaid inimesi, näiteks

kortermaja renoveerimisel majas liikuvad elanikke, tänava remonditöödel tänavat ületavaid

liiklejaid ega muid ehitustöödega mitte seotud isikuid.

Aruandluse toimivuse hindamisel saame siinjuures tugineda Läti maksuhalduri positiivsele

kogemusele ehitusplatside aruandluse rakendamisel taristuehituses.

Määruse väljatöötamisel kaaluti võimalust registreerida ka ehitusplatsile kaupu transportivad

sõidukid. Läbirääkimistel ehitusettevõtjatega otsustati tulla selle küsimuse juurde tagasi

ehitusplatside aruandluse tõhususe analüüsi raames. Seni ei sätestata aruandluskohustust

ehitusplatsile kaupu transportivaid sõidukite kohta. Ka kaupu transportivad isikud ega nt

jäätmekäitlussõiduki juhid ei ole hõlmatud aruandlusega.

Aruandluskohustuse täitmise keskkond

5

Maksuhalduri juurde luuakse üks keskkond ehitusplatside ja alltöövõtuahela registreerimiseks:

töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem (edaspidi ka TTKI). Kogu andmevahetus

maksuhalduriga käib selle infosüsteemi vahendusel. TTKIs eeltäidetakse valdav osa andmetest

ehitisregistri, TarkTee rakenduse, äriregistri ja töötamise registri andmete pinnalt ning neid

andmeid uuesti sisestama ei pea. MKR määruses on kirjeldatud andmekoosseisud, mida MTA-

l (samuti PPA-l ja TI-l) on õigus ehitusplatsidega seotud järelevalve teostamiseks töödelda,

mistõttu andmete nimekiri paistab pikem, kui praktikas isikute poolt TTKI-sse kantavate

andmete nimekiri.

Töötaja ja külastaja kaartide tellimiseks saab olema kaardipakkuja juures eraldi veebikeskkond.

MTA korraldatud kaardihanke võitis ning kaartide tellimusi hakkab vastu võtma ja neid

väljastama Hansab AS. Vastav leping on sõlmitud viieks aastaks, mida on võimalik kahe aasta

võrra pikendada.

Ehitusplatsil viibimise aja andmeid esitab registreerimissüsteem automatiseeritult ning eraldi

käsitsi aruandlust ei ole.

Registreerimissüsteeme on võimalik teenusepakkujatel arendada ka sedasi, et täita kogu

aruandlus oma tarkvara vahendusel nagu täna võimaldavad raamatupidamisprogrammid.

Määrusega kehtestatavad õigused ja kohustused5

§ 1. Määruse reguleerimisala

Lõikes 1 sätestatakse üldine määruse reguleerimisala, milleks on ehitustöödest ja ehitustööde

töövõtuahelatest teavitamise ning ehitusplatsil viibimise andmete kogumise ja nende Maksu- ja

Tolliametile esitamise tehniliste nõuete kehtestamine ning elektroonilise registreerimissüsteemi

ja tuvastusvahendiks oleva kaardi tehniliste nõuete kehtestamine.

Lõige 2 viitab andmetöötluse eesmärkidele viitega MKS § 2510 lõikele 1, mille kohaselt

peetakse loodavat TTKI andmekogu MTA-le ja TI-le seadusega pandud ülesannete täitmise

tagamiseks ning selleks, et tagada PPA poolt välismaalaste Eestis ajutise viibimise, elamise ja

töötamise üle riikliku järelevalve teostamine.

Valdavalt lasuvad aruandlusega seotud kohustused peatöövõtjal, kuid osa kohustusi

puudutavad ka teisi ehitusettevõtjaid ja tellijat. Osa aruandlusega seotud kohustustest on

tööandja-põhised või lepingupartneri-põhised.

Registreerimissüsteemi nõuded puudutavad ka teenusepakkujaid. Nende pakutavad tööriistad,

tarkvara ja tehnilised lahendused peavad vastama määruse nõuetele.

Tuvastuskaardi funktsionaalsus ja tellimise reeglid puudutavad tuvastuskaarte väljastavat

isikut.

5 Rahandusministri määruses käsitletakse aruandluskohustusi paratamatult teatava üldistusega. Üksikasjalikumat

teavet MTA e-teenuse keskkonna kasutamise kohta ning elektrooniliste registreerimissüsteemide kohta leiab

MTA veebist aadressil: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-

ehituses

6

Määrusega ei reguleerita ehitustehnilisi, töötervishoidu ega tööohutust puudutavaid nõudeid.

Aruandlusega hõlmatud ehitusobjekt

Töövõtuahelast teavitamise ning ehitusplatsil viibimise aruandluse lävendi määratlemisel

lähtutakse samast ehitustööde mahust, mille kohta tuleb esitada Vabariigi Valitsuse 08.12.1999

määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“6 § 2 lõikes 1 nimetatud

ehitustööde alustamise eelteade. Viidatud normi kohaselt peab ehitusettevõtja esitama TI-lele

vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist määruse lisas toodud vormi kohase eelteate, kui:

1) tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20

isikut või

2) eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

Viidatud määruse kohaselt esitab ühisel ehitusplatsil ehitustööde alustamise korral ehitustööde

alustamise eelteate peatöövõtja.

Tööohutuses veendumiseks teeb TI järelevalvet selliste ehitustööde üle, mille eeldatav kestus

ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav

maht ületab 500 inimtööpäeva. Seda sõltumata sellest, mida ehitatakse või milliseid ehitustöid

tehakse.

Seega ehitusplatsil viibimise aega ega töövõtuahelat ei pea registreerima, kui ehitustöödele

kulub 30 tööpäeva või vähem ning ehitusplatsil töötab samaaegselt alati vähem kui 20 inimest

ja, kui ehitustööde eeldatav maht on väiksem kui 500 inimtööpäeva.

Selleks, et ehitusturule mitte täiendavat segadust tekitada ega topelt-reegleid kehtestada, lähtub

MTA aruandekohuse kindlaksmääramisel tänasest TI praktikast.

Nii nagu täna TI-le eelteatega hõlmatud ehitustööde puhul, lähtutakse ka siin eelkõige

konkreetse ehitusobjekti töömahust, mitte lepingu mahust. Näiteks aasta jooksul 10

bussipeatuse remonti ei loe TI reeglina üheks töömahuks, isegi kui töid tehakse samaaegselt.

Teadaolevalt ei ole tänaste hoolduslepingute hulgas kuigivõrd sellise mahuga ehitustöid, mis

vastaksid TI ehitustööde alustamise eelteate lävendile.

Kui töid ei loeta ehitusloal või -teatisel üheks objektiks, siis ka siinse aruandluse puhul ei loeta

neid üheks objektiks. Kindlasti tuleb arvestada, et kõike objektil toimuvat ei saa lugeda

ehitustööks, nt ehitusmaterjalide transport ehitusobjektile.

Reeglina on ühe tervikuna käsitletav ehitusobjekt hõlmatud nö ühe aruandlusega, sõltumata

sellest, kui palju erinevaid ehituslube selle objekti ehitamiseks antud on. Samuti vastupidi, kui

ehitusloa järgi on tegemist sõltumatute objektidega, siis neid ühe ehitusobjektina ei käsitleta.

Lisaks on oluline tähele panna, kas või kuidas ehituslubadel kirjeldatud ehitustööd on omavahel

seotud. Näiteks, mis võiks viidata, et tegemist on tervikliku ehitusobjektiga või vastupidi

sellele, et tegemist on eraldiseisvate ehitustöödega.

Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja aruandlusega uusi ega konkureerivaid tõlgendusi

aruandlusega hõlmatud ehitusobjekti (ehitustööde ulatuse) määratlemisele ei sätestata.

Erijuhtumite lahendused arutatakse võimaluse korral läbi TI-ga. Järelevalves lähtutakse sellest,

6 Määruse tekst on kättesaadav Riigi Teataja veebist aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021021

7

et reeglid, mis kehtivad ehitustöödega alustamise teadetele, võiksid olla asjakohased ka

ehitusplatside aruandlusesse puutuvalt.

Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas

ajaplaanis hindavad Rahandusministeerium ja MTA seaduse mõjusid ning aruandluskohustuse

laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel muudatuste

rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse koostöös

puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.

§ 2. Andmete esitamise kord

Määruse §-is 2 on täpsustatud aruandluskohustuse täitmise tehnilised üksikasjad.

Ehitustöödest teavitamise kohustused jagunevad peatöövõtja, tellija, omanikujärelevalve tegija

ja alltöövõtjate vahel, kusjuures andmete esitamise kohustus seisneb suuremalt jaolt MTA poolt

eeltäidetud andmete kinnitamises. Valdav osa andmetest eeltäidetakse riigi teistes

andmekogudes olevate andmete pinnalt (ehitisregister, TarkTee, äriregister, töötamise register)

ning tegelikkuses on väga vähe andmeid tarvis käsitsi sisestada. Näiteks isikute kohta andmete

esitamiseks piisab enamike isikute puhul isikukoodi või äriregistri koodi sisestamisest ning

ülejäänud andmed saab MTA kuvada vaid kinnitamiseks.

Lõikes 1 on sätestatud, et andmed ehitatava ehitise, ehitustööde, nende tellija ja ehitustöid

tegevate alltöövõtjate kohta esitatakse MTA e-teenuste keskkonnas. Juhul, kui andmeid on

võimalik MTA-l eeltäita, tuleb kinnitada MTA e-teenuste keskkonnas kuvatud andmete õigsust.

Vastavad andmekoosseisud kehtestatakse MKR määruse eelnõuga määruse § 531 lõigetes 3–

7.

MTA e-teenuste keskkonnas on võimalik juba enne andmete esitamise tähtaega aruande

mustand osaliselt täidetud andmetega ning esitada aruanne ametlikult siis, kui kõik andmed on

olemas (3 päeva enne ehitustöödega alustamist).

Siinjuures on MTA ehitanud oma andmekogu ja liidestused üles viisil, mis võimaldaks kõiki

aruandluseks vajalikke andmeid (mitte üksnes ehitusplatsil viibimise andmeid) esitada

elektroonilise registreerimissüsteemi vahendusel, ilma eraldi seadmest MTA e-teenuste

keskkonda sisenemata.

Lõikes 2 on sätestatud, et andmed ehitusplatsil viibimise aja kohta esitatakse elektroonilise

registreerimissüsteemi kaudu üle X-tee, mitte MTA e-teenuste keskkonnas käsitsi. Vastavad

andmekoosseisud kehtestatakse MKR määruse eelnõuga määruse § 531 lõikes 8.

Ehitusplatsil viibimise andmete aruandlus on MKS § 2511 lõike 1 punkti 3 alusel üles ehitatud

järgmiselt:

1) üks kord päevas iga isiku eelneval päeval ehitusplatsil viibimise summeeritud aja kohta, st

päeva lõpuks on näha ainult seda, et ehitustöötaja XY viibis päeva jooksul ehitusplatsil kokku

nt 8 tundi ja 10 minutit.

2) Maksu- ja Tolliameti poolt ette antud sagedusel kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul

iga isiku eelnevatel päevadel ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise kellaaegade kohta.

Seega mõnepäevase intervalliga peab edastama kellaajalist isikustamata teavet ehitusplatsil

viibimise kohta. Maksimaalselt kolm korda nädalas saab maksuhaldur teada, millistel

8

kellaaegadel ehitusplatsil viibiti – ilma nimedeta liikumine. Seega saab maksuhaldur infot

ehitusplatsile sisenemiste ja sealt väljumiste kohta, aga seda ilma viiteta konkreetsetele

isikutele.

Siinjuures esitatakse andmestik maksimaalselt kuni kolm korda nädalas nii, et see katab ära

kogu eelneva nädala ehk 2-3 päeva andmestik korraga. Konkreetsed nädalapäevad andmete

automaatseks esitamiseks paneb MTA paika teenusepakkujatega koostöös ning sõltuvalt

sellest, kuidas maksuhalduri infosüsteemide koormused võimaldavad.

Andmed ehitusplatsil tööülesannetega seoses viibinud isikute ja ehitusplatsi külastajate kohta,

kes ehitustöid ei tee, esitab peatöövõtja isikustamata kujul. Anonüümitud andmed on piisavad,

et maandada andmetega manipuleerimise riski.

Andmete töötlemise vastavust andmekaitsereeglitega analüüsiti MKS eelnõu väljatöötamisel.

Andmete saatmisel MTA-sse asendatakse isikuandmed süsteemis koodiga, mis ei võimalda

konkreetseid isikuid MTA-l tuvastada. Isikustamata kujul detailsete andmete aruandlus hoiab

aruandluskohustuse mõju isikute jaoks mõõdukal tasemel. Isikuandmete isikustamata kujule

viimise saab tehniliselt lahendada automatiseeritult registreerimissüsteemi rakenduses ning

teenusepakkujate sisendi põhjal mõjutab see süsteemi kasutamise hinda minimaalselt.

Isikustamata andmeid saaks MTA süsteemis võrrelda kord päevas esitatava isikustatud, kuid

päeva peale summeeritud andmetega.

Andmete detailsus ja nende esitamise sagedus muudavad aruandluse moonutamise piisavalt

tülikaks, et tagada võimalikult korrektne aruandlus võimalikult paljude kohustatud isikute

poolt. Iga elektroonilist andmetöötlussüsteemi saab luua hilisema andmete muutmise

võimalusega, kui see ei põhine plokiahela süsteemil või muul sarnast tehnoloogiat kasutaval

süsteemil, kus kõik muudatused arhiveeritakse ajalises järjestuses. Plokiahela kasutamine

andmete moonutamise ärahoidmiseks on kindlasti kallim ja keerulisem kui andmete sagedasem

automatiseeritud esitamine ning selle kasutamist registreerimissüsteemi turvalisuse tagamiseks

eelnõuga ette ei nähta. Küll aga nähakse ette kuni kolm korda nädalas detailsema isikustamata

teabe esitamise kohustus. See aitab tuvastada potentsiaalseid andmetega manipuleerimisi.

Näiteks tuleks tuleb sekundi täpsusega fikseeritud kellaajaliste andmete puhul välja, kui

mitukümmend isikut on sisenenud ehitusplatsile samal sekundil jne. Summeeritud aegadega

andmete põhjal ei ole selliseid järeldusi võimalik teha. Juhul, kui andmetega manipuleerimise

võimalusi ei vähendata, võib teabe esitamise kohustus osutuda sisult tühjaks kohustuseks,

isikud võiksid esitada MTA-le endale sobilikuks muudetud andmeid ning ehitusturu

konkurentsimoonutused jätkuksid tänases mahus.

Registreerimissüsteemid peavad suutma ehitusplatsil viibimise andmeid edastada

automatiseeritult. Peatöövõtja ega keegi muu ei pea andmete saatmiseks eraldi korraldust

andma ega andmeid käsitsi edastama.

§ 3. Töövõtuahelast teavitamine

Määruse §-ga 3 täpsustatakse töövõtuahelast teavitamise korraldust. Andmeid alltöövõtjate

kohta saab esitada jooksvalt vastavalt lepingute sõlmimise ja ehitustöödega alustamise ajale.

Andmekoosseisud sätestatakse MKR määruse eelnõuga. Sarnaselt ehitusobjektist teavitamisel

tuleb ka töövõtuahelast teavitamisel käsitsi sisestada andmeid minimaalselt. Kui

lepingupartneriks on Eesti isik, siis piisab registrikoodist või isikukoodist ning kõik ülejäänud

9

andmed liiguvad TTKIsse vastavatest andmebaasidest (äriregister, rahvastikuregister). MTA

juures registreeritud töötajate andmed täidetakse automaatselt kõik töötamise registri kannete

pinnalt. See võimaldab ka jooksvalt lubada ehitusplatsile siseneda uutel töötajatel,

värskendades registri andmeid.

Lõike 1 järgi algab töövõtuahelat puudutav aruandlus peatöövõtjast, kes töövõtuahelast

teavitamise kohustuse täitmiseks esitab andmed oma alltöövõtjate kohta, kellelt ta ostab või on

ostnud ehitise ehitamisega seotud töid või teenuseid.

Kuna tellijal on praktikas võimalik aruandlusega hõlmatud ehitise ehitamiseks vajalikke

ehitustöid tellida ka muult ehitusettevõtjalt kui peatöövõtjalt, tuleb tellijat sellisel juhul

käsitleda ehitusettevõtjana, kellel on kohustus esitada MTA-le andmed oma alltöövõtjate kohta.

Lõikes 2 on seega täpsustatud, et kui aruandluskohustusega hõlmatud ehitustööde tellija seab

end ehitusettevõtja positsiooni, st ostab või on ostnud ehituse ehitamisega seotud töid või

teenuseid ehitusettevõtjalt, kes ei ole peatöövõtja, rakenduvad tellijale MKS §-s 2512 sätestatud

ehitusettevõtja kohustused. Tellija peab sellisel juhul esitama MTA-le teabe oma alltöövõtjate

kohta. Töövõtuahelast teavitamise kohustuse täitmiseks on vaja peatöövõtjal aktiveerida TTKIs

tellija alltöövõtuahel, kuna tellijal ei ole ilma selleta andmekogule piisavat juurdepääsu. Poolte

kokkuleppel võib peatöövõtja esitada andmed tellija alltöövõtjate kohta ka ise. Seda normi ei

kohaldata juhul, kui tegemist on peatöövõtjalt ehitustööde tellimisega.

Peatöövõtja roll töövõtuahela registreerimisel piirdubki esimese alltöövõtulüli kohta andmete

esitamisega. Iga töövõtuahelasse kantud alltöövõtja esitab MTA e-teenuse keskkonnas andmed

omakorda enda alltöövõtjate kohta, kes osutavad samal ehitusplatsil ehitamisega seotud

teenuseid. Lõikes 3 on kirjeldatud edasised sammud, mis järgnevad peatöövõtja või tellija poolt

oma alltöövõtjate kohta teabe esitamisele. Iga töövõtuahelas registreeritud alltöövõtja esitab

(omakorda) andmed oma alltöövõtjate kohta, kes osutavad samal ehitusplatsil ehitamisega

seotud töid või teenuseid.

Lõikes 4 on selgitatud, et igal MTA-le teavitatud alltöövõtjal on kohustus sellekohase teavituse

saamisel kinnitada alltöövõtjaks olek. Juhul, kui andmed alltöövõtja kohta, isiku alltöövõtjaks

olemise kohta või tellitud ehitustööde kohta ei ole õiged, tuleb esitatud andmed tagasi lükata.

Ühel ehitusplatsil võib seega olla mitu töövõtuahelat, kui nt lisaks peatöövõtjast lähtuvale

töövõtuahelale on tellijast lähtuv töövõtuahel ja omanikujärelevalve töövõtuahel. Ka

omanikujärelevalve on käsitletav ehitustegevusena ning omanikujärelevalve tegijale laienevad

ehitusettevõtja (alltöövõtja) kohustused.

Töövõtuahela registreerimine toimub praktikas nii, et kui ettevõtja X on märkinud ettevõtja Y

oma alltöövõtjaks, siis ettevõtja Y saab e-postiga teavituse, et ta läheks kinnitaks enda

alltöövõtjaks olemist ning ehitustööde tegemist (kontrollides enne andmete õigsust).

Alltöövõtja registreerimisel piisab lepingupartneriks oleva ettevõtte registrikoodi teadmisest,

muu info täidetakse äriregistri andmete pinnalt.

TTKI on üles ehitatud viisil, mis võimaldab peatöövõtjal soovi korral kõik alltöövõtjad ise

registrisse kanda. Kõik kinnitused tuleb sellisel juhul siiski alltöövõtjatel ise teha töövõtuahelast

ülevalt alla järjekorras.

Kui tellija tellib ilma peatöövõtja vahenduseta ise ehitustöid, siis ta on käsitletav

ehitusettevõtjana MKS-i mõttes. Peatöövõtja peab tellija andmete juures sellisel juhul lisama

10

nö linnukese, et tekiks tellijast lähtuv töövõtuahel, kuhu saab töövõtuahela esimese lüli lisada

nii peatöövõtja kui ka tellija ise (mõlemal see õigus). Sealt edasi rakendub üldine regulatsioon,

kui tellija palgatud ehitusettevõte tellib omakorda alltöövõtu.

MTA loob võimaluse registris erinevad ehitusobjektid vajadusel aruandluses liita. Näiteks kui

üks peatöövõtja ehitab ühe arenduse raames kolme lähestikku asuvat elamut, mis on, ühe ühise

piirdeaiaga eraldatud. Töövõtuahel tuleb märkida endiselt eraldi iga ehitusobjekti kohta, kuid

ehitusplatsil viibimist saab fikseerida kolme hoone kohta ühiselt, sh ühes elektroonilises

registreerimissüsteemis. Tehniliselt on võimalik andmed kopeerida või üle kanda teisele

objektile.

Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja aruandluse analüüsi käigus hinnatakse, kas

jätkuarendustega saaks muuta mitut ehitusobjekti hõlmavat aruandlust teatud juhtudel

peatöövõtjale mugavamaks ning luua ühtne töövõtuahel kogu mitmest objektist koosneva

töömaa kohta, kui ei ole otstarbekas pidada seda objektide kaupa eraldi.

§ 4. Ehitusplatsil viibimise aja aruandlus ja selle erijuhud

Ehitusplatsil viibimise aja andmeid ei esitata käsitsi, vaid automatiseeritult elektroonilise

registreerimissüsteemi kaudu.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluse korraldust selgitavad määruse § 4 lõiked 1–3.

Lõike 1 kohaselt peab peatöövõtja tagama ehitusplatsile sisenemise ja ehitusplatsilt väljumise

fikseerimise elektroonilises registreerimissüsteemis kõigi ehitusplatsile lubatud isikute puhul:

1) ehitustöid tegevad isikud;

2) ehitusplatsi külastajad, kes ehitustöid ei tee;

3) ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibivad isikud, kes ehitustöid ei tee.

Lõikes 2 on ehitusettevõtjate soovil seatud peamiseks ehitusplatsile sisenemise ja sealt

väljumise fikseerimise vahendiks tuvastusvahendiks olev kaugloetav kaart. See kaart peab

võimaldama elektroonsel registreerimissüsteemil tuvastada kaardi kasutaja isiku ning tänu

sellele kantud fotole ja nimele on kasutatav ka esmase visuaalse tuvastusvahendina. Määruse

kohaselt võib aga ehitusplatsil viibimise aja fikseerida vajaduse korral ka muud samaväärset

tuvastusvahendit kasutades, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise fikseerida samaväärselt

kaardiga.

Lõikes 3 on sätestatud peatöövõtja kohustus anda ehitusplatsil seoses tööülesannetega viibivale

isikule ja ehitusplatsi külastajale, kes ehitustöid ei tee ja kellel ei ole tuvastusvahendiks olevat

kaarti, ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks isikustamata külastajakaardi või võimaldada

ehitusplatsil viibimise fikseerida muud samaväärset vahendit kasutades.

Kohustus tagada, et ehitusplatsile viibimise aeg fikseeritakse, tähendab peatöövõtjale

ehitusplatsi jaoks elektroonilise registreerimissüsteemi hankimist, millega ehitusplatsile

sisenemine ja sealt väljumine on võimalik fikseerida konkreetsele ehitusplatsile kõige

sobivamal viisil (kaart, mobiilne rakendus).

Elektroonilise registreerimissüsteemi kasutamiseks hangib iga tööandja oma töötajatele

kaugloetava kaardi, mis võimaldab elektroonsel registreerimissüsteemil tuvastada kaardi

11

kasutaja isiku. Ehitusplatsil viibimise võib fikseerida ka muud samaväärset tuvastusvahendit

kasutades.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluse erijuhud on sätestatud määruse § 4 lõigetes 4–7 .

Isikule, kes ehitusplatsil ehitustööde tegemisel vahetult ei osale, kuid toimetab ehitusplatsile

ehitustööde tegemiseks vajalikke kaupu või materjale, tuvastusvahendiks olevat kaarti ei pea

andma ning tema ehitusplatsil viibimise aega ei pea fikseerima (määruse § 4 lg 4).

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluse suhtes kehtestatakse erandid riigisaladuse kaitse

tagamiseks riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitustöödele.

Ehitusplatsil viibimise aruandluseks elektroonilise registreerimissüsteemi abil on tarvis

internetiühendust. Riigikaitselise ehitise ehitusplatsil aga on tavapärane veebiühendus

katkestatud ning ehitusplatsile sisenevate isikute kontrollimiseks kehtivad valdkonna erireeglid.

Määrusekohase ehitusplatsil viibimise aja aruandluse sisseviimine ei ole seega võimalik.

Määruse § 4 lõike 5 kohaselt seega sellise ehitise ehitusplatsile elektroonilist

registreerimissüsteemi ei paigaldata ning ehitusplatsil viibimise andmeid ei esitata.

Lõike 6 kohaselt esitab MTA-le teabe selle kohta, kas ehitusobjekti puhul on tegemist

riigikaitselise ehitisega või julgeolekuasutuse ehitisega tellija (riik), või tellijaga kokkuleppel

peatöövõtja. Kaitseministeeriumi valitsemisalas võivad riigikaitseliste ehitustööde tellijateks

olla Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseliit.

Riigikaitselise ehitise ja julgeolekuasutuse ehitisega seotud aruandluse detailsus sõltub sellest,

millised andmed on kantud ehitisregistrisse või TarkTee rakendusse.

Kui reeglina saab alltöövõtuahelasse kuulumise andmete kinnitamise märkida TTKI-s ära enda

töötajad, kes on konkreetsele ehitusplatsile lubatud (või märkida ära ka kõik töötajad), siis

riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ehitusplatsile lubatud (töötamise registrisse kantud)

ehitustöötajaid ära ei märgita.

Lõige 7 sätestab erireegli juhuks, kui määrusekohane ehitusplatsil viibimise aruandlus ei ole

tehniliselt võimalik. Peatöövõtja on kohustatud teavitama MTA-t, kui ehitusplatsi asukohas ei

ole objektiivsetel tehnilistel põhjustel võimalik elektroonilist registreerimissüsteemi

ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks jooksvalt kasutada füüsilisel kujul ega telefoni või

mobiilse rakenduse abil. MTA-ga lepitakse kokku seda ehitusplatsi puudutava aruandluse

esitamine määruses sätestatust erinevate intervallidega või erineval viisil.

Juhul, kui ehitusplatsil selle asukohast või muudest objektiivsetest põhjustest tulenevalt (nt

pideva mobiilside puudumine) ei ole võimalik jooksvalt kasutada ei füüsilist kaardilugerit ega

mobiilseid võimalusi ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks, siis see iseenesest ei ole

aruandlusest vabastamise aluseks. Registreerimissüsteemid on võimelised töötama ka ilma

veebiühenduseta. Seega saab probleemi lahendadaandmete esitamise ajaks veebiühenduse

loomisega.

Oluline on tagada võrdsed aruandluskohustused kõigile ehitusettevõtjatele, kes teostavad

võrreldavas mahus ehitustöid

§ 5. Nõuded elektroonilisele registreerimissüsteemile

12

Määruse § 5 adressaat on eelkõige elektrooniliste registreerimissüsteemide pakkuja.7

Ehitusplatsile paigaldatav elektrooniline registreerimissüsteem peab võimaldama:

1) ehitusplatsile sisenemise ja sealt väljumise aja usaldusväärset kindlaksmääramist sekundi

täpsusega kas tuvastusvahendiks oleva kaardi abil või muud samaväärset tuvastusvahendit,

sealhulgas mobiilset lahendust kasutades;

2) kasutatava tuvastusvahendi andmete salvestamist;

3) eristada, kas ehitusplatsil viibimise kestus on fikseeritud tuvastusvahendit kasutades,

süsteemis automaatselt või käsitsi sisse kantud;

4) andmevahetust MTA andmekoguga;

5) väljavõtte tegemist ehitusplatsil tuvastusvahendite kasutamise andmetest kogu ehitustsükli

jooksul ning vähemalt nelja kuu jooksul pärast ehitustööde lõppu;

6) üldisel tööajal või ettevõtte tööajal peatöövõtja määratud isikul digitaalse ja paberkandjal

väljavõtte tegemist ehitusplatsil viibinud või viibivate isikute kohta ning nende ehitusplatsil

viibimise kestuse kohta, samuti nende andmete edastamist üle X-tee;

7) registreerimissüsteemi sidumist spetsiaalse identifitseerimiskoodi kaudu iga asjaomase

ehitusplatsiga;

8) registreerimissüsteemis kogu andmetöötluse logimist ning logiandmete salvestamist selle

muutmist mittevõimaldaval kujul;

9) ehitusplatsil viibimise andmete edastamist MTA-le üle X-tee ameti poolt määratud

formaadis;

10) määruse §-s 7 nimetatud tuvastusvahendi kasutamist ehitusplatsile sisenemise ja sellelt

lahkumise aja kindlaksmääramiseks.

Turul pakutavate elektrooniliste registreerimissüsteemide hulgast tuleb valida selline, millel on

määrusega ettenähtud funktsioonid (sarnaselt nt raamatupidamisprogrammidega). Vastavatel

teenusepakkujatel on selge huvi aruandluskohustust täita võimaldava teenuse pakkumise vastu

ning Eesti turul on saada mitmeid sobivaid registreerimissüsteeme.

Teenusepakkujate jaoks on määruse § 5 suuniseks oma pakutava toote ja teenuse arendamisel.

Pakkudes aruandluskohustuse täitmiseks sobivat elektroonilist registreerimissüsteemi, vastutab

teenusepakkuja süsteemi sobiliku funktsionaalsuse eest. See peab tagama, et turul pakutakse

kvaliteetseid tööriistu aruandluskohustuse täitmiseks. MTA veebilehel on jooksvalt täienev

nimekiri neist teenusepakkujateks, kes on küsinud liidestuse dokumentatsiooni ning palunud

avaldada enda kui sellise teenusepakkuja andmed, kes plaanib hakata pakkuma TTKIga

liidestuvat elektroonilist registreerimissüsteemi. Elektroonilise registreerimissüsteemi võib

tellida mistahes teenusepakkujalt, kes pakub määruses sätestatud tehnilistele võimalustele

vastavaid elektroonilisi registreerimissüsteeme. Juhul, kui registreerimissüsteemil ei ole kogu

nõutavat võimekust, puudub peatöövõtjal võimalus aruandluskohustust nõuetekohaselt täita.

Vaba turu tingimused peavad tagama mõistliku hinnaga teenused. Registreerimissüsteemi võib

tellida ka välisriigi ettevõtjalt. MTA andmetel on registreerimissüsteemi rendihinnad täna

ligikaudu 500 eurot kuus sellise ehitusplatsi puhul, kus on kaks läbipääsu ja kuni 100 töötajat

(üldistatult).

77 MTA on avaldanud oma veebilehel nimekirja ettevõtetest, kes pakukuvad aruandluskohustuse täitmiseks

sobivaid elektroonilisi registreerimissüsteeme: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-

ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-ehituses

13

Teenusepakkujad on kohustatud tagama, et registreerimissüsteem suudab eristada, kas andmed

on saadud registreerimise kaudu, käsitsi sisestatud või automaatselt genereeritud (nt südaööl

seisu nullimine). Võib juhtuda, et töötaja unustab fikseerida ehitusplatsilt väljumise ning

ehitusplatsil viibimise aeg võib seetõttu süsteemis venida südaööni – sõltuvalt sellest, kuidas

registreerimissüsteemides on automaatsed väljalogimised seadistatud. Selliseid tegelikkust

mitte kajastavaid andmeid on võimalik käsitsi parandada. Registreerimissüsteem peab

võimaldama automaatselt mõõdetud ja käsitsi korrigeeritud andmeid eristada ning näidata, et

edastatud andmed on käsitsi korrigeeritud.

Registreerimissüsteem peab suutma nii andmeid saata kui vastu võtta. Vastu on eelkõige vaja

võtta veateateid. Kasulik on võimekus võtta vastu aruandekohustuse täitmisel vajalikke

andmeid, et ei peaks andmeid topelt sisestama ja täitma. Näiteks ehitusettevõtjate TTKIs

ehitusplatsile lubatud töötajateks märgitud isikute tuvastusvahendite andmed.

Registreerimissüsteem peab suutma salvestada seal tehtavad toimingud – st looma toimingute

logi, et välistada võimalikke süsteemi manipulatsioone.

Samuti on teenusepakkuja kohustus tagada, et registreerimissüsteemist saaks vajadusel teha

lihtsa nupulevajutusega andmete väljavõtteid, sh vajaduse korral isikustatud kujul. See on ka

peatöövõtja huvides, et ei peaks registreerimissüsteemist käsitsi andmeid otsima. Väljavõte

peaks sisaldama iga isiku puhul platsile sisenemise-lahkumise-sisenemise jne kellaajalist infot,

sh hetkeseisu ehitusplatsil viibijatest.

Võimaldama peaks nii digi- kui paberväljavõtet. Digitaalse väljavõtte puhul oleks eelduslik

selle edastamine maksuhalduri infosüsteemi (tavapärase igapäevase andmestiku kujul selle

hetke seisuga) ja varuvariandina e-kirjaga failina (nt Excel fail). Paberkandjal väljavõte oleks

varuvariant, kui on suuremad tehnilised tõrked.

Ülevaadet ehitusplatsil viibimise kohta võib olla vaja nii maksumenetluse kui ka kohapealse

kontrolli raames. Ehitusplatsi kontrollis saaks tulevikus MTA järelevalvega tegeleja

nutitelefoniga skaneerida ehitaja töötaja kaarti ja saada kohe ekraanile nii TÖR info kui ka fakti,

kas antud ajahetkel paistab isik olevat platsile registreeritud.

Registreerimissüsteem peab toetama kaardi lugemist, st igale ehitusplatsile sisenemist ja

väljumist peab olema võimalik registreerida igal juhul standardse kaugloetava kaardiga. See

võib olla tagatud ka nt ühe seadmega/mobiiliga objekti soojakus/kontoris, kui ehitusplatsi

peamine registreerimissüsteem on näiteks mobiilirakendusel põhinev.

Muid elektroonilise registreerimise viise/tuvastusvahendeid saab seega kasutada isikute puhul,

kellele on väljastatud ka standardne kaugloetav kaart. Registreerimissüsteem võib olla

peaasjalikult üles ehitatud ka mõnele mobiilsele ehitusplatsil viibimise fikseerimise

funktsionaalsusele, kuid igal juhul peab süsteem suutma lugeda ka töötaja kaarti. Siinjuures

kaarti on võimalik tehniliselt „lugeda“ ka nutitelefoniga, st täiendavat füüsilist seadet ei ole

tingimata soetada vaja.

Piiritletud ehitusobjektil on kõige otstarbekam kasutada kaardiga sisenemist võimaldavaid

registreerimissüsteeme. Kõikidel teistel ehitusobjektidel, mis paikenvad suuremal alal või on

piiramata, on kõige otstarbekam kasutada peamiselt registreerimissüsteeme, mis võimaldavad

ehitusplatsile sisenemist fikseerida telefonikõnega või mobiilirakenduse kaudu, st ilma füüsilist

kaarti kasutamata.

14

Registreerimissüsteem peab suutma aru saada, kas isik fikseeris oma ehitusplatsil viibimise

kaardiga, mobiilirakendusega, sissehelistamise kaudu või muud tehnilist lahendust kasutades.

Igal tuvastusvahendil peab süsteemisiseselt olema oma kood, mille järgi maksuhalduril on

võimalik selle taga olevaid isikuid kokku viia.

§ 6. Tuvastusvahendiks olevale kaardile esitatavad nõuded

Lõike 1 kohaselt on iga ehitusettevõtja, st iga tööandja kohustus hankida enda poolt

ehitusplatsile lubatud töötajale tuvastusvahendiks olev määruse §-s 8 nimetatud kaugloetav

kaart, mis võimaldab elektroonsel registreerimissüsteemil tuvastada kaardi kasutaja isiku.

Siin on arvesse võetud ehitusettevõtjate soovi ja vajadusi standardiseeritud kaardi kasutusele

võtmiseks. Lisaks ehitusplatsile sisenemise ja sealt fikseerimisele võimaldab tuvastusvahendiks

olev kaart ka isiku esmast visuaalselt tuvastamist. Standardiseeritud kaarti on võimalik kasutada

mistahes ettevõtja mistahes ehitusplatsil, kuna see ühildub kõigi määruses ettenähtud

tehnilistele nõuetele vastava elektrooniliste registreerimissüsteemidega. Seega kui isikul on

mitu tööandjat ja ta töötab ka erinevatel ehitusplatsidel, saab ta kasutada ühte ja sama

tuvastusvahendiks olevat kaarti oma ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks.

Kaardile omistatud unikaalne kood (mille MTA-le esitab kaartide väljastaja) võimaldab

töödelda MTA-l isikute ehitusplatsil viibimise andmeid ning viia töötaja andmed kokku tema

iga tööandjaga. Kaartide hankimine on seega kohustuslik (ning töötaja jaoks vajalik igal

suuremal ehitusplatsil), kuid see ei pea olema primaarne vahend ehitusplatsil viibimise aja

fikseerimiseks.

Lõige 2 on suunatud kaugloetavate kaartide väljastajale, et tagada kaardi ja selle kasutaja

vahelise seose tuvastamine ning selleks vajaliku kõrgsagedusel unikaalse identifitseerimiskoodi

edastamine.

Selleks, et kaarti saaks ehitusplatsil kasutada ka lihtsa visuaalse tuvastusvahendina, peab kaardi

väljastaja kandma kaardile selle kasutaja pildi, nime, isikukoodi või sünniaja ning kaardi koodi

(lg 3). Selle kaardi puhul ei ole tegemist isikut tõendava dokumendiga.

Ehitusplatsile sisenemise fikseerimise võimaldamiseks on tarvis ehitusplatsil töötavale isikule

väljastatud tuvastusvahendiks oleva kaardi sidumine tema igakordse tööandjaga. See tähendab,

et tööandja vahetumisel ei ole tarvis töötajale uut kaarti hankida (määruse § 7 p 4 kohaselt

kehtib kaart viis aastat, Eesti isikukoodita isiku kaart kuus kuud ning külaliskaart on tähtajatu).

Tuvastusvahendiks oleva kaardi seob uue tööandjaga isiku uus tööandja (lg 4). Samas on MTA

arendanud TTKI viisil, mis võimaldab siduda töötaja kaardi tema tööandjaga ka automaatselt.

Nagu juba eelnevalt selgitatud, ei ole kaugloetava kaardi kasutamine ehitusplatsil viibimise aja

fikseerimiseks ainus tehniline võimalus. Selleks on lõikes 5 sätestatud ehitusettevõtja õigus

lubada isikul kasutada tuvastusvahendina ka kaugloetavat ID-kaarti, elamisloakaarti, mobiilset

rakendust või muud tuvastusvahendit, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise fikseerida

samaväärselt. Selle eelduseks on, et isikule on väljastatud ka tuvastusvahendiks olev kaart. Muu

tuvastusvahend peab olema seotud isikule registreerimissüsteemis omistatud tuvastuskoodiga.

Määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks

muu samaväärse tuvastusvahendiga käesolevas lõikes sätestatud eelduseid ei kohaldata, st

nende puhul ei nõuta kaardi olemasolu.

15

Lõike 6 kohaselt hangib kõikidele teistele ehitusplatsi külastajatele kaugloetavad kaardid

peatöövõtja. Need on määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud seoses muude

tööülesannetega viibivad isikud ja ehitusplatsi külastajad, kes ehitustöid ei tee.

MTA arendab aruandluskeskkonna nii, et väljastatud kaartide andmed tulevad TTKI-sse

kaardipakkujalt ning kaardid aktiveeritakse automaatselt. Tööandja peab TTKI-s märkima, kes

töötajatest on lubatud millisele ehitusplatsile. Tööandja võib lubada ka kõik töötajad kõigile

ehitusplatsidele, kui ta ei soovi töötajaid ükshaaval TTKI-s ära märkida.

§ 8. Tuvastusvahendiks oleva kaardi väljastamise korraldamine

Määruse § 8 adressaadiks on MTA ning tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastaja. Kaartide

väljastamisekorraldamisel peab jälgima, et:

1) kaartide tellimine peab olema võimalik kaarte väljastava isiku veebikeskkonna kaudu;

2) kaarte peab saama tellida töötaja jaoks ükshaaval või mitme töötaja jaoks korraga

koondandmefaili üles laadides;

3) kaart väljastatakse kolme tööpäeva jooksul selle tellimisest arvates;

4) kaart väljastatakse Eesti isikukoodi omavale isikule kehtivusajaga vähemalt viis aastat, Eesti

isikukoodita isikule kehtivusajaga vähemalt kuus kuud ning külaliskaart tähtajatuna;

6) kaarte väljastav isik kontrollib kaarte visuaalselt enne trükkimist ning tööandjale

väljastamist.

7) kaardi väljastamise eest ehitusettevõtjalt võetav tasu peab vastama selle valmistamisega

seotud kuludele ega tohi olla kõrgem kui kaheksa eurot.

Standardsete kaugloetavate kaartide hanke võitis Hansab AS, kellega sõlmiti leping viieks

aastaks kaheaastase pikendamise võimalusega. Hanke tulemusel kujunes ühe kaardi hinnaks

6,67€, millele lisandub käibemaks. Töötaja kaardi kehtivusaeg on seejuures üldjuhul 5 aastat

ning külastaja kaart on piiramatu kehtivusajaga. Kaart on standardne ning seda saab kasutada

nii paljudel ehitusplatsidel kui tarvis.

§ 9. Tuvastusvahendiks oleva kaardi tellimine

Määruse § 9 sätestab tööandjale lihtsad kaardi tellimise ja töötajale üleandmise reeglid ning

töötaja poolse kaardi kadumisest teavitamise kohustuse.

Lõike 1 kohaselt on kaardi tellimiseks vaja isiku:

1) fotot;

2) ees- ja perekonnanime;

3) Eesti isikukoodi või selle puudumisel tema sünniaega ja isikut tõendava dokumendi numbrit.

Töötamise registrisse kantud töötajatele saab standardiseeritud kaardid tellida töötamise registri

väljavõtte alusel, lisades andmetele juurde töötajate fotod.

Lõige 2 kohustab tööandjat andma tuvastusvahendiks oleva kaardi töötajale üle enne tema

tööleasumist.

Lõige 3 kohustab töötajat teavitama kaardi väljastajat talle väljastatud kaardi kadumisest või

hävimisest.

16

Kaardid aktiveeritakse ehitusplatsil kasutamiseks automaatselt, selleks tööandja ega töötaja

midagi tegema ei pea.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. oktoobril, kui jõustuvad maksukorralduse

seaduse vastavad sätted.

Aruandlus hakkab kohalduma MKS § 16818 kohaselt ehitustöödele, millega alustatakse 2023.

aasta 1. oktoobril või hiljem.

Erandina on töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka

suuremahulisemad ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, kuid mille

eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluskohustuse rakendumisel ning järelevalve teostamisel

arvestatakse tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamisega alustamise võimalikku viivitust

ning viivitust MKR põhimääruse muudatuste jõustumisel. Määruse jõustumiseks ei ole

võimalik määrata seaduse muudatustest hilisemat tähtaega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus sisalduvatel muudatustel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõjude osas on toodud maksukorralduse seaduse muudatuste mõjud.8

4.1 Kaasnev mõju: Mõju majandusele

Sihtrühmad. Mõjutatud isikud on ehitusettevõtjad, nende töötajad ja kaudselt ka ehitusteenuse

tellijad. Siinjuures on oluline, et puudutatud on ka välismaalastest töötajad, kes soovivad Eestis

ajutiselt viibida ning Eestis elada ja töötada ehitussektoris. Ajutise töötamise puhul taotletakse

enamasti koos lühiajalise töötamise registreerimisega pikaajalist viisat ning pikemaajalisel

töötamisel tähtajalist elamisluba töötamiseks. Elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on

õigus Eestis üldjuhul töötada.

Sihtrühm ehitusettevõtjad. TI andmete kohaselt on viimastel aastatel ehitusnõuete määruse kriteeriumidele vastavate

ehitustööde alustamise eelteateid esitatud 600-700 aastas. Praegu kasutab eelteates esitatud

andmeid üksnes TI tööohutuse eesmärkidel.

Mõju on keskmine, kuna puudutab 2018. –2020. aasta andmete kohaselt umbes 600-700 objekti

aastas, mis jagunesid 2018. aastal 220, 2019. aastal 192 ning 2020. aastal 175 peatöövõtja vahel.

Eeldatav objektide arv moodustab väikese osa kõigist ehitusobjektidest. Ainuüksi ehituslubasid

eluhoonete, mitteeluhoonete ning rajatiste ehitamiseks väljastati 2019. aastal rohkem kui

13 000. Ka puudutatud peatöövõtjate arv on võrreldes kogu ehitussektori ettevõtetega väike,

moodustades kõigest u 2% kõigist aktiivselt tegutsevatest ehitusettevõtetest. Arvestades

8 Eelnõu menetlusinfo on leitav Eelnõude Infosüsteemist:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/289fc20c-05ff-42f0-bbef-4f7ce41f35c6

17

aruandekohustuse püsivat olemust, võib eeldada, et suurem osa ehitusettevõtjatest puutub

mingil hetkel sellega kokku, nt alltöövõtjana. 2020. a andmetel oli ehitustööde kestvus

keskmiselt u 7 kuud.

Ehitustööde hinnatõusu prognoos saab olla vaid äärmiselt hinnanguline. Aruandekohustusega

lisanduva otsese rahalise kulu suurus sõltub olulises määras sellest, kas peatöövõtja omab

seadistatavat registreerimissüsteemi või peab vajaliku riistvara ja tarkvara soetama/rentima.

Täna on mitmetel peatöövõtjatel sarnased süsteemid vabatahtlikult juba kasutusel ning nende

puhul ei ole märkimisväärset kulude kasvu objekti kohta oodata. Aruandekohustusega lisanduv

otsene rahaline kulu registreerimissüsteemi ja töötaja kaartide näol ei too kindlasti kaasa

ehitustegevuse hinna märgatavat kasvu, kuna ligikaudu 500 euro juurde jääv kulu ühe

ehitusobjekti kohta kuus juhul, mil peatöövõtja rendib vajaliku riist- ja tarkvara, on võrreldes

ehituse kogukuluga väga väike. Märkimisväärset hinnavahet ei ole eelduslikult ka

registreerimissüsteemidel, mida on võimalik kasutada lisaks mobiilseid lahendusi kasutades.

Oluline on tähele panna, et töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aja aruandlus ei puuduta

ehitusplatsi piiramist, kohustust paigaldada ehitusplatsile täiendavaid turnikeesid vmt.

Maksualase aruandluse jaoks on oluline omada elektroonilist registreerimissüsteemi ning

ehitusplatsil viibimise aja fikseerimiseks kas tuvastusvahendiks olevat kaarti, mille kõrval võib

kasutada ka mobiilseid lahendusi (nt taristuehituses). Siinjuures sellised ehitajate kaardid

hangib oma töötajatele iga ehitusettevõtja ise (tööandja).

Aruandekohustusel on kaudne suurem mõju ehitusturule maksukohustuste parema täitmise

kaudu.

Tuvastusvahendiks olevate kaartide kasutamine loob senisest oluliselt mugavama ehitusplatsile

sisenemise korra, kuna samaaegselt ei pea kaasas kandma mitmeid kaarte. Tuvastusvahendiks

olev kaart võimaldab ka saada esialgset teavet isiku kohta, sh selleks, et veenduda isiku õiguses

ehitusplatsil viibida.

Ehitustöödega seotud andmete kogumise ja esitamisega seotud kohustuste rikkumise eest ette

nähtaval rahatrahvil on mõju eelkõige ettevõtja mainele. MKS § 154 ette nähtud rahatrahve on

MTA määranud seni pigem väikeses summas9. Maksimaalne trahvisumma on juriidilisele

isikule olnud 1700 eurot. Füüsilisele isikule on määratud maksimaalse suurusega rahatrahv 900

eurot. Kõige väiksemad rahatrahvid on olnud vastavalt 80 ja 60 eurot. Keskmine trahvisumma

on jäänud 700 ja 300 euro juurde.

Sihtrühm ehitustöötajad

Tabel 4. Lühiajalise töötamise registreerimiste ja tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluste arv

2017-2020 (allikas: PPA)

2017 2018 2019 2020

Lühiajalise töötamise

registreerimise taotlused 8377 21 759 34 843 26 140

Esmakordsed tähtajalise

elamisloa töötamiseks taotlused 1786 3086 2584 2127

9 Vaadeldud periood 1.1.2008-30.9.2021

18

Ehitustööd tegevate isikute sihtrühma suurus on ehitusettevõtjate esialgsel hinnangul ligikaudu

40 000 inimest. Eesti Panga arvutuste järgi oli 2019. aasta esimeseks pooleks ehitussektoris

hõivatute arv kasvanud kuni 51 000 inimeseni. Kogu tööealist elanikkonda (600 000 inimest)

arvestades on sihtrühma suurus väike – ligi 8%.

Nagu eelnevalt öeldud, töötas Eesti Panga Tööturu Ülevaate 2/201910 järgi Eestis asuvates

ehitusettevõtetes 2019. aasta esimesel poolel veidi üle 51 000 Eesti elaniku ehk 8% Eestis

hõivatud residentidest. Seda oli 1400 Eesti elaniku ehk 2,8% võrra rohkem kui 2018. aasta

esimesel poolel. Sama kiiresti suurenes MTA andmetel ehitussektoris hõivatud ja Eestisse

tööjõumakse maksvate inimeste arv. Ettevõtete andmetele tuginedes oli hõive kasv

ehitussektoris 2019. aasta alguses aga üle kahe korra kiirem. Ettevõtlusstatistika hõives

kajastuvad kõik Eestis asuvates ettevõtetes töötavad inimesed sõltumata sellest, kas nende

tööjõumaksud laekuvad Eestisse või mitte.

PPA andmetel töötas 2019. aasta esimesel poolaastal suurim osa ehk veidi üle kolmandiku

Eestis töötavatest lühiajalistest töötajatest ehituse tegevusala ettevõtetes. Ka vastavate kehtivate

töölubade arv suurenes 2018. aastaga võrreldes hüppeliselt: 2018. aasta I ja I kvartali 2237 ja

3123 tööloalt 4580 ja 6223 tööloale 2019. aasta I ja II kvartaliks. Kuna Eesti elanike hõivet

kajastava tööjõu-uuringu ning MTA andmed ehituse tegevusala hõive kasvu kohta on olnud

väga sarnased, kuid ettevõtlusstatistika viitab kiiremale hõive kasvule, võib eeldada, et suur osa

2019. aastal lisandund lühiajalistest töötajatest on siia tööle tulnud vähem kui kuueks kuuks.

Tabel 5. Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste arv tööandja põhitegevusala lõikes

2017-2020 (allikas: PPA)

2017 2018 2019 2020

Ehitus 3454 8020 12 188 9386

Tabel 6. Lühiajalise töötamise registreerimise positiivsed otsused tööandja põhitegevusala

lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)

2017 2018 2019 2020

Ehitus 2944 7240 10 884 7634

Tabel 7. Esmakordsed tähtajalise elamisloa töötamiseks taotlused tööandja põhitegevusala

lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)

2017 2018 2019 2020

Ehitus 410 610 291 206

Tabel 8. Esmakordsete tähtajaliste elamislubade töötamiseks positiivsed otsused tööandja

põhitegevusala lõikes 2017-2020 (allikas: PPA)

2017 2018 2019 2020

Ehitus 291 403 277 190

Sihtrühm tellijad. Nagu eelnevalt viidatud, on puudutatud ehitusobjekte aastas 600-700.

Ehitustööde tellijate ehk ehitise omanike arv on seega võrreldes Eesti elanike koguarvuga

tõenäoliselt väike. Täielikult ei saa välistada, et tellijale võib ehitusteenus

registreerimissüsteemi soetamise ja haldamise kulude võrra väga vähesel määral kallimaks

minna. Seda juhul, kui ehitusteenuse pakkuja ei arvesta aruandekohustusega seotud kulusid

10 Tööturu Ülevaated on kättesaadavad Eesti Panga veebis aadressil:

https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/tooturu-ulevaade

19

muude ehitamisega seotud kulude hulka. Puudutatud objektid on suuremahulised, mille kõrval

elektroonilise registreerimissüsteemi kulu on tervikut arvestades väike. Seda eriti arvestades, et

sama süsteemi saab kasutada järjest erinevatel objektidel. Vt ka sihtrühm ehitusettevõtjad.

Mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus. Mõju on vajalike investeeringute ning andmete

edastamise osas regulaarne. Muudatuse tulemusel peab peatöövõtja hankima või rentima

ehitusplatsi elektroonilise registreerimissüsteemi, mis võimaldaks ehitusplatsile sisenevate ja

sealt väljuvate isikute elektroonilist registreerimist. Mõju ulatus on keskmine ning puudutab

majanduslikult peamiselt peatöövõtjaid, kes vastutavad elektroonilise registreerimise eest

ehitusplatsil. Peatöövõtjal on võimalus turul pakutavatest toodetest valida endale tehniliselt ja

hinna poolest kõige sobivam lahendus. Kategooriliselt ei saa välistada lihtsamate

registreerimissüsteemide kasutamist, kuid silmas tuleb pidada, et eesmärki aitab kõige

tõhusamalt täita MTA peetava keskse registriga võimalikult laialdast masin-masin liidestust

võimaldav registreerimissüsteem, mille andmevahetus on võimalikult automaatne. Täna turul

pakutavad ja kasutusel olevad masin-masin liidestatavad lahendused vajaksid täiendavaid

arendusi (eelkõige X-tee liidesed). Nende eeliseks on ettevõtja aja säästmine andmesisestuse

ning -edastuse arvelt.

MTA hinnangul võiks registreerimiskohustuse täitmist võimaldav IT lahendus jääda samasse

hinnaklassi, mis täna kasutusel olevate keerulisemate süsteemide lahendused (tööajaarvestuse,

töögraafikute planeerimise, raamatupidamistarkvara liidestega jne).

Kolme erineva teenusepakkuja näidetel on hinnad järgmised:

1) kaardilugeja rent 20-35 eurot kuus, millele lisandub kas rakendusepõhine

tuvastuslahendus kaheksa eurot inimese kohta kuus või kaardipõhine tuvastuslahendus

kolm eurot inimese kohta kuus;

2) igakuine makse koosneb kuni 1000 euro suurusest süsteemi hooldustasust (see

hõlmab seadmeid ja ööpäevaringset teenindust, vead kõrvaldatakse 2–4 tunni jooksul)

ning lisandub tarkvara kasutamise tasu kolm eurot inimese kohta kuus;

3) kuutasu 150-250 eurot sissepääsu kohta kuus, sõltuvalt tarkvara lisavõimalustest,

sisaldab kaardilugeja renti ning tarkvara kasutamise tasu. Isikute arvust sõltuvaid

lisatasusid ei ole.

Mobiilseid lahendusi (sissehelistamine, positsioneerimine) kasutavad registreerimissüsteemid

jäävad eelnevalt kirjeldatud lahendustega samassse hinnaklassi, makstes keskmise ehitusplatsi

puhul ligi 450-500 eurot kuus.

Samas on osad peatöövõtjad juba täna vabatahtlikult sarnased registreerimissüsteemid

kasutusele võtnud ning omavad juba vajalikku riist- ning tarkvara, mis vajab vaid vähest

täiendamist/uuendamist. Sellisel juhul on ka kulud oluliselt madalamad kui nö nullist kõige

vajaliku ostmise või rentimise puhul.

Mõju avaldumise sagedus on pigem harv, kuna hinnanguliselt on ühe registreerimissüsteemi

kestvusiga vähemalt 12 kuud ning seda saab erinevatel ehitusplatsidel kasutada korduvalt, st

iga uue objekti puhul ei pea peatöövõtja soetama uut registreerimissüsteemi. Piisab selle

ümberseadistamisest uuel ehitusplatsil. Ümberseadistamine ei ole tehniliselt keeruline ega

kulukas. Teenusepakkujad on avaldanud arvamust, et hinnastamine võib muutuda

objektipõhiseks ja jaguneda kategooriatesse (nt väike, keskmine, suur). On tõenäoline, et mida

suurem klient, seda väiksemaks kujuneb tema kuutasu ühe töötaja kohta.

20

2020. aastal TI-le esitatud ehitustööde alustamise eelteadete kohaselt oli peatöövõtjaid, kes

esitasid vähemalt 5 objekti osas vastava teate, 34. Nende objektid moodustasid kõikidest

teavitatud objektidest 57%. Vähemalt 10 objekti osas eelteate esitanud peatöövõtjaid oli 13 ning

nende esitatud objektid moodustasid kõigist teavitatud objektidest kokku 35%.

Mõningane ühekordne kulu kaasneb ehitusplatsil viibivatele isikutele töötajate ja külastajate

kaartide hankimisega. MTA korraldas koos RTKga kaarte väljastava teenusepakkuja

leidmiseks riigihanke võttes aluseks vastava Civitta koostatud analüüsi ning turu-uuringu.

Hanke võitis Hansab AS, kellega sõlmiti leping viieks aastaks kaheaastase pikendamise

võimalusega. Hanke tulemusel kujunes ühe kaardi hinnaks tööandjale 6,67€ + KM.

Tuvastusvahendiks olevakaardi kehtivusaeg on seejuures üldjuhul 5 aastat ning külastaja kaart

on piiramatu kehtivusajaga. Kaart on standardne ning seda saab kasutada nii paljudel

ehitusplatsidel kui tarvis.

Muudatusega kaasneb väike mõju ka töötajatele, kes peavad enda ehitusplatsile sisenemise ja

sealt väljumise nõuetekohaselt iga kord kaardiga viibates või muud tehnilist lahendust

kasutades registreerima (nt joonehitise puhul mobiilse registreerimise meetodit, mitte füüsiliselt

registreerimissüsteemis töötaja kaardi valideerimist). Juhul, kui ehitusplatsilt ei ole tarvis

tööpäeva jooksul väljas käia, siis tuleb viibata kaarti kaks korda päevas (teha mobiilirakenduses

kaks nupule vajutust, kaks telefonikõne vms).

Ebasoovitavate mõjude risk. MTA, PPA ja TI peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise

andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega.

4.2 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm. Sihtrühmaks on MTA, PPA ja TI. Arvestades kõikide valitsusasutuste koguarvu, on

sihtrühma suurus väike. Uute töökohtade loomise vajadust eelnõu rakendamine kaasa ei too.

Täna riskianalüüsiga ja järelevalvega tegelevad isikud saavad oma käsutusse suurema hulga ja

kvaliteetsemaid andmeid, millega töötada. MTA jaoks on ehitusplatsil registreerimise

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamine sarnane tänase regulaarse järelevalve

teostamisega ning täiendavaid ressursse tarvis ei lähe.

Mõju ulatus. Välistööjõuga seotud riiklikud registreerimistoimingud on tööandjate,

välismaalaste ning järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavate asutuste jaoks seni killustatud.

Tööandjad peavad esitama välismaalaste Eestis töötamisega seotud andmeid ja dokumente

erinevatele riigiasutustele (sh PPA, MTA, TI). Välismaalaste Eestis töötamisega seotud

regulatsioonide väärkasutuse tõkestamise vaates on erinevate riigiasutuste vaheline

andmeedastus ja registreerimissüsteem oluliseks sammuks. Sh kasvab tööandjate ja

välismaalaste teadlikkus välistööjõu värbamisega seotud tingimustest ehitussektoris.

Muudatused hõlbustavad ametitele seadusega pandud ülesannete täitmist, kuna seni kõrge

riskiga ehitussektori kohta hakkavad ametid saama järelevalve teostamiseks väga olulisi

täiendavaid ja/või kvaliteetsemaid andmeid. Neid andmeid asutustel täna suuresti ei ole ning

järelevalvet teostatakse sageli juhukontrolli põhimõtetel. MTA jaoks on tegemist täna juba

olemasoleva TÖR järelevalvega väga sarnase ülesandega ning teiste asutuste jaoks järelevalve

reeglid ei muutu. Muudatuse mõju ulatus on seega väike.

21

Mõju avaldumise sagedus. Sarnastel põhjustel mõju ulatusega on ka muudatuste mõju

avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude riskid. Asutused peavad tagama isikute ehitusplatsil viibimise

andmete turbe ning andmete töötlemise vastavuse isikuandmete kaitse reeglitega sarnaselt teiste

täna nende käsutuses olevate andmetega. Kaalukaid täiendavaid riske uute andmete töötlemisel

ei kaasne.

4.3. Muudatuste kooskõla põhiseadusega

Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise aruandlusreeglite väljatöötamisel analüüsiti ka

muudatuste vastavust põhiseadusele (edaspidi PS).

Ehitusettevõtjate koormamine ehitusplatsidel registreerimise kohustusega suurendab nende

halduskoormust ning piirab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamist.

Ettevõtlusvabadus on õiguslik vabadus, millele vastab riigi kohustus mitte luua põhjendamatuid

takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadus ei kohusta riiki andma ettevõtjatele vahendeid

ettevõtluse teostamiseks, kuid vabaduse realiseerimine eeldab toetamiskohustust.

PS §-s 31 sätestatud üldist ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või

kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse11. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riivab ka see,

kui ettevõtlusvabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt.12 Riigikohus on

selgitanud, et PS § 31 teine lause, mis lubab seadusega kehtestada piirangud

ettevõtlusvabadusele, annab seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse

kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast

mõistlikust põhjusest.13 Arusaadavalt ei tohi sellised piirangud kahjustada ettevõtjate huvi või

õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Piirangud peavad olema

proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Ettevõtlusvabadusest tulenevalt on samas riigil kohustus tagada õiguslik keskkond vaba turu

toimimiseks, et tagada tasakaalustatud konkurentsikeskkond. Isikutel on õigus nõuda riigi

sekkumist konkureerivate ettevõtjate tegevusse, et kaitsta teda teiste ettevõtjate õigusvastase

tegevuse eest.14 Sellest kohustusest lähtuvalt on põhjendatud ka ehitusplatsil registreerimise

kohustuse panemine ettevõtetele, kuivõrd see aitab kaasa võrdsema konkurentsi tekkimisele

ning kaitseb ausaid ettevõtteid konkureerivate ettevõtete õigusvastase tegevuse eest.

Elektrooniliste registreerimissüsteemide soetamisega ja hooldamisega, samuti töötajatele

kaartide taotlemisega kaasneb ettevõtjatele rahaline kulu. See võib tähendada PS §-is 32

sätestatud omandiõiguse riivet. Omandipõhiõiguse funktsiooniks on tagada põhiõiguse

kandjale vabadussfäär omandiõiguse ja omandiga sarnanevate varaliste õiguste valdkonnas

ning võimaldada tal selle kaudu kujundada oma elu ise omal vastutusel15.

Ettevõtjatele langev halduskoormus ning rahaline kulu analüüsist on nähtunud, et lisanduvad

kohustused tooksid kaasa vähese halduskoormuse tõusu. Kulu põhjendatuse ehk

11 RKPJKo 3-4-1-6-00. 12 RKPJKo 3-4-1-1-02. 13 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/20. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKHKo 3-3-1-75-15. 14 O. Kask, Sten Andreas Ehrlich, LLM Ave Henberg. PõhiSK § 31/6. – Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2017; RKÜKo 3-4-1-2-13 p 105. 15 https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=37&p=32

22

omandipõhiõiguse riive suuruse hindamisel saab arvesse võtta ka seda, et elektrooniliste

registreerimissüsteemid on suurematel ehitusettevõtjatel juba kasutuses jooksvate ning uute

tööde planeerimisel, samuti selleks, et piirata võõraste isikute ehitusplatsile pääsemist. Samad

kaalutlused on kohaldatavad ehitustööde tellija omandiõiguse riive hindamisel.

Kuna elektrooniliste registreerimissüsteemide kasutamisega seotud kulu on ehitustööde

kogukulu (sh ehitusseadustikust, samuti töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevatest

kohustustest tingitud kulu) arvestades väike, on omandiõiguse riive madal ja seega

proportsionaalne.

Võimalikuks saab pidada ehitusteenuste mõningat kallinemist maksukuulekuse paranemisest

tulenevalt. Tuleb pidada enesestmõistetavaks, et selline mõju ja tagajärg on iseenesest PS-ga

määratud raamidesse kuuluv, eriti arvestades, et tegemist ei ole uute maksude kehtestamisega,

mis võiks olla maksupõhiõiguse reguleerimisalas (§ 113).

Andmete kogumine kesksesse riigi andmekogusse on põhjendatud optimaalse halduskoormuse

tagamiseks ning andmete piisava usaldusväärsuse ning nende töödeldavuse huvides.

Põhjendamatult koormav oleks andmete igakordne pärimine ettevõtjatelt nii riigi kui ettevõtjate

jaoks igakordse järelevalve raames ja kontrolliobjektide valiku kindlakstegemiseks.

Kogutavad andmed ei ole olulisel määral uut liiki või erinevad võrreldes juba täna kogutavate

andmetega, st riik ei hakka koguma märkimisväärselt uut teavet. Suureneb andmete täpsus ja

täienevad kvalitatiivsed seosed juba täna kogutavate andmete vahel.

Olulisemate tehingupartnerite kohta saab MTA teavet täna käibemaksudeklaratsioonidelt.

Töötajate ja nende töö tegemise koha ja tööaja kohta saab MTA teavet TÖR-ist. Ehitustöötajate

puhul, kelle töö on liikuva iseloomuga, hakkab MTA saama tänasest enamat teavet töö tegemise

koha kohta, kuna kehtiva korra kohaselt registreeritakse liikuvate töötajate töökohana tööandja

registreeritud asukoht.

Ehitusplatsidel registreerimine Eestis ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 45

tulenevat töötajate vaba liikumise põhimõtet, kuivõrd registreerimise kohustus ei too kaasa

diskrimineerimiskeelu rikkumist teiste liikmesriikide kodanike osas. Tekkiv

registreerimiskohustus on üldine ning laieneb kõikidele isikutele, kes soovivad Eestis suuremal

ehitusobjektil tööle asuda, olenemata nende päritolust või kodakondsusest.

Arvestades, et juba täna kogub riik andmeid töötajate poolt töö tegemise koha kohta, ning

töökohas viibimise andmete puhul ei ole tegemist eraeluliste andmetega, ei ole lisanduv

andmete kogumine ehitusplatsil viibimise aja kohta ehitusplatsil viibivate inimeste jaoks

ülemääraselt riivav. Seni on ehitustöötajate kohta kogutud andmeid madalama täpsusastmega

võrreldes teiste tööd tegevate isikutega. Andmete kogumise tunnetuslikku mõju vähendab

ehitusplatsil viibitud aja summeerimine iga tööpäeva lõikes ning isikuid puudutavate

detailsemate andmete edastamine MTA juures peetavasse andmekogusse kuni kolm korda

nädalas isikustamata kujul. Ehitusplatsil viibinud inimeste koguarvu kohta andmete kogumine

isikuandmete kaitsesfääri ei puuduta.

PS § 26 sätestab, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused,

kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda

muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

23

Isiku töösuhteid puudutavate andmete konfidentsiaalset (st ainult seadusega volitatud asutuse

sisest) töötlemist, sh töö tegemise koha ning tööl viibitud aja kohta andmete kogumist ei saa

siinses kontekstis pidada sekkumiseks isiku perekonna- ja eraellu. Kogutav ja töödeldav teave

ei sisalda andmeid, millel oleks seos või puutumus isiku personaalautonoomia, identiteedi,

isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise või isiksuse muude

kvaliteetidega. Vastasel juhul tuleks PS § 26 kaitsealasse lugeda kõikide ettevõtete ja asutuste

töötajate selliste kontaktandmete avaldamine, mis näitavad, kus isik võib töö ajal viibida ning

millega tegeleda. Inimese kõikide andmete absoluutne salastatus ei ole kindlasti PS-ga kaitstava

vabadus- ja kaitseõiguse eesmärk. Riik ei kogu andmeid töökohale saabumise või sealt

lahkumise teekonna kohta ega selle kohta, kus isik nt lõunapausi ajal viibis, kui ta juhtumisi

lahkus selleks ajaks ehitusplatsilt. Meelevaldne oleks võrdsustada ehitusplatsil viibimise aja

andmete kogumist varjatud jälgimisega, varjatult võrdlusmaterjali kogumisega või asja varjatud

läbivaatamise vms jälitustoimingu tegemisega.

Ehitusplatsi registreerimise mõjusid tuleb hinnata kindlasti orgaanilises koosmõjus. Riigihanke

kohustusega koormatud ehitustööde tellija jaoks kaasneb ehitusturu puhastumisega väga oluline

kasutegur. Valima ei pea enam maksude tasumisega konkurentsieelise saanud ehitusettevõtteid,

kelle ehitustöödes ilmnevad tihti hiljem ka puudused. Ehitusturu puhastumisel on tugev

positiivne majanduslik mõju kõikidele turul ausalt tegutseda soovivatele ettevõtjatele.

Puhastunud turg tähendab ka paremate töötingimuste tagamist ehitustöötajatele.

Andmete säilitamise ja kustutamise (hävitamise) reeglid on sätestatud Vabariigi Valitsuse

30.07.2002 määrusega nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise

põhimäärus“.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

5.1 Riigi tegevused

Pädevad asutused saaksid registrist oma ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni üksik-

või masspäringutena üle X-tee. Seni, kuni X-tee liidesed valmivad, on võimalik andmeid pärida

MTA vastava ametnikurakenduse kaudu üle veebi (täna kasutuses olev andmete kasutamise

võimalus). Andmevahetuse detailsemad üksikasjad määratakse asutuste vajadustest ja

võimalustest lähtuvalt kindlaks asutuste vahelises andmevahetuskokkuleppes.

Muudatusega kaasneb MTA-le rahaline kulu andmekogu loomiseks ja selle haldamiseks ning

vähene mõju töökorralduse ümberkujundamiseks. Kogutavate andmete mahu suurenemise ja

andmete kvaliteedi paranemisega väheneks ja muutuks tõhusamaks MTA ametnike töö (nt

maksukontrollide läbiviimisel). Põhimõttelisi muudatusi MTA töökorralduses teha ei tuleks.

Kulud on seotud andmekogu välja arendamisega, mis koondaks endas peatöövõtjate edastatud

andmed.

MTA saab andmeid juba täna PPA elamislubade ja töölubade registrilt ja välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogult. Täiendavaid arendusi nende

andmekogude liidestamiseks tarvis teha ei ole. Töövõtuahela ja töötamise aja andmekogu saab

andmeid TÖR kaudu. PPA (ehitusplatsidega seotud aruandluse projektist eraldiseisvalt)

planeeritava Rändeinfosüsteemi (edaspidi RIS) raames ei peaks andmeid pärima, vaid

andmeedastus hakkab toimuma automaatselt. RIS projekti raames lihtsustatakse andmeedastuse

24

ahelat, et tekiks ühtne loogiline andmejada. Näiteks kriitilistest andmebaasidest käib RIS

regulaarselt staatust mõjutavaid andmeid pärimas (sh TÖR töösuhete lõppemise andmed). See

lihtsustaks andmeedastust ka uue loodavad andmekogu jaoks. RIS arendustes on õiguslikus

vaates arvestatud, et andmesoovijaid tekib juurde.

TI-l on vajalikke liidestusi võimaldav infosüsteem olemas, kuid andmete vastuvõtmiseks ja

järelevalves kasutamiseks on vaja arendada välja TEISi ehitustööde ohutuse moodul. Amet on

(sõltumatult ehitusplatside aruandluse projektist) loomas uut kaasaegset infosüsteemi, mille

juurde oleks võimalik ehitada MTA andmekogudega liidestatud moodul, mis võimaldaks

andmete kiiret ja lihtsat töötlemist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) hindas

ehitusplatsidel registreerimise TI poolse arenduse mahuks ligikaudu 500 000 eurot.

Mahuhinnangu andmisel võeti arvesse, et valmivasse TEIS-i luuakse järelevalve teostamiseks

ehitusplatside üle sarnase ühesehitusega protsess nagu ettevõtete puhul. Lisaks võeti arvesse, et

iga ehitusplatsiga peab lihtsalt ja mugavalt olema võimalik seostada ehituse erinevates

etappides panustavad ettevõtted ning nendega omakorda nende töötajad. Puuduste korral peab

olema võimalik need siduda ehitusplatsil töötavate ettevõtetega. Selleks, et kontrollida, kas

töötajate töö- ja puhkeaja nõuded on täidetud, peab inspektoril menetluse ajal olema võimalik

vajaduspõhiselt saada töötajate andmeid ehitusplatsil viibimise kohta. TEHIK hinnangul peab

analüütika osas tekkima võimekus eristada enim levinud puuduseid ehitusplatside tüüpide ja

piirkondade kaupa.

Ka ehitisregistriga ei ole MTA-l tarvis teha täiendavaid liidestusi eelnõuga kaasnevate

arenduste raames. Andmevahetus ehitisregistriga on planeeritud arendada eraldiseisvalt MTA

teiste arendusprojektide raames ning koostööd ehitisregistriga on alustatud. Ehitusplatside

aruandluse projekti jaoks on eelkõige tarvis selekteerida ja siduda ehitusplatside

registreerimisel vajalikud andmed.

Aruandekohustusega hõlmatud ehitusplatside valimi optimaalsuse tagamiseks pikemas

ajaplaanis kohustuvad Rahandusministeerium ning MTA hindama seaduse mõjusid ning

aruandluskohustuse laiendamise vajadust ja võimalusi hiljemalt kolme aasta möödumisel

muudatuste rakendumisest. Seaduse mõjusid ja aruandluskohustuse optimaalsust hinnatakse

koostöös puudutatud osapooltega ning aruteludesse kaastakse ka TI ja PPA.

5.2 Riigi eeldatavad kulud ja tulud

MTA kulud töövõtuahela ja töötamise kestuse aruandluse teostamiseks ja esitatud andmete

töötlemiseks vajalikule arendusele on ühes kõrvalkuludega nelja aasta peale jaotatuna kokku

2,54 miljonit eurot. Arendus, selle aluseks olev analüüs, testimine, turvatestimine ning tootetugi

maksavad kokku 1,9 miljonit eurot. Püsikulud on nelja aasta arvestuses kokku 638 000 eurot -

MTA tööjõukulu 220 000 eurot ning majandamiskulud 418 000 eurot. Majandamiskuld

koosnevad RMIT teenuse kulust 93 000 eurot ja teenuse parendamise/täiendamise kulust

125 000 eurot ning töötaja (ehitusplatsil viibivate isikute) kaartide väljastamise teenuse ostmise

kulust 200 000 eurot.

Nimetatud kulud kaetakse riigi eelarvestrateegia raames riigieelarvest.

Elektroonilise registreerimise tulemusel oodatav maksutulu suurenemine on MTA hinnangul

ligikaudu 7,8 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata

tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb ehitustööjõud, kellele makstud töötasu ja maksud

deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.

25

MTA hinnangul võib tänu muudatustele kontrollide põhjal tuvastatud registreerimata tööjõu

osakaal ehituses võrreldes 2020. aasta tasemega väheneda 50%.

6. Määruse jõustumine ja rakendamine

Määrus on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. oktoobril, kui jõustuvad maksukorralduse

seaduse vastavad sätted.

Määrust kohaldatakse MKS § § 16818 kohaselt ehitustöödele, millega alustatakse 2023. aasta 1.

oktoobril või hiljem.

Erandina on töövõtuahelast ja tööaja kestusest teatamise kohustusega on hõlmatud ka

suuremahulisemad ehitustööd, millega on alustatud enne 2023. aasta 1. oktoobrit, kuid mille

eeldatav lõpptähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober või sellest hilisem kuupäev. MKSis

üleminekureeglite kehtestamise eesmärgiks oli tagada võimalikult sujuv ja õiglane üleminek

aruandluskohustuse täitmisele.

Ehitusplatsil viibimise aja aruandluskohustuse rakendumisel ning järelevalve teostamisel

arvestatakse tuvastusvahendiks olevate kaartide väljastamisega alustamise võimalikku viivitust

ning viivitust MKR põhimääruse muudatuste jõustumisel. Määruse jõustumiseks ei ole

võimalik määrata seaduse muudatustest hilisemat tähtaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Määruse eelnõu on välja töötatud koostöös ehitusettevõtjatega.

Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumitele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele,

Kaitseliidule, Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Taristuehituse

Liidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Eesti Maksumaksjate

Liidule.