Piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu (762 SE)

Piirülese asendusemaduse keelustamise seaduse
eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus
Käesoleva eelnõu eesmärk on keelustada Eestis nii riigisisene kui piiriülene asendus­emadus ning määratleda õiguslik raamistik olukordades, kus Eesti kodanikud või elanikud osalevad asendusemaduse protsessis välismaal. Eelnõu ei kriminaliseeri last ega asendusema, vaid keskendub tellija ja vahendaja vastutusele.
Eelnõu tugineb inimväärikuse, emade ja laste kaitsmise põhimõtetele, nagu need on sätestatud Eesti põhiseaduses (§ 10, § 18 ja § 27) ning rahvusvahelistes konventsioonides (nt ÜRO lapse õiguste konventsioon).
Asendus­emadus on toonud kaasa rea õiguslikke, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme, mis ohustavad nii lapse kui asendus­ema õigusi ja heaolu.
Eelnõu eesmärk on riskide ennetamine ja selge õigusliku vastutuse kehtestamine asendusemaduse tellijate, vahendajate ja teenusepakkujate jaoks.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eestis on seni reguleeritud ebaseadusliku asendusemadusena karistusseadustlikus olukord, kui võõra munaraku või sellest valmistatud inimloode kantakse üle naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda, mille eest karistatakse rahalise karistusega. Karistatav on ka juriidilise isiku tegevus asendusemaduse korraldamisel. Samas puudub karistusnorm, mis reguleeriks välismaal toimuvat asendusemaduse kasutamist Eesti kodanike ja alaliste elanike poolt. Seda õiguslünka on praktikas kasutatud – Eesti kodanikud on sõlminud asendusemaduse lepinguid välismaal, peamiselt riikides, kus teenus on lubatud (nt USA, Ukraina, Gruusia). Tagasipöördumisel Eestisse tekivad aga õiguslikud probleemid lapse vanemluse, kodakondsuse ja perekonnaseisu registreerimisel. Rahvusvahelises võrdluses on mitmed Euroopa riigid (nt Šveits, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa) kehtestanud täieliku asendusemaduse keelu, mis laieneb ka piiriülestele juhtumitele. Need riigid lähtuvad seisukohast, et surrogaat­emadus rikub inimväärikust ja ohustab naiste ja laste õigusi.
Rahvusvaheline kogemus (nt India, Ukraina, Gruusia) näitab, et asendus­emadus kahjustab naiste ja laste õigusi.
Majanduslikult haavatavad naised nõustuvad rasedust kandma tasu eest, sageli piiratud arusaamisega terviseriskidest ning enda õigustest.
Tegu on olukorraga, kus keha ja viljakus muutuvad kaubaks, mis on vastuolus inimväärikuse põhimõtte ning paljude teiste eetiliste põhimõtetega.
Surrogaat­emadel esineb rohkem tüsistusi, samuti sünnitusjärgset depressiooni. Pärast lapse loovutamist tekib sageli emotsionaalne trauma või süütunne.
Uuringud näitavad, et juba sünnieelsed sidemed mõjutavad lapse varajast arengut. Lapse eraldamine sünnitanud naisest kohe pärast sündi võib põhjustada kiindumushäireid ja identiteediprobleeme.
Lapse „kaubastumine” ja inimkaubanduse risk. Piiriülese surrogaatluse korral on dokumenteeritud juhtumeid, kus lapsi on käsitletud kui „lepingulisi tooteid”.
Sellised praktikad on lähedased inimkaubanduse definitsioonile (Palermo konventsioon). Asendusemaduse rahvusvaheline reguleerimatus suurendab ohtu lapsele ja sünnitajale. Eelnõu kinnitab lapse õigust teada oma bioloogilist päritolu ja säilitada side sünnitanud emaga, vastavalt ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitele 7 ja 8. Asendusemaduse keeld vähendab majanduslikku ja sotsiaalset survet haavatavatele naistele ning takistab nende tervise kommertsialiseerimist.
Eelnõu suurendab õigusselgust, vähendab halli tsooni pereõiguses ja aitab vältida vaidlusi rahvastikuregistris ja kohtus. Eelnõu kaitseb lapse ja naise õigusi ning väldib inimkaubanduse ohtu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. juunil 2026.

_________________________________________________________________
Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.11.2025. a.

Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees

EELNÕU

Piiriülese asendusemaduse keelustamise seaduse eelnõu

§ 1. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada inimväärikuse, naiste ja laste õiguste kaitse, keelates Eesti Vabariigis ja välisriikides toime pandud tegevused, mis hõlmavad asendus­emadust ning selle vahendamist.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1. Asendusemadus – võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmine naisele, kelle kohta on teada, et ta kavatseb sellest arenenud lapse pärast sündi ära anda
2. Piiriülene asendusemadus – asendus­emadus, mis toimub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kuid milles osaleb Eesti kodanik, Eesti elanik või Eestis registreeritud juriidiline isik tellija, vahendaja või rahastajana.
3. Vahendamine – igasugune tegevus, mille eesmärk on korraldada, pakkuda, reklaamida või rahastada asendus­emadust Eesti Vabariigis või välisriigis.
§ 3. Asendusemaduse keeld
(1) Asendusemadus on keelatud.
(2) Asendusemaduse kokkuleppe sõlmimine on tühine sõltumata sõlmimise kohast.
(3) Keeld laieneb ka väljaspool Eesti Vabariiki läbi viidavale asendusemadusele, kui vähemalt üks osapool on Eesti kodanik või alaline elanik.
§ 4. Asendusemadusest sündinud lapse põlvnemine
Asendusemaduse tulemusel sündinud lapse emaks loetakse naine, kes lapse sünnitas.
§ 5. Karistusseadustiku täiendamine
Täiendada Karistusseadustikku paragrahviga 132¹ järgmises sõnastuses:
„§ 132¹. Piiriülene ebaseaduslik asendusemadus
(1) Eesti kodaniku, alalise elaniku või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilise isiku poolt korraldatud või rahastatud asendusemadus väljaspool Eesti Vabariiki on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“
§ 6. Jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1. juunil 2026.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „….” „………...” 2025. a.

Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 17.11.2025. a.

Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees